eval/test.vro-et.src

muusiän tull ildampa vällä et tä olõkiq-is süüdü
Ku inemise ei näe, näpsäs pini söögi är.
Puurinne' sais tan kuun pedäjist ja seo pedäjä kasuminõ om muiduki kehvemb ku ramsamba maa pääl.
tulli sõast üte jalagaq a olõssiq võinuq hoobis jaloldaq ka jäiäq
ku sa sinnäq läät sõs esiq tiiät
miä sa inämb ponit vanna räbälätükkü
Inemise tii es timäst suurõmbat vällä esiki päält tuu! Ma sõs kõlisti kipõlõabilõ ja kõnõli, et sääne meesterahvas, sääntse hädäga ni sääntse bussi pääl, et peräkõrd saa kipõtohtrimassin tulla piätüste vasta ja avita, a tuu pääle ütel dispetšer mullõ, et piät esi maha tulõma ja sõs piätüse ütlemä, et õnnõ sääntsel kõrral saa avita.
Eesti ainukõnõ maa-alonõ kvartsliiva kaivandus om saanu' ütes põhilidsõs turistõ käümise kotussõs.
priistreq ommaq vahetallitajis inemiisi ja jumalidõ vaihõl
Muhhet ja mahhet Võromaa kultuuri näütäse Contra, Pihu Alo Teppo lõõtsaga ja Viitinä laulumehe'.
Midä tetäs tiq meelest võlssi, midä ei tetäq nii pall ́o ku vajjaq, määndseq tegemiseq piässi ärq lõpõtama, et võro kiil saasiq edesi elläq nii häste ku and? Kelle asi om võro keele alalõhoitminõ, ku seod vajja om? Arotõlõmiisi om plaanin tetäq egä nelä nädäli takast.
Sõbõr praavu pääle tuud õnnõs joudsahe ni pässi ka esi pallalt suurõ hiitümisega nigu ka mii.
joobõri mehegaq om rassõ elläq
tä higo pöörä pääl väist
Et taa maa tan om väega näläne, sõs ega' tan suurt vaheldumist olõ-õi'.
karatsura tõi mõtsast toorigutävve marjo
kaia' Karula rahvuspargi kottalõ multimeediä- ja slaidiprogrammi, kaia' alaliidsi ja huuaigsit vällänäütüisi;
käü tan alasi umma nõnna nõrgutõllõn
aoleht näütäs uma ao näko
tahtsõ kirvõgaq tsialõ lüvväq a sullõ putahtu
laulja kuulsus küündü üle maailma
Alambs'aksa kiil om põh'apuulsõl S'aksamaal ja Madalilmail kõnõldav ja kirotõdav regionaalkiil. 13.-16. aastagasaal oll' keskalambs'aksa kiil Põh'a-Õuruupa läbikäümis- ja kultuurikiil. Alambs'aksa kiilt kõnõldi ja kirotõdi ka tuu ao Eesti ja Läti ala pääl, inne ku taa asõmalõ tull' ülembs'aksa kiil.
Ja poiss kõndsõ uma kraamiga edesi.
kõgõ õdagu es kõnõldaq ütte sõnna
tuuperäst joht olõ-iq vaia asja poolõlõ jättäq
kuis neoq kängäq mullõ sünnüseq?
hinnaq lääväq alla nõsõsõq püsüseq kõigusõq
pussõrdimiq jupp aigo kodotüüd tetäq
roodsi keelen käü helü üles-alla
Kaido Kama ja Kalle Elleri iistvõtmisel naas tüüle Võromaa Muinsuskaitsõseldsi keeletoimkund;
Võrokõisi kogokund om taotlust ette valmistanu kolm aastakka.
mul võeti auto väevõimugaq käest
taa tüü manoq jõlvõhtut õkva ärq
tälle miildüs lokku lüvväq
Hamõ oll Lõuna-Eestin nii mõsu iist ku päälüsrõivas, tuu tähendäs, et käüti ka õnnõ hammõga.
Tan omma' meil hariligu' kanaristumõtsa liigi' alpi põdrasammõl (valgõ sammõl) ja porosamblõ'.
Vällätrükmisel tulõ lehe kurapoolitsõst veerest jättäq tüh'äs 3 cm köütmise jaos.
käänd tsiklile kõvaq tuuriq pääle
moodori võim oll kümme hobojoudu
esiq olõt uma elo ärq häötanüq
kinnilidse olõkigaq inemine muguq hoit kõik hindäle
ma olõ parhillaq nii plank et midägiq saa ei ostaq
lae all orrõ pääl kuiviq vihaq
Alatõn 6. veebruarist om avaligus välläpandmisõs vaba näütüs "Mõtsas mi olõmi jäänü"
Papakonkurss jääs kah är? Varandust ei tuuq? Ah, ei viisiq ma sukka jannadaq.
Timmä ja tä siibklavõrit näüdädi aig-aolt Roodsi ainukõsõn must-valgõn telekanalin.
latsõl oll kiil suust välän
tekk üte ulli tükü tõsõ perän
seo inemine om joq ärq hanku jäänüq
Võrokõsõ kuraasi ja vigurist juttu kuulõt sääl, kon om pido, a pidopaiga lövvät üles lõõdsapilli mängmise vai lauluhelü perrä.
Üte Eestin eläjä hollandlasõ tähelepandmisõ.
torn ja sain ommaq arvadaq samast aost
Säeti kokku ka Karula kihlkunna käsitüümõistjidõ andmõkogu.
Kõiv om sündünü Tarton, a tä suguvõsa üts haro perines Võromaalt ni ütsjago latsõpõlvõgi eläsi tä kotussin, miä jääse Tartust lõunõ poolõ.
imäl kuuldu kuuldmist niguq lats olõssiq iknuq
oppaja olõssiq võinuq seletüisigaq vastatulõligumb ollaq
kaemiq mis näo tä tege
murõh oll mehel olaq lüngäkille vidänüq
Edespiten lätsi näide jutu mu jaos mugu inämb võõrambas.
Edespidi om võro kirändüse käekäüki väega kõvastõ mõotanu Võro Instituudi asutamine 1995. aastagal ni riikligu programmi "Lõunõeesti kiil ja kultuur" käükiminek 2000. aastagal. Naa ettevõtmise anniva senitsele tegevüsele ammõtlikumba käügi ja rahalidse toe.
Terve Lõuna-Eesti pidolikkõ naisirõividõ mano käve suurõ rinnaehte.
küllä tulõk om uman käen a küläst minek olõ-õiq uman käen
poiskõsõ tarõ om hirmsalõ segi
lats ai opitükü hindäle sõna-sõnalt päähä
kesk küllä jäi kompanii pidämä ja jagosi rühmis
kuurin oll puid pallo veidüq
seo om mu vana tutva
silmi iin tandsõq värmilidseq rõngaq
Viilindlanõ om näütüses taa lumbilindlasõ sugulanõ, a tä om kogo poolõst tsipa vähämb.
tüütulõmist massa-iq kõnõldaq
mõist lühkolt kynõlda seto keeleh kätteantu teemasidõ perrä.
kõgõ lühemb tii poodi manoq lätt õkva üle nurmõ
hoitkõq kokko ja kistutagõq ülearvo tulõq ärq!
jätäq reisi kõrraldaminõ muq hoolõs!
Tä om uma plaani joba ümbre säädnü.
Kipõtapi es julgu mi kutsu, selle et ollimi altiälidse ni esi kah kõik võtnu.
seo miis mõist väega piinü tundõgaq ollaq piinült kammandaq
muro pääle kaibõdiq redsoq sulamisvii ärq-juhtmisõs
lats mõist jo viit lukõq
Rändämise tsiht oll kavvõn, kavvõn; minek oll essüskelemine üte kotusõ ümbre.
opsõ ütekõrragaq ärq vinne ku soomõ keele
krohv om putõs lännüq ja mõrinuq
Kõik tiidvä Suurt Munamäke, a üleilmalidsõn võrdlusõn om tsipakõsõ uhkõmb hoobis tuu, et Kaikal tulõ üte ruutkilomiitre pääle 23 nimega mäetippu.
ku asaq ommaq jo niimuudu panõhtunuq las sõs jäiäkiq nii
saa-as inämb terves ja ridõ elo lõpuniq
susi nõst nuki taiva poolõ
Kährik ehk kährikpini (Nyctereutes procyonoides) om piniläisi sugukunda kährigu perrekunda kuuluv murdja elläi.
Sanna ravimõjo saiski higistämise pääl.
Ummamuudu mustriga munakivipõrmand taso õrnalt jalatallo.
Puuq ajavaq sagõhõhe ka juurõvõssu, minkast või ümbretsõõri kassuq murõlivõsu.
"Ma tahasi sinno avita', a Onni om väega pelgäjä.
Muusikatoimkund arvas viil, et ku rehkendä tuuga, et miihikuurõ om vähä, om päälekasumisõ peräst tähtsä eräle näüdätä poiskõisikuurõ, miä seoniaoni õnnõ latsikuurõga kuun laulsõva'.
Järgmäne Uma Pido tulõ inneskidsist tsipa pidolidsõmb, selle et üten võrokõisi pido väiku juubõliga peetäs ka suurt Eesti Vabariigi juubõlit - viies Uma Pido om kingitüs 100-aastadsele Eestile.
Sis tege rada tsõõri ümbre Paidra järve ja lõpõs sääl kost päälegi naas ́, tuu tähendäs Näpütüütarõ man, kon Paidra rahvas kuun käü.
miiq laul püssü edetabõlin kimmähe edimädse kotusõ pääl
sattõ halvastõ ja murd jalaluu ärq
Tuu säeti joba väiku tütärlatsõ hammõ pääle, selle et tuuga loodõti, et nii kasus peenükese pihaganoorik.
Tunn inne pääkontsõrti võtva' kunnakoori' iist Vana Võromaa 8 kihlkunna rahvalaulõ.
üts tsendimiitre kaardi pääl om üts kilomiitre välän
mõnõ päävägaq sääd tä kirätüü kokko
Suvinõ aig oll, mõtli, et maka kõrrakõsõ aigo, selle et tõtõstõ inämb es suta.
Preemiäq ommaq mõtõlduq ka oppajilõ.
Ütekõrra kuuli, kuis tä tuud hindäette mänge, ni panni tähele, et täl oll kuigi nigu häpe tuu peräst.
tä õkva nii es ütleq a kaudõ tull tuu asi vällä
täl om väegaq tülükakja naabri
kas säälpuul om viil tallõ?
taa miis om nii puss midägiq ei saaq tettüs
koton ei püsüq muguq aelõs küllä piten
Istuti mullast maa-altri kullatsidõ tulõkiili ümbre ja käüdi läbi iinvanõmbidõ vaimõga, et näide käest api nõvvuta'.
Pidoteemaliisi loengupäivi om plaanin viil pitä.
latsõq kasusõq ikkõn vanaq eläseq ojatõn
tä pruum tetäq nii et ma timmä usknuq
E. Panõq kirja niipall'o anõkduutõ (ütskõik määntsit), ku miilde tulõ!
Kimmähe tasos kaema minnä' mii' välämaa küläliisi opitarri, kon saa ligembält tutvas Skoti, Norra vai Roodsi rahvamuusika umamooduga."
perän latsõolõkit oll imä latsõgaq nätäl päivi sannan
Mii ku siin plannõdi pääl korgõhe arõnu liik piäsi hindä käest küsümä, ku pallo mi periselt olõ kokko köüdedü luudusõ hindäga.
Parhill om mu kõgõ armsamb liin Verska.
säädüisi tiidmine tulõ ärile kasus
Tä om ilmutanuq arvamislukõ aokirändüsen ni om Kuku raadio saatõ "Eurominutid"[7] autor ja saat "Keskpäevatund" üts tegijit.
Kae mano Uma programmi ettevalmistuisi kotsilõ:
Raamatu kokkusäädjäq tahiq uma tüü man meelen pitäq kattõ tsihti - et raamat andnu ülekaetusõ Karula vanõmbast käsitüüst ja et tast saanu hengämist ka parlatsõq käsitüü tegijäq.
Sinnä sõitsõ illatsõn tõistlidsõiän opilasõ üle Eesti kokko ja elli kuun väiksin kortinin.
nührä keskkund või ka virgõmba inemise tuimas tetäq
Standardrüüpegaq raudtii (vai normaalrüüpegaq raudtii) om rongõlõ tett rööbästii, mink rüüpelakjus om 1435 mm (4 jalga 8½ tolli).
Peipsiveeren ja Setomaal omma arõnguprogrammi ummi tegevüsplaanega ja riigi rahatoega joba käümän.
Vana Võromaa arõnguprogrammi vällämärkmist alostiva Vana Võromaa umavalitsuse, maavalitsuse ja Võro Instituut. Ütenkuun regionaalministri bürooga kõrraldadas idee-tsõõri ni tegevusplaani kokkopandmist, tuu jaos om raha andnu regionaalministri valitsemisala.
Nii sama om punahirvi Atlasõ mäkin Marokon ja Tuneesiän, miä om ainugõnõ punahirvi elokotus Afrikan.
vanaq säiq uma elo maja tõistõ otsa
kiä tuu rummal om et lask hinnäst lummiq?
olõ-iq määnest vaiht kas tulõt vai ei
ja huugu võta et su manu ujju
tulõtegemise man tulõ väega ette kaiaq
"Uma egäpäävätsen kipõn olõmi ku kuivas jäänü jõgi ilma vahtsõ elolda'.
hämärit asjo ja nätüssit om ilman pallo
Ahm ehk (Gulo gulo) om kärpläisi sugukunda ahmi perrekunda kuuluv murdja elläi.
söögi seen piät olõma kõiksugumast tarvilist söögiväke
Egäpäiv mi kõnõli tõõnõtõõsõlõ lukõ ni alasi sai ma timäst ja tä johtumiisist midägi vahtsõt ja miildejäävät teedä.
taa tsops tii es hainagiq likõs
Seossit elävä sõna ja perimüskultuuriga om ka võro naissuust kiränike loomingul, näütes eläväs klassigus saanu Kauksi Ülle ni nuur luulõtaja Holtsi Leila.
Kell 12 sannaga köüdet tohterdamine Mooska talon mõtsamoori Karjuse Irje juhatamisel.
sa olõt peris targas saanuq
päält nädälit aigo vihma olliq ruaq ärq ladsahunuq
Aga telefonijutt, tull vällä, oll hoobis tummõn toonin.
egä päiv om molovihust lukõ tiidüst
Juhtva nõvvukogo kuunsais valiti õkva paigapääl ja sääl omma: Rain Ruusa, Aleksander Suvorov, Urmas Peegel, Ülo Plakso, Arne Tilk, Anti Allas, Mait Klaassen ja Rainer Kuuba.
Olkõ' pääle, et kivi pääl istun saa tagaots sakõstõ likõs ja sõs nakasõ' tõsõ' naarma, lõpus esi' kah.
es nakaq ma võõrast küsütelemä kiä tä om ja kost tulõ
Pido suurõmbis tugõjis omma' Eesti Kultuurkapital, Rahvakultuuri Keskuse Vana Võromaa kultuuriprogramm, Võro- ja Põlvamaa umavalitsuisi liidu', Võro Vallavalitsus, Võro Instituut ja mitmõ' Vana Võromaa ettevõttõ'.
maq kõnõli õigust a paarimiis nakas tsopsma
algusõn kägo kuuk suvõ poolõ ku põvvalõ lätt nakkas kukutama
Tan om üldse 5 sorti nahkhiiri talvitaman ja seo suur om lumbilindlanõ.
Setokiil ́dsõ keele ni kultuurioppusõ mõtõ ́ om, õt koolilat ́s:
Tä' kirot' kümnit näütemänge ja om tuuga Kivi Aleksisõ kõrval tähtsämbit nimmi Soomõ näütekiränikke aoluun.
Välja valitud sõnad saadab Võru instituut väljapanekuks Friisimaale, 2018. aasta Euroopa kultuuripealinnas Ljouwertis (hollandi keeles Leeuwarden) toimuvale Euroopa keelelist mitmekesisust toetavale üritusele.
Iks vaeldamiisi mu sukkõ ni mõsuga.
ma taha rahun tüüd tetäq
Ähijärve hummugukaldõ pääl om kõrda tett puiõga niit.
näil om majapidämisen lehm ja kats hõhvakõist
stuudion panti laululõ tümpsnä mano
A seolõ arvamisõlõ, et inne hirresanna oll ́koobasann, anna ei tukõ ütski asi.
Ku Vidrik käümä nakas', käve tä Sassil takan ja avit' täl tuud tähtsät tüüd tetä'.
A tuu om umaette jutt; ma kirodi tuust uman romaanin "Romanss sinisilmälidse Eestiga", mink kirotamist ma alosti tüüliisi ütiselämisen, kõrvon doominomängo plõksutaminõ, ja lõpõdi meresõidu aigo laiva pääl nimega "Frederik Chopin".
õnnõs tä jäi ello. Tä käü kül ümbre nigu üts kohma tsombi, a tä om elon ja häätujolinõ.
Kirändüsuurja Hasso Krull om ütelnü, et "kaarnakivi on Juhan Jaigi muinasjutuliste fantaasiate võti,"1 ni naid kaarnakivi tähendüisi analüüsin om tä näüdänü muuhulgan taad, et ku kaarnakivi om määndselgi moodul tontõ sugulanõ, om tä ülesannõ jutõn sõski tsutikõ tõistõ.
Olli pallo kotussit läbi käünü, pallo asjo nännü.
1805. aastagal panti ülikooli tahtmisõ perrä kellä numbrilaud ka raatusõ Toomõmäe-puulsõ külle pääle, et tudõngiq õigõ ao pääle loengulõ joudnuq.
Pall ́o eläjit kodostõdi tan ni üteliisi om seo üts tähtsämpi kantõ, kon nakati viljä tegemä.
Undrikkõ tekk egäüts koton esi ja nii tulli nuu nii värve ku juttõ poolõst paiguldõ esisugumadsõ vällä.
Kõik kutsva timmä ullis, a ku ma kunagi perrä küsse, sõs sai selges, et timä "ullus" lüü vällä õnnõ, ku tä pruuk alkoholli vai narkootikit, vai sõs perän tuud.
tä oll jo pikembät aigo rahahädän
Ku 19. aastagasaa lõpupoolõ naati villaveskiid kasutama, läts rõivas ohukõsõmbas ja kerembäs.
Õpilasi ennast oodatakse külla Põlva talurahvamuuseumi ja Mõniste muuseumi, kus saab mänge mängida ja sandikommetega tutvust teha - võru keele nädala sisse jääb ju mardipäev.
Lehekuun saa näütüsel kävvü Meremäe vallamajan, piimäkuun Haani külän RMK majan, hainakuun Misso rahvamajan.
timä tahtminõ lää-äs täüde
silm ja jalg ummaq töndsis jäänüq
meheq röögeq kurguperäst lauldaq
Tä nõna oll' täüs paksu tatti, hengätä saa-s tä tuuga sukugi ja süvvä' es taha Vidrik õkvalt mitu päivä.
Tsõõriklavva kõrraldamise ja kuuntüü plaanmine käü projektiga Smoke Sauna Cultural Heritage is a Common Value, millele om rahatukõ andnu Põhjamaie Ministride Nõvvukogo Põhja-ja Baltimaie mittetulundusühingide toetusõst.
Kursus passis peris alostajilõ, kel olõ-õi innemb lõunõeesti keelega pall'ond kokkoputmist olnuq, a ka noilõ, kiä jo kiilt vähäkese tundvaq, a tahtnuq umma keelemõistmist parandaq.
Gynn, mineq küsüq, kon tan kõgõ lähkümb tüükoda om?
vihmagaq tulõ kesväle viha maik manoq
Ma jaloda timäga mere pääle, ümbretsõõri om kõik nigu valgõ paprõleht.
Tuu, kiä kriminaalõigusõ eksämi tettüs sai, tuu ei saaq kalla pelädä.
tan liinan olõ-iq mul midägiq tetäq
käänd uma kõnõlõmisõgaq rahva üles
ma olli pühhi aigo sugulaisi puul
seo om väega illos kotus
Näütüse saa kätte Võro liinast Võro Instituudi aotlidsõst kontorist Liiva 21, tahtjal tulõ esi perrä tulla, üles panda ja perän ka tagasi tuvva.
täl om kõgõ mõni krutski tagavaras
Võimuasotusõ' ja -inemise' omma' innämb avvu seen kui rassõ tüü tegijä talopoig, kiä hoitmisõga ari umma nurmõ ni pidä huult viläsaagi iist, miä and toidust meile kõigilõ.
KIRRIV AIAVILJU AHORUUG
mul om liinan mitu asja kõrda aiaq
täl tüküs elo summa minemä
timä jutt oll häste arvo saiaq
latsõ hiusõq ommaq sannan ärq tsäbrähünüq
om naasõ pääle kimmäs
kinniqtuisanuq tiirada tulõ vallalõ kaibaq
eeläne kohopiim om ärq lidsahunuq
Kõrraldase Urvaste Külade Selts ja Pokumaa.
Tuudaigu oll vahtsõst pääväkõrral "vahtsõ keele" löüdmine ja midä aig edesi, tada inämb om tan ka "vahtsõ löüdmist vanan" - näites sõs ka Lõunõ-Eesti tavvun.
horgudaq hainaq lakja päävä kätte kuioma!
Konvõrõntsi kõrraldasõ Võro Instituut, Tarto ülikooli eesti ja üldkeeletiidüse osakund ja keeletiidüse, filosoofia ja semiootika doktorikuul.
Täüsiälidsen ma trehvsi Palki küländ tihtsähe liina pääl, hariligult puron.
Sändsit rühmi om 20 tükkü üle kogo Vana-Võromaa nii parlatsin Põlva, Valga ku Võro maakundõn.
varbas kai katskidsõ suka sisest vällä
pää halutas nii et taht lahki minnäq
säänest tihatust ma timäst es oodaq
poolõq valijist anniq uma helü Reformieräkunnalõ
kuulmeistrel oll mitu pakki vihkõ ärq parandaq
Seminääri kõrraldamist tukõ kultuuriministeeriumi Setomaa kultuuriprogramm 2014-2018.
maja saa vaest ületulõva aasta valmis
Tä vei mu teenindüsruumi, miä oll kalitori lõpun.
rüük niguq tsiga aia vaihõl
pallo sa kuun palka saat?
lihalipsu sisse mähidüq seeneq, mink seen juust ja päävä käen küdsedüq tomadiq
ärq võtkuq minno sõrmõ pääle!
löüd iist kraammaldaq tarõ
vabahusvõitlõja mõistõti viies aastagas kinniq
Tuu alostas pääle edimädse puutäiga, kiä pinile külge nakkas.
puuq olliq mere veeren kõik ütele poolõ viltu kasunuq
Nigu sakõstõ pakipüürhällüga om, es tulõ edimäne asi ka seokõrd vällä kõrraga päält signaali, a peräkõrd iks tull.
Timä nimi om brandti lindlanõ.
Kimmähe olli asa võtnu sääntse käänüsse, midä mu imä egä tä sõbõr es mõista ette nätä, selle et ku tohtri ussõ takan joba kahtlasõlt kavva oodanu sõbõr näkk tohtritarrõ sisse minemän kipõtohtrit kanniraamiga, tull täl paar küsümiisi.
Ameeriga Ütisriigen arvatasõq näide hulka inämbüisi ka mulatiq ni uma maa mustanahaliidsi kutsutas sääl afroameeriklaisis.
õgaüts tege niguq tä õigõs pidä
Uurmine plaaniti niiviisi, et üle Vana Võromaa valiti vällä paarkümmend ettevõtet, mille tegevusen pruugitas kohalikke rikkuisi, sh võro kultuuriperändit.
viimäte tulõ meil ka minnäq?
Ütekõrra, olli sõs nii neläne, ku esä oll tüü man ja emä oll vast kõrras puuti suidsu perrä lännü, es suta ma kiusahtusõst jako saia.
Karula perändüskultuurmaastik om mitmõ aastasaa joosul inemise tegemiisi mõol tekkünü maastikutüüp, kon hajovalla talo' vaihtõlõsõ' nurmõsiilõ, mõtsasaari, suulaikõ ja hainamaiõga.
kahmõq käve üle iho ku ussõst vällä astõ
Kunnõ pulmahelü kõrvun, tasus minnä' mõtsa tähistedü opiraa pääle, miä om puultõst kilomiitret pikk.
Ku sakõstõ ja midä Sa sinnäq kirotat?
meelegaq mõistaq et noorõq tahtvaq esiq hindägaq toimõ saiaq
midäs tiiq tsingõlõt kõik aig!
kuup om saanuq vii uhtmisõst
lehest loi et tsuraq mööväq koolin hoimastit
Tuu oll mu elo kõgõ kurvõmb päiv.
suurõ hähinägaq jätediq poolõq asaq maaha
kiä om tõtalinõ tuu ei tsuskaq umma nõnna tühä jutu manoq
hapundpiimä võtt soolik parõmbahe vasta ku rõõska piimä
Oppaja vai vedosniku setokiil ́dside juhtnüürõ kullõmine ja nääde perrä kullõmisülesan ́dide täütmine.
joba tükk aigo pisõrdas vihma
Mirtelile miildüvä' vanaimä maŕa' häste, a kõgõ inämb miildü iks arbuus.
kivikujo sais õkva aknõ all
Tuu karp oll esä mälehtüisi laadik ni minno, ku ma väiku olli, tõmmas karp ütesttüküst ligi.
olõssiq inemisel noorõn iän kipõngiq tuud tarkust miä vanan iän
taht hindä pästmises midä üldäq
varastõdi tuhandõ õuro iist tüüriisto
artikli sai valmis küländ kipõstõ
joudsõmiq õnnõs vihma iist varolõ
tüüd tulõ ilma perrä säädäq
seenesaak oll timahavva küländ väiku
Ilvese Toomas Hendrik (Toomas Hendrik Ilves, sündünüq 26. joulukuu pääväl 1953 Stockholmin) om Eesti poliitik ja diplomaat, inneskine aokiränik, 2006-2016 Eesti Vabariigi president.
küll helkäs paistus et pikne om tulõman
Teie pääl oll asvalt ni huulidsa olli valgustõdu.
traktor oll nõnoldõ kraavi vaonuq
Seo maa naasõ omma lutõrlasõ, a mehe istusõ kõrdsin ja kaesõ tähti, kooni näide naasõ kerikun laulva.
Et pini oll jo küländ vana, ni majandulinõ sais oll vilets, otsustimi, et ei lasõ pinni lõigada.
Saadjärv om ainugõnõ järv, mis kuulus nii Eesti 10 kõgõ suurõmba ku ka 10 kõgõ süvembä järve hulka.
Minekiq ja tulõkiq ommaq kavvõq olnu.
Pannimi sõbra maha ni üts sõbrost pruumõ viil kõrvahuupõga timmä üles herätä, a olõ-õs tullo.
Rada om läbi tettüq, kuq kõigil mängjil ommaq tsõõriq korvin.
Kihlkunna lõunõjaon om kõnõld Kodavere Kavastu murrakut, miä käü hoobis lõunõeesti keele Tarto murdõ ala.[1]
Ma kõnõli tuud ütele sääl tüütäjäle, kiä kõkkõ kõigist sääl tiidse ja tä selet, et tuu poiss ollõv tohtri, arvada Ramallist, ja ei ollõv peris arvo saia, mink iist tedä kinni panti.
eelevant om suurt mõõtu elläi
las maq ka koorahuda mõnõ kardohka!
Mu imä opsõ Tarto Ülikoolin säädüseoppuisi ja oll II kursusõ tudõng, ku taa lugu johtu.
järve veerest tuudi kanolõ kilikaukõ
mälehtägi-iq ku vana tä õigõlõ om
A mul olõ-õs midä ette näüdädä.
suurõst luust pand ilm paika kasvõ ja eläjide eloalaq
2016. aastaga Eesti presidendivalimiisil tekk' Riigikogo vanõmbidõkogo 27. süküskuu pääväl päält presidendi valimalda jäämist valimiskogon Kaljulaiu Kerstile ettepanõgi kandidiiriq Vabariigi Presidendis ja Riigikogo liikmilõ ettepanõgi säädäq Kaljulaid presidendikandidaadis.[14] 30. süküskuu pääväl 2016 säiki 90 Riigikogo liigõnd Kaljulaiu Kersti üles Vabariigi Presidendi kandidaadis[15] ja 3. rehekuu pääväl 2016 valiti Kaljulaiu Kersti Riigikogon 81 puulthelüga Eesti Vabariigi presidendis.[16] [16]
juuq mis sa tuust pudõlist immitset!
Siin tetäs mardsipanni: maapähkmä ja mandli mardsipanni - tuu on makus dialektika.
seo sõnaraamat om suurõmb ku mineväne
Eesti Vabariigin ni paossin oltu aol ol lõppkokkovõttõn iks elävämpä ja mitmakesitsempä tegevüst nätä võro luulõn. Taaga rüüpselt kujusi vällä võru proosa traditsioon - sakõst eestikiilne, a võro keele kõlast ja võro vaimust laaditu.
kuuri all videli õgasugumast trääni
minevä aastagasaa lõpun ehitet hoonõq
Päiv, kon keväjäst saa suvi, suvõst süküs, sügüsest talv ja talvõst jälki kevväi.
kas ma olõ sul mõni kasija?
Märtsikuu lõpun sai läbi kats kuud käünü V Uma Pido laulukava avalik valiminõ.
kuiv maa oll lahkit täüs
Piir om jo 1930. aastist pääle olnu ka teküs kodo-uurja ni paigapäälitse kultuuri edendäjä.
poiss ragi ütsisõnno vasta et timä tiiä-iq midägi
Pido kavan omma' rahvalaulu', rahvaligu viisi', klassikalidsõ' koorilaulu' ni vahtsõmba' kuurõlõ säetü laulu'.
Aga tuu, miä mi elolõ esi'erälidse kulladsõ läüke and, või olla' hoobis lihtsämb asi.
kas tarto kiil om koolussin?
Raamaduga om üten ka CD, miä om muuhulgan märk võro luulõ kimmäst suulidsest olõkist.
D. Kas Sa kirotat anõkduutõ, nall'u ja muid nal'akit asju üles (märkmikku; Delfi lehekülgi pääle vai muialõ netti; blogidõ, foorummõ vai ummi e-kirju sisse)?
Salassi kõkkõ, ütli, et seo om õnnõ mu hää sõbõr ja kõik om kõgõst niisama mäng.
kagoh poiskõsõtükk kobisõs esäle vasta!
taa lats pulma-iq viil midägiq
vanaimä nakas vannaessä murõtama
tuul puhk vaeldumiisi põhast ja hummogust
tä um klassin kõgõ täüskasunumb
mõnõq tüküseq hindäle ülearvo nuhet pääle pandma
Vai miä es lasõ täl asjo niisama tagasi kohvrihe pillu, et tuu sõs niiviisi lindi pääle panda?
Tohtri kiti, et olõ-i tä ihol midägi hätä ja et muting om mudsu man ni tä saadõti psükiaatriahaigõmajja.
Võro kirändüs Eestin Nõvvukogodõ võimu aigu
täl om kimmäs himo võitaq
Kaeq, mitu mill ́onat läts massma.
Mii saisi ussõläve pääl ja kaimi timä pöörälist ülevänpidämist - tä tandsõ ni vehke kässiga.
Ja no' sa sõs tahat, et ma säädnü' kulla kõrvuisi mullaga.
sõira tiiq nii panõq kohopiim patta piim pääle ajaq kiimä ja sis nõristaq arq!
väsünüq miis lüngeles üle moro
2003. aastagast tähüstadas Soomõn Canthi Minna sünnüpääväl ütsväärsüspäivä.
Taa mitmakiilse liinakõsõ tähendüst võro kultuuri arengulõ saa-i alahinnata - mälehtüisin ja ilokirändüsengi paist taa tähendüs inämb silmä ku näites Võro liina puhul - mis tuust, et Valga liin olõ-ei aoluulidse Võromaa piire sisse kuulunu.
Toimkunna esindäjä' tegevä' otsussõ 6. aprillil Võrol.
egaq sa asandaq es tulõq sul iks asja oll?
Osavõtust tulõs teedä' anda' (lugõja nimi, kuul, klass) ildamba 4. novvembril e-posti aadrõssi [email protected] pääle.
ma kärsi-iq sukugiq uutaq
naas maid ja majjo kokko hangitsõma
Sanna nimetedi ka vaese mehe haigõmajas - rahvatarga' pruuvsõ' sääl ummi tarkuisi alatõn kupupanõkist kooni tasomisõni vällä.
puu lei kõikma ja sattõ vasta maad
higine hamõq kliip iho külge
jalg mäe puult põlvõ om kink
huunõ hään siivan om tiatri
tä es jõvvaq umma vihha tagasi hoitaq
vanaesä viisi tapaq takast!
Kõiktuu nõssi sõs üles pinna pääle.
naabrinainõ rüük nii et külä helises
hooli-iq ma taast söögist
Mõtsasordõst om tan kõgõ inämb palumõtsa, üleminekisuu- ja samblõsuumõtsa (siirdesoo- ja rabametsa).
Kultuurist om sõski küländ pall ́o alalõ, tuu om umas võet pääletulnuidõ vahtsidõ rahvidõ puult.
Pääväne tsirrul om ettevalmistus õdagudsõs pääkontsõrdis Võro Kubijal.
siist saavaq kõik janolidsõq juvvaq
mu süä ei kannuq tälle tuud üldäq
Mii, seo tähendäs Uurali rahvidõ, sannakultuur saasi selgembä kotusõ inemiskunna kultuuriperändüse hulgan ja tuu kotus võisi olla sääl küländ tähtsä.
seol latsõl om sündünüstpääst hää kunstimiil
käänd külge ja jäi õkva vahtsõst magama
Hääd päälenakanu süküst ja ilosat laulu-huuaigu!
miiq klassin om mitu ütenimelist tütrikku
kas sul nissõ ka om seo aasta maaha tett?
Konkursi võidimi är, noq ei saaq puuti sisse.
kon mi kokko saamiq?
nõvvu pidämä om vanno hassõ vaia
Muld on ka mii' väärt kullakaivand.
A tä ei tulõ tuuga kuigi toimõ, selle et latskõnõ om vinläne, a Mait estläne.
Veidü' om noid mutukit, kiä siibuga mutuka kujol talvõ üle eläse'. Piusa kuupõn mi näid sõski lövvämi.
Karula rahvuspargi päämine väärtüs ja umaperä om timä ainulinõ, väegä vaihtõlõja ja illus maakuju.
Aga tä om jo nii pehme', et täst saa-ai' õigõhe midägi praktilist ja tarvilist tetä'.
tiiä-äiq kuna täämbä siist päse
ma sinno karisti a saq es kullõq
mitte üts vägi ei jovvaq minno sundiq tahaq jäämä
vahtsõnõ oppaja naas latsilõ kipõlt miildümä
Võro kirändüse suur nõsõmine om täämbädses kestnü uma paarkümmend aastakka. Sündünü om niivõrd sainast saina asju, et tiitün mõttõn või nüüd joba kõnõlda võro kirändüse kujunamisluu lõppõmisest.
haigõ tii-iq üttegiq asaldaq liigutust
poiss võtt õngõ ja läts kallo püüdmä
Täämbädsel pääväl eläs suur osa setosit Tarton ja Talliinan. Perän 1991. aastakka jäi osa setosit Vinnemaa poolõ pääle Petseri rajuuni.
Õkva, ku haigõmaja õdõ oll ruumist lännü, haarsõ mu imä doktoril käest ja kõnõl tälle ausahe terve luu är, et periselt oll täl õnnõ vaia tohtripapõrt, et päsedä ladina keele eksämist ja vast and tuud kõrralda ilma kirrurgi vaihõlõsegämiseldä.
kala ots vett süvembät inemine taht ello parõmbat
tuli oll kahrupersest vällä tulnuq
tä hamadsõgi es mehele minnäq
tälle tetti tuhat õurot trahvi
Paar aastakka tagasi ma näi Dubain pangaautomaati, miä es anna' vällä mitte uma riigi rahatähti (ülepää mitte määntsitki rahatähti), aga kulda.
Näide pilgu kül sai kokko, a es paku ütsütele kuigipallo vastussit, innemb vastapite.
taa om kõva miis tä mõist kõkkõ tetäq
ku nii edesi lätt, sis pea
kõik oll nii imeligult vakka
Näil käü mõnikõrd ka lell külän.
prosta mõsupulbrigaq oll puulhamõq pia tätrit täüs
välläsäädjä nakas pruuvõgaq pääle täpsähe kell 11
Sõbra tahtva ullimuudu välän olla, hinnäst lumõ sisse käkki, lumõsõta ja tõisi põnõvit asju tetä.
Kutsut olõt saq üten imäga.
võtt minno kinniliste kõrtsi üten
keväjä anti meile magasiaidast vili ussõ ku vaia oll
kiä tuu sääl köögin kollas?
Ma opsõ vaiht tegemä esi vurhvi inemiisil, mõtli näide kotsilõ vällä näide luu ja kai, et ma uma posti pääl magama ei jääsi.
istus nukan ja vann hindäette
Aga ilma ainilda pidi tä olõma harilik tävve mõistusõga inemine.
Maakivest keresse tegemine om plaanin ka üles filmi.
kuuli tuust asast üte tutva käest
Sõbra olli poodist vett ostnu ni mi proomõ tälle tuud määntsegi mooduga sisse juuta, a tä es võta tuud vasta.
pässä ots läbi sõrmi om hiilka
Alambs'aksa keeleala ██ Alamsaksa keeleala enne Teist maailmasõda
tä oll ka veitügaq rahu
Lühko kokkovõttõ tegemine teksti perrä.
pini kargutas vasikit aida piten takan
Greifi kujo St. Marki basiilikal Veneetsian
kuna sa täämbä koolist päset?
Vällä tull ́ sääne lugu, et inemise' olli' sunnitu' paar kuud ildampa uma' aktsia' maaha müümä hoobis kehvembä hinnaga, ku nuu' ostõdu' olli'.
Ossavõtjit tennätäs ja parõmbit avvohinnatas märdikuun.
Estin elli nä Haapsalu lähüksen, arõ põldu ja pei karja.
Periselt omma miihi musta värmi suka jo kõgõ hariligumba rõivatükü.
Väiku mõtõlus III Uma Pido püüne pääle säädjält Tagamõtsa Tarmolt: "Uma egäpäävätsen kipõn olõmi ku kuivas jäänü jõgi ilma vahtsõ elolda'.
Koton tett käsitüü tuvvas ettevõtmiisi aigu kõigilõ kaemisõs.
küssemiq maja ostmisõ jaos pangast lainu
Mäekülgi pääle omma' tekkünü kooni 1,5 miitre korgudsõ' künnüperve'.
mille sa nii ikunõ olõt?
süük oll nii soolanõ et parlaq viil mõrkas suuhn vasta
mõtõl kõrrakõsõ aigo ja sis ütel
Egä latsiaiarühm valisi meelüsside tegemises ummilõ latsilõ kõgõ parõmba moodu.
Ainukõnõ, miä mullõ kõrda läts, oll, et tä minno maha ei jätäsi.
mis sõs viga lavvakõisi kokko klopitsaq!
katla om katski ja toroq ommaq viriläq
Nä säädvä telgi üles, tegevä tuld ja meisterdäse vibu.
käve võhlitsõman varast puid tõsõ mehe mõtsast
Muld köüt söögijovvu' viiga ja luu sääntse' olo', kon midägi saa kassu'.
näil oll tõõnõ tütär kah tuukõnõ nakas kah miiq poolõ käümä
Oll illanõ süküs ja ilm oll hall.
Taa valik olõ-õs muiduki juhuslik: eesti kiil ol nigunii eenüsasõndin, a saman mõjosi uma kiil Võromaa inemiisi kujotamisel inämbüste usutavambalt.
Talliina keskliinan Estonia tiatri iin sais kujo nimega "Imä, piä takso kinni! Esäl nakas halv!"
majalõ oll pant pikkulavvast vuudri
tsika oll maad piten veet
Katõpäävätse sündmüse aigu om aoluulinõ Mooste mõis täüs rahvamuusikat, tüütarri ja kontsõrtõ.
kõvas sportlasõs saa õnnõ mõni ütsik
tuu kotsilõ om rahva hulgan mitmõsugumaidsi arvamiisi
iistussõst käveq saksaq takastussõst tiinjärahvas
Hummogu kell 10 naatas kogonõma, pantas nimi kirja, serbätäs tsäid ja säetäs hinnäst savvusanna-pääväs valmis.
naabri tege kadõhuisi sullõ kaiho
meheq vandsõq sõta valitsust rasõhit aigõ
Pruumgu ma lainada rahha mõnõ reisjä käest.
Ma sõs naksi kõnõlõma mukka üten reisjidega, kiä kõik joba istõ ummi kotustõ pääl.
karamaaq ommaq üten tsobarigun kõik järve veeren
Mu lugu om ütest kirrivahunidõ paarist, kiä olli asalda pruumnu poigõ saia.
külm aja kässi ja jalgo külge
Ettetelmisel saa kävvä ka Pokukuan, opilase pilet mass 2,5 eurut
Lüürilist laati esines inämb Rahmani Janil ja Ilvese Aapol, näites perämädse miildejääv laul "Las ma sosista" (Tulen..., lk 84).
Vanaturgi kirän tõvakiilne sammas Kõzõlin.
sis olõ-iq muud ku kütäq perseq kuumas
teimiq tulõ manoq varoalodsõ kah et saasiq vihmapakku minnäq
veneq oll mässävä vii saradaq
lugi tõtõhallõ helügaq luulõtust ette
mu mõõt sa täüs
Paar aastat inne tuud olli mu esä ja imä lahku lännü, esä kolõ tõistõ liina, imä nakas paksustõ välän käümä ja paari kuu peräst oll tä kokko saanu vahtsõ mehega.
vainlanõ panti inne pääliina saisma
Ta om tükükene parhillatsõst Põlva, Võro maakunnast ni Petseri rajoonist.
Imä käve ümbre Sassi, koput' tedä siist ja säält, pruuvsõ lundi muudu nõnast sisse kaia' ja raput' tuud nigu mõistsõ.
ei tegüneq teil taa vägevä süümine
Sada astakka tagasi oll ́ Saarõmaa õkva samapall ́o sanno täüs ku Võromaa, täämbätses om suurõmb jago naist häönü, õnnõ Setomaa and kõrvuisi panda vana Võromaa sanno vastakestmisele.
taal asal olõ-iq teko ei näko
kalg vesi tege naha korrõs
Sii nädali lõpun vai 21 - 22. mahlakuud kaldas esti rahvamuusikasäädüngide festival "Moisekatsi Elohelü" tsill ́okõsõ Mooste pilgõni täüs muusikat.
Tõisi lat ́si kynnõ vai ettelugõmise kullõmine ni arvosaamine.
Es, ku Ilmar üten laul, sis laulva üten kõik, om iks julgõ, ku laul jää õi saisma sõnnu egä helü puudusõ peräst. Mõnikõrd, muial, häbü külh, om tuud ette tulnu, et laul surõs poolõl salmil sõnnapuudussõ vai joru julguse nälgä.
Tsõõr käü aigopiten ümbre, üts tsõõr võtt aigo 7 kooniq 13 minotit[1][2]. Tsõõri läbimõõt om 20 miitre ümbre. Tsõõr tegünes luudusligult, ilma inemise vaihõlõ segämäldä, tuust, et jõõvuul käü vii päälüskõrran ümbre. Kavva tsõõr ümbre käü, olõnõs ilmast. Ku kõrraga väega kõvva külmä tulõ-õi, või taa ümbre kävvüq mitu päivä, inne ku kinniq külmäs.
kiä pidä papagoiõ tuul tulõ ka papagoiõ tsätserdämist kullõldaq
õnnõ sõs, ku pilkja tüüle panti, tull mul taipus, et nä sõidi mullõ perrä.
kos sa käveq et niivõrra hainonõ olõt?
pini tull pääle ku larisi õkva
tä om väega kõrk inemine
luudusõl om joq sügüse nägo
Info: Sulev Iva ([email protected]) või Kadri Koreinik ([email protected])
taa olõ-iq määnegiq valitsus taa om üts klike
Mi elli Tokholmist veidü lõuna puul väiku liina kortinmajan.
Küünü külgmäidsi ussõmulkõ pääl vahe meid sõariiston noorõ läti tšekisti.
latsõq saavaq rohkõmb arvo ku arvatas
Ütel meelel olti, et programmi päätsiht piät olõma Vana Võromaa ettevõtlusõ ja ummamuudu kultuuri köüdüsside tugõmise pääle, tuu tähendäs, et rõhku tulõ panda paiga kultuuriperändüse pääl saisva ettevõtluse pääle.
ma saa-iq tullaq mul om tõnõ asi käen
timä sälg om verele pesset
A üts hummok johtu niimuudu, et vanaimä saat mu lambidõga tõõsõ karamaa pääle, mu jaos tundmalda maalõ, kon hariligult hoiõdi lehmi.
Mehe laulva mõnikõrd nii võlssi ja jällelt, et taad om rassõ muusigas pitä.
Latsõ käsi ja süä um kerge täütä.
tä võtt vahtsist mõttist kergehe tuld
kaubal piät olõma kauba vällänägemine
Tsõõriklavva ümbre omma oodetu kõik, kiä seo asjaga köüdüst tundva vai kinkalõ asi huvvi pakk.
Et mooduga üten kävvü, panti innembi päälina, ildamb ka tano ala ummi hiuussidõ tävvendüses viil rõivast vai paklast tett vahr.
Neo omma as'a, kellest om urgatuisi, võrdlõmiisi, kirjapandmiisi, a sanna tõnõ, sama tähtsä puul om sannankäümise vaimlinõ, hengekultuur. Taad uuri om mitmit kõrdo rassõmb ni naid uurmiisi omgi veidü.
Lihtsidõ lausidõ tegemine ja ümrepanmine seto vai eesti kiil ́de (oppaja või audada).
tä himost joba ammuq hindäle vahtsõt pluusõt
"Ma saa külh rahhu," mõtlõs pini, "lihtsähe täüskuu aigu om kõgõ parõmb kuunäioga kõnõlda."
maa om jo ärq tahenuq
Naksi tuud süümä ja tunni rõõmu ni ka häpü.
tä sai Nobeli avvuhinna
Kukki pudsunudsija Sass välän käünü es olõ', jäi timä kah haigõs.
mustikit om nii et mustõtas
miä sa ütteluku taaratõllõt tan jalgo iin?
ma joht olla ei saa määnegine nähkä
Pääleki ku sõita es olõ jo kohegi ja meil sündü lats.
Eedu kuts minno appi hindäle a maq lei nippi ja ütli et innembä maka
taast lördsist massa-iq külh ülikunda ummõldaq
Ku liigut Piusa jõkõ piten lõuna poolõ, tulõva jõõ pervi seest vällä Eesti kõgõ korõmba' ja ilosamba' liivakivimüürü'.
aelõmisõ aigo tohe eiq eläjät tappa - liha ei kõlbaq süvväq
loomaq jäiq päält kükkämist närbelemä
Kaalep om kirotanu uma võro kirändüse manu jõudmisega seosõn: "Võib-olla isegi viidata aastale 1931, kui juba mõnda aega lugeda osanud poiss läbi luges elu esimese raamatu, milleks oli Jaan Lattiku "Meie noored", ja lausa vaimustunud oli võrukeelsetest dialoogidest?
Näide lindaminõ om ilma helüldä ja maandumisõs ajavaq nä käpäq lakja, nii et linnunahaq lääväq lakja nigu langõvari ja pidäväq huugu.[7][3][5]
majalõ ehitedi vahtsõnõ siib manoq
Suidsusannanädalit kõrraldas üten sannaperridega MTÜ Haanja Kultuurikoda.
Ettekandidõ pikkus om 20 minotit.
tä om sündümisest saaniq sääne mallõdugõnõ
säänest elämist olõ-iq viil nännüq
saarõkõsõ kotsil tsiirõliq kajaguq ja tiiroq
Aknõst väega midä kaia es olõ ja ma jäi mõttihe.
hädä olõ-iq siin aq kongiq muial
viomassin oll ainukõsõ saisokotusõ hindä ala võtnuq
Lisas om tõva keelel vähämbit murdit, nigu džungaari, tsengeli ja duha murrõq, midä olõ-õi siiäni kuigi põh'aligult uurit.
klass saat kats volinikku direktri manoq
Hulk ettevõtmisi on võru keele nädalal kavas kõigis Vana-Võrumaa lasteaedade keelepesades.
Sõs võissi jo küssü, kas tä om iks hull vai hoobis ainidõga hädän.
Edimält oll' tuu õnnõ Soomõ Siseministeeriümi tahtaq lipupäiv, a 2007. aastagast kogo riigi ammõtlik lipupäiv, miä kand nimme Canthi Minna päiv, ütsväärsüse päiv.
miä taa mullõ putus?
Niigriq (ka mustanahalidseq) ommaq Musta Afriga tummõ nahavärviga põliseläniguq ja näide perrätulijaq mujjal ilman. Ameeriga Ütisriigen arvatasõq näide hulka inämbüisi ka mulatiq ni uma maa mustanahaliidsi kutsutas sääl afroameeriklaisis.
täl om oht oho pääle
saq vaest haarut sinnäq innembi mano
autoõnnõtusõ süü oll tsommin juht
Taa raamadu pilte oll ́ hää kaiaq.
toppõ mulgu ette villadsõ rõivapala
Liam Gallagher, sündünüq nimegaq William John Paul Gallagher 21. süküskuu pääväl 1972 Burnage'in Manchesterin om inglüse laulja ja laulukirjutaja.
vaibaq trullidiq kokko ja viidiq puhastustõ
körtsooliguq visadiq mõtsa noid saa as vorstõs tetäq