Radokuu 03. pääväl 2012 aastagal tull Haani Rahvamajja kokko tsõõriklaud, kohe olli kutsutu kõik Vana Võromaa umavalitsuisi esindäjä ni riigikogo Vana Võromaa saadikiderühm.
- 0 eurot mass festivali päävätside kontsõrte pilet
Õigõ, õigõ, ütledäs ja sis lauldas noid laulõ õkva nii, ku Miina esi naid kõlama pandsõ. Ütest laulust taht jälki saia ütesakümend, sjo om sjoo laulu tulinõ ojja, minkast mõnõ omma külh lugenu-kuulnu, aga oma silmäga olõ'i nännü egä hinda kopsuga olõ'i üten lõõtsnu tuud leeki.
10.00 - 11.00 Alostusõs kõnõldas savvusannakombist ja aoluust ni rahvusligust ehitüsest.
10.30-Armastusõ laulu' Keriguplatsil, minkaga alostõdas armastusõ aigu
10.40- Võro muusikakooli latsi väiku kontsõrt Keriguplatsi man pargin
10a. Miä tõsõq latsõq mõtlõsõq, ku sa mõistat
10b. Miä oppajaq mõtlõsõq, ku sa mõistat
10c. Miä tõsõq inemiseq mõtlõsõq, ku sa mõistat
10 kraati lõunalakjust
11.00- Maidsami Armastusõ juuki ja kaemi, kas mõos kah. Rüütli võtt tütrikke üskä ja lugõ näile armastusluulõt.
11.-12. mail kogunevad Mooste mõisa muusikud - kulgevad pisikesest Moostest, vuravad suurest Eestist, lendavad piiride tagant.
11.30- Armastusõ ao suuandmisõ võistlus. Pääavvuhind om romantilinõ armastusõ pakett. Suuandjilõ auhinna' ettevõtjilt.
11. novembril kell 14 on Kreutzwaldi majamuuseumis võru- ja eestikeelse "Kalevipoja" pilteepose teise raamatu esitlus.
12.00 - Maidsami kalasuppi Keriguplatsil ja Roosisaarõ silla man
12a. Määnest kiilt vai kiili piässi su arvatõn koolin oppama?
12b. Määnest kiilt vai kiili piässi imä ja esä arvatõn koolin oppama?
12c. Määnest kiilt vai kiili piässi oppajidõ arvatõn koolin oppama?
12d. Määnest kiilt vai kiili piässi tõisi Võromaa inemiisi arvatõn koolin oppama?
13.-16. aastagasaal oll' keskalambs'aksa kiil Põh'a-Õuruupa läbikäümis- ja kultuurikiil.
13a. Kas sa tahassi esiq valliq noid kiili, minkan sullõ koolin esiq opiainit opatas? Valiq ja värviq.
13b. Mändsen keelen vai kiilin piässi oppajaq su meelest sullõ koolin opiainit oppama?
13. ja 14. aprillil 2012 opatas Sännä Kultuurimõisan huviliisile, kuis palgõst tett vanna suidsusanna tõiste paika viimisõs valla võtta.
15.00 - 17.30 Huvikäük Obinitsa kandih üteh Kauksi Üllega seto kultuuri- ja kirändüsluulisõlt tähtsit kotussit piten.
Aastagal 1563 sai Roodsi sõaväe ülembäs Liivimaal Åke Bengtsson Färla[1] ja Eestimaal Henrik Klasson Horn.
1563. aastagal pässi vallalõ sõda Taani ja Roodsi vaihõl, ruutslasõq võtiq hindä alaq Läänemaa ni puul' Saarõmaad, inneskidseq Maasiliina foogtkunna alaq; süküskuun ruutslasõq Hiio saarõ.
1565. aastagal võtiq Poola palga pääl olnuq Liivimaa mõisameheq Pärnu. Õigõq pia saiõ taanlasõ ka Lihula tagasi.
1569. aastaga hainakuun tul'l'i Talina lahtõ Taani ja Lübecki laivaq ni pilliq 13 päivä liina pommõ.
1570. aastal sai sõda läbi. Johan III tekk' Taani kuningriigigaq rahu, Põh'amaiõ säitsmeaastagadsõ sõa lõpus läts Taani käest Roodsilõ Õdagu-Eesti, aq Saarõmaa jäi Taanilõ kuni Brömsebro rahuniq.
16. vahtsõaastakuu päiv 2010 Põrõldnõ Tarto raudtiijaama viitorn om ehitet 1950. aastil Keedüvii majakõnõ ehitedi päält tõist ilmasõta Inneskine sissepäsemine raudtii alaq tunnelihe Sissepäsemine raudtii ala tunnelihe Jalakäüjide tunnõl' Tunnõlin om invanõstuk Tarto raudtiijaama uutmissaal 2012. aastagal Tarto raudtiijaama kõrda tett lagi 2012. aastagal Tarto raudtiijaama vahtsõst kõrda tett uutmissaal 2013. aastagal Uutmissaal C36-7i-1540 Tarto raudtiijaaman 2013. aastaga suvõl Püürdsild Tarto depoo
16 märdikuu om vahtsõst heränemise päiv
Lehekuu 17. pääväl alostusõga kell 15 om Räpinä liinan Põlvamaa Keskkunna-ammõdi majan (Kalevi 1A) vahtsõ savvusanna raamadu vällänäütämine.
18 kellaga kariljon tetti S'aksamaal Karlsruhe kellävabrikun ja mass' 700 000 kruuni (45 tuhat õurot). Kelläq sääd' paika vabriku kellämeistre Granzi Günter.[1] Kats' vanna kellä jäie alalõ.[2] 2018. aastagal tellse Tartt liin raatusõ kellämängu tävvendämises Hollandi kuninglidsõst valukuast 16 vahtsõt kellä.
Film käü 18 minodit ja tuud saa DVD päält kaija kas võro, eesti vai inglüse keeli.
1920. aastil andva seto vällä lugõmikke, pandva eesti kirändüst ümbre seto kiilde, hoolitsasõ umakiilside suuri tekste olemanolu iist, toova rahvalaulu kirändüsmaastigule, otsva umalõ tegevusõlõ ammõtlikku tukõ, köütvä seto patriotismi hõimuliikmisega jne.
A 19.-20. aastagasaa vaihtusõs oll sõski inämüisin perrin umas võedu vahtsõt vurhvi rõiva.
1930. aastil lõi buda munk Monguš Lopsang-Tšinmit (ehk Lubsan Žigmed) ka ladina kiräviie, minkan trüküdiq mõnõq raamaduq ja aoleheq, niisam aabitsit ja opiraamatit täüskasunuilõ[2]. 1943. aastaga vaihtõdi taa kiräviis parhilladsõ kirillidsa vasta.
1930. aastil teguts Adson tiatrikriitikuna ni tsensiirse filme, näites kiilden stseene ja teossit, miä tundusivä olõvat kuikumuudu kõlvatu.
1940. ja 1950. aastil oll võrokiilne kirändüs trüküsõnan piaaigu olõmalda - hääl juhul võisõ kõnõ ala tulla rahvaluulõteksti umakiilse (vai jupildõ umakiilse) variandsi trükmine.
1956. aastagal sai Jaipur Rajasthani pääliinas.
1960. aastide noorõ põlvõ jaos ol võro kirändüsega tegelämisel taaga mito võimalikku põhjust: taa võissi olla kodomälehtüisi välendüs, tada võisõ tukõ esieräline kodoluuline vai keelealanõ huvi, a õnnõ inämb võisõ võro kirändüse luumisel olla tsihis tõistmuudu tetä tahtminõ.
1960. aastide suurõ muutusõ eesti kirändüsen olli kimmäle üts mõotajist, miä avitiva hindämäärämislöüdmiisile üten.
1963. aastal lubasi KGB Tsiberist vällä sõita mõnda tõistõ riiki, pääle Ukraina ja Baltimaiõ.
1970. aastil ja 1980. aastide edimädsel poolõl väega suuri tõõsõsminekit võro kirändüste tulõ-i: seoniaoni olnu kirotamismuud ülditselt jakkus, vannaviisi om võro proosat tunduvalt vähämb ku luulõt ni loomuligult jakkasõ kirändüslikku tegevüst ka mitma varrampa alostanu kiräniku.
1977. aastal sõidimi perrega Eesti, selle et mu tõõsõ sugulasõ elli joba sääl ja nä ütli, et Eestin om kergemb ellä.
1980. aastide radikaalsist Eesti punkauturitest om ildampa jõudnu uma seto sällätagutsõni luulõtaja ja näütlejä Merle Jääger (Merca).
1980. aastide tõsel poolõl muutu võro keelega tegelemine pääväkõrralidses. Tähtsä olli Elleri Kalle ja Kama Kaido keelepoliitilidse avaldusõ ni Eesti Muinsuskaitsõ Seldsi keeletoimkunna asutamine, nisamatõ Tarto Võruvaimu Seldsi ja Talna Võru seldsi luumisel.
1980.aastide tõsel poolõl oll Lõhmus üten Madis Kõivuga põhapandja võro näütekirändüsele.
1987. aastagal keeleti ansambli ülesastminõ ärq, a Hetero tuuperäst viil lakja es lääq.
Kaika Suvõülikuul oll edimäst kõrda 1989. aastagal Kaikal Karula kihlkunnan ja edespite om suvõülikuuli kõrraldõdu egä suvi aoluulidsõ Võromaa esi kihklkundõn.
1990. aastil nakas Kauksi Ülle avaldama umaeloluulist lühküt proosat, kon tul häste vällä autori jutukõnelamissuun, pildikeiste käkit sisemidsele trimminolõkilõ pihtasaaminõ ni pehme nali.
1990. aastil levisi kommõq pandaq hingipääväl kodoaknidõ ja matusaian sugulaisi haudo pääle koolnuidõ mälehtüses kündleq palama.
1990-ndide lõpu börsi kokkosadamisel oll ́ sais külh vastapite - kõik vaba raha (miä võisõ ollaki vaba õnnõ mõnõs kuus, päält tuu oll ́ tä jaos joba valmis mõtõld, kohe timmä pruuki') panti aktsijidõ pääle, miä omma' jo' luudugi tuu mõttõga, et näid hoiõtas mitmit aastakkõ.
1991-1993 aastil nakas pallo vinläisi Eestist vällä sõitma, selle et nä arvssi, et eestläsed nakkasõ näide pääle tõisildõ kaema.
1992. aastagal peeti Talnan jälkinä Hansapäivi.
1995. aastagani oll' alõvi ammõtlinõ nimi Krasnogorodskoje.
1998. aastagal säeti Vanõmuisõn püüne pääle näitemäng "Omavahelisi jutuajamisi tädi Elliga" (näitemängu päälkiri oll edimält "Jutuajamisi tädi Emmaga"), lavastajas Ain Mäeots, kinkast om saanu võrokiilse näütekirändüse üts kimmämpi püüne pääle säädjit.
19. paastukuu pääväl oll ́ Võro Instituudin jututarõ ja teemas oll ́ "Kuis võro kiil passis avalikku pruukmistõ?"
19. aastagasaa 70. aastil naati Karulan, Rõugõn ja Urvastõn kudama ka kruudulist prundsirõivast.
1. juunil peetäv III Uma Pido toimus edimäst kõrda vahtsõltvalitu võrokõisi lipu all.
- 1. kõrd maailman tulõ vällä Põlva kihlkonna rahvaviite pääle luud oratoorium Tähemõrsja
Paastukuu 1. pääväl päält lõunat kell kolm kogones Võro Instituudin tsõõriklaud, kon saa viil ütenkuun taotlusest kõnõlda ja ala kirota kogokunna nõvvunolõk taotluse sisuga.
1) Miä passis su kottalõ? Värviq õigõq kruuduq.
1. Põh'apoolinõ madalidõ kuntõga palu- ja laanõmõtsa jagu.
2001. aastagal pnti raatusõ torni kellämäng, minkaq saa mängiq mitmesugumaisi viisi.
2005. aastagal avald uma edimädse luulõkogo "Põimaja kuu all" Leila Holts.
A 2006-ndal aastagal raput tervet küllä hirmsa sõnnom - raudtiijaama lähüksen om õdagu pümmega kõrda saadõt mõrdsugatüü, ni ohvris om Jüri tütär Elviira.
2008. aastagal tetti küläliisile vallalõ Piusa muusõumikuup, kon näüdätäs sambidõ ja võlvõga kuupõ. Samal aol lastas luudusõl ummasuudu olla'.
200-grammilinõ kohvipakk
2010. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Vinnemaal 93 tofa keele mõistjat.
2011. aastagal sai MTÜ Hinokad ja Võro Seltsi VKKF kuuntüün valmis näütüs "Savvusann - mi uma sann", miä näütäs pilte pääl vana Võromaa ja Setomaa savvusannu ja jutt kõnõlõs seo kandi sannakombist.
2012 liitü tä võistkunnaga M-Sport World Rally Team ni sama aastaga Roodsi rallil sai tä umaq edimädseq kibõhuskatsõvõiduq WRC sar'an.
2013. aastaga joosul plaanitas täpsembalt selges saija, mändse võimaluse omma arõnda kultuuriperändiga köüdet ettevõtlust:
2013. aastagal sai programmi ettevalmistamise järgmäses sammus sändse kokkoleppe, et Siseministeeriumi regionaalministri büroo and rahha Vana Võromaa piirkunnan oluliisi arõndusprojekte vällämärkmisõs ja Võro Instituut kõrraldas tuud tüüd.
2015. valiti tä Poliitigauurmiisi Keskusõ PRAXIS juhis, a asõndaja puudumisõ tõttu Õuruupa Kontrollikuan saa-as tä Praxise juhi ammõtihe astuq.[12][11]
2015. aastaga Tarto latsikaitsõpäävä sümbol, sinine kass, Barclay de Tolly monumendi aia külen.
2016. aasta Hindätiidmise avvuhinna saajite väiku tutvustusõ
2017. aastagal tetti radiohüdsänigumeetodiga kimmäs, et Ilumõtsa havvaq ommaq tegünüq taivakivest, miä sattõ taaha 7170-7000 aastakka tagasi.[1]
2018 aastaga jaos om olõman võro-eesti katskeeline sainakallendri
- 20 ansamblit võtva' mõõtu puulpühäõdagutsõl võistluskontsõrdil
20. aastasaa algusas oll võro kirändüse kujunamine jõudman vahtsõlõ jakko. Selgempä tull taa vällä Edimädse ilmasõa peräotsan: 1917. aastagal läts Vinnemaal valla revolutsija, 1918. kuulutõdi vällä Eesti Vabariik, minka perrä tull kodosõda ja riigi ülesehitämine 1920. aastide algusan.
20. aastasaa edimädse poolõ üts ololiidsi rööbiknättüsi ol suur huvi seto kultuuri vasta, miä avit üten ka seto kirändüse sünnüle.
- 227 muusikategijät pakva' umma ettekujotust Eesti rahvamuusikast
22 aastakka tagasi tulli ma edimäst kõrda Talnahe.
24. ja 25. urbõkuu päivil peetäs Leedun Vilniuse lähiksel Vabalyne talon savvusanna kombide püsümise asjan tsõõrilaud, kon märgotadas kuuntüüplaane Eesti, Leedu ja Suumõ sannakogokundõ vaihel.
24 radokuu päiv om Eesti riigipühä
Õdagumeresoomõ kiili, aoluku ni kultuuri haardva konvõrents om Võro liinan Kandle majan rehekuu 27. -29. pääväni.
27. ja 28. aprillil opatas tüü käigin, kuis vallavõet sanna vahtsõn paigan üles ehitä.
2a. Määnest kiilt vai mändsit kiili mõistsõt sa joba inne kuuli? Värviq õigõq kruuduq.
2b. Kon sa opsõt umma edimäst kiilt vai edimäidsi kiili?
2. Puulkaarin õdagu puult hummugulõ küünüs Rebäsemõisa-Mähkli-Kaika-Iiperä (Jõõperä) piirkund. Sääl omma' inämbüisi mäki otsan arumõtsa' ja mäki vaihõl lagu- ja hainasuumõtsa' (kõdu- ja madalsoometsad).
- 31 esi'näolist parki astus üles Moosten peetäväl festivalil
320 käokiräst, eesti keelen lepatriinut, lindasõ keväjäs Mooste rahvamuusikatüütlüisi festivalile "Moisekatsi Elohelü" ütenlüüjit rõõmustama.
36 aasta sisen, ku olõ Eestin elänü, ei olõ mul üttegi kõrda uma rahvahusõ peräst tüllü tulnu, selle et ma olõ kõgõ inemiisiga ütidse keele löüdnü.
36 kuud vai tõisi sõnnogaq kolm aastakka
3. HIRMUQ, USKMISÕQ, ETTEKUULUTAMINÕ (ENNUSTAMINE)
3" ja "24 prelüüdi klavõrilõ") 1974 - Eesti NSV muusigapreemiä 1977 - Eesti NSV rahvakunstnik 1995 - Eesti Vabariigi kultuuripreemiä 2002 - Valgõtähe III klassi teenetemärk[1] 2002 - Eesti Kultuurkapitali helükunsti sihtkapitali aastapreemiä (teossõq "Kontsõrt viiele", "Etüüdiq kolmõlõ kitarrilõ" ja "Päälkiräldäq pala nr 4") 2007 - Eesti Kultuurkapitali helükunsti aastapreemiä (tähtsä pikäaolidsõ loomingulisõ tegevüse iist) 2011 - Eesti Rahvuskultuuri Fondi elotüü tenoavvohind 2012 - Eesti Vabariigi kultuuripreemiä elotüü iist
3. Lõunõpoolitsõn mõtsajaon om väega muutlik maakuju (reljeef), sääl om inämb esisugumaidsi mõtsasortõ ja suurõmb luudusmõtsu osakaal.
3. Määnest kiil vai mändsit kiili sa parla pruugit koton, imäga, esäga, sõsaridõ-velliga?
4a. Mändsen keelen sa raadiosaatit kullõt? Värviq õigõq kruuduq.
4b. Mändsen keelen sa kaet TV-saatit?
4c. Mändsen keelen sa loet aolehti ja aokirju?
4. TELEVISIOON JA ARVUTI
58 kraati põhalakjust
5a. Määnest kiilt vai mändsit kiili sa egä päiv kõnõlõt ja pruugit? Värviq õigõ vai õigõq kruuduq.
5b. Määnest kiilt sa esiq pruugit, ku tõnõ kõnõlõs võro kiilt?
5c. Määnest kiilt sa esiq pruugit, ku tõnõ kõnõlõs eesti kiilt?
5d. Määnest kiilt sa esiq pruugit, ku tõnõ kõnõlõs vinne kiilt?
5. TÄHTPÄÄVÄQ JA PIDOQ
666 ollõv vanahalva nummõr
6. - 9. põimukuu päivil om Haanjamaal viies kõrd suidsusaunnanätäl.
6a. Mändsest keelest vai kiilist saat sa arvu kullõldõn? Valiq ja värviq.
6b. Määnest kiilt vai kiili sa tõisiga kõnõldaq mõistat?
6c. Mändsen keelen vai kiilin sa lukõq mõistat?
6d. Mändsen keelen vai kiilin mõistat sa kirotaq kirja vai lühembät teksti?
6. rehekuust 6. märdikuuni saa Tarto Ülikooli Raamadukogo (W. Struve 1) II kõrra puhkõruumin (inneskidse kohvigu galõriin) kaia rändnäütüst "Savvusann - mi uma sann", miä kõnõlõs Võromaa savvusannast ni sannakombist. Näütüse pandsõva kokko MTÜ Hinokad ja Võro Selts VKKF.
7.-13. novembrini peetakse Vana-Võrumaal 11. korda võru keele nädalat, et innustada võrokesi oma keeles kõnelema ja keeleoskust värskendama.
7.-8. klassi poisi järve veeren suurõ valgõga täütvä umma aigo viinajuumisõga.
7a. Ku häste sa saat kullõldõn arvu naist kiilist? Valiq ja värviq.
7d. Ku häste sa kirotat naid kiili? Valiq ja värviq.
- 7 püüne päält kuulus muusikat puulpühä päivä
8. Määnest kiilt vai kiili sa tahad inämb oppiq?
8. aastagasaal i.m.a joudsõq greifiq Kreekahe ja Ruuma, kost saiq edesi kujokõisis keskaigsidõ ilostuisi mano.
9.00- Kalamiihi kirjapandminõ ja laada alostus Võro Keriguplatsil
9.30 - Padari Ivari tervütüs Võromaalõ, tüürahva kalarongikäük lätt orkestrimuusikaga kalalõ
9 aastaga peräst kolõ ma kotost vällä ni elli asstagakõsõ Londonin.
9a. Inemine või oppi joba väikese latsõna ütte, kattõ vai mitund kiilt. Valiq ja värviq su meelest õigõ võimalus.
9b. Tiiq uma valik vai valiguq. Mu arvatõn om tähtsä mõista ütte kiilt, kattõ kiilt, kolmõ kiilt vai viil inämb kiili. Mille? Seletäq, mille sa sändsevaliku teit.
Aada oll maja imänd
ätiket tembitäs viigaq
ku aamõn kerikun
Ilvese Aapo deklariir luulõtusõn" Näi videost hinnäst..." sõnnuga: taha-õi ma naadega miäkit kynõlda (5 p).
Ilvese Aapo seeni kõge tuntump võrokeeline luulõtus om "Tii", andsambli "Neiokõsõ" laulutekst 2004. aastaga Eurovisiooni lauluvõistlusal.
Veerekivi.
Veeremaas olõmine om olnu seo maa hädä ja ütelisi ka õnnistus.
piaaigo olõssiq naardma naanuq
perädü vaesus
ummõl rõiva viirde sinidse paila
viirmäne sõidurada
perädü kahtlus kõgõ vahtsõ kotsilõ
väega sündsä inemine
väega tähtsä johtuminõ
veerepääline elämine
ütest veerest tõistõ kalduja inemine
niidü kotsil lindõlõsõq kõlladsõq libliguq
niit kiret pääsüsilmist ja kullõrkukõst
niidüosi
aastaaigo vaelduminõ
aastagaaroannõq
aastaganummõr
aastaga rahaplaan
Aastagatsõõr täüs.
aastit eihtelleseq tuud majja a valmis ei saaq
Aastidõ peräst otsõ tedä ka politsei, aga asalda, - säänest inemist olõ õs olõman.
Aastidõ peräst, tuu võisõ johtuda vast sõs, ku mul silmä vallalõ lätsi (arvada niisama nigu kassipujõl), naksi ma hinnäst aigopiten nägemä välästpuult, joba nigu ossa laembast ütiskundlidsõst võrgustust, üten tuu mano käüvide üllenpidämis- ja läbikäümismudõlidõga.
olõ-iq aastit õigõt suvvõ olnuq
aastit ruumihädän olnuq kuul sai hindäle vahtsõ abara maja
vanahust oll naasõl nii kolmõkümmend
aastaga aogaq
Aastagal 2001 sai tä Tarto Ülikoolist kutsõmagistri kraadi (MBA) ärijuhtmisõn[4].
aastagalõpp olõ-iq inämb kavvõn
aastaga lõpun masti egäle jagonikgulõ timä kasuosa vällä
aastaganõ pulliproks
vahtsõnõ aastak om tulnuq
Aastak otsa ma oodi, sõs kolisimiq siiäq.
Pido tähistäs võrokeelitse laulupido 5. ja Eesti Vabariigi 100. sünnüpäivä.
aastak ümbretsõõri
aastak om tsõõri pääle tennüq
Aastaga sportlanõ 2017 Aastaga võistkund 2018 üten Järveoja Martiniga
aastak tagasi
Aastidõga läts klaasivabrik suurõmbas.
aastakkõgaq lätsiq naasõ hiusõq valgõs
Aastidõga sai timäst ka üts mu parõmbit sõpro.
Aastil 1991-2000 om esieräliidsist kaitsõalutsist tsirgõst kimmäs pesätäjäs kirjä pant kalakodask, väiku-kunnakodask ja must toonõkurg.
Tuu asi sai tettüs projektiga, mis käü aastani 2011 ja mink jaos and ́ rahha Kodanikuühiskonna sihtkapital.
aastidõ poolõst viil nuur miis
aastidõ viisi
aastagavannu lats jo kungitsõs
jugarik kägärik
prällidseq kassipojaq
paariminek om tähtsä asi inemise elon
Lännü viinahaigõlõ mehele. (Eelä sai ma teedä, et kriminaalkõrran nuhõldulõ viinahaigõlõ.)
lätsiq paari ja elliq ilosahe
abielo joosul soetõt varandus
registriirmä
abielon paarin
Abielon beduiininaasõ' kandva' kõrbõn umma kulda egä äripäiv.
Abielon naanõ es või katmalda pääga süvvä kah, a mehe pidi söögilavvan kimmähe mütsü pääst är võtma.
mehe ja naasõ vannusõvaih jääs õkvalt silmä
abikohtumõistja
abis olõma
abipakk
abi tull muialt ku oodõti
hädäliisi toetas mõosahe
raamaduneeläsk
ahnik süüjä
mõttõmängolinõ kunst
arolakõ nali
asakotsinõ hindaminõ
asast õigõ arvosaaminõ
Adõr
adõr oll käetühe kiäkiq tuud es parandaq
valitsõmisütsüs
Jõksi Ado Kirmse küläst oll edimäne, kiä kutsõ pääle sann võõrilõ vallalõ tetä hinnäst üles andsõ.
latsõndi ärq taa poiskõsõ
võtt sõsaralatsõq kasulatsis
adraleht
adraterä
Luulõn olliva Adsoni kõrval tuudaigu välläküündüvä viil Juhan Jaik ja Meinhard Aleksa, perämäne vahet 1937. aastagal nimme ja muutusi Enn Tuulingus.
Adsoni luulõtuisist omma tuntumbas saanu ka mitma säändse, kos tegeläidsis latsõ - "Poisikene", "Väiku sõsar vellega", "Pärlijõgi" jmt. Nain om latsõs kihästünü uma mälehtüisin autur esi vai näge sis es latsi kõrvalt.
Adsonliku tava tunnussõ võissi olla eleegilidüs, idüllilidsus, sakõ mälehtüisi luulõhe pandmine, luuduslähküs, paigatruudus, kristligu motiivi ni mõnõvõrra ka õrn naljanuut.
Adson oll säänestmuudu alalõhoitja vaim, kuki tä edimält kirotõt võrokiilne luulõ om eski veidükene liikvamp ja muutlitsõmb ku mõnõ illatsõmba eestikiilse teksti.
Adson olõ-õs uma tegevüse korgaol mitte ainumb võrokiilne luulõtaja, a tõisist tiitümb.
ahukaat taatõdi ärq
kaitsja vannutõdi ammõtihe
aidliina hallus
aidnik puukõ uibiid
aid oll täüs tsirkõ tsidsinät
aid om peris arimaldaq
aid es lasõq eläjit nurmõ pääle
türgü uba
üle jäänüq aiavili müüdi turu pääl maaha
aiakraamiliim
aigõ joosul seletüseq muutusõq
aohämärikku kaonuq
aigo jäi veitüs
Aig-aolt ma lövvä umast e-postkastist mõnõ meili, kon tä lühkühe seletäs, midä täl parasjago vaia olõsi.
aigo edesi ajama
aost tulõ puudus
Aigo oll küländäle, et sisse astu Eesti poolõ piirikohvikuhe, et juvva tass kohvi ja võtta mõni söögipala, ku vaia, nigu ma ka nüüd mõtli tetä.
Aigo uma sektori elonikkõ kaia oll meil küländ.
aigo om egaq tuu asagaq olõ-iq noq palangut
aigo om kogoni kolm tunni
aigo viitmä aigo viiütämä
hõrrõsragominõ
Aig õkvalt ku saisasi'paigan ja mii' Timäga olõsi' nigu kats jumalat, kiä mängvä' tõõnõtõõsõga.
aig viitüs kõik ärq taa jama pääle
aig lätt kibõhõhe
aig läts tsipsti müüdä
vidävä jutugaq miis
oigõ pikä mõtlõmisõgaq inemine
igävä vai joudsa kasvogaq puuq
aig muguq rühk edesi
aig muut
näütäs niguq aig saisassiq
aig jo säälmaal et võinuq naadaq kodo minemä
aig muut
aigruumil om neli mõõdõnd
aigruumi neli mõõtu
aig sai läbi
aost maaha jäänüq arvamisõq
aig lätt kipõstõ
videliq keskpääväniq sängün
ai vilä sisse
aias torõhust takan ostõtas kallist müüblit
kõnõldi hullõ juttõ
piitskpletiq
A arbuusõ olõ-õs.
a no armastus tan ilman om nii illos üllev
A pussijuht ́ tahas ykvalt näutama naada, kui illos korgõ ja läbünyna helü täl om:
Aga ega muud olõki es, ku lätsi ja säi hindä puuri sisen kõgõ kavvõmban nukan istma ja naksi lugõma ummi kooliasjo.
Vanainemine om joba üte jala massinahe sysse toonuq, a tuu tagomidse Almaga om vaja viil anekduutõ kynõlda. Naaq tõnõtõist nää-iq pikäl aol, piletiostmise pääl om jo cilmnägo pussijuhi poolõ käänt.
A kullaga om täl tuu vaih, et mullast om vähämbält kassu.
A ütstõsõlda ka toimõ ei saaq.
A panõmi no tähele, ku sügävän sisen omma sanna üte rahva elämisen ja olõmisõn.
A inemise silmile Sannavanna nätä ei olõ ja pini suuga saa-i tuust jäl kõnõlda.
A esä kõnõlõs telefoniga ja om väega tõsidsõ näoga.
A nuuki moksikõsõ kuuli är.
A Karmõn lupa-i mul jo vette minnäq.
Aga ka tuu ei kestä' igaväste.
Aga ka küländ harv.
Aga kiä om läbi elänü, saava arvo.
A pini piät tulõma!
"A kolmõ minodi peräst tulõ marsabuss."
Aga kuis om Toronton? Kas ka sääl om lumi külm?
A ku valli saa õnnõ üts puul, tulõ tuud võtta ku vabahusõ rüüvmist ja väelä võtmist.
Aga kuld and meile ka julgõolõmisõ ja kimmüse.
Aga' kuld õigõ kotusõ pääl, õigõl aol ja õigõl viiel või kül' olla' illos.
A maal, vanaimä aian arbuusõ es kasu', noid sai osta' õnnõ liinast poodist.
Aga ma es rehkendä, et esä om nii pikk miis, et näge 15 cm korgusõlt alla naabri kuuri kaartõrenni, ku tä tuud käüki piten tüült kodo tulõ.
Aga ma mälehtä tuud häbütundmist, miä minno üle ujot, ja mõtõt: miä mul ummõhtõ viga om, et ma niimuudu äkki vasta tsähvämä pidi? Mink vasta ma hinnäst kõrraga kaitsma naksi - et poiss jumala iist ei saasi vahtsõst küssü, kas ma iks kimmähe taha-ai kleepekit? Selle... selle et lõunamail omma nä pääletükjä? Ja tuu olõsi mullõ hirmsahe liiga tennü, ku tä küsünü kats kõrda? Pääleki (kuiki tuu olõ-i ülepää tähtsä) olõ-õs poisi man midägi pääletükvät - tä küsse inemiisi käest, kas nä tahtva osta ja läts edesi....
Aga ma olõ õnnõlinõ, et sa olõt nimelt mu imä! Aiteh!
A marsajuht joba tege ussõ valla ja ma anna juhilõ katõ piledi raha.
A ma taha kirota hoobis ütest väiksest johussõst, miä oll ütskõrd peris alostusõn, ku viil õnnõ naksi Palõstiinan käümä.
agaq ma tedä mütse!
Aga ma tundsõ hindä häste ja nigu koton sääl, kon olli üten timäga.
A mii taha-as minnä, selle et välän oll naanu kõvva tümistämä ja välki lüümä.
A Mia oll ́ jo väega tark lats ja tä tiidse, et puu' kasusõ' korgõs umbõlõ aigladsõlt.
Aga midä inämb noil joudu mano tull, tuud kavvõmbahe nä julgu ujjo, miä tähend kimmäst kato ärsüümise läbi.
a mille?
Mul olõs niivõrrapalló illolinõ miil sääl ussõ pääl kyylu, ma kopõrgas hinne ja aigo olõs väega palló. Vehis uma võrgoga viil niisama.
A mine' küsü' herrä Pilvise käest kolmanda kõrra päält.
A mu meelest üts miis hindäle niimuudu ei naist, ei last otsiq ei saaq.
Aga midä sääl imehtä, selle et mi uibuaida mahtu hulga latsi ni sõpro.
A miä ti seost arvati? Noq, seo olõ-i külh vana vaig, a tuuiist tulõvik.
Aga, õigõ kül', päävä käen tä helkäs jo ilosahe.
Vällä mõtli!
Aga mullõ miildüs mõtõlda, et ma koolida hinnäst esi nii, et kullõ jutuajamiisi ja korja üles kimmit sõnno, olku tuu nii hull, nigu kuulus.
A mul es olõq sukugi vallus.
A nii ku siiä saarõlõ tulli, nii jäi.
A no paistu ruttu tegemine ollõv ilmaasanda, esieräle, ku kaia tuud vannadaami.
A olnu vaia märki.
Aga ummõhtõ ollimi nii lähkün.
"Aga muidoki om," vastas marsabussijuht.
A otsimi sullõ kah esä, ma avida.
A papakonkurss?
Aga pinsli kasusõ nurmõ pääl.
A inämb oll hää tunnõ.
A tuud ma es mõista kuigi.
A taa hääletüs olõ-i mõtõld õnnõ lauljilõ, a egäle inemisele, kinkalõ umakandi keelen kõlava' laulu' tähtsä' omma'! Egä helü lugõ! Egäüts piät hääletämä isikligult - kahjos mi ei saa arvõsta ei rahvamaja juhi, ringijuhi, koorivanõmba jne täüdetü ankeeti suurõmba grupi iist...
A seo suurõ maa kottalõ paprit ei olõq, kas seod ti tiiäti? Maja ja krundi maja all saati ti pikembä jutulda.
a ei paista ütski sõnnum tudamuudu
A sõs, ku tä tull jäl Tartost, sõs tä tõi meile kumpvekki latsile.
Aga stuudiohe, kon Tõnu palga iist modellis oll, passõ vähämb leopart väega häste, selle et sinnä ei olõs vast mõni peris suur volask sissegi mahtnu, miä sõs viil kargamisõst ja saagi takanajamisõst kõnõlda.
A suurõ raha iist ja perrearsti lubaga võit talvõl osta hindäle hädävilä kasvaia kasvomajast.
Aga tä näge kõigipooli õnnõ innekõkkõ välläpäsemist, mitte häti.
A seo ilma aigo kiäki ei julgu rännädä.
Nakasõ' uutma vahtsõ suvõ lämmind ja uutõn nakas süämen helisemä üts tutva helü.
A ütsindä tarrõ jäiä om kah hirmsa.
A ütskõrd, ku pini ja inemine puulõ küllä läävä, om puu kaonu.
A ütevoori sai kuu külmä ni jäi tõbitsõs.
A ütle, kas om sõs mõtõt mõtõlda minevigu pääle, miä ammukina om kaonu aohämärikku?
issi paistu väega kuri
A väiksembän formaadin näütüst saa jäl lainuta.
Aga iä tullõn paisti' mu sõrmõjaku' üles ja ma pidi laskma kullassepäl uma abielosõrmusõ vallalõ saagi'.
Siiri kaes aknõst parki.
A võtaq näpust, tulõ vällä, et timä om ka lihtsäle üts torõ sell.
A vot miä sõs Karmõnist saa?
rassõ tävvüpalanik
tsärdsä
hullõmbasminek
{kõnnõk} väkev pido
tsärre vanamutt
kägisi täüs kõtu pääle
nigisi halu käen
pääletükjä inemine
veereliina inemine
murõq jürä süänd
Ah et muld vai? Ma olõ-õi' määnegi luudusõ sõbõr, ja selle ei sünnütä' seo sõna mino man väega määnestkina' tunnõt.
ahi ai suitsu sisse
ahi and hääd lämmind
ahi piä-iq inämb sukugiq lämmind
aho kütt läts ärq
Ähijärve luuduskeskusõ lähiksel om latsi luudusrada/mänguplats algkooli- ja alt kooliiä latsilõ.
Ähijärve simman
Ähijärve tiirada om ao- ja kultuuriluu rada, miä lätt müüdä katõst laagriplatsist ja mitmõst tsuklõmiskotussõst.
ahi lätt joba lämmäs
ahi hõõhkas lämmind
ahi läts aigopiten lämmämbäs
ahi and lämmind
västri kisa oll ärq murdunuq
ahi hõõhkas lämmind
ahi om oigõ leeväq küdsä-iq häste ärq
ahi palas ummussin
kiusaja
puul tarrõ om ahjo täüs
ahjo saa-iq kinniq pandaq üts suur tungõl om palamaldaq
ahokardok, küdsikardok
ahoküttegaq kortin
aholõõriq ommaq ärq pigitedüq
aho- mõtsakurm
ahon prõksõlõsõq puuq
ahon husisõsõq likõliguq puuq
ahost hõhas lämmind
Tüü man om paar meistret, kiä sändsit ahje mõnõ tennü om.
"Ah, nakka-i ma noidõ marsasõitjidõ aigo uma sant-olõmisõga raiskama!"
hämmär kiri
undsõnõ pilt
tuhmiq aknõq
haard hõngu
Ah muld vai? Aiatüü tege koton ämm ärä'.
"Jama," ütles imä ja vii pinisöögi tagasi riiolihe.
A. Hõrna kodoluu teemalidsõ kirodusõ ́.
ah sa pakan!
ah sa poiskõsõräbäk!
Ah tuu kõgõ parõmb asi maailman, sa mõtlõt nii?
perä takan vesi kohisõs
ähvärd poisilõ pessäq andaq
ahunal ommaq teräväq hormussõq
ahunamoks
tekk oppajat perrä
määrkass tege kõik viguriq takan miä inemine iin tege
aidveereq ommaq ilosahe ärq niidedüq
aiakuul
aiapidämine om mullõ aoviidüs
tulpõ külge lüvväseq rooviq ruuvõ külge lipiq
aiatulbaq tulõvaq loodi perrä paika rihtiq
aiavili põlluvili
aian kasus täl egäsugumast värki
aian kasvi kolm uibut
aian oll ilmast ilma midägiq tetäq
aian hunnasõq mehidseq
aian uhkõndasõq roosipuhmuq
aidsaibaq tiksväq
aidsaivas
aiatraktor
aidaq olliq villä täüs
aida iin oll terve edesaina pikkunõ trepp
avitagõq ütstõist!
aidan om rottõ valitsus
aida veeren om küläliisikeskusõ teedüstahvli ja kaart;
pikne läts aigopiten kavvõmbahe
pikne tümäht kõvva
pikne läts üle
pikne tümistäs
piksevihm oll viläpõldu kõvastõ räüstänüq
pikne raksaht
pikse tümmin
piksevihmost tull viinõsõng
piksevihmast huulmaldaq
piksevihmast tull upung
pikne tulõ joba tümistäs
pikne vaio mõtsa taadõ
pääle pikse lätsiq ilmaq vilus
muguq lask rataskaari
asjo tulõ tahta sisse pandaq mõõdu perrä
Ainõkava Setomaa põhikuule jaost
ollussõ kolm olõngit gaasilinõ vetel kalg
ollussõ umahusõq
ainidõ vahekõrd hulga poolõst
Ain Kaalep om õigupoolõst peri Tartust eesti kiräkiilt kõnõlavast perrest, a opsõ är võro keele, kirot võrokiilset luulõt, kuund taa ildampa luulõkogossõ "Haukamaa laulu'" (1999).
Aino lõugas tuuperäst, et timä pääle konkurssi ei kõrraldada.
näide ainukõnõ aoviidüs oll kaartõmängmine
ütsüse edimäne käänüs
Ainsus ja mitmus.
ainukõnõ näüdüs
Ainukõnõ, millen ma vilets olli ja midä ma pelgsi, oll ihoharotaminõ.
Ainukõnõ hädä oll, et tuu oll üteotsapilet.
päst õnnõ lõikus
Õnnõ midä?
õnnõgiq
Õnnõ perädü suur ja vana.
õnnõ käpätäüs sõamiihi oll alalõ jäänüq
õnnõ nii saa tuud tetäq
mõrgitas õnnõ söögi man ei tahaq häste süvväq
õnnõ tagomanõ käpp oll murt.
Õnnõ talvõl saa vähä hõngu haarda'.
Õnnõ vett laskõ ei või.
Ainukõnõ, kiä pidos joba paiga pääl om ja kannatligult rõõmsit dirigente, lauljit, pillimiihi, tandsjit ja iistkõnõlõjit uut, om suur dirigendikivi.
Ainukõnõ, minkal oll võimu minno rahusta', määnestki tasakaalu sünnütä', oll puulpäävä õdak kodoaian, ku ma väütsi viimätses pitä' sõta haina vasta: nimelt tuu makus tunnõ' nigu rahusüst, ku käsi puttõ kokko mullaga.
perüs
avitas hädäliisi
Avitas külh.
ütest üsätävvest om jo küländ!
Ait ́uma kõikilõ, kiä raamatu valmissaamisõ man aviti'!
Ait ́uma kõikilõ, kiä raamatu valmissaamisõ man avitiq!
aiteh kutsmast kaeq ku peräkõrd tulõgiq
aiteh kutsmast kaeq ku peräkõrd tulõgiq
aiteh kutsmast kaeq ku peräkõrd tulõgiq
Aituma näile!
Aituma, peremiis, hää sannakõnõ om Sul!
Aituma vastussidõ iist!
aitjumma velekeseq!
avidaq minno velekene!
Ma avida tä kinäste bussi pääle ni samal aol pallõs tä andis bussijuhi ja katõ ainukõsõ bussireisjä käest: "Andkõ vanalõ sandilõ andis, et ma niimuudu tii aigo siin viidä!"
ma avida tedä külh milles eiq
Avidi timmä nii pallo, et tä esihinnäst är es määrnü ni anni tälle mahla juvva, kuna vett es olõ käeperi.
avitasõ järgmädse kümne aasta seen hoita vai parõmbas muuta Vana Võromaa inemiisi elojärge
ait oll vannavarra haraniq täüs
Aitjumma.
Aituma sannakütjale, viituujale, sausüüjäle, vihaköütjale!
kussodi latsõ magama
ajaq auto moro pääle!
aja hindä nii urvi ku and
ütsipuiõ aja ummi asjo
aja käeq lakja et välmet hoitaq
aja kardohkavirksit sisse
aja kõgõ huuli trompi niguq ei tiiäq miä hädä olõssiq
aja kõrvaq kirki
aja lauda päält haino alla
aja pääle umma õõsnat
aja näpoq pikkä
aja häbemäldäq juttu
ulli juttu aja
aja kõrda takan
aja tõõsõlõ kärbläisi silmä
aja latskõisi takan
aja vagla õngõ otsa
aoq olliq segädseq
aig om tõõsõs saanuq tuulõq ommaq ärq käändnüq
ajaq noq hinnäst ummõhtõ pistü!
ajaq hopõn umma vaihõlõ
Ao joosul nakas mullõ silmä üts poiss.
Ao joosul ommaq mehaaniliidsi regulaatridõ asõmalõ tulnuq elektroonigasüstemiq, üteliidsi om kõrrast paranuq eelektri- ja viitarvitus ni tüütämise mürrä om veidembäs jäänüq.
aogaq om mi läbikäümine katski jäänüq
Hariligult saava' naist aigupiten väiku' suukõsõ'.
ajaq kärbläseq leevä mant ärq!
aokiri om peris asa iist
aokiri sai vahtsõ näo
aokirändüs naas vasta ründämä
aokirändüs ründäs liinavolikoko
aokirändüs tekk taast asast suurõ pauksõnoma
aokirändüs vali tä pasagaq üle
aokirändüs võimõnd lugõjidõ arvamist asa kotsilõ
aokiränigu kiil paistus andsak
aokiränik näütäs sündmüst vahtsõst külest
ajaq pini ussõ!
aolehe keeletoimõndaja
lehe nalanukk
aolehe päätallitaja
aolehen vällä ant reisikiri
leht and küländ õigõ pildi tuust miä juhtu
aoleht ilmut artikli kotsilõ parandusõ
aoleht oll pallodõlõ meeleperätses saanuq
Aoleht "Setomaa".
aovaheq
Vahtsõst hindäperi saamisõ päävä tühüstämine Vabahussõa mälehtüsmärgi iin Tarton 20. põimukuu pääväl 2012.
Aoluulisõ' elupaiga'
Aoluulinõ hoonõ'
Aoluulinõ Setomaa.
Aoluulinõ Setomaa om hummogulõuna Eesti veerekene vasta Vinnemaad.
aoluu perrä täpsä film
KIROTUISI AOLUULIDSÕ VÕROMAA KOTUSSIDÕ JA INEMIISI KOTSILÕ
Aoluulidsõlt om vällä kujonuq mitu esiqsugust friisi kiilt: õgagufriisi, hummogufriisi ja põh'afriisi keeles.
aoluuoppajalõ miildü aastaarvõgaq pitsitäq
Aoluuperändüs
Aoluun sündünü as ́a' omma' jätnü uma' jäle' mõtsaalotsidõ mäki pääle.
Läbi ao tettü valitsõmispiire muutuisist huulmalda om kihlkund üten tükün püsünü - inemiisi köütvä' kokku võru kiil, vanast aost peri egäpääväelu kombõ', läbi aastasatu püsünü' sugulusköüdüsse' ja korgustiku luudusõst tulnu elustiil.
Aolugu
Aolugu.
aoluku vasma
ajamiq kipõn juttu
ajamiq tsipakõsõ juttu
aonäütäjä
aopikendüs
Pikäpääle and tä meile kulda, olku' et mitte õkvalt kullakangõ kujol.
aopuudus
ajaq rongi!
ai hirmu pääle
ai huulõq trommilõ
aimiq hindä vaivagaq pistü
Aimi tä pistü ni veimi tä kodo.
ai asa telefonildõ ärq
ai jalaq harku
ai jalaq pikkä vällä
ai kaska kurapoodi sälgä
ai lambaq sulgu
ai minno uma jutugaq plindrihe
ai mul süäme täüs
ai napoq külge V ai küüdseq taadõ
sergäs rõivakapi ärq
ai segäst juttu
ai perse urvi
nuuri mõotas aovaim
ai ussõq segi
ai virkseq sisse
ao tundminõ
aotiinjä
ajavaq kasukaejat poliitikat
viskaq vatt säläst!
aovüü
ojoja iä takast paistu vallalinõ vesi
ajokauss
ajutsopaq
mastin oll kolm põtra seen
Aotlidsõlõ valitsusõlõ tetäs ülesandõs aigo viitmäldä kodanikkõ julgõolõgi kaitsmisõs sisse säädäq kohtuasotusõq.
Aotlidsõlõ Valitsusõlõ tetäs ülesandõs aigo viitmäldä säädüsplaaniq vällä tüütäq maaküsümüse, tüüliisiküsümüse, söögiaśandusõ ja rahaaśandusõ küsümiisi lahendamisõs lajalidsõ rahvavoli põh́a pääl.
A kallendret olõki-ei vajja, ku tiiät kuis innevanast aastagatsõõri pääst rehkendedi: Mihkepääväst 6 nädälit marti, mardist 2 katri, kadrist 4 jõulu, jõulust 6 küündlepäivä, küündlepääväst 7 kapstamaarjahe, säält 4 jüripäivä, jürist 9 jaani, jaanist 4 jakani, jakast 2 labritsahe, labritsast 2 pärtüste, pärtüsest 5 mihklihe.
A. Kas Sa piät hinnäst hääs nal'ategijäs?
A. Kinkaga kuun Sa vällän mängit?
akõn läts viiaurust tuhmis
akõn käve sissepoolõ vallalõ
aknidõ ette pantiq pümendüsrõivaq
Akõn oll nii väikene, et meil tull saista tõõnõtõõsõlõ väega lähkül.
akõn oll peräniq vallalõ
akõn tõmmas hikkõ
torm miis
pistüline perv
tsisahtus
Äkki haarat, suu palutat.
äkki kuuldu kats pauku
kas iks autul om suurt hätä!"
Kõrraga rõbahti ütte tsillokõist kalamaimu, kiä ujjo soejulguisi rööbilde akvaariumi sainaga.
äkki näkki 'näessi.
Vai om eski parõmb olla' kivi, tuusama, mille pääl istut, ja hoita' kinni' paigast, kohe tunnõt hinnäst juuriga kuuluvat?
Äkki pandnu seo plakadi ti puuti üles.
äkki naksiq mõlõmbaq naarma
äkki kaksas tä meist müüdä
Kas tä andnu tuu mullõ?
vihmasado lõppi äkki ärq
aknõmulk
aknõq ommaq aia poolõ
aknõq tirisiq ku palgiauto müüdä läts
Aknõ olli vallalõ ja muusiga oll peris kõva.
aknõklaas
aknõklaasiq ommaq katski põranuq
aknaklaasiq tiriseseq
aknõlavva pleki pääle satas vihma
aknõl om võra iin
aknõraam
aknõkruudiq olliq katski
Aknast vahtsõ samal aol maja iin olõvat bussipiätüst, et ega buss joba iin ei olõ.
aknõst lahksas jahhet luhti
aknõst tulõ tarrõ värskit õhku
aknõ takast kuuldu astmist ja päält tuu oll koputaminõ
Elläv tegevüs jakkus 1990. aastidel ja vahtsõ aastasaa algusan: eläväs lätt paikkundliidsi seltse, laulukuurõ ja andsamblite tegevüs, huu saa sisse võrokiilne tiatri, kõrraperätselt nakkas ilmuma Võro-Seto tähtraamat, elojõudu ilmutas võromiilne aokirändüs.
Kaemises pildikotussit:
Aktiivsõmba omma olnu Umal Pidol käünü laulja' naasõ' ja hääletänüid om kõigist vannusõgruppõst.
ihonäütäjä
ärq märgit lõik
aktsiaseldsi jagoniguq
päält pidokogo om tsillokõnõ istminõ
aktusõl peeti pidoliidsi kõnnit
A. Ku pall'o Sa päävän telekat kaet?
akut püssa laatma
aku saa tühäs
akut om vaia laatiq
Vesivärmjä istusõ tuu jõõ perve pääl, klavõri iin.
all-
altiäline all-iäline
alliäliidsile tohe-iq viina pakkuq
pidi tõisi tüüd ilmaasandaq kehväs
alasinõ elokotus
alamba kohtu otsussõ pääle võisõ ülembkohtuhe edesi kaivadaq
allamõõdu ahhun
alt mõõdu vähäq lastasõq vette tagasi
Alams'aksa keelest om õdagumeresoomõ ja skandinaavia kiilihe ni läti kiilde tulnuq pall'o lainsõnno.
Alambs'aksa kiil om põh'apuulsõl S'aksamaal ja Madalilmail kõnõldav ja kirotõdav regionaalkiil.
Alambs'aksa kiilt kõnõldi ja kirotõdi ka tuu ao Eesti ja Läti ala pääl, inne ku taa asõmalõ tull' ülembs'aksa kiil.
Alambsaksa laenud eesti keeles Vana-Saksimaa Hansesprache, Mittelniederdeutsche Sprache, Ausgleichssprache Eike von Repgow, Sachsenspiegel (Saksi peegel) ja Liivi peegel (ka Liivimaa õiguspeegel)
alamsaksa (Nedderdüütsch, Plattdüütsch, Neddersassisch) Kõneldakse Taani, Saksamaa, Holland Piirkonnad Kesk-Euroopa Kokku kõnelejaid 5 miljonit Keelesugulus indoeuroopa keeled germaani keeled läänegermaani keeled alamsaksa keel Keelekoodid ISO 639-1 puudub ISO 639-2 nds
Alambs'aksa vikipeedia Plattmakersi sõnastu Drentsi sõnastu Alambs'aksa sõnastuq Podcast Streektaal-Organisatie in het Nedersaksisch Taalgebied Institut für niederdeutsche Sprache e.V.
aland hinnäst
piäq huugu!
allpäälkiri
allpäätükk
Alatarõ om Mäetarõst alõmban
arvosaamaldaq hirm
1944. aastast eläsi tä Roodsin ja tüüt mitmin ammõtõn, kirutadõn raamatit päävätüü kõrvalt.
1990. aastist om võro kirändüsen (ja säälhulgan ka võrokiilsen kirändüsen) edimäst kõrda olõman inämb-vähämb kõik kuustusõ, midä üte umaette kirändüse tunnussis tavalidselt peetäs: kirutadas luulõt, proosat ja draamat, nisamatõ ka latsikirändüst, kirändüskriitigat ni uurmistöid võro kirändüsest.
1990. aastide tõsest poolõst nakas tä inämb kirotama ka proosat ja draamat. Kõigin žanriten om tä siiämaani üts päämidsi võro kirändüsen, kuki tä kõrvalõ om tegünü ka tõisi.
2018. aastagast sõit Tänak Toyota Gazoo Racing WRT miiskunnan.
3. maikuu (lehekuu) pääväst nakkas Võromaalt politsei numbre pääle tulnu kõnnit vasta võtma Tartu juhtmiskeskus.
Kõgõ olõ ma süüdü.
Alasi sai kraam poodi takan kilekotiga üle antus, et tuu kormustõhe är käkki ni sõs külä järve poolõ kalluda.
Varrõmb kõgõ nii võrksa uno oll sääl nigu hädäline väikene lats, kiä ikk kõik aig.
sala olõmisõgaq inemine
Albumiq
Aleks?
Aleks.
Aleks Kott.
sõõrutegemine
sõõrdu tegemä
Nakkas pääle päälik Ruudi papakonkurss.
kuurõivaq tulliq külge
naati vainlasõ positsioonõlõ pääle minemä
naas huupi laskminõ
naati tassakõisi vahtsõ kõrra pääle üle minemä
Iistvõtva tähendüsega om esieränis Piiri mõtsaveleluulõ - tä kirot võrokiilsit värsse 1940. aastil mõtsavelepäivil ni ka ildampa. Timä looominguga sai võro luulõ mano poliitilidsust ja võigõlislust.
Ku alost 31. hainakuud, viidi esä ja veli hummogu küünüst vällä.
Aoluulidsõlt om tšatšat tett õnnõ koton ja tegeligult omgi ta puskari muudu, a seo ilma aigu tetäs juuki ka viinavabrikun.
Innembide om tarvitõt tõva keelen kirotamisõs mongoli kirjä.
edimäne ots
edimält taha-as kiä minno kullõldaq
Edimält olli näidega hädän
Algul ummõldi nuu pikä kuuba nitiga, paiga pääl kutsuti noid pihthammõs.
umapõhalinõ võro kirändüs
Näide mõlõmba, alostusõ ni lõpõtusõ vaihõpääl käve sann kõigi tegemiisi ja olõmiisi mano, kas olli sõs pühä tulõman, talos vai kogoni saaja - õks oll' sann seo kotus, kohe oll' asja inne ekä tähtsämbät sündmüst vai ettevõtmist.
edimält pelgsi aq sis kirmahudi hindä ärq
Edimält mi elli terve perrega Kostiveren.
nääq es usuq timmä edeotsa
Edeotsa oll kõik rassõ ni harinõmalda, a kavvõmbahe tulõvikku kaiõn tull tuu tälle kasus, selle et tä sai eesti keele parõmbahe selges.
alõngots
pääle nakkama
alaq hiidedüq rahvaq
keeledü alkoholi ja suidsu vidämine om suurõmbas lännüq
alkoholi hunnikäändvä toimõq
ülearvo pallo juuminõ
alkoholi sissetuumisõgaq om köüdet ka keelet kauplõminõ
juuminõ om suur hädä
viinaori viinahaigõ
puro om vaia vällä maadaq
kraadigaq juuk
viina ollõ vms käümine
hukka minemä
ala kirotama kätt ala pandma
virahtuma
alalõ hoitma
õkva saimiq tutvas!
ammus tä oll tan!
Allfilm OÜ
lättest lahvas vett üles
lättist joodõt järv
lätteviigaq tohtõrdõdi nahahäti
lättevesi
lättevesi om klaar ja hää maigugaq
mõokas kuratekij pääpätt
edesi kaemiq tiiremondi küsümüisi
järgmäne nimekiri
allkiräldäq kontraht ei massaq
käkit mõtõq
alambaq olliq ülembägaq rahu
viialonõ laiv tull vii pääle
Almal oll vaenõ elo
alpihainamaa
tõisildõ tohtõrdaminõ
tõistmuudu muusiga
miilhääd andma määrmä valgustama
miilhääd võtma
alt vidämä
alumiinveleq
kurõsitagaq hapatusõq alumiintraadiq ärq
alomanõ puul alapuul
all ja pääl hambaq
tühi jutt
asandaq kahtlustaminõ
võlss süüdistüs
Alosmatõrjaalõ või pruuki ka mitmit: kodoluulidsi töie rühmän näütes Juhan Jaigi "Kesväesä" ja "Võromaa kodolugu" vms variandi'.
alosmõts
ihomõsu
alostõllõs ütte ja tõist a kunagiq saa-iq midägiq valmis
{m} aloskasvoq
lätsi ülikuuli
ma alosti tühä kotusõ päält
alost kuritüü arotust
naas vunki manoq pandma
alost vahtsõt tüüd
naati niisama juttu ajama
alostõt tüü tulõ lõpuniq tetäq
põhandama
Alostusõs
Alostusõs opitas palke kuurdmist liimeistrega.
mülkene suu
pang om kloppõ täüs
AMEERIKLAISI JUUSTOKUUK ́
Ameeriga om otsaldaq võimaluisi maa
tüünõvvupidämine
ammõdinõvvõq
Suvõülikuulõ kõrraldamisõ iist sais hää Võro Selts VKKF üten paigapäälitside seltse ja asotuisiga. Ammõdiketi telse Karula kihkkunna luudusõ ja kultuuriperändi hoitmisõs tett mittetulundusühing Karula Hoiu Ühing, kiä oll üts minevä aasta Kaikal olnu XX suvõülikooli kõrraldajist.
Ammõdikett antas suvõülikuulõ kõrraldamisõ iist hää saisjalõ Võro Seltsile VKKF üle riidi, 10. juulil 2009. kell 15.00. Võro Instituudi majan Võrol.
Ammõdikett om vasõst ja rostõvabast teräsest iloplaat üten Karula kihlkunna vüüga ja tuu mõtõl vällä ja tekk valmis metallikunstnik Kama Põvvat.
ammõdimärk
Amõtiraha
ammõditundminõ
tunnusraha
ammõdirõivas
ammõtihe nimitsemä
ammõtit valitsõma
ammõtlik
ammõtnik om pümme niguq kana
A. Midä Sa pelgät, miä om Sinnu hirmutanu?
tühäs saanuq ruusahaud pandas mõtsa alaq
meheimä hürmits minno tuu läts mullõ kihhä pite
ammoniaagivesi
läpäsnigusalpiitre
ammudsõ sõbra ärqtundmisõs läts õnnõ mõni sekond
ammust saaniq
ammut villä kottõ sisse
sündmäldäq üllenpidämine
analoogia perrä tett arvaminõ
Slämmiga samalaadnõ nättüs om performans-kirjandus, minka motona rühmitüse "lit 6" lehekülle pääl kõlas: "Tuleb sinu juurde baari - performans-kirjandus".
roho tõõsõndiq
võtja majandus
vastas lehe küsümiisile
and õks astuq!
and tohtrilõ miilhääd
and kimmätüse
and hobõsõlõ piitska
and hobõsõlõ piidsagaq kerge tsähvi
and hobõsõlõ üte tsähvi
kül sai iks punniq et ülesannõq vällä tulnuq
and käsü
and käsü ärq minnäq
and laksu perset piten
lubasi
and uma hüvähüse
and tervendäjäle käevalgõt
and asaajamisõ massu tõõstamisõ paprõ
and sääntse tulõmi
and tsähvi üle sälä
and sunniviiel ärq
tunnist vannutusõ all
and vastatsõlõ mati
teedüsse sõgluminõ
teedüst korjama
andmidõ täpsüs
Juki Andres, kitra Neissari Andres, trummiq Kelbä Heiki, bass Sussi Andres, kitra, tsello, plokkflüüt Utra Kalev, laul Tamra Kait, viiol, klavvõr, laul Saarõ Peeter (Pepe), laul (lõpupoolõ)
Andrus Kivirähk
Andrus võtt õigõs
Annimi tälle viil vett juvva, mis täl kavva sisen es püsü.
anni uma raha fondi
anni tälle üte liti
angõrpistä angõrhaina kasvopaigatüüp
hingevaivast tulõ vabas saiaq
Aq Anitta Viinikka-Kallinen näütäs, kuimuudu om kveene kunstkirändüsen kojutõt, ni keskenüs uman artiklin edimädsele kveeni­keelidsele romaanilõ.
Anna andis, imä, et ma olõ su pääle nii pallo kõrdo kuri olnu!
vaotas lapatsit
and kadajavihagaq paar sopsahust
and kõnnõlõ viil viimäst
meelütäs
tege vastapidäjäs
tapaq takast!
annaq lehmäle üts lahv!
annamiq vargalõ üte koslõbi!
annaq mullõ kah olku-iq sääne ihnõqkoi!
annaq mullõ kipõn võidu!
annaq mullõ tükükene tinna ma taha õnnõ vallaq!
ängäq mullõ üts klahv!
annaq mullõ päälmäne raamat!
anna sullõ mõnõ asakõsõ üten
anna sullõ üle kühmä
annaq pullilõ üts tümäk!
Annaq siiä!
annaq passi!
annaq süvväq!
Annaq tagasi!
annaq tüüle vallu!
andva tüüd ja leibä paikkunna inemiisile, kiä tiidvä kohalikkõ kombit ja mõistva tetä paikkunna traditsiooni jakkavaid tüüsid
Oti Anneli om opnuq Parksepä Keskkoolin Võromaal, mink tä lõpõt' 1994. aastagal.
and egä kuu üte jao umast palgast häätegemises
Anni ümbre tsiirõlõs pallo hiiljit
nimeldäq kiri
andsambli mänge väegaq vahtsõt muudu muusikat
Riiditsel festivalipääväl tasos kinmähe kullõlda' ka Norra-Skoti muusikit Marit Fälti ja Rona Wilkie ́t, kiä mängvä' imetaidsahe nii kiigapilli ku mandoolat; tähtsä om ka ansambli Käokirjas kontsõrt, kos kolm sugupõlvõ kanva' ehtsäl kombõl ette Põlva kandi muusikat.
Inneskidseq liikmõq
andsamblil om ilmadu hulga avvustajit
lõunanabavüü
Antiik!
kreeka-rooma kunsti kandso pääle sündü vahtsõnõ kunst
anti käsk ritta võttaq
annõdiq teedäq valimiisi kõgõ edimädseq tulõmiq
annõti vällä päält saa raamadu
Tšehhovi allkiri
Antsla vald, Eesti Kultuurkapital, Eesti Looduseuurijate Selts, Eesti Rahva Muuseum, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Kaika Maanaiste Selts, Karula Naisselts, Karula Rahvuspargi Administratsioon, Karula vald, Keskkonnaamet, Kultuuriministeerium, Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus, MTÜ Kaikamäe, Mõniste Muuseum, Riigimetsa Majandamise Keskus, Riiklik Looduskaitsekeskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Tartu Ülikool, Valga Muuseum, Võro Selts VKKF, Võru Instituut, Võrumaa Muuseum
Ants oll mõtsatüün muq paarimiis
Ants om ummapäädopja
Ants pidä perretütregaq plaani
Ants vei är.
Tuusama spordiala Esti nuurikogondus ollgi suurõlt jaolt kokko pant tuust 4-5-päälidsest poissõkambast, ja mi olli väikse valla "noorõ tulõviguloodussõ".
ma väega palssi et tä minno avitanuq
A. Oodami tähtpäivi ja sündmüisi kir'eldüisi, miä võivaq ollaq köüdedüq kooli ja Su hindä elosündmüisiga.
APÕLSIINI
SÖÖGIALONÕ
appi hõikma
appirüükmine
pikänõnanali aprilinali
Mahlakuun 2012 pandsõ nõvvukogo kokko taotlusõ programmi ettevalmistava tüü tegemises - plaaniti uuring Vana Võromaa piirkunna arendusvõimaluisi uurmise tegemises.
ärq petmä pikkä nõnna tegemä
Apteegipüdälä alalõjäämisele või ohus olla' timä püüdmine tohtõrdamisõ jaos.
araabia ja Rooma numbriq
murõhtagu-iq!
ajagu-iq porri!
ajagu-iq haussi!
ärq halpkuq!
härgütägu-iq minno ummi küsümiisigaq!
ärq arvama
astku-iq mullõ kundsa!
astku eiq tii pääle!
teku-iq inämb!
ärq inämb üle mu läve astkuq!
küsügu eiq!
segägu eiq minno!
nakaku-iq jälkiq võiatama!
mõskma är nakakuq lotsudaq läbi inne!
naaku-iq tõist ka õkva niimuudu tsiatama!
naaku-iq tütärlast trotsma!
naaku-iq vaidlõma päälegiq ku sa asja ei tunnõq!
tsälgäku-iq pähkmäst katski!
hiitku-iq miilt pääst är!
ärq kekskuq!
karaku-iq vette võõran paigan!
ärq ilmaasandaq praalguq!
istutagu-iq uibit ütstõõsõlõ pallo lähküle!
jampsku eiq kõnõlõq asalikku juttu!
ullitagu-eiq!
jätku eiq jonni!
ärq lambit silmist ärq laskuq!
ärq jätkuq umma rahakotti nii hajovallõ mõni asatundja pand käpä pääle!
kaivõlgu-iq tan mineq mõtsa ja korjaq huunissõ!
ärq härgütäguq!
pallõlgu-iq ma nigunii lää!
kupatagu-iq!
rututagu-iq minno ma jovva-iq rutõmbahe!
vaivaku-iq minno ummi tahtmiisigaq!
maahakirotus õigõ
kumpku-iq pümmen ümbretsõõri!
jõbisku-iq tan!
rabagu-iq kõkkõ hindäle!
rämpsäkü-iq tõsõ käest asjo ärq!
kiidsutagu-iq kassi!
kriidsutagu-iq ust!
kündku-iq nii süvvä!
olku-iq mullõ kuri!
murõhtagu-iq!
kullõlgu-uiq säänest ropu suugaq vannamiist!
tsurkku-iq sõnnogaq tuud miä süämen liigus!
lasku-iq hinnäst hiidütäq!
lasku-iq hinnäst vitäq kahtlaisi ettevõtmiisi mano!
lasku-iq hinnäst miiq man olõmisõst sekäq!
lasku-iq hobõst ülejala minnäq!
lasku-iq kassil näko katski kraapsadaq!
lasku-iq umma andi rossõhe minnäq!
palotagu-iq päävä aigo tulli eelektri om kallis!
naaku-iq taplõma!
lahku-iq taad tuuli ärq!
ärq ullitaguq niimuudu!
ärqlüüdü kotussõ pääle aja jama üles
ärq lööguq latsõlõ sällä pääle lüüt rahu maaha!
ärq määgkuq!
kumpku-iq minno ma nakka rüükmä!
putku-iq minno!
rututagu-iq minno tüü man
ärq minemä
mingu-iq taad külä pääle kellämä!
minku-iq ütsindä otsiq hindäle seldsiliseq!
ärq kaeguq tõisi hindä perrä!
tsuskku-iq pinni!
tsuskku-iq pinni!
indsku-iq tedä!
uputagu-iq naid kassipoigõ ärq!
ärq sa hämmünüisi rõividõgaq vällä minkuq!
laabitsõgu-iq ilestäq ilosahe!
hõõrdku-iq silmi!
sõnogu-iq noq!
löögu-iq noq nõrgas!
olgu-iq alasi nii uhkõ ja suurõlinõ!
olku-iq egäst vahtsõst asast nii hõisku täüs!
ärq olõma
olku-iq ull!
olku-iq nii ropu suugaq!
olku-iq nii latsik!
ärq ajaguq magahust takan!
olku-uiq nii äkiline!
olgu ei nii kärre inemiisigaq piät ilehempä ümbre käümä!
olgu-iq nii tõtõ naaraq kah veidükese!
olku eiq nii suurõlinõ!
olku-iq sääne hindätähtsä mõtõlgu-iq ütsindä hindä pääle!
olgu-iq sääne hellümuna!
olgu-eiq sääne ihnats!
äiätelgu-iq vannainemist!
ostku-iq õgasugust asku!
ärq pallo porgataguq!
Är pallõlgugi.
pangu-iq ründsütedüt rõivast sälgä!
pangu-iq ligõhit rõivit unikuhe koppusõq ärq!
kas sa tahat mu meele pikkust pruumiq?
pangu-iq nii täüs maaha lopus!
pangu-iq pudõlit nõlvi lätt ümbre!
ärq vaivaku-iq hinnäst taa suurõ opmisõgaq!
kolkku eiq ussõ vasta!
härgütägü-iq minno!
kõnõlgu-iq ümbre nuka ütleq õks õkva vällä!
jätäq no prostaq jutuq!
ärq kõnõlgu-iq muqkaq niimuudu!
kõnõlgu-iq sändsit jälehüisi!
ronigu eiq jalgopiten tooli pääle!
poogatagu-uiq umma henge!
Är sa arvaku, et esädega ka nii lihtsä om.
välla sadõtas kotost
ärq segäguq minno mul tull vaim pääle!
ärq taad segäguq tä om väega ammõtin!
saisku-iq valgõ iin!
lahku-iq seo nilbõgaq ummi luid ärq!
tsüüdsähtägu eiq seost asast kinkalõgiq!
naaku-iq taa tühä asa peräst joht kärkmä!
ärq soetagu eiq hindäle vainlaisi!
ärq sinnäq pikält pidämä jääguq!
ärqsõitmisõ herevüsegaq läts seo asi peris meelest ärq
ärq tsolkuq süüki!
ärq jampsku-iq taa olõ-iq suq uma!
söögu-iq kõkkõ ärq annaq mullõ kah veidükese!
lürpku-iq ku suppi süüt!
ärq tä soorut mu vahtsõ räti
segägu-iq tõisi tüütegemist!
ärq sõkku eiq mu varbidõ pääl!
ajaq minno hummogu varra üles!
tekku-iq akõnd vallalõ tarõn om niigiq vilu!
kiusaku-iq vähämbit!
ärq hapalguq taa tüügaq niimuudu!
ärq mängkuq!
ärq teku eiq tsohki!
ärq marutaguq tüü man perän ommaq tüküq takan!
ajagu-iq ust nii peräniq välän om külm!
ärq tekuq tõsidsõ asagaq nalla!
tirsku-iq niguq väikene lats!
tsilgutagu-iq suppi hammõ pääle!
kisku-iq kassi hannast!
topku-iq nõnna tõisi asjohe!
nõstku-iq taad kotti ärq kaksat sälä!
ärq tükku-uiq vaihõlõ!
tekku-iq taast tühäst vällä!
pahandagu-iq tühä asa pääle!
tulku-iq minno oppama!
kell naas plärisemä
kell nakas plärisemä
herätüs om kell kuus
viländ saama
otsustagu-iq huupi!
Panõq seletüseq kah mano!
usku-iq seo prundsipüüdjä juttu!
ärq uskuq timä võlsmiisi
ärqütlemine
ärqütlemist seletedi rahapuudusõgaq
vaivaku-iq asandaq umma pääd!
teku-iq tõist juttu!
võlsku-iq!
vändsütägu-iq kassi!
vastaku-iq nii huupi!
ärq vehkkuq taa tokigaq!
ärq vigurdaguq olõq ilosahe!
ajagu-iq minno vihalõ sändse jutugaq!
viitku-iq aigo!
Ajagu-i virinät! Lätsimi! Tempo, tempo.
võtku-iq hindäle liisnat tüüd!
võtku-iq midägiq liisnat üten!
ma ütli tuud sõnas ärq võtkuq tõsitsõhe!
Arbuusõga olõsi kõik hulga lihtsämb - noil olõ-õi nõklu ja naa' omma' suurõ'.
Arbuus ja tatipuu
viis ́e edesi seto kynõkiilt, lugõmist ni kirotamist.
edengimaa
Kavvõmba' plaani'
Kavvõmba' plaani': Piusa Kuupõ küläliisikeskusõ kavvõmba' plaani'
Vana Võromaa arenguprogrammi päätsihis om tukõ ettevõtlust, miä om köüdetü Vana Võromaa kultuuriperändi, paikligu elo ja luudusvaraga ja härgütäs seo kandi majandust, and manu tüükotussid.
Aiasortõ om pall'o, nuuq ommaq makõq ja mahladsõq. Mõtsikidõ puiõ mar'aq ommaq vähämbäq ja olõ-õi nii makõq ja mahladsõq.[3] Murõliid süvväs inämbüisi värskist pääst, a naid tetäs ka sisse mahlas, kompotis, sahvtis, likööris jne.[4]
tõvvukari
hereväq mõttõq juuskvaq läbi pää
Herädä' hummogu varra, tunda', et ma oleõ miis, tunda' hindä kõrval seod õkva õigõ lämmüsega naasõihho, ihho, midä ma ihka ja hoia.
ütelgu-iq midägiq paigapäälside uskmiisi kotsilõ!
astku-iq mua sisse!
tekku-uiq hindäle hätä rassõ tüügaq!
ärkeq minkeq heleville kõik lätt häste!
jätku-iq vaihõlõ võtkõq kõrrast!
ärkeq latsi ärq sõkkõq!
ärkeq klõgistagõq ussõlinki!
ärkeq lörtskeq kõkkõ hääd ärq!
ärmiq lasõmiq hinnäst essütäq!
murõhtagu-iq väikside asjo peräst!
ärkeq veerest kavvõdahe ujogõq!
luudusõn pilku-iq asku maaha!
ärkeq siiäq asatundmaldaq inemiisi ligi laskõq!
tõmmaku eiq kanepit!
tekku-iq hindäle ülearvo tüllü!
ärkeq hiidütägeq!
ärkeq vaiõlgõq muqkaq tuu üle midä ma õigõs piä!
visaku-iq suidsuotsõ maaha!
egäpäävämurrõq pandvaq mõttõq kinniq
äripäiv
pelglik suuandminõ
vannamuudu elämine
vanaperäline kiil
Põh'a-Euruupan tett välläkaibmisõ' kõnõlõsõ meile, et sanna pruugiti joba kiviaigu.
välläkaibmisõl lövvedüq asaq
kiräkogon hoiõtas ladinakeelitsit käsikirjo
äri lätt häste
ärimiis kiusas teenindäjät
ärimiis mõist egäst kotussõst vaihõlt tetäq
kaubasõbõr
äriplaani visandus
ülembäq tulliq kokko
tege turu pääl kapstidõ ja põrknidõgaq rahha
sahkri pekulant
heräsi hummogu haigõ päägaq üles
heräsi egä kõrrõ pääle üles
heräsi herksämbähe ku eeläq
heräsi larmi pääle üles
Ma heräsi, kamu viil pään, kõgõst küländ ütskõik.
tulõq üles!
ärklitarõ
herksäq mõttõq
herksä vaimugaq nuurmiis
põhanabavüü
kulla Mari!
mullõ miildüs ütsindä ollaq
hoit abikaasat ustavahe
Armastõt poplaulõl om mitmit rahvalaulu tunnusit: naid lauldas häämeelega eri seltskunnõn; sakõst muutunu (iiskätt lihtsamba) viisi ja sõnnuga tiidmäldä naide auturit.
Armastus ei küsüq vannusõst, seo tulõ pääle nigu uni.
armu vägi köüt näide süämeq ütte
armastus om sagõhõhe õnnõ ütepoolinõ
mõõdunäütüsakõn
tosonõ asaajaminõ
perädü maahajätet kotus
nuradu vällänägemisegaq
sehverdüs
armu hiitmä armu andma halõstama
kahtlustav tõõnõpuul pidi ekä miist hindä vastatsõs
kirgüs
armuhädä
niguq näkk nii himostama nakas
arst alost umma hummogust tsõõri
Tohtri lövvä-äs midägi ja arvssi, et tuu om täl mudsuhädä.
tohtriil om iin rassõ lõikus
tohtriq väüdiq külh viimätses a ello pästäq es lääq õnnõs
tohtri tüütarõ
tohtri ammõdisäädüs käsk mul vakka ollaq ma ei võiq üldäq
tohtri avvulinõ ammõt
tohtri piässiq sama pallo palka saama ku pangaherr
tohtridõ keelen
tohtritiidüse tudõng:
tohtritoovotus
Tohtri joudsõ pia peräle ni pini panti magama.
tohtri käskse mul pikäle ollaq
tohtri kumpõ haigõ kõttu
tohtri kullõl haigõ kaibamist
Tohtri läts minemä ni mii naksi imäga hauda kaibma.
tohtrõ määräs tõvõ ärq
tohtrõ pand ravialotsit tähele
tohtri pand haigõlõ püdälit sälä pääle
tohtri pand haigõlõ süämesundja manoq
tohtri and ravialotsõlõ usko
tohtri ütel et ma võissiq vitamiine võttaq
tohtrõ sundsõ haigõ süümä
tohtri kavats tuu asa ärq et ma narrijuttu pei
kirotusõ lätteq
Artikliq
kirotusõ saatmisõ perämäne tärmän
artiklin oll hulga selges kõnõlõmaldaq asjo
artikli oll kehvä keelegaq
artiklihe om viil mutingit sisse jäänüq
artikli oppuslinõ alos
hargi tuus
mõistlik jutt
aromaa
maaniit
perrä nõudma
märgütämä
arvo saama
arvosaamaldaq inemine asi
pahandusõq tegemäldäq töie peräst
Arotami:
miiq targuda hummõnist tüüplaani
võtimiq plaani kõrd-kõrrast läbi
arotadas avaligul kokkosaamisel läbi neo plaani, minkaga edimält edesi mindäs
Arotõldi ka tuud, kuimuudu umma kiilt, kultuuri ni ilmanägemist alalõ hoitaq.
arotõdi näütemängo häid ja halvo külgi
Ütenkuun arotedi Uma regionaalarõngu programmi sissu ja kirotedi ala hää tahte kuuntüülepe programmi käümätõukamises.
Märgotusõ ni rühmätüü ́ seto keeleh inne kokkolepüdü teema perrä.
Arotõlõmiseq võro keele kotsilõ
arotusõgaq jää-äs kiäkiq rahulõ
Arotlõmist juht Sixten Sild.
Aśa arotamist hoit järe pääl kõrvalsaisjast vahetallitaja.
Arotusõ käigin kõnõldi maaelost, mis om suidsusanna püsümise man jo kõgõ tähtsämb - sann käü iks maaelämise manu.
Jututsõõr käändse ka suidsusannaelamuse "müümise" pääle.
Jututarõst võtsõ ossa kümmekund as ́ast huvitõtut inemist. Kohal oll ́ ka Võro liinapää. Kõnõldi inämb võro keele pruukmisõst liinan.
arotusõ avalikkus
arotõdiq tõisi asjo kah
arvamisõst ütsindä om veidüq om vaia ka tõtõs tetäq
Ma arva, et sääl takan om midägi inämbät, midä mi olõ-i harinu sõski nägemä.
Ilmselt saab kuulajaile olema paras väljakutse, et milliseid paljudest kontsertidest valida.
tuu arvada om kaitsõvärv
arvati, et tugõvalt ümbre kihä mähit vüü hoit inemist haiguisi iist, tuuperäst eski maati nii, et vüü oll tugõvalt ümbre kihä mähit.
arvit õiõndama arvit klaarma
arvõ pääle pandma
arvõq oll üle mõistusõ suur
rehkendägeq tuugaq et rohkõmb rahha mi ei saaq!
Arv
arvudiq ummaq hindävaihõl võrku pantuq
puutrihull
puutrigaq tüüten tulõ tüüd vaihtõpääl pästäq kah muido või tuu kaoma minnäq
Puutrin vai telefonin pruugitas õ-tähe asõmal tõõnõkõrd märke 6 vai ø.
puutri kõvatsõõr
puutrõlavva all om juhtmidõ pusa
puutrist om saanuq hädätarvilinõ abimiis
puutrimõistminõ
puutriprogramm
Arvudivastussõq või ärq andaq vällätrükitült, a parõmb olõssi, ku saadati vastusõq e-postiga aadrõsi kp@folklore.ee pääle vai arvudiketta pääl.
puutriviirus
A sa veidükese ülearvo vana ei olõq Ruudi papas nakkama?
ainulinõ tüümiis
Asõmalolõmisõ kõrra määräs pääministri.
kotus maakaardi pääl
Näide käändmine.
säet hinnästilmarahva naarus
Pannimi pini linno sisen tagaaida väiku kürvidsäkingo mano, kohe oll matõt ka mi viimäne pini.
sündümä johtuma
asi es laabuq
asi jäi puuldõ vinna
asi jäi salguisi
asi lätt kõrrast hullõmbas
asi näkküs tõisildõ ollõv
ess saa auto täl sõbrannas
asi oll väega üles puhut
asi oll pehmehe üldäq persen
asi om ant politsei uuriq V politseile uurmisõs
asi om joba küländkiq kimmäs
asi om paigan
asi om nii et piät minemä nakkama
asi näütäs halv ollõv
asi piät hindä teedäq jäämä
asi olõ-iq viil lõpuniq selges kõnõld
asi pututas meid kõiki
asi sai õkva selgembäs
asi tuu kah!
taa asagaq mõista-iq midägiq tetäq
asi tetti rupa-rapa ärq
asi tulõ selges vaiõldaq
taa asi taht märkmist
asja arotõdas
asaajamist proomitas lihtsämbäs tetäq
noqsama kotusõ pääle saanuq vallavanõmb
asja lahasti egä küle päält
asaarmastaja nakas ammõdipidäjäs
asaarmastaja aiapidäjä
asja arotõdas korgõmbal puul
asja arotõdi nivvildõ ja noidildõ
asjo loomuperäne käük
asaq lätsiq kõrda
asaq lääväq rukka
asaq lätväq viletsähe
asaq lääväq täbäräs kätte
asaq olliq üten hüllün kuun
asaq ommaq kuun võimiq minnäq
asaq ommaq lajan
asaq ommaq õigõn mõõdun
asaq ommaq tarrõ piten lajan
asaq kõnõldiq sirgõs V selges
asa põhalik uurminõ
asalõ olõ es seletüst
asalik kaupmiis
asja piät rahvalõ seletämä
asja olõ-iq inne arotõt
asja sellätedi mitund muudu
asakotsinõ papõr
politsei tull asalõ vaihõlõ
asja tiidväq õnnõ ütsiguq vällävaliduq
kortõr kohe om õkva vahtsõnõ tapõt pant
asandaq vaiv
õkva valmis saanuq maja
Ääsä viil tummõq nõglastuq mähitäs hapra valõhtusõ sisse, härmäst tegünes hõpõtsiid tornõ, karniisõ, arkaadõ, muinasjutuliidsi lossõ.
asjo lakja pilma
asjo piät ajama aigopiten ja tassa
piät kutsma nii niguq asaq ommaq
toimõnd hummogust õdaguniq aian
tohkõnd köögin ropakidõ nukõliidsi liigutuisigaq
Assakun jäi mullõ üts asi väega miilde.
tsütsüdäq no pinni lambaq ommaq naabri nurmõn!
võssat pini tõõsõ mehe lehmä pääle
tsuih võtaq kinniq!
Nõlgapaiuhüübüs
taivakaesklus taivakaeminõ
astuq õnnõ edesi!
lätt väega uhkõ sammugaq
ast kerge jalagaq
astus uhkõhe ja pää pistü
lätt lüüpsä sammugaq
tulkõq edesi!
astkõq lähembäle!
Astkõ edesi, meheq, ostkõ kõkkõ, midä vaia.
Astumi' viil üte sammu ja sõs olõ-i' inämb ei kulda ei mulda.
astuq sisse!
astu' sisse, tast lätt tii
Astu' sisse, tast lätt tii
astõ kogõmaldaq mualumpi
naas nõrgõmbat kaitsma
astõ lats-lats muast läbi
astõ rutulidsõ sammugaq
astsõ terävä ora otsa
astõ vanna küünü
Kraasna om Sinjaja jõõ veeren.
Nakkaq ehitämä umma koto, kon kõrd ja voli valitsõs, et ollaq vääriline liigõq kultuurrahvidõ perren!
võtaq platsi!
"Asukoht
Asupaik.
elokotusõ vannus om tiidmäldäq
allõv tegüsi mõnõ aastagaq
istumiq lauda
läts maalõ elämä
ilma inemiisildäq saar
Nuuq võivaq ollaq füüsilidseq ja juriidilidsõq kihäq.
nakkamiq laulu laaditama
asotusõl olõ-õs küländ hulga rahha
õhkkunna kõrd
köütvä muusõum
silmänakkaja tütrik
pilgupüüdjä naanõ
hapnõpiimäpisiläne
Ats sai Juku käest pessäq
ATV-vikursõidun
Põimukuu algusen sai valmis suidsusannafilmi DVD. Film kõnõlõs savvusannust ja sannakombist Eestimaa lõunõhummogu jaon vanal Võromaal.
Põimukuu perämädsel puulpääväl küti kümne aoluulidsõ Võromaa sanna umanigu uma savvusanna küläliisi silmi all kuumas. Kuun tetti veidü tüüd ja käüti üten pererahvaga sannan.
Põimukuust süküskuu keskpaigani om näütüs üllen Moostõ mõisan folgikuan, süküskuu tõsen poolõn ja rehekuun oodõtas näütust kaema Põlva keskraamadukokko ja märdikuun saa näütust nätä Seto talomuuseumin.
Hindätiidmise avvuhinnaga kitmine om edespite plaanin egä katõ aasta takast.
Avvuhinna anniva kätte Põlva maavanõmb Ulla Preeden ja Võro maavanõmb Andres Kõiv üten Võro Instituudi inemiisiga.
AVVUHINNAQ
Avvuhinna sünnüse' suuhtõ panda'!
Avvuhinna mano käüvä tsihtotstarbõga preemiäraha and Rahvakultuuri Keskus (Vana-Võromaa kultuuriprogramm).
Nigu varrampagi omma avvuhinnus kunstnik Epp Margna kujundõt tenokiri ja kunstnik Anu Roosma tett savist keelepesätsirk.
Avvuhinna andminõ kõgõ parõmba paigapäälitse söögi tegejäle. Avvuhind om reis riikevahelidsele söögimessile "Grüne Woche", miä tulõ 2011. aastaga jaanuarin Berliinin.
pääkumardus elo iin
ilmadu uhkõ vällänägemine
sõglaslastu massinist
rahaq rõnna pääl
avvupaistus
auruvasaraq pardsudiq tüükuan
aurukatla tüütämise hussin
Aurumassin
esiqsõitja
aurumassin potslõs
avvustas umma pereht, tund ummi sugulaidsi, pidä höste perekombist;
kumardas pühhi puid
pidä luku seto keelest ni taht seto keeleh kynõlda;
pidä kombist luku
avvustas vanno kombit
Hääq käsitüüoppajaq!
Avvustõt oppaja!
tävveline ülestunnistaminõ kerendäs nuhklust
tävveline ärqkõnõlõminõ
autoaknõst paistu armõdu maa
hiilse tassa autu ala
umast elost võet jutt
autidõ rivi oll saisma jäänüq
autidõ tehniline ülekaeminõ
autidõ tollivaba sissetuuminõ
autidõ vooril tulõ-õs lõppu
autoq kupatasõq tsõõri piten
autoq muguq vuurvaq müüdä
autoq püretäseq õhku
autoq sõidiq üten joron
autoq ajavaq õhu pendsinivingugaq savvu täüs
auto iist masti hääd rahha
autogaq veeti kardohkit
auto jäi mutta kinniq
sohvriammõt om vahva
autojuht sõit kipõmbahe ku lubat
auto käve üle pää
massin kallus üte küle pääle
massinakere rihtmine
auto kupatas hirmsa kärogaq müüdä
auto virotas vuhinagaq müüdä
auto tüküs ijädse tii pääl nilvõskõlõma
autoklaasi päält tulõ mustus ärq nühästäq
auto üten haagitsagaq
auto mõskus vihmagaq puhtas
auto tulõ hüä hunnigaq süäqpoolõ
auto nakkas risttii pääle joudma
auto läts katski
auto kimmätüs tulõ ärq tetäq
massinal tulõ õli ärq vaihtaq
autol tull tsõõr alt ärq
massin avitas mitu tuhat eurot aastan kokko hoitaq
automaatkäügikast
esiqhindäst käümäminejä massin
automaatpendsinijaam pendsiniautomaat
automaat lask vällä sõidupiledi
auto mootor tüküs jupsma
autonummõr
autol oll kaal üle
auto pääl oll alostaja juhi tunnistäht
auto om maal tarvilinõ sõiduriist
auto om purulõ sõidõt
massin om rikkõn
massin om tehnilidselt kõrran
auto om tüükuan parandamisõ jaos kanali pääle aet
auto om hää matsu saanuq
auto om vussin
auto ostmisõs seost rahast viil saa eiq
auto läts kurvõst vällä
auto linnas tii päält vällä
auto pidi kinniq umbtii pääl
automõsu om täämbä odavamb ku muido
auto pidi kinniq kummõ vingmisõgaq
tiihoitja raahoitja
auto tsiuksõ minno lumõlopagaq
auto puudus om suur pendsukulu
autoraami rihtmä
auto sõit aialõ sälgä
auto tsõõriq aediq tasakaalu
Auturi' võiva' küssü' keelenõvvo Võro Instituudist.
tegijäjago
autor es tiiäq mis lugõjaq timäst arvasõq
autori hõrrõkiri
kirotaja om pruuvnuq inemise henge salahuisi sisse minnäq
autor kaes lüüdi ja karala kiilt kuun niguq ütte kiilt
auto sais sääl kohe tä saisotõdi
auto sõitsõ takast sisse
auto läts palama
elämiseauto maja-auto
auto kaal oll üle
autovabrikun tetäs ka peräkärre
issi süütevõtit käändse
auto kaksas paigast
auto virot suurõ huugaq nuka takast vällä
viskats
autotulõq lööväq silmä
auto rihte tiiveere poolõ
auto sõit üle risttii
auto varastõdi joba tõist kõrda ärq
autovargaq ommaq viimätsel aol veidükene tagasi tõmmanuq
auto jupiq
auto vilgutas tulligaq
auto või üle pää käändäq
autokoso
auto vuraht müüdä
tege suu vallalõ
lask värteq vallalõ
vallalidsõ loomugaq inemine
sund minno
ma kitä teid
tõi kõik tõõ vällä
and ammõdivelile ja -sõsarilõ umma avvustust
ilmut uurmistüü tükelde
avaldusõ kirotamiskõrd
avaldus kolmõn tükün
vallalinõ kinniline kohtupidämine
riigiraadio
avalik inemine
lõõhkõ naarahtus
vallalidsõ meelegaq inemine
ausa jutt
abaraq rõivaq
suur kaalamulk
hädäolokõrd
õnnõtuspitur hädätormas
lajalinõ ussaid
apar rüüd
Vällä löüdä' vahtsit territooriummõ, minkast ei olõs julanu' unistadagi, et nä omma' olõman....
Lövvedi, et timmä oll aastit võlssi praavitõt, selle et timä tõvõs oll määrät lahkmiilsüs.
otsmiskäük
vallaliidsi silmigaq
Suidsusanna tegeva ussõ vallalõ
baaslaiv tüütäs püvvetüid kallo ümbre
tugilaiv
pisiläseq sigineseq poolõsminegigaq
balletitandsja painsa kihä
balti keeleq
baltisaksa kiil
banaan om vähäkese länge maigugaq
parasknik
MARINEERIT TSIALIHA VARDAH
Baskiirimaa kaart
Baskiirimaa suurõmbaq liinaq ommaq Ufa, Sterlitamak, Salavat, Neftekamsk ja Oktjabrski.
Baskiiri lipp
Bakiiri lipp om Vinnemaa Föderatsiuuni kuuluva Baškortostani vabariigi lipp ja baskiirõ rahvuslipp.
Baškortostani Vabariigi sümbooliga Baškortostani Vanbariigi ammõtligul kodolehel (vinne keelen) Baškortostani Vabariigi lipust Geraldika.ru veebisaidil (vinne keelen) Riiklik sümbooliga: Baškortostani Vabariik - Ufa (vinne keelen)
tsukõlusõgaq sann
jämme kiil
basskitra
Beatbox Eestin
Beatbox, ka human beatbox, om suu abiga pilli- ja muiõ helle perrätegemine.
latsõsaamislainõq
pensin sulatas rasva
kütsevatukuuk
raamadunimistü
Tan nimekirän olõ ei uur ́mistöid võro keele kottalõ.
biodiisli
Biograafia ESBL-in Kikka Jaan Olympedia lehel
bioluug uur elävät luudust
biotiik
bituumenitõrv
B. Kas täüskasunuq ommaq Sinnu minkagi hirmutanu, et Sa hää lats olõssi?
B-astmõ luaq
B. Kirotaq minevä- ja timahavva koolin peetüist tähtpäivist (nt märdipäiv, jüripäiv).
B. Ku pall'u pruugit arvutit, määntside netilehekülgi pääl Sa kõik aig käüt?
B. Ku sakõstõ ti sõpruga kokko saati ja midä sõs tiiti?
papõr tulõ täütäq suuri tähtigaq
B. Mänguga päälenakkaminõ.
B. Määndsit tempe vai krants'uisi tetäs Su tutvidõ hulgan klassivellile ja -sõsarilõ, koolivellile ja -sõsarilõ, oppajilõ ja võõrilõ?
ilma murrõldaq
jäeti valimiisile nimme minemäldäq
häädüsklass
lisasilm
Taigamõtsaq
Taiga ehk boreaalsõ mõtsa levik
Brasiilian panti masma sõasäädüs
Brigatiir, kas piät vahtsõ sego segämä vai seosama lõpuni tarvitama?
ilmkistumaldaq hää keelemõistminõ
panõmiq linnupiledi kinniq
hirmsa veretüü
budausolinõ budist budalanõ
bussõ sakõmb sõiduplaan
bussiq lääväq liini pääle
bussijuht autojuht
Bussijuht.
Bussijuht kaes üle ola ja ütles: "Nonoh! Är no hinnäst sandis kül tekku! Sa jo peris kõnnit! Sant om iks tuu, kiä ülepää jalgo pää olõ-i"
bussipiätüs
bussipiätüste korju joba umajago rahvast
bussi pääle tull piledikontroll
Bussin istnu miis naarahtas mullõ ja ütles: "Noh, vet iks kodotsõst kasvatamisõst nä tulõva!"
Bussin istnu miis võtt kah sõnna: "Jajah, sul om jo peris elovaim sisen! Ja är mii ao peräst sukugi murõhtagu! Neo marsabussi liigusõ siist liina nigu niuhti!"
bussin oll ütsainukõnõ sõitja
bussi pääl oll üts mutikõnõ
bussin ommaq istmisõ kotusõq ja saismisõ kotusõq
bussin om takanpuul ruumi küländ
bussi- taksopark
bussi ussõ man tekkü rüselüs
buss joud peräle ildampa
buss oll nii täüs et miiq olõ peris ärq litsunuq
buss piät et meid pääle võttaq
buss ristitäs veereliina huulitsit piten
Capri saart om peet ka maapäälitses paradiisis
Carl-Magnus Annell, 65 a. inneskine aokiränik:
lasõrtsõõr
C. Kas Sul om olnu hirmutavit unni vai om kiäki tõnõ ummist unnist kõnõlnu?
C. Kirotaq kuuliastmisõ ja kooliga köüdetüid kombit (nt edimäne koolipäiv, tutipido, rebäses lüümine, saa päävä ball).
C. Kir'eldäq mängõ ja noidõ reegliid. Võtaq abis sääne sortõs jagaminõ: pallimänguq, viskõmänguq, joosumänguq, käkmismänguq (peitusmängud), hüppämise mänguq (hüppemängud), tasakaalumänguq, plaksutamismänguq, näpumänguq (sõrmemängud), pandimänguq, kaardimänguq, lavvamänguq, paprõmänguq, sõnamänguq.
C. Kuis nal'aq Sinu mano jõudvaq - kost Sa noid kuulõt vai loet?
C. Ku Sul om uma kodolehekülg, sõs salvõstaq tollõ sisu faili ja kommõnteeriq, kuna tuu tettü om.
Contra jano kustutas Värska Vesi ni joosu tugõja omma Nopri ja Taarapõllu talo.
Contra joosumarsruuti saa samaaigsõlt kaia' internetist. Vastav link pandas inne juusku üles ni Uma Pido kodolehele (www.umapido.ee), Uma Pido aoraamaduõhe (umapido.wordpress.com) ku ka Facebooki Uma Pido ja Contra konto pääle.
Contra om meisterligult tõlknu võro kiilde mõnõ kiräkeelidse lüürilidse luulõtusõ (Marie Heiberg, August Sang), miä võiva anda tävveste vahtsõ elämusõ toolõ, kiä om naid inne lugõnu.
Cornwallin kõnõld kiil kuuli 18. aastagasaa lõpun vällä, a elostõdi vahtsõst 20. aastagasaal.
C. Panõq kirja mõni viimäte kõnõld vai kuult jutt, nii nigu Sa kõnõlnu taad sõbralõ.
imändäq ja esändäq!
daamõl om näo pääle puudrit pant
Dagö om Eesti folkrokk ansambli, mink asotivaq 1998. aastaga sügüse Saatpalu Lauri, Rebäse Peeter ja Kikka Tiit. Dagöl om peris mitu laulu, kon myni syna vai rida om võro keelen.
Vseviov om tunnõt uma referaadisarjugaq Eesti Raadion. Egä nätäl om Vikerraadion timä aoluusaadõq "Hämmär Vinnemaa".
alostusplaat
edimäne romaan
piinü küsümine
demokraatlinõ ilmakaeminõ
vabaq valimisõq
lindsalklanõ
MAGJAHUSÕQ
Makõqsöögiq:
ütsipulgõ jupõldõ
eräuurmiskontor
Idee-tsõõrist tulnu plaane ja vällämärgit tegevuisiplaani arotadas ütenkuun tegijadega jõulukuun.
Ku läämi' ütte eurotsooniga, sõs ei tulõ' inämb tagasi tuu aig, ku devalviirmise pelgüsen massõti Eesti krooni hoiussilõ protsente mano.
Devoni aigo om nimetet ka kallo aos.
Devoni keskpaigan ilmuva vällä ka edimädse' katõpaiga eläjä', kinkal oimussidõ asõmõl naksi' tegünemä jala'. Näid om nimetet tetropoodi'.
devoni liivakivi om putõ
Dialoogi leht
Digifotoq ja -videoq tulõ ümbre salvõstaq, tähtsä om alalõ hoitaq fotoaparaadi ja videokaamõra edimäne fail.
diislimoodor
diislimoodor kannahtas vaivamist parõmbalõ
sohva pääl olliq verevä veini plekiq
kaejadiplomaat
Kittüskiri
Tenokiri
juhtja kotusõtäütjä V asõmik
innembine juhtja
direktri tüütarõ
direktri kõnõq oll lühkene
direktri kõnõl tõsitsõhe ja tähtsähe
Dirigent Kalev Lindal Varbuse Muusikamõisast uut kontsõrdiprojektin üten lüümä kõiki lauljit.
määnestkiq kõrda es olõq
kõrd läts lopõs
salahäötäjäq laheq silla ärq
diviisi kura siib murti läbi
D. Kirotaq, määntseq hobiq Sul ommaq (minkagi korjaminõ, pääväraamadu vai salmigu pidämine vm).
D. Kos ja kuna hariligult hirmujuttõ kõnõldas? Kiä kõnõlõs?
D. Määntsit blogisit Sa loet?
D. Määntsit mängõ mängseti sõs, ku peris tsill'okõsõq olliti (nt kodo, arst, provvaq, puut, tiatri, lauluvõistlus, politsei-kur'ategijä, sõaväeläne, autojuht jm).
muutmaldaq kuulutus
doktorikoolitus
Doktor Karl Abraham Hunnius naas' pruukma Haapsalu ravimuta.
ammõdipaprõq olliq tarrõ piten lajan
paprõq näütäseq kohtualodsõ süüd
papõr om ehtsä
dollari hind nõsõs
päätsiht
andjit oodõtas verd andma tõõsõpäivilde
halvastõ lõpnuq lugu
Lattikul om tanman muiduki ka erijuuni: ku Lutsu nallatusõ takast paist sakõst läbi makõhallus igätsüs, sõs Lattik om terävämbä arolagõhustunnõtusõga ni tä keskendüs inämb stseenile ni taa dramatiirmisele.
DVD-näütämisega samal pääväl, 1. oktoobril kell 19 om Varbusõ Muusikamõisan suur suvõlõpu välikontsõrt "Laul läts mõtsa" üten Mõtsatöllu, Ummamuudu ja projekt-kunnakooriga. Kae' kontsõrdi lehte FBn ja Muusikamõisakodulehte. Kell 16-17 kotussõpääl kontsõrdipileti' soodushinnaga 8 eurot!
DVD tutvustamisõs tett lühküt filmijuppi saa kaia' siist.
DVD ülesvõtmist ja filmissaamist tugõsiva' Kultuuriministeerium, Hasartmängumassu Nõvvokogo ja Rahvakultuuri Keskusõ Vana Võromaa kultuuriprogramm.
ku D-vitamiini om veidüq nakkasõq luuq pehmes minemä
petüjutt
sündmäldäq tego
hirmudu vaiv
puron miis
kimmüseldäq inemine
sündmäldäq tundmisõq
asatundmisõ piirest välläjoudminõ
sündmäldäq üllenpidämine
kehväq riistaq
segäne jutt
määrämäldäq iän herr
hõelaq kängäq
sündmäldäq olõminõ
vilets elämine
andsagu kujogaq kasv
vastamiilt otsussõq
vasta säädüst tett ehitüs
säädüsvastalinõ sisserändämine
segätsehe kõnõlõma mämmätämä mämähämä
püsümäldäq ilm
ettetiidmäldäq inemine
kimmüseldäq olokõrd püssü mitu aastakka
tasandamaldaq pind
tasandamaldaq tii
ropp ütlemine
udsutama
pudsunõ
Ku mi läämi kavvõmbalõ, sõs tulõ tõistmuudu asjo lisas, sõski omma Hummogu- Soomõ ni Põh'a-Karjala sanna küländ sammamuudu nii ku mi Võromaa uma.
Edesi lätt kõik tüütarõ-arotusõ vormin.
iinpuul tull inämb mõtsa
kuikiqmuudu päse-es edesi liikma
edesi toukama
edesi minemä
edesi mõtõlgõq esiq!
Edesi mõlguti, kuis maq ei olõski maq, seo tähendäs pääaigu nuur ́, kõhna ja pikki hiussiga miiss ́, a olõs hoobistükkü naanõ, sääne vanõmp joq. Vanamuur ́, ütesynaga.
edesi-tagasi
iin- ja taasperilde
edespiten edesipoolõ
iinpuul nakkamiq parõmbahe elämä
Edespite hoitas ja kantas ammõdiketti Võro Seltsin valmis tettävä statuudi perrä.
Kokko pandas tegevüskavva, midä om vajja UNESCO esindüsnimekirja taotluse jaos.
Eda Veeroja
otsa pääle saanuq inemine
kõrdalännüq tüü
nõudmisõq kõnõluisi kõrdaminekis kõnõluisi kõrdaminegi edelüseq
heigot uma vahtsõ soengugaq
edelüs ja väüdüs
pidä parõmbas kodomaa kraami ostaq
ma piä käsitüüd vabrigutüüst parõmbas
pidi targõmbas vaiki ollaq
Eelistadas esisugumast vai lihtsit sälärõivit, mitte ülikunda ega lipsõ.
Kõgõ hariligumb saak ommaq mutiguq.
Teemat "Huumor" vastatõn kirotaq umast pääst, är kirotaguq ümbre raamatit ja är võtkuq tekste võõridõ Internetilehekülgi päält.
alt kooliiä latsõq
Kõik neo nimmadu asjaolu rõhutasõ, et võrokõisi looming moodusta-i ütstõõsest ja egapäävätsest elost rangõlt lahun kunstižanre nigu kirändüs ja muusika, nisamatõ aja ei piiri kunsti ja folkloori vaihhel, a na kõik põimusõ ütstõõsega.
üts lehekülg tagasi
õdak inne
mineväaastaga aastak tagasi
Huviliidsi oll sõs hulka üle kõge Eesti ja eski kavvõmbalt. Sannalisõ ja oppi tahtja piäsi joba aigsahõ hindäst teedä andma adressi pääle: eda.veeroja@gmail.com, et kimmähe kotus saija.
minevä nätäl ma õnnõ loi
päiv inne
viimädse risttii pääl
minevä suvvõ käve Soomõn
minevä sügüse rõivin oll moodun verrev värm
Innest märksemi, et sakõst kõnõldas luulõtustõn madala staatusõga inemiisist.
tulõva nädäli
tulõvanõ suvi
Kirjapanõk: Ivi Rausi, ivirausi@gmail.com
Panõ KIMMÄHE hinnäst kirja!
tulõvanõ jalgpallimäng
pääletulõvaq tüüq
Nain maakotussin om ainugõsõs korgõmbas ni kõrraldavas võimus Eesti Maapäävä luud rahvavõim läbi Eestimaa Pästmise Juhtkogo.
Eelurikkus AnAge entry for Pteromys volans
kavvõmban paistu suur mägi
laulus
eepoisi ilm
edeots ja peräots
ede- ja tagatarõ
{kiil} teräväq ja kummõq vabahelüq
{kiil} teräväq ja kummõq sônaq
ettekirotusõq olliq küländ segädseq
muudu andma
muudu võtma nitti võtma
veereliina majaq olliq madalaq
Kursusõ tsiht: Saiaq ülekaehus Lõunõ-Eesti keelelidsest kujonemisõst ja oppiq praktilidsõlt võro kiilt.
Kursusõ tsiht: Lõunõeestikiilse kirändüse tutvustaminõ.
edeots
Ristinimi/edenimi ja perekunnanimi
iin paistuq vahtsõq juhtumisõq
Eesti avit Lätil mõtsapalamist kistutaq
Eesti iistsaisus ÜRO man
Eesti valitsõmisjaotus
Eesti hindäperi saamisõ aastagapäiv
Eesti jagonõs 15 maakunnas
Eesti jalgpallikogondus
eesti ja võro kiräkiil
Eesti piir' ja piirivalvõq
Eesti kiil
Eesti keele instituut: sõnal "neeger" ei ole solvavat tähendust Urmas Sutrop. "neeger" on eesti keeles kindlasti halvustav Linnar Priimägi. Kuni elab ema veel, alles on ka emakeel Kari Käsper. "neeger" ja "mustlane" meedias Linnar Priimägi. Neegri-küsimusest. Keel ja Kirjandus 2013/1 "Neeger" on muutunud solvavaks Aivar Aotäht. Süsimustad neegrid süsimustades kaabudes
eesti keelel om tulõvik olguq et eesti keelen tullõvaigo olõ-õiq
eesti keele murdis jagonõminõ
Eesti keele ma olli är opnu mitmõl kursusõl, a ma es mõista seod iks nii häste.
eesti keele oppaja
eesti kiilt es peetäq tähtsäs
Eesti keele sai ma selges inemiisiga kõnõldõn, võti ka kursuisi.
Võro keelen pruugitas sõnna niigri (ja eesti keelen neeger) päämidselt Afriga tummõnahalidsõ (niigrirassi kuuluva inemise) kotsilõ, a täämbätsel aol peetäs seod sõnna mõnikõrd (näütüses mustanahaliidsi hindä puult) solvavas.
pärn ja lõhmus ommaq eesti keelen sama tähendüsegaq sõnaq
Eesti kiilt kõnõlõs andsakult.
Võro, seto ja eesti kiil
Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti Kirändusmuusõumi folkloristiga osakund, Eesti Rahvaluulõ Arhiiv, Tartu Ülikooli eesti ja võrdõlõva rahvaluulõ opituul ja Eesti Folkloori Instituut kõrraldasõq
Eesti Kirändüsmuusõumi folkloristiga osakund, Eesti Rahvaluulõ Arhiiv, Tartu Ülikooli eesti ja võrdõlõva rahvaluulõ opituul ja Eesti Folkloori Instituut kõrraldasõq
Eesti kirändüspildin jääse võro auturi päävoolust kõrvalõ joba keele tõttu.
Eesti Kultuurkapital
Eesti kõgõ kuulsamb täämbädse päävä beatbox'i iinkäüjä oll' 1930. aastist pääle Boba - Sapožnini Vladimir.
Esti läbi terve elo.
Eesti-Läti piir
Eestil om maapiir' Vinnemaa (Eesti-Vinnemaa piir') ja Lätiga (Eesti-Läti piir) ni merepiir' Soomõ (Eesti-Soomõ piir') ja Roodsiga (Eesti-Roodsi piir').
Eesti luudus pand meile kõigilõ ja tulõvilõ põlvilõ pääle kohussõ hoita' keskkund puhas.
Eesti luudusõ pärli
{m} Eesti eläjäq
Eestimaa lõunahummogu poolidsõn nukan Põlva maakunnan Orava vallan omma' Piusa liivakivikooba'.
Eesti Maapäävä Vanõmbidõ Nõvvokogo
Eesti mummuisti silmin
Eesti NSV teeneline tohtri tiidläne
Eesti oll tuudaigo mu jaos tõtõstõ miiliköütjä kotus, kuna kõik oll muutumisõ pääl.
Eesti om imemaa.
Eesti jagonõs valimiskunnõs
Eesti om vaba maa
Eesti ibidõl om puhkus - 4 aastakka uibu tüütäse ja viiendäl aastagal võtva palgalda puhkusõ.
Eesti pagulasõq pagõsiq verevide võimu
Eesti Panga president
EESTI KÕGÕ PARÕMB UMAVALITSUSJUHT
Eesti piiri hoit ja valv Politsei- ja Piirivalvõammõdi piirivalvõosakund.
Eesti piir' om Eesti riigipiir'.
Eesti Raadio 2000 (Saadõq Sumaci Yma lauljatiist, muusikast, mehest Vivanco Moisésist jpm.
eesti rahvakalender hingamispäev surnutepüha
Eesti rahvakallendri uurja folklorist Hiiemää Mall om pidänüq märdipäivä muistitsõs aastagavaihtuspühäs.
Eesti rahvameditsiinin om sanna kõgõ avvu seen peet.
eesti rahva püsümäjäämine olõnõs eestläisist hindist
Eesti rahvas olõ-õi aastagasato seen kaotanuq tungi esiqsaismisõ perrä.
Eesti rahvas om rahulidsõ meelega rahvas.
Eesti ranna veeren
Eesti raudteie pääle tuudi vahtsõnõ veerem.
Eesti riigikiil om eesti kiil.
Eestin eläs palajatsirk.
Eesti kaitsõalutsit sortõ om nimekirän 30, naist Eesti Vereva Raamatu sortõ om löüt 8: balti sõrmkäpp, tähniline sõrmkäpp, Russowi sõrmkäpp, austria sõnajalg, harilik käoraamat, suuhiilakas, tui-tähtpää ja tsill'ukõnõ vesikupp.
Pall ́odõn Õuruupa riiken om mustlaik-apollo kaitsõ ala võtõt ja häömisel, a meil timä eloruum lätt egä aastaga laembas.
Eesti sõameheq, kiä Vinne väeh tiinväq, kutsutasõq kodo ni saadõtasõq lakja.
Eesti sõaväke vähendedäs tuu mõõduni, midä sisemädse kõrra alalõhoitmisõs vaia lätt.
Eestin oll parrahe suvi, ku ma siiä tulli.
Võro sõna niigri om peri s'aksa sõnast Neger, miä ummakõrda tulõ prantsusõ sõnast nègre, mink põh'as om ladinakiilne umahussõna niger 'must'. Nii s'aksa- ku ka prantsuskiilne sõna om seo ilma aigo halvustava maiguga. Hispaania ja portugali keelen tähendäs negro lihtsähe musta värmi ni om pall'odõn riigen egäpäävätsen tarvitusõn.
Võro sõna niigri om peri s'aksa sõnast Neger, miä ummakõrda tulõ prantsusõ sõnast nègre, mink põh'as om ladinakiilne umahussõna niger 'must'.
Eestin om kogõr harilik kala.
Eestin om kuupõ häste veidü', luuduslidsi kuupõ. Ja olkõ, et taa tan om inemise tett kuup, sõs ao joosul om taa säändses luuduslähküs saanu' ja om Eesti mõttõn küländ eriline elokotus.
Eestin eläs lendoravit Viromaa keskjao soiõ ümbre mõtson, kotussidõ ka Lõunõ-Pärnomaal ja Harjomaal. [5]
Eesti-Soomõ maavõigõlus jalgpallin
Eesti-Soomõ ütine ettevõtõq
Eestin pidä egä inemine egä aastaga umma hällüpäivä.
Eestin kasus väega pall'o.
Eestihte tull tä periselt elämä kuus aastakka tagasi, a seeniaoni om täl nii mii maa kombidõ ku ilmaga rassõ är harida.
Eestist saa Suumõ merilde innembi ku maildõ
Eesti sümbolidõ pruukminõ
Eesti sümbolidõ pruukminõ om säädüisiga paika pant.
Eesti sümboliq ommaq Eesti lipp, vapp ja hümn.
Eesti sümboliq ommaq Eesti riigigag köüdedüq sümboliq.
Eesti Suuri Ettevõtjidõ Ütisüs
Eesti kõgõ suurõmb saaristu om Õdagu-Eesti saaristu
Eesti suusaspordi vanaq tegijäq
Eestin väegä harva harulidsõ võtmõhaina üts kolmest teedä' kotussõst om Karulan.
Eestin vaihtõdas tihtsähe padjakottõ ja koolitusministriid.
Võro ja eesti tähistün om õ-täht w- ja ä-tähe vaihõl.
Eesti Tiatri- ja Muusigamuusõumi veebin lühkü ülekaehus klavõridõ aoaluust Eestin Eestin tetäväq klavõriq Estonia Petrof'i klavõrivabrigu kodoleht.
Eesti Vabahussõda
Eesti ja Vinne piir' om ka Õuruupa Liido välispiir'.
Eesti Vabariigi pääministri edüstäs Vabariigi valitsust ni juht tollõ tegevüst.
Eesti Vabariigi riigipiir ja Õuruupa Liido välispiir
Eesti Vabariigi sündümine oll suur muutus
Eesti Vabariigi välläkuulutamisõ tähüstämine Pärnän, 24. radokuu pääväl 1918.
Eesti Vabariik luvvas vahtsõst 1991. aastagal, a kultuurilidse ja poliitilidse liikmise nakkasõ pääle varrampa ja marulidselt ka aoluulidsel Võromaal.
iist- külekaehus
Eestläseq
iistläseq tüküseq setokõisi tsolkama
Eestläseq (varahadsõmb umanimitüs maarahvas) om õdagumeresoomõ rahvas, Eesti põlisrahvas.
Eestläseq (varahadsõmb umanimitüs maarahvas) om õdagumeresoomõ rahvas, Eesti põlisrahvas. Inämbüse eestläisi imäkiil om eesti kiil.
eestläisi muistinõ kangus lupa-s täl perrä andaq
Eesti sõbõr pand sääntse arvamisõ välläütlemist inämb ku immes.
Eestläisi etnilidseq alambrühmäq ommaq näütüses võrokõsõq, setoq, mulgiq, saarlasõq ja hiidlasõq.
Eestläisi jaos oll arvosaamalda, mille nä piäsi hindä jaos küländ suurõ raha pandma taksosõidu pääle, ku tuud saa tarvita hoobis mõnõ tähtsämbä asa jaos.
eestläisi kogohus Roodsin
Eestläisil jääs hingidepäiv hingiao sisse.
Eestläisil jääs hingidepäiv hingiao sisse. Hingipäivä om nimmat jo 14. aastagasaa lättin, a timä tähüstämine om jäänüq umauso hingiao varjo.
eestläisi muistõhavvanõ vabahusvõidõlus
Iistlaulja kuts üten laulma Võromaa regivärsilidsi põllutüü- ja söögitegemise laule.
kaitsma hoitma
eederliguq õliq
eeder oll putlist ärq hingänüq
süäme perrä valiminõ
telekan käü kunstisaadõq
tegüsämb
lüüvä etteastmisõgaq kõnnõmiis
egaq latsõq kõiki asjo essile-immile ei kõnõlõq
egaq ma es hiidüdäq sinno?
egaq ma väegaq vasta es ajaq
tulõ-õs ma ilmaaigo asja ka õks oll
egaq ma ilma iist ei tahaq ma massa
ega ma muido es tiiäq ma kuulu perrä tulli
õgas ma meelegaq tii es
õgaq maq tuud tiiä eiq
Ega' nõuka aol ilma perreldä' ei olõs midägi saanu'.
ega opõtaja kats kõrda jutust ei ütleq
egaq rõivaq olõ-iq lortsmisõs
egaq sa viil niipia ärq ei lääq?
Ega seo mi viimädses sõidus jää-i.
egaq taa olõ-iq nalaasi
ega taa Vinne riik kavva kuun ei püsüq a põraq om viil tükün
egas õgas
egaq tä pallo noorõmb minno olõ-õiq
Ega tä teid uma jutuga är es väsütä?
egaq tä ei küsüq kas tä tuugaq umma tervüst rikk vai ei
egas tõtõ asagaq nalla ei olõq
õgaq ütsik olõ-iq läsk
Egüptüse pürämiidiq ommaq ilmadusuurõq ehitüseq
Egüptüse vaaraodõ sugu
aotäht
ehtsä kuld
õigõ maasüük
Ehtide edesiminek, naabridõ mõjo ́.
Plaadi pääl om pruugit kunstnik Margna Epu Kaika Suvõülikooli XX juubõlis kujondõdu logo.
ehitäjä või-iq projekti hindä voligaq muutaq
ehitüsmehile tege murõht kehv ehitüsmatõrjaal
tsäpänd hindäle palksanna
ehit kodotallo vahtsõ tarõ ja sanna
ehit sanna lumbi viirde
ehitüsest jäänüq praht palotõdi ärq
ehitüse perädüq mõõduq
Ehitüslugu
ehitüsmatõrjaal
eihtüsekraam om joba olõman
ehitüsmehile massõtas häste
Ehitüsperändüs
ehitüsplats
vaest saq ka iks mõnikõrd miiq poolõ trehvüt
A õigõ oll, et tä näüdäs pääväpilte pääl alasi väega hää vällä - ku vaia, sõs armsa, ku vaia, sõs väkev, tõõnõkõrd kogoni peris ähvärdäjä ni pellätäv, nigu nuu leopardi jo periselt ommaki.
Peräkõrd om kõik tuu, midä märgitäs kulla nimega, nakanu' olõma inämb sääntse ainõ sarnanõ, miä om kül' värmi poolõst kulla muudu, a juusk kergehe läbi sõrmi.
Peräkõrd om kuld üts kihvt? Häste mõos õnnõ tsipitsillokõsõn pordson - targõmb tempi' suurõ hulga mullaga!
Võro viisikut pand vast sõnnu ja kujunditega katsõtama ka loomuperäne mängülust.
Vast tuuperäst pandsõgi Vidrik pudsunudsija Sassi nimes kah Sass.
Vast ütelnü saq, mi jo õks üte külä inemiseq.
heitünüq kass hürisi
hiitünüq tsirk vuhvat lindu
nii hiitü ärq et ihogiq nakas sälän liglõtama
hiitü nii et iho naas sälän liglõtama
Ehtsä eesti pitsüs.
Ei, Aino, a ma olõ ammõdikohustuisi täütmise man.
tii-iq härgütämisest vällä
anna-es määnestkiq kassu
anda-iq vinäld viina juvvaq
Eichenbaumi Külli
Ei, ei olõq tõist võimalust.
Ei-ei, Ruudi avit mul hulga tüüd är tetäq.
ei eläq ei koolõq hengitset õnnõ
ei inämb ütte ihu ega hengehätä
es nakkaq tõisi iin hindä musta mõssu mõskma
nakka-iq ma hinnäst seo tüügaq kakõstama
nakka-iq ma timägaq kohutõlõma
häästolõkist hooli-iq
es piäq umast naasõst
kõik ilmä varanduse võisi tuu iist massa
jää-es üte kõrragaq miilde piät viil kõrdama
jovva eiq kallit rõivit ostaq
jovva-iq ostaq aolehtigiq raamatist kõnõlõmaldaq
jätä eiq sukugiq hinnast maaha
jovva-iq inämb edesi minnäq piät hingähtämä
jovva-iq maq inämb su porri kullõldaq
ei jõvvaq teid ärq tennädäq
jõvva-as ärq hamatsaq miä taa om
jõvva-as kärro muast vällä vitäq
es jovvaq poiga ärq uutaq käve tarri pite ja marut
jõvva-as taad imeht ärq kaiaq
julgu-iq istuq seo tuul om väega ümbreminejä
kaiba-iq ilmangiq umma tervüst
EI-KELLEGI-MAA. Yma Sumac. Eesti Raadio 2000 (Saadõq Sumaci Yma lauljatiist, muusikast, mehest Vivanco Moisésist jpm. Saatõ tegijä Tiit Kusnets.) NYYD-MUUSIKA. Legendaarne hääl Yma Sumac. ERR 2009 (Tegijä Berk Vaher. Toimõndaja Tiia Teder.)
hiitü-iq minkastkiq
ei tehkäq kah
Es küsüq.
kuulõ-iq kisinät ei kõsinat
Ei lääq Aino kohegi, timä lõõritõlõs tan seeni, kooni tä näge, kasvai üts vällämaalanõ om tan.
es lääq veerändit tunni
ei lastaq filmi kaiaq üts kitmisvaheq tõõsõ takan
ei lausuq sõnna V ei lausuq musta ei valgõt
lausu-s sõnnagiq nõrgut õnnõ nõnna
eeläq sai selges et asaluuq olõ eiq sukugiq hääq
eeläq jõi täämbä om viil kamu pään
eeläq kävemiq pähkmit korjaman
eeläq käve ja nüüd jälkiq
Eelä Kuuljamäe risti pääl.
eeläq üüse kuud varotõdi
eeläq sai veidükese võetus täämbä pää valutas
eeläq teimiq lustisõidu mere viirde
eeläq tull müüki vahtsõnõ ports kraami
eeläq valiti vahtsõnõ juhtkogo
ei liiguq paigast
es liigudaq hurmagiq
eelätsest pääle satas
olõ-iq vaia aost ette rühkiq
massa-iq nii toss ollaq tulõ iks hindä iist saistaq kah
ei massaq nii torm ollaq!
massa-iq umma meelehalva tõisilõ kätte massaq
massa ei robistaq jää ei mi ildas
massa-iq tedä naagutaq
massa ei suuri herrigaq vaiõldaq
mälehtä-iq midägiq
Ei, ma mõtli rahalist avvuhinda.
kõnõlõ-s ma säänest asja joht
miildü-üiq mullõ nuuq rõngastõduisi kulmõ ja nõnnogaq tegeläseq
es mõtlõgiq tülün perrä andaq
mõrka-iq toolõ poisilõ ütskiq ütlemine
Einar Haugen. The Norwegian language in America: A study in Bilingual Behaviour, Bloomington: Indiana University Press 1953.
lahjõmba' vorstikõsõ'
no kos no maq
Ei noh, tuud külh, a Eestimaaga saa-i seod võrrõldaq.
ütle-s midägiq õhas õnnõ kõrra
olõ-iq kittäq
taso-iq kõnõldaq
olõ-iq midägiq tetäq
olõ-iq mul hüvvä tervüt
olõ-õiq võimu kallist autot pitäq
Ei olõq säänest kuningat.
olõ-õiq suu pääle sadanuq
Ei olõq tä määnegi kuning.
olõ-iq vaia minnäq
olõ-õi vaia himostaq vanno aigõ
seost olõ-iq sündsä kõnõldaq
olõ-s aigo päädkiq sukõq
olõ es hingelist es tossulist
olõ es õigõt pauku õnnõ üts kõsahus käve
es opiq hindä iist välän olõma jäigiq pussakus
Es mõista naid kattõ luku kokko viiä, a ildampa tull vällä, et ka aoluuoppaja ollõv olnu Afganistani veteraan ja nä ollõv Palgiga suurõ sõbra olnu.
mõista-iq hääl ja halval vaiht tetäq
mõista-iq ma tälle meele perrä ollaq
ei mõistaq kimmähe üldäq
ütle es suurt midägiq
Ei, papakonkursi.
lüü es vaivalõ vasta
Ei, Puškin võtsõ.
ei saisaq pudõlingiq
Ei putuq mu pekki!
kõnõlõ es midägiq esiqerälist
jätt käsü tähele pandmaldaq
es tiiq kinniqpidämisest vällä
ei saaq arvo midä tä sääl poni
ei saaq müüdä kaiaq
ei või kotust olla tülüdel ja tõrval
saa-iq kaivadaq tüü om hää
saa es silmäpilguskiq rahhu
saa es kostkiq traktorit võti kraapligaq kõik kardohkaq ärq
Es saa puhada, olli terve üü herevil, es saa und, üü olli pikä ja vaivaja.
Es saa sõs peris selgehe arvo, kohe tä minemä piät vai mille peräst ülepää piät.
es saaq timäst tukõ vanõmbilõ
saa es und väherdelli üü läbi
saa-iq külge
Ei saaq, sa olõt viil väiku, kiä sul silmä pääl hoit, juhtus viil midägi.
Ei saaq, sääl eläs üts vällämaalanõ.
saa ei taast kongiq olõjat nakkas egäl puul kügäskellemä
saa-iq timäst joht talotüü tegijät
tükü es vaidlõma kai kõrvalt
saa-aiq seost hoonast tüümiist
es julguq nii korgõlt alla kaiaq
koolõ-iq kiäkiq inne aigo egälütel om aig määrät
ei jovvaq hinnäst tagasi hoitaq
es saaq uhkust maaha surbuq
es annaq elorasõhuisilõ perrä
ütle-iq umist sõnnost vallalõ
taha-iq taad pikkä vaivlõmist
taha-iq sändsen osan ollaq
taha es joht a pidi õks minemä
taha es umma nimme määriq
es tulõq tuu pääle et naasõlõ lille tuvvaq
ei kannahtaq taad üttemuudu elämist-olõmist
Es tä kõnõlõ es maka, oll kuulda õnnõ ohkamiisi.
Tegomoodo ́.
es tiiäq asast tuhkagiq
es tahaq hädäst arvo saiaq ja tougas tuu allmiilde
tiiä-iq kas auto pidähüs kodo sõitaq
ei tiiäq kas ma tei õigust
tiiä-iq kas muqsugumanõ tulõ taa tüügaq toimõ
ei tiiäq kas om viil elon vai om joba toss välän?
ei tiiäq kohe sa olõt taa raamadu tsusanuq?
tiiä iq ku õigõ taa jutt om
Ei tiiäq külh.
Ei tiiäq, midä neoq välämaalasõq kõgõ inämp pelgäseq?
ei tiiäq mis sääl kuurin tuu jõnksna om kas jälq poiskõsõq märräseq sääl?
ei tiiäq miä tuu põhi om et tä minno süüdü pand?
tiiä-iq määnest tsolki meile sisse joodõtas
tiiä-iq joht
tii-iq kärbläselegiq halva
proomiki-is vasta vaiõldaq
tihka es õkva küssüq
tihka-iq sõbra käest rahha küssüq
tohe-eiq piimä üle veere maaha tsirksadaq
tohi-iq ausat nimme täüs tetäq
ei võiq umbõhe kinniq pandaq
ilman väsü-iq taast laulust ärq
massa-iq jutuskiq võttaq
ei tulõq miilde määne päiv om
es tulõq ettepantuidõ ülesandidõgaq toimõ
tulõ es taast kuunolõkist midägiq oll üts japatus õnnõ
Es tundu.
Ei tunnõ inämb ummi jalgo.
tunnõ-iq seo nuka elämist-olõmist
ei ütski süük ei suta minnu toita
- Ei, - ütel bussijuht vahtsõst - ku tii pääl tulõ bussi pääle kontroll, sõs saa selges, et ma anni sõitjalõ piledi vasta säädüst ja mul tulõva pahandusõ.
Ei, hallus peku ja mõnõ sinidsõ kotusõ lätsi timä arust ekäpite asa ette, ku õnnõ karada sai.
anna ei tõvõlõ perrä
Ei, varandusõ kaardiq neoq külh olõ-i.
Ei vingu ja ei hädäldä egä väiku asa peräst.
võeta-iq arotusõ alaq
või-iq ilman teedäq
ei vai jaa
saa-iq nuristaq
tohe-iq õigust kõnõldaq a peris võlssiq ka taha-iq
võta-iq tükkü külest
E. Kas ja kuis ti tähistät nimepäivä?
E. Kas Sa olõt kuulnu ja kõnõlnu õudusjuttõ?
E. Kas Sul om lemmikelläi, kost tä nime om saanu?
e-post: info@nakatu.ee
e-post: kaidi.mandla@mail.ee
e-post: karula@lk.ee
E. Kirotaq tuust kah, minka kottalõ mi küssüq es mõistaq.
eksämi tegemine
eksäm sai tettüs niguq nipst
vet edesipoolõ paistus miä saa
Vet hää naanõ om nigu mehe kaal, käänd mehe pääd õigõlõ poolõ.
· eksiil kirändüsen ja kirändüs eksiilin
essümine om inemisel veren
essünüq rändäjä kungits tii pääl
tei keeleriiglin via
essü kõrra vasta
essüt tedä tüü man
kopamiis
piinü mõsu
piinüq joogiq
huvikäügi kammandaja
huvvi sõitma
võlss arvaminõ
võõramaa puuviläq
võõraperälidse vällänägemisegaq
asatundja ärqnäüdät arvaminõ
asatundja arvaminõ
asatundjaq arvssiq et...
asatundjidõ arvamisõ perrä...
vaihõpiätüseldäq buss
tä iks võhlusõst tuud kõnõl
nii taa om
üts molo om õnnõ olõ-iq täl üttegiq tundmist ei tõtõhust
veerepääline tego
rassõq ilmaoloq
ohosport
ohoturism
kaemiq noh!
ekvaatorivüü keskpaigavüü
eläs õnnõ ruuhtõ nõal
eläs tegüsät suguello
eläs ütsindä
eläs häste
eläs hõlpu ello
eläs kasvandu kasvanduimä man
eläs kaugõ maa takan
eläs rikkusõn
eläs pordoello
eläs maal küländkiq kõrvmadsõn kotussõn
eläs hoolõtut ello
eläs ku kana vilärõugu otsan
eläs niguq võiu sisen
eläs niisamatõ niguq innembigiq
eläs piost suuhtõ
eläs väegaq halvastõ
poganahe eläs
eläs tühjä ello
eläs lakja ello
eläs suurõn majan ühiütsindä
eläs lihtsät ello
eläs täüt ello
eläs tüüle lähkün
Nüüd vahtsõl maal ellen imehteli ma kõrrast inämb, kuis seo maa oll pääle tuhandõt aastakka võõramaist maahasurbmist joudnu alalõ hoita uma keele, rahva ummamuudu kombõ, uhkõ hindätiidmise.
olkõq no lepjäq inemiseq tülütägu-iq kõik aig!
elägeq häste!
Eläguq kõik targaq meheq! Ulliq võinuq hääl meelel kooldaq.
Eläguq rahvidõ rahu!
elämiq-näemiq
noq mi elä vahtsõn kodon
elämiq tan joba neländät põlvõ
miiq tan hillä-tassa elä
mi ümbre eläseq vainlasõq
elämiq Vaiksõn huulitsan
elämine
elämist om vaia vahtsõmbas tetäq
elämisperine
elämine om ärq laotõt
elämine om mu hindä uma
Müümise man olõvit ohtõ tulõ läbi märki, mitma jututsõõrilidsõ tulõti miilde, et turism tohe-i olla seon asjan päämäne.
Elä nikagu puu lehte läävä vai kuna esi hääs arvat är minnä.
Inemise'
Eäniku ni näidõ arv.
elä niguq taha ärkeq tõsõq uuratagõq!
elä tõõsõ kõrra pääl
oll aastit vällä saadõt
ellimiq ütesttüküst hirmun
pelgsi kõik pelüq ärq
elli mehegaq iä nii et tä mullõ vast sõrmõga tikahut tuud olõ õs
Ma elli Talinan ja mul oll vaia mõnõs pääväs asatoimõnduisi peräst Riiga sõita.
Ma elli tuudaigo Soomõn, Helsingin.
olli kortina pääl
ma elli vaikligun huulitsan
elli jumalapelglikku ello
elli kõrd kuning
elli Kanadan paossin
elli sannakõsõn mõtsa veeren
elli nunna muudu ello
elli Roodsin paon
elli väikon üürikortinan
eleti vannamuudu edesi
Eleti imä vanõmbidõ man.
eleti rõõmsahe ja hoolõtuhe
eleti rahulist ello
eläs vanõmbidõ pindsi pääl
elojärg lätt kehvembäs
elon ja koolnuq keeleq
Võro laulva luulõtaja esitäse umma loomingut väega erineviten olukõrrun: nii väikumban sõpru tsõõrin, asatundliku kirändüsrahva ku mitmasugumaidsi rahvakihte siän.
tsäpe inemine
elläv poiskõnõ
ellävhõpõ lätt kalõs -38o man
kipõ kauplõminõ pand kuandusõ edenemä
elon klassik
elläv muusiga
elläv niguq tulõpiso
Piinü inemise salat kas 35 EEK
elektrijaam
elektrimiis jakkas kakõnuisi juhtmit
eelektri- külmämisriist
elektriliiniq ommaq õdagilt pallo vaivaduq
eelektri-hambahari
eelektrikann
eelektriläük
elektrimoodori võlliq
eelektrinäüt
elektripliit
elektrirong
eelektrilämmistüs
eelektri pruukmisõ täüsrasõhus
eelektrikauba puut
eelektri- telehvonitulp
elektrivõrk
välkpost e-post
võrguaokiri
Elektroonilidõlt esitedü töie kujondus ja külendüs olõ-i tähtsä.
lihtsä viga
tsibiputin
kõgõ edimädseq nõudmisõq
EL-in ommaq põllumajandustõ suurõq tugirahaq ette nättüq
Eller liiksõ 1960. aastil Tarto kultuuri- ja korgõkoolikambun, tüüt oppajana, a võeti ammõtist maaha, kuna oll köüdet vastapandmisliikmisega.
ello jäämä
Elmar pand hindä õks uhkõlõ rõivilõ ku Liidi poolõ lätt
Elo Liiv ja Taago Tubin märgoteleseq, miä om eestläisile varrampa uma olnu ja miä om umas parhillaq.
eloaignõ vangipõlv
ellen oll tä hää inemine
elokotus
elokotusõraha
elo olõ-iq timä vasta armulinõ olnuq
Esierälidsis juhtumiisis kõrvalõ pant.
elogaq umbotsa joudnuq
elo naas jälq rüüpähe minemä
elo naas parõmbas minemä
elo parõmb puul
Eloigä
elo esiq and õigõ tsihi kätte
elo ja kunsti vaihõkõrd
elo ja surma vaihõpääl haigõ
eloao seen
elätüshinna ülesminek
elämine lätt kõrrast kallimbas
eloohtlik tüü tõbi
elokimmätüs elotaganus
elopaigaperäne
Elo kuld: tuu om ütsüte hoitminõ, ja huulmalda' tuust, et ma ei kanna' inämb paarirahva sõrmust, ma olõ õnnõlidsõn abielon ja kanna hindä seen elo kulda.
elo lätt mi külän tasaligult
ammõdi poolõst tohtrõ
elämise muud
Eluviis
elo lätt vannamuudu
elost võet tegeläne
elotähtsä tarvõq
elo peräots
Elolugu
elo paistus niguq halv uni
elo om halv inemiseq ommaq ärq vihahunuq
elo om summan
elo om egä nuka päält parõmbas lännüq
elo om joba kõrd sääne
Elu on niigi väga tõsine ja luuletamist on vaja selleks, et elu natuke pea peale pöörata."
elo om taktist välän
elon või ette tullaq tiidmäldäq asjo
Kõik naasõq ärkuq tekkuq käsitüüd!
iä ots
elopääväq om tä umma esätallo oranuq
elo patatsõmbaq küleq
elo kurapuul
Elopaik ja eloviis
elo tege inemiseq kõhtsambas
elo vaivolõ vastapidäjä
ELOTSYYR.
Elotsõõr.
elokõrd elotakt
tarri kodonõ olõk tulõ müüblist ja valgusõst
elläv inemine
elon kääväq ülesminegiq ni allasadamisõq vaeldamiisi
elon olõma
elon tulõhtus kõkkõ
elo taht elläq tüü taht tetäq
tiidmist tulõ kavva koradaq
elo sai otsa
elo murrõmäng
eloväsümüs
elo unistus
elovaim om seen
elo kurapuul
Eloviis
Eluviis
imä läts kogonistõ noorõn iän mehele
imä and latsõlõ nissa
imä annaq pippi ja päppä!
imäq tüküseq ülearvo murõhtama
imäq sööväq latsi perri
õnnõ imäq tiidväq miä tähendäs poigõ sõtta saataq
Imä anna-i vast tedä kinkalõgi.
imä es lüüq kõvva õnnõ lapsas piogaq
Imä es saaki seokõrd kur'as, oll' hoobis hiitünü näoga ja pand' Vidriku kipõstõ kuuma vanni.
imä nakkas kuuki küdsämä
imä naas kuuki tegemä
imä naas latsõlõ tähti oppama
imä naas saiakõisi küdsämä
imä hõrõndas põrknit
Imä kõlist ummõhtõgi P.-le ja tahtsõ teedä, miä sünnüs.
E-mail: ursula@wi.ee
imä- esäliin
imä istus hällü man
imä jäi rasõhõhe haigõs
Emä esäga es saa hindäkesken väega häste läbi, esäl olli pikä tüüpäävä, a imä huuldõ jäie ma.
Imä hiussõ' liigussõ' edasi-tagasi.
imä võtt pojal ümbre kaala kinniq
imä haard latsõ üskä
imä käsk keldrist kardohkit tuvvaq
imä käskse Tiiul tolmu pühkiq
imä tarvit söögitegemise man pipõrd ni suula
imä karist latsil lumbi viirde minegi ärq
Imäkeelepäeva puhul kõrraldõdas mitmõsugutsit üritüisi nii eesti ku võro keele avvos. Näütüses tetäs taal pääväl Vikerraadion 2008. aastagast e-etteütelüst ja andas vällä aastaga keeleteo avvohind[2]. Imäkeelepääväl vai tüü lähkün peetäs pall'odõn koolõn ja latsiaion keelepäivi, kon kõnõldas eesti vai võro keelest.
Imäkeelepäävä tähistämises teivä Vana-Võromaa latsiaidu võrokeelitside keelepessi 260 last üten oppajidõga käokirässit.
Imäkeelepäiv
Imäkeelepäiv om Eesti riiklik tähtpäiv, midä tähüstedäs 1996. aastagast luulõtaja Petersoni Kristjan Jaagu sünnüpääväl, 14. urbõkuu pääväl.[1]
imä kobist patjo ja soput linno
imä kuda kindit
imä haard latsõ üskä
imä küdsä leibä
imä küdsi vahadsõq koogiq
imä kurnas piimä nüssikust piimäanomahe
imä lask pliidi veeren klõmpõ supi sisse
Imäle ma es kõnõlõ kunagi tuud, miä periselt oll, kül johtu nigu ime mu tii pääle üts hää naistõrahvas, kiä aastidõ peräst minno nuuri nõvvuandlahe psükoloogi mano vei.
imäarm
imä arm
imä arm
imätundõq
Imäl oll' no' peris pall'o tegemist.
imäl oll viil kask sälän tä oll ääsäq kodo joudnuq
imä lubasi latsõq vällä mängmä
imä väegaq murõhtas umma poiga
imändäl ommaq kirstuq hüäd täüs
imäne kass
imäne pini hatt litapini
imäparts
imä nõudmisõ pääle kõnõl tä kõik ärq
Imä ikk koton ja kõnõlõs, et seod häpü tä üle ei eläq.
imä kõrd ikk sõs jälkiq naard
imä lugõmaldaq oppamisõq unõhtuq pia
seokõrd imä perrä es annaq
Imä umakõrda käve Vidrikul takan, kiildse täl pudsajit suuhtõ panda' ja käskse nuu' kõik Sassilõ anda'.
imä iks halõstas
imä om latsõq väega ärq tillitänüq
Imä om sällülde põrmandu pääl ja tege jalguga sik-sak liigutuisi.
imä mõist häste kutaq ja opas tütrile ka tuud kunsti
imä ost tütrele lillilidse kleidi
imä murõhtas poiga
imäpalgast tull latsõsaamislainõq
Imä korjas kärro leibä, ubinit, apõlsiinõ.
imä pand kaloskiq jala otsa
imä pand poiskõsõ putro tampma
imä põõtas last
imä puult olõ ma peri lätläisist
imä võtt pojagaq
imä rabõl terve päävä
imä hürmäs last
imä karvost poiga
imä silest helläste latsõ pääd
imä tsilgut latsõlõ ruuht kõrva
imä vidi latsõ puulväelüisi tarrõ
imä nisatas last
imä trünne latsi
imä tulõ õigõq pia
imä tutut minno petmise iist
imä uhkõnd uma targa latsõgaq
imä hünisi laulu
Imä ütel', et Vidrik om inemiselats ja või süvvä' egätsuku inemiisi süüki, a pudsunudsija Sass või süvvä õnnõ pudsajit, muu süük tälle ei passi'.
imä häälits ikjat last
imä võtt keelegaq tsädse silmäst vällä
E. Määntsit suhtlusportaalõ Sa kaet (www.rate.ee; www.orkut.com jpt)?
immis naas otsma
immis sai kümme põrst
nännä annaq pippi ja päppä!
Imä ja esä mäng ́väq ka timägaq.
Imä lugõsi tuud mullõ ette, selle et maq esiq mõista viil õnnõ tsipakõsõ trükütähti lukõq.
"No kül imä paistus ümmärgunõ," mõtlõs Siiri ja tonksas immä kõttu.
"Tä paistus luntkõrva muudu," mõtlõs Siiri.
Üts ́kõrd pandsõ imä hindäle sukapüksiq pähäq, et timäl olõssiq kah niguq pikäq hiusõq ja sõs tä tandsõ Oliviagaq.
Vikurnäkõ või löüdäq jo 19. aastagasaa kirotuisist, a digitaalsõ kujo saiq naaq 19. süküskuu pääväl 1982 teno Carnegie Melloni Ülikooli puutritiidläsele Fahlmani Scittilõ, kiä soovit' naid tuul pääväl uman e-kirän tüüseldsiliisile. Mõnõ kuuga läts' taa teedüs väega lakja ja säält naas' pääle vikurnäkõ pruukminõ üle ilma.
Vikurnäkõ või löüdäq jo 19. aastagasaa kirotuisist, a digitaalsõ kujo saiq naaq 19. süküskuu pääväl 1982 teno Carnegie Melloni Ülikooli puutritiidläsele Fahlmani Scittilõ, kiä soovit' naid tuul pääväl uman e-kirän tüüseldsiliisile.
Vikurnägo om tundidõ vällänäütämises pruugitav kirävaihõmärke kokkosäädüs, miä kujotas inemise rõõmsat, kurba vm näko.
miili tuimus
tsärre olõmisõgaq tundõperi üllenpidämisegaq
tundõlinõ
Emu!
Sagõhõmpa löüd kokri lumbõst ja karjäärest, veidemb järvist ja jõkist.
Inämbäste liigussõ nä üüse, päivä näid nätä' ei olõ' ja edimäne asi õkva, läävä' nää' sobividõ lumpõ sisse, et kudõnõda'.
Inämbüisi om järveline ja maisõmaa suustuminõ käünü samal aol: järve kinnikasumisõst tegünü suu om kasunu maisõmaa pääle edesi.
Inämbüste saa kõvastõ nalja, a tõnõkõrd tekitäs ülepiiriminek kullõjite siän vastamiilt.
Inämbüs riike lask sul, ku olõt välämaalanõ, oppi kiilt ilma rahalda ja ku ma siiä tulli, sõs pand veidü süändümä, et ma pidi kandidiirmä ja masma pallo rahha, et oppi eesti kiilt.
suurõmbjago rahvast om timä puult
rohkõmb puult kuud
pääpuu om sääl kuus
inämbüsrahvas
Inämbüs häti, minkaga ma Eestin inämbjaolt edeotsa kokko puttõ, tulli mu ihovärmist ja keelega hättäjäämisest.
paralik
Kõgõ inämb vällä arõndõt om õdagufriisi kiil, kuvõrd tuu kõnõlõjit om kõgõ inämb ja näid om ületsest elänige arvost küländ suur jago.
hindä höörätedüq kablaq
hindä pääle lää-iq mul pallond rahha
inneskine koolimaja om noq eräumandus
inneskine majandustiidläne:
Inneskine mõtskunna sann Pärlijõõ veeren viiäs valla võetuna jõõ tõsõ kalda pääle, palanu sanna asõmõlõ.
inneskidse kuulsa mehe elo lõppi unõhtusõn
Innembiidsi niite pääle om pant mõts kasuma, ütsjagu niite omma' võssu kasunu', üttejaku pruugitas iks viil haina- vai kar'amaas.
kokko võtma kirmahutma
Endla tiatri ülemb näütevidonik
väeläteq
väetasakaal
eenergiä kao-iq ärq a lätt tõõsõs
Et energiät kokko hoita, või mutuk kogoni hindä süäme saisma panda'.
jovvunudsija
truksaq naabriq
hindähalõhus
riigiluumisõigus
hindätapja
hindätapminõ hindähukkaminõ
hindäluuminõ
umakari
hindäkergütämine
Kõgõ inämb om järvist tegünüisi soid kundistikkõ piirkunnan.
A kõgõ rohkõmb omma Piusa pinda muutnu liivakaivandusõ kooba'.
hiiq kohe poiskõnõ om roninuq!
hinnäst tagasi hoitaq
hinnäst täüs suurõlinõ
Inne 2016. aastaga keväjä Põlvan Intsikurmun olnu IV Umma Pito käve müüdä Vanna Võromaad näütüs "Mõtsas mi olõmi jäänü".
inne saa-iq haina puttuq ku hummogunõ kastõq om ärq lännüq
inne eksämit tambitas üü otsa tarkut päähä
inne istutamist tulõ kukiq ärq tasotsaq
innembi ja parhillaq inne ja noq
Inne järgmäst bussi tulõ piätüste ka marsruut buss, miä om kül tsipa kallimb, a tuu iist joud väega kipõstõ keskliina.
inne keskaigo oll vanaaig
Inne kolmandat võrokeelist laulupito olnu konkursilõ tull ́ sarnatsõlt seo konkursiga 27 tüüd.
inne kontsõrti saa kuur kõvva vatti
Inne kudõnõmist käü pulmatands. Esäne, kinka sälä pääle kasus seos aos väega uhkõ hari, näütäs hinnäst imädse iin ja nikani ku paaritamisõni vällä. Ja sõs imäne sääd viikasvõ lehti pääle ütekaupa muna', näid või olla' 300-500 ja sõs inämbäste tuldas vii seest vällä.
Inne ku indiaanlasõ karbi egäveses kinni pandva ja maaha matva, lugõ poiss kirä ette: "Taa karbi seen om suur salahus, midä või vällä kõnõlda alles päält kolmõpääväst vaivamist.
inne kuq
Inne ku ma periselt Tartolõ kolõ, miildü Vallikraavi mullõ nigu maailma kõgõ ilosamb huulits.
Inne ku minno küsütelemä nakati, uurõ kiäki, et kost ma tulõ ja midä ma tii siin Eestin.
inne küläliisi tulõkit piät tarõ ärq kraamma
Innekuuldmalda rahvidõ tapõlus om Vinne tsaaririigi määnüq alostoeq põh́ani purus löönüq.
innenägemäldäq hirmutüüq
Inne kokkoleppe sõlmmist saa' tutvas toodusõ nõudmiisiga ja ku vaia, küsü' nõvvotaja käest.
inne lumõ minekit piät puuq mõtsast ärq tuuma
inne miiq aigo
Imä põlvõ naal kasus lats innembi ku esä salvõ naal.
innemb kõdsotaq ku paar kõrda kraavin kävvüq
innemuistidsõq jutuq
Enn!
inne põhifilmi näüdäti ümbrekaehust
inne pühhi om tüüpäiv lühembäs tett
inne püüdli tegemist kroovitas vili ärq
innembi tä kõnõl mullõ kõik ärq a noq inämb eiq
Inne esitlüst, kellä 13 aigu tulõ saman paigan kokko võrokõisi tsõõriklaud, kon kõnõldas vana Võromaa savvusannakombidõ püsümisest ja UNESCO esindüsnimekirja päsemises tarviliisi plaanõ tegemisest.
Inne raa pääle minekit küsü' hindäle luuduskeskusõst opilehe', miä omma' tettü' õkva seo raa jaos.
Enn Ernits kõnõlõs isuriist, näide elopaigust ni algkodost ja Miikul Pahomov tutvustas lüüdi rahvast ni kiilt.
Inne sannalava pääle minekit saa kullõlda' savvusannakombidõ as ́atundja Veeroja Eda juttu, kiä kõnõlõs Võromaa savvusanna kombist ja tuust, kuimuudu om sündsä savvusannan olla'.
Inne taad ol "kaotsilännütest" jõudnu avalikkusõ ette Osolast peri Rihhard Iher, kinkalt ilmu võrokiilne luulõkogo "Kassimärss" (1980).
Inne Siurut oll rühmitüs Nuur-Eesti toonu kirändüste vahtsõromantilidse stiili, miä sai eesti klassikalidse luulõ põhistiilis.
inne minekit tulõ üten kotussõn ärq kävvüq
inne traagõldõdasõq käüseq külge perän ummõldasõq ummõlusmassinagaq läbi
Inne magamajäämist tege vagõl hindäle tupõ ja jääs liikmalda olõkihe.
Inne vahtside aigõ algamist raamatit avaldanu auturistest omma silmäpaistvamba Aivo Lõhmus ja Lembit Kurvits.
inne värvmä nakkamist tulõ tetäq ettevalmistuisi
inne vai pääle hummogusüüki
Enn Kasak ja Tõnu Tender omma pandnu ette nimetä võro liikuminõ brauni liikumisõs.
ettekuulutaminõ läts täüde
A kõik seo käü sanna ku üte huunõ eihtüse, aho ja kütmise viie kotsilõ.
epideemiä piireti ärq
E-post: kp@folklore.ee
E-post: piret@allfilm.ee
e-raamat
uma elo jäi taadõpoolõ
Eräklienditallitaja ammõti päätsihis om rehkendä' tuuga, midä Sul hindäl vaia om, ja pakku' vällä, kuis ́ saanu kõiki asjo kõrraga joonõ pääl hoita', nii et tuu Sullõ kassu toonu.
Eräkliendihaldur om nigu perretohtri, kedä võit kõgõ üles otsi', ku tahat teedä', kuis umist rahahätist päsedä'.
erälehoitja vanamiis
eräkunna teedüsleht
esiqeräline sündmüs
esiqeräline ilm
kistumaldaq illos inemine
perädü külm ilm
otsaldaq rikas
eräkõrralinõ ja tävve voligaq suursaadik
hädäolokõrd
Eräle ütenkiräga nimmata' tüülehe esitäjä nimi, telefon, e-posti aadress.
umaette sissepäsemisegaq kortin
umaette tarõ
esiqeräline asalugu sündmüs nättüs
eräumandus - edesiminek umanigu lubagaq
eräjutt
kärpsä undruk
kärpsäverrev
herre valgus nakkas silmi pääle
virgutas hinnäst kohvigaq
härgütüshõikaminõ
erialavälläannõq
uma asa tundminõ V mõistminõ
eräletohtri
esiqmuudu arvamisõq aiq seltskunna katõs
ammõdiharidus
Kõgõ inämb käve Tõnu himo hüppämisepilte tegemise perrä.
esiqeräline täpsüs
Eriline grupp tuuaolidsi kallo hulgan olli' rüükala'.
näütäs tõistsugumanõ vällä ku tõõsõq
Setomaa nulga ́.
Mitmõsugumadsõq rohilidsõq saladiq papriga, itõ ja kreeka pähkmidega, kon pääl hämmätüs, miä om kokko segät vabarnist, õlist ja veiniätigäst
Eri pilditegejit:
eri kuustusõgaq ollusõq
Üte aastaga om asi niipall ́o muutunu', et täämbä massõtas Eesti krooni hoiusõ iist intressi joba saman suurusvaihõn, nigu om eurolainõl, vai esiki' veidemb.
tä om tõistmuudu ku tõõsõq tä om tasanõ miis
eri korguq mägijärveq
Esimuudu setokiildside tekste, eri vannusõh setodõ (paigapääldside inemiste) jutta kullõmine.
eri nõglatsuskuisigaq tett kiri
esiq ilmakaemisegaq inemiseq
Esisusumanõ loodus Setomaa eri paigoh.
tä sõnno ja tekõ vaheq
eräle tüüautoq
Väega joudsahe jakkusi paigapäälitsen keelen luulõ kirotamine huulmada taast, et ammõtlik kirästämispoliidiga säändse loomingu vormmist raamatuis hääs es kitä.
Õkva Adsoni värsse põhal kujondadi arvusamine taast, määne om võro luulõ - arvusaamise naksiva samm-sammult muutuma viil mitukümmend aastakka ildampa.
Esieränis paossinolõki varatsõmbal aojakul vällä ant jutukogodõn "Vana hobune" (1950) ja "Koduküla" (1954) jakkas tä võru proosatavva, osalidselt uma jutõn ka võro kiilt pruukin.
Määndene elämine taa sõs olõssi, ku iho harimalda ja heng niisamaldõ.
Esieränis paljo om taad pruuknu Contra, nimeten es umma laulõ paroodijit ja muganduisi kaverites.
Esieränis põnõvas kujunas Anne Vabarna luumisviis: tä nakkas Voolaise puult etteant juhtnüüre perrä luuma pikembit lüroeepilisi tekste.
Esieränis selgehe ilmnes vastandamise poeetika ümbretettüisin laulõn, midä kaemi edespidi lähembält punktin "Suhtõ folkloori ja muusikaga" (lk...).
Nii et olõmi väega tenoliguq, ku originaalõ umaniguq ommaq nõun noid arhiivilõ perises andma.
Esieränis lõunõeestiline oll Siuru liikmõ Visnapuu Hendriku luulõkiil. Tä oll noorõmban iän mitmal puul Tartumaal ja Mulgimaal elänü ja ringi käünü.
umaette ütsüs
herksä huvi kõgõ vahtsõ vasta
vallus päiv
Ernst Puusepa ümbrepandmisel ja Voolaise keelelidsel toimõndamisel ilmus taal aol Vahtsõ Tõstamendi nelä evangeeliumi tõlgõ seto keelen "Mii' Issändä Jeesusõ Kristusõ PÜHÄ EVANGEELIUM Matteusõ, Markusõ, Luukasõ ja Johannõsõ kirotõt" (1926). Nisamatõ tege Voolaine üten tõisi seto kultuuri iist võitlõjite ja uurjitega paljo är tuu nimel, et laemban kultuuriprotsessin olõs tiidvüstet seto lauluimäde - Miko Ode, Martina Iro, Hilana Taarka, Anne Vabarna jt - roll.
himofilm
himoluulõq
himopilt
himotunnõq
himomõttõq
muistinõ aig
muistidsõ ao
edimäne huug oll maaha käünüq
edimält eläs tä kõrvalõpantust rahast
edeotsan oll rassõ perän läts kergembäs
Edeotsa pand tuu kullõma, aga et ma olõ üteliisi küländ skeptiline inemine, es mõista ma tuust pallo midägi arvada.
edejalg
edimäne kotus oll täl võit üldäq käen
A edimädse kuvvõ hulgan olli' viil "Uma Pido 2013", suurõ' Navitrolla maali' Võrol kortinamaiu sainu pääl ja telesaadõ "Su nägu kõlab tuttavalt".
edemiis alost kuunolõgi ärq
Edimäne kokkosaaminõ läts häste, tä ütel, et mul om illos nägo ma olõ ülepää tä meelest üts vahva tütrik.
Seosügüsene edimäne kokkosaamine om 17. oktoobril kl 16 Võro Instituudi saalin.
Edimäne lugu.
Edimäne luulõvõistlus oll Sännän jo 1999. aastagal Artur Adsoni 110. sünnüaastapäävä avvus
Edimäne ilmasõda
Edimäne mekjä om Võro maavanõmb Andres Kõiv.
Edimäne MM etapivõit tull' 2017. aastaga Sardiinia rallil.
Edimäne pido peeti Võrol Kubija lauluvälä pääl, tõõnõ pido oll' aastagal 2010 Põlvan Indsikurmun, kolmas pido 2013. aastagal jälleki Võrol Kubijal ja 2016 oll' pidu vahtsõst Põlvan.
Edimäne pido peeti Võrol Kubija lauluvälä pääl, tõõnõ pido oll' aastagal 2010 Põlvan Indsikurmun, kolmas pido 2013. aastagal jälleki Võrol Kubijal ja 2016 oll' pidu vahtsõst Põlvan.
edimäne riigi muudu asi
Edimäne süküs. Katusõrestoraan Malaisian.
edimäne muso
edimäne teedäq eestikeeline raamat
Tõnõ torn ehitedi 1906. aastagal ja lahudiq maaha põrõldsõ Puijo torni ehitüse jaos.
edimäne trükk
Edimäne Uma Pido loengupäiv om tõsõpäävä, 28. aprillil kell 13 Põlva kultuurikeskusõn.
Edimäne vana Võromaa vallaliisi savvusannu päiv om läbi, sannaliisi meele omma rõõmsa ja joba küsütäs vahtsõ sannapäävä perrä.
edimäne vasik lätt iks aia taadõ
Edimäne vuur om käümisvuur, selle et siuhkõlt käümine om kinädüse man päämine.
Edimält võttki imä sõs tsihi ülikooli tohtri tüütarõ poolõ üten uma naisterahvast sõbraga, kel oll sama plaan.
edimädseq aastaq pagulasõn olliq kõgõ rassõmbaq
edimädseq maakeeli trükidüq asaq
Edimätse võro keele opja omma joba koolilatsõ.
Edmädse' kuurma' vüürdü' Valga-Petseri raudtiid piten Petserihe, a õigõ pia joba Järvakanti.
Edimädseq täämbädse päävä beatbox'i tegijäq oliliq Chalice, Luiks, Dynamical Tongues crew (MC Busta ja Letrap) ja 615 crew (CuBa, Kraff, Kose).
edimädseq tandsjaq keerotasõq tandsoplatsi pääl
edimädse ijä paksus
edimädse järgo orden
edimädses söögis pakuti klõmbisuppi
Edimädsel kõrral või kõnõlda, et oldas vastatsidõ lahkõ vai luvvas sild läbikäümises inemiisi vaihõl.
edimädsel koolipääväl ommaq latsõq väegaq herevälläq
edimädsel virksel om võnksahus seen
edimädse mängo nä võidiq tõõsõn saiq kaotajaq taso
Edimädse näitemänguna saa püüne pääle 1996. aastagal üten Sven Kivisildnikuga kirotõt "Tandsja pühälik" (ildampa "Pühäk"), minka alusas om Viitenä mõisaprovvi Barbara Juliane von Krüdeneri elolugu.
edimädse huugaq tahtsõmiq vana maja maaha lahkuq
edimädse ropsigaq mõistaki-is midä vastadaq
edimädsen mängon nä saiq pessäq tõsõn teiq tagasi
Edimädsest abielust om Kaljulaiul tütär ja poig.
Edimädsest abielust om Kaljulaiul tütär ja poig. Kaljulaid om ka vanaimä[17].
edimädse tandso tekk tä velegaq
Edimäidsi pitõga avit ́ Uma Pido tekütä' kirivät võrokeelist koorirepertuaari, no' om aig joba olõman laulõ kõrdamisõs," arvas ́ Uma Pido vidäjä Laanõ Triinu.
Edimäne kõrd, ku mu esä ummi eesti sugulaisiga kokko sai, oll joulupido, kohe olli tulnu vanaimä, vanaesä ja uno pere.
Edimäst kõrd ma kuuli eestläisist ja Eestimaast uma imä käest, kiä kasvi üles Roodsin ni timä naabri olli eestläse.
Edimäst kõrda peeti võrokõisi suvõülikuuli 1989. aastagas Karula kihlkunnan Kaikal, säält om peri ka suvõülikooli nimi. Tuust aost pääle om suvõülikuuli eri paigun peet egä aasta põimukuu alostusõn.
Edimäst kõrd puttõ puusa kokko, huulõ lähesi.
Edimäst kõrd näi Eestit puroga sõitmisõ praktigal, ku mi purolaiv "Medvedjev" sõit sisse Pärno pristanihe.
edimäst tõist kolmandat hellü laulma
tähtsäq võistlusõq
Ku tä edimädse tüükokkosamisõ aigo ummi eesti ammõdivelji ja -sõsardõ iin üles astõ, pand tä imehtüsega tähele, et kiäki ei tõrgahagi tä ettekandõ pääle.
esinejide bussi'
esinejide bussõ kotussõ'
ülesastja pidi väiko vahjõ
etteastjat kullõldi väega suurõ himogaq
ettekandja pand puhtusõ tähtsüse pääle esierälist rõhku
Lugõmisõ pikkus ei või' olla' üle viie minodi
ülesastmiskavva om jaoldõ muudõt
Esinemistel või publik ütentulla ja üten laulda, nigu om pruugis folkloori- vai poppmuusiga kontsõrdel.
Esinetäs ka säändsin ilokotussin, kos tavalidselt luulõt ei loeta ega kullõlda: kõrdsin, laatõ pääl, diskol.
edepuul edeots
edetsõõr
edetsõõrirumm
edetsõõrivido V -vedo
Ederiän lehitses raamadut Kalle Eller, timä kõrval om Arossa talo peremiis Tiit Soosaar.
and umaq vastaütlemiseq paprõ pääl
myist pääst mynd setokiil ́dst luulõtuist vai rahvalaulu (või ka laulda ́);
sääd nõudmiisi
säädkeq muudatus kiräligult ette!
ma kaiba tiiq pääle!
kõnõl külmält uma luu
kand ette luulõtusõ sügüsest
küsse nöksämiisi
tull vahtsõ arvosaamisõgaq vällä
käve vällä võlss fakti
käüti vällä preemiäsaajit
Seo ülesloetus aoluulidsõ Võromaa kotsilõ vällä antuq kirändüsest olõ - ei lukku pant. Siiäq saa kimmähe viil vahtsit välläandit mano pandaq.
Siiäq ülesloetustõ om kokko ́ kirändüst Võromaa katsa kihlkunna ja Võro liina aoluu, luudusõ, kooli- ja seldsielo, esiqmuudu maio ja mälehtüsmärke ni siist kandist peri vai siin elänüide ja tüüd tennüide ilmaello mõotanuidõ inemiisi kotsilõ.
Estes tuu, et Kangro pruuk uma loomingun sakõst perimuslist ainõst, millen om ka hämmär-müstilist kallõt - esieränis jovvulitselt om taa nätä timä kolmandan kogun "Reheahi" (1939).
kõgõpäält sõidaq bussigaq sõs mineq jalagaq!
edimädses tõõsõs kolmandas
tiiq hinnäst tõisilõ tutvas!
raamat näüdäti ette
Esitlüsel kuuldsõ sändsit juttõ, midä vahtsõst raamatust lukõ ei saa.
edimäne tsehkendüs
Edimäst kõrda kuulutõdi latsikaitsõpäiv vällä üleilmalidsõl latsi hääolo konvõrendsil 1925. aastagal.
edimält om pümme a ku ärq silmüt sõs nakkat nägemä
edimädse tundõ perrä mõista-aiq midä üldäq
iispäiv om nädäli alostus
edimädsen tõõsõn ja kolmandan pikkusõn sõnaq
ku ilolõja pidi tä luku kõgõst miä illos oll
Esteetilidse huvitavuse saisukottalt saa-i keelevalikul ega teemal olla ütte määrävät tähendüst - külh om arvat tuud, et Kolga and om innembi lüüriline.
ilotundja ja kiränik
Et aoluu sisse minnä, tulõ kaia sanna laembalõ, üle mitmõ maa.
mängmiseq lätsiq väega häste
eterniit om katussõ päälepannus
sildi pääle märgitäseq kõik sisuainõq
et jälleki om jupp mõtsa
Et lämmi järvevesi kutsõ kõiki ujoma, sõs kaiksõgi mõtssalu pia rõõmsist hõikluisist, aien nii linnu ku kihulasõ kavvõndahe järvesuudõ.
Et sportlik seltskund tahtsõ luudusõ keskel üüd olla, sõs lövveti, et kõgõ pasvam olõs RMK puhkõkotus Otepääl.
Et tahtmisõ kõik täüde lääs ja murrist puhtas saanu pää.
et rahvas ummi tüüde manu läässi
Et laulõ valiminõ olõs lõbusamb, loositas valijidõ vaihõl vällä ka avvuhindu.
"Et mi vanavanõmba näi vaiva mii peräst, ja mii piät tüüd tegemä ummi peräntulõjidõ jaos.
et mõni asi oless tagasigi tuudu
naabrimutil olõ-iq midägiq tetäq sõs kõgõ kullõskõlõs miä miiq puul tetäs
riigi vähämbäq rahvaq
· etnofuturismi tõõsõndõlõminõ
Kuna kõgõ noorõmba matkalidse vannus oll õnnõ 12 aastakka ja kõgõkogõnõnumba vannusõs mõõdõti päält 70, sõs es saa õkva algusõn kiirust ni vunki üles võtta.
Et pann ́kuukõ pääl om maastik ja et meren ommaq vatust jänesseq.
Et pido meid pututasi, kõrraldadas lähemba aasta joosul loengit, miä kõnõlõsõ pido teemast.
et saeveskin palke kuuri
et jutt selgemb paistussiq tarvit kõnõlõja õnnõ paari võõrast sõnna
Et sinnä jouda, tull pallo maid läbi rännädä.
Et sul seo Aino krjaunutamisõ pääle kõrvaq viil sitavett ei joosõq.
Et Su päivin olõs pall'o päivä!
Las su kängä sisse pesä tege joulupäkäts!
Et teedä' saia' liivakivi tegünemise luku, piämi pilgu tagasii hiitmä aigo, ku Baltika kontinõnt sõitõ hillä-tassa vasta Laurentia ehk Põh ́a-Ameeriga kontinõnti.
Kõnõlõsõ Tarto Ülikooli tudõngi, kiä etnograafiliidsi välitöie praktika käügin Võromaa täämbädse päävä sannu ja sannakultuuri uursõva.
Ettekandidõ ümbrepandmist ei kõrraldõdaq.
ettekandõ kokkovõtõq
virtinäq kudavaq laudo vahel niguq kassikangast
ettekandja pass kundõsit
ettekandja tuu söögi lauda
ettekannõq oll kõrraperäline
ettekannõq oll väega elläv
ettekandminõ om plaanit seminääri lõppu
ettekannõq pakk tälle huvvi
ettekannõq sünnüt küsümiisi
Lisäs näile saa kuulda tõisi Soomõ, Vinne ni eesti uurjidõ ettekandit õdagumeresoomõ kiili ni kultuuri kotsilõ.
ettekannõq taht viil perämäne kõrd üle kävvüq
ette kujotama
ettepanõk sai kittäq
ettepanõk oll kõigilõ miilt piten
ettepanõkigaq olti peri
pakminõ üteldi ärq ülearvo kipõstõ
olti ettepanõgi puult
ette tulõma tulõhtuma
Kirodamine seto keeleh etteütlemise perrä.
ette kaema
ette kaetama
ettekaeminõ tii ei halva
kaegõq ette auto!
kaeq ette taa või süüdüdäq!
valmistama valmistõlõma
valmistuma valmistõlõma
valmistamisaig
ettevõtõq and suurt tullo
ettevõtõq om kõva sammu edesi liiknuq
ettevõtõq võeti ärq riigile
Ettevõttide kotsilõ teedüsse kogomise man aviti üten umavalitsuse, küsümiisi kava vällämärkmisel avit Uma programmi ettevalmistav nõvvukogo.
ettevõtõq müü umma kaupa muial maal
Taa võistlusõ mõtõ om tetäq kimmäs mi koolilatsi maailm säänest muudu, nigu taa täämbädsel pääväl om.
Päivä avitasõ kõrralda Vana Võromaa kultuuriprogramm, Võro maavalitsus ja Põlvamaa Keskkunnaamõt.
Sannapäävä tegemiisist osasaamisõs panõ hinnäst aigsahe kirja!
Ettevõtmist tugõva: MTÜ Sänna Kultuurimõis
Ettevõtmist tugõva' Eesti Kultuurkapitaal (rahvakultuuri tsihtkapitaal, Võro, Tartu ja Põlva maakundõ ekspertgrupi'), Võro Vallavalitsus, Võru liin, Võro Instituut, Rahvakultuuri Keskusõ Vana Võromaa kultuuriprogramm, Kohaliku omaalgatuse programm, Võrumaa Omavalitsuste Liit, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Võrumaa Partnerluskogu LEADER-programmist, MTÜ Piiriveere Liider LEADER-programmist, Loovagentuur Maailm, Võru Empak AS, MTÜ Hinokad, Hiirepadi OÜ, AS Värska Vesi, Nopri Talumeierei, AS ARKE Lihatööstus, Taarapõllu talu, Elisa Eesti AS.
ettevõttõ tsiht
asotusõn tetti kats inemist vallalõ
ettevõttõ suvõpääväq kõrraldõdiq Võromaal
et tarõq rõssõs lääsi-iq pantiq ahoq küttümä
Et paksõmb vällä nätä ja ka lämmämb olõssi, kanti kõrraga kattõ-kolmõ pruntsi, vaihõl viilgi inämb.
pupsiguq ja viguriq
et vainlanõ es tiidnü rünnädä
Võistlusõ reegliq lupasõq ossa võttaq ka ütsikosavõtjil. Tuuperäst võivaq kõik tahtjaq ja hääq matõrjaalitundjaq vastadaq kas mõnõlõ teemalõ väega põh'aligult vai sõs võimaligult kõigilõ teemadõlõ.
Euraasia om kõgõ suurõmb maisõmaa
õuro pääle üleminek läts laabsahe
Taa päävä kuulut' vällä Õuruupa Nõvvokogo 2001 aastagal, et tukõq kiili opmist üle terve Õuruupa.
Õuruupa kiilipäivä peetäs 26. süküskuu pääväl. Taa päävä kuulut' vällä Õuruupa Nõvvokogo 2001 aastagal, et tukõq kiili opmist üle terve Õuruupa.
Õuruupa kiilipäivä peetäs 26. süküskuu pääväl.
Õuruupa Liidu luudusdirektiiviga kaidsõtu' ja Eestin harva' imetäjä' omma' rahvuspargin saarvas ja tiigilindlanõ.
õdagumainõ kultuur
Ku algusõn peiq meil sõbrapäivä põhilidsõlt noorõq ja latsõq, sis pikäpääle ommaq taad rohkõmb tähele pandma ja pidämä naanuq ka keskiälidseq ja vanõmbaq inemiseq.
Euruupa ja Afriga vaihõl om Vaihõmeri
Eurütmiä tsihis om viiäq etteastja liikminõ ni etteastja ja päältkaejidõ meelekogõmusõq kokkokõlla ettekandõ sisuga.[1] Eurütmiät om tuuperäst mõnikõrd nimitet ka "nättäväs muusikas" vai "nättäväs kõnnõs". Eurütmiä luuja Steineri Rudolf kõnõl' eurütmiäst ku "hinge kunstist". Parhilla tetäs inämüisi eurütmiät Õuruupa klassikalidsõ muusiga vai tekste (luulõ, proosa) perrä. Mõnikõrd tetäs ka ilma helüldä eurütmiät.[1]
Eurütmiä tsihis om viiäq etteastja liikminõ ni etteastja ja päältkaejidõ meelekogõmusõq kokkokõlla ettekandõ sisuga.[1] Eurütmiät om tuuperäst mõnikõrd nimitet ka "nättäväs muusikas" vai "nättäväs kõnnõs".
Eurütmiä luuja Steineri Rudolf kõnõl' eurütmiäst ku "hinge kunstist".
Eurütmia liigutusõq ommaq köüdedüq kõnnõrütmi ja -meloodia, muusiga rütmi ja hellega ni tundmiisiga (näütüses rõõm ja kurbus).
Eurütmia liigutusõq ommaq köüdedüq kõnnõrütmi ja -meloodia, muusiga rütmi ja hellega ni tundmiisiga (näütüses rõõm ja kurbus). Naist pandasõq kokko repertuaari elemendiq, n-ü põhiliigutusõq, midä pruugitas hindä vabas loomingulidsõs vällänäütämises. [3]
Eurütmiät kandas ette ku eräle kujotavat kunsti, a ka ku lavastuisi ütte ossa.
Saarõ Evari artikli kõnõlõs Lõuna-Eesti kotussõnimmist ni autor tuu Võromaa eri nukkõ kotussõnimmi põâal vällä näütäjäq, miä mõotasõq kotussõnimesüsteemi kujonõmist. Péter Pomozi tutvustas "Agenda Parva" lõunaeestikeelidse jao kiräviit. Marjatta Normani artiklist tulõvaq vällä katskeelidse kodo hääq ni halvaq joonõq.
Eva Saar
Eva Saar, projektivitäi, ehwamaddo@gmail.com
faasinihkus
faktõ pääl saisva ettekannõq
asaq olliq meelegaq võlsiduq
asa ette pandma
pasunaq puhkvaq
kaeq imeht!
lipsikujolidsõq makarooniq kalapiinüliha, mereväh'äkeisi ja muiõ molluskidõga
päsemäldäq asakäük
suur viga
sõamarssal
fennougristiga kongressi pääsekretär
feodaalsõ tükeldeolõgi aig
Suurpido lüvväs valla tandsosammõga ja pilliviitega 21. aprilil kell 18.
Festivalile saab registreeruda kuni 30. detsembrini 2017 festivali kodulehel www.moostefolk.ee
Festivali kõgõ tähtsämb sündmüs om suur võigõluskontsõrt 22. aprillil, kon egä ülesastja tõlgõndas võrokeelist luku "Kost laalu saadu".
Fetajuustosalat
kirotagõq küsümüseq üles!
vormi poolõst abielo
petüleping
suuri inemiisi film
film panti eesti kiilde ümbre
film oll ikäv
filmi- draamanäütelejä
filmi panniq elämä kinäq viieq
filmi pikkus
filmi kolmas jago
filmi pääl oll viil kolmõ pildi jago ruumi
filmi lõpp oll uutmaldaq
filmi näüdätäs kats kõrda
Filmin näge nii sanna kütmist ku sannan käümist, juttu om uskmisist ja kombist, muiduki ka sanna ehitämisest.
filmin näüdätäs silda eri nukkõ alt
filmi johtumisõq ommaq vananliinan
filmitäht kinotäht
Sannafilmi tegemise mõtõ tull võrokõisi kogokunnast.
Filmi tegemist tugõsi Võrumaa Partnerluskogo Leader-meetmest.
filmin näüdätäs sõta
film lõppi häste
film miildü mullõ marumuudu
Filmi teivä Võro Selts VKKF ja OÜ Avireti ütenkuun Võromaa sannaperridega.
mõttõtiidüsline arotus
tark jutt
kurn om sitta täüs
lõpp-võidõlus
Finnic languages on the map
firma lõpõt tüü
firmal olõ-õi massuvõimu
firma pand pilliq kotti
RESTORAANI RUUG "KUBIJA MÜDSÄRIK"
firma vahtsidõ asjo näütüs
F. Kas Sul om vällä kujonu uma kimmäs virtuaalnõ sõpru hulk, kinkaga Sa periselon kokko ei saaki?
F. Kiä ommaq Su iinkujoq?
F. Kirotaq juttõ, miä ommaq köüdedü varõmidõ, kalmuaia, tühje maiu, kummituisiga?
F. Kirotaq nal'a- vai keerdküsümüisi, mõistatuisi, miä nakkasõq erinevide küsisõnnuga!
pargipluusõ
tekk mu tütrele silmi
F. Määntsit tähtpäivi ja kuis perren tähistäti (nt jaanipäiv)?
liidovalitsus
Folklooris nimetädäs vaimsit perimüsi.
Võro viisiku laulõ folkloorilähküist näitäs viil naide levik rahva siän, mõnikõrd ka auturi unetamine.
Folkloor kujunas tiitüd inimrühmä suhtlõmisen ja kandus edesi umavaihelitsi kontaktõ kaudu.
Folkloorsusõ tunnusõs om ka pala tõsenemine läbi kõrduvite esitüste.
hiusõkuivaja hurras
Hõrnapala tsitrusõlidsõ kohopiimäsoostiga
Hõrnas lõigada' suuperätsis tükes, mariniiri' ja kütsä'. Soosti tegemises pooda' kohopiim piinüs, fileeri' tsitrusvilä' ja panõ' üten peti ja maiguandjidõga kohopiimä sisse. Küdsä' hõrnapala' ja nõsta' lavva pääle üten kohopiimäsoostiga.
paprõ pääl haridus
märkmiskõrd
kombõ perrä tervitämine
ütel umaq arvamisõq täpsäle vällä
pildimassinaq plõksvaq V tsiksväq
pildimassinal om pildi terävämbästegemise värk
pildimassin pildikast
Pildi tekk on Salu Tarmo.
Pildistäjäle miildü, selle et Tõnu oll veits kohma ja saa-as ilmangi üttegi saagis mõtõldut eläjät kätte - nii olõ-õs vaia stuudiopõrmandit kõikaig verest puhtas mõskõ.
fotokemikaaliq
pääväpilt näüdäs nuurt naist latsõgaq
pilt tulõ kätte nigu kobahtas õnnõ
Pildi pääl: Külälise Soonõ Mihkli sanna man Kärgula külän.
Lövvüs ka liivaniidüjupikõisi (nõmmeniit).
friispink jürräipink
Õli seen küdsetüq kardohkaq salatilehtiga
friikardohka' ketsupiga
friikardohka' viinerdõga
krõpõkardohka' siisikeisiga
Friisiq Friisi Akadeemiä
Friisi kiili kõgõ lähkümbäs sugukeeles om inglüse kiil. Aoluulidsõlt om vällä kujonuq mitu esiqsugust friisi kiilt: õgagufriisi, hummogufriisi ja põh'afriisi keeles. Kõgõ inämb vällä arõndõt om õdagufriisi kiil, kuvõrd tuu kõnõlõjit om kõgõ inämb ja näid om ületsest elänige arvost küländ suur jago.
Friisi kiili kõgõ lähkümbäs sugukeeles om inglüse kiil.
Friisi keeleq kuulusõq õdagugermaani kiili inglüse-friisi alarühmä.
Õli seen küdset luiõlda heigikala rohilidsõ saladi kuh'a pääl tar-tar hämmätüsega
Õli seen küdsetüq kardohkaq
Õli seen küdsetüq kardohkaq vorstitsärregaq
Krõpõq pelmeeniq Aioli hämmätüsega
ÕLI SEEH KÜDSET PELMEENIQ HAPNÕKOORÕGAQ
Õli seen küdsedüq pelmeeniq aioli hämmätüsega
Õli seen küdsetüq pelmeeniq lisandusegaq
ÕLI SEEH KÜDSET TSIALIHATRULL ́
funktsiooni tulõtus
ihosoolanõ lahu
füüsikan kehvä opilanõ
Iho rabõhus, unõpuudus, kaotusõpelgüs.
ihojoud -ramm
ihonuhklust andma
gaasilapats
gaasipliit
gaasi- pommiplahvahus
gaasi ruumala olõnõs lämmäst ja rõhust
tühüssilläq puhussillaq
tühüs
Pildi'
Gambia niigrilatsõq
mustas lännüq jalg tull maaha võttaq
Autokuuri alt haari üten vanaesä kirvõ.
taganusaig
vurdsuvesi
Geiser Old Faithful Yellowstone'i rahvuspargin.
Geiser om vii ja auru läteq geotermilidselt tegüsän piirkunnan, miä kõrraperädselt purdsahas.
geisriq hiitväq vett ja tossu kümnide metride korgustõ
Geisri tekkümises piät olõma maa-alonõ süsteem, geotermaalala, miä lämmistäs vett ja sünnütäs rõhku, ja viiläteq.
geenikuud
maapäälidseq koordinaadiq
ehitüskangas
germaani keeleq
G. Kirotaq kildõ, hüvvi (vaimukaid) vai nal'akit ütlemiisi; reklaamõst lainatuid lausit; vanasõnaparoodijit!
G. Kirotaq umast viimätsest sünnipääväst.
Üle kõgõ ilma omma esi rahvil joba väega vanal aol olõman olnu iho ja henge harimist pututava uskmisõ ja kombõ, kon man om uma osa kuumal ja hiil (higil).
G. Midä on kõnõld UFO-dõst, verenudsijist (vampiirõst) jne?
G. Määne om Su lemmikansambli ja lemmikmuusigastiil, lemmiklaulja, -näütelejä?
Golfin
Golfi vuulus
golfiväli
G. Panõq kirja arvudimängõ, midä Sa mängit.
aoplaani muudõti veidüq
siuhkõ liigutus
Keeleoppus
Greife kujoq olliq tunnõduq assüüria-babüloonia kultuurin. 8. aastagasaal i.m.a joudsõq greifiq Kreekahe ja Ruuma, kost saiq edesi kujokõisis keskaigsidõ ilostuisi mano.
Greife kujoq olliq tunnõduq assüüria-babüloonia kultuurin.
Greif (gryps) oll' kotka pää ja siivulidsõ lõvi kihäga elläi antiikmütoloogian.
Greifiq ommaq ka pall'odõ vappõ pääl vapieläjäq.
Hütsi pääl küdset tsialiha
küdseliha
küdseliha
küdsämise vorst
küdsevorst
gripipuhahus
gripist tull tõisi häti viil mano
gripp lätt inemise käest inemisele edesi
gripp nakkas väegaq kergehe külge
gripp om jälq liikman
kambagaq
Gruppe kirjäpandmine ja lisateedüs kõnõtraadilt 56 98 98 18, Ursula Zimmermann ursula@pokumaa.ee
Gruusia kultuurin om tšatšat pruugit ka arstirohos näütüses kõrvaummistusõ vai halva siitmise vasta.
Gynnar! Kon om mi müügiluba?
Gynnar! Sa võtsõt seo sisse vai?
haav ei varjaq tõisi puid
haav habistas lehti
häädünüisi sõnno vahtsõst ello herätämä
häädüv rahvas kiil
Hääd-parõmbat saa kotussõpääl ja kodo üten kah!
Hääd vällämärkmist!
automaja
haakõ pluusõ kinniq
Haakrigu laadul oll ́ viikingilaiv "Helga".
ütleq sõnaq selgehe vällä
kõva helügaq seltskund naar
valimisõigusõgaq
helülahi
helü puhtus
helü kärehüs
timmiq raadio täpsehe jaama pääle!
Hääletänü om 280 inemist kokko 9 Eesti maakunnast ja ka välämaalt.
helüvärm
Helüandmisõs olli' välän kõigi varatsõmpi pitõ kavan olnu laulu' - noid sai Internetin kullõlda' ja sõs egä kooriliigi 5 meelüslaulu valli'.
{nal} helüvõtja
helüandmiskast -setel
helüandmissetel lasti valimiskasti
käenõstmisvuur
helüldäq vaikus
Helü ni täht.
helle tõsõsminek
{kiil} helükogohus
Hikitimi ja kikitimi, ku naabridõ ussõst müüdä lätsimi.
helü om juumisõst kähhe
helü korgust saa muutaq
helü läts äkki madalas
helü värises jälehüsest
helü värisi suurõst rõõmust
vasara pää ja hand
Haanimaa suidsusannu vai savvusannu peremehe omma uhkõ uma sannu üle ja kutsva külälisi kah suidsusanna iho ja henge harima, sannalugudõst ja -kombist ossa saama.
Haani korgõmaa
Haani korgõmaa om Eestin kõgõ mäitsemb
Haanimaa kuts seo nätäl rahvast suidsusanna
Haanimaa uut huvilisi suidsusanna
HAANIMAA PÄÄVÄNÕSÕNG (TEQUILA, APÕLSIINIMAHL, SIIROP ́, IJÄ)
Põimukuu 2. -5. pääväni, ku om Haanimaa II suidsusannanätäl, uutva Haanimaa sannaperre küllä perimüse ja sannakombidõ huvilisi, tulla või nii perrega, sõpru seltskunnaga ku umaette.
"Haanimaa suidsusannaperre omma uhkõ uma sannu üle, jagasõ huviliidsile hää meelega uma tiidmisi sannast, kombit ja uskmiisi, oppase talituisi ja tüüsid" ütel sannanädäli üts iistvõtja Veeroja Eda.
Haanimehe meelehää (kohopiimä-maaskavatt) 15 EEK
Haanimehe meelehää (kohopiimä-mar ́avatt)
Haanimehe haukaminõ: kuis esi tahat
Haanimehe meresupp 20 EEK
Haanimehe tahtakõrrõq (pikäq makarooniq piinü liha hämmätüse ja parmõsani juustuga)
Haanimehe armõdu elo 20 EEK
Haanimehe armõdu elo (heeringasalat)
MAKÕ HAANI MÕTSALINÕ (VISKI, COCA-COLA)
HAANI KESKLIIN (VIRU VALGE, CAMPARI, VISKI)
Haani noorigu trull hää mõtsasiinihämmätüse ja ahokardokidõga 38 EEK
Haanin, kon ommaq Eesti kõgõ korõmbaq mäeq, olõ-i ütsindä põllupidämine inemist kunagi är elätänüq.
Haapsalu inemiisi rahvusõq viimätse rahvalugõmisõ perrä
Haapsalu (Läänemaa keelepruugin innembä ka Oablu vai Aablu) om liin Eestin Õdagumere veeren Haapsalu lahe lõunõperve pääl, Lääne maakunna valitsõmiskeskus.
Haapsalu om vaiknõ kotus Haapsalu lahe veeren, kon vesi lätt ruttu lämmäs.
Haapsalu poolõ virotama
Haapsalu rand
Haapsalu ravimuda ja meri ommaq liina puhkama meelütänüq inemiisi üle maailma.
võtse säält kats juhtmejuppi
Haari uma käekoti perrä, miä oll rippunu mu tooli sälätoe pääl, a tuud olõ-õs inämb sääl.
haard latsõ üskä
haard raamaduq kaindli alaq
HÄÄ SÕBÕR!
haavakotus om viil hallus
haava leheq kulõtasõq varra
haava tähtsüs mõtsandusõn
haavapuravik
haavalavvaq painusõq
haavast tull liimi
vika saama
vikasaanuilõ anti api
haav kasvi tävveste kinniq
haav tuimõstõdi novokaiinigaq
haavast tulõ verd
habõnaq nakkasõq harmis minemä
hämäläne
häbendelejä poiss es näütäq hinnäst küläliisile
häbelik häülik
pinitünüq poiskõnõ
uuriluu
nõna ala kõnõlõma
talvõnelk
habõnit ajama
lüllitulpa lüümä
ärq pilgat naanõ
tigo
häpü tunti vaesusõ peräst
õrn mälehtüs
õrn pordsõlan
hädäabinummõr
hädä oll nii suur et kutsõ kipõtohtri vällä
hädäline asi sai kõrda aetus
hädäperälidseq asaq
armõdu vanakõnõ
hädädse olõkigaq inemine
hädälik kehvälik
Hagala hõimu Kuningal om au pallõldaq Sinno,
{m} segädseq silmäq
saonõ vesi
Hao Paul om Vabarna Anne seto eeposõ "Peko" ja pall'odõ tõisi setokeelitside raamatidõ toimõndaja ja välläandja. Muuhulgan oll' tä ka edimäne, kiä naas' seto ja võro keele kiräviien korgõ õ märkmises pruukma y-tähte ja kakkõhelü kirotamisõs ülesnõstõtut q-tähte.
Hao Paul om pikkä aigo olnuq Tarto Ülikooli oppaja, kirändüse ja rahvaluulõ osakunna eräkõrralinõ dotsent ni Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskusõ juhataja, niisama Võro Instituudi tiidüsnõvvokogo edemiis. Tä om kõgõ inämb uurnuq seto rahvaluulõt ni kombit. Hao Paul om seto rahva iistvitäi, Seto Kuningriigi mõttõ edimäne välläkäüjä ja kuningriigipäivi kombõ alostaja ni seto keele ja kiräviie edendäjä. Hao Paul om Vabarna Anne seto eeposõ "Peko" ja pall'odõ tõisi setokeelitside raamatidõ toimõndaja ja välläandja. Muuhulgan oll' tä ka edimäne, kiä naas' seto ja võro keele kiräviien korgõ õ märkmises pruukma y-tähte ja kakkõhelü kirotamisõs ülesnõstõtut q-tähte.
lepäpuu palli halusa tulõgaq
häid kontsõrtõ oll õkva kõrrast
kitsahe lauta mahus pallo hüvvi lambit
Häid võro jutussõkõnõlõjit Jaigi kõrvalõ õkva pääle sõta ei tulõ, tavalidsemb om, et jakatas rialistlidsen stiilin.
haigõ ojas halu käen
tõbinõ ai hindä ohatõn pistü
haigõq lüüdiq tervist eräle
tõbinõ es putukiq süüki
tõbinõ tunnõ-õs inämb ummi lähenguidsi ärq
haigõ kistu aigopiten ärq
haigõ nakkas jo panõhuma
haigõ naas jampsma
haigõ hingämine läts ütelidsembäs
haigõ hingämine lätt kipõmbas
tõbinõ hingäs üteliste ja rahuligult
tõbinõ inemine
haigõ lüüdi tervist eräle
haigõ jäi tohtridõ passiq
haigõ jalg tege hirmsat hätä
haigõ kaibas ummi häti
haigõ kaibas nõrkust üle kere
haigõ käsi
haigõ köhi ja tsuhk vaiht pidämäldäq
haigõ kotus om peris hellik
haigõ karistõdi sängü
haigõlõ panti vahtsõnõ rauh
haigõlõ tetti haluvõtja prits
haigõlõ panti verd manoq
haigõl või veresuundõ sulus tullaq
tõbinõ and uma köhimisegaq gripi tõisilõgiq külge
tõbinõ ojaht valust
tõbinõ ojas kõrrast kõvõmbahe
haigõ ojas ja hünisi aig-aolt
haigõ parahus joq
tõbinõ piät süümä veitseviisi
tõbinõ läts hädägaq tohtrõ manoq
haigõ põsõq ommaq sisse sadanuq
haigõ pruum magama jäiäq
haigõ tihtsä hingämine
taal tõbitsõl olõ-iq inämb päsemist
tõbinõ soni kuumõtusõn
haigõt ei massaq sekäq
tõbidsõ perrä kaeti üüd ku päivä
tõbinõ toibu peris ruttu
haigõ aja vasta ja tohtrõt ei kullõq
haigõt saama tegemä
haigõt tulõ herevil hoitaq
tõbist piät käümise man tugõma
haigõt tull süütäq ku nisalist last
haigõ tuudõrdas hädälidselt jalgo pääl
haigõ piät lämmähe kinniq katma
haigõ tull meelemõistusõ manoq
haigõl om täämbä väega halv ollaq
haigõl lätt pää ümbre
tõbitsõl om vaia pikäaolist ravvi
haigõ viidi rassõn saison haigõmajja
haigõ võisõ süvväq õnnõ tummi ja suhkarit
tõbidsõ säng oll sirmi takan
ulliq mõttõq
Haigõmaja õdõ selet doktorilõ, et siin om katõkümnendin aastin naistõrahvas, kiä kaibas kõtuhallu ni saadõti siiä ülikooli tohtritarõst, kon arvadi, et timä sais nõud kipõt kirrurgi vaihõlõsegämist.
haigõmajan om kimmäs pääväkõrd
tõbi läts hullõmbas
tõbi ilmutas hinnäst mitund muudu
tõbi löüti säitsmelkümnel katsal tsial
tõvõ püürdmise eri tapiq
tõvõl ommaq umaq tunnussõq
haigusõ õigõt põhjust ei tiiäq
haigusõ peräst tüüs kõlbmaldaq
tõbi naas lakja lagonõma
haigõstegijäq pisiläseq
tõbi kattõ esiqhindäst
haigus vaivas
tõbi jäigiq külge
tõbi om külen
tõbi om olnuq joba mitu kuud
tõbi lätt hullõmbas
tõbi läts esiqhindäst üle
haigus and esiqhindäst perrä
tõbi ai mehe hauda
haik tulõ pääle
HAIKALA TÜKÜQ
lapildõ ragominõ
segämäldäq rahu
hais pand lökkelemä
hais naas vasta
hõngutundmisõ riist
harvakult saisvaq taloq
hajovallaq taloq
naati ilmaruumi tarvitustõ võtma
naati mäest üles rühkmä
nakati putro pitsitämä
naati vahtsõt plaani vällä märkmä
tsaet tsisnak
nakkas jo hahkama
ilm lätt kahulõ
nakas vaiõlusõst tüdinemä
päälenakkaja naistõrahvas
toimõ tulõma toimõ saama
nakkamiq kodo poolõ minemä
nakkamiq neid pökseq laotama
nakkamiq nurmõveerest pääle!
nakkamiq võro kiilt võrkma
ma nakka rõivast mustama
pand tänni
naas hädäldämä et täl olõ-õi üttegiq õigõt sõpra
naas hirmsahe hinnäst kitmä - keks tull pääle
naas hirmu käen hüdisemä
naksimiq kohvi larpma
naksimiq parõmbahe elämä
Naksigi tüüd otsma ja kandideere üte kotusõ pääle, kohe minno kutsudi ka jutulõ.
naksi hellähüsest ikma
naksi isogaq süümä
Naksi maad kullõma sadamaliinon, aga, ime kül, kats diplomit es avida es Murmanskin, Kaliningradin ega Riian.
naksi minemä ja es tiiä' ilmangi
naksi naardma ja süük proosahtu suust vällä
naksi kipõst tolmu võtma
naksi tollõ kotussõlõ lähünemä
naas esiq leibä tiinmä
naas ijäd puid ragoma
naas juuma ja naisigaq jõrssma
naas jo hämäräs kiskma
lahas minemä
naas kodo poolõ astma
nakas ikku tõmbama
naas lihha suidsutama
naas mere poolõ liikma
nakas jumalajuttu minno pallõma
vahtsõnõ eräkund nakas luuma
nakas niiti pooli pääle kerimä
naas uma tervüse iist inämb huult pidämä
naas paganit õigõhe usko püürdmä
naas perotama ja tüü jäi katski
nakas põrmadut mõskma
nakas sadama laka rätsäkut
nakas sõpra oppõlõma
nakas saivast maa sisse pesmä
naas tüve sisse tsalka lõikama
nakas vahtsõst sadama
piinülihakorviq, ananass seen
massinalihakäkk
piinüstlihast pätsitäseq kuuliq
PIINÜ LIHA SUPP ́
hakk om peris larmaja tsirk
peenükene sült
halõstaq mu pääle!
tujjo parõmbas tegemä
halv ilm
halva ilma peräst läts vili hukka innekõkkõ Põha-Eestin
halv ilm aja latsõq tarrõ
halv ilm hoit pidoliisi tarõn kinniq
hõel ruusatii
halv hais lei vasta
Halv om õnnõ tuu, et taa mäng lõpõs sakõstõ pahandusõga, selle et vesi lättkinä üle seerikuveere ja jala' saava likõs ja imä kur'as.
elopõlv lää-äiq meelest halv ütelüs
valitsõmisala
valitsõmisjaotus
valitsõmisõ ümbrekõrraldaminõ
valitsõmisütsüs
armõduq jätüseq
hallõlik hallõpoolinõ
hallõlinõ lugu
hallõkõnõ nago
hõlgas puu lahksas häste
halas hain raud viin
Jüri oll meil iloaidnik
rohilidsõs minemä
Häll
hällüst havvaniq
hällüdi latsõ magama
hallitusjuust
hällünõdõrm piät olõma häste kõõksa
hällünõdõrm piät olõma häste kõõksa
valgõ lepp esälepp
hallpääd avvustaq kulupääd kumardaq!
hallvarõs hahkvarõs
kõrvalt tegemä
mustalt tegemä kõrvalt tegemä
halvast ilmast huulmaldaq
halva ilma peräst jätediq võigõlusõq ärq
halva ilma peräst jäi käük äräq
halva manopäsemisegaq kotus
vanaesä pidi hälvähtüsegaq aastit sängün olõma
halva näogaq
essähüs normist
maahategemine
hämäräs kisk näe-iq inämb lukõq
hämmär hällüs
hambaq lõdisõsõq külmä peräst
hambaq olliq pusõrihe suun
hambit jürämä
hambit mõskma
hambit varna pandma
hambajuur
hamba- kõtu- päähalu
hamba külest tull kilt äräq
hamba- küüdsejäleq
hambatikk
hambatahas
kuntshambaq
hambaravi hambapraavitus
hambaravitarõ
hamba seen om mulk
hambatäüdüs
hambameistre
hambavaap
hambahallu vaigistama
hambahalu pand mehe võiatama
tsakilinõ leheserv
hambiniq sõariiston politsei
hambildaq inemine
hammas liigus
hammas kiivõnd terveq üü
oppajaq imehtiq timä tarkust
kaeq imeht!
hambidõ terveqhoitminõ
hammast puurma
imehtänüq nägo
hammas halutas
panni tä tihatust immes
hamstri pand puurist minemä
haniq võtvaq parki süküs om tulõman
haniq lääväq hannan
ärq petmä ullis tegemä
hani- tsiarasõv
uarmaq küündüq aknidõniq
sahkõrdas salaviina
vigõl lõngus
hülpünüq niguq süldiliim
viglatäüs haina
viglahannal om vink seen
viglahand
Vigõl
hani naas husisõma
Häliläse luulõn om mitmit tavaperätsit võro luulõ teemasit (näites latsõpõlvõmälehtüse ni luudus), a naide kujotamine om värski ni miili hergästäv, ni et teema nakkasõ elämä peris vahtsõl moodul.
otsõ suidsuangõrjaq vällä tutvidõ kaudu
nõvvutõlli külä päält sada kruuni
haokubo
kapstaq pandasõq vaossihe ku hapatas
hapas süüdüs ravva sisse
hapas süü pleki läbi
hapasnik pand ravva rossitama
happaq omma kimmäq sulatajaq
hapu maa
kasina kundigaq
taar
hapnõkapstasupp
Hapnõpoolinõ nõglapaiuhüübüs mii-jogurtihämmätüsega
hapnõs minemä
hapu võtt hambaq hellikus
hapnõhainasalat
hapnõpiimäjuuk
harakulõ miildüseq läükväq asaq
harak katsatas
harak tsäpäs pinil kundi ärq
pühäligult imehtelemä
hallõlistõ pallõma
pühäligult pallõma
hallõlik
Harglõ naasõ kanni säänest valgõt villast pihthamõt viil 20. aastagasaa algulgi.
härivasik
Hariduskäük
koolielo tõistõkäändmine
koolituskõrra ümbretegemine
Kurõmari kasus suun. Tedä või löüdäq ka soitsist mõtsost, kinnikasunuisi järveviiri ja soitsidõ hainamaalappõ päält.
Kurõmari (Oxycoccus palustris) om kanarbiguliidsi sugukunda kuuluv igihal'as kääbätspuhm ja timä hapu verrev mari.
Harilik orrav Foto: Sven Začek
harilik pleiäts
muido käümiq iks tõist tiid
hariligult oll sisukõrd raamatul iinpuul
muido siin siini ei kasuq a timahavva om tõisildõ
haripuu harapuu
{m} kikkaharaq
harimaldaq ja tummõ rahvas
nurm
Viihobõsõkõisi jaos tettüid lumpõ pruukva kudõnõmisõs ka hariligu' kunna' ja krobikunna'.
Harivesilik om tuuperäst nii haruldasõs jäänü', et nigu kõikil katõpaigaeläjil, om täl elos vaia kuivamaa elokotust ja vii-elokotust.
Harivesilik maitsõs väega häste pall ́odõlõ eläjile ja et mitte tõisi eläjide söögis saia', mõistva nää' hinnäst väega häste är' käkki.
Harivesilik om var ́on eloviiega elläi, inemisele tä hinnäst nal ́alt ei näütä.
sugõ hiussit
lüü V hõõ;rd kängäq läükmä
harjaq hambit kats kõrd päävän!
harjaq hobõst!
Praadiduq munaq tomadisaia ja vaarapiimägaq
Praadiduq munaq tomadisaia ja kohopiimäga
puloq puskliq
pürstihand
härävõigõlus om hirmsa kaeminõ
harokõsõ käest ostõt päärätt
harotaminõ
hargi adraq olliq viil teräväq
tasakaalun inemine
Harmoonium
herräle olõ-iq inämb su tiinmist vaia
hallõlinõ pallõminõ laul
käü umast aost kalal
asaarmastaja kunstnik
pühälik vaikus
ainulinõ põnnõv andsak johtuminõ
esiqmuudu näüdüs
Ainulinõ om lättesuu Ähijärve põhaõdagukaldõ pääl.
harvas jäänüq kasv
esiqerälidselt külm talv
väega meksä kala
Esierälidsest hannaga kunnast harivesilikust hulga julgõmb om tähikvesilik.
Harvõlõ kasvõlõ om ohus suur sõkminõ, ülearvu varju vai sis valgusõ kätte jäämine ja lubamalda üleskakminõ.
hargliganõ kõiv petäi
arotas kängäpailaq vallalõ
hõrrõq hiusõq
taad trehväs harva et minnij om ämmäle meele perrä
Kuki tel olõ-i paljo raamatit ilmunu, om häste kimmält võrokiilse kiränikuna tegutsanu ka Rahmani Jan, kinka edimäne kogo oll "Vasõst vaśk" (1997). Üten lõunahummoku-soomõ luulõtaja Laaksosõ Heliga om Janil ilmunu ka katskiilne raamat "Maapuupäiv" (2000).
harvuisi kükädüq kapstaq
Harva või murõlipuu kassuq kooniq 35 m kõrgudsõs ja tüve läbimõõt küündüdäq kooniq 120 cm.
huugu minemä ähinähe minemä
ähinälläq huugaq
virp
Langarist
tsõih varas!
tsuih purõq!
häste pusõrdõt kleit
Nunnokõsõ'.
Häste om är tunda' muiduki hööriku lehega huulhain, miä om jo esihindäst samblõsuu kasv. Sõs om tan liivosja, palohkat, mustikat, rohiline uiboleht ja käpäliidsi mitmit.
metall midä and häste tsakaq
Häste om teedä Põh ́a- Ameeriga põlitside rahvidõ hii-palatka (higistamise-telgid) ja seoga küländ üttemuudu hii-kuup Kesk-Ameerigan.
häste perrä kaet tsukõluskotus
kadonugõsõ nimi oll havvakivi pääl
kalmu pääle tuvvas lille
matusõ pääl kasusõq lilliq
havvariisja
havvasamba kiri om ärq tuhmis lännüq
kalmuvaas
hauda kaibma
Haudmismassin
havvõ hambidõgaq lõvvaq
havvõplõks
haukas leevä manoq tumatit
keedükapstaq -põrknaq
häönüq ja häömisohon keeleq kultuuriq rahvaq
häönüq liinaq ehitediq paari aastagaq vahtsõst
saadanas om puruss pest
Hawa Mahal
hääd aigo V hüvvä aigo!
Hääd aigu.
Hääd nägemist!
Hüvvä aigu, provva Mõts.
hää viiegaq poiss
Hääs näites passis Ilvese Aapo innetuud laul "Eestlane" (vt lk...) vai ülikuulsa nõvvukogodõ poplaulu "Moi adres Sovetski Sojus" ("Mu aadress on Nõukogude Liit") ainil luud Contra poliitiline tekst, miä toetus taadsamma laulu varrampa muutnu andsambli "Vanem õde" versioonile.
Häitsemä või naadaq jo nelä aastaga vannudsõlt.
Hää inemise!
hääq ja kuraq loonavaimoq
hääq ja hädäq
Hää' laulusõbra'!
Hüvvä leili!
hääd lugõmisoskust;
hää pää matõmaatiga pääle
hääd üüd!
Hääd üüd.
hääq tutvaq ajavaq sakõstõ hindävaihõl haussi
hüvähüs ja hõelus
hüvähüs pässi võidulõ
hüvvä vahtsõt aastakka!
Hää, et eesti küllin olõ-i majjo iin pinke.
hää halv kihähoit
hää halva olõkigaq
Hää härildä, hoolõdu hobõsilda: ei süütä, ei sõita.
hää inemine mõtlõs et tõõsõq ommaq kah sääntseqsamaq
hüä johtuminõ päst mu hädäst
Hää Karulan käüjä, olõt siiä' kõgõ oodõt, ku Sa avvustat luudusõn olõmisõ säädüisi
hüäkene külq!
hää kiutsa lina
hää kohhil maa
Hää kuuntüü om olnu Tarto Ülikooliga, Eesti Rahva Muuseumiga, Rahvakultuuri Keskuse ja kultuuriministeeriumiga.
hääkõrra talos
hääs arvama
Hää küläline, olõt joudnu Eesti kõgõ vähämbä rahvuspargi - Karula rahvuspargi kodulehe pääle.
hää külh!
Hää külh.
Hää külh, ma mõtlõ tuu pääle.
Hää külh, ma osta sõs väega salajaidsi viinerit.
Hää lats tunnus hällü, kaunis karja [perrä].
hää haisugaq lill
hääline kasuja
hääline kasuja või hõelas minnäq
Hää meelega kõnõlnu sukka kasvai emudõst, a mul om parla tõtõstõ väega kipõ.
Hää om teedä', et võrokiilnõ lauluvara om pido kaudu kõvastõ tävvendüst saanu'." Otsari arvatõn tõmbas Uma Pido nii lauljit ku publikumi võro keele rikkusõga ja võrokõisi muhhe ni 'ummamuudu' olõmisõga.
hüä oll võttaq külh lainu a noq olõt põtalin jovva-iq ärq massaq
hää oll külmi kässi küttüvä aho iin lämmistäq
hääeloriik
hää olõminõ
Hää om härrä leibä süvvä, kuri om kanda karbatsit.
hää om tõõsõ inemise tallitamist päält kaiaq
hää oppaja mõist latsi takast tsuskiq
hää pillimiis mängmise man nuutõ ei tarvidaq
olõ-iq tuu hää joht
Hää sõbõr om kullaga vaihta'.
häätahtlinõ inemine
hää süämegaq inemine
lahkõ tuun nägo naarahtus
hää tahtmisõ vällänäütämine
häätahtlinõ armulinõ
häätahtlinõ inemine
häätahtlitsõhe meelestedüq vastalidsõ meelegaq vikomärkjäq perimeelidseq inemiseq
hüä pasmisõ iist või häste massaq kah
häätegemiskontsõrt -müük
Kimmäs tervüs, põnnev opmine ja illos luudus ütekõrraga!
hää tujo nakkas külge
hää sisemädse kõrragaq romaan
hään uson ostja
hää tuugiq et ei tuiskaq
hää nõnagaq nõnakanõ nõnakas
illos kikstu
häste vällä opat pini
hää varos kotus
viläline maa
heegeld pitsi viirde katõrialidsõq tsakiq
heegelsilm
Heering hapnõkoorõga
HEERING HAPNÕKOORÕGAQ
heeringäpüüdjä
hiidämiq liisku tõmbamiq luusi
hiitäq veitüs aos pikäle!
viskaq silm pääle
häiehtäs langa
keträs makõhalusit noorõaopildikeisi
Kelbä Heiki.
sa minnä võit ka muhvi nii
hainaq ommaq häste kuionuq kahisõsõq joq
hainaq ommaq lõpussin
kants kiht
hainakuhi
hainaküün
äkki lei hainaküün tävveniste palama
kiht haino
hainalõ sõidõti õks suurõ hirskamisõgaq
hainalidsõq joudsõq tagamõtsast viil õdagu kodo
hainamaast läbijuuskja kraav läts umbõ
udsu hõlos hainamaa kotsil
hainamaal kõllõtasõq kullõrkukuq
hainamaa läts upungihe
hainamaa oll tsaugõ niidet
kosli kossõlg
hainatäträkene
haina- põhuheksliq
hainapress pallitaja
ruga
hainadsõq pindreq
haina sisse sõkut tiirada
timahavva jääs hainang väega ildas
hainang jäi poolõlõ põim tull pääle
hainategemises hää ilm
hainanuust
vaal
hain nakkas vanas minemä
Heinike Heinsoo seletäs uma kogomisretke põâal, ku häste vaèalasõq viil taimõnimetüsisi mälehtäseq.
hain kuios redelde pääl
hain lasõhus tagasi ku õigõl aol üles ei võtaq
hain om hukan
hain om paras kuiv rõuku pandaq
hain om viil hämm
hain om viil nädsä
hain lätt juurõst edesi
hain pandas rukka
hain sai inne õdagut küünü ala aetus poiskõsõst oll sääl man pallo api
üles tõmmat ribalipp
hiidäs sängü
hiidäs sängü pääle pikkä
hiitüjä hopõn
hiitliganõ inemine
tsolgiviiq püretäseq järve
Hekslimassin
hülp luidsagaq suppi
killõ helügaq
valgõ päägaq latskõnõ
helle päärätigaq tütärlats
valgõt verd
helle kujo tummõ põha pääl
Helena Kesonen om Võro Kreutzwaldi Gümnaasiumi vilistlanõ ja lõpõtas seo aastak TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tiatrikunsti 11. linnu lavastaja ja harrastustiatri juhi erialal.
Helen Kõmmusõ artikli tutvustas Hiiumaal elävä, aq Võromaalt peri olõva lauligu Mäe Laine käest kogotuid rahvalaulõ, aq Madis Arukase ni Õie Sarve kaesõq kodo rahvalaulõn.
vallus täht
helle tummõ kaitsja mokavõõp
helle ülikund saa pia mustas
illos elo
rassõ oll paika pandaq kost helü tull
helütrikiq
helü nõstminõ
puul- ja täüspeethelü
puulpeet- ja täüspeethelü
puulpeethelü
Viiesepp vai viiemeistre om inemine, kiä luu helüteossit.
Heliloojate loend Eesti Heliloojate Liit
helü olõ-i hää
kõlistas joba mitund vuuri
kõlistaq parõmb hummõn!
Kõlisti õkva kõrraga kodo emäle ja esäle, et teedä saia, miä om johtunu.
Kõlisti P.-le ja kõnõli är, miä oll johtunu.
kõlisti tälle a saa õs tedä kätte
helüsäädjä
helü kõvvus
tuhmhelü
helü- valgusmärgüs
helü- pildikasett
Helle Ehasalu käü esierälidse hoolõga Võro Instituudi tävvendüskoolituisil.
hää imäkene
hellänimi
helmigaq ehitedüq rõivaq
Help ja võro kiil
Helsingist tagasitii pääl jäiq nä maru kätte
Henrigu Liivimaa aigraamat
hüürläne tsusas minno
ei lääq herneq pehmes õnnõ krõksvaq hamba all
herneq ommaq leon
herneq urbusõq vii seen
hernekõdõr
hernel ommaq jo lakakõsõq külen
herneruug
hernetamp
Hetero om 1980. aastagal Võrol luud Eesti hard rock'i ja heavy metal'i ansambli.
õkva ku päiv läts jumalihe oll ütlemäldäq illos
higipisõq
higist mustas lännüq pluusõkaal
higi lahmas üle iho
higi lahvas üle iho
higi juusksõ niguq nõrõt
hiile soejulguisi kodo
hiile varguisi tarrõ
Hiina kapsta-kohopiimätrull
Hiina kaubandusedendäjä
Hiina müür
Hiina targaq
Hiina restoraanin seimiq pulkõgaq
Hiina templiq
Hiina elokõrd
hiinlasõq ommaq madalat kasvo rahvas
hiireq ommaq viläkoti katski jüränüq
hiireq laskvaq tarõ pääl
hiireq sigisiq timahavva häste
hiir hopõn
hiire piugahus
hiirepoig piidsaht hiitünühe
hiir kattõ vupst uustõ
hiir piiksaht saina vaihõl
ildasjäämise pääle kaias halvastõ
ildanõ aig
jäi mõni minot ildas
illadsõq kardohkaq
Illadsõba aoluumälehtüse ́: Irboska, Petseri kluustri, tsässona ́.
takastperrä nurinit ei võetaq arvõhe
ilda sügüse
uninõ ilm vasta talvõ
ildas jäämä
Ildampa om timmä ka nättü pallil jalol poodin pirne ja raamatit ostman.
Ildampa esi kiränigus nakatõn Kaalep vahtsõl kujol läbi mängnü ka võro kirändüse algusa - tä om edesi arõndanu 17. aastasaast peri "Pikse palvõt" ni kirotanu uma "Pikse litaania", üte mõovama luulõtusõ võro kirändüsen, miä om laembalt tuntus saanu Veljo Tormise kooriteosa "Pikse litaania" kaudu.
Perän, ku ma olli tudõng ja reise Hispaanian, näimi sõbraga opilaisi parki hoobis võõra lipuga.
Perän saiõ arvo, et tuu, miä pand mu iho halutama ja es lasõ puhada, oll hirm.
(Perän saimi teedä, et tuu maja inemise olli nännü, kuis Eduard, läbipesset ja nõrk, sannast vällä veeti, nii 100 miitret kavvõmbahe korgõ jõõperve pääle näoga vii poolõ pistü vinnadi ja sõs viie timohka puult nagaanõst surnus lasti.) Oodimi kõik kümnekeisi hindä järge.
ildampa taa kambaullus läts üle
Perän tulõ jälki vällä, et Paul löüd hindäle vahtsõ seldsilise, nimelt uma ammõdivele naasõ, kel joba mitu last ja kelle mehe tä lask tüü mant vallalõ tetä.
Himaalaja kõgõ korgõmbaq mäeq
iradsõq huulõq
iratsõma irasklõma
Hindaminõ käü nellä vannusõrühmä perrä: latsiaid-I kl, II-IV kl, V-IX kl, X-XII kl
Hindamisõ man arvõstõdas töie kvaliteedi ja kvantiteedi suhet.
Hindamiskogo edemiis Kuuba Rainer ütel, et timahavvatsõ kandidaadi olli ütepallo hää ja avvuhinna saajidõ välläsõgluminõ oll keerolinõ.
ma tunnista su õiglast miilt
ma hinda väega oppaja häädüst
hind kõiku katõ ja nelä õuro vaihõl
hinnaq lastiq alla
hind oll mitu kõrda suurõmb ku maal väärt oll
Hingäs! Leif, tiiq midägi!
hengäs rasõhõhe
hingäs tasaligu nahinagaq
naas hõngu kakma
hingämispidähüs
hengäs sõõmu külmä õhku
Hingiaigo om peet rehekuun-märtekuun, esiqeränis inne märdipäivä, a mõnikõrd ka jo päält mihklipäivä. Hingiao sisse jääs ka hingipäiv.
Hingiaigo om peet rehekuun-märtekuun, esiqeränis inne märdipäivä, a mõnikõrd ka jo päält mihklipäivä.
Hingiaig om sügüsene aig eesti ja võro rahvakallõndrin, ku avvostõdas ja oodõtas kodo koolnuidõ umatsidõ hingi.
Hingiaol (neljapäävä õdagidõ) om oodõt hingi kodo.
Hingiaol (neljapäävä õdagidõ) om oodõt hingi kodo. Näile om katõt tarrõ vai sanna laud. Hingiao lõpun om hingi tennät ja nä jälq ärq saadõduq.
Hingiaol tohe-ei tetäq mürrä, nall'a, naardaq, rüükiq, ka mitte kärärikkit töid, nigu puid lahkuq.
Hingiao sisse jääs ka hingipäiv.
Hingipäivä om nimmat jo 14. aastagasaa lättin, a timä tähüstämine om jäänüq umauso hingiao varjo.
Hingedepäevast Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasis Berta
Hingipäivä peetäs 2. märtekuu pääväl.
hinge hiitmä
hõngust kinniq võtma
hõngus oll lämmi
toss om külmä käen nätäq
elopiätüs elopeetüs
hingesandid jaguõhtud
heng mässäs
hengen oll kurbus midä oll rassõ ärq seletäq
hengen tuigas reisihimo
hinge vaakma kooltõnõma
koolõnõma
heng helisama löösi kui kitarre
heng jäi manoq
hingpuhussin hengpuhussin
tä om uma varandusõ külen kinniq
hingüsele minemä
hinnaq ommaq kooniq 10% alla lastuq
kedägiq ei lastaq kerembähe läbi
hinnaq ommaq püsünüq kõik aig üttemuudu
kalliq anomaq
kalliq asaq
arvamisõ perrä
Uma arvamise taotluse kotsile om 31.01.2013 ministeeriumile kiräga saatnuva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni juhataja Kerli Gutman ja nõvvukogo esimees Kristin Kuutma.
hinna peräst kaup passis
tä es saaq hirmu peräst midägiq tetäq
hirm om unõ rüüvnüq
hirmust jäi süä saisma
hirm pand vere saisma
perädü rahaunik
väega andsak lugu
armõdu suur kivi
ärqhirmahunuq nägo
Hiidütämi tä Meremaalõ tagasi.
hirsist keedetäs putro
roovõst aid
hirveq ommaq miiq maalõ sisse tulnuq
hirve harkligadsõq sarvõq
A Hispaanian om tuu tävveste harilik.
H. Kas sa laulat laulõga üten ja kas õnnõ ütsindä vai üten tõisiga?
H. Kirotaq tuust kah, minka kottalõ mi küssüq es mõistaq.
H. Ku Sul om olnu kogõmuisi neti halvõmba poolõga (arvudiviiruisi levimine, viirusõq/ussiq/trojaniq, spämm/kettkiräq, häkkeriq/kräkkeriq), sõs kirotaq tuust.
H. Määntsit nal'akit, tunnõtuist laulõst ümbre tettüid laulõ Sa tiiät?
Hm... Taa tunnus ollõv nigu küsümine, minkalõ sa kauduisi esi' vastusõ annat.
hn-seenkäänüst om Võromaal hajovallaq
hõpõvarandus
hõpõnõ helü
hõpõdsõq kaalaehteq
hõpõanomaq
hõpõ om keemiline algainõq
Hõpõ om inämb mu' stiil.
hõpõpikri
hõpõpai
hõpõsõlg
hopõn hiitü ja naas nuurskama
hopõn jovva-s rasõhit rattit mua seest vällä vitäq
hopõn ei lupaq käsitäq
hopõn es püsüq õigõ tii pääl
hopõn taha-ai kiskuq suurt kuurmat a kõhtu täl om
Hobõnõ es tõrgahtugi.
hopõn viisi ei vitäq tüküs saisoskõllõma
hopõn naas kust viskama
hopõn naas lahkma ja vangõr läts ümbre
hopõn hirnaht
hopõn aja neljä
hopõn kapjas
hopõn krumbitsõs haina
hopõn iiratas ei piäq tekki pääl
hopõn tõngaht päägaq
hopõn oll joba vanalik
hopõn om hõlpu täüs
hopõn om jo sääne tambits - niguq puutükk!
hopõn om väsünüq sapsuq habisõsõq
hopõn panti saani ette
hopõn väherdäs maan
hopõn pruuv tii veerest haina haardaq
hopõn sai mõtsan vatti
hopõn tõmmas kuurmat kõgõst jovvust
hopõn lassõ aiglast traavi
hopõn tege tasalikku sõitu
hopõn saistas jalgo pääle üles
hopõn lask üle välä traavi
hopõn vaio suuhu
hopõn viht parmõ hannagaq minemä
huuhublik
hobõsõq pruuskvaq
hobõsõ- kala- tsirgukasvandik
hobõsõl olliq tralliq kaalan
hobõsõl olliq süüdünüq hambaq
hobõsõ- mõtsaparisnik
hobõsõravval ommaq krihviq ärq kulunuq
hobõsõriistaq
hobõsõ kõhri pääl
hobõsõvargalõ tetti ummakohut
hobõst ravvutama
hobõst vankri ette pandma
hobõsõ vioriist
hoit niguq umma last
hoit umma avvu
hoit salahust hindä kõgõ süvembän süämepõhan
kaeq et näpomiis ligi ei tulõq!
Hoitnu vii kottal, niimuudu, riibnü põh ́a läbi.
hoiamiq seod hindä teedäq
olõq muq lähkün!
hoiaq suud kogosampa!
kaegõq kõik taa suligugaq ette!
hoiaq vunki!
hoitsõ last hindä ligi
hoit parõmbaq suupalaq latsõlõ
hoit raamatut niguq pühhä asja
hoitkõq hinnäst kogosampa!
Hoitkõ kombit ja kimmäst usku!
hoiõ asja hindän
hoiji gaasilapatsit põhan
hoiõ umma mõtsa käve riigimõtsast puid tegemän a lõpus võeti õks kõik käest ärq
hõikaq eläjäq kodo!
hõiksi tüüliisile joudu
hõigas üle saali nii et kõik kuuliq
KHÜ om tennü' ja tugõnu' mitmiid uurmiisi seo nuka kultuurivarast ja aoluust.
KHÜ pedä mitmasugumaidsi koolituisi, miä avitasõ' hoita ja edesi kanda vanna eluviisi, kombit ja mõistmiisi.
Hoitmisütisüsel om hääs kombõs, et üldkuunolõk lõpõs talguga.
hokiplats
hõlos pilvi pääl
Hollandlanõ oll tulnu Eestihte vidämä ütte tüüalast projekti.
Hollandlanõ, esi uhkõ, et tege midä säänest, midä tä ilman inne uman elon olõ-õs tennü, võtt ette, et kõlistas ja kõnõlõs tuust ka umalõ imäle.
Hollandlasõl oll tükk tegemist, et umma ettekannõt ilma naarma purdsahtamalda edesi pitä, tuudaigo ku kõik eestläse istõ kuigimuudu vällä tegemäldä tõsitsidõ näkõga edesi.
Hollandlasõ pujalõ olnu nuu puultõist tunni tävvelist vaikust väega rassõ üle ellä, a vet eestläne pidänü hindä ülevän nii, nigu käsk eesti vanasõna, et kõnõlõminõ om hõpõ, vakkaolõminõ kuld.
riibsa
hummõn olõ-iq vaia varra üles tullaq
Hummõn hummogu lää ma mere viirde, tuu värskit kalla ja õdagu teemi maailma kõgõ parõmbat süüki - värskilt suitsutõdut lesta.
hummõn teemiq umma tüüd jälq edesi
Hummõn lätt päälik Ruudi merd sõitma ja peris viikingilaivaga.
Hummõn om papakonkurss.
hummõn om rassõ päiv
hummõn mängitäs taad näütemängo saandat kõrda
Hummõn teemi konkursi!
hummõn tulnõs vihma
hummõn võetas teid tüüle
hummok om nakas valgõs minemä
hummok om õdagulõ vastapiten asi
Hummok päält pito
hummogusüük pruukost
hummogus tä ilmu vällä
hummogus oll väiko ijäkõrd lumbi pääl
hummogu tohe-iq kotost vällä minnäq ku olõ-iq tsirgupetet võtnuq muido tsirk pett ärq
hummogu kastõgaq nakas niitmine pääle
hummogu lastiq vangiq vallalõ
hummogu haard kala häste
hummogu oll ilm illos perän nakas sadama
hummogu oll kõva külm
hummogu oll mõts härmän valgõ
Hummogu pidi ma immes pandma, - kalaimä kaits jälki usinahe kolmõ moksikõist, kiä olli üü joosul kuigimuudu joudnu kivve alt imä ala.
hummogu panti teie pääle suula
hummogu varra
hummogunõ kastõq nessütäs haina
hummogunõ kastõq tekk kängäq likõs
hummogunõ päiv undsõq hengüs
hummogidsõ unõgaq inemine
hummogusöögis oll muna läbikasunu lihagaq
hummogust pääle
hummogidõ olõ pikält uninõ
hummogidõ om joba hämmär
Hummoguvalgõga lää üten näioga vanna sanna, mink aknõalonõ istmisõkotus om mullõ ainukõnõ kotus maailman, kohe ma mõista hindä tävveniste unõhta.
hummoguvalgõ
hummõninõ mäng pand medälisaajaq paika
hummõnis lubatas pia kuiva ilma
sõs hummõniniq!
päiviliseq suvilisõq
vuhvi manoq võtva kultuurielo
hari morro
hoolõragominõ
ropak
pundsutama pundsõrdama pungama pungitsõma pungõrdama
laokillaq hajovillaq reebala luisun
hoolikadsõ lugõmisegaq tulliq viaq vällä
Huulmalda kuumast vannist jäi Vidrik õks haigõs.
Huulmalda tuust, et ma tälle mitokõrd vaihõlõ segäsi, opas tä minno edesi ja peräkõrd es saa ma muud, ku pidi peris sündmäldä kombõl pagõma tõistõ tarrõ, aga ka sinnä tull tä järgi ja lasksõ edesi, esi tekk sääntse näo, et midägi olõ-i võlssi.
Sarnatsuisist huulmalda esindäse nä kirändüse kattõ erinevät ilmaotsa: Lattiku lättekotussõs om inämbüste rialism ni tuu ,kuis sündmusa olli "periselt". Jaik taadvasta om muinasjuttõ kõnõlõja - tä tege taad umbõs nisamatõ nigu vanast rahvalaulik lukõ jutust, a pand taalõ muudsat vahtsõromantilist kirändüslist stiili.
Karulan om siini veidü' uurit, a iks om tast löüt põnõvit ja harvõ siini: hall kärbläsesiin, paiuvahelik, lepä-kärbläsesiin, pipõrvahelik, kuldvahelik, lõhnav makõsiin, hall torusiin, suu-punalehik, mitund sorti eba-viinuttõ ja võlvnutt.
huulmaldaq inemine
huulmaldaq ja jõhikunõ miis
huunõq olliq palamisõ vasta kimmätämäldäq
huunõq ommaq poodipidämises ümbre säedüq
huunõ edepuul
huunõ palgõpuul oll tinõtõdust klaasist
huunõ kandõehitüse nõrgõmbas tegemine om eloohtlik
hoonõq hillätassa lagonõs
hoonõq lagosi selle et es hoolitaq
mis tallitusõ pääl hoonõq om tuu perrä om nimi
hoonõq lastas purus
hoonõq oll marmorplaatõgaq vällä ehit
hoonõq tetti vana kujo pääle tagasi
huunidõ kotsilt huvitav liinaosa
h
Hoobis edevä' omma' paaritamisõ aigo lumbikunna' ehk rohilidsõ' kunna', kiä pruuvva nii tetä', et näid iks rohkõmb nätä' ja kuulda' olõs.
huup lei mehe hoimussilõ
hõõrdmisõst helläs jäänüq nahk
hööriskeles õga mehe iin
hõõrd maraq läbi sõgla
Hüüvli
huuvi kerkü mitmõkõrralinõ maja
muropini
hopa! ja kass oll mul üsän
harvaq hambaq
hõrrõ karvakattõgaq elläi
villõ
ku hiussõq ommaq hõrrõq olnuq parõmb nuuq lühküs pükäq
hõrrõliguq habõnaq hiussõq
villõ rõivas
hõrrõ hain vili
villõ püksiperseq
hõrrõ hain
piinüq söögiq
Hõrksa mõtsasiini püreesupp 15 EEK
hotellin olõ-õs üttegiq vapa tarrõ
hotellitarõ
Kubija hotelli restoraan
H. Panõq kirja kõlakaq, jutuq kahtlaisist juhtumiisist, nn liinajutuq (süstlaga nakataminõ, ahistajaq, as'aq söögi seen jm).
HTML-in märgendedäs Õ-tähte Õ ja õ-tähte õ.
http://haanja.eu/sann/english/
http://haanja.eu/sann/programm/
http://haanja.eu/sann/suomi/
http://umapido.wordpress.com
mukav ja illos kodo
hubinallaq hübinälläq
viivägi
puhtusõnõudmisõq
uikna
häötüse õdak
mitusada inemist sai hukka
hulgahna om julgõmb minnäq
pallo osaliisi
hulgakaupa vallategemine
jätt naasõ ja latsõq maaha
summa ostõn tulõ odavamb kuq tüküviisi
hulga aigo om ilmaasandaq ärq viitünüq
Suur jago artikliist pututasõq väiküide õdagumeresoomõ kiili ja kultuurõ olokõrda.
käve mõttõldaq huulitsit pite
hulkvidõ eläjide püüdjä
hojopini hajopini
hull plaan
ull pagõsi haigõmajast ärq
jalgpallihull hüpäs õkva platsi pääle
ullihamõq
hull visas kinniqhoitja niguq kubagu kavvõdahe
inemline inemine tsiht
hummal om hindä puu ümbre käändnüq
humanitaarkaldõgaq kuul
hümn kuuldu võimsalõ ja uhkõlõ
avvulaul tüüle
nalalugu
nalalik
nalakotus
soehaud
soeq pälvväq kon om mõni lammas hoolõtuhe jätet
soetõlva puhmistiguq järve veeren
Unikidõ kaupa.
susi naas põrssit nobima
susi situ-iq soe hanna pääle
sutõ man
sutt ei võiq üldäq ku jahti läät
sutt hagõma
susi ja kahr ommaq murdjaq eläjäq
susi pesä lähkesest ei süüq
susi om pelät murdja
susi räbähtü jahimiihi kätte
susi undas
kukkõlõma
tsõõt last põlvõ pääl
hüpüt palli peon
tirkõlõs üte jala päält tõsõ pääle
hüplejä käekiri
unõraviminõ
arvaminõ sai katsmisõgaq kinnütet
kargaq auto pääle!
kargaq riiperä pääle!
kargsi üte jala otsan terve kilomiitre
karas pistülidse perve päält alla
hüpäs jõkkõ nii et vesi lei korgõhe
karas jõkkõ nii et vesi plaadsaht
hüpäs sõidu päält maaha
kargaq rattilõ!
kasvai lakkõ annaq karadaq
kargusjaku vinütüs
hüppejakk hüppenoogus
kargamisnüür
hüppämise viis
tõhudaq no tedä et tä inämb rumaluisi ei tiissiq!
hirmillos muusiga üü
lumja naanõ naarahtus
närviline naar
hõikaq minno kuq valmis saat!
hõigaht kõvva
hülpünüq veri hüübünüq rasõv
hõigas kavvõmbalt
hõikajat olõ-õs udsu seen nätäq
hõiksi issit: "Tahass nätä
Huugu paot hinnäst Saksa aigo
mokaq toron silmäq jõllilõ
huulõq säiq sõnno
huulõ- küüdseläügeq
nalagaq võtma
nala peräst ütlemä
mullaväegaq maa
hüä serbätüs
hüväste V terves jätmä
huvvõ vastaminek
huvvõ ilmanägemise alossäädüisi klapminõ
Uudishimoligu käve asja uurman ni lövvi kerigu kandsu pääl rüngämän Jüri.
huvvi oll mõlõmbalt puult
tahtmisõpuudus
Põnõvit sannalugusid kõnõli viil tõsõki raamatu tegemise man olnu asjalise.
Huvitav, kinka peräst seo võistlus noq peetäs sõs? Karmõni peräst vai?
huvitav sõnnom põnnõv lugu põnnõv päiv huvvipakva reis
huvi tegünes tulõ kasus kaos ärq
Ibseni tõtõl näütemängol olliq püksiq pahepoodi käänedüq
vinne hunt
hummogumaiõ aolugu kombõq
hummogumainõ päärätt prunts
hummogumaa süük liin muusiga
piinüq hummogumaa söögiq
Hummogupuulsidõ naabridõ osa setodõ aoluuh.
iätäs terri kurgisiimnit
hummogutaivas jo hahetas
hummogutuul
korõmbas tahtmisõs on võrokeeline tiatri
tävveline gaas
väega hää ilm lindamisõs
Projektiplaane saatnuide vaihel loositas vällä ummi meelüssit.
Häie mõttide kogomise tsõõr
Idee esitamise vorm (rtf)
mõtõq lätskiq käüki
korgõmõttõlinõ jutt
Idee-tsõõri mõttõs om korjada projektiplaanõ Vana Võromaa arõnguprogrammi ellokutsmise jaos.
Oodõtas ideesid, mis
Häie mõttide tsõõri tulõ saata projekte või plaanitu tegemiisi vallakirotus ja näüdädä, mändse tüü vai tegemise jaos ja kui pallo rahatukõ vai mõnt muud tukõ olõs vaia.
Ummi mõttit ja märgotuisi võiva vällä pakku tegosa inemise, ettevõtja, ettevõtjide ütisüse, mittetulundusütisüse, kogukunnaelo edendäjä, umavalitsusõ, nuuri-ütissüse, arõndusorganisatsiooni, tiidüsasotusõ ja haridüsasotusõ.
hindätiidmise nõsõminõ hindäsolõmisõ kimmästümine
salaurgitsõminõ aja inemise pääst segi
põhimõttõlinõ tsiht
mõttõtühüs
põhimõttidõ vastasaisminõ
küläkene järve veeren nigu pildi pääl
Idosalat paprikaga
õga-aastaganõ
ekä asja massa-iq kah külä pääl kuulutaq
massa-iq egä asa pääle pahandaq
Egä esitüse manu kirota', määndsele vannusõrühmäle om tüü mõtõldu ja määndse teema all kandidiir.
egä hopõn uman lahtrin
egä järgmäne nali nõst tujjo
jouluq ommaq egä kõrd esiqmuudu
Egä kõrd kõlisti sõs kõrraga P.-le ja mi kõnõli pallo telefonin.
Egäkõrd ku üü om võimul,
egä joul olõt sa kingitüisi saanuq
Egäs juhus kaib pini uma salahusõ maa sisse karbikotussõst kavvõmbal.
Egä kuu käve kontroll, et mu eesti keele tundmist kontrolli.
egä aastaga
Ega aastak om olnu sannapäivi ja opitarõsid, kon om saanu sannaga köüdet tiidmisi-mõistmisi oppi.
egä lats saa valla puult joulukingitüses kumpvegikoti
egä lausõgaq läts käekiri räpäkumbas
egäle nälätsele anti süvväq
kõiki paiko
Egä hummok kell viis oll mullõ ette nätt võtta köögilavva päält vanaimä valmis pantu võiuleevä, aidan panni hindäle katõliitriliste plastikpudõlihe üten võtta kotontettüt taari.
egäl lillil esiq nuheq
egäl inemisel om häid ja halvo külgi
egäl ullil uma lõbu
egäl maal ommaq esiqmuudu kombõq
egäl mehel oll uma kuut rihä ja vikaht
õga üü egäöie
egän paigan kõigipooli
õgal puul oll üttemuudu külm
Egäl puul om kehvä ilma.
egäl puul maaharaot
Egäl sannal om uma lugu ja nii olli ka sannapääväl egäl sannakambal uma tegemise.
egäl sünonüümil om esiq mekk man
egäl talol uma taar egäl taaril esiq mekk
Egä tõõsõpäävä ja vast ka neläpäävä ai 4-6-pääline poissõ punt kokko egäüts 25 kruuni.
egält puult vaio kokko inemiisi
nädälilde
igähünüq kombõq kaehusõq arvamisõq
aost lännüq arvaminõ
Egä kooli/latsiaia lugõja kand ette üte pala - Artur Adsoni luulõtusõ vai mõnõ tõõsõ kirotaja võrokiilse luulõtusõ
Ygapääväne elo.
Egä pääväga jäi maimõ veidembäs.
Egäpääväne elo oll rassõ, ekä otsust tetä oll rassõ.
Egä päiv, ku ma olli koolist kodo joudnu, tei ma kodotsit ülesandit ja istõ innekõkkõ arvudi man, selle et midä muud nigunii tetä es olõ.
Egä päiv mängvä kelläq Valgrõ Raimondi "Tarto marssi".
õga päiv egäpäivi
ekäpite hää ettevõtminõ
ekä muudu kõrralik poiss
Igä pikk, pesmäldä ei päse.
Egä tsillokõnõ asi tuussi nigu hindäga üten positiivsõt energiät, ku õnnõ tuu võisi kinkalõgi rõõmu tetä.
Egä rada nakas pääle tii-ala päält.
Egä samm oll kistumalda tasalik, nii et tä uma liikmisõ man õigõlõ es liiguki edesi.
Egä roidoreisi lõpõtusõs kinke tä mullõ legosit, selle et mullõ lego miildü.
egäsugudsõq suliguq ka tan maad sõkvaq
õgasugumaidsi tükke om tett
Ütest koolist vai latsiaiast ei saa' võistlusõlõ tulla mitu üte vannusõrühmä kavva
Egätahen näütäs taa perämäne lugu, et 19. aastasaa algusa Võro maakohto kõvakallõ hoiatusõ/ettehõigu pinne kinnihoitmise asjan olõ-õs sada aastakka ildampagi küländ mõjjo saa (vuta) nu.
Niivainii, tä haard must kinni, niida pallo joudu täl oll, et vallalõ es lasõ.
inne puulpäivä kimmähe mitte
egä talo all jõõ veeren oll valgma
egäst timä sõnast tsilgus sappi
tuugaq ajat hüä meelegaq juttu kiä mõista om
Ega tüüleht tulõs esitä' eräle tekstifailina.
õga tühä asa pääle olõ-iq mõtõt vihatsõs saiaq
egä tütärlats igätses armu ja õnnõ
egälütel uma sündsüs
egälütel uma õigus
egäüts
Seole lisas omma' joosutrassi lähkün elävä'-olõva' inemise'-küläseldsi' lahkõlt oodõtu juuskjale söögipoolist pakma, sest süük om juuskmisõ man väegä tähtis.
egäüts märgot ummi mõttit
{seto kiil} egäüts pivatas ärq tetäq uma tüü
egäüts sai asast ummamuudu arvo
Egäüts tiini taht.
Egä vahtsõnõ päiv tuu hindäga kullatsit võimaluisi.
Egä vannusõrühmä töid hinnatas eräle.
Egävene hukatus satas tuu õnnõtu henge pääle, kiä salahusõ varramba är ütles."
Igäväne ja muutliganõ.
igäväne hädä ja rist taa joodigugaq
üts igäväne tülü ja kakõlus hummogust õdaguniq
igäväne tüdeng
ikäv jutt ai suikma
ikävhädä tüküs külge
armõdu sannakõnõ
pedäjäkägäriguq
mõistmaldaq koolielo kõrraldus
tiidmätüs tiatriason
Igori esä oll ehitäjä ni tä kuuld üte tutva käest, et Eestin või tüüd saia.
Igori kodokotus jäi hummogu ni õdagu piiri vaihõlõ.
Igor Ikonnikov sündü 1988. aastagal Tšernigovi oblastin, Ukrainan.
Igor esi tund kül hinnäst kimmämbähe vinne kiilt kõnõldõn, selle et tä oppõ jo vinne gümnaasiumin, a tõõsõ kotusõ pääl om täl eesti kiil.
Igor panti latsiaida, kon oll nii eesti ku vinne suust latsi.
Igor olõ-i ilman tundnu, et timmä olõsi alambas peet tuuperäst, et tä om peri jaoldõ vinne kiilt kõnõlõjast perrest.
himo terves saiaq
himostas kätte tassoq
ihnõq ihna-iq esiq süvväq ei tõsõlõ andaq
ihonuhklus
muistõhavvadsõq kombõq
II etteant võrokeelitsist (latsi) raamatist nakkav
III Haanimaa suidsusanna nätäl om tinavaasta põimukuu 1.-4. pääväl.
III Umalõ Pidolõ om hinnäst kirja pandnu 3600 lauljat - miä om rohkõmb ku kunagi varõmb.
III Uma Pido
III Uma Pido kommunikatsioonipäälik
III Uma Pido kõrraldamisõ man omma' MTÜ Võro Selts VKKF, Võro ja Põlva Maavalitsusõ', Võro Liinavalitsus, Võro Instituut ja pall'o Võro ja Põlva maakunna kultuuri- ja muusigainemiisi.
III Uma Pido Kubijal köüt mõttõlidsõlt kokko Võhandu jõgi uma pühälikkusõ ja jovvuga."
III Uma Pido lavalõsäädjä om Tagametsa Tarmo.
III Uma Pido lavastaja om Tarmo Tagamets, kunstnik Tuuli Tubin, päädirigent Silja Otsar, pääkõrraldaja Ursula Zimmermann.
III Uma Pido püüne pääle säädjä Tarmo Tagamets taht lavastusõn näüdätä Võhandu jõkõ ku viitiid, miä juusk läbi kuvvõst Võromaa kihlkunnast.
III Uma Pido päädirigent Otsari Silja kõnõlõs, et Uma Pido laulu köütvä egän iän kullõjit.
III Uma Pido pääkõrraldaja
III Uma Pido vidäjä
III Uma Pido peetäs võrokõisi lipu all ja lipu tutvustamisõs võtt ́ luulõ- ja joosumiis Contra ette inneolõmada asja - lipujoosu, miä läts läbi katsa aoluulidsõ Võromaa kihlkunna ja tsipakõsõ läts joosutii ka läbi sõpru setodõ maalt.
(III koolijago)
III võrokeeline laulo- ja rahvapido Uma Pido peetäs maaha 1. juunil 2013 Võrol Kubijal.
III võrokiilnõ laulu- ni rahvapido Uma Pido peetäs timahavva 1. juunil Võro Kubijal.
- II plaadi pääl om pido pääkontsõrt täüspikküsen ja ka mitmõ' intervjuu' päält kontsõrti olnu simmani aigu.
Iirimaal om hulga verevä päägaq inemiisi
iirisepinnär
Iisraelin piävä kõik mehe, kel tervüs vähägi kand, tiinmä sõan tagonaväen.
(II koolijago)
manoqkasumist nõstma
I. Kas Sa olõt tulõvikku, õnnõ vai muud ette kuulutanu?
Õks unikidõ viisi.
minnu kõrralikult iks primiirse sis ta
õks viil
I kodoluulinõ
jälle hais
hirmsa naarahus
vasta säädüst sisserändämine
selet näütidegaq ärq
Ilosas tegevä (illustriirvä) matõrjaali pruukmisel rehästä' taast teksti seen, näütes: (kae foto 1).
ilma allkiräldäq papõr massa-iq midägiq
ilmaasandaq
ilmaasandaq tei pritsimehile tüllü
ilmaq lääväq lämmämbäs
ilmaq lätsiq kõrrast keväjädsembäs
hainakuun olliq ilmaq kehväq
ilmaq olliq parralt lämmäq
ilmaq olliq ütevaihõ väega kuivaq
ilmateedüstüs lupa hummõnidsõs lämmäkraatõ
ilmajaam lupa hummõnis pikset
ilmajaam hoiatas suurõ vihma ja kõva tuulõ iist
ilmal om mitmit mõotajit
ilma latsildaq näütäs elo mõttõldaq
ilmalik kirändüs
ilmalik matus
Ilma mullalda' ei saasi' mi planeedi pääl olla' ello.
I. Vananurmõ luulõtusõ ́. Timä saamislugu.
ilmakimmäs matõrjaal
ilm
ilmast ilma üts tänn käü
ilmateedüstüs ilmaütlemine
ilmateedüs lupa hummõnis vihma
ilmateedüstüs ütel et täämbä satas paiguldõ vihma
ilmakuulutus ütel et täämbä satas paiguldõ vihma
ilmadu koolimaja suur ilma koolimaja
ilmligu suur kivi
ilm olõ-iq selge segendelles kuis sa tiit sääntsegaq haina
ilm es olõq sportlaisi puult
elläv nägo eläväq silmäq
elläv näüdeq
tuimaq silmäq
tuim nägo kaehus vällänägemine
lätt hämäräs
Ilm.
ilm lätt külmembäs
ilma kisk tuisulõ
ilm selgüs ärq
ilm lätt kõrrast külmembäs
ilm lätt halvalõ ilosalõ külmäle lämmäle tuulõlõ
ilm lätt jaahelõ
ilm lätt vilulõ
ilm läts pilve V ilma lask pilve
ilm mõos olõmisõ pääle
Tull vällä, et kõik reisjä tahi väega nätä, miä sünnüs saisotuskotusõ pääl, ja olli nõnnapiten uma aknõ man kinni.
Ilm oll illos ja tujo oll hää.
ilm oll lämmi a saonõ
ilm om joba peris lämmäkene
ilm om lämmi ja suvinõ
ilm om sumbõnõ
ilm om pümme
ilm om täämbä sääne rõssõnõ
ilm täämbä väega segähelles
ilm om vaiklik saa ei häste viljä tuulõtaq
ilm olõ-iq väega vilu ma panõ kergembä kampsi sälgä
ilm eht sadama
Nätä, et tuu olõ-õs politsei meelest kuigi loomulik, et kiäki sõit vallaliidsi aknidõga auton hummogu ja laul raadioga üten.
Arvada, et timä man lei vällä suur tahtmisvägi, selle et tä tiidsõ esi, et tä olõ-i hull.
Arvada, et keskkuul oll ka tuu, miä meid muutsõ, nii et sääntse asa saiva ülepää üten joron sündüdä.
Arvada, et mu imä oll ka tälle hindäle uutmalda nii hää näütlejä, et tohtri pallõl täl sängü hiidädä ja uuta kipõabi tulõkit.
Kimmähe oll tuu üts hullõmbit võlssotsussit mu elon!
arvadaq om käsikiri häönüq
Arvada sõs, et tan sündü ka hirre-eihtüs, seo sai meelega mõista tulla õnnõ vask- ni ravvariistu aol.
nätäq tulõ külm talv
Ilmuva Madis Kõivu ja Aivo Lõhmuse võrokiilnõ näütemäng "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" (1987) ja Kauksi Ülle võrokeeline luulõkogo "Kesk umma mäke" (1987);
õkvalt niguq taivast sattõ
näütäs hääd tahtmist vällä
ilmut filmi
ilm lätt ruttu valgõs
ilm kisk pilve
Kinädüskonkursi?
iloasi iloasakõnõ
Ilumõtsa taivakivihavvaq ommaq taivakivest tegünüq havvaq Võro maakunnan, Võro vallan.
Ilumõtsa Põrguhaud
ilopuhm
ehtepuu ilopuu
ilopuu
kinähüspraavitustarõ
uhkõq põlluq
ilosaq suurõq tarõq
ilosaq üteülbälidseq värtetulbaq
ilosa kihäkujogaq v ilosa kihägaq
ilosa ilmagaq om torn selgehe nätäq
ilosat müntü hopõn
ilosa kodoaia luuminõ nõud aigo
ilotarõ kinähüstarõ
hääd ilma viil pidä
illos elo niguq unõn näessiq
illos ilm tege meele hääs tahat vai ei
illos ilm lask haina ärq tetäq
illos õgõv puu
tulõvärk oll uhkõ mäng
vikurvisselemine vikurlivvuskõlõminõ
vikurvisselemise meistrevõistlusõq
ilvesseq eläseq hindäette
ilvessoel ommaq kõrvo otsan karvatuudiq
Ilvese kõgeparemba võro- ja eestikeelidse luulõtusõ lövvüse raamatun "Tulen öösel sulle koju" (2009).
Ilvesest om saanu Pulga Jaani kõrval tõne Kagu-Eesti tiitümp bard, kiä laul üten Kauksi Ülle ja Merle Jäägeriga lauluandsamblin Lõkõriq.
immahuma immähümä
imähtämä
imbünüq maik
imeq et tä viil vaivas võtt minno terehtäq
Väega ilosa Karmõni peräst.
nisalinõ elläi
kistumaldaq illos kaiaq
Immes panda omma siistmaa uibu.
A andsak kül: es avida tuu, et oll üts vesi ja õigõ süük, - ilma vanõmbilda olli moksikõsõ kistumalda õnnõdu ja kuuli väega ruttu.
Imelik om, et timäl ei paistu tuu inemiisi avitaminõ kunagi otsa saavat.
Imeline elläi ja ma igätse hirmsahe.
Imetäjä'
Imetäjide kõrraligus kaitsmisõs piät kõgõ näide kotsilõ teedüst korjama, kaema, ku pall'u näid om ja ku vaia, sis näide arvu piirdmä.
rõnnalatsõgaq om vaiv reisiq
üsäliidsi ja väikuidõ latsi süütmine
I. Määne om Su lemmikspordiala ja mille?
sissetulnuq olnuq vaia Eesti ütiskunnagaq klapitaq
immutõduq eelektripostiq
tõvõkimmüs või ollaq kas üten sündünüq vai elo joosul saad
Indiaanlasõ omma vapra ja näil om uma salahus kah, tiid poiss.
India ja Pakistani riigijuhtõ kokkosaaminõ
ütsilde oppus
Indrek! Andres! Niimuudu, rattaq lääväq katõs nädälis aresti ala.
jälle ja asunõ liin
nuradu tego
Teedüs ja registriirminõ:
Info: Külli Eichenbaum
Teedüs: Külli Eichenbaum
Teedüsleht
teedüspapõr
teedüs tsilgus läbi
"info@piusa.ee
Egäsugumanõ teedüs
Teedüs:
Teedüst mu puult mano võro keelen: Tiiä umast käest, et seol tüükotussõl nakka-i ilmangi ikäv ja vaia lätt kõiki nii elo- ku periskoolin saad tiidmiisi (ja egä päiv saa naid viil mano ka).
Söögipoodi' ja söögikotusõ'
ingli tull taivast alla ja paistus oll ümbre pää
inglüse keele õdak
inglüse keele vaht
inglüse keele proomitüü
Hispaania ja portugali keelen tähendäs negro lihtsähe musta värmi ni om pall'odõn riigen egäpäävätsen tarvitusõn.
Inemiste tulõk ́ Setomaalõ, näidõ muutumine.
inemise elo olõ-õiq inämb pühä
inemine kuulõ-iq kõiki helle
inemine taha-iq hulgast asost arvo saiaq
Inemine eläs edimädse jao umast elost õnnõ poolõldõ tuun käega kumpi ainõlidsõn maailman, miä mi ümbre om.
Inemine esi roit täüskuu aigu mõtsan.
inemine ja luudus kääväq kokko
inemine kahvahtus kuq tä midägiq hiidüs
inemine kõgepäält om armastusess luudu
inemine lövveti põrmandu päält hing välän
inemine om Jumala tüüriist
inemine om usutav
inemine püüd elon iks parõmba poolõ
inemine sekäs sagõhõhe vaihõlõ luudusõ loomuperätsele käügile
inemine saa vaimu poolõst parõmbas
inemine kannahta-iq väristämist
"Inemine tund sändsit asju vist Sannavana peräst, "mõtlõs pini.
inemisel om vaia kõrraperälist puhkust
sõaliini iist kahandõdiq inemiseq ärq
Inemise' ja kultuur
Inemise' ni eläjä' umakõrda olõnõsõ' kasvõst, kasvo' jälki eläjist.
Inemise käävä õks ka täämbädsel pääväl puiõlõ kaibama, ku elon midägi halvastõ om.
Inemise, kiä julgusõ võõra pere mano sanna minnä ja pererahvas, kiä sanna võõrilõ vallalõ tege, ommaki rõõmsa ja lahkõ.
Inemise kõrraldasõ aastagavaihtusõ aigu pido ja kutsva sõbra küllä.
inemiseq lätsiq kihovallõ
Inemise pandva lumõst naasõlõ timä nõna ala suuri tisse pääle süvvä.
inemiseq tsebiväq huulitsidõ pääl
Inemise suuvva ütstõsõlõ ja pinilõ hääd vahtsõt aastat ja kõik kallistasõ tõnõtõist.
Inemise tahtva puutäisid pini päält är korjada, a pini ei lupa.
Inemise tegevä ummi sõpruga kuun mitund sorti süüke.
Inemise ümbretsõõri olli närvin, selle et rahvast oll pallo, rassõ oll arvo saia, määntse läbikäügi tüütäse, määntse mitte, ja kas saista edesi siin vai muial.
inemise elo om lühkene
inemise iholidsõq vajahusõq
inemise haisutundminõ olõ-iq nii terräv ku pinil
inemise heng taht ülendüst
inemiselats
inemise hais aja kitsõq herksäs
inemise miil om keerolinõ
kuunolõkilõ kogosi hulga inemiisi
egäsugutsit inemiisi om
inemiisi om sääntsit ja määntsit
Inemiisi om tõtõstõ egäsugumaidsi...
inemiisi tull vaiht pidämäldäq mano
Inemiisi elo ku kultuurilidse tegevüse käänd pääpääle Eesti okupiirmine 1940. aastagal ni taalõ otsa tulnu sõda.
Inemiisi kõtu saava väega täüs.
inemiisil ja eläjil kõigil om kats rahhu
inemiisi tenopuudus
inemise halvaq mooduq
inemise häädüseq
Teedätahtminõ olõ ei esihindäst halv, a mõnikõrd tulõs asjo pääle kaia sammamuudu nigu vanast, tähendäs kogo asi kõrraga, as'a olõmisõ perrä.
inemiseõigusõ kuulutus
Inemisepelgäjit samblõsortõ om löüt 26.
kuritüüq inemise vasta ei lääq vanas
inemiseperisüs
inemiseperisüst alalõ hoitma kaotama
päälenakkamisõ iist võit vasta pääd ka saiaq
tulinõ huvi kõõ vahtsõ vasta
hakar luudusõkaitsja
hutsut latsi elon edesi minemä
huug tüküs ärq kaoma
tä tundsõ ärq et hädä tulõ
instituut käü ministeeriümi alaq
vaimotüü mõttõtüü
kütseq värmiq
tihtsä harimisõgaq vaivat maa ärq
mitmõ ala konvõrents
Internetifotodõ mano tulõ pandaq veebiaadrõs, kost fotoq peri ommaq.
võrguväreht
võrgusõnaraamat
umaette nukakõnõ
lämmi hämmär
sugulinõ läbikäümine
helüst saat arvo midä kõnõlõja sust arvas
helü korgus satas
härgütäjä ettekandminõ
Investiirmine kulda om investiirmine hirmu.
- I plaadi pääl om nätä momente üten intervjuudõga: rahvalauluõdagist inne pito; pidopääväl olnud laadust; pidokontsõrdi pääproovist ja pido sümbolpillist ritsikpillist.
I. Püvväq miilde tulõtaq ja joonistaq mõnõq piltmõistatusõq.
Iraanilõ panti majanduskari pääle
Irboska man om hipuski kotus
irras kehvä söögi pääle
jürä kõgõ seo üte asa man
indsiline jutt indsijutt
indsitüs
irv nõrgõmbat
esä and tälle üte kosmagu
Esäle miildüs tä ammõt.
esäsolõmisõ kimmästegemine
Esä lausu es sõnnagi.
Esä es tulõda tuud luku ildampa kõrdagi miilde, a mul halgahtus tuu aig-aolt miilde kül ja tege vaiva.
Esäga mul suurõmbat läbikäümist es olõ, ka imäl ja tä vahtsõl mehel olõ-õs isso ega aigo mu perrä kaia.
esä helü oll kuri ja hirmsa
Esä nakas tüüle ja imä jäi edimält väikse latsõga kodo.
esähani -parts
esä jätt umaq lihadsõq latsõq maaha
vanalell
esä istõ uman hariligun paigan
esä jääs peris sagõhõhe kavvõmbas tüüle
esä jäi kodo tõrdot vitsutama
esä jutt pand meid kullõma
Esä käske mul hindäga üten tulla.
"Esä, kas sulle miildüs koton olla?" "Miildüs külh," ütles esä ja õkvalt saa Jaan kirja tõsõ asja:
esä kasvat vaesit latsi üles
esäkodo
Esä kõrras umma küsümist, ma ütli vasta ei.
Esä küsse mu käest samma asja neländät, viiendät ja kuvvõndat kõrda, ma olli küländ kammõlik, et kittä: mina karpi es putu.
Esä lätt Siiri mano: "Läämi mänguparki?"
Esä läts är ja mii imäga lätsi ummi tallituisi mano tagasi.
esä läts kardohkit hellämä
Esä läts sõs kah vett pruumma ja pidi piaaigo külmäkrambi saama: nii külmäs ei lää vesi Liibanonin pia ilmangi ja ku ka lätt, sõs ei käü inemise ujoman, a omma paksõ kuhtõga ja uutva lämmämbät ilma.
esäl olõ-iq vaia täämbä tüüd tetäq
esähuul
esätundõq
Esäl oll väiku puust karp, päält mahagonivineeriga, ilostõt vasitsidõ sissepannustõga.
esä käest tull välläminekis lupa küssüq
kodomaahoitminõ
ilmasõa veteraan
Esä näüdäs, kuis tormasõ tüütäse ja mi tei edimädse sõidu mi kortina elotarõn.
esändä olõkist kiräs võimu vällä
jurlak
tsõdsõ
esä oll kurõmb immä
esä oll joba minegi pääl
esä oll iks mehe muudu miis
esä oll naardmisõ kõvva ärq kiildnüq
Esä oll väega herevällä, selle et taa oll edimäne kõrd, ku tä sai Eestin vette minnä ja mitu kuud oll müüdä tuust aost, ku tä viimäte ujoman käve.
esä om herksä unõgaq
esä om latsi vasta väega kuri
ma käü esä perrä
esä om väiko unõgaq
esä jätt talo pojalõ
Esä piät viiking olõma.
Esä pikut mii keskel üle näo tõmmadu pindsagu all.
Esä puult Võromaa juuriga Helbi Toomas tekk' 1980. aastidõ lõpun radikaalsit ettepanõkit võro kiräkeele arõndamisõs ja oll' edimäne, kiä naas' võro keelen tarvitama tan siiäni pruugitavat q-tähte kakkõhelü kirotamisõs.
esä tekk kangõ ollõ
esä sai kododsõ matusaia mulda
esä vuristas vundsivurrigaq lõvva puhtas
esä sõnaq mõioq
Esä tege tüüd, a lask poja sisse.
Esä tull kodo, tõi Musi koolnukihä ärä ja mi mati tä maha umma aida.
Esä ütel', et tuud või lukõ perekunnanimes, nigu Vidrikul om Mõts, nii om Sassi perekunnanimi Samsung.
Esä ütel mullõ kõgõ, et ma sündü, muld karmanin.
esä tekk rihapulkõ
Esi alostiti.
Esieräline kant om Mehkamaa Läti piiri veeren, kon viiq juuskva Koiva jõkkõ, kost Riia liina om veidemb maad ku Tartohe ja kon om kõgõ umaette eletü.
ummamuudu vällänägemine
väega julgõ inemine
meri miildü näile üle kõgõ
esiq jõvva eiq midägiq a iks väütäs tetäq
Meelega mõista olli ma peris är põrahunu.
esiqhindäst mõistaq
Esihindäst paistus taa lugu nigunii nigu üts harilik kassiarmastaja häiehtüs.
Esiki ku ma tahasi, ei tiiäsi ma inämb, kuis täst valla saia.
Esiki, ku asaluu võiva olla tõistmuudu, avitas hariligult mi elotundminõ noid esisugumaidsi asjo är klaari.
Eski mi pini käkke hindä kuuti.
kangõkaal
esiq kiimaskõllõs sis tõist ka viil kihotas
loomussidõ kokkosündümine
kisadsõ loomugaq loomu poolõst kisanõ
vastapiten loomugaq
ütel häste
jebonajalg
kangõ ja ärq tillitet latskõnõ
Esi hirnus tuu nal ́a pääle nii mis hirmsa.
esiq om naasõmiis a täl om salanaanõ kah
esiq piät kraamma tiinmä nakka-iq tan teid kiäkiq!
esiq päädpiten lumõn jalaq tillile taiva poolõ
Esi sa ütlit, et Liivi ja Sass olõ-i abielon.
umaette riik
Hindäperi Eesti vabariigi piire sisse käüväq: Harjomaa, Läänemaa, Järvämaa, Viromaa üten Narva liina ni timä ümbrelt maiõga, Tartomaa, Võromaa, Viländimaa ja Pärnämaa üten Õdagumere saariga - Saarõ-, Hiio- ja Muhumaaga ni tõisiga, kon Eesti rahvas suurõn inämbüsen põlitsõhe om elämän.
Hindäperikuulutaminõ 24.02.1918 ilmunun kujon "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele" Vikiteksten Hindäperikuulutamisõ algnõ 21.02.1918 kinnütet sõnastus "Manifest Eestimaa rahvilõ" Vikiteksten Vilgadsi Kalev: Iseseisvusmanifesti valmistanud trükikoja maja sai mälestustahvli.
"Iseseisvusmanifest" (dokumente kogomik).
esiq sei a näe-es mullõ pakkuq
esiqmuudu esiqsugumanõ
esiq täüsmiis a viit aigo egäsugumaidsi ullituisigaq
esiqtiidjä
umakäeline puut
Esi võta!
eräauto
hindä ja riigi vara
Eräelo
Eräelost
hindäraha
hinge katõsminek
esiqumahusõq
eränäütäjä asõsõna tegomuud
{kiil} eränäütäjä tegomuud
Eräslidseq asõsõnaq
inemiisi nimekiri
inemisenimi
muhamediuso vaimoliguq
Aga üten islami vastavõtmisõga võti ka nuu tõõsõ näo, ja usbekkõ elo loomuligus osas sai muslimi usu kombõ.
palokobrik krobisõja põdrasammõl{m}palokõrvaq
Island om jaet säitsmes piirkunnas
Essänd, tan tarõn oll nii pallav.
Esä!
löüdse issi üles autust
ütskõik pallu issi takka
tätä võtaq patolõ!
istõpink
istutama istma pandma
luumõ üle tulõ üttealasi huult pitäq
istmõ sälätugi
istuskõllõs ütest paigast tõistõ ei viisiq tüüd tetäq
istus
istus ja norotas umaette
ist päävä käen silmäq kinniq
istus kuurma pääl
istus nädälihüisi koton
ist nädälide viisi raamadu takan
ist kõik pääväkese tan ummitsõn tarõn
ist sälg kõvõran
istus trepi all uman urun
istus üte hämärä luu peräst kinniq
istus vaiki niguq vaga sainveeren
Istut tan!
istkõq kokkopoolõ laotõlõgu-iq tan!
istumiq tulõ valgõl
istu kuusõ all vihmavaron
Ma istu pargipingi pääl, a ega' tuuperäst kiäki mu kõrvalõ istu-i'.
istõq külg küle vasta
Istõmi jäl ratta sälgä ja sõidimi kodo.
istõmiq lauda
istõmiq linnujaaman ja oodimiq linnukit
istõmiq hään seltskunnan
Ma istõ esi ka maha ni sõbõr oll joba magama jäänü.
Istõ lavva taadõ suurõ aknõ mano, kost bussijaam oll nätä.
Istõ, kaie ümbre ni ohassi kergendüsen.
istõ ja vahtõ aknõst vällä
läts ruuli lõhnaq man
istõ lavva taadõ
istõ pliidi ette paku pääle
istõ silla pääl ja vahtõ vette
kükkäs kapstaluumõ
istusõq tulõ ümbre tsõõrin
hää süük nuheq
isonõ süümine
isso olõ-iq õnnõ nikitses tsipakõsõ
närbüs võtt pikäpääle jõu ärq
Itaalia firma edendäjä
Itaalia moodu perrä tett salat Mozzarella juusto ja tumadiga, mink pääle om valõt maiguhainahämmätüst oliiviõliga.
Itaalian läbi saanuq tuur
Itämerensuomalaiset kielet kartalla
IT tiidjä
hikitäs häästmeelest
I UMA MEKK
i vahtsõnõ kujo
Ivan Hirmsa
Ma saa paari pääväga teedäq.
ijämulgõn mustõt vesi
jääs elosaos miilde
ei piäq pääd
Jah, eiq. Seletäq, mille sa niimuudu arvat.
jäägeq julgõ kaugusõ pääle!
jäägeq paika!
Jääger om tennü üten andsambliga Lõkõriq ka edimädse setokiilse räpplaulu "Mu süä kisk", miä jakkas tavva köütä kagueestlust alternatiivkultuuriga.
jääguq seo asi õnnõ miiq teedäq!
ijähall
Jaak om külh väega pikä toimõgaq tä kõnõlõskiq nii vidävähe
Jaak, tulõq pääle! Tulõq pääle!
ijäkülm vesi tarõ
iätüküq
ijä korõhus külmägaq
Ja alasi illos.
Ja kõgõ käü mul kuum jutt sisest läbi ja mul tulõva miilde nuu õnnõdu jälle kleepeka ja poisi räbälävõitu hamõ ja veidü musta varba ärtröögätüisi sandaalõ sisen ja veidü pelgäjä naarahtus ja ma taha, et saasi ao tagasi käändä.
Ja Aleks oll ́ Roodsi kuninga nimi.
ijälahkja murd paksust ijäst läbi
ijä- maahokk
Jaamahoonõq perroonõ puult Perrooniq 2012 2TE116 Tarto raudtiijaaman 2005. aastaga põimukuun Edelaraudtee reisirong (DR1Bj) Tarto raudtiijaaman.
jäämiq sullõ teno võlgo
ijä murdu käüjide rasõhusõ all
jaanipuulpäävä karati üle jaanitulõ
jaaniüüst otsiti märke
Jaani oppaja ütel, et iispääväs piät kõik kirotama jutu tuust, mille uman koton hää ellä om.
jaanipääväs tuudiq kõoq tarrõ
jaanipäävä pantiq eläjile reboraigõst vai ossõst krandsiq kaala
Jaanipääväl vanaimä man ollõn kaibsõ tä salahuisi pindremaa viirde mulgu, valasi kõik arbuusisiimne' sinnä' sisse, ai mulgu kinni' ja valasi pinnärd hoolõga.
jaanitulõst lindsiq kebemeq taiva poolõ
Jaan Kaplinski om võrokõnõ imä puult, esä oll tel poola peritollo Tarto Ülikooli oppusjõud.
Jaan läts pikki sammõgaq ma lasi täl takan tsiatürkü
Jaan käve küländ sagõhõhe miiq poolõ
Jaan om iks üttemuudu oigõ olkõq vai tarõ palas
Jaan om iks üttemuudu oigõ palaguq vai maja
Jaan om küländ tark et perrä andaq
Jaan pand edimädse asja kirja:
Räätsä Jaani kodoleht
Jaan pässi võistluisil edimädses
Jaan Sandra (Sander), Hurda abilinõ seto laula korjamise man.
Ma jää ütsikidega juttu ajama.
Jaan Vahtra om kiränikuna Eestin vast vähämb kuulsamb ku Roht, a timä tähendüse võro kirändüsen mitmaplaanilidsembä.
jää viil vast paaris nädälis maalõ
ijä oll nõrk ja tä vaio sisse
iä om hapras lännüq
ijä om viil lagonõmaldaq
ijä om viil ohkõnõ
jaapanlasõq eläseq vanas
Jaapan saat autit ka Õuruupalõ
jääq rahu ärq jüriskuq!
Ja är süüdü.
ijä kostuminõ
om naidõ alossäädüisigaq nõun
ijätüseputka aoleheputka
ijätüsetort
Ijätüs mandlikorvi seen
Ijätüs tsitroni-laimivatuga. 15 EEK
ijätüs sulas kipõst
kõik mis üle jääs pruugitas kah ärq
iätüküq upuskõlõsõq jõõn
jääq vai saqkiq kodo!
perishammas
alasinõ suurus
jandoq meheq
ulli juttu ajama
Ja sääl hulk üts suur must elläi.
tükühind
tüküviisi ja hulgaviisi müümine
tüküviisi müümine
Ja, tõistmuudu ku pallosil tõisil, olõ-i' mul ka parhilla' määnestki tõmmõt aiatüü poolõ.
ja et üttegiq kõbahust kuuldaq es olnuq!
Jägäla sadang
kõnõl mälehtüisi tuust midä oll nännüq ja kuuldnuq
jagi ubina poolõs
jagi peogaq kumpvekke
jagi piuta poolõs
jagavaq riigipiirakut
jagavaq saagi hindävaihõl ärq
jako saama
laskmisõ rada
jahi pääle minnäq
Ja perän pilte kaiõn oll Tõnul iks tundminõ, et ega tä periselt jo nii perädü kohmats kah olõ-i, õnnõ kibõnakõnõ.
Jah, arvada või, et Kolga luulõn sõltus - näites kirotas tä poliitilist võigõlusluulõt innembä eesti, a mitte võro keelen.
jahieläjä nimmaminõ oll keelet
jahimiis om hindä kavalahe ärq käknüq
jahimiis pass kitsi
jahimeheq korjasõq eläjile süüki
JAHIMEHE KÖHÄROHI (STROCH JÄGERTEE, LÄMMI VESI)
jahiklubi
jahimaja
jahi esiqmooduq
jahimehhepapõr
jahimälehtüs
jahimehe värk
Jah.
Jah, õkva nii, mälehtüisi! Avvolist sugupuud löüdäq Eestimaalt, seo om väega rassõ tegemine.
sehveldäs naisigaq
Jah, tuu...ja ei midägi muud suurt, mink pääle ma mõtlõsi' mullaga köüdetült, ku vaest, et mullõ es miildü' latsõn kardokit mullada'.
Jahti pidävä leopardi pilte miildü kõigilõ kõgõ inämb tetä.
ku sai ärq jahtu sõs nädsähü ärq
Jahtunu' trull käänä' vallalõ ja võta' papõr är; määri' sisu pääle ja käänä' vahtsõst trulli. Lasõ' paar tunni saista'.
Jahu
Jauh
rokk
Ja uniguq tuut mullõ.
jauh om koppama lännüq
jauh om pia läbi
jüvä
neelüdäq no vähä ahjo inne ku koogi sisse panõt!
jahudaq ruuga!
turstinõ
Kivi
jauh teräq jauhõs
jahvaq mul ka seo kott ärq!
jauhataminõ nakkas paari päivi peräst pääle
jäi segätses midä taheti
jäi takastpuult tõõsõs
võta es puult
jäi ülesastmisõgaq inämb-vähämb rahulõ
Ni egä päävä ja üügä vässü vanõmba iks inämb ja inämb.
Jaigi vahtsõstavastamine om toimunu õkva perämädsil paarikümnel aastagal.
jäi õkvalt norinagaq magama
jäi kodo viguma
Jaik om tuntus saanu rahvaperätside hirmuslukõ jutustajana. Timä lugudõn liigusõ iks ja jälleki tsõõri tondi, saadanlasõ, kodokäüja, vanapagana, puugi jt vannust muinasjuttõst tutva tegeläse.
Jaik tull kirändüste luulõkogoga "Rõuge kiriku kell" (1924), kon lövvüs nii eesti- ku võrokiilsit värsse.
{nal} jäi süldilehti pääle lesätämä
Ja kinädüskonkursilõ kah.
jäi miist võõrildõ kaema
jäimiq näist maaha
jäimiq tiatrihe ildas
ma jäi bussist maaha ni pidi kätt nõstma minemä
ijätänüq mäekallõq tii
iäne kiht kuur ümbre puuossõ
jäi neländäs
lõikaja tuul
raud vesi
ijäkülm viisakus
jäi kõrras virvessihe
jäi uma arvamisõ manoq
jäi õnnõtusõ pääle sandis
jäi vaesõslatsõs
sattõ võlsmisõgaq sisse
jäi pikäle haigusõlõ
jäi pikä nõnagaq
jäi pümmes
Jaipuri ringkunna kodoleht
Jaipur om edimäne planeerit liin Indian.
Jaipur om liin Indian, Rajasthani osariigi pääliin ja Jaipuri ringkunna keskus.
Jaipur om metalli-, keemiä- ja tekstiilitüüstüse keskus ni suur transpordisõlm.
Ja esä ütles midägi tähtsät viil:
timä kaotsihejäämise asi jäi segätses
jäi sõan vigatsõs
jäi tävveste rahuligus
jäi ütsindä lavva mano majaskõllõma
jätt vikasaamisõ peräst võistlõmaldaq
jäi sängü pääle
Ja jälki läts üts miis nuurtõlõ seletämä, et ku na laulõ ei tunnõ, sis pidägu uma nokakõsõ Jummala peräst kinni'.
Ja kas seo Jaak olõ-i mitte veidükese vanavõitu?
Jakap om pikk miis
Ja kõik alost vahtsõst.
toss om välän
joudu om täl meheste
Ja ku kedägi noist koton olõ-i, sõs tarõlilli omma jo alati olõman.
Ja ku pinni olõ-i nätä, nakkas inemine tedä pia otsma.
Ja ku sa tahat hindäle kvaliteetset essä, sõs koonõrda ei võiq.
Ja küsügi.
Ja kos nuuq uniguq ommaq?
Ja kuis perremiis ütel niimuudu: kae, siin omma puu riidan, kütä, olõ, elä.
ja kost sis naas hinnäst kitmä!
jalaq jäiq külmän viin kangõs
jalaq nõrkusõq
jalaq olliq niguq maa külge tinotõduq
jalaq olliq tillile
jalaq omma käümisest kangõq
jalaq ommaq külmäq niguq ijäpalaq
jalaq ommaq niguq tinna täüs
jalaq ommaq põlvist nõrgaq
jalaq ommaq villin
jalaq tuikasõq pikäst käümisest
jalaq tillõlõsõq üle sängüveere
{nal} tsoll tull üle tsuvvaveere
sõksama
Ja läägi.
Ja lännüq tä ollgi.
jalaperähine
jalamiis läts võlss paigan üle tii
jalaja leht om veidüq esiqpoolinõ
Ja läts!
jalajakuq õdagist halutasõq
ja vintskle niiku kuiva maa pääl kala
mäe all
jalamõhn
puujalg
jalgahilaq võediq ärq
Jalan olli lehmänahast tsuvva.
jalatall jalapõhi
jalatallaq tulitasõq pikäst käümisest
jalolõ teedäq andma juuskmist valama
jalg ai pindõ
jalg võetas maaha
jalga pandma kängitsemä kängmä
kaes singuisi miä sünnüs
kaes tulõjat imehtüsegaq
ma kai timä tegemiisi peris huvigaq
Kai viil mõni aig vanadaami pääle ja tiidse nüüd selgehe, midä ma ette võta.
kai mängo himogaq
kai terävähe
jalg ai suvõ otsa mätä vällä
jalg om hirmsahe üles paistõt
jalg om nii haigõ et põlvõst või ei nõrgutaq sukugiq
jalg om ülevästpuult põlvõ hallus
jalg om jakust ärq keeverdünüq
jalgpallihullõ ja politsei vaihõl läts rüselüses
jalgpallihull
jalgpallimiiskunda saaminõ läts vaivalidsõlt
väega rassõ jalgpallimäng oll
jalgpallimiiskund lei vastast 53
Jalgpalli täpsüslüüken
jalgtii tege väiko kääro sisse
ratas om kuuri alt ärq virotõt
rattidõ vällälainaminõ
ratast sõkma
jalgratta kumm om tühi pövvä pääl sõidat
Jalgrattamatk
jalgratta õhukumm läts katski
rattasõit
Väntpööräga lühkümaavõigõlusõn
jalgratta tagatsõõr oll kõvõras lännüq
rattasõitjaq vuhisiq müüdä
Vahiq Eesti-Vinne kontrolljoonõ pääl
jalg jäi ossa taadõ
jalg kisk krampi
jalatugõjaq sukaq
tollitama tollitõllõma
takanajajaq võtiq tälle handa
jäleq jäiq lumõ alaq
tege tõisi takan
Jälki pidi ma läbi käümä tii noorõmbast tüürimehest kooni kaugõsõidu kaptõnini.
Jälleki kõnni seod tiid
Jälki päiv otsa meeledüt kaitsmist, kooni päävä lõpus mõisti maimu nii häste ujjo, et olli imä alt välän.
jälq rüüdeldäs inneskine sorop nätäq unõhtõt
siivotama siivotõllõma
jalost armõtus jäänüq
kävvü' opi- ja matkaratu piten
Jalotama nä timäga inne laivasõitu es saaki mintüs.
käümine virgutas kihhä
kävemiq pargi ringtiid piten
patsõrtokk
Ja ma ei näe viil engliid. Kohes nä ummõtõ jäävä?
Ja ma hoia tuu kõik hindäle.
Ja niisamatõ ma imehtä ka inemiisi, kiä näevä abitarvitajat, a ei avida.
jandõ tütrigugaq paar nädälit sis sai viländ
jürre kundigaq miis
jämme toimõgaq rõivas
rint rent
jämme peenükene suul
porusk
Bondi James (James Bond) ehk agent 007 om ilokirändüsline tegeläskujo, Ütiskuningriigi Timä Kuninglidsõ Korgusõ Secret Intelligence Service'i agent, kink luuja om inneskine Tõõsõ ilmasõa aignõ Suurbritannia sõalaivastigu Admiraliteedi Luurõosakunna tüütäjä ja illatsõmb kiränik Flemingi Ian 1952. aastagal.
James Bondi näütlejäq
Ja mi sõidami kotost är.
jämmesoolik
"Ei siin kah," ohkas suur-Otto ja hüppäs kivi päält maaha.
Ja ma mõtli kõik aig, mille sa ei tahaq minno naasõs võtta.
Ja maq olõ Lenin.
Ja ma olõ vanadus!
Ja määne avvuhind om?
Ja näide kangidõ miihi mälehtüses las sõit vahtsõ põlvõ saarõ viikingiide kässi all elo saanu "Helga".
jäneseq litsiq nurmõ piten
jäneseq ommaq uibidõ kuurt jüränüq
jänese juuskminõ
jänessekapsta kasvopaigatüüp
jänesekapsta-mustiga kasvopaigatüüp
jänessekapsta-palohka kasvopaigatüüp
jänesel om lahki mokk
jänes om lumõuarmõhe pikä käügi tennüq
ku jänes pinni pakõs sõs nakkas ristitämä
Ja nii nigu lehe kirodi, oll poiss uma imä ja väikse sõsarõ autost är pästnü ja api kutsnu, - tä oll kõrda saatnu õigõ meheteo!
Ja niimuudu käü tuu tüü täämbädseni pääväni, kõrd paprõvõimu võrku kinni jäien, kõrd joudsahe edesi minnen...
joogihädän inemine elläi
Ja noq es lastaq vai? Ei tiiäq, minkperäst?
Ja noq teemi mi valla "Mi Pireti" kinädüskonkursi.
ja pallu süü et istü saasi kavva
puu sinestüs ja habrastus koorõ all ärq
Ja poiss läts edesi, tõisilõ järekõrran saisjilõ kaupa pakma.
Ja pühhi aigo mõnõ ilosa tihtsä kammi vai midägi.
kõõksa tütrik
mõtlõmaldaq tego
perrä tegemä takan tegemä
perrä ütlemä
perrä kaema
peräkärogaq viomassin
peräkäro
Alalõ om veidü, näütes baski ja tšetšeni ja viil kotussidõ riibmit, nii võit üldä.
peränpuhtõq
jakupido
makussöögis anti ijätüst
järgarvsõna
pidä vanno kombit
Järgmine jututarõ om Võro Instituudin 16.mahlakuu pääväl kell 17.15 ja jutus tulõ võro keele opminõ ja oppaminõ kuulõn.
Järgmäne kõrd, ku ma timmä näie, oll nii poolõtõõsõ aastaga peräst.
Järgmädses kõrras oll esä joba hinnäst valmistanu, et tä säänest muudu tervitüst inämb ei pruugi, ja heitü hoobis är, ku kõik tälle naarahtõn vasta tulli ja põsõ pääle suud anda tahi.
tulõva-aastaga
Järgmädse tuhvi pääl oll mu vastus iks ei, a joba kolmanda tuhvi pääl, ku ma saisi vastatsidõ mürägu politseiga, anni ma alla ja avaldi uma teo är.
tulõva kuu tulõ Eestihte küllä üle ilma tunnõt tsirkusõtekij
tulõva nädäli nakkas kõik vahtsõst pääle
tulõva nädäli kuu
Järgmäne päiv mängoplatsi pääl Mait joba uut latskõist.
Järgmäne päiv tull poig esä mano ja ütel, et edespite tä inämb ei olõ nõun eestläisi sõidutama.
Järgmädsen piätüsen ma joosi bussijuhi mano ja tahi tälle selges tetä, et meil om sääne hädä, a bussijuht es võta minno edeotsa jutulõ.
tulõvast aastagast pääle
järgmäste küllä saa joonõlt kolm kilomiitret
tulkõ mu takan!
Järgnevän lühkün näüten om Contra kokku pannu kats mitmatähendüslist vällendit:
Järgmäidsil aastagil näi ma näid latsi mitmit kõrdo.
saba küündü üle tii
hand läts pikembäs
saban saisma
kõrd-kõrrast
äkilidse veere pääl olõ-õs aida iin
äkilisest rabisi liiva alla
A äkiline hiitümine tull hoobis mullõ, ku kõhvidsi uma vana pini kõttu ja tundsõ, et kõtu all omma imeligu kumo, miä olli parrahe jo kanamuna suurutsõs kasunu.
pistvide pervigaq org
äkki haard kiäkiq timä käevarrõst kinniq
äkilidse kaldõgaq tii
äkilidse sadamisõgaq tii
äkilidse ütlemisegaq miis
järv om järveoron jõgi jõõoron
Järve veeren ommaq ujomisrannaq.
Ligi kats kolmandikku rahvuspargi soist omma' tegünü' järvi kinnikasumisõst.
järve kolk
järve- mereviir
Järvenukka talu om Ähijärve põhaveeren.
järve päälmäne vesi
järvepõhi
järve põhi oll rampit täüs
järve põhja korjunuq muakõrd
järve oll vetikit täüs löönüq
klomm kolk
järv oll üle katõ süle sükäv
järve om vetikit täüs ajanuq
järve veerest nakkas pääle Ähijärve tiirada;
järvevii süäsuvinõ ohkus
järv kasus aigopiten umbõ
järv oll Saarõkülä ilo
järv om talvõl umbõn
järve päält peegeldäseq pilveq vasta
järv magasi kuuvalgõn
järv and liinalõ vett
Ja Sass om vindläne kah.
Ja sa tahat, et ma tulõssi toolõ konkursilõ?
Ja tsiapraat hapnidõ kapstidõga.
Ja siimnerakk tulõ esäst.
Ja tuu olnu' vaest ka parõmb äri.
Ja tuu omgina vast tuu, mille tä om saanu osas mino inemises-olõmisõst, ja tuu, mille peräst Palõstiinast vallasaminõ tähendäsi hindä külest määntsegi suurõ tükü ärkaksamist.
Ja tuu kõrrakõnõ aigo mi olõ nii kavvõn koolust, nii kavvõn mullast, ku ülepää üts inemine olla' saa.
Ja seo märgis ma võta Liivi naasõs.
Ja sõs kõrraga tunni, et midägi liigutas mu pää kotsil.
Ja sõs ka tädi tõi meile piimä ja munnõ ja sõs ütel niimuudu, et nälän ei piä kiäki olõma, süvvä piät kõik saama.
Ja sõs kuis tä viisorin üles astõ, kõnõl mii keeli ja suuvõ meile häid talsipühhi ni hääd vahtsõt aastakka.
Ja sõs tulõ buss, minka ma pidi keskliina sõitma.
Ja sõs tulõt sanna ja tunnõt hinnäst pidoligult ja ütlet jumalat sekkä, omjo?" kõnõlõs inemine pinile.
Ja sõs tull 8-aastaganõ poiss.
ja sis tull mere pääl üles perädü marupöörüs
Ja sõs ütel mullõ, et tulõ muka keldrihe.
Ja sõs varsti viil ütega.
Ja saq ja Enn olõti ka pulma kutsuduq.
Ja sinnä ma sõs kellä käkegi, umast arust kimmä kotusõ pääle.
rähmik pini
näütäs kuiki andsak vällä
jätt uma ammõdi hoolõtuhe
jätämiq jutu taa kotussõ pääl poolõlõ
jätäq nõnakakminõ perrä!
jätä seo luu hindä teedäq
jätäq no maaha uiaku-iq nii pallo!
jätäq taa asi hindä teedüssihe!
Jätäq Viikingihärbän hääga maha.
Ja tõnõ umanõ palomõtsu sammõl om harilik laanik.
Ja tõsõl oll ́ kirvõs sälgä kinniq lüüd.
Ja sakõstõ seo likõs hämmämine või näile hädäs saia', selle et viitsilga' miildüse' ka siinile.
opi Tarton edesi
jakas nöörilõ jupi otsa
läts vällämaalõ edesi opma
läts umma tiid edesi
jätkeq mahaq midä ti habalõt nii kavva!
jätkeq joba seo urgataminõ!
jätkeq meid hindäkeskele!
jätkeq taa jalon tsõõrataminõ!
jätkeq taa jalon tsõõrataminõ!
jakkus 2-pääväline vana sanna praavitamise oppus Hartsmäe talon.
jakkus hindäle ja jääs tõisilõgiq
Jakku leeväle!
jakku leibä!
Jätnü viinahaigõ maha.
Ja tõtõstõ! Ku latsõ' märdikuun vanaimä sünnipääväle lätsi', oll ́ terve' pindremaa katõt vedelä ja haha lödsäga, nigu olõs sinnä' pääle mõni vägimiis nuusanu.
Ja tohi koputa.
jätimiq jumalagaq kinmä usogaq et külq trehvämiq viil
jäti väidse kodo
jätt auto sinnäqpaika ja läts jalagaq edesi
jätt juumisõ maaha
jätt kõik tahaqsamma paika
jätt kõik tõisi tetäq
jätt mõnõ asa tarkuisi ütlemäldäq
jätt umaq rõivaq laokillõ
jätt koolinkäümise katski
jätt suidsutamisõ maaha
jätt tüükäsü täütmäldäq
jätt tüüriistaq luisku
jätt ussõ vallalõ
Ja väkev om loond umah väeh ja väetuseh.
Ja üts kahr, väiku, a ümärik kahr
ja üliüsigiq oll tuu üts hauss jutt
ja ülepää om tuu asi nii
Ja vanakõnõ ütel vasta: "Kuis võit sa, võimumiis, ülepää arvo saia aidnigust? Sa taha-i meelüskellä minevikku - tähendäs, tuu om sul olnu sääne, et parõmb olõs jäänü olõmalda.
"Ja vana kombõ perrä tohe-ei vett, tuld ni sannalõunu kinkalõgi kiildä!"
ja võsudsõ hainamaa pääle
J. Blokiirmisõq.
Jeesus kannaht ja kuuli risti pääl
J. Kirotaq egäpääväarvamiisi ja -uskmiisi, nn käibetõdõsit (nt Tsäi om tervüsele parõmb ku kohvi; Meheq ommaq parõmbaq kokaq; Targal inemisel om korgõ otsaedine).
J. Kirotaq tuust kah, minka kottalõ mi küssüq es mõistaq.
J. Määntsit koomiksiid Sa loet?
jne.
tsobohtuma
tsobotas ao ärq
jõõ veeren
jõõ veeren ommaq korgõq müürüq
jõõviirne pistvä perv
kund kond
jõõalonõ käük
Jõõ' naksi mäki lakja kandma.
jõõq omma kanaligaq kokko kaivõduq
jõõq ajavaq üle
jõõvangun om hää ojomiskotus
jõõ veeren
jõõ kotsil hõlos kerge undsõq
jõõ pääle tetti sulg
jõõ pääle oll tett kivi
jõõl oll äkiline sadamine
jõõl om sulg iin
jõõ vangun näimiq õngitsõjit
jõõ pääl tüütäs vesikivi
jõõ kurapoolinõ perv
jõõpõhi ja järveveereq ommaq sääl ruusadsõq
jõõpõhi jõõasõ
jõõn ja järven eläseq utraq
jõõn om pallo pöörüssit
jõõn om sügävit võrõndikkõ
jõõst ülesaaminõ oll küländ rassõ
jõõ pääl oiduq suurõq ijälappõq
jõõsuu
külä jõõ kura perve pääl
jõõ vuul om tah tasalik
jõkõ piten juusk ijäheüdü
jõgi om kallost puhas
jõgi om mitmõn kotussõn juusku muutnuq
jõgi om siiäq liite ussõ visanuq
jõgi om välän
jõgi puhastõdi ja kaibõti süvembäs
jõgi tege tan äkilidse kääno
jõgi uuristas perve
jõgi kaib hindäle vahtsõ joosutii
jõgi juusk
jõhik tsurmõ iinsaisjaq kõrvalõ
jõi hindäl meele pääst
jõi kats kruusi tsäid
jõi kroosi paari serbähüsegaq tühäs
jõimiq pallast vett
jõimiq vehvermenditsäid
jõimiq klaasitävve vatuveini
jõimiq Riia rohoviina
Praavitusõs jõiõ vett.
jõi olt ja sei kelto
jõi suurõ lõvvatävve külmä vett
tümäk palk
tsobahtuma
jonja lats tekk kõvõra nao
puron inemine tohe eiq autoruuli istuq
juu uma raha mahaq
juu põrknamahla
joodik oll igäväne päälekäüjä
joodik kapõrdas kodotii pääl
joobõriq roitvaq küllä piten
joodigu silmäq olliq ärq saistunuq
joodiguq nägeväq ja kuuldvaq mitmit asjo
joodik ripse jalgo pääl
JOOGISETEL ́
juumisõs tarvitõdi keedetüt vett
joogi mekk om jälle
joogiviil tohe-iq määnestkiq võõrast maiku ollaq
Üritüs nakkas 26. mail Võrolt ni jõud lõpulõ 1. juunil, Uma Pido pääväl, Võron peetävä Keriguplatsi laadamöllü keskel.
juusk paar tsõõri ümbre maja
juusk rõõmsahe kodo
juusk ütte ja tõistõ kotussõhe
joosõq niguq üskiq jovvat!
hoolõpidämine
juusksõlm
joosiq suurõ hirmugaq mõtsa
joosi röögügaq tarrõ
joosi läbi nõgõsidõ jalaq nõglutasõq
juusk iist ärq jätt meid sinnäqpaika
juusk mõistligult
pand pakku
juusk üürõividõgaq vällä
juusk poiskõsõ jalost maaha
juuskjaq tegeväq hindä lämmäs
juuskja om hään vormin
juuskja pand õkva inne lõppu vunki mano
juuskminõ pand tehkätämä
joosuaig
joosupoiss
juuskvaq kuluq
Juuminõ / Tervüsenaps
joonõalodsõq juhatusõq
jutligadsõq ja kruudilidsõq vihuq
joonõdaq tsirkli ja juunlavvagaq kolmnukk
Joonistami?
joonist hää nalapildi
tsehkendüstunnin opati varotama
Joosõp oll rätsepä käealonõ nikaguq uma käe pääl umblõma naas
haakõlõma ristitämä
Joosi esäle kalitorri piten järgi ja läbi iku sai ültüs - "Tätä, minku-i ärä, olõ hää!", ja viimäne asi, midä ma tuust õdagust mälehtä, oll esä suurõ ja kahrõ käega tett pai ni tuu, kuis nõukaaonõ nahast uss silmi iin kinni läts.
rõõm miä võtt meele manoq
jõud tüüd tetäq ja tülüskelläq
Ma jovva bussipiätüste, kon vanadaam joba pingi pääl istus.
Joudnu haigõmajja teno kipõstõ vastanulõ kipõabilõ, püüdse imä nüüd vällä mõtõlda kõgõ kergembät viisi, kuis taast uutmalda saisust vällä päsedä.
Tarõ ussõ takan otsustõdi, et mu imä om edimäne, kiä hindä haigõstegemisega ülikooli õe käest vabastuskirja pruum vällä pettä.
Ku tä õeni joudsõ, otsust imä tä kaivada kõtuhallu, miä tedä viimädse päävä oll vaivanu.
joud elo ja tervüsegaq tagasi
joud elolt kodo
pässi lõppvuuri
Tull aig kätte tagasi minnä bussi mano.
sai ilda üüse kodo
joudsõ uma lühkü elogaq pallo ärq tetäq
jouq olliq ütevõrra kõvaq
joudsa kasumisõgaq lats
joudsõq ütel aol peräle
saimiq ärq vällämere pääle
saimiq peräle
Saimi uma politseijaoskunna trepi ette.
jovvimiq sinnäq kon tii kinniq oll sadanuq
joudsõmiq lakõ pääle vällä
Saigi Eestimaalõ peräle, a kongi Kilingi-Nõmmõ kandin tunni, et mu reis nakkas otsa saama, selle et es tulõ mitte ütte autot, kiä olõs tahtnu minno pääle võtta.
mullõ sai selges et ma olõ pettäq saanuq
kõhtu jovvutama
jõud om kehvä V jõudu om veidüq
joudu vaia!
joudu kogoma
vaibuma
Jou.
jõulõsküdsimiq suurõ unigu vehverkuukõ
joulukaktusõl om timahavva hulga nutikõisi
joulus tetti hüvvä ravvi
joulupuulpäävä õdagu tuudiq olõq tarrõ
jouluõdak
Jouluõdagus kündle vallo
jouluõdagu pidolinõ tunnõq
joulumiis jagi pakkõ
joulumiis
jovvu poolõst olõ-õs kedä tälle vasta pandaq
joust om ütsindä veidüq nutti piät ka olõma
löüti ütsmiil
Joba mu latsõiäst pääle om sõnna "kuld" kõgõ tarvitõt positiivsõn tähendüsen.
Jo inne sõta oll võro kirändüsest huugu saanu ütsjago nuuri, kiä taal aol jõvva-es viil raamatit avalda - pääle taad oll taa joba võimalda.
jo hummogu naas küläliisi tulõma
jälkiq satas
hahetas joq
Joba kolmas kõrd üte tunni sisen.
joq pandas uudsõt
Joba kuu aigu om käünü Uma Pido laulõ valimisõ kampaania.
vihmapissõ joba tulõ
satas joba mitmõndat päivä
joba om vadilasõl viinaputõl lavva pääl
joba om kõllin külä pääl vallalõ
Joba peris titast pääst kai Vidrik, kuis Sass larmatõn ja nõna luristadõn põrmandit pite vingõrd ja kõik pudsu' pikä lundi muudu nõnaga hindä kõttu tõmmas'.
Joba sjoo riidi nakas Räpinäh pääle XXVII Kaika suvõülikuul, inämbüs tegemiisi omma plaanitu Räpinä Loomemaja mano.
joba sõa alostusõn sattõ ma vangi
Joba ütsädselt rännässi ma timäga kuun ilma müüdä.
joba väikust pääst taht tä tohtris saiaq
piakõsõ tuu talvgiq jo tulõ-iq
Jällest haisust huulmalda oll hää miil näid tundma saia.
kistumaldaq kinä latskõnõ lõpmaldaq illos tütrik
jäledü veretüü
Kahmõ käve kõgõ üle sälä, ku sahvrist miipurki tuvvõn tuu pütõl silmä jäi.
viisadang om uhkõ kaiaq
Juhan nakas tallo hindäle rõõgitsõma
juht kuuri
juht kuuri väegaq truksahe
juhataja and tüüjäre üle
juhatajal oll kats käealost
juhataja võeti ammõdiposti päält maaha
juhataja vastasaisminõ tekk ümbrekõrralduisilõ otsa pääle
juhadaq minno sinnäq!
alost kuunolõgi ärq
näüdäq tiid!
juhatus tull kokko nõvvu pidämä
juhatus otsust ütsimeeli ettevõtmist tukõq
juhi perrä
juht autot
juht lövveti ollõv keskmädselt puron
KÕNÕLGÕQ OPILAISILÕ KIMMÄHE
juhik pini
juhtkogo om nuurdunuq
juht pand taasperikäügi sisse
johtumisõ võlss seletüs
tä sai viil nüüd arvo miä juhtu
juhtu midägiq miä minno imehtämä pand
Johtu nii, et kats mu hääd sõpra/klassisõsard kolõ kõrvalmajja.
niisääne ull lugu juhtu
juhtu õnnõtus ummõhtõ lõppi kõik häste
johtu üts sääne asi
väiko putahus tull sisse
Johusligult, nii nigu elon või minnä, sai ma Võsul tutvas ilosa Eesti tütärlatsõga ja jäti maha mõttõ ärsõitmisõst.
johuslidsõ tüü tahtjit oll hulga
Juku vahtõ tunnin niisama
julgõ ja lopõ maalmisõmuud
kimmäst, julgõt olõkit.
julõti joba kõvva kõnõldaq
kirmahudi hindä ärq
julgusti last
andas süänd
hirmsa vainlanõ kättetasominõ nuhklus
häbemäldäq inemine
usklinõ inemine
Jumala kimmäs, et nuuq sääl tarõ pääl ommaq nuuq varandusõ kaardiq.
Jumala kimmäs, et vana Orm käü kodo.
jummal lõi ilma ja maa
Jummal õnnistaguq teid!
jumalalõ teno!
võõbas silmäq rohilidsõs
Jüri naas Mardilõ kosaesäs
juriidiline kihä
õigusaktigaq paika pant
juriidilidseq kihäq ja inemiseq
Jüri ja Juhan kõnõlõ-iq tõõnõtõõsõgaq
Jüri arvas tuu pääle, et kerigu ülestegemine om midägi, midä tä piät tegemä uma tütre hinge hääs.
Jüri ja Tarto huulidsa risti pääl
mahlakuu tujokadsõq ilmaq
Jüril om asast uma arvosaaminõ
Jüril olõssiq niguq kirbuq püksen
jäledü sõda
Jüri eläs Arukülän ja om kullatsidõ kässiga tüümiis, kedä terve külä tund ja avvustas.
Jüri pand maja pandis
Esieränis Contra ja Ilvese luulõn lövvüs vaimukit keelenalju, löüdlikke riime, piltluulõtuisi ja haruldaisi stiilikujundeid.
niguq haigõ olõt olõ-iq rõhkut taha-iq süvväq ei midägiq
Õkva lühivormen langõs eriline tähelepandmine ütsikite sõnnu tähendüsele.
Õkva nii oll tuu hummok olnu.
Õkva nii!
Õkva säändsite näitemänge hulgan om Kõivul naid, miä selgehe kuulusõ võro kultuuri.
vet tä sõs koton om
jutliganõ rõivas
lugija kuulut häste jumalasõnna pand naasõq ikma
jutt käü üte ja tuusama asa ümbre
jutt käve kalapüüdmisest
jutt lagosi küllä pite lakja
jutt om võro kiilde tõlgut komi keelest üle eesti keele
jutt käve kõgõ raha ümbre
jutt sai otsa
jututama
Juttõ vaihel kaijas suvõ lõpul valmis saanu lühküt filmi vana Võromaa suidsusannakombist.
Juttu tulõ sannaperimüsest, sannu eihtüsest, seosuvitsist vallalisi sannu päivist.
Juttu tulõ sannaperimüse uurmistel teedä saadust, seosuvitsist suidsusanna päivist, vannu sannu praavitamisõst.
jutuajaminõ
jutuajaminõ naas joba vasta
jutuq lätsiq lakja
jutuq ommaq raamatuhe kuuduq
jutujakus
lahva miis
Jutta kirodamine.
jutu edimäne kujo om häönüq
Jutu pand ́ kirjä timä imä Triinu.
seledäq miä sa kuuliq!
Ma kõnõlõ tuud uma nuka alt, kuis ma näi päält näide muutumist ja julgu üldä, et ka näide ullitamist ni üteliisi ka gurukumardamisõ ja usolahu tegünemist.
jutu näütemängo päätegeläseq
jutu sisen säetäseq tõnõtõsõ vasta mudsu ja latsõmeeline usk
Jututeemas om, kuimuudu saa Vana Võromaa rikkusi pruuki, et inemistele paigapääl tüükotussid manu tulnu ja määnest tukõ võinu majanduselo härgütämises anda Vana Võromaa regionaalprogramm.
Küsümise ala tulõ: "Milles om vajja võro kiräkiilt?".
Tüh'ä jutu ajaminõ / Meelütämine
Juvvas tervüsenapsin, inämbjaolt kuulsidõ gruusia võtmissõnno kõrvalõ.
juubõlipidoq
hiussõq lätväq tuulõheleville
pää oll tsäron
hiussõq ommaq pulgan
hiusõq ripõndasõq
päähari
hiussit polkama
hiussit käändmä
hiussit nulli pääle ajama
hiussõnall
hiussõtahas
hiusõtrutsak
hiussõmäär
jakugaq hiusõq
sakk
Hiusõlõikaja kuivas kliendi hiussit
Hiusõlõikaja mõsk kliendi hiussit
tsirulnik lask massinagaq hiussit maaha niguq tsäkin
Hiusõlõikaja (ka tsirulnik) om tuu, kiä lõikas, piird, stilisiir tõisi inemiisi hiussit.
Juula om õigõq kinä näogaq tütrik õkva illos pääle kaiaq
Edimesena kutsõ küläliisi sanna Karilatsi talorahvamuseum.
Hainakuu tõõsõn poolõn aedi Maima talo muro pääle kokko 12 miist ja naist ni läti sõamehe kiududi nä Kolukülä poolõ.
hainakuu om meil kõgõ tahetumb puhkusõaig
hainakuun olliq inämbüsi kuivaq ja päivliguq ilmaq
UMBÕ NOORÕ
Küsümüisile tulõ vastadaq katõn jaon: koolin vastaminõ ja opilasõ esisaisva tüü koton.
manoq tegemä
manoq võtma lihonõma
ma mõtli ello ja sõbra andsakit tegemiisi
uurminõ tekk kimmäs et...
juurõq aiq vahtsit võssõ
juurõjundiq
hiussidõ otsaq ommaq lahki
hiussidõ sisse sugõnõs halli
hiusidõ paksus
hiussidõ vasinõ helgeq
Juustoga üleküdset kanaliha
Juusto ja ananassiga küdset kundilda kanaliha, miä andas lavva pääle palohkahüübüse, põrkna-veini hämmätüse, puuviläsaladi ja tummõ riisiga
Tsialihatükü pääl juust ja suidsuliha, miä andas lavva pääle lämmä sampinjoni-kiblugasaladi, verevä veini hämmätüse ja keedet kardohkaga
JUUSTOPULGAQ
Pikäq juustopulgaq
Juustosupp
juudõl ja araablaisil om tsiga poganõ elläi
kallikivipuut
vast iks
kaap paapõha uurdõq kah puhtas
kääbätskodojänes
kääbätsuibu
puukääbäts
käädsütäs pääle jõrgapilli mängiq mõista-iq
Kaalepi tulõmine võro kirändüste koskilt "kõrvalt" om esieräline, a saman om taan ilmekat tõõndust, a võro kirändüs oll nakanu elämä umaette esisaisvat ello.
{nal} pinititililla
Kaal
kaalu- kelläpommiq
kaaluldaq olõk
rehkendäs kõik võimalusõq läbi
läbimärgütet otsus
kerge niguq putsai
kaamõraq mõõduriistaq ja muu kraam nõstõti bussi pääle
kaamõra tõi saatõjuhi suurtõ plaani
käänü takast tull auto vasta
ummik vitsik
Püdälit (kaane) om Karulan teedä' kattõ sorti.
kaasõtaja
panõq naaq purgiq ärq kinniq!
Kaardi'
kaardiq sõnaraamaduq opiraamaduq ja muuq oppamisõ asaq
Ku klõpsat kaardi pääle, näet kaemist väärt kotussidõ lühkeist tutvustust
kaardi pääl ommaq näüdädüq kõik sadamaq
mastiq ommaq risti poti hargi kruudi
mast
märk tsirkõ elokotussit kaardi pääle
tsehkendäs rannajuunt kaardi pääle
kääriq ommaq nührüs lännüq
Kaarikuq
kaari säedüq riaq
kaarin lillipinnär
Käärlaud?
Käärpuuq
Kaarsild (ka Jalakäüjide sild, Betoonsild) om jalakäüjide kaarsild Tarton keskliina ja Ülejõõ liinaosa vaihõl Raatusõ platsi vastan üle Imäjõõ.
Kaarsild Imäjõõ kalda päält
kaartõ lüümä
Kaart! Seo perrä saamiq terve varandusõ kätte!
Sjooilmaaigsõn miihikesksen võro luulõn om avitanu hoita sugudõvaihelist ja laadilist tasakaalu Häniläne (Mariina Paesalu) ja Milvi Panga. Mõlõmba võissiva iä poolõst kävvä ka varatsõmpa kirändüslukku, a nä naksiva luulõtuisi avaldama suhtõliselt ilda.
huugu andma
üten kiskma
seo ilma aigo inämb nii ei tetäq
Üten saa kah laulda.
külgesündünüq päähädäq
halahõllõma halõstama
haardva üten nuuri ja oppasõ näid tüüd tegemä, härgütäse ettevõtlusen kätt pruuvma
Üten võedu rahaga ostõdi kehväkene kortin, a aigopite läts näide elojärg parõmbas ja sõs sündü ma.
peethelü
jaosvara
Mukka üten reisjä nõsti ummi kohvriid püürhällü päält maaha ja kai irven mu sukkõ, ihomõsu ja T-hammidõ pääle, nii kuis nuu ummi ütsildäidsi tsõõrõ tei.
Saata ummi kirodusi aolehele "Setomaa" - kyk aig, tuuperäst õt umma kodokanti om vajja tõõstõlõ tutvast tetä ́.
kaatri sõit sadamahe
saekaadri pääl tetti üüq ku pääväq tüüd
tragi ja teräne latskõnõ
tsäpe taat
käpe vanamuur
kukukuivus
kabjaklapin
Kabriolett om.
kadajinõ karamaa
kadõlik jutt
kadõlik võhlik
Kadri Lepasson ja Võro Muusikakooli perimüsmuusika opilasõ'.
katripäävägaq käü kokko hulga kombit
kadonuq esä ütel kõgõ...
kaonu. Ja täl või õigus olla'
kaonuq tüükontraht
kaonukõsõ välläsaatminõ om kotost
kattõ õkvalt niguq maa alaq
kattõ suutumas ärq
kattõ rahva hulka
kattõ silmist
es usuq inämb sõpra ja timä lubamiisi
kaibas et joud kaos ärq
kaibuisil käümä
kaivas Andsu kohtuhe
kaivas et süä om kuri
kaivas rõnnon tsuskamiisi
kaibsalõ
kitu- kiusupunn
kaibusõst tetä es vällä
käeq kääväq virka
käeq söendäseq
käeq tükeq vihast värisemä
käeq kliipväq
käeq nütsütäseq kärsmäldäq nõnarätti
käeq olliq maa ja muagaq kuun
Käe olli näil iks viil ravvon.
käeq olliq tindigaq kuun
käeq ommaq külmäst ärq kohmõtanuq
käeq ommaq ärq lahenuq
käeq ommaq ärq parkunuq
käeq ommaq villin
käeq ommaq savidsõq
käeq ommaq sälä takan ruskun
käeq saiq vaigugaq
käeq pässiq ossa külest vallalõ
Ka eestläse olli väega lahkõ ja näid tõmmasi tõõsõ kultuuri.
kumpma käsitämä {mitmit kõrdo} käsitelemä
Käega tälle lehvütämä ma peris es nakka, a mii uudishimo tõõnõtõõsõ vasta oll küländ selge.
käejämmü
Kae:
Käekotin, teedäki, olli mu pass, raha ni pilet.
kaaldanõ kaalamulk
trimuliq olliq kaalan
hakraq
kaalarätt
kaalarihm
kaalasoonõq ommaq halusaq
käe aja kiskmit täüs
käejakuq kidsiseseq niguq vähäq kotin
vähähain
käemehes lüümä
kanglialonõ
kanglialodsõq tsombokõsõq
kaindlitsomp
kanglimulk kanglitsopp
kunstkäsi
kaarahelbeq
Kaara-jaan, kaara-jaan, karga vällä kaema
kaar luu joba pöörüst
kaarajahust tetti kiislat
kaara külbetäs keldsä pääle
kaarapränniguq
kaar sai ärq külbetüs
Seo keväjä välläkuulutõdulõ võrokeelitside koorilaulõ ja -säädide konkursilõ tull ́ 27 tüüd.
Ainõkava alusõst om võõdu ́ Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi kinnidedü riikliku ́ õppõkava ́ ja Võru Instituudi puult tettü Võro keele ja kultuuri ainõkava.
timahava
parhillaq seo ilma aigo
Seon kogomikun ommaki konvõrendsi ettekandidõ perrä kirotõduq artikliq.
"Käen!" kuulut poiss võitu
Kae täpsämbalt:
välläkaivõtust maast tetti lumpi saar
käevardõ pritsipandminõ olõ-iq nii hallus ku tagaotsa pritsipandminõ
kaib havva süvembäs
kaibimiq hundamendi jaos havva
kaibsõ sügüse pindremaa ülest
kaibõt lump
kaiv kavvõh,
kaivo ümbre luuma
kaivopump oll ärq karsatanuq
kaosalvõq
kaalutulp -hark
kaon om matal vesi ku liigutat pöörüs ärq
nutsõrdas nõnaräti tutsakuhe
rukudi hindä rõugu alaq
Lõunõhummogu-Eesti
kägo kuuk kuusõ otsan
süümaotuul
tsäbrolidsõq hiusõq
tsäbärähe tsäbäräle
tsäpro tsäprä
ka koolitõduq inemiseq kõnõlõsõq meil võro kiilt
kahhar petäi
tsäbrän prunts
Katõ keele kõrvuisi vai põimit pruukmist lövvüs ka näites Enn Kasaku filosoofilidse kaldõga teksten, nisamatõ Olavi Ruitlasõ "karmi keelega" kirotõt proosan.
Tohtriga katõkõisi tiremi pinni, kelle ollimi linno sisse käändnü, imä kõndman meil perän.
Katõkõisi.
katõkõisi om seldsemb minnäq
katõ numbrigaq nummõr
katõinemise tarõ
Katõkõnõdõ, lühkokõstõ näütemänga lugõmine mitmõkõstõ.
Katõkõnn ́i rollimängõ, lühkokõstõ näütõmängõ ettemängmine.
Katõkõnõdõ opmine ja ettekanmine.
katõkõrra lang
kats kõrda olümpiät võitnuq
topõld ummõlus
katõkõrdnõ suurus
katõkõrra V topõld aknõq
katõkõrralidsõq poolkaq
katsajala haarusõq
Katõkümneviieaastaganõ sõda
haihklõmiisi
katõ mõttõgaq seletüs lausõq arvaminõ
katõ soragaq muna
Katõ nädäli peräst olõs tä pidänü minemä Inglüsmaalõ, ausahe IT-firmahe tüüle.
katõnõ loodsik
edesi-tagasi pilet
Katõ pääväga võedas sann vanan paigan jupõs.
Katõpaigalisõ' ja ruumaja'
Katõpaigaliisilõ ja ruumajilõ omma' suurõmbas ohu inemiisi ull'us ja naidõ eläjide nimme häötämine, umapääd kallu viikokku laskminõ ja viikogu iist hoolõpidämine võlss aol.
katõ pernaasõ vaihõl käü köögin alasi tapõlus
katõ poolõgaq uss
katõ poolõgaq varokaehus mutrivõti
{m} värteq vähräq värräq
nõvvupidämine
katõn rinnan mõts
katõst viast suurõmb
katõ terägaq mõõk
katõ terägaq mõõk
katõ poolõgaq uss
katõ otsagaq mägi
katõ tarõgaq elämine
kahidsõ umma teko
kahits tettüt
kahitsõmist väärt lugu
katõ tiidmädügaq võrrand
haihkõlõja
katõ vaihtusõgaq tüü
kinniq masma
kahos tä es saaq tullaq
Kahos ma tuud tüüd es saa.
hallõ külq a sünnüpäiv tull ärq jättäq
kaholiguq jätüseq tsurkvaq keskkunda
kaholik
tege esiqhindäle halva
kaho suurus
{mõts} kahopesä
haard maast toomidsõ kepi
krahmas mütsü pääst
Kährik Elistvere loomapargis
kattõ kiilt
tii katõ külä vaihõl oll mulkliganõ
esiqmuudu inemine
hää nimeldäq
ma edimält haikli kas minnäq vai jäiäq
katõ oro vaihõl olliq ülepäsemäldäq mäeq
tsäbron hiusõq
kai veeren saisõ mitu laiva
pööräq väits teräväs!
käü egäpäivi katusõ pääl paistlõman
om egä päiv ammõtin
käü ja kullõs kõkkõ niguq vana nuhjus
käü ja nakatõllõs tõisi kah uma halva tujogaq
käü ilosahe rõivin
käü hää meelegaq tiatrin
käüskeles tarrõ piten
käü tõsõn talon tädirannan
käü niguq painja pääle uma jutugaq
käü andsakulõ rõivin
käü nii rasõhidõ sammõgaq et klaasitirksnä om takan
käü õdagist hojotõlõman
käü õdagist õngitsõman
aja pääle niguq uni
käü poodin egä kolmõ päävä takast
käü puulpeodsõ ülikunnagaq
käü tarrõ piten
võtt õkva mudsu manoq
kõnd vingun naogaq
käüdi mõisakõrda
käüt ümbre tarõ apakaari
Ka igä oll sääne, et naksi tegünemä küsümise, midä ma siin ilman tetä taha, mille ma siin ülepää olõ ja kas om olõman midä inämbät, ku ma tiiä ja midä ütiskund mullõ pakk.
saivast andma
käügi vaihtamisõ aigo piät haarussõ vallalõ pästmä
Kaika Suvõülikuul saa rektori ammõdiketi
käüq kõrdapiten keksiskelegu-iq!
Ka ilmusi sõs ja edespitengi peris paljo mälehtüslist proosat, kos võise aig-aolt võro keele "sisse tsusata" kavvembide aigõ miildetulõtamine.
Sõs ja edespidigi ilmu peris päljo mälehtüslist proosat, kon võro keele võise aigaolt "sisse tsusada" kavvõmbide aigõ meenutamine.
käüq minemä!
käümine om inemisele kõgõ umatsõmb liikmisviis
ärq klaaruma
targalt om hää miis puron päägaq nakkas kriugatama
ma käü kõrras ärq
käü üükõrda tüühü
ma käü kõrra perrä trennin
käü turu pääl ärq
Käünü bussijuhikoolin, et bussijuhis saia.
tii üte keero ussaian ärq
Püür
Kairo liina liikminõ om ilmkõrraldaq
käüq virka koton ärq!
käve kõva tapõlus
käve direktri man pugõman
käüssit üles käändmä
käve hambit parandaman
kävemiq ijä pääl vissi laskman
kävemiq liina pääl
kävemiq liina pääl hulkman
kävemiq mõtsan püssä laskman
kävemiq naabri aian maaskit hiilmän
kävemiq oopõrin
kävemiq tiatrit kaeman
kävemiq tutva man külän
ütstõsõ võikna mi käve kikkasiinde
läämiq ütenkuun
käve tohtrit sõitman
käve imä matusõ pääl
käve imä kalmu pääl
ma käve immist kulditaman
käve kodokotust kaeman
ma käve ääsäq ussõn
käve saatkunnan viisat tegemän
käve päävämassinan päivä võtman
käve täämbä mõtsan tsirkõ kaeman
käve voori poodin
kõva müräk käve
käve majja piten niguq õigõ miis õks
käve mõtsan pälmän puid lõikaman
käve nõna loogaküüdsen
käve uma inneskidse ülembä man
käve uma murrõgaq üte mant tõõsõ manoq
käve umblõja man kleiti pruuvman
käve palvit tegemän
Käve sääl mõskman hindä.
käve suu pääl
käve luumaian kuusõloomakõisi kitskman
käve tallõn päivilises
käve söögi iist tüül
käve tüüd otsman
üts tümähüs käve
käve ülepäivi poodin vai turu pääl
käüq koosõr vällä!
kaitsmisalonõ kasvosort
Kaitsõalutsõ imetäjä'omma' päämidselt nahkhiire': põh'a-nahkhiir, lumbilindlanõ, viilindlanõ, suurvidevlane, suurkõrv, pargi-nahkhiir. Naist omma' Eesti Verevä Raamatu eläjä' lumbilindlanõ ja suurvidevlane.
kaits ummi arvamiisi
kaitsõliido laskmiskotus
kaitsõmõts
sais kimmähe uma arvamisõ iist
Naidõ ohtõ ärhoitmisõs piät hoitma õigõt viikorgust. Tuu jaos tulõ silm pääl hoita' maaparandustöil ja pitä' piiri majajil.
kaitsõq palliq läbi
aja kõgõ nõna pistü
pidä hinnäst väega häste ülevän
pidä hinnäst vabalt üllen
pidä hindä üllen niguq herräsmiis
olõq no ilosahe!
üllenpidämise pääviis
pidi hinnäst varga muudu ülevän
oll jõhkra
pidi hindä pinitühe üllen
pidi hinnäst väega häste üllen
pidi hinnäst ülevän pallo viisakahe
pidi hinnäst tasatsõhe üllen
kääväq iks viil käetsimmi esiq jo mitu aastakka paarin
Panti käümä pästmiseopõratsiuun.
kajakidõ jälle rüükmine
Ka kalaimä näkk umma poiga ja tahtsõ timä poolõ ujjo, a tuu pagõsi nii virka, ku joudsõ, tiidmäldä et tuu takanajjai oll tä uma imä.
kakao
kakao- kohopiimä- kohvi- ubinakriim
kakk ku 'kaessi,
krobahtunuq krobak
kats vastanpuult
kats eräle kõrda
kats om tühjä ello kats om elolist
kats eräkunda lätsiq kokko
katsiguq olliq üttemuudu rõivin
katsikõsõq ommaq kirivähe rõivil
kats küngäga kõivu
katskeeline pereq
Katskiilse kiräniku puhul võip ka küssü taad, kas keelevalik sõltus teemast.
kats kohvrit om kõik mu reisikraam
kats köüst köüdeti otsapite kokko
kats krunti aeti ütte
kats kuusõkõist suurt
kats last majan kolmas tulõmisõ pääl
kats miist lõiksiq palki
kats paari kängi
kats paari pükse
Kats loodsikut oodi sadaman.
Kats, piät mõistma puutüüd.
kats ja kats tege kokko neli
katõlõ üts manoq pandaq om kolm
kats risti saina jagavaq süäme neläs
Kats salahust ei tohi tõnõtõsõlõ ja naidõ tiidjäile hukatust tuvva.
kats suurt suulahmakut
vahipostin olti kats tunni
kats tundmaldaq kurategijät rööveq laiva ärq
kats ütesugumast kaussi
kats väikeist valda panti kokko
kats valda tahtvaq kokko minnäq
kats valda lüüdi kokko
Kats vinnekiilset naabrit, kedä ma olli hummogu söögilavvan trehvänü, olli tarõtiinjä man vägivalda tarvitanu.
kalaq aediq nöörä perrä
kalaq saa-iq sääl sugõnõdaq
kalaq hingäseq lõpussidõgaq
kalaq hoitvaq hindä võrõngihe
Kala' ja jõõvähk
kalaq olliq iä all ummussin
kalaq olliq parvõn
kala om perädü hää
kalaq pantiq savvu
kala taha-as võttaq
kala kudõnõs
Kalakodaski kogukund Karulan om üts Eesti suurõmbit: 5-7 paari (10% Eesti kalakodassist) pesätäs rahvuspargi maiõ pääl.
Kalakodassilõ ja mustõlõ toonõkurgilõ om ohus pesätämise aol segämine, söögi veitüsjäämine ja pesä lähküst mõtsa raguminõ.
kalal võetasõq luuq vällä
kala- liha- kapstaliim
kalal olliq läükjäq soomussõq
kalamaimuq maigudiq suud näil olõ-õs küländ hapasnikku
A kalamaimu olli nii uudishimolidsõ, et ujjo esi tsipa kavvõmbahe vahtsõt maailma imehtelemä.
kalamaimuq sööväq puduritsa
kalamunaq kalamari
kalamiis rago ijä sisse mulgu
kalamiis tund kuis õngõnüür nõksaht
kalameheq pilvaq lanti
kalameheq pästediq järve ijä päält surma suust
kala oll marja täüs
kala om haisama lännüq
kala piät suula pandma muido lätt haikama
kala puhastamisõ aigo saiq käeq sapitsõs
kalla püündjä miis
sügüsene kalapüüdmisaig
kala- rüüvpüük
kalla saimiq kõvva
kala rabõl õngõ otsan
Karula kala' omma' suurõltjaolt nuusama', miä Väikun Imäjõõn ja Koiva jõgikunna Mustanjõõn.
Kallu saisu tege kehvembäs ja jõõvähki vähändäs püügikõrra rikminõ, võlss püügihulga' ja -ao', tõvõpuhahusõ' ja vii tsolkminõ.
kalast oll õnnõ handruuds perrä jäänüq
kalapüüdmisriist
Kalasupp apõlsiiniga
kala tull jõkõ piten üles
kala oius hurmõga
trill
Kalavanõmba esi kolõ akvaariumi tõistõ otsa.
pervepääsläisi uruq
liuhka lagi
kalõq hiusõq
kalõ süämegaq
Kallendri Eesti rahvakallendri Katripäiv
kallendri vai tähtraamat
tähtraamat
kalõhtunuq süä hing nägo
Kalõvipoja ruug
kalõ süämegaq inemine
taar
Kaljulaid om 2011. aastagast Tarto Ülikooli nõvvokogo edemiis.
müürü vai saina piten ronijat julgustõdas köüdsegaq
ütentükün kivi
mäenutt
Kalkuni miiskaetuskotus om veidü tõistõ ku koguteosan "Viie pääle" olõvil auturitel - lähkümbäl säändsele mehitsele poolõlõ om vast Ilmar Vananurmõ, osalidselt ka Madis-Mats Kuninga looming.
Suidsutõt kalkuniliha tsillihämmätüsega, miä andas lavva pääle verevä sibula ja ananassi saladikuh'a pääl
kaldaq hindäle tsäid!
külge minemä
kallahtaq no mullõ ka veidükene!
vali klaasi veereniq täüs
perv lätt liuhkamiisi järve poolõ
tekk uma jutugaq asa hullõmbas
vali tsargu viina täüs
vali teräq salvõ
vali vii pangi
Elleri Kalle
Elleri Kalle kõnõl, kuis är tunda põlist mõtsa ja põlist usku ja kuis nuu kokko käävä.
hülpünüq niguq süldiliim
hääq telekaejaq!
kõik söögikraam läts kallimbas liha- ja piimäkraam kah
armsa imäkene naanõ imäkiil kodomaa
silmigaq preesiq
kalliskiviq pilksõq kündlevalgõn
Kallis rahvas.
kungutas hinnäst üle rõdu veere
Kalmuaid om tunnistõt kultuurimälehtüses.[1] Kalmuaia ümbre olnuq lipeline aid om häönüq.
kaloriq ommaq paki pääl kirän
nardsopupp
kallo püündmä
kalameheq mütseq mere pääl
kalameheq saiq hää loomussõ
kalameheq lätsiq tormigaq põhja
kalameheq vinnasõq võrkõ vällä
kallo tull paksust sinnäq kon mi püvvi
kama
kama seen ommaq kaar herneq uaq rügä
KAMAKÕRD Pokumaal - kolm hääd üten:
"Kamakõrd" vii külalidse aiga, kos põllutüüd tetti ummi kässi jõul - viläterä' ei tulõ kombaini trumlist ja herne'-ua' konservipurgist, a egä lats saa terri (rügä, kesev, nisu) ja hernit-upõ sõrmi vahel vöörütada ja oppi nail vahet tegema.
Kamakõrda vidävä Ursula Zimmermann ja Mariina Kõller
ruhmigutäüs
kamandas suqkaq niguq sulatsõgaq
kama om vetel süük tetäs hapnõ vai rõõsa piimä sisse
Kamategu tule Pokumaa ammudseaigsel taluasemel Padasuumäel, Puuko tarõn.
kämmeldämä
peoluu
Kameeleoni silmäq ommaq väega esiqerälidsõq, nuuq tüütäseq tõõnõtõsõst tävveste eräle ja lupasõq täl tuuperäst väega lajalt nätäq.
Kameeleoniq (Chamaeleonidae) ommaq soomusõliidsi seltsi kuuluv ruumajidõ sugukund.
Kameeleon või muutaq värmi uma ümbrekunna vai tundõ perrä.
miiq olõ ka kõrra noorõq olnuq
Ka mitmõ' tõsõ' laulu' omma' löüdnü uma kotussõ kuurõ lauluvaran - katõ varatsõmba konkursi matõrjalõ päält anti 2013. aasta sügüse vällä võrokeeline koorilaulik "Om laul, miä kokko köüt".
sugõ pääd
soeq naid tätrit häste!
soeq pää ärq!
kammihambaq
kamps om värmist ärq lännüq
kamps tüküs ärq vannuma
Kamps ́olõs tuuperäst must, et es ́ tä määrde ja viisi-õi maq viil vannoigi mõskma naada.
kamps oll tihtsäle ümbre piha
Muial maailman om viil hulga rahvidõ man olnu vai om kuvõrd täämbätseni päävani alalõ inämb vai vähämb sääntsit kombid ni pruukõ.
Kanadan pruugitas kõrvuisi nii inglüse ku prantsusõ kiilt
kanaq kääväq olismuu pääl terri otsman
kanaq kõõritasõq välän
kanaq kudistiq tassakõistõ
kanaq magasiq orrõ pääl
kanaq tsaunvaq terri
kanaq olliq orrõ pääl
kanaq sabitsõsõq puhmõ all
kanaq soputasõq liiva seen
kanaq sopudiq hinnäst tuha seen
Kundilda kanaliha lipsikujoliidsi makaroonõga, miä andas lavva pääle üten suurõ aiaviläunigu ja sampinjonnõga
kondilda' kanaliha kiblugi ja miiga
vai kanaga
kana haud pesä pääl
kana põlg pojaq ärq
kana kaaritas
kanakindsuq
kana viht liiva seen
suidsutõt kana
kana lätt loodussõhe
tsolgitorovärk
Kanamammi liivakast ́ (leevägaq)
Kanamammi liivakast ́ (saiagaq)
Kana mii ja sinebimaigulidsõ hämmätüse, apelsiini saladi ja mõtsigu riisiga 42 EEK
kana lõi muna
kistreq tulliq üles
kana oll täl nii kässi harotõt et linnas trepist üles ola pääle
kana oll ütte jalga piten köüdüssen
kanapümmele saa-iq juhilupa andaq
tsiigupojaq tsiiksvaq
Kanarik esi', sõs palohk ja tsipakõsõ om tan ka mustikat nätä'.
kanarigu kasvopaigatüüp
kanarigupedästik kanarigupedästü
kana sapitsõs
kana rehäs tõist tsangugaq
SUIDSUKANA-RIISI SALAT ́
kana soputas siibogaq
kana soput sulgi
kanasulõq
kana tull aida alt vällä
nõstak sai peris rassõ
kandliganõ
kandligadsõ lakõ pääl
kuuldsa helü
Kandidaatõlõ antas teedäq.
kantlikadsõ kujogaq klaas
kand leierigaq kübärät
kand kirivit rõivit
servädüq lavvaq
kunds ja varbas!
kunds om veritses hõõrdunuq
kannimiq haina vaalust rõuku
vöörüs uman ettekujotusõn kaugidõ maiõ pääle
kandu kakma
Kanepi kandin oll lähküisi mitu sanna kütmisen, nii et kiä tahtsõ, sai inne umma sanna minekit tõisi kah kaia.
kanõbisiimneq tambidiq ärq tetti kruuslit
kangaluuminõ om pikäaolinõ tüü
Riitkamm
kangas pandas latti
kangas mähitäs varba ümbrele
Kangatempli
kangas trulliti vineeritükü pääle
Peeleq
kangast kudama
kimmäs
kangõkaal
võimiq päsedäq ku mehetsehe võitlõmiq
kõva miis
teküs oluq
kistumaldaq hääq ubinaq
kaalmisõgaq saa suuri rasõhuisi üles nõstaq
Kangro paist silmä nii luulõn ku proosan ni mõlõmban žanrin om peräst sõta tekev ka võru kirändüsluu üts tähelepanuväärsempi kiränikke Raimond Kolk (1924-1992).
kangutas kangõgaq kivve
kand huult hinge õndsusõ iist
om naabri pääle vihanõ
kand pükse pääl rihma
värv püstoligaq saina
käü kruudulidsõ pääväsärgigaq
pidä tervüse iist huult
kand lakagaq soengut
om kõgõ miihi suu pääle ärq pahanuq
kanna silmäläätsi
täl om viinahädä man
om jo pikembät aigo väsünü olõmisõgaq
kannahtas hallu
hädäliidsi jaos korati rahha
kannahtaq no ummõhtõ kohe sa joosõt!
vaivõl unõpuudusõ käen
oll ahtras jäänüq
ommaq ärq nälgünüq
kannõld näpitsedäs
kanni perä pääl om viil veidükese tsäid
kannuvõsost kasuja puu
Näoq ommaq mustas tettüq vai maskõga katõduq. Märdisantõ kambaq liigusõq märdipuulpäävä õdagu perrest perrehe, laulvaq ja suuvvaq vilä-, kar'a- jm õnnõ ni pallõsõq ja saavaq vasta kingitüisi.
saas lihha
mats leibä lihha savvi
kandsaleiammõtnik
Käokiräs - imäkeelepäävä kingitüs Mooste Folgile
kaoq mu hannast!
Dramatisiirmine/draamavormi viimine tähendäs seol juhul ka taad, et Lattik armastastas tõteste lahenda asjalukõ draamaperätselt ja proosatekstin om väega paljo katõkõnõt. Nisamatõ om paljodõn Lattiku jutõn nalja ja arolagõhusõ lättes latsi ja täüskasunuide ilma esimuudu olõki ni naist tingit nalaka vildakusõ: näites lupa Värdi naases võtta taa titriku, kinka saapa telle passise ("Esimene armastus"), latsõ mängvä pulmapito, kost muiduki puudu-i ka viin ja verelaskminõ ("Noorte soovid"), nuur tiijuht näge tiikunna kõge ololidsembä osana? pinne ("Teejuht") jne.
Ka uno perrele ja vanavanõmbilõ seletedi, kost sääne üllenpidämine.
kaotajit nöksäti kergüisi
läts hindäst vällä
mi panõ es aigo tähele
mul läts miil pääst ärq
jäi silmänägemisest ilma
kaot tasakaalu ja sattõ
rõõmuga sis võimi nätä
kaotusõhalu
kaotus murd mu mahaq
Ka paljodõn vahtsin lugudõn pruugitas vanna ainõst vai vannu ärproovit võttit.
käpäpupp
tävveline ullus
kapitalistlinõ sotsialistlinõ ütiskunnakõrd
Kaplinski omgi uma keelepruugiga vasta säädünü eesti ammõltligulõ keelemõttõkogolõ, tsihiliselt erräsäädünü "suureestlusõlõ".
Kaplinski om jakanu võrokiilse luulõ kirotamist ka 21. aastasaal ni om näites katsõtuslidselt pruuknu lõunõeestilidse värminguga tegelaskõnõt ulmõjutun "Loojak Hiiumaa rannal".
Kaplinski olõ-ei seniaoni tävveste võrokiilset raamatut avaldanu. Külh om tä kirotanu terve sarja võrokiilsit luulõtuisi, miä kuulusõ kimmäle võro kirändüse kõgeparembide sekkä ni miä valmistasõ ette ka võro kirädüse esteetilist mitmakesistümist 20. aastasaa lõpul.
kapp mahus siiäq õkvalt äräq
kapp om köögi nukan
kapstaq kasusõq lohistõ
kapstaq ommaq riipnäq olõ-iq suula pant
kapstaq ommaq potigaq ahon
kapstakeedüs
kapstalibligu vaglaq sööväq kapstalehti
kapstal om joba suur pöörüs otsan
kapstapää
kapstahüüvli
Kapstariiv
kapstariiv kapstahüüvli
kapstaliim kapstaruug
kapstaloomaq olliq eeläq närvehtänüq täämbä ommaq jo kirgile
kapstaloomaq ommaq timahavva tihnadsõq
Kapstatünni', kivi ja vesi ommaki seo pidolavastusõ pääelemendi'," kõnõlõs Ursula Zimmermann.
Püksi ummõldi Võro- ja Setomaal pikembä ku põha puul Eestin ja noilõ tõmmadi pääle põlvini suka vai katõti seere rasudõga.
piotäüs haino
paslagugaq kuht
loomuperäline esiqumanõ
KÕRBATTS ́UKRUIÄTÜS VANA-TALLINNA JA VATUKOORÕGAQ
eräleolõgi aig
larmi täüs kotus
Karaski' Võromaa Kutsehariduskeskuse opilaisilt.
karastas hinnäst külmä viigaq
kalõstas mürkü vikahtit
VURTSUJOOGIQ
larmi lüümä
rüükmise ja mõõko vehkmisegaq juusti tapõlustõ
kärbläne pinises liimipaprõ külen
karbi nukaq
kärbläseq laskvaq niguq hurrin
kärbläseq ommaq lambikupli täpilidses sitnuq
kärbläisi oll nii pallo et õkva võtt rehitellemä
kärbläsepapõr
kärbläseseeneq ommaq jihvtidseq
kärbläseseenel om tupp jala all
karburaatri ummistas ütteluku ärq
pelgäs varastamisõgaq kinniq jäiäq
kas saq pelgät tõõmeeli pümmet?
Pelätäs päämidselt kattõ asja: telehvoni vastavõtja Tartu liinan tunnõ-i paigapäälitsit teid ja külli.
peläti et võõras või latsõ ärq kaehtaq
kahrõq käeq ommaq tüümehe näütäjä
korõhtuma
vuulsa jõgi
kidsukülm
käro tsärdsä
tsärre vanamuur
kalg vesi tege naha korrõs
vohovill
selge jahhe keväjähummok
selge luudus
kärgpereq
"Kari kodo!" lauldas Uma Pido pääkontsõrdi laulukavan koorilaulõ vaihõlõ.
kari läts ummapääd vilä sisse
kari lasti ädälä pääle
Karilatsi muuseumin oll minevaasta kolm suidsusannapäivä, ku sann oll ka kütet ja sai sannan kävvü.
Karilatsi savvusann tege külälisilõ ussõ' vallalõ!
karaeläjile pandasõq numbriq külge
kari puhkas lepävõso varon
kari süü jõõvangun
nuhõl sagõhõhe ilmaasandaq
käro tetti tuulõratta mano
nuhklusõ trahvi toetusõ kahotaso ülemäne
nuhklusõ kõvahus
trahvilüük
karistust anti tävve ravvagaq
nuhklus oll hirmsa
trahvi kergendedi
trahvi ja nuhtlust arvama
karasund
nuur kari
kara kodoajagi aig
Karala maakaal
karalatsõq teiq hindäle valipilli
karalatsi uikna oll kavvõndahe kuuldaq
karamaad ja hainamaad hoit eräle tahr
Ku karamaalõ saiõ, sõs edimädse tunnikõsõ raiõ kõgõsugumaidsi puhmõ maaha ni nöörässi puhmukuha karamaa keskele, - nii sai tükk aigo rahun mõtsa piten ringi roita üten pinnega, ilma et olõs pidänü lambidõ peräst murõht tundma.
karamaalõ tetti roelmuaid ümbre
Karamaa pääl raiõ jäl puhmõ, nöörässi ossaunigu karamaa keskehe ja lamba jäi puhmukuha ümbre süümä, nii et mitte üts murõ.
karus ropsas lehmäle vitsagaq
karus ai kara niidü pääle süümä
piibar
karatsura
karapoiss küünüt soele väidsegaq leibä
karussõl oll vitsa asõmõl tokk käen
karusõ kaku uigahtusõq
karan oll sadakund eläjät
kara mant ärq harkunuq lambaq
tannom
mehikuanõ
vahassidõgaq mesi
räägütämä
Karl Ast ol sostiaaldemokraatliku partei üts asutajit ni mõnda aigu ka Eesti Vabariigi ministri, peräst sõta ol tä Eesti konsul Brasiilian ni pinsipõlvõn eläsi Kanadan ja USAn.
tirrõ tütrik
Karmõn ei süüq kalla.
Karmõn, läämi tsipakõsõs kõrvalõ.
Karmõn, ma vii su tsikliga kodo.
Karmõn, oodaq, ma kõnõlõ.
käpe astmisõgaq mutikõnõ
kõva külm
kalg rõivas
elo rasõhusõq tulõdiq hindä jälkiq miilde
raiatama kärnä minemä
krobikunnas nõiut kuningapoig
hobõsõhublik kärnäleht
Karpi tohi es puttu.
rabakarask rabask
kärsitämä kärsitellemä
räbelik
kasina elämisegaq tütrik
pelädäq olõ-iq sääl joht midägiq
Karts
pelgsi pelgsi ärq iks julgsi
tsärre tütrik
kärpsäq värmiq
kardohkit ei tohiq müldüssin hoitaq
kardohkit korjama
kardohkaq keiq ülearvo pikält
kardohkaq olliq tsillokõsõq niguq jobuliq
kardohkaq ommaq ärq keenüq kurnaq nuu ärq!
kardohkaq ommaq keldren idonõma lännüq
kardohkaq ommaq lumolõ
kardohkaq ommaq ärq hainatõduq
kardohkaq ommaq limolõ keededüq
kardohkaq panti ahjo
kardohkaq praatusõq pruunis
kardohkahoitus
kuup koobakõnõ
kardohkakorvi vang
koloraado
kardohkaq
kardohkapandmisõgaq saa-iq inämb uutaq
kardohkanurm jäi upungihe
kardohkatamp kardohkasupp
kardohka- rüänurm
kardohka saaksus om paiguldõ esiqsugumanõ
timahava oll inneolõmaldaq kardohkasaak
hõtil
kardoka-seenesüük
kardohkasilmi vällä kaurma
kardohkaq olõ-õi hää vällänägemisegaq
kardohkavorm
kardohk om üükülmä vasta hell
kartol juusk tooli ala
kahr ai umma jämmet jorro
kahrukuup kahrupaht
Karula Hoitmisõ Ütisüs (KHÜ) om mittetulundusütisüs, miä om luud Karula kihlkunnan ja timä piire pääl elävä rahva kogukunna, kultuuri ja elukeskunna hoitmisõs, parandamisõs ja uurmisõs.
KHÜ om pruuvnu säändsit häti üles löüdä ja osapuuli kokku viiä'.
Karula Hoitmisõ Ütisüs om tugõnu võru keele ja kultuuri edendämist. Mi olli Kaika Suvõülikooli üte' päämidse' kõrraldaja' 2008. aastal.
Karula Hoitmisõ Ütisüs om võtnu süämeas ́as, et kogukond esi' nakanu ummi murrit lahendama ja inemise nakanu uma kolga arõndamisen üten kõnõlama.
Karula Hoiu Ühingu liigõ
Karula inemine om paiknõ ja avvustas vannu kombit.
Karula järve' omma' inämbüisi madala' ja viihaina täüs ja tüküse' kinni' kasuma.
Karula kala' omma' nuusama', miä muialgi Eesti siseviin.
Karula kihlkunnast kokku kor ́atuidõ asju tutvustusõ' omma' olõman lasõrplaadi ja raamadu kujul.
Karula kihlkunna vana' laulu' omma' niisamatõ joba eläväst pruugist häädünü'. Olõmi tennü' kokku kor ́atuist arhiivimatõrjaalõst plaadi, midä egäüts või kotun kullõlda, et vanast kõrralaulust aimu saia.
KARULA KIHLKUNNA VANÕMB KÄSITÜÜ
karula@lk.ee
Karula luudusmaastikun omma suurõ' mõtsa' üten järvi ja soiõga.
Karula-Lüllemäe Tervüse- ja Spordikeskus om Karula rahvuspargi lähiksel Lüllemäel.
Karula maiõ kõgõ esierälidsembä' ni ainulidsõmba' omma' mäekuntõ vaihõlõ järvist tegünü' väiku' suukõsõ'.
Karula rahvuspargi eläniku' ja muu lähkümbä kolga rahvas kutsutas kokku, et kullõlda rahvamuusikat, tetä' tandsu ja maitsa kotust üten võetuid süüke ni juukõ.
Karula rahvuspargi kontor
Karula rahvuspargi küläline saa tetä' mitmit asju:
Karula rahvuspargi küläliisikeskus
Karula rahvuspargi mõtsa' või jaeda kolmõ esisugumastõ jakku:
Karula rahvuspargi maast om soid 6%.
Karula rahvuspargi tsihtkaitsõvüü mõtsa' omma' vana', kirivä luudusõga mõtsa'. Sääl om esieräliidsi harvõ ja kaitsõalutsidõ kasvõ kasvukotussit ja eläjide elupaiku ja ainuliidsi mõtsaelukundõ.
Karula rahvuspargi niidü' omma Lõuna-Eestin hariligu' paluniidü', kuiva' ja likõ' maaniidü' (pärisaruniidud) (Köstrejärve, Rebäsemõisa-Madsa, Lajassaarõ, Kaika-Sibula jt), sh. kaldõniidü' (sürjaniidud), sordivaesõ' suustunu' niidü' ja suuniidü' (Kaika-Iiperä (Jõõperä), Sibula, Mähkli-Viitka jt.).
Karula rahvuspargin om kirjä pant 157 sorti tsirkõ.
Karula rahvuspargin om kirjä pant 42 sorti imetäjit.
Karula rahvuspargist om löüt 140 samblõsorti, Eesti Verevä Raamatu sortõ om kirjä pant 8: Helleri ebatähtlehik, lõhnav maakarikas, pisitiivik, läükvä kurdsirbik, kolmis-tahuksammõl, sulgjas õhik, suusammõl ja Ruthe põikkupar.
Karula rahvuspargist om löüt 431 esisugumast suunkasvo (soontaime).
Karula rahvuspark
Karula rahvuspark mahus inämb-vähämb är aoluulidsõ Karula kihlkunna piire sisse, tä om kihlkunna hummugupoolitsõn jaon.
Karulan om Lõunõhummogu-Eesti kõgõ suurõmb mõts, miä küünüs kavvõlõ rahvuspargist välläpoole.
Karula vii'
Karula vessi seen eläs 11 sorti karpõ, naist ohku järvekarp om Eesti Verevä Raamatu sort.
Karula vessi seen eläs kolm Õuruupa Liidu luudusdirektiiviga kaidsõtut kalla. Nuu' omma' kivijürräi (hünk), imändäkala (lodjakala) ja kiidsakala (eesti keelen hink, võldas ja vingerjas).
kärolõ tetti korgõndus pääle
kahr om joba jalol
kahr om päämidselt kasvosüüjä
kahr om kõva a ull
kahrupojaq harisiq väega ruttu inemiisigaq ärq
kahru rebäse pini jäleq
käolina käorüä kasvopaigatüüp
käolina kasus kuiva kotusõ pääl matal peenükene vars ja valgõ kukukõnõ otsan
kahueläjide kasvandus
tikõrperänõglaq
Karvnahk
püürhäll käü püürä
kahr tsusas käpä puurivarbõ vaihõlt vällä
kahr tull nigu mükin
koolõt ku pini
karvaq pistü
karbus luntküpär
lõpnuq pini
kas tuu asi tasos ärq?
kas siibogaq sivvuq ommaq periselt kah olõman?
kõorida
kõoq lääväq joba kõllatsõs
kõoq olliq ladvoldõ kokko pulmavärtes köüdedüq
kas om ello välänpuul Maad?
kõo külen ripõndõlõs tükükene tohko
kõoleheq
Seolgi pidol omma' kohal projektikoori "Naasõ' nurmõst" ni "Mehe' mõtsast" - lauluhimolidsõ naasõ' ja mehe', kiä külh egä päiv laulman ei käü', no "mobilisiirvä" hinnäst just võrokeelitsõ laulupido jaos.
kõomahl
kas imäkiilt peetäs tähtsäs?
kõoossast tsimmas mahla
kõoossast tsimmas mahla
kõoraagõs om karapoisi vits
kõivonõ kõonõ
käsi es nõsõq timmä lüümä
upin es küünüq kätte
käsi käü täbärähe
käsikiri ilmutõdi trükün
käsikirä pidänüq viil üle käümä
käsikirän om viil sändsit kotussit miä olõssiq vaia üle kaiaq
käsikiräst ommaq õnnõ ütsiguq jupiq alalõ hoitunuq
Käsikivi
kängämulk
käsi läts mehidse pandmisõst paistõhe
Kas ilma esäldä ei saaq?
kehväpuulnõ viläsaak
käsi pikän
käsi oll katski a noq om ärq süttünüq
käsi om pikän
tsiukja
kasõ ummi hukan rõivit
käsi aja hallu
käsi süttü
Käsitüü.
Vüükudamise oppus om massuldaq.
Käsitüüringi
Käsitüütarõ
Käsitüü as'a ja teenussõ
käsilde tettüq savianomaq
käsi väärähtü ja väits lõigas sõrmõ
käsi lünnähtü
kasiq ussõ!
kas jäit no rahu?
Kas ka Luujalõ lähembähe?
Kas kama om aost ja arust vannu talupoigi nõnaesine, minka pääle vilistada ja hõigada: Mul kama! Vai om ta hoobis üle ilma üts umaperätsembid söögiasju, minkaga eestlase' võissi tervüslikkuse poolõst Guinnessi raamatule päseda.
kas minno kah ligi võedas?
Kas kandidaatõ om pall ́o?
Kas ka õnnõs?
kas kiäkiq hõigas vai kuuli võlssi?
kas kiäkiq tiid taht?
{kiil} käskjä kõnnõviis
virgats tõi vallamajja rutulist tiidmist
kas puno jo täüs?
kõiv om majakoruq
kõiv tsilgus mahla
käskü piät täütmä
Kas kulda, miä om vällä kaibõt süväst mulla alt, saa kunagi tarvita' nii, et tuu avitanu' parõmbahe huuli' maa haavatavast pinnakihist, mullast, miä meid elon hoit?
Kas kuld om mulla vastanpuul?
kas kuus om ärq ehit?
läät vällä vai?
kas lähükõrran olõ-iq kedägiq kiä sinno avitanuq?
kas läämiq ütenkuun vai egäüts hindäette?
kas latsõl om lugõminõ joba selge?
kas lasit vasta vai müüdä?
kas liha om kütse?
Kas liinasaksa õks naidõ jutust arvo saava ja avita mõistva?
kas makatiq üten vai eräle?
kas tasos minnäq?
Kas mängit ütsindä kah, midä ja kuis?
Kas Sa mängit veebi-, plaadi- vai videomängõ?
kas ma olõ väsünüq? olõ-iq väega
kas ma saa telehvonni pruukiq?
kas ma või tiiq mano tullaq?
kas meile om võõrit tulnuq?
kas mi aja hüvvä vai hulka takan?
Kas mi võimi ti puul üllen maada?
Mitmõkõisi vai ütsindä?
kas mul om määne putas man et minno taheta-iq?
kas neo om olnu hää ja tululigu valiku;
kas näide iin om vaia köödsätäq?
kas nii kõlbas?
kas noq küünähüt?
kas noq vai ei kunagiq
Kas üldä tuu kotsilõ õnnõ "pühändümine"?
kas olõt rahulõ?
Kas olõt vaimõ vällä kutsnu?
kas olõtiq joq ärq telnüq?
kas ommaq kesväq keerolidsõq, kaaraq katsakandilidsõq
kas om kikas kaara lännü, kaara-jaan tä vällä toonu
kas tuu lugõ kedä ma kõgõ inne tennä?
Kaspari jaos om tuu suur asi ja olku et tä om Oskarito pääle veits kadõ, kuna tuu rüüv kõik tähelepandmisõ hindäle, sõski tä hoit ja kaits tedä egä hinna iist.
Kaspar ni Oskarito ei mõistaki õigõlõ kuigimuudu tuud asja vasta võtta ja õnnõ kasutasõ hindile paksu naha ni jäävä imäle toes üten timäga elämä.
Kaspar opis suurõnkoolin stsenaristikat ja Oskarito kaes uma kooli 9. klassi är lõpõta.
Kaspar saa ummõhtõgi häädmiilt tunda õigõst perreelost.
kas mõsu om jo tahenuq?
kas mõsk om ärq mõst?
Kas poiskõsõq ja tütärlatsõq, esi rahvusõst latsõq mängväq kuun vai erälde?
Kas püvvät ka hinnäst näide muudu rõivilõ pandaq vai üllen pitäq?
kas raha om tulnuq?
Kas saasi mullõ bussiao ette lukõ?" tege vanadaam mukka nüüd juttu.
kas sa pendsinni võtiq?
kas sa kõhta ei ütte tunnigiq uutaq?
kas sa hindäle tarõkraami ka olõt joudnuq soetaq?
kas sa filmist tuud kotust mäletät?
kas sullõ sai noq tävvelt?
kas sa õks saat esiq kävvüq?
Kas sa õks tiiät, kon seo viikingivarandus om?
kass ai kausi kummalõ
kass ai üleväst riioli päält kausi maaha
kas sa usaldanuq sinnäq minnäq?
kassa man tüüneldi ja õiõndõdi
kas sa plaanitsõt haigõs jäiäq?
Kas sa kirotat mullõ?
kas sa kohtunigu märki näit?
kas sa kosti ka tõiq?
kas sa kullõt imä sõnna!
kas sa olõt kah talomiihi liidon?
kas sa lasiq pini üles ka lahastaq?
kas sa latsilõ kosti ka tõiq?
kas sa tunnistat seon sallin vika?
kas sa muid kallo saaqkiq es?
kas sa olõt hinnäst joba kirjä pandnuq?
ullis olõt lännüq vai?
Kas Sa olõt mehenaanõ/naasõmiis?
olõt sa midägiq säänest inne tundnuq?
kas sa mõistat mullõ üldäq kuna tä koton om?
kas sa ostiq hindäle koirapini vai litapini?
kassapidäjä
kas sa taast asast midägiq taipat?
kas sa tiit tsigaretti vai pabõrossi?
kas sa tahat et ma uma põkadsi tserbagugaq sullõ motsila tsungahta?
"Kas tahat viil kõnõlda tuust pini-aúast?" küsüs imä.
Kas sa tahassi minno tüü man avitaq?
kas sa täämbä umma siipi ei kaekiq?
Kas sa tiiät ülepää, kon tuu varandus om?
kas sa timä targast jutust midägiq mõrgassit kah?
kas sa tennüst mängit?
kassapapõr
tullo tuuma
kas sa tullit ütsi vai katsi?
kas sa ütliq midägiq vai su nahk kobisi?
kas taa auto kodonigiq kannus?
Ütelt puult om tan põ ́han umbõlõ hüä võimalusõ sääntses eihtämises.
kas seo hopõn joud iks vetro vitäq?
kas seo plats V kotus om prii?
taa no määne mehe jutt!
kas seo oinas om sul lõigat?
kas tuu oll poiskõnõ vai latskõnõ?
kas taa pada om pangilinõ vai katõpangilinõ?
kas taa rõivas om toiminõ vai labanõ?
kas seo asi küünüs sõnomilävest üle?
kas taa tütrik oll mõni su vana pruut?
Kasseti ́, lasõrtsõõri ́, kotsõpäälside ansamblide vai kuurõ vai lauluimäde lindistüse ́.
kassiq ommaq täämbä väegaq herksäq
kassi saa-aiq vitsagaq opadaq
kas tan midä kaiaq om?
kas tan või suitsu tetäq?
kassi löüdjäle lubatas vaivaraha
kassilõ tetti mässätüs niidi otsa
kassil oll mitu puutäid
kassil ommaq pojaq kuus tsillokõist halli kahuskit
kassil om vindsõ elo
Kas sa ka jäämä tullit?
kas saq kah taan asan kuigimuudu man olõt?
Kas Sukka tandsi võit? / Tandsimi!
Kas Su' raha
Kas Su' raha sais õigõ kotusõ pääl?
kassipojaq lööväq tuuti
kassipoigõ mäng tege kõigilõ nalla
kassipojal ommaq joba silmäq pään
kassitiindüs kussi tarrõ
põldhummal utikhain
kassi silmäq helkäseq pümmen
kassi tagakäpäq
kass kand poigõ kats kuud
kassi vundsiq
kass raug ussõ takan
kassitiindüs kussi tarrõ
kass lahksõ klaasi üten valmispannusõgaq ärq
kass lüü häästmeelest nurru
kass lüü nurru
kass vääräs ärq hiire
kass nipsas hiire kinniq
kass naugõlõs ussõ takan
kass lakk hinnäst keelegaq puhtas
kass nühkätäs hinnäst pernaasõ jalasiiri vasta
kass kurnas
kass tükke mulgust läbi
kass mõsk umma kaskat
kassiräbäk om tsirgu ärq murdnuq!
kass sai pessäq noq vari minno
kass piisles ahopaistusõn
kassil võeti siginemine ärq
kass tsiirot pernaasõ jalgo ümbre
kas su firman ommaq paprõq kõrran?
kas su kell om õigõ?
kas sul paprõq ommaq üten?
Kas sullõ imelik es tundu vai?
Kas Sul om olnu uma hirmsa läbielämine, mõnõ filmi tegeläne vai midägi muud, midä olõt väega pelänü.
kas sul om maa ärq tett?
kas sul ommaq massuq massõduq?
kas sul om timä kotsilõ teedüst?
kas sul ommaq tuloq joba teedäq annõduq?
kas sul om põld ärq pant?
kas sul om põld maan?
Kas sul ommaq peediq mõstuq vai?
kas sul raha om üten?
kas sul pruuti om?
kas sündü poiskõnõ vai tütriklats?
kas sündü poiskõnõ vai tütärlats?
kas su poig olõ-iq viil naist võtnuq?
kas su raamatulõ jakku ka tulõ?
kas sutatiq kaidsõt andaq?
"Tä ei hooli' inämb inemiisist," hiitüs imä.
kas tahat sakõt vai vedelät?
kas tä jutu sisen minno kah mäleht?
valaq lilliq ärq!
kas täl olõ-õi midägiq targõmbat tetäq?
kas tä umma teko kahitsõs kah?
kas tä omgiq sääne ullikõnõ vai õnnõ tege?
kas tä su küsümise pääle midä vasta ütel?
Kas tä tõtõst su käest es küsüq vai, et miä sa tä tarõ pääl teit vai?
kas tiiät mõnt kiä tahassiq haino müvväq?
kas timmä saa ärq kõnõldaq et tä üten tulõsiq?
kas ti kõhta-iq minotitkiq paigal püssüq?
kas teit taad tahtmaldaq vai nimme?
kas teit taad tahtmaldaq vai nimme?
kastõhain
"Kas sul om kipõn aigo, kooni ma vanadaami istma avida?" küsü ma juhi käest.
kas ti jätät umma juiamist muguq juiasõq pääle!
kastõq tulõ maaha
kastõnõ
Kas ti minno otsiti?
Kas ti näüdänü mullõ umma müügilupa?
kas ti näütüst ka kaeman kävet?
kas ti noodari man ärq kävet?
kas ti olõt üten leevän?
viitsilk
Kas ti praadituid kardohkid tahati, meil jäi veidükese alalõ?
kas ti minno kõnõlõt?
kas tervüs om täämbä parõmb?
kas tiiq sõidat maad vai merd piten?
kas ti tahat läükjit vai ilma läükeldäq pilte?
kastõgaq rõssõhunuq hain
kas ti läät maaha?
püüne sai kõrrapäält kastõst kokko pant
mõtshaina-luu kasvopaigatüüp
hämmäs sulõ tindipotti ja naas kirotama
soostilõ tulõ vett mano pandaq
kas tõtõstõ lätt jälq müllüs vallalõ?
hämssi hindä vii seen likõs
hämssi jalaq ärq
kas tulõtiq merd vai maad müüdä?
Käso Hanso ikminõ
kasus olõma
kassu olõ-iq tuust joht midägiq
pruuk säädüsetundja nõvvu
tarvitas maalõ pääl pallo kärehit värme
tarvitas paari ladinakeelist ütelüst
Pruuki' Times New Romani šrifti, tähe suurus 12.
Tarvitaminõ
palgas meheq pääle
pruugit rõivas pulst
Tarvitõt Wikipediat
tulonäütäjä om väega matal
pruukmisoppus
Ka suurõmb osa võro luulõtajite seltskunnan meelelahutusõs laulõtuisi laulõ kand inämb vai vähämb muutuisi jälgi.
kas kiä esiq taht?
kasus õkva silmä näten
Kasus vahel ütsikult, vahel pundikaupa.
kassuvhädäle tetti kirgüsravi
kasuja muudu asaq
Kas vanõmbaq kah latsiga mängväq? Ku mängväq, sõs midä ja kuis?
Kas tuu om õigõ, et ti tahat Keskliina pargilõ Raiskamisõ Monument nimes panda? 7 miljonni om suur raha külh, a sääne nimi olõ-i õks illos.
Kas ti säeti hindit vastamiisi (vastandate) mõnõ tõsõ grupiga (klassin, koolin, liinan)?
kasvi nõudjidõ vanõmbidõ käe all
kasvatas tahramaa pääl kapstit
koir poiskõnõ
kasut hindäle vundsiq
Kasussõ kanaristupedästiku' ja palopedästiku', miä kannatasõ' laiha maad, ja sõs naa' kanaristu ja palo lapi' vaihtõlõsõ' umavaihõl.
kas võro kiil jääs Võromaal veidembüskeeles?
kasumisõ aig
kasvomajan oll kõik aig ütepallo lämmind
Kasumiskotus
panõq haava pääle puhas ja kuiv mähüs!
ka käsile harinuq murdja elläi jääs iks murdjas
panõq seo mulk päält ossõgaq kinniq!
hirmsaq tulõmiq
kässi olõk
lõpulinõ vastus
Ka tõõsõq huulidsaq ommaq kõrraperälidseq ja lajaq.
Ka timä sälä pääl oll üts muna, ja katõ edekäpä vaihõl perädü kasuja, mitu kasujat kõtu all.
kässi pääl olliq krammiq
käepühüs
kässi seen olõ-iq inämb rõhkut
kässi seen olõ-iq rõhkut
ütsiguq pildiq
jätt tüü kõrras aos poolõlõ
jätt võistlusõ tervüse peräst poolõlõ
katskinõ tsõõr taht vaihtamist
kakõnuq rõivaq
katsk om väegaq kuri külgenakkaja tõbi
katlakivi om kalg sago miä teküs ku kahrõt vett lämmistäq
Katoligu kerigukallõndrihe võeti 1006. aastagal 2. märtekuu päiv ku hingipäiv ehk usklikkõ koolnuidõ mälehtüspäiv.
poola papp
paavstiusk
perräpruumminõ näüdäs selgehe et...
Ma katsõ uma' kooliraamadu' tuu paprõga, et võisi' tundõ aigo tunda' lämmind vereväst ja kuldsõst värmist, tunda', et ma olõ lähkün ütele unistusõlõ...unistusõlõ esi'hindäst.
Katskeeline sainakallõndri om kinä krutskilinõ kingitüs nii uman perren ku sõpru jaos.
- Kaks päeva kontserte, töötubasid ja kooslaulmisi Mooste mõisas.
koedaq hindä innembähe rõivihe!
kaegõq no laembalt!
kaemiq perrä kua meist kõvõmb om
proomiq no veidükenegiq tassa ollaq!
ma püvvä hindä istma vinnadaq
kai kuis tulõma saa
kumbiq tä pulssi
kibitka
- Kätte jaetas koorijuhi eksemplar Uma Pido noodivihku.
kätte tasoma tasa tegemä
Kättetasominõ oll makus.
kättetasominõ om makõ
tasomisõhimo päst sõa vallalõ
kätte umanik sai kaonu sõiduriista
Kätte saa DVDsid alatõn 1. oktoobrist.
kätte tallitama
käegaq rehkmä
katusõlastõl piät veereq tõnõtõsõ pääle jäämä
katusõ pääl om antenniräbästik
katussõpapp
katussõlahkist paistu valgust
katusõkaartõn ripusõq ijätilgaq
paariq
katusõ tugõmisõs pruugiti päämidselt puud
katus oll katski ja vihm sattõ sisse
katus om määnüq piä-iq inämb vihma
katus om nõtsko vaonuq
katus om loogan
katus panti vereväst plekist
katus lask läbi
katus juusk läbi
kavvamängjä helütsõõr
kavva sinno piät utsitama inne ku sa üles saat?
kavva sul neoq tsuvvaq vasta lööväq?
kaubahall
kaubakast
kaubal oll laadun häämino
kaubanduskeskusõn trepp sõit
kaubapakk
kaup kõlbas kolm kuud
kaupa om inämb tarvitama naat
{kiil} kaudõnõ kõnnõviis kaudu kõnõq
kaudu näütäjäq
ümbrenuka
kavvõlinõ küläline
kavvõndan kumasõq kerigukelläq
Kost tulõk, kohe minek?
Kavvõst kaia võisõ üldä, et meil om midägi ütist.
kavvõlidsõ maa taadõ
kavvõst sugulanõ
kavvõstsilmämine
kavvõhus aia nukast tuu majaniq
kavvus- korgus- saivashüppämine
kavvus- korgus- saivashüppäjä
Kavvõqviskõq vai pikäq viskõq vai drive'iq visatas iist- vai takastkäegaq.
kaukaaslanõ
Kaukaasian om alalõ pall ́o kiili, a kultuuri vastapiten veidü.
arvaminõ Kauksi Ülle luudu kotsilõ Kauksi Ülle luudu uurminõ
Kauksi Ülle näütemängoq
Kauksi Ülle näitemängest om seeniaoni kõge kuulsambas saanu "Taarka" (eräle raamatuna ilmu 2004) ni minka 2005. aastagal pand menokalt suvõl Obinisah püüne pääle Mäeotsa Ain.
Kauksi Ülle sündü Võrol, a nikagu keskkuuli minekini elli Saarlasõ külän Pärlijõõ veeren. Taasama jõõ, minkast u viis kilumeetrit allavuulu elli latsõna aig-aolt Artur Adson.
Kauksi Ülle tüüt Tarton sihtasutisen Fenno-Ugria, miä tegeles soomõ-ugri hõimuköüdüsside luumisega.
Kauksi Ülle om võro kirändüse suurkujo
Ka pikäkundimaa (oosmõhnastiku) soist omma' üle poolõ tegünü' järvi kinnikasumisõst.
Ka Uma Pido tunnuslausõ Ku keskkotus kimmäs, sõs ladva' laulva' kand hindän mõtõt, et tukõv hindätiidmine avitas üleilmastumisõ pöörüssen püsümä jäia'.
illos trükk
Illos kotus, umaperädse' liivakooba' ja kõgõ suurõmb nahkhiiri kamp Hummogu-Euruupan
miiq tei saali lillegaq ilosas
ilostuisigaq pildiraam
kraami perrä om nõudminõ
kaupo nimistü
kaupa müüdi tüküviisi ni hulgaviisi
kaup jõud rikmaldaq peräle
kaubõl hindäle palka manoq
poodi iin üts mehekene taadõld
poodi käübeq
poodin käve mõni ütsik ostja
poodivaht
puut om vallalõ
kaupmiis nüüre ostjit
kaup lüüdi müüki
kaup viiäs peräle hariligult katõ päävä joosul
kausil om kullanõ vaap
kauss linnas käest nii et pojaq takan
kauss juusk
kausikõnõ oll ärq mõrahunuq
Kavval-Ants ja Vanapakan
kavval ku kurat
kavval nägo pään
Konvõrentsi täpsämb kava om kutsõ man, a kavva saa kaija ka Võro Instituudi lehe päält: http://wi.ee/et/tegemised/konverents-2/
Kavan om lühkü ülekaehus ettevõtluse uurmise tulemuisist, pikembält arotadas idee-tsõõrist tulnu plaane ja vällämärgit tegevuisi plaani.
Kavan om lühkü ülekaehus Vana Võromaa umaperä pruukva ettevõtluse uurmise tulemuisist, pikembält arotadas idee-tsõõrist tulnu plaane.
kavva polmiti ka nalakit vahepallo
plaani kunagiq Talnahe minnäq
märge tälle viil midägiq üteldäq a ärq oll jo lännüq
Ka Vidriku tervüs läts parõmbas ja tä küsse imä käest joba putru.
Ka vihku vastussit kirotadõn om tähtsä jättäq 3 cm vihu siseveerest köütmise jaos vabas.
kedägiq kinniq masma
kedägiq
Kedä pidolõ kutsutas?
kedä sa ullis arvat häh?
kedä tä mõtõl ku nii ütel?
kiirmeluu põlvõkeeri
kiit tsäid kardohkit putro
Keededüq pelmeeniq hapnõkoorõga
Keededüq pelmeeniq hapnõ koorõga
Keedetüq pelmeeniq lisandusegaq
keedükardohkaq
keedoannom oll lihha täüs
keedipiit
viieliitrilidseq paaq
poodisink
kiäkiq nuudsahtagiq es
ei julguq kiä tä vasta kätt nõstaq eiq
kiäkiq es panõq tähele kuna tä ärq läts
kiäkiq es lausuq sõnna kah
kiäkiq es olõq ettepanõkigaq peri
kiäkiq es võtaq vaivas taa asagaq tegemist tetäq
kiäkiq tiiä-iq midä hummõninõ päiv tuu
Es tohi kiä mano minnä es.
es ruttaq kiä appi es
kiäkiq hõikas kõva helügaq suq nimme
kiäkiq röögäht
kiäkiq meist ei lääq noorõmbas
üts oll väikeisi sammukõisigaq läbi lumõ timpsnüq
kiäkiq piät jo kaema et nuuri ka õks pääle tulõssiq
kiäkiq kisk minno hõlmast
kiäkiq tekk andsakut hellü
kiäkiq ukõrd suurõtiikraavin
ma olõ-s inämb nõun edesi minemä
Tuu, kiä noid taht uuriq, või lukõq Karl Pajusalu puult kokko pantut nimekirjä lõunaeesti murdidõ kottalõ raamatust Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat I. Tartu, 2002.
keeleinstituudi murdõharo
keelekõrraldus
keelevaheq
· keelemaastiguq (näütüses mitu kiilt avalikkõ silte ja tekste pääl)
sõnaq niguq haarõtiq suust
keelekäsnäkene
keele tähtsäspidämine
keelepruuk keeletarvitus
Keeletiidmise ́.
Keeletiidmisõ ́.
keeletiidüse haroq
keeletiidüsline vaiõlus
keele tekkümine ja edenemine
keele tegünemise küsümüs
keeletoimõndaja keelevaht
tudõngiq korssiq nätäl aigo Võromaal kiilt
keelevahtsõndus keelenoorutus
keeleuurminõ
keele tõsõndõllõminõ
kiilkund
kiil läts sõlmõ
rahvas püsü-iq keeleldäq
Kiilpilliorkestrin mängvä' Võro ja Põlva muusigakuulõ opilasõ'.
kiil käü kapla
kiili paabli
kiili mõlõmbapoolinõ mõotaminõ
kiilt ärq opma
lõksutama vohkatama
keemiline ainõliit
käänd vaiba trulli
käänäq loodsik kummalõ sis sata-iq vesi sisse!
käänd päätii päält kõrvaltii pääle
käänd mõsu nutso ja vei mõsumajja
käänd pirni pessä
käänd poldil vindi mahaq
käänd kõgõ tarõ paheldõ
käänetävä kaasõgaq purk
käänäq uss kinniq!
käänäq uss vallalõ!
kiirdo keerüssihe köörüssihe minemä
pöörüstorm
keeriluu
kiirdliganõ künnäl krõngli
rassõq aoq
rassõ loomugaq inemine
keerolisin süsteemen tüütäseq ütel aol mitmõq vastamõoq
keerot pikä köüdse
keevitäjä tsärist viis minotit
kiimä lännüq vesi aja mullõ
kiivä vesi
Kihä?
Kihäkujo
iho pääle tulliq imeliguq punniq
kihämõno
{m} kihävõimisõq
kihälidseq ja vaimlidsõq mutinguq
iho lätt likõs
kihä om ülepää kublan
iho om vesilikõ
mänge näütemängon päätegeläst
ihost käve jutin läbi
iholämmi
iho aja vallu vällä
meelegaq vika tegemine
kobisti koti parõmbahe sälgä
nõsti kergüti tõmmassi olgõ
panti masma vahtsõnõ kodokõrd
tühi leping
masva säädüs raha papõr
hõela elo pääle kaemaldaq
kehvälik kehväkene
K. Eichenbaumi uur ́minõ "Ku kavvast Setomaalõ seto rahvast jakkus?".
keisri lüüdi minemä
keisriimändä ilo meelüt miihi
keisri avvus kirotõt luulõtus
keks ummi vahtsidõ asjogaq
keldri om nii likõ et sainaq leemetäseq
keldi jutussin kääväq inemiseq haldjidõgaq läbi
{m} keldi jumalaq
päälik
riikesel oll joba hää hunn seen
kel jalg tündsähäs tuul kiil nilpsahas
Riikene
kelk linnas ümbre
Kell 10 nakkas Hartsmäe talon 2-pääväline oppus, kuis vanna sanna kõrda tetä
Kell 10 tege ussõ vallalõ kultuurikeskusõ kohvik, nii et tulõja võiva vabalt jättä karmanihe veidü kohvirahha ja aokavva aigu kolleege ja sõpruga jutuajamisõs!
Kell 11-15 oodõtas rahvast Haani naisi ja miihi Suvõtarrõ Suurõl Munamäel.
Alostadas kell 11 tsõõriklavvaga, kon naadas ütenkuun kaema ja arotama UNESCOle tettävät taotlust suidsusannakombidõ esitamises üleilma tähtsä vaimlidsõ kultuuriperändüse nimekirja.
Kell 14 nakkas 2-3 tunnine käük kohaligen suidsusannun.
Kell 17 võetas üten lauluga Pühajõõ vastanakkamise mälestüskivi lähkült Varõsõ küläst Sõmmõrpalo vallast Võhandu jõõst pühhä vett, minka õnnistedäs pidopääväl sisse vagivahtsõnõ võrokõisi lipp.
Kell 19 om tsimmaniõdak Plaani Karjamõisan.
Kell 20 ast Katariina kerikun üles ansambli Triskele Lõuna-Eesti vaimuligõ rahvalaulõga.
Kelläao ja kotussõ annami teedä'.
Kelläao küsümine ja vastaütlemine.
Kelläga kahr.
kellä kümne ja ütetõistkümne vaihõl
kellä kumahus
kellä nelä rong
kellätila tiksli
kellä ütsä paiku
kellä ütene loeng jääs ärq
kellävedõr
kellä viie aigo
kedä sa pakõt?
kinkaq
Kinkaga tarõn mängit?
kinkas
kedägiq hoitma
kink huuldõ sa eläjäq jätät?
Kell olõ-i jo viil kolmtõist, mehe!
kelle jalg tsolks tuu kiil nilps
kedä sa igätset?
kink käen om ehtsä lepüng?
kinkalõgiq errä ei tetäq
kink leibä süüt tuu poolõ haugut
Kinkalõ?
kiä tuu löüdüse edimält vällä märke?
kinkalõ sa uma helü anniq?
kinkalõ seo kiri om mõtõld?
Kinkalõ tuu mõtõld om?
Kinkalõ viil ja määntsit hüüdnimmi (kutsmisnimmi, sõimunimmi) pandas (oppajaq, sõbraq)? Kiä noid tiidväq?
kinkal om nõna sisse sadanuq tuul om prantsus olnuq
kinkal sälg süüdäs küll tuu sanna kütt
kink tõõsõ ku suq hoolõs ma umaq latsõq jätä?
kink nime pääl maja om?
Kelle poig/tütär Sa olõt?
kinkalõ sa uma helü anniq?
Kellest lehm kasus, pidi jo väikult vasik olõma.
kink tüü taa om?
kell jääs perrä
kell kääneti üles a tuu õnnõ tikaht ja jäi vahtsõst saisma
kell kumahti
kell näütäs joba kümmend
kell näüdäs tõist üütunni
Kell oll õdagu katsa ümbre ja taa oll viimäne buss.
Kell pidi näütämä varahaidsi hummogutunnõ ni maa oll kastõnõ ja hämm.
kell om kolmveeränd kats
kell saa puul neli
kelläkeseq tsiliseseq
kelmliguq silmäq
kelmlik mõtõq naarahtus
naaruskinõ nägo
Paar õpipoissi saanu viil tüü manu tulla - ku om tõsine tahtmine seod tüüd tegemise käigin oppi, tii kaupa pernaasõ Edaga: eda.veeroja@gmail.com
otskatust katma
kinkal sälg süüdäs tuu sanna kütt
kel sõira tuul sõpra
kihvtiq pandvaq haina kasvo kinniq
ilosahe säet akõn
kepp oll seest tühi
keraamilinõ pliit
palotõt savikivi
savivaas
saviasakõsõq
keräpind
kerävälk om seletämäldäq luudusõilmus
kõtt nakkas hambidõ pääle nurisõma
keretäüs oll soolan
kerge ehitüs
kerge süük
perrämõtlõmaldaq lubahus süüspandminõ
väiko keskmäne kõva puronolõk
kerge niguq putsai
kergehe rassõhe määrätäv tõbi
kerembäq haukamisõq
kergembähe kergembäle
kerembät tiid minemä
herekene here hergonõ haidakunõ heigonõ
kergemiilseq elokumbõq
hojotama hudotama hajolõma hojotõllõma
Mul sai kergemb, ku näi, et tulõ viil midägi.
kerge- rassõ- metallikuandus
kerge rõivagaq
Kergüisi hiitünü imä täütse tohtri käskü ja hiidäs sõs paladisängü pikäle, et uuta kipõabi tulõkit.
virvessihe virvessile
äkiline inemine
kergele palama minejä inemine suurõ süämegaq inemine
suurõ süämegaq
virvessilläq virvessin
kergehe saad raha
kergegene jutt
Kerilavvaq
Keres
kere traadi rõngahe
sant saandõli rahha
rutsakuhe rutsakulõ
Kaljulaiu kersti (Kersti Kaljulaid, sündünüq 30. joulukuu pääväl 1969 Tarton) om Eesti poliitik ni inneskine ärijuht ja ammõtnik, kiä valiti 3. rehekuu pääväl 2016 Eesti Vabariigi presidendis ni astus ammõtihe päält parhilladsõ presidendi Ilvese Toomas Hendrigu ammõdiao lõppu 10. rehekuiu pääväl 2016.
Kerttu Soans
kiä löüd Ameeriga?
Kiä inne küsüs, tuu inne saa!
kest mõtsa sai lakõ pääle
kest morro
kesk tiid
kiä hummõn köögikõrran om?
- Kiä ja kuis saassi avita? Kiä mändse tüü hindä pääle võtt?
keskao inemine
keskao kants
keskao sõaq
keskaol tunnõ-õs suurõmb jago inemiisi kirjä
keskaost peri majaq
keskaolõ umadsõq mooduq
keskiän mõts
keskpaika kükädiq vereväq lilliq viirde kõlladsõq
Kiä?
keskkunnahäötüs
keskkunnalõ oholdaq mõskmisollus
Keskkooli[1] Aastagal 1992 lõpõt' tä cum laude Tarto Ülikooli bioloogia ala pääl.
Keskkuul läbi, kolõ ma Talinahe.
Kiä klassin vai sõpru hulgan tege sakõstõ nall'a vai kõnõlõs anõkduutõ?
keskliina ärikeskus
keskmäne pikkus
keskmäne tüütaso
Keskmädses kodopiirkunnas loetas imätsil 5,7 hektääri, minkast egäpäivi pruugitas õnnõ pesäpuu ümbre kooniq 50 miitrit. Esätside kodopiirkund om kooniq 40 hektääri.[5][9]
Keskmädses kodopiirkunnas loetas imätsil 5,7 hektääri, minkast egäpäivi pruugitas õnnõ pesäpuu ümbre kooniq 50 miitrit.
päätegeläne
Keskpäävä aigo tulli paugu joba peris lähkühe.
keskpäiv
keskmädse annigaq inemine
Päämise uurmiseteema olli:
Kiä lakja vala?
Kiä tund, et tä võro kiilt ei mõista, saa väiku võro keele oppusõ sanna lähiksel Karilatsi vanan koolitarõn.
kiä lõunõt es kannahtaq tuu kobõ lava päält alla
kiä naid maid valitsõs?
kiä naid majjo valitsõs?
kiä tuu salahanõ võõras oll?
kiä oll taa maatükü peris perremiis?
Kesoneni suuv om tetä' viiendä Uma Pidoga kumardus Võromaa vanavanõmbilõ.
Kiä om säänest inemist trehvänü?
Kiä om Su lemmiksportlanõ ja mille?
kiä serbäseq pallo ommaq serbädsiq
{nal} kiä sääl puhma all pildistäs?
kiä säält tulõ?
kiä taad ettevõtmist kõrraldas?
Kiä tuud kaiaq võissi?
kiä tuu mustakõnõ sul oll?
Kiä seo om? Võtaq poiskõnõ kinni.
kiä taa tüno om?
Kiä tuu viil taht registriiri suurõl papakonkursil?
kiä tuu iist vastust kand?
kiä seo jälehüse tekk?
Kiä seo müüki tõi?
Kiä tuu pandsõ ja mille? Kiä Sinnu tuu nimega kutsvaq?
kiä taa pildi tekk?
kiä taa puuriida valmis vussõrd?
kiä sõs jaaniüüse läpe maadaq!
kiä su käemiis om?
kiä sinno ulli tan tiid?
Kiä sinno võtt?
Kiä tahtva magamisõs värskimbät luhvti, saava tulla ja uma telgi pistü panda tansaman vana muusigakooli muro pääl.
Kiä taht saiaq arvõt ette, et kõrraldaq masmist arvõ alussõl, piät tuud registriirmislehe pääl teedäq andma.
Sõskiq - kiä tahtvaq lõunõt süvväq, nuuq piässiq iks hindä kirjä pandma aadrõssil eva.saar@ut.ee kõgõ ildampa 4. lehekuu pääväs ja lõunõsöögi raha (6.50 eurot) seminäärile tullõh üteh võtma.
kiä taht viil kardohkit?
kiä su hiusõq ärq om vasnuq?
kiä tuu su näo niimuudu ärq om rääpnüq?
kiä tuu iist vastust kand?
Kes juuskmisõst pikembält taht osa võtta - terve päävä vai esiki nädäli, pallõmi Contralõ teedä anda urvaste@gmail.com vai kõlista 5283540.
soomõnõ soomõtaja
pikäaolinõ rõõm halu mõjo
Kiä võit, tollõ võtt Ruudi hindäle esäs, ja viikingivarandus om avvuhinnas kah.
Kiä võit, võta papas.
usotaganõjit kiusati takan
Tsõõrigolf (eesti keelen kettagolf, inglüse keelen disc golf) om mäng, kon piät taldrigu muudu tsõõriq veitüide viskigaq korvi saama, tuun mõttõn ommaq riigliq hariligu golfi ummigaq küländ üttemuudu.
Tsõõrigolfi rada Keilän
Tsõõrigolfi riigliq ommaq hariligu palligolfi ummigaq küländ üttemuudu.
Tsõõrigolfin om kats' päämist viskõtehnikat - iistkäsi ja takastkäsi.
kett om lühkene vaia jakk otsa pandaq
keväjä inne kara vällälaskmist tekk karus ollõ ja kuts külä perremeheq ja pernasõq karakahalõ
keväjä nakkasõq kassiq aelõma
keväjä nakkasõq urbaq lahkõma ja urbõ seest tulõvaq leheq vällä
Keväje nakkas liblikuelo Piusa kuupõ ümbre kihama.
keväjä om kõik huuv üts perädü mualump
keväjä ommaq tiiq muadsõq
keväjä ilm väega laagõskõllõs
keväjä ilm väega laagõskõllõs
keväjä päseseq viiq juuskma
Keväje pääle talvitamist umbõs aprilikuu tulõva harivesiliku' vällä.
keväjä tulõ särg kuttu vällä sis lammist püvvetäs
keväjä juuskvaq kraaviq vett täüs
Keväjäst sügüseni om suurõl mustal pinil pungiaig.
keväjält päävä tegüsüs kasus
keväjä vastavõtminõ Toomõmäel om moodus saanuq
keväjäne kulupalotaminõ
keväjäne künd
keväjäne lumi om niguq kõrd sitta põllu pääl
lumõlago
keväjäne vesi lahk truuba
keväjäne kerge olõminõ
keväjädseq suurõqviiq
keväjädse häitsemise ilo
keväjide om siin väega illos
kevväi joba käen mehidseq otsvaq häitsmehämmet
keväjädsel aol om meil suur tulõhirm
kevväi om tulnuq
Kevväi om Sulle harinõmisõs ja mullõ kõgõ näütämises ja kõnõlõmisõs.
kerge palit
KEVÄJÄMARU OPPUS
keväjädseq viiq holisõsõq rentslin
keväjädse vihma lämmäq pisoq
mõrohapu
kipõ hainang
olli väega kibõnin niguq hütsi pääl
kalõhunu hingegaq
kipikesegaq hiidetäs sannan lõunat
Kipp
oravitsamari tahtamari
kihlkunna iistkõnõlõja
kõrrutus
kihla vidämä lepmä
tsämbläseq ommaq kiholasõst vähämbäq mutigaq
kihotas rahvast mässämä
virotas nii et tuli rummun
kupat hirmsa hunnigaq müüdä
kitt puhast lättevett
kiteti filmi päätegeläst
iistkõnõq
Kaia' või ka mi kodolehe pääle: www.umapido.ee
hällüdäq lats magama!
häll käü niguq nikin-nakin
häll kägises ja kääds
plesspää kulupää
Kiiljat jõõkarpi lövvüs Ähijärven, Mikilä järven ja Köstrejärven.
kiiniskellemä
kipõtohtrimassin
kipõabi joud kõrragaq peräle
kipõlabil oll pühhi aigo pallo välläsõitõ
kipõabi sai vahtsõ kutsõ
kipõtohtri sõit ja undaja tüüt
Kipõ, kirrurg ja vaihõlõsegämine olli sõna, miä ütenkuun kimmähe es mõo mu imäle kuigi rahustavalt.
virga astmisõgaq miis
sis ma kipelt autu käändse üle sällä
ja kipelt väntä sukugi ei tuku
naksi kipõmbahe astma
kipõ om üle lännüq
kipõ sõit
Kipõstõ kai perrä, kas kõik mu asa omma alalõ.
virka mõoja arstiruuh
kipõ voolugaq jõgi vatut
kirgüstohtõrdaminõ
kipõpost
kipõtii
joosu päält haari...
virkavisselemine kipõlivvuskõlõminõ
kiirutsopp
kusõq patta vesi pääle
kusk om üle kallo kala
tiidsu tohrut karvo
kitse tõõsõ jutulõ perrä
kitüs õhutas tüüd tegemä suurõmba hoolõgaq
kiivit juusk kipõstõ ka mätligast maad piten
kilekaasõq
kilekott kiikott
kilene kelmine
kiuhkna kirsminõ
tarõritsik om hahk hainaritsik rohilinõ
tilahtus
tilksnä
kilpnääreq kilprahu
kilpnääreq om suurõs lännüq
hõdso {m} kaalahiireq
kilupang
kiusas kõiki ummi nõudmiisigaq
kinda alostus
{kiil} kimmäs kõnnõviis
Aga' kimmäs om tuu, et muudatuisi om vahtsõn keskkunnan vaia tetä' ja harilik tähtaoline deposiit ei olõ' inämb kõgõ kavalamb mõtõ'.
kimmäs elonägemine
selges tegemä
kimmä loomugaq
Kindla pääle omma' kolmõ riigi nahkhiire' talvõn tan kooban kuun.
Kimmähe saa vallaliisi savvusannu pääväst traditsioon ja ku varramba sanna ei saa, sõs vahtsõl aastagal kimmähe!
Kimmähe või jo mõtõlda, et tegemist om õnnõ ulli inemisega.
kai kõik viilkõrd üle et kimmäs ollaq
kants oll väega kimmäs tett
kants arvati ollõv ärqvõitmaldaq
kindlustaja
kants võeti päälejoosugaq
kängäq hõõrdvaq
kängäq klantsvaq
kängäq lüüdi läükmä
kängäq ommaq uma iä ärq elänüq
kängäq piät jala peri
saapamäär
kängänõna
kingiq seo raamat mullõ!
ma tii vanõmbilõ kingitüsegaq häädmiilt
kundi pääl kasvi illos mõtsasalk
Palagu kündle, olku hulk kingituisi!
ärq sopsma
kinniline inemine
kinniline vallalinõ luumurd
kinniline luumurd
ummidsõq V kinnilidseq kängäq
päähä võtma
kimmävara-arõndus
maad parsõldama
maa hind nõsõs
maa hind ei sataq inämb
lüü riioli naklogaq saina külge kinniq
panõq rihm pääle!
kinovuur kinonäütämine
hipskiplaat hipuskiplaat
tükis võimu näütämä
tükk poonatama viguri peräst
tüküs puron päägaq larmama
kirbuq täiq ja muuq söödiguq
tsibu
Põhahummogu-Kalifornian, Sierra Nevada mäki jalalt õdagu poolõ, Gold Route'in, vingõrdas käänüliidsi mäki vaihõl oron kitsas tii, miä juusk ütsiotsõ üle vatutavidõ mägijõki, kon veeren olli' ütskõrd vana' leeriplatsi' siltega "Italian camp", "French camp"... Siiä' olli' pesä tennü' kullakaibja', õnnõotsja' kavvõst Euruupast.
kiimahus himopalang
hoimanõ kaehus loid nägo
himolik miis
suur himo oppiq
himo nakas tälle mudsu mano
päält palamisõ jäiq kerikust müürüq perrä
Kerik
pääkuul liir
kerik oll suurõ mõogaq asotus
kerik oll rahvast pakvallaq
kerigu iin plats
Kerko man saiva na vaheta' mõnõ sõnna, sis piirdi tä sisse tutvite puult. Säänse vaba kombe omma siin, et egaütel om õigus tõiste juttõlõ vaihõlõ sekä'.
kerigukellä naati lüümä
kerigukellä kummõq löögiq
kerigukellä vasõst kara
kerigu mõovõim om vähämbäs jäänüq
opõtaja võtt haigõ viimäst kõrda lavvalõ
keriguopõtaja kutsuti vahtsõt majja pühendämä
opõtaja om jo altri pääl
keriguopõtaja mõist naasõq ikma pandaq
opõtaja rist last
Keriguopõtaja sõnno anna-i' tagasi pöördä', kolm peotäüt mulda mütsätäs vasta kirstu ja tulõtas miilde, et ütskõrd olõmi' kõik kaonu'.
keriguopõtaja pitsit kõigil kätt
pääpapp
kerigu kotus riigin
Kerigopühä ́.
kerikun oll hää vilu
kerikun peeti teenistüst
kerikust tuudi laadanat tuugaq savvutõdi
kerigu sunni ala pandma
kerikust oll näil ütskõik
kiri om ussõ vaihõlõ tsusat
kiri saataq vahtsõ aadrõsi pääle
rägistäs hambit
postimiis tõi aoleheq ni kats kirja
kiräkasti pilo
kiräliik
Kirotõt tüüjuhendide lugõmine ja näist arvosaamine.
kirotõt vastus eksäm
kirä pääl es olõq saatja aadrõssit
kirätüün olõ-iq ütte vika
kirändüse mõoala
Kirändüse saisukottalt om tähtsä aastil 1989-2007 ilmunu kultuurileht Viruskundra. 2000. aastaga põimukuust pääle ilmus võrokiilne Uma Leht. 1999. tähistedi võro kirändüse aastat, miä avit kirändüslist läbikäümist elävämbäs tetä.
kirändüse perämädse ao kallungiq
KIRÄNDÜS/KIIL veidembüsen
Kirändüs
kirändüsekujo
Kirändüse nimekirä kokkopanõgi man om kygõ tähtsämbas peet tuud, et otsitava lihtsähe kätte löüdnüq. Tuuperäst om käsikiräliidsi kirotuisi ja väiko trükünumbrigaq välläandidõ taadõ ärq märgit kotus, kon naid kaiaq saa.
kirändüse opiraamat
Kirjandust
Kirändüsvahtsõstusõ ütes vidäjäs om taadaigu rühmitüs Hirohall ni taa "katuskogo" Eesti Kostabi-$elts - võro kiränikest on nain ütistüisin Kauksi Ülle.
Kiränige ja kirändüse vahtsõstlöüdmine oll sõski vaivaline ja tõsitsemp arvusaamine võro kirändüse kandvast kihist tegüsi viil 1980. aastide lõpul võro kultuuri suurõ vahtsõstsünnü käügin.
kirämiis kõnõl ummist tegeläisist
kiränik näütäs ello kõgõ timä tävvegaq
kirämiis kirotas aastasaa vaihtusõ küläelo õkva ku eläväs
kiränik om hallõmängo säädnüq keskaigo
kirämiis mõist tegeläisi luvvaq
kiränik säädel rahva jutussit
kirämehe elo oll täüs vastaossuisi
Kiränigu käsikirjulõ jäänü loomingut om peräst kiränigu surma trükkü toimõndanu timä tütär kirändüskriitik Leili Iher.
kiränigu käsikiräq kingidiq muusõumilõ
kirämehe loomingun tulõvaq timä latsõpõlvõ mälehtüseq vällä
kiränik kitt putmaldaq luudust
kiränigu loomingu parõmbast jaost anti vällä vahtsõnõ raamat
kiränigu loomingu päämädseq joonõq
kiränigu piltliganõ kiil
teküs aig kirämehe elon
kiränigu sünnükotust märk mälehtüskivi
kirämehe vaimorikkaq mõttõkäügiq
kirätundjidõ protsent Aafrika riigen kasus kõik aig
kirjä pandma
Kiräpildin tarviti lõunaeesti kiilt kuvõrd viil luulõtaja ja kiräniku, a ütidse kiräkeele pruuk oll kaonu.
kirätäht
kiräline
kiräviis
Kir'eldäq paari umma lemmikarvudimängu (nimi, mille mängit, mille miildüs, mängu sisu).
Määntsit mängõ olõti mängnü vai määntsit stiilipitõ olõti pidänü telesaatidõ vai filme iinkujo perrä?
Sääntside muutuisi man olnu' tark küssü' hindä käest kattõ asja:
Sääntside muutuisi man piässi egä pere' parhilla' küsümä järgmäidsi asjo:
Kireldüs
Kirjelüs
kiriväq kardinaq tegeväq tarõ rõõmsas
tsaala
kires kiräs
kirotas laabsit värsse
myist kirodada setokiil ́dseh kiräviisih.
Kirotaq või paprõ pääle: kas koolivihku, A4-formaadin lehe pääle, ku saa, sõs või tüü vormistaq arvutiga (a ei piäq).
Kirotaq egä hüüdnime saamisõ seletüs vai lugu tollõ kottalõ, midä olõt kuulnu.
Kirotaq mängualostamisõ salmõ!
Kirodamine.
Kirodaminõ.
kirotamisõ muud
kirodaq mullõ raamatuhe sisse!
Ku vastat küsümüisile koton ja ku sul om arvut, sõs kirotaq arvutiga, ku saat.
Ma kiroda umast imäst.
Ma kiroda ütest eläjäst, kinkast pidi aastidõ iist ilma jäämä.
panõq seo kirja!
kirot harotusõ vihku ärq
kirodi taa luulõtusõ niguq taivast antu
kirot kaibusõ
kirot kontrahilõ alla
kirot paprilõ alaq
OPPAJAL OLÕ-I KOHUSTUST KIROTÕDUT ÜLE KAIAQ
kirätüün mõtõldas ütte kinmäst inemist
kirätüüst lövveti vastaliidsi välläütlemiisi
kirotusmassina klõpin
herksäq värmiq
kirka ja lapju olliq mäekaibjalõ tarvilidsõq riistaq
Kirke Igoriga saava kõikaig tõõnõtõõsõ käest kiilt mano oppi ja näide jutt käügi mõlõmban keelen.
Vislamar ́akuuk
vislapuinõ
Näütüses kasus taa Tarto botaanigaaian, kon ka häitses ja kand marjo.
Kirss-kuntpuu maŕaq
Kirst
kirst mürähtü maa sisse
kirstu kaasõ pääle tettiq ilostusõs tsalgaq ja vinguq
kirstu kaas om kummin
tõmbas nõna vingu
vand esiqhinnäst maapõhja
vannungisõna
kirrurgi abimeheq
kirrurg tege mitu lõikust päävän
kirvõs om hääst mürgüst
kirvõs võtt elolt tuu hussi
kirvõst väist higoma
kuvvast või liivapaprõgaq tasotsõdaq
ma rööge nii et külä helisi
rüükmine pand meid saisma
kirsminõ
kisklõsõq pääväst päivä niguq kass ja pini
kisak
kissel sai väega mälsä
krissin
Kissus ma kutsi tõist.
{nal} plõmpa-plõmpa
kitsk pindrit
kakuq kana ärq!
kakuq tsialõ ohtjit ja jänesele haina!
tässe põrknidõ sisest haina
kakuduq linaq köüdediq pekko
{m} kitskmõq kidsõlmaq
ahtagõsõ perägaq loodsik väega satatas
ahtagõsõq ja asudsõq huulidsaq
ahtas kakuduq kulmuq
kitsa rüüpegaq raudtii
kinniliidsi silmigaq
kitsa kroonigaq puu
kahruvabarnaq ommaq mustaq vabarna muudu maraq kasusõq mõtsan pikä pistülidse terävide nõklogaq varrõ otsan
kitsõpidäjä naanõ
kitsusõn elämä
ahtalõ ajama
kits mökotas
höüdlumi
hindõnõ
kiudpilv
kiustlanõ
äiätäär
kiusama
kiviao suguharoq
kivve vaihõl juuskja vii hullin
kiviq olliq loodsikulõ takistusõs
kiviuurdpilt
kivvi hiitmä
kivestüaid piät olõma liuhka maa pääl
kivi sattõ järve põhja nigu lopsatus
kivi sattõ õkva alla
kivimajjo summ
kivijurak
kivimurd
kivimüürüq õhksiq külmä
kivestü kivestik kivistik
{m} saistunuq silmäq
kivinukis
Kivi' omma' õks mi rahva elo mano käünü.
kivi pääl om tsillokõnõ sisalik
kivipuravik
merehüdsi turbas ja puu ommaq tahheqkütteq
kivi läts aknõhe
kivitii põrotõllõs rattit
kivi-ahivarrõq nurmõ veeren
K. Kirotaq tuust kah, minka kottalõ mi küssüq es mõistaq.
K. Kirotaq tuust kah, minka kottalõ mi küssüq es mõistaq.
saistunuq silmäq
Kahhethi tšatša
klaas sattõ kivi pääle pira-pinna
klaas sattõ kivi pääle pira-pinna
klaasi seen olliq peenükeseq mõrdõq
klaas om veeretasa
klaaspärli
klaas tsilgahtu käest maaha
klaas tekk praksu ja lei mõrrõ sisse
klantspapõr
klappõgaq karmaniq
klassi välläsõit
Harilik kreeka salat sibulatsõõrõ, oliivõ ja värskidõ maiguhainoga
klassigalidsõ nitigaq rõivaq
klassi kõgõ nalalidsõmb poiss
klassisõsar
klass
klassin oll katskümmend last
klassitülüq
klassiveli
klassivõidõlus
Klavõriga tetäs hellü vildiga katõtuisi vasaragõisiga, miä klahvõ alla vaotõn lööväq vasta metallist kiili ni pandvaq nuuq võnkma.
klavõripallo tsõõr
klavõriluguhus
klavvõr om timmäldäq
Klavvõr om klahvpill. Klavõriga tetäs hellü vildiga katõtuisi vasaragõisiga, miä klahvõ alla vaotõn lööväq vasta metallist kiili ni pandvaq nuuq võnkma.
Klavvõr om klahvpill.
kliimiq kuvõr kinniq!
kleebe pildiq albummi
kleidihand jäi ussõ vaihõlõ
kleidihand juusk maad piten
sabrak sabrusk
kleite oll mitund suurust
kleit tõi daami vialdaq kihäkujo nättäväle
kleit küünüs maaniq
ilm oll tuudaigo inämbüisi lämmi ja nesse
ilma lämmämbäsminek om üleilma hädä
tirahus käve mineq kaeq kas kass lahk anoma ärq!
klõksahus
klõksna
klõnks viina
klooril om uma kimmäs hõng
kluustrist ommaq joq ammuq õnnõ müürüq perrä
kluustrikellä tümme kummin
kluustri maaq
ropsiq umaq rõivaq lumõst puhtas!
ropsõ põrmandurõivaq ärq
klopitsõt siist ja säält a asja kokko ei saaq
klopsna
klupp um vähämb ku plukk
koomuskitekij naarutõli rahvast
koomuskitekij hõigas vällä egä ülesastmisõ
tola pillõlõs pallõ
K. Määntseq endeq toovaq halva?
liidoleping
liidovalitsus
tsaukliganõ
kumpõ külh haino seen no lövvä es midägiq
kohendaq maad ümbre kapstajuurõ!
kobiq bussi pääle muido jäät maaha!
kõpin käve ku hiireq tarõ pääl joosiq
maiai tunnus lapikust hannast
kodakundsusõldaq inemine
kodanikõlõ säädüsegaq antuq õigusõq
Kodavere murrak (paigapäältsen keelepruugin Kodavere kiil) om eesti keele hummogumurdõ ala kuuluv murrak, midä om kõnõld ja kõnõldas kuigivõrd täämbätse pääväni Kodavere kihlkunna põh'ajaon. Kihlkunna lõunõjaon om kõnõld Kodavere Kavastu murrakut, miä käü hoobis lõunõeesti keele Tarto murdõ ala.[1]
Kodavere murrak (paigapäältsen keelepruugin Kodavere kiil) om eesti keele hummogumurdõ ala kuuluv murrak, midä om kõnõld ja kõnõldas kuigivõrd täämbätse pääväni Kodavere kihlkunna põh'ajaon.
Kodavere murrakulõ om umanõ pehmeq välläütlemine ja mitmõq vad'aperädseq keelejoonõq.[1]
Kodavere murrakust Eesti vaimsõ kultuuriperändüse nimistün
tarõhiir
Kodo ja pereh.
Lehttainast tett sarvõkõnõ, täüdüsses kohopiim, kurõmar'akallõrdus ja sokolaat.
Kohopiimä ja suidsulõhega munaruug, tomadi-kurgi saladi, hariligu jogurti ja värskidõ maiguhainuga
umanukahoitja
kodokaristamisõ meelevald
Kodupaiga umavalitsus, väiku' kooli' ja latsiaia', puhas ja illus luudus, uma kihlkund ja kultuuriperändüs - taa kõik om kogukunna ütine vara, midä tulõ hoita ja edendä'. A iistvõtminõ nõud tsipa mõistmist ja julgust käe' külge panda.
Raamadide vai tekste lugõmine kodokotsõ ni Setomaa kotsilõ.
KODOKOTUS.
Teedä ́ inemisi kodoküläst vai kodovallast.
Kodokandi esieralidse ́ as ́a.
Kodoluulidse tüülehe lättes või olla' ka määne taht muu kodoluulinõ matõrjaal auturi hindä ärnägemise perrä, nisamatõ opikäük vms.
kodoluumuusõum
kodomaa om jälkiq prii
kodomaa ärqandja
umamainõ kraam
kodo- mõtskits
kodoaadrõs
kodonõ majapidämine jäi naasõ kandaq
kododsõq tapõlusõq
kododsõq tapõlusõq jüräseq latsil hinge
kodo-olu'
Kodokotsõ ja mynõ tyysõ Setomaa paiga kaemine umavaihõl.
kodo jo kavvõst nägünes
Kodopiirkund
majarahu
kodorahu oll timä meelest kõgõ tähtsämb asi seon ilman
koton nakkas pinmine ja õiõndaminõ
kodorõivaq -tüüq
kodonõ elo om täl rassõ
Koton imä pand imes, mille Siiri ei kõnõlõ' inämb pinist. Istus õnnõ aknõlavva pääl ja vaht vällä.
Koton
koton om kõgõ tuhat asatoimõndust
koton ommaq kõik terveq
lagosuu kasvopaigatüüp
Koton kõnõl Igor ummi vanõmbidõga vinne ja ukraina kiilt segilde.
ärr tä minna tahtse kotust
kodo and latsõlõ tsihi kätte
koton, vanavanõmbidõ man, latsiaian, sõpru käest, muial, kon?
kodotii pääl es lausuq tä üttegiq sõnna
Kodotunnõ haard mul kõrras käest Werneri kohvitarõn ja tõmbas torssi märdikuitsõn kroonuaian, miä om ku skorbuudist purõt, selle et aidnigu omma kingu ja nukatagodsõ lehist puhtas kraapnu.
Kodotunnõ käkk hindä kongi Toomemäe ja Tampere Maja kotussit piten, lindõlõs kõrras Kunstimajja, laugõlõs Imäjõõ kottal.
Kodolda' rahva üümaja om kah muido hää, a peräkõrd varastõdi mul sääl üüse kängä' jalast.
kodoldaq inemiisi varopaik
kodouurminõ
morovarblanõ
tsuiatama putsutama võtatama
piniq nädseleseq
piniq purõlõsõq
piniq tähüstäseq umaq piiriq ärq
pinele nakas marutõbi kergehe külge
piniq purõlõsõq
piniq tsirkõliq kõik kotusõq täüs
piniq kisiq rebäse hannatolko piten oosõst vällä
pini haard kundi suuhtõ
Pini inemiisile tulõva liinast sõbra küllä.
pini õnnõ hürähtäs kõrras
pini käpäq
pini ai hinnäst laisastõ pistü
pini ai nõna manoq ja nuhut
pini karv oll pulsti lännüq
rakõkõnõ juusk mehele perrä
Pini kõtt niisamatõ, tä ei taha inämb eskina jürämiskunti jürrä.
pininukiq
pinitämä
pini külgi pääl ripõndõliq karvatuudiq
"Pinipiskviidi' ja jürämiskundi'," lugõ imä paprõkottõ päält.
Pinilõ tulõ vahtsõnõ aastak
pinil oll kiil ribakullaq suust välän
pinil om hää nôna
pinil om jalg haigõ a iks rudi edesi
pinil ommaq kõrvaq kirgile
pinil om hand aq poodin om saba
pinil om lämmi selle hähkätäs
pinil ommaq truvviq silmäq
pinil tilbõnd kiil suust vällä
pinipulst
pinihoitja
pinni ujoma
pinivolask
pini olõ õs kuikiq suur aq tuuiist kuri
pini haard kundi risti hambihe
pini haard leevätükü õhust
pini nakkas puhtust pidämä 4-5-kuudsõlt
pini tsälgäht tä kindso ärq
pini haugaht
pini hauk veidükese sõs jäi vakka
pini pillõlõs keti otsan
pini karas üle aia nigu vuntst!
pini karas üle tahra
pini jäi edimält kullõskõllõma sõs pagõsi ärq
pini läts marru
pini aja jänest takan
Pini ja lumõst naanõ
pini ja perremiis ommaq ütte näkko
pini jürä kunti
Pini ja talv
pini karõl ilo peräst
pini kupat kassi puu otsa
pini vaug ku täl hallus om
pini hirmut latsõ ärq
pini kaabaht käpägaq ust
pini rõibõq om pindreq kõik segi käändnüq
Pini lätt sõski üten inemiisiga vällä ja hoit häste uma inemise lähkühe.
pini lask kõrvaq lunti
pini lask hanna ripakallaq
pini nilpsas keelegaq üle näo
pini libritses tege hindä hääs
pini oll sõbõr höörüt handa
pini tüünäht minno nõnagaq
pini noks nõnagaq tütärlatsõ kätt
pini muutu herksäs
Pini näge niisamatõ punk vällä, õnnõ timäl omma neete asõmõl puutäi.
Pini näge unõn, et tä tahassi jürämiskunti jürrä, a ei saa, selle et kunt juusk täl iist är..... selle et kunt lindas õhku nigu vahtsõaastaüü rakett.
pini naksas miist seerest
pini näksäs tedä kundsast
pini jürä kunti niguq rokin
pini niild luu elävält alla
pini niidsaht
pini nuhkõ maad
pini oll vihalõ aet
pini oll päält hattsaajo nigu vana rääbüs
pini om keti otsan
pini ütskorgu istu ni saisu
pini om oppamisõs vana
pini om küländ taidsa elläi
pini om häästmeelest peris ull
pini om tõist päivä kaonuq
pini tukist külh vasta a Ants vidi tä saina viirde ja pand ketti
pini puri kana ärq
pini haard kanal hannast
pini tull mullõ külge
pini sai jalagaq liti ärq sõs läts vavvatõn
pini kakk võõra püksisiirt
Pini süü kah egä kõrd, ku inemise söövä.
Pini taht kõgõ sääl olla, kon inemine om.
pini tund hätä
pini sõkk lille ajaq ärq!
pinitriinjä
pini tege hau-hau-hauh
pini pand kipõlt ussõst vällä
pini teid ei putuq
Pini tükk sõs inemise mano tarrõ - tä taht kah lämmän tarõn laisk olla.
pini vinnas postimiist püksiseerest
pini sirdsutas egä puu man
pini virot vungigaq pervest üles
pini tull hattsaajast ni näkk nuradu vällä
pinil om hää nõna
pini vavvat halugaq
pini pillõlõs keti otsan
tiidmiisi vaihtama
tüüline om harinõmaldaq
asatundjaq tüümeheq
Kogõr ehk harilik kogõr ehk kuldkogõr (Carassius carassius) on karpkalaliisi seltsi kuuluv kala.
Talvõl om tä unõtolidsõn olõkin viikogo põh'an mua seen. Tä kannahtas häste elläq viin, kon om veidüq hapasnikku.
Kogõr
Kogõr om inämbüisi makõviikala, a teda löüd ka merest. Sagõhõmpa löüd kokri lumbõst ja karjäärest, veidemb järvist ja jõkist. Kogõr süü viihaino ni egäsugumaidsi mutikit ja limukit. Talvõl om tä unõtolidsõn olõkin viikogo põh'an mua seen. Tä kannahtas häste elläq viin, kon om veidüq hapasnikku.
Kogõr om inämbüisi makõviikala, a teda löüd ka merest.
Kogõr süü viihaino ni egäsugumaidsi mutikit ja limukit.
kogõr liigus veidüq
kogõr om vindsõ elogaq
Kogõr om karpkala muudu, a täl olõ-õi suunukkõ man "vuntsõ", nigu om karpkalal.
Kogõr TÜ Luudustiidüisi võrgoopikeskkunnan
Kõige enam pakuti välja sõnu prõlla ja pudsunudsija.
Kogrõ värv olõnõs väega pall'o keskkunnast ja või ollaq kuldkõllakas kooniq hallikasrohikas.
kõik aig taa vana joro!
korjas markõ
kogodus oll terve aasta ilma opõtajaldaq
terveq etendüs oll üts sõnno tulõvärk
Kõgõn Õuruupan om kokko lepit, et taad nahkhiire sorti tulõ erilidselt hoita.
üle terve Euruupa
kõik teedüs tulõ lättist üle kaiaq
kõik joud panti majandusõ edendämiste
Terve' Karula rahvuspark om jaet vöies ja egän vüün om uma kimmäs kaitsõkõrd.
terveq iho tõmmas äkki trammi
Kogukunna ütenhaardminõ
kõgõ tävvegaq mii ja vahagaq
tervel küläl om lein
Terve elomaa piiren om lindoravit veidüq ni harvakult ni 20. aastagasaa seen ommaq nääq viil harvõmabas jäänüq.[9][8] Hummogu puul om lindoravit inämb ku õdagu puul. Õdagupoolitsist elomaist on lindoravit kõgõ inämb Soomõn, a sääl kah õnnõ laiguldõ.[5] Õuruupan jääs lindoravit kõrrast veidembäs, selle et mõtso ülearvo suurõ majandamisõ peräst häöseq ärq vanaq oosõliidsi puiõga haavistuq, miä ommaq lindoravidõ tähtsäq elokotusõq.[7]
Terve elomaa piiren om lindoravit veidüq ni harvakult ni 20. aastagasaa seen ommaq nääq viil harvõmabas jäänüq.[9][8] Hummogu puul om lindoravit inämb ku õdagu puul.
kõik liin oll suurõ külä muudu
tervel maal om nälg
Kogumikun om artikliid mitmõlt alalt.
Kogumigu "Viie pääle" auturites ommava Aapo Ilves, Jan Rahman, Contra (Margus Konnula), Olavi Ruitlane ja Pulga Jaan.
Kogomigu Viie pääle lõpuluulõtus om tettü katõ pääle: "Pulga luulõtus Ilvese perräjakkamisega" (5 p 184).
Seo kogomisvõistlus käü üle terve Eesti.
võti hindä eksämi aos kokko
korja auto ostmisõs rahha
tulõmiq kokko võõrastõmaja vüürüste
kokkosaaminõ oll õnnõs rahuligu loomugaq
leiq kokko
Vinne väki taganõmisõst perrä jäänüq veerem anti Soomõlõ.
terveq pereq oll õdagu koton
Kõgõn Lõunõhummugu-Eestin tettü uurmiisi ja projekte kottalõ loe' Keskkunnaammõdi Põlva-Valga-Võru piirkunna (innembi Riiklik Luuduskaitsõkeskus) kodulehe päält.
Terve Saarõmaa saa naardaq.
kõkkõ taad asku jovva-iq maq ärq oppiq
Kogo lätsi suurõmbas ni võtminõ viil tihtsämbäs.
Mahtu tull viil mano.
Kõik tuu juuminõ läts ütekõrraga kontrolli alt vällä.
Kõik taa liivakivikihte kogo tegüsi üte väega madala mere põh ́aõdagu-poolidsõ kalda lähkün.
koras egäsugumast teedüst uma kodokülä aoluu kotsilõ
korjustõ soetõdas vahtsit markõ vahetusõgaq
terve tii pikkusõn
tä oll terve uma elo ütsindä
korati teedüst tuu kotsilõ midä rahvas arvas
kõik varandus läts oksjoni ala
kõik kraam palli sisse
Kogo Viie pääle kõgeperämädse luulõtusõ Kost miiq lats ́ naaq lauluq sai... iinkujos om olnu regivärsiline laulutüüp "Kust laulud saadud" üten vastava ederiaga; tekstin om pruugitu regivärsile umast algriimi ja mõttõkõrdust.
Peräle saanu, astõ esä torõhõhe sisse ni and kõigilõ kolmkõrd põsõ pääle suud, nigu tälle paslik paistu.
Peräle sõit ka mu esä uma vahtsõ massinaga, võtt mu imä käest lapju üle ja nii mi kaibi hauda.
peräletuuminõ lätt eräle massu ala
platsi tull kokko pia paarsada miist
Paigapääldside vanõbide setoside jutta vai mälestüstõ lindi pääle võtmine, peräh näide kullõminõ.
Paigalinõ mõisaherr oll ́ 19. aastasaal tennü' Järvakanti uma klaasivabrigu.
kotsõpääline valitsus
uma süük
seo nuka rahvas
Kotsõpäälidse ́ perimüse ́.
Paigapäälitse vara mõistlik tarvitus. Kuis paigapäälist luudusvarra ja inemiisi mõistmiisi kasuga müvvä.
umavalitsusõq
paiga pääl tähtsä
platsi oll tulnuq maailma pallo rahvast
silmü ärq
kotusõnimmi tagasitegemine
kotusõnimmi uurja
kotussõnimi paiganimi
kotussõnimi Veriora tähendäs periselt veriujja
sudagu sälähormussõq
Kottusilde saa-i arvu piirist folkloori ja muie kultuurinättüisi vaihel, näites om rassõ eristädä poppmuusikat, seltskunnalaulõ ja rahvalaulõ andsambli Undsaka muusikan.
Mõnõn paigan om suuri mäki äkiliidsi pervi pääl ka lättesoid.
Paigutõ om võrokõisi looming kollektiivne, selle et ütstõõse tekste tävvendädäs, lisatas vahtsit sõnnu õkva esitämise aol vai ka pikembä ao perrä.
kotussidõ satas räüssä ja lummõ
kotussidõ või ijätüst ollaq
sündmäldäq nalaq
hindä ilodu ülevänpidämine
köhä vasta om hää hanirasvamäär
Õkva nakkas kinädüskonkurss.
õkva nakkas pääle
õkvalt autu pääle pagõma nä lõiksi
haihklõmiisi
õkva nätäq et seo om sul ülejala tett tüü
kobistas saibagaq tuld
kobahtaq umaq asaq kuumbalõ!
kobist hinnäst parõmbahe istma
kobist tunglit pikä tapitsagaq
Õkva teemi selges, herrä.
niisk niisakõnõ
Õkvalt ma tulõ alla!
Õkvalt tulõ!
kahuskidsõq hiusõq
horgutama hõrgutama hõrsutama sorgutama
kohrutama kohrutõlõma
tõmbas köhimist
köhi kärehehe
köhe kuiva köhhä
haihklõmaldaq
ma edimält haikli kas minnäq vai jäiäq
haiklõja
Hiitümise ja häbüga kai ma löüdä kotust, kohe kellätükü käkki.
mühäs ussõ päält midägiq vasta
tohkõrd jupp aigo ussõ man inne ku tarrõ läts
kõhnalik kehvälikkehväpoolinõ
kõõlask kõõlusk
kundrik
peenükene ku kiisaniisk
korõl krobask krobõsk
kõhn tütrik om tublis lännüq
kõrgugaq tüküst saa hää süldi
Trehvässi tan Estin ütte imelist naist, kiä anna-i ilmangi alla, inne ku om är pruumnu kõik tii, miä omma olõman.
kõtt nurras
kõtt om üle mõistusõ suurõs punnunuq V kõtu om üle mõistusõ suurõs punnuq
kõtt sai kimmähe täüs
kohtualonõ sunnik†
kohtoasi jäi aastis vinnümä
pääkohtuherr
kohtupidämine tetti vallalidsõs
kohtu kätte antuq kinnütüseq
kohtu puult trahvit
kohtulinõ uurminõ
Kohtomaja
kohtumehe asõmõ pääle
saamiq hummõn seosama kotusõ pääl kokko
trehvämiq kell üts
saamiq poodi nuka man kokko
saamiq timägaq sakõstõ kokko
kokkosaaminõ oll tüütujon
kokkosaaminõ oll välisministride vaihõl
Kokkosaamise ́ teedä ́ inemistega.
Kokkosaamise ́ Setomaalt peri teedä ́ inemistega.
Trehvämiseni, õigõ inemine!
kohtumehe kaalan rippu vile
kohtuotsussõ pehmüs
kohtuotsus om kimmäs ja edesikaibamistõ ei lääq
kohtukund
kohtukäügi säädüsperisüs
kohtupidämine käve mitu päivä
kohtujago
Saimi kokko pia egä päiv üten kohvitarõn ja ku tä mul edimäne kõrd ümbrelt kinni võtsõ, lätsmul silmi iist mustas.
Kokko saimi hariligult päivä päält kooli ja alasi hotellen.
trehvsimiq timägaq üleminevä nädäli
saimiq üle hulga ao kokko
sai kikstu herrägaq kokko
kohtuhe kaibama
kohut pagõma
kõttu täütmä
kõtutugõja vüü
suurõ kõtugaq esänd
kõtuliha
kõtukuup
Kohopiimäsuustõ kolmik
Kohopiimävatt mar'ahämmätüsega
kohonõma
Vaarapiimäsarvõkõnõ
kohotama
Kohopiimäsüüke edendämine
kohut mõistõtas inneolnu põhal
kohus pand kurategijä trahvis kinniq
kohus läts otsust tegemä
kohtugaq mõistõdiq latsõkasvatusrahaq vällä
kõtutsopp
kohus tege otsusõ
kohus lugi lepingu tühäs
lupa võla ärq massaq süküskuu 15 pääväs
kohutõllõma kohtu pääl olõma
kohvitarõ oll nukatagodsõ kotusõ pääl
Kohvitarõ müüjä ütel, et siin ütesttüküst tõmmatas käekottõ ärä, et ma olõ-õs sukugi edimäne kannahtaja.
kohvitarõ sissesäädeq massõ pallo
kohvitarõn jäi kats lauda tühäs
sago sakõ
kohvivaheq
kohvitantõ
kohviuba
kohviupõ tuvvas meile Brasiiliast
kohviveski
kohv
kohv om rõuhkõpakin
Kohvrit olõ es nätä.
kohv saistus
kohv tege võrksas
Kohvi, tii ja vesi värskidõ marjuga
Kohvi, tii ja vesi värskitõ marjuga
kohv kergütäs vererõhku
köüt kaalaräti kaala
köüt vüü pihta
köüdäq taa pakk kõvastõ kinniq!
kariajajaq ommaq rõivaq ärq ajanuq
Köüdsepüür
köüdsepüür köüdsekäändmismassin
Kõgõ rohkõmb om meil põh ́a nahkhiirt.
Kõgõ inämb om mul süämehe jäänü tuu, et eestläse näi är, ku mul rassõ oll, ja tahi minno avita.
kõgõ rohkõmb jummõ om kõol
kõõ hädälidsemb tüü
Kõgõ inämb harinõmalda pilt om nätä timmä ka talvõ pallidõ jalgoga kõndman.
Kõgõ hullõmb tuu asa man ollgi tuu, et mi olli noorõ sportlasõ ja periselt mitte sukugi õnnõ poisi, kiä umast aost veits palli korvi pilva vai jalgpalli kõksva.
Timä olõk näütäs vällä küländ uskligu inemise muudu ja tä hoit hinnäst kuigi tõistõ. Kõgõ inämb pand mõtlõma tuu, et ma olõ küsünü mitu aastakka tagasi johtumiisi rattaga müüdä sõitõn, et mille tä nii tege.
kõgõ ilosamb tütrik
üle külä kõgõ kinämb poiss kundilõ ni näolõ
Kõgõ laembalt om löüdä' suurt järvekarpi, kiä eläs inämbüisi säändsin järvin, kon om pall'u kallu.
Kõgõ lihtsämb om näid asjo teedä' saia' mi' välläopnu eräklienditallitaja abiga; ku tä tiid, midä Sul vaia om ja midä Sa hindäle lupa' võit, sõs tä mõist soovita', kohe pääle pantust rahast tulnu' kõgõ suurõmb kasu.
kõgõl midä tä ütles um mõtõq sisen
kõgõ inämb mõtsa om saarõ põhaosan
kõgõ õgvõmb tii liina
Kõgõ parõmb, nakka presidendis.
Kõgõpääst om tan harilik palosammõl.
kõgõ inne tulõ vits neläs lahastaq
Kõgõ põhapoolitsõmb sann oll Rasina külän. Edimält paistu, et sinnä rahvast ei jakkugi, a õkvalt sannapääväl tull seltskund põhjaeesti nuuri ja naas pääle rõõmsa sannaõdak üten lõõtspillimuusiga ja tandsuga.
kõgõ rohkõmb itsi saimiq maasikidõ korjamisõ aigo
Kõgõ inämb miildüväq mullõ jutuq "Olivia ja tiivad" ja "Olivia ja muusika".
Kõgõ sagõhõmpa tetäs perrä elektrooniliidsi pillega luudut rütmimuusikat (beat - inglüse k 'lüük'), esiqeränis trummi- ja bassirütme.
kõkkõ massa-iq pümmest pääst uskuq
kõgõ suurõmbaq kuklasõq ommaq keisrikusikuklasõq
A kõgõ suurõmba via, midä ma tei, tulli õnnõ nüüd vällä.
kõõ tähtsämb om tahtminõ
kõgõ tävvegaq
Kõge ülditsempä jakkas Adson eesti kirändüsest tutvat vahtsõromantilist stiili, a pand sinnä muidoki manu nii võroperälidsust ku adsonlidsust.
kõgõ parõmb mängjä
Kõgõ vaesõmba jäävä siin talvõl hoobis ilma hätildä.
kõgõ varrampa V kõgõ inne virgus imä
kõgõ värskimb
kõiki arvamiisi perrä
Kõigi jaos oll tuu muutuisi aig, ka ütiskunnast eräle olõgi aig.
kõigilõ anti ütepallo
kõigilõ talgoliisilõ es löüdäkiq tüüd
Kõik olli häün ja vaivan.
kõigil sai häpe rumala sõnavõtmisõ pääle
kõigil oll tuust lõpmaldaq hallõ
Kõigi ulluisi lõpõtusõs tegevä sõbra lumõst naasõ.
kõigil om pallo tegemist
kõigil om puhtamb ammõt
kõigil om valu takan
Kõiki naabririike ni rahvidõ vasta taht Eesti vabariik tävvelist poliitilist eräpoolõtust pitäq ja luut üteliidsi kimmähe, õt timä eräpoolõtusõlõ näide puult kah niisama tävvelidse eräpoolõtusõga vastatas.
Kõigi näide rahvide sannol om pall'o inämb ütist ku esisugumast.
kõigist maaha jätet vanamiis
kõiki silmäq kaiq ussõ poolõ
Kõigin vai õks inämbjaon näist laembalt umasvõetuisist ütelüisist om kullal positiivnõ tähendüs, a mullaga omma' luu' rohkõmb katõ otsaga: õkva kullaga kõrvuisi sääden om mullal vähämb väärtüst vai om tuu rohkõmb köüdet nii-üldä' matõriaalsõ, egäpäävädse vallaga, a ku kõnõlda' mullast umaette, sõs om tä süväste köüdet minkagi igäväste püsüvä, läheligu, umaga.
kõigi vasta viisakas
kõõgutas jalgo
kimmäs tiidmine
kõik alost häste a lõppi kehväste
Kõik teedüs timä kotsilõ oll äkki Näoraamatust kaonu.
kõik massinaq ommaq parlaq pidehin sul tulõ uutaq
Vabariigi säädüseq ja kohtovõim kaitsvaq üttemuudu kõiki Eesti vabariigi kodanikkõ näide uso, rahvusõ ni poliitilidsõ ilmakaemisõ pääle kaemalda.
kõkkõ hääd V hüvvä!
Kõkkõ hüvvä.
kõik inemiseq pantiq kirja
kõkkõ om ilmvõimaldaq ette nätäq
Kõik, miä härgüt, toot hallu tetä.
kõkkõtiidjä
kõkkõ tetti väega kipõstõ
kõik mõotajaq ommaq üttemuudu tähtsäq
kõik anniq puulthelü
Kõik huvilisõq ommaq oodõduq kullõma!
kõik kiä tahtvaq ommaq oodõduq
Kõik huvilisõq ommaq oodõduq kullõma!
Kõiki asju om kirjeldet, är om märgit, kost midägi peri om, inämbäste om man ka foto.
Kõigilõ inemiisile miildüs raha.
Kõigil huviliidsil pallõsi hindä tulõkist ildampalt 9. novembris teedäq anda.
Kõikin kuupõn, kon muust ilmast erälde elo om tegünü, om kõgõ määnegi läbijuuskja jõgi vai muu viivuul, kost tulõ energiät mano' kooba ökosüsteemi. A Piusa kooba' omma' jo kuiva'.
kõigil tull hirm pääle
ekä kõlahust massa-iq uskuq
kõik imehteliq timä tarkust
kõik inemiseq mõtlõ-iq üttemuudu
pulman olliq mullõ kõik teedäq inemiseq
Kõik inemiseq sünnüseq avvo ja õiguisi poolõst ütesugumaidsis. Näile om annõt mudsu ja süämetunnistus ja nä piät ütstõõsõga vele muudu läbi käümä.
kõiki peetäs meelen kedägiq ei unõhtõdaq
(Kõiki salme laulmisel kõrratas)
kõiki võõrit peetäs kahtlaisis
kõigipooli om tühi
kõik juhtu sekondi murdosa seen
kõik seldsiliseq lätsiq tälle kõhri
kõik käve nii kipõlt et jõvva-as silmägiq pilgahtaq
Kõik, miä kirja om pant, hoitas originaalkäsikirjun arhiivin alalõ.
Kõik kodaniguvabahusõq, sõna-, trükü-, uso-, kuunolõkidõ-, ütisüisi-, liitõ- ni streikevabahusõq, niisama ka inemise ja kodo putmatus piät terve Eesti riigi piiren säädüisi perrä kimmähe masma, midä valitsus aigo viitmäldä piät nakkamma sisse säädmä.
Kõik kodomaa pujaq ni tütreq, tulkõq kokko ku üts miis kodomaa ehitämise pühä tüü jaos!
kõik kotusõq nuhidiq ärq
kõik kotusõq olliq härmävõrku nigu leierit täüs
kõik kotusõq olliq hallu täüs
kõik kotussõq ommaq kinniq
kõik kotusõq ommaq latsil läbi nurgiduq
kõik kotussõq otsidiq viimätseniq läbi
kõik korjasõq hinele talvõtoidust
kõik läts kuikinaq rumalalõ
lääväq niguq haajukõsõq kõik minemä ja jätväq imä ütsindä
kõik lätsiq rahuligu meelegaq magama
kõik läts jälkiq vannamuudu
kõik lavvaq olliq kinniq
kõik maa-alodsõq käügiq lõppiq umbotsa
kõik majaq ümbrekaotõ olliq tühäq
Kõik mii' nahkhiire' omma' luuduskaitsõ all.
kõik merehädäliseq pästediq ärq
kõik miä tä ette võtt õnnistus häste
kõik murrõq paistuq tühäq
kõik muu om kõrran õnnõ vormitäüdeq tulõ ärq tetäq
muu om kõik väiko nali
A olkugi, et lätläisi rõivit nätti sakõst, es mõoda tuu inemiisi ja paiklikku umaperrä niipallo, et rõiva olõssi naabridõga üttemuudu lännü.
("Kaikki naiset älkööt tehkö käsitöitä.")
kõik tõvõ külge saanuq kodotsirguq tapõdiq ärq
Kõik nimmatu suuna omma esindetü võimsal ütisplaadil "Viie pääle".
Oll alalõ kõik.
kõik olliq himogaq asa man
kõik olliq platsin
Kõik olli muidoki väega imehtünü ja olku et naasõ võti tuu asa vasta hään tujon, mehe kül es mõista sääntse terehtämise pääle hääd näko tetä ja tõmbssi hindä hiitünühe tagasi.
kõik olliq teedäq-tunnõduq meheq
kõik olliq valmis vainlast kaitsma
kõik olliq väsünüq ja veitü jutugaq
kõik oll hiron-haron
Kõik oll halas ja väega illos.
kõik oll purulõ pommitõt
kõik om õigõ mis ma kõnõlõ
Kõik omma' oodõtu!
Kõik omma oodõtu kullõma! Piledirahha ei küsütä!
kõik om segilde lüüd
Kõik osavõtja' saava' tenokirä ja parõmba' ka väiku avvuhinna.
Kõik osalõja' tõmbasõ' umalõ loosiga proosapala või -kakkõ, mis tulõ ette lukõ'.
kõik pilediq ommaq ärq ostõduq
kõik pääväq ommaq ütsipuidsõq
kõik pluusõq ommaq mõsun
Kõik poliitilidsõq vangiq tulõ pääväpäält vallalõ laskõq.
kõik nurmõq kõlladiq väega kuum suvi oll
nurmõq ommaq kõik kaarti pantuq
kõik puhkusõq ommaq üles üteldüq
kõik proomõq timä mõtõt vällä naardaq
Kõik kõnõl hobõsist, vot kuis.
kõik kõnõliq ütekõrragaq
kõik ravvaq tulõn
kõik vara jäteti ainukõsõlõ pujalõ
Kõik nakas pääle joba keskollin.
Kõik sannaumanigu kiti sannaliisi ja sannalisõ pererahvast.
Kõik sääne, minkast mul oll tuus rehis kaalamulguni.
Kõik lätsi pääle ilma hellü tegemäldä.
Kõik sõbra toova pinilõ midägi üten.
kõik om su hindä tetäq
kõik sõnavõtuq kalduq väega veere pääle
kõik viisagaq kortinaq olliq kalliq
Kõik tä sõbra olli keskiän mehe, mõni oll mu vasta kinä, mõni es kõnõlõ piaaigo sõnnagi.
kõik käve säädü perrä
kõik tundu nii tutva ja kodonõ a üteliidsi vahtsõnõ kah
Kõik näüdäs niisama illos ja roosa, nigu tuu jalgratas - kooni tull tuu rehk, ku esä ütel, et tä lätt nüüd är.
Kõik ütlese kül "Vuih!" a kiäki nakka-i sinnu tuuperäst peerukotis kutsma.
kõik tagavaraq ommaq ärq kulutõduq
kõik vastalisõq tetäseq tüült vallalõ
kõik liigus ja muutus
köüds nakkas otsast arõnõma
köüds juusk nühä takan
köüds oll riban
jussutõt puu
ütenhaardja mõtõq
Koiva jõgi käü Liivi lahe vesikunda
Koiva jõõ konnu pääl pesitelles mitukümmend sorti tsirkõ
Õkvalt Koiva juuskva' rahvuspargi õdagupoolõ päält Lannamõtsa oja (Verioja) ja hummugu puult (Sibula järvest) pääle nakkav Mustjõgi.
Kõiv tüüt pikembät aigu füüsikuna, a tegel taaga üteliidsi ka kirändüse ja filosoofiaga.
Kõiv om parhillatsõ saisuga ka kõgõ mahukamba võrokiilse kirändüsteossõ kirotaja.
Kodo joudsõ ma iks õdagupoolõ, nii et sai ka koolitüü tettüs.
kodo kõrtsi ja liina - kõiki paiko oll pallo maad
kodo minti ütsindä vai katõkaupa
Kokkosaamisõni'!
kokko arvama
ütte V kokko jäämä köütümä
Kokko kandidiirse Turundusraadio aasta turundustähe tiitli pääle 34 erinevat asja, miä 2013. aastaga joosul olli' raadiolt saanu nädäli turundustähe tunnustusõ.
kokko loputama
roobitsõma ruupma kokko kraapma
kärbätämä kokko kuioma
Kokko om maa all viis koobastut, minkal käüke kokko 22 kilomiitre jago.
Kokko om tett 6 "Star Treki" teemalist telesarja.
Kokko om tett 6 "Star Treki" teemalist telesarja. Plaaniti viil ütte telesarja, a tuu jäi tegemäldä.
kokkoostja
käänüspäägaq väits
ümbre kiirdünüq juurõq
kats autot sõidiq kokko ni mõlõmbaq saiq vika
Ku nuu' kokko sai', läts Japeetusõ ookean sisemeres ja tegüsivä' korgõ' mäe'.
Kokkoputminõ mullaga, maapinnaga and rahu; käe mulda tsuskaminõ sünnütäs vahtsõst tasakaalu ni julgõolõmisõ.
trehvämine tii es meile sukugiq rõõmu
kokkosaaminõ sai poliitilidsõ värmi manoq
Kokkosaamist alostadas laulõ kullõmisõ osaga, et lauljidõ päivä mitte ülearvo pikält kinni hoita.
Kokko saava savvusanna kombide hoitmisega tegeleja Soomõst, Leedust ja Eestist.
ilo peräst tulti kokko
kokko tull kõgõ vähämb viiskümmend inemist
kokkotulnuq es tahaq uskuq midä näile kõnõldi
Kokko võissi tulõja aigu planiiri 2-2,5 tunni ümbre.
Kokkovõttõs
kolk küllä piten
kõla- lausõ- stiilikujondiq
roit
kuuldu lämmi plaksutaminõ
tühi jutt
kuuldsa helügaq
kuulsa nimi
sündsä üllenpidämine
ausa tütrik
kõlbas kooniq
kõrraldaq elo
hukan inemine
jället muudu
Siiri roni aknõlavva pääle ja nakkas kokko lugõma.
perädü om sääntsen suurõn majan ütsindä elläq
armõdu suur kivi
Kolga loomingun om vähämb hallõt miilt ja inämb nalja, kuki perämäne om vaonhoiõtumb.
Kolgaga ütest põlvõst inemiisist kirot tasõmal võrokiilist värsse viil Räpinäst peri Kalju Ahven.
kolkvaq mehel sälä nii pehmes niguq kõtt om
kolhoosnikõlõ jaeti maatükke
lätt ärq liina elämä
tulõq muq mano elämä!
lätsimiq vahtsõhe kortinahe elämä
umanukaulliq
Kolk es tuu külh otsuistavat muutust taadõ luulõlaati, miä om välla kujonu ütelt puult Adsoni loomingu iinkujol - saman tuu ta sõski manu vahtsit juuni.
Kolk jakkas varatsõmban kirändüsen juurõ ala ajanu tavva pruuki aig-aolt eestikiilsen tekstin tegeläisi autentsusõ luumise huviden võro kiilt (nigu näites rumaanin "Sulajää" (1958)), miä om sõs üteliidsi ka ütes vahendis Võrumaa olostigu ja õhustigu edesiandmisel.
Kolk om ka kukivõrd tsillosõnalidsemb ni nii om ka ütsiku sõna ja ütsiku kujondi osakaal timä loomingun suuremb ku Adsonil.
kõlksmist oll kavvõst kuuldaq lehmäl oll krapp kaalan
Kolk sündü Saru vallasekretäri perrehe ja jõudsõ pääle Valgat veidü oppi ka Tarton.
kõllanõ-pruum kardohkas
pihlõnõ
kõllakadsõq-valgõq herneq
kõllanõ karakakar
kõlladsõq sinidseq valgõq kalmuslilliq
kõllatsõs minemä kõllastuma
vaksiniirmine kõllatõvõ vasta
sada vainlast surma saanu
Kolmandas oodõtas ettekandit keele ja rahva vällänäütämises kokko pantuist kaartõst, kaartõga tõistsugudsõ pildi kujundamisõst, kaardist ku võimu ja rahvustundõ sümbolist.
Kolmas päiv saadõdi meid viil paar kilomiitret edesi Mardiaru talo viläküünü.
Kolmandan jututarõn kõnõldi võro keele pruukmisõst avalikkusõn.
Vanal-Võromaal kolmandat kõrda välläantava Hindätiidmise avvuhinna saajit kiteti imäkeelepääväl (14.03) Mamastõ Latsiaia ja Kooli saalin.
kolmasjago tetängust lätt maalt vällä
Kolmas lugu.
Kolmas süküs. Rand Sri Lankal.
kolmõjakulinõ
kolmõ kiilt vai viil inämb kiili
kolmõmoodulidsõq
kolm miitret korgõ kolmõ miitre korgu
kolmõnõ lats
kolmõ nupigaq puutri-hiir
Kolmõ päävä seen om loengit ja arotluisi, kon kõnõldas päämidselt Räpinä kihlkunnast ja laembalt Vana-Võromaa kultuurist.
Kolmõ pääle (Ilves, Pulk, Rahman) tettü plaat "Murõt ei olõ" om puhtmuusikalitselt tasõmalt korgõmp, a veidü ütetoonilitsemb.
kolm punkti võitu
kolmõn jaon
kolmõ silla viogaq krusa
kolmõ soonõgaq kaabli
kolmõtollinõ nagõl
Kolm 3 hääd võrokeelist teksti omma' saanu vahtsõ viie ja koorisääde ja 24 joba olõman laulu vai rahvalaulu omma' saanu vahtsõ sääde.
kolmikhüppämise tulõmiq
kolmikõsõq veleq
puultõist
kolm neländätjako
kolmnuka ümbremõõt
"Kolm Ottot?" ütles Siiri ja kaes Ottosit tõsisõlõ.
Kolm, piät Ruudi viikingilaivaga sõitma viimä.
kolm põrknat tsusati pindreotsa tõsõ aastaga siimnitsäs
kolm kruudun om ütessä
kolm tsilka verd
kolm vagonit joosiq rüüpide päält maaha
· kolonialism ja postkolonialism kirändüsen
Koltasaami keelen märk õ eesti õ-lõ lähküt keskvabahellü [ɘ].
Koltasaami keelen märk õ eesti õ-lõ lähküt keskvabahellü [ɘ]. Nt: kõõččmoš 'küsümüs'.
Koltasaami keel
valõhtunuq hain
kombõq ommaq täämbädseniq alalõ hoitunuq
viisakas nuurmiis
kopõrdi üle läve
tümistäs ja pälkäs
vanakraamipoodin müvväs pruugituisi asjo
trehvsi narritusõ pääle
kommõrtsdirektri
ärikuul kaubakuul
kommunistlinõ üleskihotus
makõtama
{rahvameditsiinin} plakatspass
kõmps kodo poolõ
konarligadsõ tii pääl om halv sõita
hulk ilma piten
kundiq tegeväq krõksi ku kässi liigutat
pekripuut
pekrikuuk
luinõ liha
käve kõpsnahe
kõndsõ nurmõ viirt piten kodo poolõ
kõndõ torõhõhe kõigist müüdä
tõist juttu tegemä
Kynõlõmisest ni lugõmisõst.
kõnnõkeelen säetäseq võõraq sõnaq hindäperi ümbre
jutukõmmin
Kõnõldas ka tuust, midä tulõsi edespidi sannakombidõ püsümises tetä.
kõnõlõs asast tävve kimmüsegaq
kõnõlõs kipõstõ ja poldastõ
kõnõlõs selgehe ja ladusahe
kõnõlõja helü muutu tundõlidsõs
kõnõlõjalõ tull vaim pääle
kõnõlõja tunnist et viimätsil päivil om sais muutunuq
kõnõlõja oll veitse aigo vakka
kõnõl kistunu helügaq
kõnõl võlsi helügaq V võlsshelügaq
kõnnõ mõtõq jäi segätses
kõnõq häädü tsosinas
Kõnõ üts:
Kynnõviisi ́.
salahanõ papõr
tülüpesä
tülü heränemine
tülüolo tüllüminek
konksnõna
konjak pand vere käümä
tsangahtuma tsankuma
võidõlus tull ränk
Konkursi avvohinnafond om 3000 eurot ja tuud omma' tugõnu Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Võro ja Põlva ekspertgrupi', Võro vallavalitsus, kultuuriministeeriumi Vana Võromaa kultuuriprogramm, Põlvamaa umavalitsuisi liit ja Võro Selts VKKF.
konkurssi oll rassõ kõrraldaq
Konkursile või esitä ku paljo taht tüülehti, vabalt või valli' ka teemarühmi.
võidõlustõ saadõti umbõs kümme juttu
Kõrraligu' ja hää' tüülehe' avaldadas Võro Instituudi kodolehe pääl ja jagatas muudmuudu kõigilõ näide pruukmisõst huvitõt oppajilõ.
Konkursilõ omma' oodõt tüülehe', miä avitasõ nii võro keele ja kultuuri oppusõ ku ka määndse taht tõsõ opiainõ võro keelen oppamist laapsambas tetä.
Konkursilõ oodõtas võrokeelitsit laulõ kõigilõ kooriliikele.
Kõgõ parõmbit auturit kitetäs häie avvuhinduga.
Konkurss võetas kokko 24. mahlakuu pääväl Sännä mõisan peetäväl 15. Adsoni-nimelidsel luulõlugõmisvõigõlusõl.
Konkursi tingimüse' ja täpsemb teedüs: www.umapido.ee
Konkursitöie teemarühmä' omma':
Konkursitüü nõudmisõ':
Tüü saata meili pääle allas.tiia@gmail.com vai aadrõssil Võro Instituut, Tarto 48, Võro 65609, märgosõna: tüülehti konkurss.
Konkursitüü täpsämbä' vormilidsõ' ja sisolidsõ' tigimusõ' omma':
kunnaq plärdsähtiq vette
Näide manutulõkis om vaia inämb niidetävit hainamaid ja kõlbuliidsi pesäkotussit.
kunnaosi
käü olaq lüngän
kõnd pää all
astus tiid piten
käüskeles tarrõ piten
kõnd hällüvälläq
kunn lask kuto
kunn om katõpaigaelläi
kunn ujos viin hüppäs maa pääl
{kõnnõk} jandalit lüümä
kondservitops kondservikarp
salatarõ
Konstaabli puja vahtsõnõ esä om Aleks.
Konstantinoopoli kõgõmaapääline patriarh
Kontaktaadrõs:
Tüütäjä'
Kontakt: Piret Tibbo-Hudgins
maalinõ ilm maisõmaa ilmastu
Kontor
Kontrast sisaldus paroodian joba esihindäst: algtekstile vastandus vahtsõnõ naljatlev tekst.
kaes üle kas kuul om ravvan
kai kauba papridõ perrä üle
ülekaeminõ
kontrolmis- hädäabipunkt
muanõ
kundsaplekk
kontsõrdi kõgõ ütenhaardvamb osa
Kontsõrt-etendüst saat pillimiihi punt (Jaan Randvere, Henno Kelp, Meelis Jaanimägi, Andres Neissar), kiilpilliorkestrin mängvä' Võro ja Põlva muusikakuulõ noorõ'.
kontsõrt raput mu läbi
veerejuunigaq kaart
tuiotas tan umaette
linditüüline
Konvõrendsi 1. teedüskiri võro ja soomõ keelen
Konvõrendsi tsihis om edendäq Eesti ja naabrimaiõ kirändüs- ja keeletiidläisi mõttõvaihtust ni tetäq väikeisi kirändüisi tunnõtumbas.
Konvõrendsilõ oodõtas ettekandit, miä pututasõq õdagumeresoomõ kiili näütämist kaatõ pääl. Jututeemas võivaq tullaq keeleatlasõq, sõnavara ja samakeelejuuni levimine, keelevahjõ mõõtmisõ tehniga ja mooduq, vahtsõq võimalusõq keelelidse kraami kaardipildi pääl näütämises ja kokkokor ́atuidõ keelenäütide kaardiga köütmises.
Konvõrendsile oodami ettekandit kirändüisist/keelist, miä ommaq mõnõ suurõmba kirändüse/keele seen vai kõrval; miä kaesõq vähämbä kirändüse vaihõkõrda inämbüs- ja/vai rahvuskirändüsega ni vähämbä keele tekste suurõmba keele mõovälän.
konvõrendsil oll kõnõlõjit kodo- ja välämaalt
Ku otsustat konvõrendsilõ tullaq, pallõmi õkva är täütäq registriirmisleht aadrõssi http://www.wi.ee/index.php/konverents pääl (kõgõ ildamb 15.08).
Konvõrendsi osavõtumass om 50 eurot.
Konvõrõndsi ettekandin kaias päämädselt õdagumeresoomõ kiili, kultuuri ni ala parlast saisu, a pututõdas ka minevikku.
konvõrendsil võediq jutus väikoq keeleq
Toetase riikline programm "Eesti keel ja kultuurimälu 2014-2018" ni Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA).
Konvõrendsi tüükeeleq ommaq õdagumeresoomõ keeleq ja inglüse kiili.
Konvõrendsi üts tsiht om ette valmistaq õdagumeresoomõ kotussõnimmi atlasõ luumist. Seoga köüdüssen oodõtas ettekandit, miä tutvustasõq eri maiõ ja maanukkõ kaartõga köüdetüid kotussõnimmi andmõbaasõ.
Konvõrents ja tsõõriklaud savvusannast
Konvõrents
konvõrents oll pühändet koolitusküsümüisile
Kuupõ aolugu
Kuupõ takan laiutas suur vallalinõ liivahaud, kon või nätä' Eesti ütte ilosambidõ värmega liivakivimüürü.
tjulguliha pandas süldi sisse
Koodivaihtusõ uurminõ
Koodivaihtus om katõ vai inämbä keele või keelevariandi pruukminõ üte lausõ vai jutu piiren.[1]
Küüdre talu om Kaika külän Küüdre järve veeren.
köögikumbain pindsutas juurõviljä
köögist kuuldu helle muial oll kõik vaganõ
köögist tulõ söögi hõngu
Köögiviläq võiumaigulidsõ paksõmba tsitronihämmätüsega. 40 EEK
Köögivilju kreemisupp 15 EEK
Paks supp aiaviljust
köögivillä om kasulinõ süvväq tuurõlt
Aiakraamileeme pääle tett paks supp selleri, põrkna, sibula ja tomadiga
AIAKRAAM ́ APELSINIKASTMÕH
kumardõlõs ülembide iin
küük oll pallo lämmi
küük om kõrvõhaisu täüs
küük om näil mitmõ pääle
Kuuk om saanuq nime soomõ luulõtaja Johan Ludvig Runebergi perrä, kiä ollõv makjas miis olnuq ja söönüq taad kuuki hummogusöögis.
kõõkas naardaq
kuuk õkva ku sulas suun
kuul and kiili opmisõs kimmä alossõ
kuul om inneskidsen härbänin
koolialostusõ pidolinõ kuunolõminõ
Koolõn ni latsiaiun võissi inne umaette võistulugõmisõ tetä', validen vällä kõgõ parõmba' lõppvõistlusõl esinejä'
kooliq ja latsiaiaq ommaq valla säädüngiq
koolielo oll ütsipuinõ ja vaivanõ
kooliperräkaeja
Kooli jõulu- ja keväjäkontserdel esinese Marju opilasõ alati võro keelen.
koolikõrrast piät kinniq pidämä tuust ei päseq
koolilõpu puhul kitmä
koolimaja koolitarõ
Koolitarõ
koolimaja om kolmõkõrralinõ hoonõq
koolimaja om külä otsan
koolitarõ moro oll täüs latsi tsebimist
koolimaja sai tühäs
KOOLIPERIMÜSE KORJAMISÕ VÕISTLUSÕ.
KOOLIPERIMÜSE KORJAMISÕ VÕISTLUSÕ KÜSÜMISKAVA 2007
"Koolipärimus"
koolipidolõ tükeq mõnõq võõraq
koolipoissõ tüküq
koolin ei tohiq inämb opilaisi hiussist kakkuq
koolinkäümine om sunniviisiline
Koolin tä käve vinne gümnaasiumin ja läbi käve inämbält jaolt vinne kiilt kõnõlõja kogokunnaga, pallo timä sõpro olli vinläse.
Koolin mul sõpro es olõ ja minno kutsudi mädsärigus.
koolin oll timä tuu kiä kõik temboq iist võtt
koolin om pallo nuuri oppajit
koolin tsihvsi pinginaabri päält maaha
tõõsõq pilgassiq koolin tedä kõik aig
koolin pätsiti plastõliinist eläjit
koolin proovitas egäsugumast süüki andaq
A koolitunni istõ mullõ peris häste, selle et opminõ olõ-õs mullõ rassõ.
Koolitunnin
Koolitusõ', nõvvopäävä', targutusõ'
Ja jaga säält saadut kõigilõ umilõ tüükaaslaisile - ka tõisi rühmi oppajilõ.
kuuljaluud piät piirdmä vastapäivä tuu seebigaq minkaq koolnut om mõst
Koolides astuvad õpilaste ette võrukeelsed külalised.
koolilõ om kolmõ kraamjat vaia
koolilõ om vaia nuuri oppajit
nalakujo
korjaq kõik umaq tüüq ütte kausta kokko!
Laba
präälits
koobasuu
Kooba'
Kooba' omma' häste hämme', ja säändse karvadsõ mutuka' omma edimädse', kinka pääle viitsilga' korjuma nakkasõ'.
kuupa ei päseq tõistõ ku õnnõ köüdsegaq
Kuurõ juhatasõ' Jaanus Prükk, Saidi Tammeorg ja Kalev Lindal, kiä kõik omma' ka Uma Pido dirigendi' ja Andres Määr, kiä om kah mitund muudu Uma Pidoga köüdetü.
koorõkärnil oll all mulk pulk iin
kuurma kungõli takan
Koorõnõ porovigusupp
Kuurõ saat Lõuna-Eestist peri professionaalsist muusikist kokko pant Uma Pido punt, kon mängvä' Jaan Randvere, Henno Kelp, Meelis Jaanimägi ja Andres Neissar.
kuur kõivõ külest tohko
koorijuhtja pallonäütäjäq käeq
koorijuhataja
tõra
"Kuurõ kava tetäs egä pido jaos vahtsõnõ.
Kooriduq krevetiq majoneesihämmätüsega
Turiste murdminõ kuupõhe oll ́ niipall ́o suur, et nahkhiiri segämise vasta ja liiva ala jäämise oho peräst tull' kooba aotlidsõlt kogoni kinni' panda.
Märgotõdi ka kuun, kuis kihlkundlikku vaimu pidol inämb nätä olõssi ja lõpõtõdi Marju võrdpildiga Vana Võromaa kultuurist ku põlitsõst puust - ku tuu maaha võtta, jääs elo vaesembäs.
Üten Eesti nn tõõsõ heränemisaoga 1980-ndidõ lõpun naas vahtsõnõ heränemine ka võro keele jaos.
üten elomajjogaq tulõ vällä ehitäq ka põhivärk
kuutsa
Kuun kääritäs üles kirivüü lõim ja egäüts saa tuu pääl üte vüüproovi kudada.
lätt arõngukavagaq kokko
lepüq umaq tegemiseq juhatajagaq kokko!
Lepü' kokko suurõmb ettevõtminõ
pallu asju kuun mi teimi
kuunolõk nakas pääle täpsähe kell kümme
kuunolõgi vidäjä
kuunolõkil oll mitmit kõnõlõjit
kuunolõkil vaiõldi tulitsõhe
kuunolõkil oll rahudu olõminõ
kuunolõgi- sõna- ja kirävabahus
kuunolõgilisõq
kuunolõkidõ protokolliq ommaq ütemoodulidsõq ni sõnavaesõq
kuunolõkit uhjama
kuunolõk vinnü pikäle
Liikmõq
Kuunsaisoq
nimekiräst välän
välänpuul kuunsaiso
ütenkuun jouti kivi paigast ärq liigutaq
pand ristsõnno kokko
Kokko pandnuq Edgar Mattisen.
valitsusõ lähembide kuiõ tüüplaan panti kokko
kuuntüüvõrgõndus
Vahtsiidõ rõividõga üten tullka vahtsõnõ potisinine värv.
Kuut ja Riha
Kuut
Kopeeriq faili näütüses umaq kontoq ja fotoq.
tingäline kopkalinõ
koppunuq vili
kopitõt hais
koplin sei kats sikka
kopli piireti roovikaiagaq ärq
Kopra kooritu kõiv
tävve luhtivaeldus
täütõbinõ
tävvüpalanik
kopsutsauk
täütiisik
tävvütiisigu ravi käü aastit
pauslak puuslak
koput kõpp-kõpp
kõrbõnuq kõrvõnuq
liivakõrbõn õhk virvend ja petüpilt tull silmi ette
Kõrra aastan, hainakuu täüskuu aol pedä KHÜ üten Karula rahvuspargi valitsõjaga Ähijärve veeren simmani.
õnnistuma õnnahtuma kõrda minemä
ütleq mu perrä!
ärq säädümä kõrda saama
kõrdaq sõnalt midä tä sullõ ütel!
kördile panti piimä pääle
viisakas värk
viisakas värk
Ütekõrra, ku ma viil koolitütrik olli, ostsõ ma kuldsidõ täppega verevät kingitüsepapõrd.
Kõrd nädälin tull näide köögiaknast vana välikemmergu hõngu.
Kõrra näie Korsika saarõ pääl maa palamist.
Kõrd saadõti mi väejago vahti pidämä palõstiina vangõ laagrihe.
tiatritükü vahtsõstnäütämine
kõrdus
vahtsõsttrükmine
Ütekõrra vei tä mu kohvitarõ lähkühe hotelli.
korrõ rõivas
korgõq puuq
kilõhõhe kilõhõlõ
helle helügaq tütrik
kõgõ korõmb võimuammõt om Riigikogo
korgõ kaalagaq kamps
korõmbalt tulnuq käsk
ülemb kohus
Korõmbidõ mäki otsan ja pervi ülembän jaon omma' sagõdalõ paluniidü', mink tegünemist om tugõnu ka maa ärhuhtminõ (erodeerumine).
hirmsa tahtmisõgaq
korgõ palavik
korgõ palgagaq
korgõsingusõliin
korgõst iäst halvast ilmast huulmaldaq
korgidõ otsõgaq säng
tuimõlik
korgõ igä
korõmba koolitusõ saanuq inemiseq köütväq hindä tulõvigu Eestigaq kokko
Kõrgharidusõ saiõ tä Tarto Ülikooli ihohar'otamisõ tiidüskunnan liikumisõ ja sporditiidüisi eriala pääl 1999. aastagal liikumis- ja sporditeaduste erialal, aastak aigu ildampa saiõ viil õpõtajakutsõ manu.
kõrgi olõkigaq miis
korgõrõuhkus lätt kõvõmbas
suu samblõsuu
korgõtrükk
Koridorin sais kolm Ottot.
{nal} kurgumägi
kõrisõlm tekk suurõ jõnksahusõ
kaoq mu jalost!
kraamiq elämine ärq!
kardohkamuu pääle om sitt ärq veet
kraamja tüüraha
kurgupeethellü märk q-täht
korjaq uma ask kokko!
võtaq umaq nõvvuq ja nõsaraq ja käüq kodo!
nobõ sitikit
koras moro päält lastukõisi pliidi alaq
koras ubinaq rüppü ja tõi kodo
koras mõsu likõst pääst kokko
koras söögisiini päähä ka kihvtitsit
kork purdsaht putli päält
Korneti ja Druski külli vaihõl Pilskalna järve põh'akaldõ pääl om Korneti liinamägi.
Korneti om külä Lätin Alūksne piirkunnan, Vana-Laitsna valla valitsõmiskeskus.
Korneti om külä Lätin Alūksne piirkunnan, Vana-Laitsna valla valitsõmiskeskus. Külä om merepinnast 180 miitre korgusen, piirkunna keskusõst Alūksnest 28 ja Riiast 192 kilomiitrit kavvõn. Lisas vallamajalõ ommaq külän viil turistõ teedüskeskus, rahvamaja, raamadukogo ja kodoluumuusõum.[2]
Korni kiil (Kernowek) om kõmri ja bretooni keelele lähkü keldi kiil, midä kõnõldas Cornwalli krahvkunnan Lõunõõdagu-Inglüsmaal.
Kornikiilne Vikipeediä
kõrrapitäi kõrrahoitja
äkki jäiq kõik vakka
äkki tull mullõ ka miilde kon ma tedä nännüq olõ
nurahtus
haarahtama haarahutma habahutma
kõrd lännüq miis kallo püüdmä
kõrralda' luuduslaagrit Suurõmäe laagriplatsi pääl (massu iist)
Kõrraldaja' ja tugõja'
Kõrraldaja:
Kõrraldaja':
Kõrraldaja' pallõsõ' küläliisil kontsõrdilõ tulõkis aigu ja rahulist miilt hoita - et massin är parki, pilet osta, hindäle hää kotus löüdä' ja uma' sõbra' ja tutva' üles otsi.
Kõrraldajit rõõmustas ka vastanuidõ küländ ühtlane jaotus vannusõ perrä, miä tähendäs, et noorõ' es jää' valiku tegemisest kõrvalõ.
kõrraldi kuunolõgi tandsoõdagu näütüse
tekk meile sääntse näütemängo
kõrraldadas arõndustegevuisi plaane kogomine edespidise tegevuskava kokkopandmisõ jaos
tetti võidõlus
kõrraldajakogo
ausa massin
Kõrralik maa sisse kaivõtu kunt - tuu om tõnõ asi.
kõrramiis
nüüd sa murol pikuta
kõrdapiten määridüq suusaq juuskvaq häste
kõrralinõ kuunolõk
kõrralinõ profesri
kõrran
Kõrran.
kõrranolõk
kõrraperäldäq süümisaoq
rosmak sorso heenüs
kõrrõq ommaq ristlõikõn tsõõriguq
kõrralik keeletarvitus
{m} kõrralidsõq rõivaq
seletäs hummogust õdaguniq ütte ja samma
timä isk voki pääl langa kokko
Selet mugu vahtsõst, et nii mi kasu pikäs.
isitüst langast kamps
korsna savvas
korsnist tulõ savvu
korsnat kudama
kortin om liinasüämen
kortõriperremiis
kortina plaan
Kortin oll viil puultühi, nii ma naksigi tuud viil küländ kõllõt ruumi täütmä ummi vahtsidõ mängoasjoga, muidoki sääntside tallituisi ja asjoga, minkast ma esi arvo sai.
kortin om näide ütine vara
kõrdsi keldrin nätäs vaimo
Kõrts
Kõrdsimehe kalasupp
kõrdsin hunasi rahvas
ründsäk nürdsäk
rüntsünüq ündrik
tsütsüdi paprõ kokko
kõrvaq nigu pangivanguq
kõrvaklapiq
kõrvalinõ
Kõrval om viil üts ülene palomõtsu lillikene, seo om harilik laanõlill. Suurõ valgõ häiermega paistus silmä ku häitsema nakkas.
kõrvalinõ tii
kurdis jääse kõrva inämb-vähämb pümmes silmä
kõrvajuurt kõhvitsõma
kõrvasitt
Kõrvõmaa
kõrbaja päiv
kõrvast naas mätä tulõma
korv om käe pääl müü maaskit
korvpallin sai Leedu Eestist jako
korvpallin saiq võidu leedulasõq
A kõrvuisi nahkhiiriga jagava Piusa kuupõn elokotust viil ka tõsõ' siibuga eläjä'.
kosan käüti katõgese üts oll kosaesä
kosajuttu naati ajama sõnamõistuisi
ilmaruumilaiv
ilmaruumilaiv joud Veenüse gaasikihti
ilmaruumireis
Kostabi-$eltsi liikmõ nakkasõ kuulutama vahtsõt etnofuturistlikku kultuuri- ja kirändüskäsitlust. Taa and vunki võro liikmisele nisamatõ nigu ka tõsisi väikeisi soomõ-ugri rahvide kultuurijakkuisile - etnofuturismi lipukirä lätvä hõimuliikmisen häste käümä võiolla tuuperäst, et kuulutõdas vahtsõ ja katsõtuslidse kunsti ütistämist põlitside "etno"tavvuga.
oll kuuldaq latsõ ikulist käginät
kuuldu õhupüssä pliks
kuuldaq oll piidsa viuhknat
kuuldu tasanõ koputaminõ
Harilik signaal tull ärä ja püürhäll naas lindi räginäga liikma.
kostu trummitõrinat
oll kuuldaq tuulõ undamist
kuuldu üts kiidsahus
Köstrejärvest om löüt tsill'ukõist püdälät.
rõivakunstnik
praavus pikäst tõbõst
hää uni
Koti Aleks.
kotiq ommaq vedelähe köüdedüq
kotirihm suun olga
kotinukk
kotisuu om lobõvallaq köüdet
kodas lavvõl korgõn järve kotsil
vana kodas
kotti ehtväq totiq
Kõtt, masuuriguq!
kott madsaht vasta maad
kott om pundsulõ täüs
kott lits halvastõ sälä pääle
kougitsõs roobigaq tuha seen
Kõva saa kokko pehmega.
kõvas ja kivvukadsõs lännüq kaal
kõvas kuioma plaakuma plaagatuma
kinnähtümä
kõva niguq ränikivi
kõvõmb miis vääräs tõõsõ ärq
krõnksi tõmmanuq sõrmõq
kõvõrihe kasunuq puu
kõvõrahe kaema
väntrik puu
kõvvõr tii
Kõve, Villu Mittetulundusühingute ja sihtasutuste seadustest, Juridica, 1996, nr.10, lk.555-559. (Tellijatele siit.) Mittetulosaamisütisüisi säädüs. Mittetulosaamisütisüisi statistiga äriregistrin. Mittetulosaamisütisüse alostaminõ.
kaabidsõq trepp lumõst ja ijäst puhtas!
kraadiklaas pett nii külm saa-ai ollaq
kraanist juusk tsorinallaq vett
koobidsi peräq kokko
koobidsi peräq kokko
kraatri põhan tsibises laava
kraavliganõ
kraaviviirne nõgõstu
kraavi viiri pääl kasus hain
kraavi perv pudõnõs
kraavin vuulas vihmavesi
kraavi täütes tuudi ruusa
kraavitõt hainamaa
kraav juht ülearvo vii ärq
kraav aja hainamaa katõs
kraav oll triiki vett täüs
kraavi tulõvaq toeq pandaq
haard poisil käest kinniq
kraag nüüstüs vasta kaala mustas
kraag pitsitäs kaala
Kraasna (vinne keelen Krasnogordsk) om allõv Vinnemaal Pihkva oblastin, Krasnogorodski rajooni keskus. Kraasna om Sinjaja jõõ veeren.
Kraasna (vinne keelen Krasnogordsk) om allõv Vinnemaal Pihkva oblastin, Krasnogorodski rajooni keskus.
Kraasna ümbre, kunagidsõn Vitebski kubermangun, parhilladsõ Läti, Valgõvinne ja Vinnemaa piiri lähkün elli sinnäq vällärännanüisi setodõ rühm Kraasna maarahvas[1]. Kraasna maarahvas kõnõl' Kraasna murrakun, miä oll' väega täämbädseni Setomaal kõnõldava seto keele muudu.
tsäbrän hiusõq
tsäropää
kõhvits sälgä kõttu jalasiiri
A Kratu jääs mullõ igäväste miilde ni tuu, kuis üts kuri, värisejä, alahiitjä piniplika muutu ilolidsõs, väke täüs ja sõbras karmanipinis, oll midägi, midä ei annasi unõhta ka sõs, ku väega tahasi.
Kratu oll aga minno peris hoitma naanu ja tuu es olõ joht kõgõ kergemb.
raugats
{m} kreeka müüdiq
kreemikoogiq
VEREVÄ KALA SUPP ́
Pehmeq juustosupp küdsetüide kürvitsäsiimnidega.
Kreemi muudu kohopiimävatt maas'ka-vabarnahämmätüsega
vahavalgõ päärätt kleit kott palto
kremli kongresse pallat
Kreutzwaldi-nimeline gümnaasium
Kreutzwald oll kõgõ kuulsamb Võro liina inemine
Krevetiq hämmätüsega
Kreveti-suidsukalasalat kohopiimäga
Krevettega
tsibuq maraq
tsibu-tsabu
krõkats
kriipsliganõ
jutijuhan joonõjaan
vidi paprõ pääle mändsitkiq juttõ
Kriisa suguselts eesti muusikan
rassõl aol tulõ rihma kokko tõmmadaq
kriisipiirkunda saadõti abiväki
tsärreq värmiq
mõista-iq hinnadaq
veerepääline sais
{m} kriminaalasa paprõq
essünüide perräkaeja
essünüide perräkaeminõ
kriminaalpolitsei
tsikõrd paprõ pääle paar rita
Krõpõq juustopalliq
Õli seen küdsedüq pelmeeniq kibluga-majoneesi hämmätüsega
krõbahtuma krõbõhtuma kõrahtuma kõrõhtuma
Krõpõ säläliha andas ette praadileeme, ahon küdset aiavilä ja kardohkatambiga
Krõpõ heigikala rohilidsõ saladi pääl
käräkoorinõ
krohv tüküs lahkit sisse tõmbama ku kuios
krõksna
kõrrutõt prunts
juhtnahk
Kruunliina merekrõpastu
Kroosu oll nii puron, et tä võtt mu üskä ja tsusas mu päädpite kaartõ ala, kost vett kallas ku kopaga.
krossisõitja
krundiq putusõq veerilde kokko
maatükü nukaq märgidiq tikkõgaq ärq
krundi suurus om neli hektääri
krunt om vällä mõõdõt ja piirikivvegaq ärq märgit
ruusahaud
Ruus jäi maaha joba mäki küle ala', a liiva kand ́ jõõvuul edesi.
ruusahaud kükätäs pedäjäluumõ täüs
ruusahaud
ruusa seen ommaq suurõq saviklamaguq
ruusatii
ruusa veetäs teie pääle
kroosikõnõ
kroositäüs
kruus satas maaha lahkus ärq
kruus oll lavva pääl perilde olõ es kummalõ
kruus olt täüs vatt kuhas pääl
kruus om veeretasa
KRUVVÕKÄÄNDJÄ (VIRU VALGE, MAHL)
kruvvitüübli oll pallo pikk
kübäräviir jätt naasõ nao varjo
küpär om kujost ärq
küpär sünnüs su kleidigaq häste kokko
küpär viltu pään
rõimõkõnõ süüki oll viil kausipõhan
Kubija müdsärik
kubijas irises ja härises miihi külen
koelmu koermu
kudi palmikidõgaq kamsi
kuhi katõti kinniq
aja hindäle kraami kokko
kuhagaq kuhapäägaq
väänüs vöörüs
kõigussõq põdrussõq väärüsseq
kuhaors -saivas
imäsaibas oll katski ja kuhi oll lümmükilläq
- Kohe korjatas kokko savvusanna teedüs?
kohe meil kõrd jäi?
kohe mi kõgõpäält lää?
{rahvalaul} kohe minnäq midä tetäq kurbustõ tulõ kooldaq
kohe täl iks minnäq om
Kohe sa läät?
kohes saq läät?
kohe sa läät taa beesi pinikesegaq?
kohes sa nii aigsahe läät?
kos sa huisku joosõt?
kohe sa tüküt?
no kohe sa rututat?
kohe sa taa väidse jälq olõt soorutanuq?
kohe sa tüküt?
kohe sa lõhnat et pikembält ei saaq istuq?
kos sa joosõt uma ulli päägaq?
kohe tuu tikõlanõ ummõt jäi?
kohe taa tii lätt?
kohes tä tuu võtmõ pand?
kohe vällä jõvva
kühveldäs jahhu kotti
Ku Jõksi Ado sannaliisi tüüle es panõ, lasksõ õnnõ miihil vett kanda, sõs Toropi Piitre pand uma sannalisõ ubiniid korjama.
ku aida läät mehidseq pandvaq sullõ
A ku ma är näi, et kõik tõõsõ, noidõ hulgan mu tädi ja mu hindä esä, ütlese sammamuudu vanaimäle "tii", sõs pidi ma tunnistama, et olõ-i päsemist, ni naksi tälle ka esi "tii" ütlemä.
ku ärq läät mülgüdäq tuli kah ärq!
ku arsti manoq läät sõs käüq üteliidsi poodin kah ärq!
Ku Sa arvat, et uma kontseptsiooni vällämõtlõmisõ man avitasi Sinnu varatsõmbist pitõst tett filmi', sõs lepimi kokko, kuis Sa noid kaia' saassi.
ku autol motor ja istmõq ärq varastõdasõq jääs koso perrä
kuigiq iks saa
kuigimuudu õks taa raha kokko saamiq
kuimuudu ärq seletäq kiilt?
kuimuudu edendäq ettevõttidõ tegünemist maal?
kuis elät?
Kuis Sa tälle üten elät (koton, võistluisil; määntseq ommaq hõigahtamisõq virgutamisõs, loosungiq jne)?
Kuis emuq eläse?
kuis ülesastjidõ süütmine om kõrraldõt?
KUIS KOR'ADAQ?
kuis kuuk maigulõ oll?
Kuis?
kui kuuldaq om?
kuulõq vanamiis kuis sa sõs elät?
Kuis lipsist sai kikilips.
kui taa asi tõtõstõ oll?
KUIS MA AUTU KÕRDA TEI
"Kuis ma sinnu kül inne üles es lövvä?" küsüs inemine ja kallistas puud.
kuis ma külh nii mõtlõmaldaq olli!
Kuis mi kül nii võisõ mõtõlda, ohon oll jo sõbra elo! Proomõmi timmä viil mitmõl kõrral üles aia, a iks es olõ kassu.
Kost mi tiiä, kiä om periselt haigõ ja kiä olõ-i?
kuiviisi
kuimuudu sääne asi saa ollaq?
kuis nalla saa ku esiq tii-iq
Kuis naid juttõ nimetedäs?
kui nii?
Kuis om?
Kuis perren peetäv sünnipäiv erines sõpruga peetäväst?
kuimuudu sust arvo saadi ku tõnõ kiilt es mõistaq?
kuis sa hinnäst tunnõt?
kui sa julgut timmä niimuudu laimadaq!
no kui sa ummõhtõ sääne puss olõt!
kuis sa saat nii huulmaldaq ollaq!
kui sa mõtlõt taad hääs tetäq?
midä sa seost inemisest arvat?
kuis sa taad nimme vällä ütlet?
kuis sa taa asa pääle kaet?
kuis sa sääne videlüs saat ollaq?
kuis sa tullit maildõ vai vesilde?
kui sa kitiq? ma es kuulõq
kuis sa võit nii hindätähtsä ollaq!
kui sa saiq sääne huuspill ollaq!
kuis sa sait nii tetäq!
Kuis seod kirotõdas?
kuimuudu seost lausõst arvo saiaq?
kuis taa asi sullõ putus?
kuvvildõ taa käü hüvilde vai paheldõ?
Kuis selgitedäs vällä püüdjä vai lugõja?
Kuis Su lemmikmänguq ommaq vahetunu? Määntsit mängõ olõt pikkä aigu mängnü?
kuis su noorõmb sugu eläs?
Kuis Sa sünnipääväs ette valmistat?
kuis su tulõvadsõ nimi om?
Kuis tä muido om?
kuis tä naisist arvas?
kuis tiiq kimmätät et...
kuis ti huult tennädäq?
Kuis teil sääl Vahtsõl-Meremaal emudega om? Meil Muhun ommaq kah emuq ja ma mõtli, et emuq ommaq Vahtsõlt-Meremaalt peri ja sõs et sa olõt kah säält nigu.
A buss pand ussõ kinni ja sõit minemä...
Aga es, timä olõ-õs nõrgakõnõ, timä tapõl edesi naabritarõ jõhkamidõga.
ku juppõ puudus tulõ sõs vorbimiq mano
Aga ka tuud vaihõkõrda olõ-i Paulil pikält, selle et timä mõtõldu naasõ imä ei lupa umal tütrel kävvä läbi mehega, kiä pallõs umil latsil (nimelt Oskaritol) umalõ imäle pettä.
A ku veidükene maaha kuuri tuud pääletõmmatut soliidsust, tulõ tuu alt vällä õnnõ nuurmiis, nink ku kaia viil sügävämbäle (?), tulõ vällä maapoiskõnõ.
A laulu omma nüüd muutunu nigu hengelises uma uinahtuväst saiskumisõst.
Aga mitte igäväste.
A pikält jää es mu rahu pidämä: püksi olli mu jago! No naksi muu paki kah püürhällü pääle tulõma.
Aga näide pilgu olli külmä ku ijä ni suu jäi lukku.
a piaaigu egä kõrd vii essütäjä mu
A päälinno muud püssi häste alalõ Mulgimaal, Peipsi veeren Tartomaal, Setomaal, Võromaal.
Tuul aol, ku laulusolkja võtsivä ette vahtsõ ulli laulu, lindäs vatutav õlu üle nende pääde nink kistutas virina kõrrapäält.
Aga' seeni'maani om meelen, ku ma 2006. aastaga piimäkuun teie Moskvan näütüst "Homo grandis natu" ja ku Moskva tolli esi'erälidse bürokraatia peräst saa-as töid tollist kätte, ku mu viisa sai otsa ni ma pidi sõitma tagasi Talinahe umma viisat pikendämä ja ku näütüse vallategemine tull edesi tougada'.
A sõs halgaht mullõ miilde, et innembä miildü tälle väega joonista ja ma palssi timmä, et tä joonistanu vai kirotanu (tä mõist kirota ütel aol katõ käega).
iks süamelüük jõud rattajoosust ette
Aga suvõ lõpun ma kaodi kõik: kallimba, perre ni kodo.
Tä või tuu esiq kaibaq, a või üle võttaq ka kähri vai rebäse tühä oosõ.
Trobikund herädänu miihi, murdsõva aita sisse. Ilmarit olõsi vaia, laulu läävä jälki vallalõ.
Aga tütrik oll näist kõvõmb ni pässi pakku.
Aga ütspäiv oll koolin kõva kõlahus õkva tuu poisi kotsilõ.
A uni tulõ õnnõ noil, kel mõttõ rändä-äi.
Aga Vallikraavi pakk mullõ midägi viil ilosampa, säält lövvi ma suurõ armastusõ ja pia ka maja nigu unõnäon: tuu oll muidoki vana ja puust, timä suur aid oll täüs uibiid süämesuurustõ ubindõga.
ku Eestit ja Soomõt kõrragaq kaiaq sõs
ku es olõq tävvelist nõvvu sis tetti ohemb katus
ku sünnü-iq sõs tulõ sünnütäq
ku eksämi pääle mõtli nakas süä halutama
Ku imä käro mano piimäpakiga tagasi tulõ, näge tä, et käro om poolõst saadik täüs naïakit pakikõisi.
Kuigi kõrrakaitsmisosakunna päälik Tiit Allik lupa, et kutmisõ pääle tuldas vällä niisama kipõstõ ja määndsitki häti säändsest muumisõst ei tulõ, pelgäse paikligu inemise tuud muutust õks.
Tiidjä eräkliendihalduri käest küssü' om külh kõgõ parõmb, a inemine esi' saa iks kah rehkendä', midä täl vaia lätt.
Tä oll kül olnu peris sündsä meesterahvas, a äkki oll juuma naanu ja kongi tüüreisi pääl oll täl hotellitarõn süä üles ütenü.
ku häbendeles umma kiilt kõnõldaq sõs murd riigikiilt
ku härgigaq künneti panti ikäs härile sarvi külge
ku hainaq kõsisõsõq võit naadaq kokko pandma
ku hain vaos littu sis tä ei kuioq ärq
ku iks kõik päiv ärq kungutat sõs võtt noogusõq haigõs külq
Ku inemine sai Piusa kuupõst hääd klaasiliiva, sõs nahkhiire' pruugõ' inemise kaivõtuid kuupõ talvitamisõ kotussõs.
Ku esä tuu päiv kodo joud, haard tä kõrraga mu käest küssü: "Kas sa, Paul, kävet mu karbi man?" Ma neelähti ja muidoki võlsõ, ütli: "Es käü." Tä küsse tuudsamma viil kõrra ja ka kolmandat kõrda.
ku jänes pinni pakõs sõs nakkas ristitämä
Ku joonistat naid ka esiq, joonistaq siiäq kah!
ku eskiq Jüri ei tiiäq sis tiiä-eiq kiäkiq
Ku kaarnakivvi mõistligult pruuki, saa timägä nii mõndagi ihalduslist kõrda saata.
Ku sõs oll ́ õkva man kah viil oroviir vai mäekülg, oll ́ seo keremb viis muidoki koobasann.
kuq kägo jo ussaida tulõ om pahandus kah
ku ma müratäden maandusi kapotil
Ku Kaspar om 15-aastaganõ, om Oskar kah 10 aastakka täüs, nii et tä jaga ütte ku tõist, miä tä ümbre sünnüs. No tulõ näile tii pääle ette vahtsõnõ jukõrus.
Ku Kaspar om 5-aastaganõ, sünnüs tälle perrehe väiku veli Oskarito.
ku kast täüs saa sõs röögiq!
Ku kavva mi piämi umma rahha uutma?
Ku kavvaoodõt doktor peräle joudsõ, pandsõ imä tähele, et tuu oll innemb noorõpoolinõ meesterahvas.
ku kavva pass jovvun om?
ku kavva sa sängün hapnõt?
kuq kavvõndan puut om?
Ku kiäki taht esi määntsegi kimmä mustriga vüü kudamist oppi, või võtta uma langaq ja mustri üten.
ku tei ma sulle pudru hää
ku hüppämä tulõt saat liti ärq
Ku kelgi om hätä puudus ja tä taht umalõ hätä saia, sõs tä lätt ja vali sündsä puhmu ni võtt säält mant hädävilä.
ku kõnts alt ärq lätt sis lätt maa kuivõmbas
ku kõtar om katski sõs tsõõr võnkas
ku piniq maruhaina sööväq sõs lääväq marru
ku üle pini om ärq astut sõs üle hanna ärq jätkuq sa astmaldaq
ku kõik asaq ommaq kuunpuul sis om iks kogosamb
ku kõik häste lätt olõmiq hummõn joba koton
ku kodo joudsõmiq oll välän joba pihtpümme
Ku korgõ om joba tatipuu?
Ku kulda lövvät, tulõt õkva joosuga.
ku külmä maa pääl istut lätt maahädä sisse
Ku kuu om täüs, sõs om timä tsõõrik.
ku laadun om sõs laadust osta
ku tapõlusõq olliq läbi lätsiq sõapaossin olõjaq kodo tagasi
ku latsõq kodo tulõvaq sõs om majaliisi hulga
ku lats tege uma voli perrä miä taht sõs om pia pahandus takan
Ku latsiaia-iäliidsi ei juhtu tulõma, sõs om vannusõrühmäs I-IV klass
ku pidossilõ minti sõs küdsediq suurõq tsõõriguq saiaq võediq üten
ku muro poolõs tiit saa kikukõnõ
Ku Liivi lupa.
ku liinamehel särk säläst võttaq jääs alastõ a ku võrokõsõl särk säläst võtta jääs hamõh sälgä
ku liina tulõt otsiq minno üles!
ku lang iskin pallo kiirdo saa sõs lööväq kuuruq sisse
ku eläjäl ommaq veimeq sälän sõs tä jääs kõhnas
Ku ma 21 aastaga iist Armeeniäst Eestihtõ kontsõrtreisile tulli, imehti väega, ku näi, kuis naa imetsirgu puumvilla tsankva ja tuust puumvillast palajatrullõ teevä.
ku maa om kobritunuq sõs või tedä jo traktorigaq arriq
Ku ma naksi tüüle suurõn Roodsi reisifirman, sai Nickost mu ülemb.
Ku ma käve latsiaian ja peränpoolõ koolin, sõs ma es tiiä, et nakka elämä sääntsel imeperätsel maal.
ku ma kerikun suigahta sõs tüünäq minno!
Ku ma mõtlõ umahindä elo vai tiidmise pääle, sõs tan ainõvallan om nimelt muld hää, rahustav, julgõ vald.
Ku ma olli 10-aastaganõ, lätsi mu vanõmba lakja.
Ku ma olli Arrani saarõ pääl, sõs paistu Kintyre'i muld tõõsõl puul merd.
Ku Marje kõnõl umast projektist, miä pututas kulda ja mulda, sõs edimäne ainõvald, miä hinnäst seo sõnapaari külge haaksõ, oll mul metafoorilinõ, tähendäs sõs vannosõnno vai ka egäpäävä-õigõspidämiisi vald.
Ku ma teedä sai, et nä tulõva, oll mu külmetüs kogoni tühi.
Ku ma sääne pirts olõ, sõs ei taha tä innemb mukka kokko saia, ku ma olõ arvosaajambas muutunu.
Ku ma koolõ, saa ma mullas ja ma looda, et õkva tuust maast võrsus midägi ilosat, vaest määne lill, määne terävili...
karmanist sis telehvooni võtse
Ku ma timmä edimäst kõrd sinnä kaema lätsi, es tunnõ ma timmä ärki.
Ku ma naassi tuu õdagu Talńa liinast ekspressbussiga Tarto poolõ tulõma (pääliin oll ́ kopa iks väega ette vidänü), oll ́ nii, et egä kilomiitrega lätsivä mõttõq pää seen naljakambast.
ku ma ütevoori liinan käve
ku ma ütskõrd ärq kao külh sa sõs arvo saat
ku miis muialõ lätt naanõ kodo naardas
ku midä käset sõs jõbisõs vasta õnnõ
Ku innevanastõ umandati folkloor suulidsest perimüsest, sõs seoilmaaigu kujunas ja liigus taad ka trükiallikiten ja meedian.
Ku Mirtel nakkas arbuusõ k asvatama, sõs tahtsõ jo timä kah midägi maaha panda'!
Kuq mõni mutik om haardõulatusõn, tsiht kameeleon tuud mõlõmba silmäga, et vaihõmaa täpsähe kimmäs tetäq.
nii nigu mõte, et ma võisi Hedyt hoita
Ku muido võetas turismitalon teenuse iist rahha, sõs savvusannapääväl küti kõik sannaumanigu, ka Mesipuu talorahvas, sanna ilma rahha küsümäldä.
ku mul miis elli sõs mul oll kõkkõ täüskäsi käen
jos muna om valmis sis süüq!
ku muud mõista eiq sõs toolijalaq õks valmis treiä
karksi manu kõrrale naid hõiksi
ku nä tüllü pööriq sõs naksiq anomit laotama
Ku näio võisõ kävvü palla pääga ja ilma põllõlda, sis abielon naasõ man peeti tuud häbüasas.
Ku nesseq tuulõq hämmäse läbikülmänüid mõtso, nakkasõ ossõ ja nõklo pääl kasuma jäänõglaq nigu üts hilkaja, mõtsast pall ́o tsillõmb mõts.
Ku Nõvvokogo Vinne väeq 1944. aastagal Eesti hindä alaq tagasi võtiq, naglotadi pääosa standardrüüpegaq raudteist kolmõ kuuga jälq 1524mm laja rüüpega raudteis.
ku noq valgõvalugaq kodo joudnuq
Ku õdak läbi sai, es tii esä inämb tõistkõrd samma vika ni and ärminegi pääl kätt.
Ku olõt uma kandidatuuri üles säädnü, sõs ku saat, panõ' hinnäst valmis näidega kokkosaamisõs.
lasõq üts kurvahus ku väsünüq olõt!
Ku ma viiendän klassin olli, tull äkki tuu poiss mii kuuli, kolmandahe klassi.
Ku oll ́ teedä', et tegemist om kvartsliivaga, võisõ 1922. aastal pääle naada klaasiliiva kaibmisõga.
Ku tähtsä om Sullõ ollaq stiilne ja kuis Sa tuud vällä näütät?
ku hää nilgja om külh sõs nahk ka häste nilgus
meite tsurril om nüüd hää miil
ku kõhn suvi om sõs saa ka kõhn leib
ku üüse lätt uni ärq kõhvõlõt niisama sängün
Ku Ormi maali päält kaiaq, sõs tiidnü külh.
Ku Orm olõs mu esä olnu, sõs olõs ma viikingilaiva pääle saanu.
ku mõistat mõotaq tiiq pruuvi!
pallo tahtjit olõssiq?
Ku pallo inemiisi om andnu' uma elo kulla iist! Inka indiaanlasõ' ja näide kultuur om õnnõ üts näüdüs tallõn pikän, pikän rian.
ku pallu ja mändsit tüükotussid om seoga köüdet;
ku pallo om naid kivve nõstõld a tervüs om iks viil alalõ
ku pallo sa hindäle naid hilpõ korjat?
ku rassõ sa olõt?
ku pallo seo aasta liiriminejit om?
Kupall ́o sääne mass?
pallos tuud kraami om?
pallo sul tüüaastit om?
Ku Sa esi piät bloki, sõs mille?
Ku piätüs naas kätte joudma, sõs ma proomõ tukõ timmä käe alt, et välläpoolõ liiku, a tuu es õnnistu.
nigu perremiis mano sai nii lei mi jutul jaku sisse
Ku pere' tull, sõs sait vai koopõratiivkortina järekõrdagi.
Ku Piusa kooba' omma' inemise näpotüü, sõs tansaman kõrval näemi ka luuduslidsi kuupõ ja uusi, midä om urgatanu' vesi.
Ku pääministrikandidaat küländ Riigikogo hääli ei saaq vai ei tulõq valitsusõ kokkopandmisõga toimõ, om presidendil õigus 7 pääväga nimmata mõni tõnõ pääministrikandidaat.
ku hansalõ vallaq eederit pääle saa liikva
Ku mõtõlda mi maarahva inemist ilma sannalda, olõssi seo küländ võimalda asi.
ärq ligonõs puu sõs turihus ärq
ku rahha om võit minnäq kohe üsigiq tahat
Ku raketi otsa saava ja vahtsõnõ aastak joba veidü aigu käen om olnu, läävä kõik är magalõ.
Ku rassõ oll ́ joba naid karusmarjugi koŕada'!
ku siug om pandnuq tulõ järeldäq arsti manoq minnäq
ku rasõv panni pääl joba tsärises om õigõ aig pliiniq pääle pandaq
ku kaarnas üle talo lindas ja rüük sõs om tallo kuuljat uutaq
Ku sakõstõ Sa tuud tiit?
Ku sakõstõ kõnõlõt tõisilõ anõkduutõ?
ku sa koolin ei opiq sis jäätkiq elos aos mustatüülises
Ku S'aksa väeq 1941. aastagal Eesti ärq võtiq, naglotadi samal aastagal kõik laja rüüpägaq raudtiiq kitsambas, standardrüüpegaq raudteis.
ku sa muido ei tunnõq kobiq käpägaq!
ku sa nii pallo nühit kulutat pükse sisse mulgu
ku su hindä elo kõlbas inne kittä
Ku Sa otsustat saataq umaq tiidmiseq kooliperimüse korjamisõ võistlusõlõ, sõs oodami, et panõt mano uma kontaktteedüse: nimi, sündümise aig, elokotus, kuul, klass ja ku om, sõs e-aadrõs.
ku sa olõt sääne närbe sõs ei lääq tüü kah
Ku Sa tahassi V Umma Pito lavalõ säädi', sõs oodami Sult ildampa 31. märtsis 2017 kirja, kon kõnõlõt umast lavastusideest, miä pruuk joba ettevalmistõdu asju: - võrokeelitse laulupido 5. ja Eesti Vabariigi 100. sünnüpäiv - veebruarin-märtsin avaligul rahvahääletüsel varatsõmbi pitõ laulõ põh ́al valitav pido repertuaar.
ku sa ütskõrd ärq koolõt sõs annaq naaq nirdsoq-nardsoq mullõ!
ku sann ärq küttü sis lasti hüdsil viil saistaq ja hõõadaq
Ku tuu valmis oll, säimi pini hauda, pannimi väikse lillikese üten ja saisimi kõrrakõsõ aigo hillä.
Ku taa ao otsingile lövvüs eesti kirändüsen väega radikaalsit lahenduisi (näites Ilmar Laabani sürrealism), sõs Kolk löüdse uma stiili tavaperätsembän võrokiilsen loomingun.
Ku seost ufo-as ́ast inne sotti ei saaq, sõs saq, Ruudi, uurit seo kõik kinäste vällä, ku suurõs kasut.
ku tan külän olemi ütstõse kõrval
Ku seo nuka inemine esi' pidä umma elämist ja elukotust küländ hariligus, sis küläline pand tähele Karula rahva ummamuudu olõkit ja kõvva köüdüst maa ja luuduga.
Ku Siiri Onnit putt, kaos Onni karmanipõhja.
ku sinnu Hedy saa ma kasvai nätä
A ku sõbra olli poodist tagasi joudnu, läts asi halvõmbas.
Ku keväja poolõ talvõ, - nigu inämbält jaolt naa sõakäügi olli -, õks külä maaha är palotõdi sõs suta es kiäki sügüses tävvelist hirrest sanna üles rako. Tull ́ löüdä mõni keremb viis.
Ku tahati ettekannõt pitäq, pallõmi saata uma jutu kokkovõtõq (kooni 200 sõnna) üten konvõrendsi tüükeelen 15. põimukuu (august) pääväs.
ku sa iks uma olõkigaq inemiisi ligi ei tõmbaq sis parõmb ärq võtkuq taad ammõtit
ku sul midä vaia sõs hõikaq!
Ku Sul om olnu segädüisi suhtlusprogrammõ vai -lehekülgi tõisi pruukjidõ vai administraatoriga, sõs mille?
Ku suur avvuhind piät olõma?
ku suur piät olõma kundsavaih?
Ku suurt rahatagavarra edespite hoita'?
Ku suurt rahatagavarra ma edespite tähtaolidsõ hoiusõ pääl hoitma pidänü?
Ku tä är vässü, sõs ma lauli tälle, pajadi jutussit jne.
Ku tahat Karulast inämb teedä', vali' teema ja loe' manu.
ku tä ärq süändü sis raamaduq muguq lindsiq õnnõ
Ku täl om, sõs jaga tä tuud tõisiga, ku puudus majja tulõ, sys nakkas esiq julgõlõ larmi lüümä.
Ku täämbä tä pääle viil mõtlõ, sõs kurgun nakas pitsitämä.
Ku tä näid tarvit, sõs tä sais parõmbas es lää, ja et noil ruuhtõl olli ka tõõsõ toimõ, sõs tä jätt noidõ võtmisõ maha.
ku tä purjo jäi naas õkva taplõma
ku Tarton suurõkooli pääl olli
Ku tä saassi, läässi tä peris üskä nigu sõs, ku tä viil väiku oll.
Ku tä oll är süändänü, sõs hindäle tä tuud tiidmist es piä.
Ku tä tull, oll täl käen Musi kaalarihm.
ku tä üts kõrd puul tunni illahut tuust olõ-iq midägiq a ku märk naadagiq ildas jäämä sis tulõvaq pahandusõq
Ku teil aigu om.
Ku teil naid paprit üten olõ-i, om ti notari man käümine as ́alda.
Ku ti esä kuulmise pääl oll ́, sõs õnnõlik juhus appi es tulõq.
ku parõmbat kaupa ei sünnüq
ku tiiq mullõ patja üten ei panõq sis ma nakka teid vaivama
Ku tüüd es olõ, käünü suvildõ kõovihto tegemän ni näid möömän (Auto oll kõikaig härmläisi ja muid kahtlaisi tegeläisi täüs.)
Aig tulõ, lammas pöetäs, hää tütrik naasõs võetas.
kui tules Hedy suud mul annass tassa
Ku ufoq olõman ommaq, sõs seo om külh säält peri.
Ku ufo viil mu nurmõ pääle maaha tulõ, sõs ma pallõ-i muud, ku et nä minno siist är veenü.
Ütes võro kirändüse vahtsõstsünnü tagamaas om võro hindätiidvüse heränemine. Tõsõ tagapõhja andva vahtsõmiilse liikmise eesti kirändüsen 1980. aastide tõsel poolõl ja 1990. aastidel - taal aol ilmus paljo vahtsõmiilset, katsõtuslikku ja "mitmahelülist" kirändüst.
Ku ütel ilosal riide hummogul tull mu imäle miilde, et tuusama riide, paari tunni peräst, om ladina keele eksäm ja tä teno umalõ kiriväle tudõngielolõ es olõ joudnu tuu jaos oppi, sõs paistu tälle, et ainukõnõ päsemine olõsi hindä haigõstegemisõn.
Kirotaq niimuudu, nigu Sa hariligult sõpruga kõnõlõt ja kirotat.
ku und olõ-iq sõs luuskõlõt sängün
Kui kaia', kuis tä laest kinni' hoit - varbaküüdsiga.
Ku kai algul, näi ütsi asjo ja ku kai kavva, sõs oll ́ viil tõistsugutsiid asjo ka nätäq, midä algusõn es näeq.
kuivaq hainaq viidiq küünü alaq
kuivaq lastuq palliq kõva tulõgaq
Kuiut ku lest.
ku marran purõ om väega hallus
ku välkü lüü ja müristäs sis kukutätä tõrõlõs
ku vanan iän tä kuuli?
Ku vana om sann mii maanukan vai maailman ülepää? Vastada võinu niimuudu, et sann om olõman olnu aigo alostusõst pääle.
sokk
Ku varandus om avvuhinnas, sõs tulõ papakonkursilõ pall ́o rahvast.
Ku inne tarvitedi paigapäälist kiilt koolin, kohtun, kerikun ja vallamajan, sõs 20. aastagasaal jäi timä tarvitus kõnnõkeele tasõmõlõ.
kuivan mõtsan om suur tulõhirm
ku vastust ei löüdäq sis lõpõs asi halvastõ
kuivatõduq ja sooladuq nahaq
keldokala kelt
kuivat tint
kuq viikraan tsilgus piät tihendi ärq vaihtama
ku tsipa märgotat kül sis miilde tulõ
krobask krobõsk
kõbi krõnks krõmm
kokko kuionuq vanamiis
Ku Vidrik sünnitüsmajast kodo tuudi, oll' Sass joba üte aastaga Mõtsu perren elänü.
ku viina manoq saa kihmas hindä õkva täüs
kuiv tohk om hää tulõalostus
kuiv makõ maraviin
palo palomõts
kuiv puu võtt hõlpsahe tuld
kuiv tohk om hää tulõalostus
Kujonamislukõ lõpp om saman ka "tõõlidse" olõmanolõmise algus - kuvõrd tõõlitsena ja kuvõrd olõman on võro kirändüs 21. aastasaa edespiditsil kümnenditel, taa sõltus joba neide ritu lugõjist - egaütest eräle ja kõigist ütenkuun.
Kujonamistagaplaanõ poolõst kuulus taadõ kirändüsliste põlvõ ka võro kirändüse üts kesksit nimesit Madis Kõiv, a trüküsõnna jõudva timä etteastõ kiränikurollin ildampa ku tõisil. Taaga om tedä - sünnüaastast huulmada - põhjost pitä vahtsõmba ao võro kiränikus.
kujotaja kunst
ettekujotamisõ võim
kikka-aabits
kikka- lainõ- katussõhari
kikkal ommaq kiriväq hannasulõq
kikkal om tsakilinõ hari
kikkamaraq ommaq mustaq piinüq maraq suun kasusõq
kikkaseenehullus
kikka sulõq olliq kohovallaq
kikkatapõlus
kikas and latsõlõ nokigaq paar vopsu
kikas kirge ja vuhvõ siibogaq
kikas krill ja korjas purukõisi näüs kas taplõma ka tulõ
kikas sõkkas kanna
kikas pess timmä nokagaq
kikas sõkk kanna
sadamisõgaq nisõldu mul jalg ärq
sattõ persilde
sattõ pikäle
sattõ peräriikese päält maaha
sattõ maalõ ni tappu ärkiq
sattõ maaha V mahaq
sattõ maaha niguq madsahti
sattõ nii rängäste et murd jalaluu ärq
sattõ põlvõ veritses
sattõ maaha potst!
sattõ puu otsast maaha ja sai vika
sattõ sügävähe
sattõ persülde V persilde maaha
trehvü hunalõ mehele
sattõ üllest katussõ päält alla
sattõ üle loodsiguveere
kukrutsopp
Kuklaisi ähvärdäs ka pessi lahkminõ.
pand halõhõhe jõrvama
kukukõnõ
lask keldriluugi kinniq
külä om jõõ veeren
Külä om merepinnast 180 miitre korgusen, piirkunna keskusõst Alūksnest 28 ja Riiast 192 kilomiitrit kavvõn.
küläline
külän om inemiisi hulga vähämbäs jäänüq
külän olõ-iq vett
külä. Ta tähts ́us setosidõ elolõ.
küläütine maa
külälaadu pääl pakuti kõkkõ trääni
külä lähkün
küläline istõ tooli pääle
külälise ärqsõit oll õigõq äkiline
küläliseq säiq hinnäst minegi pääle
küläliseq tulõ õs kõrragaq
küläliseq pandasõq võõrastõmajja elämä
küläliseq ommaq mi majan kõgõ oodõduq
küläliseq panõmiq hotelli
küläliseq lätsiq aida
küläliseq tõiq saaso lihha
kõhn vastavõtminõ taa om külq külälise jaos
Külälisele pakutas iks süvväq, esiki ku tuu om tulnuq kutsmalda ja aja umma asja.
küläliisile anti häste süvväq ja juvvaq
Küllä ommaq lubanuq tullaq ka kihnlasõq ja mulgiq, kiä tutvustasõq ummi murdõsõnaraamatit.
Küläliisi raamat
Küläliisiraamat (jutt viil tulõ)
küläliisi ravitsus tull pallo masma
küläliisigaq viisakas
külämeheq sõimssiq vahtsõt kõrda
küläelo
külä kõnõlõs timmä
Külärahvas tähüstäs 2006. aastagast Sabbe Augusti sünnüpäivä matkapääväga.
külärahvast härgütedi kuuntüüd tegemä
külän elliq õnnõ latsõq ja vanaq
külän om viis tallo V peret V ello
külän sai kõvva süüdüs ja juudus
lätt velele küllä vastamiilt
kävvü' Ähijärve luuduskeskusõn
pruuki' ilma rahalda internetipunkti.
Kaia ́ kyk aig puutrih Setomaa ni uma valla lehekülge.
tulkõq miiq puuti!
Külälisele
Hainakuun ja põimukuun om küläliisile pruukmisõs viis tarrõ maja tõsõ kõrra pääl.
Kõgõ astu ma sisse Seto tsäimajja, kon ma süü pliine miiga ja juu küümnetsäid.
Küläliisikeskusõ lähiksel:
külä takan om väiko kingokõnõ
Külä ümbre ommaq Korneti järveq, niisama om sääl Korneti-Peļļi hoioala. Korneti ja Druski külli vaihõl Pilskalna järve põh'akaldõ pääl om Korneti liinamägi.
Külä ümbre ommaq Korneti järveq, niisama om sääl Korneti-Peļļi hoioala.
külä vaesõq tulliq kokko
külä pääle kaema läämi
külä vaihõl kõndõ võõras miis
pümme tulõ külä pääle
Kulda jo lövveti.
kullagaq vaihtaq miis
Kuldehte': kõrd olli' mu sõrmõ' täüs kuldsõrmussit, suuri ja rasõhit.
Kuld tulõ-i' nii pallodõ hääde vahtsidõ mõttidõ pääle, tä võta-i' kedägi tüüle, om küländ halv matõrjaal latsiaido eihtämises ja uma söögiväärtüse poolõst om tä kah hoobis hõel.
Kuld näütäs rikkust ja võimu.
Kuld ja muld käävä' kokko.
Kuld ja muld omma' nigu raha ja rahu.
Kuldkirstu' muinasjutõn ku rikkusõ ja vara tunnismärk.
kullanõ kuu
kullanõ udsu naasõ siiri pääl
kuldnokiq ommaq platsin
Kuld, no tuu ostmisõs mul joht rahha olõ-õi'.
Kuld oll näide käest är' võtnu' mulla, kullaotsja' aanu' nä üles mäki pääle vai viläldä' kõrbõmailõ.
Kuld om väärtmetall.
Kuld pand sakõstõ mi süäme lukku.
Kuld pidänü' olõma tuu kõgõ püsüvämb ainõ' maailman, sõs, ku kõgõ muu väärtüs satas.
Kuld pidänü' olõma tuu, miä inemiisi kuun hoit, - hoitmisõ tunnismärgis kingitäs sõrmussit ja muid ehtit.
Kuld, miä om nii hää juhtmisõga, pidänü' tegemä kõvõmbas noid kõgõ nõrgõmbit elektrooniliidsi signaalõ ja tuuga pakma inemiisile ilosit läbielämiisi helü ja pildi vallan.
Kuld: seo ausa metall, nii mitund muudu hää - püsüv, vormitav ja illos.
hää minogaq tütrik
kuldvits kuldsõrmus
Kuld sünnütäs sagõhe kadõhust, muld sünnütäs ello.
külge nakkama nakahtama{mitmit kõrdo}nakatõlõma
külge putma putahtuma puttuma
küllütämä
küllä mindä-iq tühje kässigaq - sääne om harilik kommõq
kulla imä kuku imä
kulla helkämine
Küllä jääs küläsüük.
Kullal om korgõ vibratsiuun.
Kullal omma' uma' piiri', tuud pidi joba kuning Midas tunnistama.
küländ terräv hindaja
Küländ paljodõl võro viisiku laulõl om tõõpoolõst seossit seoilmaaigsõ folkloori ja popmuusikaga.
om küländ suur võimalus
küllä minemä
Kullaorost edesi sõita', korõmbal mäki pääl, oll indiaanlaisi elokotus, kink territooriumi värehti iin tull annis tuvva' mitte kulda, aga tubakut, - pääväle, kuulõ ja tähile.
kukunõ pernaasõkõnõ
Kullapalavik..
arvadaq muialpuul olnuq parõmb elläq
Vast ma olli ka ärtoukaja loomuga.
Vast om esimuudu uhkõ tunnõ olla kõigi meesterahvist küläliisi kõgõ armsamb tarõtütrik.
Külläp om nii mõnigi tundnu, et õigõ ja hää sõna tüküse mõnikõrd kõlama võltsilt vai igävält.
külq sa tiiät a sa taha-iq üteldäq
sul om vast õigus jah
vast kah
kullassepä tüü taht täpsüst
kullasepp hormõ hõpõt
vinäldünüq suulvesi
külq elo oppas
sõnatuuja tõi hää sõnomi
kunnapojast saa kunn
kull laugõlõs taiva all
külh kohus tege meeste süü selges
külh niild niguq kolm päivä söömäldäq olnuq
tii-iq küll külläle liiga
haugas laugõlõs ülevän mõtsa kottal
külh ma näi jället und
võiq ma olõ noq päivin!
külh ma toolõ sunnikulõ viil näüdä!
külq ma sinno mata ärq peläku!
külq ma su vemmeldä!
külh ma sullõ tasa tii
külh ma sullõ tasa tii
tiiämiq su vigurit!
külh mul oll tegemine et tulõma saiaq
võih oll halv lats kõgõ toorat!
külh oll väkev pido!
"Kullõ', ma loe sullõ!" Võro latsiraamadukogon
külq om illos elläi!
külh ommaq õks mõtsalisõq!
külh om ilmadu suur kardohk!
või om juudanahk!
ommaq külh persevasilaq jätiq asa ajamaldaq!
külq pand hinnäst kauga rõivilõ
külh pidol sai nalla!
kull piirdse muro pääl sabitsõvat kanakarja
Külh pini om rõõmsa!
külh putras ulluisi kokko!
noq sa oppaja käest võttaq saat!
külh sa olõt visanuq!
külh taad last om rassõ rõõmsas tetäq
kül tan visatas haussi!
haugas linnas kanalõ õkva sälgä
võiq tä kõnõl kinäste!
külh tä makõt a minno tä ärq es kõnõlõq
Külh tä är lätt, kasvai liina.
külq tä lavva takan pomõ
külh tä om jäledü vällänägemisegaq
külh tä lõhnas tuud inemist
külh tä pungõl a iks pidi minemä
külh tä sanatooriumin ärq nunnotõdas
külh tä timmä lõhnas!
külh tä pühend timmä!
külh tä mähäs hapnitkapstit
külq timäl om hõlpsa elo
külq ütskõrd lätt miiq elo kah parõmbas
rikas pulmalaud
rikkalõ eleti
külh ütel tõsõlõ halvastõ!
haugas vuhvõ siivogaq et üllen üte kotusõ pääl püssüq
Külmä ilmaga võtt ijäkõrd jõõ pääl suurõ ümbrekäüjä kettä kujo.
külmäq ja lämmäq haugahusõq
Külmä' joogi'
Külmäq sakuskiq
Külmäq sakuskiq:
Külmä' söögi'
külmägaq om kars ossõ pääl
külmägaq olõ-õiq nail lillel püsümist
Külmäga tõpsi väikulatsõki tuu õkva hammõ pääle.
külmäle hellik puu
külmä ilmagaq om kuum tsäi ilmkistumaldaq hää
külmäkahmustus käve üle sälä
külmäherk
külmäkõrbõ
külmäpelgäjä
külmäkahmistusõq
külmäjõdinaq ommaq tõvõ päälenakkamisõ märgiq
külmä viigaq mõskõn kihä karastus
hiitümäldäq inemine
süämeldäq mõrdsuk
külmähädä
külm ilm hukas hulga mõtseläjit ärq
külm ni huulmaldaq miis
külm ja kõrk kaunitar
külm hütin läts kihäst läbi
külmlaud jahhelaud
külmetüslett
külm nigu hundilaut
külm võtt mano
külm lõhn lei väläst vasta
külm tükk manoq
külmält pressit oliiviõli
külmvääs viluvääs
Külm tulõ seost vanast madratsist kah läbi.
külm tuul pand põsõq veretämä
külm tuul tuisk torm läts kõvõmbas
vilu tuul
Kulmõ külen om täl mitu neeti ja nõnan om üts ja huulõ külen kah.
otsaedist körtsu kiskma
külmänüq maa kostus päävä pääle
külmänüq nõnaots om tuim
külmänüisi toibutõdi lämmä joogigaq
ärq külmätedüq maaskaq
külmätedüq palgaq
külm jutt käü süämest läbi
käpp
Kasvataminõ
Nii et kultuurõ kokkoputminõ mõio häste: eestläse naksi lämmämbä mooduga tervitämä ja liibanonlanõ harisi hinnäst karastama külmä mereviiga.
Kultuurielu
kultuuripõhi
kultuuriperändüs
Kultuuriprogramm.
kultuuriasaq
kultuuritegeläne
kultuurkapitali aasta tenoraha
minoq ommaq suurõmbaq ku tuloq
krõnks krõmm palask
kulunu tihendüse asõmõlõ panti vahtsõnõ
kullu maras ärq
jupp aigo läts inne kuq tä midägiq ütel
raisassi hulga rahha osti vahtsõq seeriguq
külümütütävve viljä külbi
tekk rüki maaha
Külbeti ummi harvõ siimnit ja nätti näid pikäpääle idonõman, kasuman ja edesi minemän.
hidsa
kuagiq aja umma jorro
mõlõmbaq poolõq pidiq perrä andma
kummalõ võit sai?
kummalõ võit sai?
kummu
kumistama
esiqmuudu elläi
Andsak om tuu man sääne asi, et Alpõn ni Karpaadõn olõ ei muistitsidõ rahvidõ keelest õigõlõ jälge, a kultuuri om küländ pall ́o.
kumard tenomeelen
kumard üle sängüveere
kumarillõ põlvilõ käpile kükkü kõtulõ laskma
kümne aastaga peräst
Kümme kõige enam pakutud sõna olid prõlla oma variantidega (parhilla, prilla, põrõhõlla, põrõlt, põrõhõlt), pudsunudsija, hürrümürrü, mürre, tsuskma, kesev, õkva, pütäl, rüäjüväserbähtüs, hämmätüs.
kummikängäq sumbudiq sammõ helü ärq
käsnliganõ kummist jalamatt
Kummipaadirallin
kummipail vinnüs
kumma
kungahtama
kukkas kuurma keset morro mahaq
vali kardohkaq korvist salvõ
kummut pudõlist viina
Kummot
Kümne- kooni kolmõtõiskuaastaganõ poiss taha-i joht ütsiotsõ kaia määnestki kuuljat luika.
aigo om vähä ja selle piämiq ruttu tegemä
Aga et ma sai asjo kõrvuisi säädä, tundsõ ma hinnäst Eestin ollõv sõski täüsinemiisile veidü ligembäl.
ello ellen saamiq viil kokko
Kunagi loksu taa paiga pääl ilmamere vesi.
"Laulõ punktivaihõ' omma' küländ väiku', tuuperäst ei tahassi vällä tuvva' ütte võitjat ja lupa' peris täüt pidokavva.
Kunstilidsõlt säedäs pidolaulõ vaihõlõ Võhandu pühhä jõkõ ja tuuperäst om laulõ hulgan ka palvit ja pallõmiisi.
Lavastusligult palmitsas timahavvatsõ pido kokko Võhandu pühä jõgi, tuuperäst om laulukavan pääle rokva võro pavvõri ka mõtiskõlõvit laulõ ni palvit.
A et mi olõ küländ sügävän liivahavva põh ́an, sõs või olla' neo' devoni lubjakivist vällä uhetu karbonaadi' kannõtas taha' põh ́aviiga ja tuuperäst kasussõ tan ka parõmba maa tahtja kasvo'.
Et mi vanõmba meile esti kiilt olli opõnu, es olõ meil rassõ tan är harida.
A et nahkhiire uni kest üle poolõ aasta, o'ktoobrist aprillini, sõs om väega tähtsä, et und es segätü.
Kuna nailõ küsümiisile om harilikul kliendil sõski küländ rassõ ummapääd vastussit löüdä', sõs nakadas seo ja tulõva aastak kimmähe ka panko käest rohkõmb nõvvu küsümä.
Kuna tuul aol es pakuda veteraanõlõ tukõ ega nõvvu, sõs pidi nä ummi hätiga esi toimõ tulõma, ja sagõhõhe tuu es lää kõrda.
kuna sa küllä tulõt?
kunas sa sõs tulõt?
Aga et tä käve iks üttepuhku uurmisõ all, sõs pia päält tuu tullgi vällä, et hoobis timä ajokeemiän om määnestki ainõt ülearvo ja tuu tekk tälle nuu tunnusõ.
Selle et kats perräjäänüt võistlõjat võistlusõ katski jätseväq, sõs olõ ma võitja.
Mäekuntõ pervi pääl omma' kuiva' maaniidü' ja mäealutsin likõ' maaniidü'.
kooniq 7-aastaganõ alliäline om teovõimuldaq
Kooniq Eesti Asotav Kogo, kiä üledse, õkva, salahadsõ ni mõõduperädse hääletämise perrä kokko astus, maa valitsõmisõ kõrra tävveligult kimmäs määräs, jääs kõik valitsõmisõ ni säädüseandmisõ võim Eesti Maapäävä ni timä puult luudu Eesti Aotlidsõ Valitsusõ kätte, kiä piät käümä umin tegemiisin järgmäidsi juhtmõttidõ perrä: 1.
meeniq ma sinnäq lätsi seeniq oll tä jo ärkiq lännüq
ammak mereniq
kuningaperine
kuninga narr
kuningaloss
kuninga otsaldaq võim
kuning tougati trooni päält
kuningat ülendedi kitüslaulõgaq
ammak surmaniq
kingoq teiq maa tõsõsugumadsõs
Väikeisi mäki ja pistviid pervi jakkus piaaigu egäle poolõ.
mustvarõs
mustvarõssidõ pesändüs
kunsti kirändüse tiidüse häitsemine
taidõjuht
kunstivällänäütüs
Kunsti paradoks om taa, et liiga otsõnõ, näpuga näütäv tekst olõ-i inämp hää kirändüs, a parembal juhol aokirändüs vai halvõmbal propaganda.
hõngu vallalõpästmine
suust suuhtõ luhti sissepuhkminõ
tett naarahtus
kuntspaaritus
lambivalgus
kuntsnahast saapaq
kunstnik istõ ja tekk visanduisi
kunstnikku om mõotanuq luudus
kunstnigul om õigus hindäperi luvvaq
Kunstnik või väikse vaivaga võtta tuu puu mant hindäle tarvilidsõ värmi ja tuuga maali.
kunst om illos kaiaq
tetüsrõivas
tinasilm
kunst kergütäs vaimo
raats
lähätäs siini
huhaq taa miis ussõ taadõ!
sokut naabrilõ majalogo kaala
parsõld uma tütre vanalõ rikkalõ mehele maaha
kupla
Mäekundõst ja säländüist omma' tähtsämbä' Kaika kundistu ja maa' Ähijärvest lõunõ puul.
Mäekuntõ seen olõvan moreenin om karbonaatliidsi kivve, selle om vii seen hulga mineraalõ. Vesi om tan kas neutraalsõ vai veidü' alusõlidsõ toimõga. Tenu kõgõlõ taalõ või järvist löüdä' hulga väega mitmõsugumast ellu.
Mäekuntõ vaihõl orgõ seen omma' inämbüisi suumõtsa' vai niidü'.
kunnmaa
kunnmaa om Võromaa luudusõ umamuud
Kütseq murõliq
valmiq maraq
"Küdsämi saia?
om mitund masti
küdsimiq tulõ pääl varda otsan lihha
Küdset luiõlda lõhekala, miä andas lavva pääle küdset aiavilä, veini-tsilli hämmätüse ja keedet kardohkidõga
Küdsedüq pirniq ijätüse ja kaneeli-karamellihämmätüsega.
valmi terä koorõ all om tihtsä jüvä
täüsmõts vana mõts
vanaqjuudaq ollõv egä puulpäävä õdagu Vaidva jõõ veeren mõssu mõsknuq
kuradi jahupää!
lüü tütrigulõ külge
vanasthalvast saanuq hopõn
vanahalv tull jahimehe henge nõudma
õnnõdu elo
kaibas et elo om kehv
kaibas unõpuudust
kipra käprä
kurõl om kunn raka pite suun
Kurgi- lõhekalatrulliq
kurgil om kats loomalehte
kurgi seen om hulga vett
kurg niild kunna
kurg tukõ tulba otsan
lõõrimulguniq täüs söönüq
kurgunibu
kuri immis latsut lõugo
hõel inemine
purõja pini ai latsõq ärq
kuri pini või seerest haardaq
teedäq naisijäägri
teedäq-tuntuq
mürmelemä mürmüskelemä
kuritahtlinõ
kurategemine kurategijide kamp
kuratüügaq saad hüvvüs
kuratüü ai inemiseq herevüste
kuritüü kõgõ inemiskunna vasta
kuratüüd kõrda saatma
kuritüü ja nuhklus
kuratüü hirmsus
kuralõtüüle tull rassõ nuhklus
kuratüü ütsikasaq olõ-iq teedäq
kuraq plaaniq
kuraq mõttõq tulõvaq vägüsi päähä
kura juur
kahi silmägaq
vihahuma vihanõma
kurja tegemä võhlitsõma
kuratekij anti võimõ kätte
kuratekij hukati ratta pääl ärq
kurategijägaq ütenolõjil õnnistu ärq paedaq
kurategijä käeq ommaq ravvon
kurategijä käen välgäht tuuts
kuratekij tarvit laskmisriista
kuratekij läts tiiä-iq kohe
kuratekij saadõti surma
kurategijä pion läügäht väits
kuratekij puudi üles
kuratekij sai mis tä oll vällä tiinnüq
kurategijä saadi kätte
kuratekij taht tunnisasaq ärq häötäq
kurategijide kättesaamisõs tetti üüsine haarahus
kurategijäl hoiti kõgõ silm pääl
kurja väärdmä
kaal om haigõ neeldäq om vallus
kurk om vähäkene hallus
kunn
kursusõveli -sõsar
Kursusõ teemaq:
Kursusõ teemaq:
kursusõl oll kokko katskümmend tunni
kursus om mõtõld innekõkkõ oppajilõ
kursus rehkendedi katõ semmestri pääle
kaivas sõbralõ umma murõht
kõrvoldaq olõt vai?
hallõs kiskma kurbuma
kurbliganõ kurblik
Kurvitsa luulõ om nisamatõ suurõst jaost eestikiilne, a Põlvamaa kodomaastigu omma tä luulõn tähtsä ni innekõkke õkva varatsõmbast, 1970. ja 1980. aastidel kirotatu luulõst lövvüs ka sarakõse põnõvit võrokiilsit tekste.
kongiq tirises niidümassin
kostkiq muialt olõ-õs api uutaq
paigan olõminõ
kost tan vällä päset?
küstä' teedüst lähembide söögi- ja üümajakotussidõ kottalõ;
küsüq imä käest!
küsüjä suu pääle ei lüvväq
Küsüq-küsüq.
küsüq mõnõ targõmba käest!
küsümüs om selgehe üles säet
Küsümise ja märgotusõ kirja pantu jutu kotsilõ saada radokuu joosul kylli.eichenbaum@wi.ee
Küsüsyna ́ ja küsümiste tegemine näidõga.
küsümüseq tulõ lühkühe üldäq
küsümüs taht rutulist vastust
küsümüs oll õnnõ rahan
Küsümiste tegemine ja küsüminõ.
küsümiisigaq ahtalõ ajama
Küsümistõ tegemine ni näile kostmine.
Küsümüisile või vastadaq vaban vormin, kirja või pandaq kõik niimuudu, nigu miilde tulõ.
küsümüisiuputus
Küsümistõ tegemine ja taaperrä parõba seto kiilt ni kultuuri tunva opja löüdminõ umah klassih, umah koolih vai kogoni Setomaa kuule vaihõl.
asja märgütämä
Ma küsü hindä käest, midä ma sõs tii umal maal noidõ inemiisi hääs, kel rassõ om.
Ma küsü tä käest sammo küsümiisi, midä minevä õtak, õnnõ kõkkõ tsipa jugõmbahe, tsipa härgütävämbält.
küsüq pinginaabri käest opmist!
Küsüsõnaq
küsütäs noidõ käest kiä õnnõtust õkva päält näiq
Küsütlemise kavaq pallõmi latsilõ kätte jakaq.
Küsütlüskava.......... teemalõ pallõmi põh'aligult vastadaq koolin vähembält katõ koolitunni joosul.
Koolilatsi küsütelemine
Küsümisleht om vallalõ kats kuud.
"Küsütlüsvorm oll ́ küländ nõudlik, oodimi hariligust Internetiküsütlüsest suurõmbat aokullu ja pühendümist.
Ja nigunii elämine ja prii süük olli täl ka joba olõman: eläjätahran, kon ta oll poolõ kotusõga leopardis.
kostkiq tulõ jället haisu
Kon, kuis ja kinkaga tuud teit?
Kon ma kirja piät pandma?
kon kald oll säält saa-as niitäq
kon päätegeläne esiq om?
kon taksoq saisvaq?
Kon hariligult sünnipääväpido peetäs?
kon sa innembi ollit?
kon sa innembi tüütit?
koh sa pluudsõq üü läbi?
kon sa käveq?
Kosa no hukah,
kon sa ummi eläjit hoiat?
kon sa umaq rõivaq nii ärq nüüsterdänüq olõt?
kon sa umaq rõivaq nii ärq nüüsterdänüq olõt?
kon sa videliq?
kon sa tedä näiq?
kon sa innembä ollit?
kon siin kemmerg om?
kos kaagutamist sääl munõmist
Kos taa päses.
Kohe tä sõs jäi?
Kost teil halutas?
Kusti om maad ja merd piten seigelnüq
"Kost ma saa pini?" mõtlõs Siiri
Kost ma tiiä, ega ma pootsmann ei olõq.
Kost Sa saat teedüst ummi iinkujjõ kottalõ?
kost sa peri olõt?
Kost sa sait seo?
kost sa taa asa vällä tõmbsit?
Kost sa seo sait?
kost sa tuu hädä külge sait?
kost sa taa hüä olõt saanuq?
kost sa säänest teedüst saiq?
kost sa võtat tuu jutu niguq sinno ei usutasiq?
kost sa võtit et buss täämbä ei tulõq?
kost vallast seo põhku saa?
kost säänest asja õigõq ostaq saa?
Kost sa seod tiiät?
kost saq vällä kargsit?
kost tä külh uma väe võtt?
kistunuq tulõmägi
kost koobast sa vällä tullit?
Kistutami su võla.
Kost võtt toromiis ao ja vara, et sääne suur tüü ette võtta? Ja viil inämb, kost tull ülepää sääne mõtõ? Jüri selet umma otsust naada kerikut üles tegemä niimuudu, et tä sai aig-aolt "korõmbalt puult" juhatuisi ja märke, et tuud om vaia - ku tä lagonust kerikust müüdä sõit, tulli tälle inneolõmalda tundmusõ ni unõn es lõpõda ei timä tütär ega taasama kerik tälle päälekäümist.
kon sõavägi om? V kon sõaväe tugikotus om?
lämmistämiq täämbä ahjo ka veidükese
küttepuid tetti talgidõgaq
jahimeheq argsiq katõlõ poolõ tiid
jahimeheq lätsiq soejahti
jahimeheq vaihtiq nugisõnahaq söögikraami vasta
kütüssemaa pääl oll tuhk kolm aastat väes
kütüsse matminõ oll iks õigõq pääväärt
köütvä helü tütrik raamat
sõtta kutsuduq poisiq
ammõdisäädüs
ammõdihädä
ammõdiharidus
Kutsminõ konvõrendsilõ
Kutsõq konvõrendsile
Kutsminõ
ammõtlinõ tiatri palgatiatri
ammõtihepasminõ
pinipujaq haugõlõsõq
kutsigaq niudsvaq
pinipujaq haugõliq moro pääl
kutsik kilgutas
kutsik kiugaht
kutsik jüri raamadu räbälis
kutsik oll jämme niguq pakuots
mi küti pliiti et kasvai veidüq lämmind saiaq
kutskõq papp haigõ taht patuq ärq kõnõldaq!
kutskuq päälegiq lää-i ma joht
hõikaq esä süümä!
Kõik jututarõ küläliseq saavaq esiq pruumiq, kuis om võrokeelist "Kalõvipoiga" lukõq ni kuis taa kuulus.
Kutsumi Sinno, et Sa pandnu hinnäst nõvvotamisõlõ kirjä mi kodolehe pääl www.seb.ee/kutse vai ligembän SEB kontorin, et muutunu elokõrra man Su rahalõ kõgõ õigõmb kotus löüdä'.
{rahvalaul} kutsi sõa sõõrumahe malvi maaha ragomahe
riib mu käegaq hindä mano
kutsuti kokko nõvvupidämine
kutsuti rahvast mängmä
kütte- ja tarbõpuu küteq ja tarvõq
jahimiis pand jänesele linnakeele vällä
jahimiis lask aq müüdä
kuu aigo püssü kangõ külm
kandi maht
kandi küleq
pindsak oll timä ainukõnõ lämmämb rõivatükk
kiuduhopõn
Kiudutõduidõ rivi tii läts Koluküllä Tebeni talo hainaküünü, kon mii üle peeti vahti kats üüdpäivä.
Küüdre talu pakk sullõ eräleolõmist, rahhu ja vaikust.
pindsagu alomanõ viir om kulunuq
kuvvõ kandigaq mutri
kuvvõ kivi jago müürü oll joba koet
särgi pääl ommaq vereväq kaarusõq
kuvvõkäänüs
kuu keskmäne õhulämmi
kullõs ettekannõt selge huvigaq
kullõs imehtellen siskalaulu
kullõs salahuisi tõisi juttu päält
kullõs suurõ uudishimogaq
Kullõt Vika sõnna ja tulõti peräst õkva tagasi, kohegi mol ́otama ei jääq.
kullõjit oll hulga
kullõq kiäkiq hõik mõtsan!
kullõlgõq miä opnuq inemiseq kõnõlõsõq!
kullõq kuis vesi laps!
Kullõmine.
Kullõminõ.
kullõl õnnõ moodu peräst
kulssimiq ettekannõt võro kirändüsest
Kulssi uma kõgõ armsambat flamekomuusikat ja lauli lustiga üten.
kullõl ja sai arvo
kullõl õndsaligu näogaq muusikat
kullõq hoolõgaq!
Kullõlda saa Aapo Ilvest ja timä Uma Pido jaos kirotõdut laulu "Puu' kasussõ' korgõs".
kullõldõn arvu saama, kõnõlõma, lugõma, kirotama.
Etteloedu teksti kõrdamine.
"Kuulda' om, koori' lauldõn tulõva', kivi' vaiksehe viirdüse' ja kapstünni' mooskahe mulksva'.
kuuldsa helü
häste halvastõ om kuuldaq
jutuq lääväq lakja ja muutusõq
oll kuuldaq rollõri hürinät
Kuulõ, a kas nä parteile võti sinno?
Kulõq, a ma olõ ainugõnõ miis, kiä Rannakülän ufosid om nännü.
Kulõq, ku midägi lövvät, ku vanaimäl, vanaesäl midägi om kapin vai kirstun.
Kulõq miis, jääq vakka.
Kulõq, tiiq tüüd ja teeniq rahha tiiät, sõs tulõ armastus kah või-ollaq.
Kulõq, mineq iist är uma sarvikuga siist!
Kulõq, kõnõlõq mullõ, midä ma tii su säksä kiivri ja roodsi rahaga?
"Kuulõ, vanamiis, su elo kallus joba jumalihe, sa jovva-i inämb taa puu viljo är uuta.
Kullõlgõ, kas joba tulõ, latsi sõbõr Christmasman!
kuulõ vingminõ
Kuulijännin
kuulipidäjä klaas
kodojäneseq rebäseq ja nutriq ommaq kahueläjäq
kodojänessest saa kübäräle hää puhka
kuulipritsiq rägisiq
{sport} kuulitoukaminõ
kuuli toukama
kuulitoukamisõn jäiq tulõmiq kehväs
kuullaagri
kuul puttu külge
Gruusialasõq ommaq küläsiisi vasta väega lahkõq ja piät valmis olõma, et toostõ om hulga ja vaia om rehkendäq, et tšatša om kangõ ja piät mõistlik olõma.
kuuli et sa krabistat tan papõrdõgaq
ma kuuli kärähüisi ku kivve lahuti
kuuli kerkokellä hellü
kuuli ku sullõ lõunõt hiideti
kuuli läbi unõ et kiäkiq mütt ussõ takan
kuuli määnest tsuhkatamist
kuuli uutmaldaq teedüst
kuuli tä käest ütte-tõist huvitavat
om laisk
käü liinavalitsusõ alaq
kõllin käve läbi külä
kõlahus om ärq kaihtunuq
kuulsa kiränik võrsu taloperrest
lauluimä lauluesä
kuulutusõ pääle tull hulka vastamiisi
kuumaask om mõtsmaaska tõõsõnd
LÄMMÄQ JOOGIQ
Lämmäq sakuskiq ja edeotsa söögiq
Lämmäq sakuskiq:
kuumagaq om hüä puu all vilutaq
kuumagaq tulõ inämb hiki
kuuma ilmagaq paoskõli pini aida all
tulihtuma
Lämmi süük liha ja juustoga
lämmi päiv tege rammõtus
kuum raud hõõgas
kuumus lätt ülekuvvõkümne kraadi
kuum rammõht kõiki
Kuuma saa sõs tuust, miä hõõhkas kivest, ja hiidetäs vai inämbüste tsiugatas ka lõunat, sagõdalõ hõnguhainoga.
kuumus taht elo vällä võttaq
kuum tege rammõtus
kuuma pääle tull perädü joogihädä
künnel kistu esiq ärq
künnärpääjakk
künnärpää künnärnutt
küüdserannaq ommaq lahki ja halusaq
küüdseq hindä poolõ
küüdseq häitseseq
küüdsevärm
küünü man saeti ja raoti
küünün oll haina kooniq sõlgpuuniq
kündletulõ hupin
kündletuli
kündletuli hubisõs
kündlepäävä lätt külmä sälg katski
kündlerasõv lätt kõvas
kündletaht tsärähtäs
kündletulõ hupin
küün oll poolõst saandõ haino täüs
küüdsine küpär
küüdsine
kuu um taivan kumõrik
pümme üü
kuu paistu õkvalt tarrõ
kuuri alaq om egäsugumast asku korjunuq
kuurinukan videli egäsugust asku
kuurisaina toeti saibidõgaq
{m} kuusadõmõq
kuusadõmõq tähendäseq külmä pääväsadõmõq tuisku
kuusõluum
kuusõjuurõ all oll rebäseuus
kuusõ man kammand mitu päkätsit
kuusõ- kapsta- uibuistutus
kuusõ külen palliq mitmõvärmilidseq kündleq
kuusõ- pedäjäkukk
kuusõossaq võtiq tsärinälläq tuld
kuusõossõ külen om hulga kukkõ
tulõkirglit aja vällä ku kuusõpuu palas
kuusinõ
kuusistigu all kasvi mustkit ja linohkit
küüdsi
küüdsin
küüdsist
kuust pedäjät ja kadajat üteldäs nõglapuiõs
kuus kõrda nädalin ma ratta sällän sõku
kuus and tiikäüjäle päävarjo
JUUDISIBULALEEVÄQ KIBLUGI-MAJONEESI HÄMMÄTÜSEGAQ
Kiblugaleeväq Aioli hämmätusega
kiblugaleevä'
tsisnaguleevä'
liha kiblukiga
kiutu minemä
kuutõbi om tuu ku inemine lätt niguq kärbläne saina piten a ku tõnõ hõikas sis satas maaha
kiutsälägaq hopõn
Kuutütärlast inemine ei näe, a tunnõ, et tä om olõman, anna-i inemisele rahhu ja aja tedä õks üüsilde hulkma.
kuuvarotus
kõrralik ümbrepandmistüü
kylli.eichenbaum@wi.ee <kylli.eichenbaum@gmail.com>
kylli.eichenbaum@wi.ee
Laadulava pääl astva' üles mitmõ' muusika- ja tandsurühmä', ka Uma Laul III võigõlusõ pääpreemiä saanu'.
Laadulõ tulõt üten mukka.
laadulõ tull rahvast murdu
laadutola
pand kuurma pääle
Laagri oll periselt üts küländ lajalinõ plats, kon saisi suurõ sõaväe löövi üten kravatidõ ja kõgõ muuga, midä elos vaia.
laagriplats sai täüs latsi hõigahuisi
KIRJAPANDMINÕ ja LISATEEDÜS:
praavõldas esä rahagaq kõrtsõ piten
Õdagu-Eesti Õdagu-Õuruupa
ÕDAGUMERESOOMÕ KEELEQ KAARTÕ PÄÄL
õdagumeresoomõ elondus
õdagu puul
Õdagu puult tulõvaq lähkümbähe Śaksamaa võidulidsõq väeq, et Vinnemaa perändüsest hindäle jako nõudaq ja kõgõpäält õkva Õdagumeremaaq ärq võttaq.
mõtspüvi laaspüvi
laasmiskirvõs ossakirvõs
lüüq sa kirvõgaq noil vähämbil puiõl ossaq ärq ma lasõ saegaq seol suurõl
pirrukorvipuu piät häste kiskuma
lastuplukk
lasturäbo
laasjanõ puu
laba- ja sälätükk
prosta nali
labadsõ toimõgaq rõivas
Aost aigu omma Karula Hoitmisõ ütisüse jaos tähtsämbä' kuuntüü tegejä olnu:
Aost aigo om ullimeeleliidsi inemiisi pääle tõistmuudu kaet, kiä perän omma tõõnõkõrd tunnistõdu geniaalsis.
läbi kõnõlõma märgotõllõma
lapju vigla nasa
lapjuvarrõ nasa
Olõmi joba suutnu ütte ku tõist är tetä', tuud ka tenu ammõtiasutuisi vastatulõkilõ, inemiisi hääle ütentulõmisõlõ ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali annõtulõ toele. A hulga märgit asju on viil poolõ pääl vai käümä tuukamada.
killõ hädäpassun
Luudusõ maal ́misõ laagri omma inemisile opanu, kuimuudu kunstniku muudu hindä ümbre ringi kaia', maapilti läbi hindä tunda' ja tuud tundmist üles joonista'. Sündünü maali' omma' tutvustanu' Karula maapilti ka kavvõmban.
läbi mõtsa
läbimõtõld tüüplaan
läbimüük om vähänüq
klaaruma selgümä
Läbikasunult, rasõhõhe är' tuntavalt, käkitült süvvä mi sisse, meist vällä, ette, ala'!
läbipalamisõ tunnuspilt
läbikõnõlõmisõq pässiq pidähüsest vällä
Mitte pruuki' segiläbi nii suuri ku väikuid tähti, šrifte, kaldkirja ja tinnet trükkü (vai õnnõ sõs, ku taa om siso saisukottalt tarvilinõ).
läbi suu om põhandõt tii
läbi sõrmi kaema
läbi tettüq kursusõq
läbipäsemäldäq kaehtus
Ladina-Ameeriga jorokõrraq
plahvõ kõik süäme päält vällä
vuulsa jutt
ladvaoss
lae all käü ventilaatri virril ümbre
{m} laelambiq
laetuli
lainaq viiskümmend sis om ümärik summa!
lainuvõtmislainõq
lainussõs andaq
laen om laheq
laen ommaq pruudilooriq
laivaq võtiq joogivett tagavaras
laivakado
laivajätüsseq löütiq kolm aastakka ildampa
laiva kibõhus oll viis sõlmõ
laivamast
mast
laivarahvas
laiva moodoriq pantiq saisma
laiv pästeti köüdüssist vallalõ
laivamajandusõ kipõ edesiminek
laivanõna lõigas vett
nõlvitii
laiva märgüslamp naas pilkskõlõma
laiva täpsä kotus
laivatekk
laiva hää kura külg
laiv olõ-iq pallo hätä saanuq
laivakoro
laiv es piäq marulõ vasta
laehurr
laiv vinnas ankru üles
laiv tull nättävähe
laiv jäteti triivi
laiv nigu vaio maa kummi taadõ
laiv hällü üles-alla
laiv oll kolm kuud järest merel olnuq
laiv sõit ohku pääle
laiv oidu liite pääle
laiv triive tuulõgaq vii viirde
laiv lasti merelahengun põhja
laivo tull trullõ pääl viisadangust müüdä vitäq
laiv lätt sadama A-jaost
pasatünn
lägähünüq lump
lägähtümä
virdsapütt
lakõq kotussõq
lakõ pääle
lakõ pääl
lakõ pääl olliq nä tävveste kaitsmaldaq
lakõ taiva all
lakõvõitu lakõpoolinõ
lakõ
lagi om alla sadanuq
päälagi oll palas
kõkutasõq
läts lakja lagosi ärq
õnnõ külmembäs lätt
lätt lüüpsä sammugaq
lätt huust edesi
lätt hõelusõst lahki
lätt mõtsa suusatama
lätt umavoola pääle
lätt vahikõrda
lätt tsõõri ümbre mõtsa
lätt tävveste marru
lätt kõrrast külmembäs
umadsõq
päiv-pääväst läät jo vanõmbas
ligikõrral lähükõrral
Täpsembäq juhõndiq uma tüü vormistamisõs, kavaq küsütlemises, uurmistüü juhõndiq jm lövväti aadrõsi www.folklore.ee/kp päält.
Täpsembät teedüst kaastüü tegemises, küsütlemise kavaq, juhõndiq uurmistüü jaos jm lövväti aadrõsi www.folklore.ee/kp päält.
ligembädsel aol
ligembä uurmisõ pääle tull tõtõ vällä
lähembil päivil sääd miiq ilma tsükloni õdaguviir
mi lää hobõst ojotama
läämiq kohegiq parõmbahe kotussõhe süümä
mi lää tüükotusõ pääle
kävemiq vaihõpääl ütenkuun jalotaman
Teedüs:
Teedüst saa mano:
Teedüst saa mano Võro Instituudi projektijuhtõlt:
lähä külh a mitte täämbä
lää kõlgussõ taadõ laossõ manoq luumõ tsiukma
ma lää aja lehmäq mõtsa
lää ärq liina sääl ollõv elo keremb
tege ristsõnno
rehkendüskäük
lätsi kuralõ pullilõ soejulguisi ligembäle
lähembäle tulõja auto jäi verevä tulõ takan saisma
lähembäle tulõja külm
lää kõnnitõlõ hobõst
lää kohe jalaq veeväq
lää kohe jalaq veeväq
lää käkistä hindä puuhhõ
ma lää presidendi vastavõtulõ
lää sanna iho taht harriq
ma lää vällä lummõ luuma
kinä pido
Läävä' kavvõst müüdä.
lääväq lusti sõitma
lähkümbä aoluu kokkovõtva ettetuuminõ
Ligembal aol näüdätas seod filmi Kaika suvõülikooli aigu, põimukuu 11. õdagu Harglõn.
Kõgõ ligembäni küläkotusõni oll 20 km.
Kodokülä ni kodovald.
kõgõ lähemb
Kõgõ ligembäni naabritaloni oll niisamatõ mitu kilomeetrit maad.
lahengukõrd
lahengun tä om mehene taplõja
vaiõlusõq sisepoliitiga päämäidsin küsümüisin
Lähkri
ärq minnen lätt miil hallõs
ärqminejä liput nõnarätti
lakja kirotaminõ
Mi lää sannast är, a kündle unõhtami palama.
läts jüväldäq vällä
läts tõisi tiidmäldäq ärq
läts tüült esiq ärq
maalahmak
sängülahmak
Läämi hinnäst kirja pandma.
läämiq kelläs katsas kinno
läämiq mäe pääle liuglõma
läkeq marja!
läkeq tõistõ tallo ristjätsile!
Läämi sõs kaemi tuu Ormi pilti.
läämiq sinnäq!
Läämi sisse.
läämiq haukamiq midägiq!
Läämi kaemi, kas pümmega maaskit näge kor'ada!
läämiq tätä poolõ!
Läämi viikingilaiva pääle!
maahategemine
alostusolõk
alostuskotus ja lõppkotus
vallalõ lüüdüq munasoraq
vallalõ võtma
vallalinõ akõn uss kivi
vallalinõ haav
vallalinõ luumurd
pütüoluq vaadioluq
vallalõ päsemä
vallalõ kargama V lindama prähvähtümä
vallalõ tegemä
vallalõ ütlemä ärq salgama
saoldaq kohv
maahaarvamisõst jääs katõ arvo vaheq
võtt luku jupõs ja pand vahtsõst kokko
arvaq viiest kolm maaha!
läävä üle miiniväläst
laiu kummõgaq traktori tugõmispind om suurõmb
lajaq kaartõalodsõq
lakja minemä
abara meelegaq pallo nännüq inemine
lakjo tiidmiisigaq
lajan sängün om parõmb maadaq ku poolka pääl
lajalik lagalik
kuulnu ülekaeminõ
laembalt
laemb
{kiil} laendõt ja laendamaldaq lihtlausõq
laendõt ja laendamaldaq lihtlausõq
plakliganõ nägo
lapilidsõq sõaväerõivaq
tükälde oll lumi viil sulamaldaq
läüksä läükjä
klantspapõr
laimijuuk
tõrvamistalos
lainõq kuugudiq tsillokõist loodsikut
lainõq jäiq pilliruu man tasaligus
lainõ lapsna
rõõnõlinõ plekk
lainõq ai loodsigu ümbre
lainõq pand laiva hällümä
lainõq nõst loodsigu sälgä
lainõq aiq laiva kalluskõlõma
lainõq lopaht üle venne veere
Minevä aasta joulukuun kutsõmi Uma Pido sõpru üles andma hellü Umalõ Pidolõ, ku valiti aasta turundustähte.
Lännü Suumõ bussijuhis.
koolnuq viidi lahksamistõ
laiska panniq kõik halvas
laisk hopõn tüküs saisatõllõma
laga huulits jõgi kraav säng
hulga tiidmiisi
soet ahjo tulõ
tekk mu plaani maaha
las näil laitaq pääle
pääle kaiaq ütegiq vialdaq nuurmiis
laidussit ma ei pelgäq
laga tsõõrik nägo
laiutusõst ei võiq mahaq võttaq võtamiq innembi pikkusõst
lajalidsõq vilänurmõq
päälik
läkeq ärq kodo!
lakk põrmandut
lakmuspapõr
lihtsä sissesäädegaq
lühkü ütlemisegaq
tõmmas asamehe sõnno pääle perüs torssi
läts ärq
läts hirmu peräst näost valgõs
läts marru
lätsiq raa viirde suusatajit virgutama
lätsimiq jõkõ piten mäelepoolõ
lätsimiq seldsin koolut valvma
Lätsimi.
lätsimiq liinast vällä jalotama
Lätsimi mõtsatiid piten karamaalõ.
lätsimiq nõrkujat purrõt piten ojast üle
lätsimiq restoraani õdagust süümä
lätsimiq üle hainasuu ja saimiq samblõsuu pääle
lätsimiq üle platsi säält oll kõgõ lühemb tii
Lätsi asja uurma ni astõ õkva kimalaisi pessä.
lätsi hainangus kodo
lätsi suurõrihagaq riibma
Lätsi inemlidsest uudishimost ligembäle ja sai kõrrakõsõ ao peräst arvo, et täl om api vaia, a kiäki es võta minkagiperäst vaivas timmä avita.
lätsi õkva hambatohtri manoq
lätsi silmält läbi vilä
Lätsi lähembähe ja küsse, et kas ma saa timmä avita ni tä ütel vasta, et tund hindä halvastõ ja ei saa pistü tulla.
lätsi laubõ pääle jututama
lätsi mäe otsa
Lätsi magama tahtmisõga usku, et om sõski üts kimmäs kalamaim, kiä vaest kuigi elämä jääs.
lätsi mõtsa puid lõikama võti mahla karragaq üten
Lätsi õdagu sängü, vannõ kimalaisi, näide peräst ma jo taad jälehüst läbi elä.
lätsi sittõ
ma lätsi rahva sisse
lätsi sinnäq mõttõgaq sõpro nätäq
lätsi halõhõhe alt
lätsi turu pääle
Lätsi vanaesä autokuuri, et kirvõs üten võtta, ku mullõ jäi silmä pendsinikanistri.
Lätsi sängüle ligembäle.
lätsi Võrolt üle Põlva Tartohe
läts jälkiq kulditama
läts laabsa sammugaq kodo poolõ
läts jovvusaali muskliid pumpama
läts külge
läts uma kullakõsõ manoq
läts kandsaleihe paprit kõrda ajama
läts pinni kusõlõ viimä
läts kõgõ rõividõgaq magama
läts pukki
kõva vannung läts vallalõ
läts liina ja naas kuritüülist ello elämä
läts haino üles pandma
läts lõunasvaihõs puhkõlõ
läts ilma õnnõ otsma
läts mere viirde suvitama
läts näost lubivalgõs
läts näost peris vereväs
läts ku lõhnatõn
läts noorõn sõtta
läts õnnõs
läts pidolõ tütrikkõ krapsama ku nuka takan kätte sai sõs iks veidükese vändsüt
läts külge
läts risti üle uulidsa
läts poodi manoq
läts purogaq mere pääle
läts tasaligu sammugaq üle muro
läts rongi vasta agaq tull tühält tagasi
läts sannast lumõ sisse püherdämä
läts sepäle poisis
läts sõa iist paossihe
oll esä puult ja läts timägaq üten
läts ütlemises
läts teedüst viimä
läts matusaida
läts tõistõ ku ma mõtli
läts tervüst juuskma
läts trepi pääl mõnõ tuhvi jago ülembähe
läts üle mäesälä
püürd ülembägaq tüllü ni lasti tüü mant vallalõ
läts parõmbahe ku mõistõti arvadaq
läts inämb-vähämb sinnäqpoolõ
läts vällä
läts palkoni pääle
läts kivile viljä jauhma
läts sängü manoq
pikäleolõja ai hindä upakillõ
Pikäle panti meid küünü üten otsan põhuga katõdu põrmandu pääle.
pikäleolõk
panõhunuq hain
maahapant mahaqpant
paherdus
pikutõlõs sängü pääl viisi ei tüüd tetäq
{kõnnõk} pikäle politsei
lambaq aediq söödü pääle
lambaq näsiväq haina
lambaq ommaq orassõhe lännüq
lambaq panniq mõtsa poolõ ajama
lambaq pagõhõsõq pinni
lambilõ piät numbriq kõrva pandma
Lambaliha moka hämmätüsega
LAIH LAMBALIHA PRANTSUSÕ MUUDU
lambal om kolm tsille
lambal panti jalg latti
lambanahast vest kaskavest
lambatatt
lambil sai õli otsa
lambi valgõ oll rihit lavva pääle
lambivalgus meelütäs üüliblikit ligi
lambi valgus tinõhtu inne kistumist
prostaq nalaq
tasadsõ põhagaq
lammõ- ja höörikhussiq
lausik katus
lammas hiit pojaq ärq
Lammas kõrd joba om sääne elläi, et ku täl süük om iin, ega tä sõs kohegi väega hulkma ei tükü.
Lambidõ jaos oll kolm esi kotust karan olla ja näist üte pääl, nigu käsk oll ant, ollimi päävä är.
ummut naasõ padagaq ärq
läpätäjä
lagaorg
lahk puutri lakja
lamp and hellet valgut
lamp and nõrka valgust
lamp ripus laen
saamiq kõik timä vihaalotsis
saimiq pettäq
vaio imä matusõ pääle põlvildõ
sattõ tõõsõ kotusõ päält kümnendäs
lask silmäq maaha
Langi pääl
loogan katus
lao aknõlõ panti võra ette
panõq neoq puuq riita!
häönüq tervüs
kõnõlõq vällä midä sa seo asa kotsilõ tiiät!
paikas pükse katust
saami kiil
lapik putõl
närdsotekk
keriq köüds kokko
sõrmidsi raamadu läbi
halv luhvt lei jäletüle vasta
läppünüq vesi
lats viil opp kõnõlõma
lats herähtü üles
piirdjä
latsõq aiasõq kihi pääle haina sõkma
latsõq habivaq hulga süüki taldrigu pääle
latsõq saa-iq joht ütstõõsõgaq läbi nä jäseleseq üttealasi
latsõq naksiq paprit tsäpändämä
latsõq hullasõq ni kargasõq välän
latsõq märähäseq kõik aig püsü-iq paigan sukugiq
latsõq hüppeliq ja kargõliq
latsõq jäiq ütsindä kodo
latsõq ja miis ommaq täl väega häste hellädüq
latsõq ja tütriguq lamssiq kravadi pääle magama
latsõq juuskvaq niguq tümmin
latsõq joonistiq asvaldi pääle kruuduq
latsõq käveq tulõgaq hoolõtuhe ümbre
latsõq käsütediq väläst sisse
latsõq pelgsiq pümmen vällä minnäq
latsõq kasviq suvõgaq hulga pikembäs
latsõq pruumvaq perrä kas iä kand joq pääl
latsõq tirkõlõsõq moro pääl
latsõq tüküseq kõkkõ päkitelemä
latsõq tsingõlõsõq asjo peräst
latsõq kahmõhtuq hirmu peräst
latsõq korjasõq kõo- ni kuusõsiini
latsõq pessediq tarõst vällä
latsõq kullõsõq vanõmbidõ sõnna
latsõq lätsiq vällä liugu laskma
latsõq hirskasõq hirmsahe
latsõq linnudiq lohet
latsõq linnutasõq tuulõlohet
latsõq mässässiq terve õdagu
latsõq mängeq moro pääl
latsõq mängväq matsu
latsõq mängväq välän
latsõq mängväq välän palli
latsõq tettiq maskipidos eläjis
latsõq mis ti sääl muguq jaamõrdat õnnõ?
latsõq müllässiq haino pääl
latsõq kammandiq terve päävä välän
latsõq naariskõlõsõq nii et kõik moro heläs
latsõq nõglusõq tarrõ piten
latsõq noskadiq präänikit
latsõq olliq ilosalõ rõivin
latsõq olliq rõivin armõtuhe aq puhtahe
latsõq olliq tsobarikun oppaja ümbre
latsõq olliq sääl mõskmaldaq ja kasimaldaq
latsõq olliq tetäqtahtmist täüs
latsõq olliq uudishimost herevälläq
latsõq ommaq imäl hannan
latsõq ommaq koolist joba priiq
karan käümisegaq ommaq latsõq ärq vaibunuq
latsõq omma krantsust täüs
latsõq ommaq lännüq kõgõ nelä tuulõ perrä
latsõq ommaq nohodsõq ja köhkätäseq
latsõq ommaq siin kõigil jalon
latsõq ommaq täl nõlidsõq a muido hürskeq
latsõq ommaq üle pää kasunuq
latsõq opvaq lugõma
latsõq otsõq vähäurgõ
latsõq pantiq aigsahe magama
latsõq panniq hernit kusõmahe sis pilliq tõist edesi-tagasi
latsõq piässiq aoldõ magama minemä
latsõq tsirrassiq terveq tii
latsõq naksiq tänni
latsõq kõdridsiq kausitävve upõ
latsõq kääniq terve maja paheldõ
latsõq lätsiq päält kooli lõpõtamisõ kodoküllä tagasi
latsõq kõnõlõsõq sagõhõhe väega armsit rumaluisi
latsõq rüütläseq ommaq tarõ segi käändnüq
latsõq kästiq magama
latsõq saiq imä käest tõrõldaq
latsõq saiq tundaq imä armu
latsõq saisvaq tropin oppaja ümbre
latsõq saisvaq vihma käen
latsõq lätsiq välämaalõ elämä
latsõq lippasõq järve poolõ
latsõq kasusõq kipõstõ
latsõq saavaq kergehe sõbras
latsõq sõõratasõq jalon
latsõq seiq vatska
latsõq seiq kõrragaq ärq puul killo tsõõrisaio
latsõq seiq lepä magusat mäihä
latsõq seiq makõtsüüki
latsõq tsolistiq mualumbin
latsõq tsukõldasõq lumbin
latsõq teiq klotsõst mängomaja
latsõq tsiirodiq jalgrattidõgaq ümbre maja
latsõq mähkeleseq ja larmasõq
latsõq tulliq järve veerest
latsõq tulliq leonult tarrõ
latsõq vahisõq külälist
latsõq vahtvaq võõrast
Latsõ võiva olla iks nii ilmarmulda.
latsõq võõrastõliq külälist ja käkeq hindä ärq
latsõq istkõq maaha!
latsõ edimädseq sammuq
latsõgaq jovva-iq jaheldaq
latsõgaq tütrik
lats tege likõtsõst liivast kuhakõisi
latsõpuhkus
lats mõista-iq viil söögi man väist pruukiq
lats jää-äs minkagiq rahulõ
latsõ esiq tegemist tohe eiq keeldäq
lats es julguq ussõ pääle koputaq
lats essü mõtsa ärq
latsõlõ annõti rihma
latsõlõ om hoitjat vaia
latsõlõ om seltsi vaia
lats naas ütsindä pelgämä
latsõl läts sõrm kasuma
latsõl oll lõug ärq rokatõt
latsõl oll päivikun teedüs tiatriheminegi kotsilõ
latsõl oll hulga asjo
latsõl oll sääl vesi üle pää
lats om tühüssin
latsõl om koton kindmäs ollaq
latsõl ommaq läädsäq
latsõl om õdagidõ palavik
latsõl ommaq süüdüq sälän
latsõl om häbä
latsõn es andaq meile sukugiq magahuisi
latsõ nahk om sille
latsõn loi pallo seigelüsjuttõ
ma latsõn olli kõgõ imä rüpün
latsõ ikk tekk imä süäme pehmes
latsõ paitaminõ
latsõigä latsõpõlv
Latsõn mullõ olu es miildü.
latsõigä
Latsõpõlv oll õnnõlinõ.
latsõl oll armõdu hää miil
latsõ kahuskinõ pää
latsõ silmäq lätsiq höörikus
latsõlõ piät hindäette olõmist oppama
{m} sündjädseq sündjädsiq
latsõ sündümine oll vanõmbilõ suurõs rõõmus
Kombõ ́ päält latsõ sündümist.
lats ei petäq
latsõtükk
lats viskas mõlõmba vanõmba näkko
imäq-esäq pidänüq taad tiidmä
latsivanõmbidõ kuunolõk
nukanaanõ nulganaanõ ohonaanõ
lats nakas himogaq ja rutulidsõlt süümä
lats nakas hilläkeiste ikma
lats rüük immä
lats taht väega kodo
latsilõ tull perädü pelgüs pääle
lats nutsutas nutso
lats süü rinda
lats süü rinda
latsilõ om vaia karri andaq
latsilõ vaia karri andaq
lats hiki-kikitäs
latsõq piät koolitii pääl pelgämä mitmit ohtõ
lats jäteti haigõmajja tohtridõ silmä ala
lats kiusas esägaq vähämb kuq imägaq
lats juu piimä
lats juusk imäle vasta
lats juusk suurõ rüükmisegaq imä manoq
lats joonist pildi raamatust maaha
lats käperdelles põrmandu pääl
lats tüküs unõhtama
lats kaot kindaq ärq
lats rüükse hindä hingpuhussilõ
lats kaksas hainagaq kuun üles ka peediloomakõsõ
lats kitt hindäle et kõik om häste
lats tänit hindä hällün hingpuhussilõ
lats kisti imä mant armuhiitmäldäq ärq
lats hiitü ja jäi kullõma
lats hiitü ku võõrast näkk
lats kõndsõ kupõrdõlõn
lats kungõlõs ussõ pääl
lats sattõ maaha
lats sattõ põlvõq purus
lats sattõ persilde lummõ
lats läts poti pääle kusõlõ
lats nühkätäs hindä üsäst maaha
lats lõigas paprõst õgasugumaidsi kujjõ vällä
lats lugi niguq võrrin
lats maka hällün
lats makas rahulistõ
lats süväste maka
lats mokitas unõn suud
lats näüdäs kodo poolõ näpp pistü
lats nuias nikaguq tälle koorigugõnõ saa
lats ikk ja tirss
lats ossõnd ja kaivas päähallu
lats häbend võõrit
lats oll kurb
lats oll sagõhõhe haigõ
lats oll ütesttüküst haigõ
lats om viil katõpääväne
lats om hukan
lats om kihulasõ nublakit täüs
lats om täl peris keebäts tiiäq kas hoit nälän vai?
lats om teki päält ärq ajanuq
lats om viil peris tsillo
lats mõist joba esiq kävvüq
lats otsõ käkitüt mängoasja poolõst saaniq sängü all urvi
lats torsotas
lats pand mooduperäst mütsü päähä
lats piät mõistma hindä ette ollaq
lats tsirras terveq tii
lats tsorgas uma sõrmõkõsõ miipotti
lats plätserdäs mua seen
lats roni imäle üskä
lats käkk hindä ärq
lats vöörüt plastõliinist pallikõsõ
lats sai kingitüse
lats sai karvostaq
lats tsipõl teki päält
lats tsung luitsagaq putro no om tsungõrmann
lats hällüt hinnäst esiq magama
lats tsusk näpogaq leibä
lats taht mamma
lats tege rõõmu
lats om hindä haigõs tennüq
lats tekk umalõ näpolõ haigõt
lats tekk pirrumajakõsõ
latsõkõnõ om loid või-ollaq om tõbinõ
latsõkõnõ vaug
latsõl om värskit luhti vaia
lats rehkles V vehkles kässi ja jalgogaq
lats viidi kasvandikku
lats või pallidõ jalgogaq ka kabjadaq
lats võisõ ollaq kõgõst mõni kuu vana
lats võtt kahrukõsõ hõlma
lats võtt nisanublagu suuhtõ nudsaht ja lask vallalõ
lats ladõ üle moro imäle vasta
kuntma lapulisõs olõma
lei kõik raha kõrdsin läbi
larmajaq naabriq
larmidsõq pidoq segäsiq külärahvast
larmi naati tähele pandma
prandsõrdas muta piten
hiit ammõtist ärq
lask piiru
lask perseqnühüssilläq V persükallaq mäest alla
lasõq hinnäst nõõku!
lasõq kitragaq üts illos luguhus!
lasõq ull tüü manoq kakõstas ärq hinnäst
lasõq mul maadaq!
lasõq kesev kruubõs tetäq!
lasõr- tindi- nõgõltrükli
lasõrjutt
lasõrtsõõrimängjä
lasõrtrükli
las hopõn jürähtäs ma lää süü kah
lask latsõ mant ärq võttaq
lask hinnäst ärq palgadaq
lask käeq ripakilõ
lask kao kaibaq
pästi pini vallalõ
lask uma numbri ärq käkkiq
lasõq kävvüq!
sõamoonalado
pauguq ommaq otsan
pauguq sõamuun
laskjasuusataja
laskjasuusataja tekk kats trahvitsõõri
lask käeq rippu
lassõ meil meelegaq uutaq
laskmisõ man teküs tagasilüük mürsk lindas edesi aq suurtükk veerüs tagasi
nakas asja ütsipulgõ seletämä
las lats ollaq muq man niikavvaniq ku saq tüü man olõt
las lehm aelõs ärq
las ma toibu veidükene
las ma märgoda seod asja!
Las ma sõida esiq.
lasõq ma haara hyngu!
"Las nä arvasõ, et lumõst naanõ mõist süvvä," mõtlõs pini.
Las naisilõ jäiäq kõik muu.
olkõq pääle!
las rüük heri ei maq tuud
las rüük heri ei ma tuud
las taa jääs salussihe
las tä kipõn harinõs vahtsõ kotusõgaq
las tä kipõn harinõs vahtsõ kotusõgaq
latsiaialatsõq kõnnõq paarihna
latsiaialats latsiaialinõ
latsiaiaoppaja
latsiaian oll lustilidsõmb ku koolin
las tsäi jahus!
latsi tohe-iq huupi tõrõldaq
latsinõ V latsigaq pereq
latsigaq piät egä päiv kammandama
latsi jaos mul om aigo küländ
Latsikaitsõpäiv om 1. piimäkuu pääväl tähistedäv tähtpäiv. Taaga tahetas juhtiq tähelepanno latsi elolõ ja õiguisilõ ni latsikaitsõ tähtsüsele.
Latsikirändüsen om paljo tähelepandmist jagonu Ojari Triinu väikulõ juturaamatulõ "Suur must koer. Suur must pini" (2007).
latsikirändüsen ommaq asaq parõmbas lännüq
latsi rüükmine herät mehe mõttist
latsi rüükmist oll kavvõndahe kuuldaq
latsikodo latsõq
latsilõ es miildüq et näil lasta es tetäq miä nä tahtsõq
"Latsilõ jäi vahtsõnõ sõna häste miilde ja nä tahtsõva taad imäkeelepäävä puhul tõisilõ ka opada - et terve Eesti tiiässi, kuis käokiräst võro keeli üteldäs," selet Võro Instituudi projektijuht Lindsalu Evely, kiä üten Toomõ Triinuga käokirässide tegemist kõrrald.
latsilõ keedeti säänest hülbälist paksu putro
"Latsilõ miildüs oppi, meisterdä ja kingitüisi tetä!" ütel Toomõ Triin mano.
Latsile om eräle latsioppus: riidi saava latsõ üten lüvvä Räpinä Loomemaja käsitüütarrin, puulpäävä ja pühäpäävä latsioppust veevä läbi Võro Instituudi keelepesäoppaja.
latsilõ harotõdi kõrda sisse
latsi loetõdas et kaiaq kas mõistvaq
latsil lasti ummapääd kammandaq
Sakõst oll tuu latsõl ainomadsõs rõivas ja külmemidõ ilmuga pidi nää tarõn istma.
latsil ommaq hiusõq kavva sugimaldaq
latsil om kõva kari pääl
latsil om ütine tarõ
latsil ommaq ütesugumadsõq kleidiq
latsi loomaväke piät edendämä
latsi käest nõudas sõnakullõmist
luulõkogo latsilõ
latsi asaq
latsi peräst tull perrerahvagaq ütlemist
Latsiproosast ol joba juttu, a tähelepandmist väärt om toimunu ka täüskasunuilõ mõtõld loomingun.
latsi rõõmsa kätsin
latsisaadõq nakkas kell viis
latsisaadõq tulõ tõõsõ kanali päält
latsiseim
latsi sõprus kasvi
latsildaq paarirahvas
latsi koirusõq
lats opati väidse ja kahvligaq ümbre käümä
Lasva valla Paidra külä tulõtas matkapääväga miilde Eesti viimäst mõtsavelle Sabbe Augustit, kink sünnükodo om saman külän.
las vesi selehtüs
latkat süvväs kõgõ moodu ala
läti keelen ommaq olõman nais- ja miissuust sõnaq
Läti piiri veeridseq inemiseq
kõnõl kõgõ ilma kokko
Lattik tüüt pikembät aigu Viländimaa praavuskina, ol vaihepääl ka Eesti Vabariigi Riigikogo liigõ ni ministri. 1944. aastagal läts tä Ruutsi nigo paljo tõseki võro ja eesti kiränigu ni jakas sääl raamatide kirotamist - näites kirot tä pääle sõta memuaarõi, a ka ilokirändüslist proosat.
Lattiku ja Jaigi iäkaaslaisi hulgan oll mitmit võro kiränikke, kinkalt ilmu mälehtüisi vai mälehtüisiga köüdet ilokirändüst - naist olliva silmäpaistvamba Jaan Vahtra ja Richard Roht.
Lattiku jutustamisannet võiks võrrelda Oskar Lutsu omaga - mõlõmba pruukva katõkõneden paigapäälist kõnnõkiilt (Luts ol peri Eesti idamurdõ ala päält), mõlõmba liikva latsikirändüse ja täüskasunuide kirändüse piirimaie pääl, mõlemad on hea huumoritajuga, mõlemad segavad väljamõeldist ja mälestusi, realismi ja nostalgiat, lastekirjandust ja täiskasvanute kirjandust.
Lattiku jutukõnelamisandi saa kõrvusi säädi Oskar Lutsu umaga - mõlemba omma hää nalavaistuga, mõlõmba sekäse vällämõteldut ja mälehtüisi, rialismi ja nostalgiat, latsikirändüst ja täüskasunuide kirändüst - lõppudõ lõpus saava mõlemba kiränigu populaarsõs huulmalda tuust, et nä ei vasta periselt uusromantilidse kirändüskaetuse näüdüskujodõlõ.
Lattiku poolõlde võrokiilsit juttõ om ildampa ka vahtsõst vällä ant. Mõneden, kon jutustajatekst om algsõlt eestikiilne, om taad ümbre pant ka võrokiilses.
Lattikust pääle ai võro proosan juurõ ala tava pruuki võro kiilt katõkõnnõn ni kirotada auturitekst eesti keelen - nisamatõ tegevä ka mitma illatsõmba kiränigu.
latt vorsti
lavva alaq
lavva all
lavvaq ommaq latti pantuq
lavvaseldsiline
lavvalamp
lavva pääle om hulga paprit korjunuq
lavva pääl olliq niildmäpandvaq puuviläq
lavva pääl tiks kell
kullat lüht sais torõhõhe lavva pääl
lavvamängõ nublaguq
lavvanaabrigaq oll hää juttu aiaq
täüspart söögianomit
lavva kurapoolidsõq suhvliq
lavva pääl
lavvaplaat oll punnõst vallalõ tulnuq
Lavvalahkidõ vaihõlt hiilen näimi palavidõ talohuunidõ tulõsambit, oll ütsikit plahvahuisi.
lavvasuhvli juusk redsede seen
{kõnnõk} pinks
lavvatennüs
lavvajupp
lavva man V takan istõ mitu miist
lavvavirril
lauda- aida- sannapääline
lavvunõ
lauda- keldri- sanna- tarõpääline
laudapääline
laudapääline tsidsisi pääsläisist
laudan oll viis rojost lehmä
lavvalina olï volti lännüq
lavva pääl oll hulga süüki ja juuki
laud om loogan süüke täüs
laugõhe laugõlõ
Tasatsõmba' mäekese', miä maa-arimisõs kõlbase, omma' lakõ'.
suuvesi om väega tummõ
lauk om valgõ laugigaq must tsirk
laul hindäette
laulatus peeti kuu aigo pääle viimäst hõikust
lauldas üten pilligaq ja ilma pillildäq
laulmisõ mano mängiti klavõrit
laulva helü
laulja lats
laulja tsirk
laululinõ riigipüürdmine
Laulva, tandsva ja striptiisitäv kiränik erines ammõtlikõst kultuuritsihtest ni pand olgu kehitämä: kas võro miisluulõtajitel om ültse tõsitsit väärtuisi? Kas taa vastandamise poeetika, pitev madaldamine ja nallatamine vii-ei meid tühja ja kurba n-ü jumalast maahajätetü ilma?
laul ütetasatsõhe
laulja ülesastminõ
laulja lummõ meid uma helügaq
Laul ja juurõ'
niguq lauljal või täl tulõvikku ollaq
Laulja käve ka Eestin. Timä kõik kolm kontserti Talliinan Estonia kontsõrdisaalin joulukuun 1960 olliq vällä müüdüq,[1] ütte noist kand' üle ka Eesti Televisiuun.
lauljat tervütedi kässiplaksutamisõgaq
laul tekk süämeq lämmäs
laulminõ
Laulmisõlõ tulõva' Uma Pido popurrii, Puu' kasussõ' korgõs, Võromaa laulu', Kõnõtraat, Oma laulu ei leia ma üles, Haanja miis.
Laulõ-luulõtuisi orginaali ja nain puugitu stiilivõttõ kuulusõ inämbüste miaoga võrrõldõn tõistsugumaidsihe - vanõmbahe, võõrambahe vai ammõtlikku kultuuri.
Laulõ mugandamine, tõlkmine ja paroodijite tegemine om folkloorin väega levinü.
Laulõ valimises om valmis saanu' küsümisleht Internetin, kohe mano päses aadrõssi www.umapido.ee päält.
Laulu' valitas varatsõmpi nelä Uma Pido laulõ siäst kooriliike kaupa, valli saa Internetis aadrõssi www.umapido.ee pääl.
Laulu- ja rahvapido nakkas joba hummogu, ku Võro liina keriguplatsi pääl om laat ja tunnõt luulõtaja Contra jõud umalt lipujoosult ümbre Vana Võromaa.
laulu- ja tandsotükk
vanõmban rahvaperimüsen olliq laul ja tands kogoniüts
laulukumo
laulukumo
võikilaulminõ
laulukumo
Laululist keväjäuutmist!
laulupidol ast üles suur ütiskuur
"Laulupidoliikmisõlõ omma' umatsõ' pidost pitto korduva' sümbollaulu'.
laulupidoliisi söödeti mitmõn jaon
laulupidol oll rõõmsa õhkkund
laulupido pääpruuv
Pido laulukava om otsast lõpuni võro keelen, eesti keelen lauldas õnnõ hümni.
laulupido rongikäük
Laulupido sümbol
laulupido juht
laulupido kumo aolehin
laulupidoplats
lauluvõigõlusõl om kolm vuuri
Lauluvõistlus Uma Laul
Puulpäävä, 10. oktoobril kell 11 om Põlva Kultuurikeskusõ tandsusaalin IV Uma Pido (28. mai 2016, Põlva) noodivihu tutvustus-oppus koorijuhtõlõ, muusikaoppajilõ ja tõisilõ huviliisile.
Puulpäävä, 10. oktoobril om Põlvan IV Uma Pido (28. mai 2016, Põlva) noodivihu tutvustus-oppus koorijuhtõlõ, muusikaoppajilõ ja tõisilõ huviliisile. Saa käen hoita vagivahtsõt noodivihku ja kullõlda mitmit pidolaulõ Võro kesklinna kooli latsikoori, segäkoori Kevadised Hetked, kammõrkoori Maarja ja naisikuurõ Mai ja Tempera esitüsen.
Puulpäävä, 17. novvembri kell 11.00-16.00 om Võro Instituudin järgmäne rahvusliku käsitüü opipäiv, kos rahvusliku käsitüü as'atundja Leili Viinapuu Villändimaalt oppas kirivüü kudamist.
Puulpäävä, 1. juunil nakkas pääväprogramm pääle joba kell 9 hummogu, ku tetäs valla Keriguplatsi laat Võro liinan Katariina kerigu platsi pääl ja pargin.
puulpäiv om kuvvõs nädälipäiv
Lauri Õunapuu ja Antsla Muusikakooli perimüsmuusika opilasõ'.
Saatpalu Lauri- laul Rebäse Peeter - kitra ja laul Kelba Henno - basskitra, kontrabass ja laul Priksi Kristjan - lüükpilliq ja laul Kulli Tarvi - klahvpilliq ja laul
kogoni koolõq igävä kätte
õkva niguq imeq!
lausõvikur kõlavikur
lausõq jagonõs vähämbis ütsüisis - sõnnos
lausõliikmõq edimäne liigõq tegehüs tegemisalonõ määrüs tegehüstäüdüs tävvend
lausõ lühendüs
lausõoppus
ilmtulõn
kiti umalõ meelele paras et tä bussist mahaq jäi
välivõlss
umbsado umbõvihm
valuvihm
laut saa sügüses valmis
Lava
püüne pääl sa jätät kõik tõsõq varjo
püüne pääl olguq kimmäs võimõndus
püüne pääl oll raasakõnõ õigõt võro kultuuri
Lava pääl omma' naisikoori Mai Põlvast ja Tempera Võrolt.
laossõn kasvatõdi luumõ ette
Lavastajakonkursilõ pakuti vällä kolm lavastusideed.
lavastajal om uma arvosaaminõ
lavastaja pand kõik latsõq näütemängon mängmä
Lavastaja põhitüü olõs pido pääkontsõrdi lavalõsäädmine, a oodõtas häämeelega ka mõttit pido pääväprogrammi, rongikäügi ja kõgõ muuga köüdetült - kõik tuu hääs, et pido olõs kõnõkas ja inemiisi ütenhaardva tervik.
Lavastaja Tarmo Tagamets ütles Uma Pido ettevalmistamisõ kottalõ, et viimätse' vallalidsõ' otsa' omma kõrraldajil viil kokko köütmäldä.
välläsäet kohtumõistminõ
näütemängo kunstitasõ
tiatrisäädmise muusiga
Lavastusõst tetti aasta ildampa ka televariants.
Lavastus taht panda' päältkaejat märkmä, et vast olõs ka täämbädsel pääväl hää mõtõ mõnõ kivi pääle istu ja perrä kaia', kohe meil sõs õks niipall'o kipõ om.
püünevalgus
lävepakk piitjalg
pikutas sohva sängü muro pääl
pikäle
mahhe naarahtus sõbralik nägo tasalik helü
Leedun tulõ mitma rahva ütine tsõõriklaud savvusannakombide hoitmisõ asjun
tulõkeeleq leiq korgõlõ üles
tulõkeeleq lakiq joba katust
tuli niild papõrd
tulõkiili prooviti tekigaq kistutaq
tulõlamp
tuli oll kehväkene
Leelia istse tä sängüveeren, suur kimp tsileid käen.
lipõmuldmetall
lipõ tege happa tasa
Leelopäävä ́.
Leeni ja Heino Sõrmusõ "Kelläga kahr" ja Leeni Sõrmusõ "Kadajanõ".
Leeni ja Heino Sõrmus.
Leenile ai niguq kistreq kõtu pääle
leerinkäümine oll aig midä mälehtäq
leehigäluu kasvopaigatüüp
liite pääl om hää tsukõldaq
punnpaapu panõ-õiq pesätämise aigo tähele
lubat tegemine
kavvõdalõ kuulsaq luuq
Legendi' tiidvä kõnõlda', et eestläse' pidänü tan ordumiihhiga tapõlust.
leheq hibiseseq
leheq satasõq puiõ päält
lehe tagaküle pääl oll märküs
lehemädänikun kardohkanurm
lehe- puuvaablanõ
Võrsõq omaq kandilidsõq ni ossaq hallikasrohilist värmi.
käänd raamadulehti
lehmäq elliq talvõ üle olgi pääl
lehmile om haino pallo pant sõkkasõq kõik ärq
lehmäkiq nüss tä ärq hätäpiten
lehmäq lätsiq tanomat pite niidü pääle
lehmäq olliq hainaq ärq söönüq õnnõ ründeq olliq alalõ
lehmäq ommaq plukin
lehmäl oll kell kaalan
lehmäl om neli nissa
lehmäl paistus jo rammus vällä
lehmä pääluu
lehm nakas kinnitämä pia tuu vasiga
lehm hiitäs pikäle
lehm ots pulli
lehm ämmärdäs ku kodo taht
lehm kõõ kimplõs lasõ õiq nüssäq
lehmhõhv
lehm om imäne tõbras
lehm om kara mant kaotsehe jäänüq
lehm om kuus kõrda nüsmä tulnuq
lehm om näil kah kehväs jäänüq
lehm om ärq joositanuq
lehm ots
lehm rehk hannagaq kärbläisi ärq
lehm poi hindä ärq
lehm pusk värtetulpa
lehm tsihvas hannagaq
lehm süü seod haina magusahe
lehm sai vasiga
lehm singas mullõ jalagaq taht elo mant lüvväq
lehti riibminõ jäi keväjä pääle
lehepuu
lehepuumõts
viuhkahand
hõlotas kleiti ja kübärät
leibä luuhtõ laskma
leib ja piim om egäpääväne söögikraam
perrit piten
leib küdsäs ahon
leib oll otsan a mano olõ-õs kostkiq saiaq
leibä om poodin kõgõ saiaq
Ku lövvässimi hindäle egäüts üte kivi, miä om väke täüs ja istussimi sõs tuu kivi pääle.
Ku Ti lövväti tast pildi, miä es tohtnu Ti arvatõn tan olla', sõs pallõsi tuust teedä' anda' e-kiräga aadrõsil: info [at] piusa.ee ja ku vaia, sõs kistutami tuu pildi är.
löüd tii ilmessümäldäq üles
sai langaotsa kätte
Löüd põrmandu päält prahi, koras tuu üles, kumardõn nii sügävähe, et ma saassi mu poolõ käänetüt tagaotsa silmädä ja muidoki imehtellä.
löüd tenolidsõ kullõja
löüdjä leüdjä
löüdjä saa hüä lövvüse
lövvet lats
märksüst täl jagus
löüdmine leüdmine
Löüdsemi taa sõlõ sügäväst maa sisest ja kingimi tenoga sullõ!"
lövvi kiränigu välläannõtuist pääväraamatist huvitavit tõtõasjo
Löüdse.
löüdse tä aida päält
keträs ütte ja samma juttu kõik päiv
Leif, tulõq kaeq! Tulõq kaeq!
oigõ olõmisõgaq
lõunat hiitmä tsiukama
lõunõhiitmine võtt kamara pehmes
matus tull vasta
lövveti innemuistidsõ kultuuri jälgi
lövveti vahtsõnõ nahvtasuun
kolmjalg
Mõhk
leeväkands
leeväkoorik krõbahtu ärq
Mõhk
Leevälapjo
leevämäär
{m} leeväpudinaq
leevä- saiakrõbuskiq ommaq hääq krõbistaq
leevätahtagaq paigati pangi kah
leevätahtast jäteti üts kukligõnõ leeväle juurõtusõs
leibä kastma
leib om kimmäs süük
ettekandja jutt vaio lakja
Lell om esä veli.
lell lei tsankõgaq köüst kokko
pehmegene tuul
Lembitu lugu
armuhalu
lindas niguq nuul
{nal} lindaja livvakõnõ
Lindoravaq sööväq põhilidsõlt kasvosüüki - pungõ ja urbõ (lepä, kõo, paiu ja haava), a ka samblikkõ, pähkmit ja marjo ni pedäjäkasvõ.
Lindoravaq sööväq põhilidsõlt kasvosüüki - pungõ ja urbõ (lepä, kõo, paiu ja haava), a ka samblikkõ, pähkmit ja marjo ni pedäjäkasvõ. Mõnikõrd või lindorrav süvväq ka tsirgupoigõ ja munnõ ni mutikit, a nä sööväq ka näütüses siini ja ubinit.
Lindoravaq pruukvaq mitund pessä kõrraga, midä nä sagõhõhe vaihtasõq.
Lindoravaq pruukvaq mitund pessä kõrraga, midä nä sagõhõhe vaihtasõq. Tuud arvadaq vaindlaisi, a ka prasiitõ peräst.
Lindoravaq ommaq üüsidse eloviiega ni tulõ-õi päivä pesäst vällä.
Lindoravaq ommaq üüsidse eloviiega ni tulõ-õi päivä pesäst vällä. Suurõmba jao umast elost nä makasõq uman pesän. Lindoravaq saavaq üte puu päält tõõsõ pääle hüpädäq nigu oravaq, päält tuu ka linnadaq esiki 30-40 miitre kavvustõ. Näide lindaminõ om ilma helüldä ja maandumisõs ajavaq nä käpäq lakja, nii et linnunahaq lääväq lakja nigu langõvari ja pidäväq huugu.[7][3][5]
Lindorava pesäpaigas ommaq puuoosõq, tuuperäst om tähtsä, et timä elokotussõn olõsi oosõliidsi 70-120-aastatsit haavapuid.[9] Nä pruukvaq päämidselt luudusliidsi ja hähni tettüid ni maaha jätetüid uusi.
Lindorava pesäpaigas ommaq puuoosõq, tuuperäst om tähtsä, et timä elokotussõn olõsi oosõliidsi 70-120-aastatsit haavapuid.[9] Nä pruukvaq päämidselt luudusliidsi ja hähni tettüid ni maaha jätetüid uusi. Mõnikõrd pruukvaq lindoravaq elämises ka tsirgupessi vai ehitäseq esiq ossõst pesä.[5][3] Lindoravaq eläseq vanon ja mõtsamajandusõ poolõst ülesaisnui, kon om uusiga haavo vai kõivõ.
Ku asi sammamuudu edesi lätt, sis ommaq lindoravidõ uurja Remmi Jaanusõ arvamisõ perrä lindoravaq Eestin 2020. aastagas vällä koolnuq.[13] Liik on kantud Eesti punase raamatu 2. kategooriasse (ohualdis liik).[14] Samuti on arvatud I kaitsekategooriasse.[6]
Tedä om viimädse viie aastaga seen lövvet viil õnnõ Viromaalt.
Lindorrav ehk nahkorrav (Pteromys volans L.) om väiku imetäjä mõtselläi, kiä kuulus jüräjide seltsi ja oravlaisi sugukunda.[2] Eestin om lindorrav uma eloala õdagupiiri pääl, tedä tulõ tan ette Viromaa mõtson. Lindorrav om üüsidse eloviiega ja täl om vaia ellojäämises vanno mõtso.[5] Tä om Eestin I katõgooria kaitsõalonõ liik.[6]
Lindorrav ehk nahkorrav (Pteromys volans L.) om väiku imetäjä mõtselläi, kiä kuulus jüräjide seltsi ja oravlaisi sugukunda.[2] Eestin om lindorrav uma eloala õdagupiiri pääl, tedä tulõ tan ette Viromaa mõtson.
Päämäne hädä om näile lakõq alaq - noorõndiguq ja lakõs raoduq langiq, kost näil om rassõ ja eloohtlik üle saiaq, selle et nä ommaq maa pääl liikun väega aigladsõq ja kohmaguq.[5][11] Talvõund lindoravaq maka-ai, a külmä ilmaga võivaq maadaq mitu päivä järest.[7]
Lindorrav
Lindorrav om Eestin harv liik, kedä jääs kõrrast veidembäs. Tedä om viimädse viie aastaga seen lövvet viil õnnõ Viromaalt. Ku 1990ndil elli lindoravit 3180 kruutkilomiitre pääl, sis 2015. aastagas om mõtso, kon eläs lindoravit, alalõ jäänüq õnnõ 550 km², minkast om lindoravilõ kõlbuliidsi pesitelemispaiko õnnõ 1-2 km². Ku asi sammamuudu edesi lätt, sis ommaq lindoravidõ uurja Remmi Jaanusõ arvamisõ perrä lindoravaq Eestin 2020. aastagas vällä koolnuq.[13] Liik on kantud Eesti punase raamatu 2. kategooriasse (ohualdis liik).[14] Samuti on arvatud I kaitsekategooriasse.[6]
Lindorrav om Eestin harv liik, kedä jääs kõrrast veidembäs.
Lindorrav om üüsidse eloviiega ja täl om vaia ellojäämises vanno mõtso.[5] Tä om Eestin I katõgooria kaitsõalonõ liik.[6]
Lindorrav om kujo poolõst orava muudu, a vähämb. Täl ommaq mustaq suurõq silmäq ja lindamisõs tarvilidsõq ohkuq nahaq ede- ja tagakäppi vaihõl.[10] Karv om täl tihhe ja siidine, suvõl kõllakas kooniq mustjashall ni talvõl hõpõhall. Kõtt ja käppi siseküleq ommaq valgõq, aloskarv om tummõhall.[9][10]
lindamiisi ärqjätmine om võlssjutt
lindaja tuhk
linnugiq pilliq liina pommõ
linnugirüüvmine
linnugi tüküq
linnuk kaldu kura siiva pääle
linnuk linnas üllenpuul pilvi
linnuk tull tarõ taadõ maaha
linnuk kisk hinnäst stardiraa päält vallalõ
linnuk tull hädä peräst maaha
linnuk tekk liina kotsil mitu tsiiro
linnuk kerküs V nõsõs maast vallalõ
visas paprõnutsagu prügükasti
leotamisõ man lääväq siimneq lahki
lepä imäninniq niikutsuduq lepäkukuq
lepäkukk
lepp om kukun
lepäne
käokiräseq ommaq lehetäie vaimlasõq
lepüng käsk tüü õigõ ao pääle ärq tetäq
kontraht and mullõ sissetulõgi katõs aastas
lepingu paarik
kokkolepüt tüü
kokkoleppekohussõq
lepingu punktiq
kokkolepmise punktiq
lepingu nõudmisõq
kokkolepmise punktõ ütepuulnõ muutminõ
kokko lepmä kokkolepet tegemä
lepüngit täpsüstämä
tunnistaq ummõhtõ tõtõt!
lepütüst otsma
Lepiti kokko, et Võro Instituut nakkas iist vidämä ja juhtma programmi käümäsaamises tarvilikku tüüd. Pandas kokko nõvvukogo, mis esindas Vana Võromaa umavalitsuisi.
lepkeq hään meelen ärq!
Lepemi tõisiga kokko, et ma jää sõpra pasma, ku tõõsõ poodin är käävä.
lepp om kõrrõ puu
lapard
Elomaa
Leviden vahetu kogõmusõ kaudu, iseloomustas rahvaluulõt sakõst n-ö autori ähmästumine vai kaomine: autur või olla unõhtõdu, teos võigi olla mitmakõisi tettü (kollektiivne).
Levik lakjuskraatõ perrä
Levik
Kasumisala
Kasumiskotusõq
Õdagupoolitsist elomaist on lindoravit kõgõ inämb Soomõn, a sääl kah õnnõ laiguldõ.[5] Õuruupan jääs lindoravit kõrrast veidembäs, selle et mõtso ülearvo suurõ majandamisõ peräst häöseq ärq vanaq oosõliidsi puiõga haavistuq, miä ommaq lindoravidõ tähtsäq elokotusõq.[7]
Kokri om Õuruupan Kõmrimaast kooniq Leena jõõni, a tedä om ka muialõ sisse tuud. Eestin om kogõr harilik kala.
Kokri om Õuruupan Kõmrimaast kooniq Leena jõõni, a tedä om ka muialõ sisse tuud.
levimuusiga
Kasus pia terven Põh'a- ja Kesk-Õuruupan, a ka Õdagu- ja Kesk-Tsiberin ni Põh'a-Ameerikan.
Kõgõ hariligumba' omma' ahhun, särg, haug, kogõr, linnas, harvõmba' omma' kusk (kiiss), latik, viidik, ruusärg, hõpõkogõr, trulling ja angõrjas.
liiku mitmõsugumaidsi juttõ
kannõti lakja mässümiilsit paprit
mano tulõ võõra moodu perrä pantuid nimmi
vahtsõt muudu säet "Soend"
nilbõgaq massa-iq vabakäügigaq mäest alla sõitaq
nilbõgaq tohe-iq äkki pitäq
nilbõgaq lahutas pallo luid
nilbõgaq om oholinõ sõitaq
nilbõ persegaq kott
nilbõlik nilbõlinõ
vabamajandus
liigus fuukusõst ärq
libistäs nurmõ
lask hinnäst kuha otsast nühä maaha
lasi silmigaq üle aolehe
lipkaq lindasõq
tsibiläisi om siin egäsugumaidsi valgit vahatsit ja kirivit
Libliku elo käü nellän järgon.
Liblik tulõ tupõst vällä kõgõ inne katõ nädäli peräst.
liftimulk
nõstukapp vei meid pilvelahkja 50 kõrra pääle
sitadsõq tüürõivaq
lähkümbäst kaiaq
ligilähkedseq numbriq
umbõs tettüq rehkendüseq
pia poolõq ommaq vahtsõ säädüse vasta
umbõs ütepikkudsõq meheq
ligipäsemäldäq mäeots
päse-iq mano
Manupäsemine: Opirada om rahvuspargi lõunõhummogujaon, Karula luuduskeskusõst umbes 6 km Saru poolõ.
Manupäsemine: Tsõõrikujulidsõ opiraa alustus ja lõpõtus omma' rahvuspargi põh'aõdagujaon, Rebäsemõisa külän, miä jääs Karula luuduskeskusõst umbes 12 km Lüllemäe poolõ.
manomeelütäjä puhkamiskotus
silmänakkaja tütrik
lihha es andaq volilt kätte anti jaoperäst
lihakanol olõkiq eiq õigõt harja ei lõtussit
lihakärbläne
liha praatus panni pääl
liha lätt soolaldaq hukka
iholinõ tahtminõ
tahtminõ
lihal joba hais ja maik man
lihal ommaq vaglaq sisen
liha oll läbi tagakunt viil oll
lihha oll jaksahe
liha om pant sanna savvu
liha om haiganuq hõngugaq
liha panti saistuma
liha panti suula
liha olõ-iq viil ärq suuldunuq
muskliq ommaq vereväq nätäq
lihakakõhus
liha sisse pritsiq ruuh
lihasüüjäq ja hainasüüjäq eläjäq
musklidõ rõhkus
Lihast, suidsulihast, vorstõst, sibulast, hapnõst kurgist, oliivõst ja tomadist keedet paks supp, kohe saa pääle pandaq hapund kuurt
lihalehmäq
lihatükk om hinaragõist piten tõõsõ külen kinniq
lihalidsõq lehmäq
lihavide lehtigaq puuq
lihtlausõq liitlausõq täüslausõq
Lihtsä juustosupp
lihtsä kleit {m} lihtsäq rõivaq
lihtpost
lihtsä inemine
õkva imeh
hää kaiaq
Ma õnnõ olõ kimmäs, et olõsi mõistnu tuust saisust parõmbahe vällä tulla, ku kiäki olõsi õnnõ ülnü, kon ja määntsit viko ma olõ tennü.
õnnõ saisa timä ligidäl, kae kavvõndõhe ja ooda marsruutbussi.
lihtsämbähe lihtsämbäle
lihtsä moodugaq latsirõivaq
Lihtside lauside tegemine (keelemõistja või audada).
{kiil} liht- täüs- inneminnevaig
lihvit miis
süü ülearvo pallo makõt
liialõ minemä
Pääleki pelläs pildistäjä hirmsahe verd.
Liibanonin om kombõs terehtämise man kolm kõrda põsõ pääle suud anda.
Liibanon om üts riik Lähkü-Hummogumaal, vasta Vaihõmerd.
arvaq neoq numbriq kokko!
Liidel om kuri silm
portus pordoelo
pallo hüä olõ-iq ka hüä
pallo harvuisi kükädüq kapstaq
väegaq lopõ hindaja
ullimakõ makõmakus
kergele rõivin kerge rõivagaq
pallo hulga hulga pallo pallopallo
ma ess taha minnä jala
pallo tihtsä mõskminõ tege hiussilõ kurja
jupõs jaet jutt jupõndõt jutt
jakuq rogisõsõq
jakunisõldus
jaku paikapandminõ
jakuhalu noogusõhalu
Liigiseletüs
kirriv mitmõsugumanõ
liisna niguq viies tsõõr rattil
ülearvo võõrit sõnno tsurk kiilt
päälüst ülearvo likõs tetäq olõ-iq vaia
oll kuuldaq et hinnaq nõsõsõq
liikmine lätt õnnõ sakõmbas
liikmissäädüs sõidusäädüs
tii pääl liikmisõn loetas ratsanik samas niguq autojuht
liikmisõnnõtus
liikmisõnnõtusõst piässiq politseile kimmähe teedäq andma
liikminõ om ümbre juhatõt
liikmispolitsei nui
liikmistest
liikmisummik tropp
tuim nägo
Liikumise päämidses tsihis om võro keele ja kultuuri väärtüstämine nii paigapäälsen elon ku eestimaidsõn ja üleilmsen kultuuripildin, võro keele vällätuumine nn "köögikeele" saisust, timä prestiiži nõstmine ja laembalt tarvitedäväs tegemine.
liikmiskibõhus
liikmisviga
liikmisjõud
liikmisvõimuldaq
liilial om tukõv vars
külge lüümä
liinil pääl om lühüs kongiq ommaq traadiq kuun
liini asõ
pulgar
Liisi ääsäq mullõ kõnõl tuud
liisinguintressiq ommaq madalaq
liisk jäi Jüri pääle
lipats lipits
Liiso tsubarik om peris lummõ ärq uppunuq
jakukotus
Nä rööveq Talina sadama tävveste tüh'as ja saiõ sõasaagis päält 30 kaubalaeva.
liivahaud
liivakast
liivakivimüür
liivakivi sisse uurdunuq tsori
liivamaa savimaa ruusamaa - kõik om maisõmaa
liiv
Liiva om tan nigu höüdü, a musta maad liiva pääl piaaigu ei olõki. Säändse nälädse maa pääl jõudva kassu' õnnõ pedäjä'.
liivapaprõgaq üle käümä
liiva puistus krae vaihõlõ
liivatsiukja
liivarand
liivadsõ põhagaq järv
Liiva läts kah rohkõmb vaia ja nii kraabiti maa sisse järjest pikõmbit kuupõ.
liiva värm om valgõst tummõpruuniniq
Liivi keelen märk õ edimädsen silbin võro ja eesti õ-lõ lähküt ümärdämäldä puulkorgõt keskvokaali.
Liivi keel
liivak oll miinitet
Liivi lahtõ joudva rahvuspargist välläjuuskja vii Koiva jõkõ piten.
Liivi, Liivotška!
Liivi lipp
Liivi lipp Liivi rahvamajal
Liivi lipp on liivlaisi lipp.
Liivi lipu värmiq - rohilinõ, valgõ ja sinine - sümbolisiirväq maaviirt, nigu taad mere päält umast loodsikust näge kalamiis: rohilinõ mõts, valgõ liiv ja sinine meri.
Liivi kõnõl.
Liivi sõa lõpul kannatiq suurõqriigiq, kinkal seeniqmaaniq Liivimaal maaq olnuq: Taani-Norra, Poola kuningriik' ja Liivi sõa aol vahtsid kauplõmisõiguisi saanu Lübecki vabaliin.
liiv krõgisõs hambidõ all
Liivotška, muso!
MAKÕQ VIINAQ
sinitses pundsunuq kuulnuq
lillaliidsi häiermidegaq lill
ninne ladinakeelidseq nimeq
lilli mesine hõng
lilliq pelgäseq külmä
lilliq närvehtäseq kipõstõ ärq
lilliq ommaq ärq lokahtanuq
lillipundiq
lillikinkmiskommõq
lillil ommaq ilosaq tsäbrolidsõq leheq
lilli- muusigasäädüs
lillinäio
lillinupiq
lillihäiermäq lääväq vasta õdakut kinniq
lillipott
lille korjama
lille saias manoq siimnist
lillkapstas valõti sulavõiugaq üle
lill küünütäs päävä poolõ
tatidsõ kübärägaq siin
limmunaat aja kibõnit
Limmonaat
Limonaat om siin hää, nostalgilidsõ maiguga.
limonaat ai timmä röühkelemä
Limussõ' ja püdälä'
Limussilõ mõos väega, ku viikogu sais lätt halvõmbas.
linakuuq köüdediq paiu- vai kõovitsagaq kinniq ja pantiq rõuku
linakagaraq pantiq sarda
valgõ päägaq poiskõnõ
Kolgits
Linamassin
linanõ kangas panti aia pääle valõhuma
linanõ rõivas läts kolkõn pehmes ja silles
linanõ ündrik pallapuul
lina oll kahrõq
linapund
Pakladsõst tetti hammõ, naisi pääkattõ, põllõ, suvidsõ miihi püksi ja ülerõiva.
Linavurr
tsirk hiitü nurmõ päält lindu
hulga tsirkõ sai hukka
tsirkõ märgitäs rõngidõgaq
Lugõminõ lindi pääle.
tsirk lindas edesi-tagasi
tsirk tsaun peo päält teräkeisi
tsirk otsõ pesäasõnd
Lindsaar avald terve sara rumaanõ, - a nii nigu ol seo jo varramba proosan iseloomulidses saanu - osutusõ võro hindätiidvüse saisukottalt huvitavambas mõne lühkümbä jutu.
tsirk tsirist puu otsan
tsirk süüt poigõ mutikidõgaq
tsirk lätt lindu
tsirkõ alovanõmbaq olliq ruumajaq
tsirkõ märkmises tarvitõdas rõngit
tsirkõ sügüsene rändämine om pääle naanuq
tsirkõ sulgi pääl om võiõq
tsirkõsortminõ
tsirk voodõrd pesä pudsajidõgaq
tsirk vuhistas siibo
õgvalinõ lõig
Lingikogu
lingugaq visati kivve
liinainemiisi lavva pääl om väega veidüq kalla
Liina aoluulinõ s'aksa- ja roodsikiilne nimi om Hapsal. Seol nimel om kats' seletüst: Nimi om saad eesti keelest - Haavasalu või Nimi tull' 12. aastagasaa Lundi pääpiiskopi Absaloni nimest
aoluulinõ liinasüä
Liina asot' 1727 Amberi valitsõja maharads'a Jai Singh II. Jaipur om edimäne planeerit liin Indian. Liin jagonõs kuvvõs sektoris, midä eräldäseq 34 m lakjudsõq alleeq. Ka tõõsõq huulidsaq ommaq kõrraperälidseq ja lajaq.
liino õhk om väega ärq tsurgit
liino vaihõl ommaq pikäq maaq
liinahüäq
liinaelo naas vasta
liinaelo pakk inämb võimaluisi
hukan liinaelo
Liina- ja maakunna- ni vallaumavalitsuisi ammõtiid kutsutas aigo viitmäldä umma vägüsi katski kaksatut tüüd jakkama.
liinakõsõ suigunõ elovuul
liina hõheq
liina kuulsa aolugu
liina lähkühe tetti spordiplats
liina veeren om mitu suurt puuti
liinalähkene mõts
liinaliinibuss
liina minejäq bussiq
liina mitteammõtlidsõq paiganimeq
liina piten kaaritama
välläpoolõ liinamüürü oll keelet kivihuunit ehitäq
liinamüürüle anti tuld suuristtükest
liinapargin võeti keväjät vasta
liina pääuulitsat naatas sügüse praavitama
liinapää jutuaig
liina seen om kauba kodotuuminõ ilma iist
liina üüelo kiis
liin edenes ja lätt noorõmbas
Nä ei saa liinan lumõga mängi, selle et lumi om liinan must ja jälle.
liin om mäe pääl
liinan läät pia uhkõs ärq
liinan om pallo rohilist
liinan läts vallalõ hernetõbi
Liinan om Rajasthani Ülikuul ja Malaviya Riiklik Tehnoloogiainstituut.
liinan om kolm raamadukoko
liinan näüdäti sõa vasta miilt
liinan tüütäs mitu nuuriütisüst
liinan näütsiq umma võimu vahtsõq valitsõjaq
liina tagamaaq
liina kokkolepütüs sünnüpääväs loetas timä edimäst nimmamist
liina elosuun om timä päähuulits
liina tull pätte manoq
liina turuplatsi pääl anti tsaarilõ truvvuskinnütüs
liina lihti kotus
vanõmb jago liinast om järve veeren
liina viitoroq ommaq rikkõn
liin palli maaha
Liin jagonõs kuvvõs sektoris, midä eräldäseq 34 m lakjudsõq alleeq.
liin ja timä ligistü
vainlanõ sai liina hindä kätte
liin tetti järve viirde
liin saa vahtsõ tiatri
liin sai hääkõrratalossõl vahtsõ näo
tsirguq lööväq sügüse parki
tsirguq lauliq mõtsanukan
tsirguq lindasõq pargõ
tsirguq lindasõq lämmäle maalõ
tsirguq ommaq peri ruumajist
Tsirgu'
tsirguhelü mattu automürinähe
korgõst kaiõn om kõik ümbrekund häste nätäq
tsirgupesä oll puu harrõ vaihõl
tsirgupesäst kuuldu tsiiksna
tsirgukõsõq tsiiksväq süüki uutõn
kants om saisnuq täämbädseniq
liina piireti mitu päivä
Tsirgutii om üts tähekogo
tsirgukaeja
lindimiis
linttraktor
lipp tõmmati torni üles
lipp nõstõti üles ekä muudu kombidõ perrä
lipp leüheles tuulõgaq
lipp plakskõli tuulõ käen
lipp tõmmati masti
lipp tulõ õdagu alla laskõq
lippu üles tõmbama
lippu maaha laskma
Lipp võeti ammõtligult pruukmistõ 2. urbõkuu pääväl 1923. Lipu alostuspido oll' 1923. aastaga 18. märtekuu pääväl Irē külän. Lipu mõõduq ja horisontaaltriipõ lakk'uisi vaihõkõrd ommaq Läti riigilipu muudu. Liivi lipu värmiq - rohilinõ, valgõ ja sinine - sümbolisiirväq maaviirt, nigu taad mere päält umast loodsikust näge kalamiis: rohilinõ mõts, valgõ liiv ja sinine meri.
lips tillakullaq
Lipujuuskmine ümbre Vana Võromaa
Lipu mõõduq ja horisontaaltriipõ lakk'uisi vaihõkõrd ommaq Läti riigilipu muudu.
Kõgõ suurõmbalt peetäs seod päivä just Kuopio liinan, kon tä suurõmba osa umast elost elli.
Lipupäiv
lipu pikkusõ ja lagjahusõ vaihõkõrd
and vunki manoq
pankõq näpootsatäüs suula manoq!
Täpsämbat teedüst saa Külli Eichenbaumi käest:
Ligemb teedüs:
Lisateedüs:
Programmi kottalõ saat mano küssü':
panõq jahu sisse tiiluidsatäüs soodat!
Inemine saa mõtsan matkadaq, siini ja marjo kor'adaq, ja vapa aigo viitäq.
Lisas Flemingi romaanõlõ ja lühüjutõlõ sai Bond populaarsõs ka filmisar'an.
Lisas Flemingi romaanõlõ ja lühüjutõlõ sai Bond populaarsõs ka filmisar'an. Trüküsõnamn jäkkusõq Bondi seiklusõq tõisi autoridõ romaanõn.
Päält paigapäälitse rahva pand hinnäst kirja ka pääliina ja suvõpääliina inemiisi.
Konvõrõndsi kutsutuis ülesastjis omma soomõ-ugri kiili uurja Riho Grünthal Helsingi ülikoolist, keelepoliitiga uurja Anitta-Viinikka Kallinen Tromsø ülikoolist, liivi keele uurja Eberhard Winkler Göttingeni ülikoolist, arkeoluug Valter Lang Tartu ülikoolist ja rahvaluule uurja Andreas Kalkun Eesti Rahvaluulõ Arhiivist.
Päält lemmiklaulõ küsüti näilt viil ka arvamist, mändse' tulõvasõ' pido' olõma piässi.
Toimusõ loengu, läbi viiäs ka ekskursioonõ Räpinäl ja Räpinä ümbre.
Pääle luulõ om Adson kirotanu ka peris paljo näütemänge.
Päält üümaja saat ka spordivarustust lainada'.
Päält meelüsse tegemise opiti latsiaidun võrokeelitsit luulõtuisi ja laulõ käokirässist, miä kantas ette uma latsiaia imäkeelepäävä sündmüsel.
Pääle tuu muiduki ka muhhe nalameel ja vallalidsõ süämega olõk.
Mõnikõrd pruukvaq lindoravaq elämises ka tsirgupessi vai ehitäseq esiq ossõst pesä.[5][3] Lindoravaq eläseq vanon ja mõtsamajandusõ poolõst ülesaisnui, kon om uusiga haavo vai kõivõ.
Päält naidõ om nätt ka nastikut.
Näütekiränikuna ommava kätt pruuvnu ka Raimond Pähn, Voldemar Raidaru ja Ants Kõiv.
Lisas om rahvaluulõ tunnutsõs suuperätsüs ja tuttavlidsus.
Pääle tuu mi paku mitmit toodussit näütüses pensioni jaos, vahtsõ kortina sissemassus vai latsõ hariduse jaos korjamisõs.
Pääle paroodijite lövvüse sääl tuntuisi poplaulõ tõlkõ ja mugandusõ, lüürilidsen toonin viisistetü luulõtusõ, - inämbüste saadõtu esi kitarril, - ja ka mõnõ vahtsõ ägedämbä luu, kos abis tõisi pille ja muusikit.
Võromaa rahvarõivist saat viil lukõ Reet Piiri artiklist.
Päält tuu tahtva' kõrraldaja' näüdätä, et muusigat saa tetä' väega mitund muudu.
Oodami ka sainaettekandit.
Päält raudtiijaama ommaq Tarto liinan viil Kirsi (Tartu-Koidula raudtii) ja Aardla raudtiipiätüseq (Tartu-Valga raudtii), kooniq 2008. aastaganiq oll' Variku raudtiipiätüs.
Eräle omma oppusõ-kotusõ ja pidopaiga.
Pääle tuu usuti, et vüü kaits tuu kandjat.
Lisas Valgalõ, Petserile ja niivõrd-kuvõrd ka Võrolõ om Võromaa jaos olnu päsemäldä läbi aastasatu tähendüsline ka Tarto liin. Või-olla omgi loomuperäline, et kõge suuremba Tartut "kaardi pääle pandva" romaanisara kirotas paossilollõn Bernard Kangro - miis, kiä om nisamatõ peri Võromaalt ja kiä joba uma innesõta loominguga kuulusi lõunõeestiliste kultuuri.
Lisas vallamajalõ ommaq külän viil turistõ teedüskeskus, rahvamaja, raamadukogo ja kodoluumuusõum.[2]
Päält vii omma' lavastusõn tähtsä' ka kivi'.
Manomatõrjaaliq tegeväq tüü väärtüse suurõmbas, a kimmähe tulõ alati fotodõ-videoidõ-helüsalvõstuisi mano pandaq olokõrra/juhtumisõ seletüs.
manoqpandminõ
Peris noorist ommava võrokiilset luulõt kirotanu Nele Hollo, Helena Kesonen, Merlin Lõiv.
hõngahti söögile vähä verevät pipõrd kah
pand puid mano
pand tsäi sisse tsirdsahusõ rummi
panõq suula tublistõ manoq!
Kae kõge nädäli tegemiisi kava
Ku saat, panõq mano tähtpäivi pilte ja kimmähe seletäq, miä sääl nätäq om.
{m} litsidseq rõivaq
luamass
litsitämä
hatsama
litsine tütrik
lits kübärä loppi
vissi laskma liugõlõma tsossi laskma
ijästüjõgi
livvuplats
L. Kirotaq tuust kah, minka kottalõ mi küssüq es mõistaq.
haussi ajama
sorrõjutt
lopanõ tii
majaloss om kokko minekil joq
kari tüdengit läts aknõ alt rõõmsa laulugaq müüdä
krassatit sõitma
lustiaid
lotõv kamps
lampsma
lõdõv kõrd
laabak laaband laabats
lodi om suurõmb vineht
lodi om ülemb vineht
lädsälik lödsälik
londsigu kasvopaigatüüp
Mudaskundõ om tsill'ukõisi saari viisi Liivalumbi ja Arukülä-Labassaarõ tsihtkaitsõvöie tsopõn.
vedelik
lugõ setokiil ́dsid raamadid kin ́mä põhjusõga (?) ja saa näist arvo;
lugõ virka
pluks jalus
Loe' savvusanna kotsilõ ka Eesti vaimsõ perändi nimistüst www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/
loi müüdäminejit inemiisi
loenguq olliq samal aol
Loengit avit sisse juhata Ilvesse Aapo tulõvadsõlõ Umalõ Pidolõ pühendedü lauluga "Puu kasussõ korgõs".
Loengulõ saa hinnäst registriiri 27. aprillini.
Loengupäävält kodotii pääle minti Kalla Urmassõ iist võetu rahvalauluga.
loengidõ rida
loengun tuudi hulga eloliidsi näütit
Loetas kõva helüga, tempokalt, tugõvite rõhkõga, rõhutõn aktiivset, tugõvat, mehelikku puult.
Määntsit teemasit loet ja kommõnteerit?
Loedu ́ vai kullõld tekste ümbrekynõlõminõ.
lundot uma ao ärq
lõdistas hambit
tuustõrdama
laabak laaband roisak lehmo
näütäs räpäk vällä
Lõhekala küdset aiavilä ja munanuudliidõga
Tsõõrik lõhekalatükk kalamar'aga
Lõhetükk Hollandi hämmätüse ja värmilidsõ riisiga 55 EEK
tohvõldama
kõnõrusõgaq viidi adõr nurmõ
lahksaminõ
tsompliganõ
lahkidsõ hannagaq kuub
lahksama
lohklinõ maa
Lohkõn ja orgõ seen võiva' olla' likõ' maaniidü', suustunu' vai suuniidü'.
kolagaq saapaq
planask
Lõhmus om luulõt avaldanu õgõ mitman keelen - põhiosa loomingust om eestikiilne, a tä om kirotanu ka üte soomõkiilse luulõkogo ni avaldanu ka võrokilsit luulõtuisi.
nuheq nuhus
nuhkõq ja maigussõq
nuhkõgaq nõnarätt
lohoq põski seen
lahumiq auto jupõs
meelüt last hää sõnagaq
sõiramuroq lõigadiq ja küdsediq panni pääl sõs nuuq vinnüq niguq kabõl
lõik vanaq pulstiq narmis nakas nardsovaipa kudama
pess jala perrä
lei jalagaq vasta maad
lei kaabu lossi
lõikas ohut lauda
lõigas aokiräst pilte vällä
lõikaq taa siba ärq sis saa rõivas tasanõ!
lõigas kala kõtu vallalõ
lõigas pini tura päält tuudi karvo
lõigas leeväst kimmä pöörändüse
lõigas lindi trikst kääregaq läbi
lõigas paprõst ribaq
lõigas paiust pikä viba
tsipsiq tilli kah soosti sisse!
edimädseq hambaq
lõikamistangiq haukamistangiq
lei lagipäähä
and lava pääl vihagaq mõnõ tsopsi
lei munaq panni pääle
koksas muna katski
tei esiqhindäle petükujo
lei hindä ärq noq om persepuul hallus
pürstihannagaq lei lambikupli katski
lei külmänü liha külest kirvõgaq kiltõ
lei saapaq klantsma
ma lei silmäq häü peräst maaha
lei timägaq tilla
lei pallilõ pääle
lei palli värehti ülemäste nukka
lei piidsagaq nii et iho pääle tull palmõq üles
lei puulõ tsalgo
rehke hussi ärq
saadu poksu pääle pand kapõrdama
läügäht tälle vasta vahtmist
lei petsädigaq egä kirä ala notari nime
plaanõ tarõ segi
lei läükeldäq kängäq läükmä
lei üte tsurmahusõgaq värehti vallalõ
loiduma
lei välkü ja tümist
vidimiq hindit väsünült kodo
koobõrd värehti mano
piirdse tõvõpesä ärq
tuli palas
tuli lei palama
tuli palas valusahe
tuli pragisõs
tulõ mant tohi eiq ärq minnäq
{kõnnõk} tsäropää
tsäron hiussõq
kurategemist om väega pallo
halõtaja hain
tulõasõmõ viir tetti kivvest
tulõasõ
klõkadsigaq pandas lehmäkett päitside külge
klukutaja kana olõ-iq viil pesä pääle lännüq
laputas piimä maaha
Lolle Jaak.
Lolle.
ullikõnõ iks om kõgõ naarunäogaq
limp hopõn V limbakunõ hopõn
lumbist pillu tsiukmit lakja
lumbõnõ lumpõnõ
lump om loogahiitjit täüs
hamps ku vana immis
langaq ommaq punga kistuq naid mõista-iq inämb ärq arotaq
Langa värviti hainuga.
langa- kabla- traadijupp
langalõ kimmüst manoq pandma
likatõn limpamiisi
pain
välmeq
lang läts katski
klõnksaq taa piimätsilk ärq!
Londsik om hainast läbikasunu, umbõs miitre süväüse vii ja ummamuudu elustikuga tsill'ukõnõ viikogu.
Londsiku' omma' vaihtõlõja maakujo pääl vettpidävä põh'aga lohkõn.
Londsiku' omma' Karulan hariligu' väiku' viikogu'.
Londsiku' omma' katõpaigaeläjide (kahepaiksete) tähtsä' elu- ja kudõnõmiskotussõ'.
Londsikilõ om ohus sündmäldä süvendämine ja kuivõndaminõ.
kohrutas hainaq üles
kaar käänd joq püürüst
lüü kaasõ päält ärq
lüü petsädi pääle
lüü sannalõ vahtsõ katussõ pääle
lask sõrmigaq nippi
luut palga nõsõmist ja korgõmba kotusõ pääle saamist
kül mi pia näemiq
looda et sai õigõlõ arvo
Põhaõdaguvägi
latsõluum om imäkua sisen
om luutaq et seokõrd andas rahha
looda et ma ei essüq
loodamiq et saamiq toimõ!
luudusõn oll täl hää silm kõgõ pääle
luudusõn käü vesi kõik aig ümbre
luudusvägi loonavägi
loonatark
Luuduskoolitus
Ka kiviga saa väega ilosit helle tekütä'," kõnõlõs kivipilli kokkosäädjä Riina Velmet Johannese koolist Rosmalt.
Looduskaitsõ.
Loodusõ hoitmine ni kaitsmine.
luuduskaitsõala võtt hulga maad hindä alaq
luudusõ kaitsmist toetas meil kõrrast inämb
Inemiisi kokkuputmisõst luuduskaitsõga tegünes arvosaamalda olõkit ja tüllü. Olta-i rahu piirangidõga, maaharija ja luudusõ kaitsja ei saa' asju selges kõnõldus.
Luuduskeskusõ küläline või:
luudusõ kujotaminõ
luudusõnnõtus
luuduslinõ piir
Luuduslidsõ' lumbi' vai londsiku'
loona- ja kuntsvärmiq
luuduslidsõq hainmaaq
Häitses keväjä küländ varra, häitsmeq ummaq lumivalgõq.
Luuduslidsõ tii-ala kõrral piat olõma maha märgit juun, minkast tohe-eiq üle astuq.
luuduslinõ vällä-valiminõ
luudusõ tett valiminõ
Loodus.
Luudus
Luudusmaastikkõ all om umbõs 70% rahvuspargi maast.
Luudusmõtsa' omma' tan alalõ vaihtõlõja maakuju peräst, miä tege mõtsu majandamisõ rassõs.
luudusõilmus
Luudusnättüs
luudus om seon nukan küländ üteline
luudus om kõik üts
Luudusreservaadin eläs luudus umma ellu ja sääl lubata-i inemisel sukugi mõtsaellu sekä'.
luudusõ säädüseq masvaq mi tahtmisõst erälde
luudust tulõ ka ilo peräst hoitaq
luudusõ huulmaldaq pruukminõ
luudusvarro tsihi peri pruukminõ
kõrda piten mõtõldaq
kaari niidet hain
allaminejä päiv
lõivotalv lõotalv
käänüline jõgi vangulinõ jõgi
Luuk
eläjäq panniq perrerahva kodo külge kinniq
eläjäq tundsõq ohto
eläjide helüq
sombrak sombri sommõr
eläjäq iletäseq näile om häste süvväq annõt
eläjide armuelo
eläjide varopaik
eläjäq uigadiq kodo
eläjäq inisiq nälä peräst
eläjäq tüküseq tahramaa pääle
eläjäq lõppiq nälgä
eläjil om joogihädä
eläjäq ommaq jo raviduq sul olõ-iq vaia inämb täämbä minnäq ravitsõma
eläjäq sõkiq villä
eläjä- ja kasvorasvaq
eläjät hoit paks ja kalg nahk
elläi ots
Eläjä'
eläjä- kasvoliik
eläjäsordiq
pukk
luumisõmajandus
loomakäük
eläjit tohe-iq ussaida laskõq nuuq tegeväq lillele liiga ja tüküseq tarrõ
luumisvägi
luumisprooviq ja -võistlusõq
luujaq tüütäjäq
loomingulidsõ häitsemise aastaq kunstnigu elon
elläi jäi tii pääle vaivlõma
eläjärasvaq
esiqhindäst tarkus
hätä ärq ajama asal käümä
Esihindäst mõista mi anni uma allkirä.
esiqhindäst tark
Muidoki oll mul plaanin Eestist är minnä niipia, ku ma lövvä tüüd umal alal.
Muiduki küdseti õdagu lõkkõ veeren eestläisile umataõs saanu "rahvussüüki" šašlõkki, serbäti lonks olut, tulõtõdi miilde läbikäütüt matkarata ni praavutati jalahaavu, et järgmädsel pääväl saas edesi rühki.
Muidoki oll vaia vällä uuri, kiä ma olõ, a kõgõpäält tull löüdä tüü, et edesi ellä.
põhulõug suuhago
{nal} süldilehekrants
Hobõsõrihä lännü nigu niuhti, ma jo kõnõlõ.
Suurrihä
suurriha hobõsõriha
lõõriq tulõ luvvagaq läbi tougadaq
undsõnõ kaehus
loositi lauluvõistlusõl ülesastmisõ järekõrd
luut viil inämb rahha tiiniq
Ma luutsõ, et tuuga joud mi jutuajaminõ tagasi sinnämaalõ, kon mõlõmba hinnäst häste tundva, aga ei, tä es jätä.
Olli luutnu niisama mõnoga aigo viitä, aga ütekõrraga istõ ma Ra'ga vastatsidõ, kiä mu päält inämb silmi är es käänä ja keerolidsõn inglüskeelen pikält metafüüsigalidsõlt reaalsusõ tundmisõ kotsilõ nakas kõnõlõma, pääleki väega ütenhaardvalt ja veidükese kogoni lõvvõ vidävält.
loodi timä pääle a sai pettäq
Lyyts.
ehitäse üles kuuntüüvõrgustikke vai ütistegevüst mõnen tegevusvaldkunnan
kiskmõq ommaq kalamara-sugudsõq plekiq ku vastust ei saaq sis lääväq kärnis
kiistmeq ommaq sääntseq vereväq plekiq
lüüjä
jätkeq mürrämine perrä!
koolilõpõtaja
lõpõtamaldaq
lõpõtus lõpak
jätäq taa kaudu kõnõlõminõ ütleq õkva vällä!
Lõpõdi uma "odüsseiä" konteinerlaivo pääl nimmiga "Kursk" ja "Muuga", miä viil parhilla toimõndasõ üle ilma suuri ja väikside merri tiatrin.
jätäq no tüü hämm tull jo maaha ärq!
viimäst vastust olõ-iq viil käen
perämäne ülekäümine
ilmliguq kalaq
perädü suurõq kraaviq
perämine arvõq
allaandmist massilist
peräkene oll viil jäänüq
valmistüü
Lõppõ lõpus Saava mõlemba kiränigu populaarsõs tuust huulmada, et nä ei vasta periselt uusromantilidse kirändüskaetuse näüdüskujodõlõ kirändüslidsile ideaalele, midä kujundivä tuukõrd Nuur-Eesti rühmitüse liikme.
lohistõ kasunuq kapstaq
ummõtõ nakaskiq kontsõrt pääle
Lõpus es jää' imäl muud üle, ku tä käändse Sassil nõna pääst, ai har'avarrõ säält läbi ja sai niimuudu kätte Vidriku kaonu Jäno-Jussi suka.
viimäte imä õks hellähtü
peräkõrd nakas mul ka elo minemä
lõpus jäiq kõik tsommi
Peräkõrd joud kipõtohtrimassin peräle, ni miis viidi minemä.
lõpus saimiq peräle
Viimäte ma lätsi säält kortinast õkva minemä ja silmäst silmä timäga inämb kokko es putu.
lõpus pankõq söögile supihainaq kah manoq
peräkõrd tä naaq puuq ärq krõõdsat nührü saegaq
Peräkõrd tuu oll õnnõ pallodõ arvaminõ ja eestläse es saada üttegi vinläst minemä.
Peräkõrd pakudi tälle koto Soomõn, ja esiki ku ma kõvva pääle käve, et nä inne tulõsi ja mõnõ kõrra piniga tutvambas saasi, oll näide otsus kimmäs.
lõpus tull tä muq manoq
Peräkõrd tä praavu ja kõik oll jälki nii, nigu pidi olõma.
peräkõrd tunni hindä vabas
Lõpus ütelmu imä: "Mullast olõt sa võet ja mullas piät sa saama."
Peräkõrd kost esä vasta tahtmist lühkühe: "Eedu sai pakku, lasti takast, a külge es saia." Meist kiäki tuud välläpressitut vastust es usu...
otsa saama valmis saama
ärq tegemä valmis tegemä
peräotsan läts tüü kipõmbahe
uhtsaq käeq ärq ja tulõq süümä!
ilmotsalda tii
lõpu- vaihõnähvähüs
holalaul
räpotama
lossiherr lask mitmõlsaal tiinjäl hinnäst tiiniq
lossin näüdäti kuulsat kunsti
lossin oll kõik väega vaiki
loss om eräumandusõn
videles röndsäkilläq tugitoolin
õnnõloosipilet
litsine hatanõ
vetel käsi
lõvvahaak
pildipõha tegemine
lõug ja kaal olliq täl ärq karvatõduq
lõugõ laotama
lõug vaio rippa
lõug vaio töllile
Lõunõ-Eestiga om tähendüslitsin köüdüssin rumaan "Keegi ei kuule meid" (1948) - tan oma tegevuspaigas väikuliin, minkan või är tunda Valga.
Lõuna- Eesti keele- ni kultuuriprogramm.
Lõunõeesti keele ja kultuuri tävvendüskursusõq 2015/2016. süküssemestril Võro Instituudi seminäritarõn (Tartu 48, Võru)
Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskusõ jututarõn näüdätäs tulõva nädäli vahtsõt opiraamatut: Kodavere keelepruugi aavitsast "KODAVERE UAVITS" kõnõlõsõq autoriq ja kokkosäädjäq, Kodavere keele hääq tundja ja edesikandja Treiali Eevi ning Liivi muuseumi juhataja, latsikirändüse uurja Niitra Mari.
Lõunõeesti keele kujoneminõ ja jagonõminõ.
Lõunõeestikiilse kirändüse aolugu ja edenemine.
Lõunõeestikiilse kirändüse tutvustaminõ.
Lõunõ-Eesti kupliq
lõunõ- ja põhanaba
süümaig
Harglõ ja Ahli jõõ', miä nakasõ' pääle lõunõ puult, juuskva' Mustajõkkõ.
lõuna poolõ maa nõsõs
Lõunapoolidsõ' Harglõ oru piirkunna järve' omma Lõunahummogu-Eesti laiha ja põrmudsõ viiga (huumustoitelised) järve'.
lõunas oll kolm süüki
seimiq lõunasüüki piinün restoraanin
Lõuna-Võromaal om eletü päämidselt hajatallõn.
lõvi mõuras
lõvi kargas saagilõ pääle
Ausa esänd / imänd / näio XXX üteh kaasaga / üteh seldsilisega / perrega
lupa andma
lubamist piät pidämä
lubagõq kõnõldaq!
lubagõq üldäq et puut pandas kinniq
lupaq veidükese hõngu ka haardaq!
tõot pessäq andaq
lubasi ümbreaelõmisõ maaha jättä
Lubatu viikingivarandusõ.
lubihainaluu kasvopaigatüüp
kalk
lubi pandas päält palotamist maa sisse kunduma
lubjagaq valgõs tett korsna
kalk ja liiv segi
Lubjadsõ moreeni pääl kasusõ' Karulalõ umadsõ' kundimõtsa' (sürjametsad).
umbõ lännüq veresoonõq
Lukõ pini ei viisi, a muusikat kullõs tä külh.
loetama
Seto keeleh kirodõdu palakõstõ lugõminõ aolehest "Setomaa", seto keeleh kirodadu jutta ni laula lugõminõ kogomikust "Mino Võromaa".
lugõjaq uputasõq meid kirjo ala
lugõja lubatäht
perädü pallo
Lugõminõ lindi pääle ja taa arodamine.
Lugõmine.
Lugõminõ.
lugõminõ om latsõl joba selge a õigõtkirjä piät viil opma
lugõminõ tege opilaisi sõnavara rikkambas
lugõminõ lätt joba joudsalõ
Lugõsi imägaq kuun raamatut "Olivia ja esimene maailm".
loi terve jutu vahtsõst läbi
lugi tulõ paistõn raamatut
lugi värsse
lugi kergüisi
lugi raamadu läbi
Juttõ vaihele laulõti ütenkuun rahvalaulõ, miä kõnõli ütte vai tõist muudu sannust.
Lugu johtu mõnõ aastaga iist mu klassisõsaridõga.
A lugu sai otsa peris uutmalda kombõl, nimelt oll üts mu sõpro ütekõrraga rassõ ja Ra niisama äkki Eestist lännü.
lugu oll ütepallo andsak ja nalalinõ kah
noq om asi nii et hummõn nakkamiq sõitma
lugu om veidüq andsak
Lugu om peri latsõpõlvõst, ku ma viil latsiaian käve.
avvulinõ herr
Avvolidsõq laadulisõq, tere!
{seto kiil}luuh pidämä
lugu kuningapojast ja kuningatütrest
luhaniit kond
mädsärik naanõ
lühelik hürske meesterahvas
Lühkümbäst proosast jõud tä aastasaa peräotsas pikembäni - Kauksi Ülle om kirotanu edimädse tävveste võrokiilse rumaani "Paat" (1998), mi and hää terviklidse ettekujotusõ ütest Võromaa talonaasõ elost.
lühkü ao lain
Sann saatsõ inemiisi sünnüst kooni surmani.
lühükene miil
tühmrik jupats
päkäts pässäts
lühkü pikk silp
lühkene põhamaa suvi
Lühkeste etteütluisi vai lühkokõstõ jutta tegemine.
Oppaja vai vedosniku küsümiste pääle lühkolt vastamine kyneteemadõ perrä.
Lühko kirätükü kirodamine.
Lühküproosa kirotaminegi jakkus.
Kodovalla aoluust (uma nulga aoluust).
Ku valliq lühkü- vai kipõprogramm, tulõ rehkendäq suurõmba eelektri- ja viikuluga.
luigal om musta veeregaq nokk
luik om väega väkev tsirk
aja kalaq ora otsa
toukamiq kuunolõgi edesi
tougas akõnd tsipa ropakuhe ja klaas mõrahtu ärq
touksi sahagaq tii vallalõ
tougas riivi ussõ ette tagasi
kukkaq tuuli edesi et saat lavva man ilosahe istuq!
ai maaskit kõrrõ otsa
lukk lätt plõksigaq kinniq
luku süä
jakkjalgnõ
tõmbaq pikäq tulõq pääleq
nüpsli tekk plõksi
lumitama
lumituma
lumõkõrd läts viil paksõmbas
kiut
{mõts} lumõmurd
lumõkübäräq
lumõ vallus läügeq
suurõ lumõgaq talv
lumõn lätsiq pia kõrvuisi kolmõq jäleq
Lumõst naanõ om perisnaasõ muudu.
Lumõst naanõ om tõistõ ku lumõmiis vai lumõmemm.
lumõst küündü vällä tuut hainakõrsi
lumõlago
lumõvaal lumõvaotus
lumõldaq
lumi jääs määdsä
lumi om maan
lumi nakkas ärq sulama
lumi krogisõs jalgo all
puuq jääseq lumõ alaq
Lumi oll maan, nuu olli mu tävvelidse joulu!
lumi oll valli aet
lumi om kõoq kõvõrahe vaalnuq
lumi om ärq sulanuq maa jo mustõtas
lumi tekk teie pääl liikmisõ rassõmbas
lumi tull maaha
lumi helkeles
lumi läts muatsõs
lumi vesi oll sükäv
lummõ nakas käändmä ku kasugakäüssest
lummõ om küländ või suusatama minnäq
lummõ piaaigo es olõkiq
lummõ tulõ ku mahus
Lüneburgi kannar
Lünkhar ́odusõ täütmine.
Lünkteksti täütmine, setokiil ́dside synno ja lühkidõ lausidõ kirotamine. Setokiil ́dside har ́otuistõ täütmine. Ristsynno lahendamine.
luidsa- pannihand
luits kilaht lavva pääle
hää tüüd tetäq
katoligu usk poola usk
lutõrlaisi kerigupää
lutigaq elliq vana puust sängü lahkin
lutsõrnist saat aastan kolm niidüst
Lutsu juttõ ainõtsõõr
luvvahannast või ka pauk vällä tullaq
luuq-liikmõq jäiq terves
luuk ei tulõq vallalõ
luuk sattõ kõva plaadsatusõgaq kinniq
luuk küündü põrmandust korgõmbalõ
Luulõga jakas tä ka ildampa, a tiitümbäs sai proosan - tuuperäst kõnõlami täst viil erälegi.
Luulõkogo algas kuuma naasõhimo kireldüisiga, and aimu sügäväst armastusõst, a ka küsütävüisist katõ inemise suhtin.
LUULÕLUGÕMISVÕISTLUS om neläpäävä,
Luulõn and taas selge põhjusa kats tõsiasja.
luulõn kõrratas juttu saldusõst pallodõ tõsõnduisigaq
Luulõslämmi algusas peetäs aastat 1986, ku Chicago Jazz-klubis "Green Hill" nakas esinemä Marc Smith.
Luulõn olliva klassikaliidsis kujunanu vahtsõstromantilne ja rahvalaululine stiil, proosa haronamist märksevä Lattiku ja Jaigi ummamuudu tii - üttepiten tõsieloline lühküne proosa, tõistpiten rahvaluulõlidse kaldõga jutussõkõnelamine.
Luulõtajal ni joosumehel Contral om pido tähistämises plaan üts umbõ tükk tetä - lipujuusk läbi katsa Vana Võromaa kihlkunna, kokko 340 kilomeetrit.
luulõtaja om vastaosliganõ inemine
luulõtajat tunnõ-õs umal eloaol kiäkiq
luulõtaja sääd sõnno ritta
Luulõtajite mõttõ kõikaigsõt valmisolõkit näütäs sõnamänge, riime ja nalju esinemine egapäävätsen kõnnõn.
Luulõtajite suhtumise ilmnese suurõl määral kujutamisviisi kaudu - süämelähküidsi asju näüdätäs piltlidselt, pisiasju kaudu.
luulõtaja kitt luudusõ illo ja uhkust
Luulõtuisile omma ideid andnu ka muu folkloorinättüse: vanasõna, kõnnõkäänü, regilaulõ põhal luudu "Kalevipoig".
Luulõ või olla mõotõt mitmist voolõst: avangard (dada), underground (beat), popkultuur (jazz, rock, rap) või etnopoeesia (ethnopoetry).
luumurru paikapandminõ
vaivaja rõuhk magajat
maakullõmiskäük
maakullõjidõ park
luurõütsüs
Lüürilidse all peetäs silmän varjundirikkit meeleolusit kajastavit tekste.
Lüürilidse teksti
luutiisikus
piirkunna täpsä plaan
maa-alonõ käük
maa-alonõ saisoplats
Maa õhukihti tull tundmaldaq asi
maiõ kruntiajaminõ
maa pääl om lehekõrd
maadlõja päses ründäjä pitsitüsest
maadlõja võit tõsõn voorin
maadlõ taa kivigaq a saa-ai timmä maa sisest kätte
maadjas hain
maildõ
maad parandama kraavitama
maaelo õndsalik rahu
maaelo hädäq
nõiduslinõ nummõr tähendüs
nõidlidsõq märgiq tandsoq
üleilmakuulsa viiemeistre
maailma mõõdun tiidüsmeistre
100 miitre joosu ilmameistre
terve ilma nahvtatagavaraq
ilmaroidus ilmahulgus
Maailman om umbõs 60% raudteist standardsõ rüüpelakjusõgaq.
maailman olõ-iq midägiq igäväst
Maailma kõgõ suurõmba' kullatagavara' omma' Lõunõ-Afriga Vabariigin.
ilmamereq ommaq kõgõ suurõmbaq viikogoq maailma pääl
maailma kõgõ suurõmb autotekij
maailmatasõmõgaq võigõlus
ilm palli sõatulõn
kõik ilm jäi vakka
Maailm oll mullõ ku kodo, mitte kül mõni kimmäs paik, muidki, selle et mi olli kõik aig liikvalla.
kõik ilm om Vanaesä tett
Ma avida vanaldaamil bussist maha tulla.
Kõgõ ma avidi täl tsihile jouda.
ma õiõnda seo asa esiq ärq
suurõmb jago maakerä pinnast om meri
maakerä kõgõ suurõmb tulõmägi om Lõuna-Ameerikan
maakerä säsü
maakivvest tett kõrts
Maakivest sannakeresse tegemine
maal
maakunna piir lätt riigipiirigaq kokko
maakunnan om mitu ütesugumast ettevõtõt
maakoorõ nihkusõq
maapõhi maapäälüne
maakõrraldaja
maameeline liinainemine
maalähkeseq ossaq
lapikõnõ maad
maalõ
Maalri.
maal maad ja inemiisi
maal õkva elost
maal paprõ pääle tähti
Maalikunstnigulõ on Talliin väega hää liin.
piltillos järv
maalil oll tummõ alos
värvse aknõraamiq valgõs
maalõ uma näopildi
maali päält oll nätäq ka kunstnigu elokaeminõ
maalõ peenükese pintsligaq kirjo
õkvalt ma heräsi
maal
Maal, uma madjari vanaimä man, panni ma kõrraga tähele, et mu tädipoig, mukka üteiäline poiss, ütles mi ütidsele vanaimäle "tii".
tull vällä et maal om perrätetüs
maalõrmeistreq pahtõldiq saino ja laki
maalt liina sõitja buss
Maamehe praat
maa mõtsa vilälisüs
maa lätt kuntligadsõmbas
maa naas villäkandvas
maandusõgaq ja maandusõldaq eelektririistaq
Alla tulnuq tsõõri ette pandas väiko märkjätsõõr, mink takast järgmäne visõ tetäs.
suurõtii ja jõõ vaih om majjo täüs ehitet
suurõtii pääl tulõ kura poolõ pääl kävvüq
maantiirüüvli
maa om ärq laihtunuq
maa om likõ tsork jalgo all
maa om pehmeq
Maa om üts Pääväsüstemi hodotäht
ärq pagõma paossihe minemä
Maa perimise jaos löüti teid säält kavvõst õks üles?
maa nõsõs
maa lüü keväjädselt muhetama
maa oll kuumagaq ärq plaakunuq
maa hengäs külmä vällä
maarahva vanõmbaq pidiq nõvvu
ärqarvamaldaq vannusõn daam
pand puu korgusõ silmä perrä paika
perädü suur koolimaja
mustõnuq rõivaq
Maamyytmine.
võidsõ haigõt sälgä
pand rattatsõõrilõ määri
pand võidu leevä pääle
ma heräne hummogist varra
Ma heräsi ikuga üles, mul joosi pisara ka sõs viil, ku ma olli virgunu.
Mullõ istus reismine ja ma olli kimmähe lubanu, et lää näile küllä.
Maa püürlemine
määrüs pand vahtsõ kõrra masma
Ma arva, et mi annami taa näile tagasi.
Ma arvssi, et sa tulõt esi kõnõlõma, ku aig valmis.
Maa sisen käü väsümäldä' tüü: väiku' mutuga', vaglakõsõ' ni pallo tõisi virko hingeliisi kobistasõ' mulda ja teevä' ruumi kihonõvilõ kasvõlõ.
maaskit helmile ajama
maaskasahvt
maask ja vavvõrn ommaq mitmõaastadsõq kasvoq
maaskist vereväs lännüq käeq
Maaso saisaq ja lõialõ!
maa sisse panti torrõ
maan maal
maa olõ-iq tasanõ
maastiguhuul
Maastiku vällänägemine om tan sääntses lännü maa-arimisõ peräst: mõts om hariligult äkiliidsi mäki otsan (nn. mõtsakübärä') vai äkiliidsi pervi pääl ja ümbre mõtsa om tsõõrin nurm vai hainamaa.
Maastiku'
Mõts Piusa kuupõ ümbre ummi kuntõ, ürgorgõ ja pedästikõga pakk maastigu poolõst pall ́o huvitavat.
maast maalt
maa tahenõs päävä käen
Maa tsiirõlõs ümbre Päävä
maatütrigu andsakit kombit naarõti
maa oll lainu taganusvara
maa tümisi juuskmisõ käen
elo välänpuul Maad
ilmaruumi eläjäq
maavarro mõistlik pruukminõ
maavärinä ohvriq
maavärinä tougahusõq
maavärrin oll säidse palli kõva
maavärrin tekk liinan kurja
põllupidämises hää maa
"Macbeth" om Shakespeare'i Williami kirotõt näütemäng.
madalaq puuq
torõhõhe torõhõlõ
kõgõ madalamb
kehv halv
sitaq riistaq
alamb kohus
madalambast alahast
laih
Madalan meren, kon oll ́ lagja jõõdelta, valgu liiv lakja ja mere vuul ni lainõ' naksi mäki päält alla tuudut liiva mitu kõrda ümbre uhtma.
helläkene hellä meelegaq
madalik madalapoolinõ
võtt helü maaha
matal järv tüküs ruugu kasuma
Hainasoid om veidü' alalõ jäänü, naid om pall'u niidüs raot ja ütsjagu är' kuivõndõt.
Hainasoist tasus nimmada' Ähijärve õdaguveere, Väiku-Apja, Palu-tagudsõ ja Kaugjärve lõunõõdaguveere suud.
Hainasuumõtsa' ja mudaskunnu' (madalsoo- ja lodumetsad) omma' keskmädselt vai häste laonu turbakihi pääl.
suu hainasuu
matal ussõmulk pand kumardama
ohku vesi
määne keskkõrvapalanik
mädäsuu
määnüq tomat
mädälik
Madis Kõiv (s. 1929) tull eesti kirändüste ildasjäämisega ja algusõn ka tõisi kiränikke takastkukatuna. Inne Lõhmusa Aivot jõudsõ tä ütitsit tekste tetä üten Hando Runneli ja Vaino Vahinguga - kiränikega, kinkal omma nisamatõ köüdüsse Lõunõ-Eestiga.
Madis Kõivu ja Kauksi Ülle looming om tsihti andnu kõgele vahtsõmbalõ võro kirändüsele, a taa tähendä-i, et naide päält olõs tõsõ maaha kirotanu, a tuud, et luudut tavva laendadas mitman tsihin.
huss härgüt Aadamit ja Eevat ubinat võtma
siug pand hobõst jalga
siug oll ärq lännüq nahk oll maaha jäänüq
siug pand hobõst jalga
mäkivüü mäehahhil
ma hiitü nii kõvva et peris tänähüdi
ma ei tahaq sinno
ma saa eiq keemiäst arvo
ma jovva-iq kõkkõ tüüd ärq tetäq
ma pelgä-iq timä ähvärdämist
ma kuulõ-iq inämb häste
ma es kuulõq telefoni hellü
ma lännü-s sinnäq ilmangiq
Ma ei lääq ilmangi viikingilaivaga sõitma.
ma lövvä-äi hummõnis kedägiq suq asõmõlõ
ma lövvä-es timägaq kuigimuudu õigõt klappi
Ma ei mälehtä inämb,kas kiäki kongi ostsõ tuukõrd midägi, nuu mõnõ inemise, kedä ma näi, osta es.
ma hamadsõgi-is et täämbä om pühäpäiv
ma kavatsõgiq es ku tä ärq läts
Ma es mõtlõ muu ku kuunelämise pääle tuu mehega, kedä ma üle kõgõ siin ilman imehteli.
Periselt ma saa-ai' arvo, mis taa kulla man nii esi'erälist om.
Ma es saa kõrraga arvo, määnest fantastilist tüüd tä tege, a midä edesi aig läts, tuud inämb sai ma arvo tuu naasõ häätegemisest.
"Ei paistu' Siirile hääd pinni," ütles väiku-Otto redeli päält ja roni alla.
Ma ei ütle tuu riigi nimme, kon tuu sündü, tuu oll pallo aastit inne Eestile tulõmist.
Ma ei olõ' kullast väega sisse võet.
ma olõ-iq jutumiis
Ma olõ-i' ilmangi hinnäst häste tundnu' ütisüsen, ega' tahtnu', et kiäki võtnu' minno ku ossa ütest sääntsest.
Ma olõ-i elon üttegi riiki nii kipõstõ kasuman nännü, - ehitedi vahtsit huunit, tekkü vahtsit puutõ.
Ma olõ-i ütegi tõõsõ reisi päält tulnu tagasi nii, et heräne mito hummogut üles sääntse tundõga, et saa-ai sukugi arvo: kon ma olõ? Mis kotus taa om? Tähendäs, Lähkü-Hummogumaa lõikas mu Eesti elost niivõrra läbi, et ma umma koto ja sängü är ei tunnõ.
Ma mõista-as är arvada, mille taa tarõtiinjä jälki tull.
Kiilt ma es mõista ja tüüd mul es olõ.
mõista-iq maq küläliisi naarutaq
ma pulma-iq määnestkiq tõist kiilt
ma mõista-iq seo asa kotsilõ midägiq lausuq
ma mõista-iq sukakundsa kutaq
ma mõista-iq sukalõ kundsa kutaq
ma ei tiiäq üttegiq sõnna taad kiilt
ma mõista-iq vinne kiilt ma piät tõlgu läbi kõnõlõma
Ma es olõ asjo pakmisõ man ilmaga rehkendänü ja sõs ülti mullõ viil, et ilm pidi viil õnnõ hullõmbas minemä ...üten kõgõ taa lumõga!
Ma panõ-õs tähelegi, et poitseiauto om mul joba pikembät aigo perän sõitnu.
ma ei piäq taast söögist suurt luku
ma põlõ-iq tuud joht ärq
Ma es kae tälle küländ hoolõga perrä.
ma ei kõnõlõq teile umast sisemädsest elost
mul tahtu es tuud minemä visadaq
Ma ei saaq arvo, mis sa olõt tävveste ullis lännü vai?
Ma saa-i arvo, ommaq sul pääluu all ajoq vai lambafilee.
ma saa-iq kõlistaq mul olõ-iq tan levvi
Ma ei saaq är jättä, mi olõmi Sassiga kokko lepnü ja Sass om minno avitanu.
ma ei võiq midägiq sepälist süvväq
ma saa-s terveq üü maadaq
ma saa-iq arvo minkast tä kõnõlõs
ma saa-iq ust vallalõ
Ma ei salga, et hoitsõ tuul kõrrast inämb kattõ mõtõt vällä näütäväl liikmisõl hoolõga silmä pääl ni loodi, et tütrigu loomulik heldüs lask mul nätä varonolõvit ihojakõ; tä oll ütesõnaga oodõt, kuigi mul oll arvaminõ, et tä pidä hinnäst sammamuudu ülevän ka tõisi hotelliküläliisi man.
ma ei kannahtaq timä võlsmist
ma es näeq ruumin üttegiq tutvat
ma jovva-as latsi munakoogi mant ärq kaitsaq
ma saa-as su kinähüsele vasta pandaq
ma taha-iq väegaq pääle kävvüq
maq taha-aiq kattõ juttu aiaq
ma taha-iq säänest poldatust kullõldagiq
ma taha-iq su jorro kullõldaq
taha-iq ma laiha lihha ma taha vägevät
ma taha-iq timägaq tegemist tetäq
mul es tulõq kõrragaq taipust
mul es tahtuq sinno herätäq
ma ei tiiäq hindäl üttegiq vaimlast ollõv
ma tiiä-iq esikiq midä taha
Ma tiiä-i, kuis tuu lugu täpipäält alost, a ku järgmäne kõrd, mõni päiv päält tuu, näidega suitsu tegemä lätsi, sai kõrraga arvo, et midägi om tõistõ.
Ma ei tiiä midägi hullõmbat, ku unõpuudus öid ja päivi.
ma tiiä-iq taast asast nii pallond et kohut mõistaq
tiiä-iq maq taast asast midägiq
ma tii-iq nalla päälegiq viil nii tõsidsõ asagaq
maq ei tiiq taad määntsegiq hinna iist
ma piä-iq inämb eläjit
ma es tiiq tuud ütsindä hindä peräst
Ma tii es tuust nii väega vällä.
ma es tunnõq sinno takastpuult ärq
Ma ei tunnõq tan inämb kedägi.
ma ei unõhtaq taad ilmangiq
ma ei usuq inämb vahtsõst küssüq
usu es maq kiromandi ettekuulutuisi
Ma usu-us umma õnnõ, ku sai peräkõrd elokotusõ Vallikraavi huulitsalõ.
ma usu-iq timä tõtõhust
Ma ei usu üleloomulikkõ ilmuisi, aga taa johtuminõ om pandnu mu mõtlõma, kas ka sääntsit asjo või olla.
ma es jätäq tälle ütlemäldäq et sais om sant
suta-iq ma täämbä kohegiq minnäq
Ma es või jo teedä, et kõik lätt jukõruisilda ja seokõrd om kohvri lindi pääl.
ma maidsa-as pido aigo viina pissogiq
mäe- ja niidümarikõsõq
mäe- ja niidümari kiil
mäe kottal linda ku tsirk.
ma essü tagasi tullõn ärq
läbipäsemine
mäekurmust saadi ruttu üle
maq elä eräle kambrin
Ma elli New Jersey veereliinan.
Ma elli sõs Islandil Reikjavikin, umast perrest küländ kavvõn.
mäe pääl ommaq ruusahavvaq
mäe päält oll illos kaiaq nii et saa-as silmi ärq käändäq
mäelahmak
ma innestä näi timmä
mäe põhakülg om äkiline
ma olõ tan uma valla rahva puult
Mäetarõ om Alatarõst mäelpuul
mäke ärq võtma
mäeharaq tasahusõq aigopiten
maka hummongidõ kavva
maka niguq kott
maka niguq norisõs
maka niguq õigõ miis
tõhras poolõniq pääväniq
makas sälülde
makas nii et nahisas
magaja
magaja käänd külge
magalõ minemä
magamaldaq olõminõ vaivas inemist
magamisasõ magahus
asõ om nõtsliganõ
Magasiait
magasimiq kelläniq kümneniq
magasi üüse halvastõ
Magasipulgaq
magaja lats
maoldaq nalaq
mäki veerejoonõq
mägiläseq välgüdiq väitsi
Kährile miildüs elläq kuivan var'olidsõn mõtsan, kohe tä kaib umaq oosõq.
Kährile miildüs elläq kuivan var'olidsõn mõtsan, kohe tä kaib umaq oosõq. Timä kaibõtuist oosist või löüdäq elämäst ka tõisi eläjit, näütüses kährikit ja rebäsit.
Kähr (Meles meles) om lasidsaliisi sugukunda kuuluv murdja mõtselläi.
mõtshõrak
mägidseq maaq
magistri ja doktor ommaq tiidüskraadiq
pääkraav
päätii
päätoro
magistritüü nõvvuandja
magistritüü taht viil vormi säädäq
magnõtil om kats puult
magnõtnõgõl
magnõtväli
Aiasortõ om pall'o, nuuq ommaq makõq ja mahladsõq. Mõtsikidõ puiõ mar'aq ommaq vähämbäq ja olõ-õi nii makõq ja mahladsõq.[3] Murõliid süvväs inämbüisi värskist pääst, a naid tetäs ka sisse mahlas, kompotis, sahvtis, likööris jne.[4]
Murõlipuu puu om väega illos, sirgõ ja ütelidse tekstuuriga, roosakaspruuni kooniq kahvadu kõllakadsõ tooniga.
imahtuma
makõmaolinõ
Murõlipuud istutõdas Õuruupan pall'o ineskiidsõ nurmõmaiõ pääle ja tedä hinnatas väega ku viläpuud, mõtsapuud ku ka ilopuud.[2] Mõtsikut murõlipuud pruugitas puukmisalossõs kultuursordõlõ.[4]
makõlik
imatõt leib
Murõliq
Murõlipuu om kipõ kasumisõga, koonilidsõ krooniga ja inämbüisi sirgõ tüvega puu. Häitses keväjä küländ varra, häitsmeq ummaq lumivalgõq. Puu saa täüskasunus 60-80 aastaga vannudsõn ja om sis keskmädselt 20-25 m korgõ. Tüve läbimõõt om sis 50-70 cm. Harva või murõlipuu kassuq kooniq 35 m kõrgudsõs ja tüve läbimõõt küündüdäq kooniq 120 cm. Puu eloigä on hariligult 70-100 aastakka.[2]
Murõlipuu om kipõ kasumisõga, koonilidsõ krooniga ja inämbüisi sirgõ tüvega puu.
Murõlipuu om mutiktolmlõja. Häitsemä või naadaq jo nelä aastaga vannudsõlt. Süüdäväq viläq ommaq väikuq ja kõlladsõq kooniq verevät vai musta värmi. Naid sööväq hää meelega tsirguq ja eläjäq, kink abiga puu ka siimnidega edesi lätt. Siimneq võivaq kasuma minnäq paari aastaga joosul. Puuq ajavaq sagõhõhe ka juurõvõssu, minkast või ümbretsõõri kassuq murõlivõsu. Ku tüvi maaha lõigadaq, sis aja tuu ka kannuvõssu.[2]
Murõlipuu om mutiktolmlõja.
Luudusõh om murõlipuu valgusõnõudlik ja küländ lühkü iäga puuliik, kiä kasus sagõhõhe mõtsaveerih ja lakõ pääl.
Murõlipuu, ka morõlipuu vai makõkirsipuu (Prunus avium) om ruushäitsmeliidsi sugukunda kirsipuu alambperrekunda kuuluv viläpuu.
mago sooliguq kõtunääreq mass jt siitmiseq
Makõqsöögiq
Makussöögiq
Taa makussöögi tegemises om pruugitu päämidselt Eestimaal kasvatõdut kraami
maahajäänüq piirkund V kolk
tühi maja
maahajoosnuq nahvta hukas pallo elävät ärq
ma naka helmi salitsõma
Ma nakka joba veidü häbendämä, aga naarahta vanatädile.
maaha sadama lümbähtümä
maaha laskma
maaha last repän oll marun
Maaha müüti.
maaha sõkma
{rahe puult} räüssämä
kõhnõmbas jäänüq
kihvtildäq maategemine
lepeq ilm
mähk nardsoq jala ümbre tõmbas saapaq otsa
mähksäq mul sõrm kinniq!
käänäq rätt käe ümbre!
mahlapaarutaja
MAHLAQ
mahladsõq ploomiq
tikkama iskmä
hää nali
mahlapakki piät inne vallalõtegemist raputama
mahla tsiuku ku tä pirni haugas
mahl vähä mõrkas
mahl panti käärümä
ma hoia naid asjo mälehtüses alalõ
ma piä sullõ pässä pion
mahtu ilosahe läbi
lauhkvanõ ruih
ruumliganõ pagaasnik
paks raamat
ma hio väist kalla soomidaq
ma iks väeldä taa tüü ärq tetäq
Ma ilmaas ́anda näüdässi tälle kuulutust.
nimegaq ülikuul
kuulsa ettevõtminõ
Võisi nimmada Alpi sarvõ, taaga küländ üttemuudu trembitad Karpaadõn ni muidoki ka kotussidõ alalõ püsünü hirrehuunidõ eihtämist põlidsõ moodu perrä.
nimmas uudist niguq muusiän
maidsõq rõõmuq mainõ ilo
Ma esi hoia.
Ma esiq kah peris täpsähe ei tiiäq, kon mi elämä nakkami, a ma kirota sullõ ja saada uma adrõssi.
ilmligu kohtu sait sa rahagaq ärq ostaq
Ma esi olli niisamatõ viläline, mi perre sündü viil kats last.
Lehekuun ja piimäkuun korjati teedüst ettevõttide kotsilõ, kiä joba pruukva uma tegemiisin paiga kultuuri- vai luudusrikkust.
Kuivamaa elokotus om Eestin seo liigi jaos ületsehe hää, taa omgi mosaiik mõtsast ja nurmist, a probleemis omma' hää vii-elokotussõ'.
Ma istudi hortensiit, keedi kirsisahvti, värme magamistarri saino ni panni immes, kuis aig lätt müüdä nigu esihindäst.
Mait tulõ tarrõ ja küsüs esä käest, et kuis saanu vinne keeli üldä: "Olõ hää, tulõ mukka mängmä".
Mait om 5-aastaganõ rõõmsameeline, a tsipa tasalik poiss ja joba mitmõndat päivä om tä sääl pargin tahtnu ütte latskõist hindäga üten mängmä kutsu.
illos ruumisäädmine
maidsaq kas om paras suul?
- Maitsami Maksi köögi ja Piiri köögi kuuntüünä tettü väikuid hampsahuisi ja hindami, kuis näide mekk om.
Maik om hapumakõ, parkva ja ummamuudu kõrvalmaitsõga.
mekiandjaldaq jogurt
maoldaq jutt
ilõdu tarõkraam
magahõlõma
maja aknõq ommaq õdagu poolõ
Ma jää Rannaküllä.
maja oll õkvalt järve veeren
maja oll korgõ perve pääl
maja oll ütsigu kotusõ pääl
majaq ommaq üten rinnan
majaq saisvaq tii veeren rodon
maja iin om tillokõnõ aid
maja ehitämise man tull ette uutmaldaq jukõruisi
maja piä-iq lämmind
majaedine muro oll üttevällä rohilinõ
majahoitja majavaim
majavalitsõja
"Ma jäi bussist maha ja seo kallis lats ost mullõ kipõbussõ piledi! Kost sääntse hää latsõ kül tulõva?"
mul tull unõhädä pääle
maja katus om kõvõras vaonuq
tulõtornivaht
maja panti hoituma
TARÕKUUK ́ IJÄTÜSE VAI VATUKOORÕGAQ
Majakuuk
maja korgulõ
tarõpääline
maja lõhnas tulõn
majalõ panti vahtsõnõ vuudri
ma põlõ joodikit
majaloks
majal ommaq ütekõrdsõq aknõq iin
majal on vahtsõnõ akõn iin
majandusõ ülesehitämine päält sõa
majandusõn puhkvaq vahtsõq tuulõq
majandusõ maatiidüs
majandusõ sadaminõ hoit pensioni nõsõmisõ kinniq
majandusõ sadamisõ ohto või-iq kõrvalõ jättäq
majandushäötüs
Majanduslidsõ herevüse aol võisi' arvada', et olõsi' konstruktiivsõmb investiiri' tuutvihe ettevõttihe, nurmõmaahtõ, mõtsa, elotuisihe, vahtsõhe tehnoloogiahe, miä avitas alanda' kliimaohto, vai sõs inemiisi koolitustõ.
majanduslidsõqeenüseq
majandusõ poolõ päält kaiaq
majanduspitsüs
majandust praavitama
majandus läts allamäke
maja oll ehitet tahvitsõmaldaq V ümärigõst palgõst
maja oll tulõ helevil
maja oll tulõn
maja oll viil küländ kimmäs
maja om saarõn
maja õnnistu hää hinnagaq maaha müvväq
maja om noq odavahe saiaq
maja om saanuq vahtsõ vällänägemise
maja piät kimmä põha pääle põhandama
maja panti piirdu
tarõ palli maaniq maaha
majaplaan
maja sais mäe kaldõ pääl
maja oll ärq poostit
majan om tävveline vaikus
majja om kõvva ümbre tett
majan olõ-iq lihakibõnat eiq
majan oll innembä kuul
majan naatas kimmämbähe vahti pidämä
maja panti nimme palama
maja om otsaniq tühi
maja takan kõmaht üts pauk
maja om tulõ iist hoiõt
maja ülemäne kõrd
maja ümbre ehitedäs kimmäs aid
maja ümbre naatas pääle pasma
Maja ümbre oll mõts ja mii nurmõ.
maja ümbrelt om vaia kõrda tetäq
maja rappu ku rong müüdä sõit
maja satas kokko
maja satas sälgä
majalõ panti piksevarras
uhkõq mäeq
majja päses õnnõ läbi hoovi
majja sigisiq võhluq
Suidsukana, konserviananassi ja sampinjonnõ salat majoneesihämmätüsega
Ma joosi ja higisti.
Ma jovva vaihtõpääl pää är mõskõ ja kae jälki aknõst vällä.
majjo kütetäs ilma perrä
Ma jo lubasi.
niguq olõssiq kiäkiq sääl olnuq a vast mullõ õnnõ paistu
Üümajakotussit om 30 inemisele.
ma kõnõlõ sullõ üte jutu
ma kaiba imäle ärq
ma kõnni kepi nõal
Ma käü kõrras är.
ma käü poodin niikavva ku mõsu massinan mõskus
ma käü vaihtõpääl koton ärq
ma käve ääsäq liinan
Ma käve täämbä liinan Liivi man hiussit lõikaman.
Ma pelgä jäiä' kinniliste hauda ja sääl üles herädä'.
Ma pelgä surma.
ma pelgä ütsindä ollaq
ma trahvõ latsi
ma kata hummogusöögis lavva
Ma kääni gaasi pliidi alt kinni, mu sisen müllämän võõra tundmisõ - halu, kaotus.
tä sai mullõ väega armsas
ma tälle tuud nimssi a tä om ärq unõhtanuq
perst nukka litsma
Mass iks mu opimassu.
massat karvapäält kokkolepüdü hinna
massa külen om sapp
massa- hergo- pärmirakk
massa võla ärq sis olõmiq tasa
Massaq sada kruuni!
massuteedüs
masminõ
jovvun masva
täüskibõhus täüsvunk
{m} tävveq punktiq
täüsmõõt
kõik raha
massi kortina iist käsiraha ärq
mass niipallo ku küsti
mass om üts sisemäidsi
Massa saa õnnõ pangaülekandõga.
massuq ommaq pallo korgõq
massuammõtnik
Massa tulõ egä latse päält 2,- eurut (grupi saatja päses massulda).
massualonõ tulo
ma pillu lummõ iist ärq
ma kükkä siiäqsamma maaha
Ma kül ei mälehtä täpsähe, kuis tä lövvedi, a tä es olõ koolnu.
Maq külh Ennu takast varastama ei lääq!
Ma küsü su käest, olõmi mi õigõn kotussõn?
Ma küsü ütelt tutvalt antiikiärikalt, pall ́o tä säändse iist mass.
Ma küsse tütrigu käest ni tä kõnõl vasta liigutuisiga, miä süüdisti mu naabriid.
Ma kulssi edesi.
Ma kuuli, et sinnä lasti õnnõ miihi pääle.
ma kuuli su eelätsest käügist jo kõlahust
ma lää ärq ma ei jovvaq inämb taad su jõbinat kullõldaq
ma lää selle et ma taha minnäq
ma lää sittõ
ma lää kurahta veidükese aigo
Ma lää ütsindä sõs.
ma lää kae kon nääq ommaq
ma lää vällämaalõ või-ollaq esikiq mitmõs kuus
Ma lätsi puuti süvvä ostma ja osti ka üte vikurmuna Pipile.
mahhe nägo
tasalik tütrik
{m} malõlavva kruudiq
malõmäng tege terätses
malõmeistre lask tõsõl võitaq
malõpulgaq ommaq pupsik kahhur hopõn oda lipp ja kuning
mälehtämiq vannovanõmbit
Mälehtüslist ainõst ol jo tä varratsõmbangi proosan ni ka mälehtüisi kirotamiseni joud tä jo kodomaal.
mälehtüseq lääväq pikäpääle segätses
mälehtüsasi
Mälehtüstahvli Paidõn
Mälehtüisisarja mineki ütelt keelelt tõsele omma köüdet paikuga, mikast kõneldas - niisõs om kotussõvaim ja kiil Kõivu teossin õkvadsõn köüdüssen.
mälehtämist väärt
mälehtäväst mälehtümäst
Ma mälehtä, et mitmõl kõrral puul tunni inne avvohindo andmist minti vällä kohegi nuka taadõ ja nelä poisi pääle klaaridi är 1-liitrine viin.
Ma mälehtä, et ussõ kotsil rippu sinine lamp.
mul om tuu pilt häste meelen kõik saisiq pistü ja lauliq
Ma mälehtä, kuis Linda käve esäle pääle, et tuu ütlesi, mis Eduardiga om.
mälehtä unõ iist
mälehtä selgehe
Ma mälehtä teid ni huunit, maastikkõ ni inemiisi.
mälehtä küländ hämärähe niguq unõ iist
Mälehtä, välän oll hämärik ja vaikus.
Mälehtä viil häste, kuis ma iki ja saa-as arvo, mille tä niimuudu tege.
malõmängjäq mängeq viiki
mälehtüs
malõvõistlust peetäs joba kümnendät kõrda
malka andaq V ruuska tetäq
tsiguninõ
malmi tegemisest tulnuq ravvasitt
tsikun om rapõ
tsikun
ma olõ rõõmsa ollõpruul
Ma kunka mõlõmbast jalast / Ma ei mõista'
ma lopahuda esiq naaq anomaq ärq
mälts lätt armõdu häste edesi
Ma lubasi Ormilõ, et ma nakka viikingis.
meeliskaudu
meelenpidämine jääs kehvembäs
meelenpidämisegaq om halvastõ
meelenpidämine vidä sakõstõ alt
ma kumamiisi mälehtä
ma karisti tälle ärq et tä edesi ei kõnõlõq
Mamastõ koolilatsil om umma paigapäälist kiilt olnu võimalik oppi nii võro keele tsõõrin ku valikainõna tõsõn ja nelländän klassin.
*Mamastõ Latsiaia ja Kooli kavvanõ helksä võro keele ja kultuuri oppaja Marju Lepasson.
*Mamastõ Latsiaia ja Kooli Vanderselle rühmäst sai keelepesä 2012. aastaga sügüse.
Ma mõtlõ tuuga innekõkkõ midägi hummogumaist... india muudu,... hiina muudu,... kuld kokko säet herkside värmega,... kärpsäverevä vai -sinitsega...
ma märge vällä
Ma mõtli eloaig, et saassi Saarõmaalõ, a inne jõudsõ pinsi pääle ku siiä.
"Ma muidokina tiiä, midä sa mullõ no vasta ütlet", kõnõl tä edesi.
vannus rassõt ello
Ma näe esiq.
Ma näe und väega harva.
Ma näi innemp tan aiakärro.
ma näi tuud esiq päält
Ma näi tedä üüsse unõn.
Ma näütä seod rahha Aleksile.
Ma näütä sullõ ütte asja.
kalmu ala kaoma
maq ka tsauna siist su söögi mant veitkese
tei rõõmsa näo
petäi aja vaiku vällä
petäi om mi mõtson harilik puu
suur maaijä
Ku ijäaolinõ ijä är' sulasi, tekkü Karula kuntõ vaihõlõ hulga järvi; naist 40 jääse rahvuspargi maiõ pääle.
suurõmaa-Vormsi ijätii
armõduq siivaq
mäng edendäs last
mäng pääle ulli
mäng pundin kitrat
mäng tassakõistõ umaette niguq kukunõ lats õks
mäng kõvva miist
mängjäq lätsiq ummi kotussidõ pääle
mängjä
Mängjä viskman
Mängi.
Mängse häste kitrat, sõitsõ lumõlavvaga.
mängemiq ärqkäkmist
mänge klavõrit hüä tundmisõgaq
mängiti tamkanuppõgaq nippi
tetti tsõõri
lasõq üts lugu!
mäng läts joba väega pikäle
Mäng, su poja kõrraldõt mäng.
mustõldas man seeniq ku piät tälle andma
Mängufilmid
nuio
Mängulidsus, katsõtusõ keelega
mängon lüüdi kats värehtit
mängoplats mängmiskotus
mängo joosul es sünnüq midägiq esiqerälist
puhtusõullus
rabõlõmisullus
Kuulutaminõ kõigilõ Eestimaa rahvilõ ilmutõdult aolehen Teataja 25. radokuu pääväl 1918.
Kuulutaminõ kõigilõ Eestimaa rahvilõ ilmutõdult Riigi Teataja edimädsen numbrin 27. märtekuu pääväl 1918
Kuulutaminõ kõigilõ Eestimaa rahvilõ
Kuulutaminõ kõigilõ Eestimaa rahvilõ (eesti keelen Manifest kõigile Eestimaa rahvastele) om Eesti Maapäävä Vanõmbidõnõvvokogo kokko pant ja 21. radokuu pääväl 1918 vasta võet Eesti Vabariigi hindäperikuulutaminõ.
Ma niisama kae.
mannapudõr
pedäjäluum
Pedästiken, raudtiitammi pääl ja jõõkalda müüre veeren tundva hinnäst kodotsehe aas- ja palokahrukell, käpäliidsist ruumaja üüvilge'.
pedäjänõglaq
Manni oll hinnäst noorõmbas tennüq tunnõ es inämb ärkiq
pedäjäluum pedäjäloomakõnõ
pedäjätüvi argnõs katõs
murrõt katus
ärklikõrragaq härbän
mäntli küündü pia maaniq
mäntli pääl olliq muatsiukmõq
Teedüstün (kirämanusõn) om joosumarsuut kaardina üten. Planeeritäv tiikund om päivi kaupa sääne:
ma nuhuda mis nuheq taal lillil om
ma kõgõ nuhutõlõ siin naid häitsmit
{m} maohaavaq
Ma olõsi jo ammu uma kuvvõnda kõrra päält joudnu bussi pääle, a ma õnnõ uutsõ ja luutsõ, et buss vanatädi är uut.
Ma olõ iks arvanu, et kõgõ tähtsämb om inemiisi läbisaaminõ ja tuu, kuis nä ütstõõsõst arvo saava, ütskõik mis rahva hulgast nä omma.
ma olõ inne viimäst
ma olõ harinuq õdagu kavva ülevän olõma
kõgõ mul süä kauplõs sisen
olõ ma tuud kiilt külh opnuq a iks olõ-iq ärq opnuq
Ma olõ muido väega rehkendäjä ni mõistusõperi inemine, a tulõ vällä, et mul om ka viil tõisi külgi, midä esi ei tiiäki.
maq olõ tsipakõsõ väsünüq
Ma olõ neli kõrda käünü ti palvõ pääle ti naabriga kõnõlõman.
ma olõ naidõ rõividõgaq jälle niguq pellätüs
Ma olõ nii-üldä' liinainemine, suurõ jao umast elost elänü' kortinmajan; ma olõ ka nii-üldä' umas lõbus aiapidämise man peris alostaja ja olõ rohkõmb laisa aiapidäjä sorti, selle et aost tulõ kõgõ puudus, uutva' kohustusõ' kotost välänpuul.
Ma olõ opanu tedä puhastama kah, a tä taha-i oppi.
mul om ubinist himo täüs
Ma olõ seod kõik aig kõnõlnu, et ega seo üts õigõ asi olõ-i, ku üts nuur naanõ niimuudu vällä näge nigu saq.
ma olõ taad raamatut üle üte lehe kaenuq
ma olõ latsõn taad tiid küländ astnuq
ma olõ taa värgi pääle ull
taad miist ma inämb ei usuq
ma olõ suq puult
ma olõ tiiq puul käünüq
ma olõ ütsik lats
ma olõ väega oholist ello nännüq
Ma olõ vana jah.
ma olli illaldõ tõbinõ
Ma olli esi kah hõisun, olli tunnistajas tävvelidsele ja lõpulda mõnolõ.
Ma olli järekõrran üts edimäidsi - õigõlõ tagomaidsi - ja kleepekit mul kimmähe vaia es olõ, tsukrust nõrõtavat roosat nätsü ka mitte.
ma elli kooliaol sugulaisi man
ma olli tuu asa pääle külh väega imehtünüq
ma olli sõan lihtsä soldan
ma olli timä nägemisest otsaniq ärq tett
Ma olli viil katõ jalaga kinni uman nõiduslidsõn ilmapildin, ku katõ ja poolõ aastagadsõlt sattõ väiksest kõrvalidsõst Eesti küläst katõmiljonilidsõ Budapesti üürikortinahe neländä kõrra pääl.
Ma oodi hummogu koolibussi, ku rõbahti kavvõn midägi musta kesk suurõmbat autotiid.
Ma opõ mereväe tehnikumin Rostovin Doni veeren, ildampa sõidi merd Vagadsõ ilmamere pääl, käve Jaabanin ja Hiinan, Kamtšatkal ja Alaskan, sõs, jätnü maha Vladivostoki, lätsi üle Moskvahe, et oppi Gorki-nimelidsen Kirändüsinstituudin.
mul olliq tsihiq paigan
Ma olli osalinõ opilaisi vaihtusõn "Creativity", kohe tull Kreekan kokko inemiisi 12 riigist.
hussi tsissin
ma mõista võro kiilt
"Ma otsi sullõ pini," ütles väiku-Otto ja roni redeli pääle ümbre kaema.
"Ma otsi sullõ pini," ütles keskmäne-Otto ja roni puu otsa ümbre kaema.
"Ma otsi sullõ pini," ütles suur-Otto ja roni kivi pääle ümbre kaema.
maovähä edesiminek tävvü
ma pakõ sutt
ma õkvalt hiitü
ma peris magahama ei lääq ma õnnõ tukuda vähä
ma pälvi perrä kohes ti läät
Ma piät hummõnidsõs eksämis opma.
ma piät kapstaq ärq valama
ma piä koton haigõt immä pasma
ma piät
ma piät minemä
ma piät naid paprit veidükese silmämä
Ma piät noq sullõ õks su esäst kõnõlõma.
mul tulõ pangast lainu võttaq tulõq mullõ käemehes!
ma piät seo pahandusõ siin ärq klaarma
ma pei orjõ tei orjõgaq tüü
ma tahi maaha sataq
Ma pidi vällä minemä ja ütli tälle inne: elä häste, är jätku minno maha, muudamõ mõlõmba umma ello ja lövvämi ütenkuun õnnõ! Aga ku mi tuu päiv lahku lätsi, oll mul sääne tunnõ, et taa om viimäne kõrd, ku ma timmä näe ja tä lätt ärä...
ma pilsõ kivve vette
ma koedi niipallo et sai tuu asa kätte
ma olõ-iq ammuq kodo saanuq
ma olõ-iq inämb kavva aigo imäle kirotanuq
ma olõ-iq seokandi inemine
maq olõ-iq asatundja et tuu asa üle otsustaq
Ma olõ-i peris kimmäs.
ma olõ-iq rehkendüst tennüq pallo reis masma läts
ma olõ ei sinno ilmadu ao nännüq
maq olõ-õiq tedä kunagiq määntseskiq jumalas pidänüq
Ma olõ-õs timmä ilman varrõmb ka ikman nännü.
mul põrahut sälä ärq
ma postiringi lõpuss saa ta kätte
märätämä
märä om pikä iragaq
märä oll viimätsit päivi ramm
märä sai keväjä varsa
maratoni parõmbidõ nimekiri
lahk ja larmas mõnõ ao sõs lätt huug üle
mardigaq jüriq lehti veereq tsälgolidsõs
Märdil om pruut olõman
pühä Martini (4. aastagasaa Toursi piiskop) perrä, kink surmapäiv om 11. märtekuu päiv. Kõgõ tunnõtumb legend taast pühäkust kõnõlõs, et kõrd lõigas' tä poolõs uma mäntli, et jakaq tuud lumõ seen külmetävä sandiga. Põh'amain ni ka Eestin om märdipäiv nihkunuq 10. märtekuu päävä - Martin Lutheri sünnüpäävä pääle.
Hingiao sisse vai lõppu jäävät märdipäivä om köüdet koolnuidõ mälehtämisega.
Mardipäevast Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasis Berta
Märdipäiv Eesti rahvakallendrin
Märdipäävä es toheq tetäq ossa töid, innekõgõ olliq keeledüq lina- ja villatüüq.
Mardipäiv om olnuq inämb viläõnnõlõ pühendet miihipühä. Taalõ vastav kar'aõnnõ ja naisi pühä om katripäiv.
Märdipäiv om 10. märtekuu pääväl, taa om Eesti rahvakallendri tähtpäiv, miä om nime saanuq
märdisandiq käveq tarõst tarrõ
Märdisandiq
Märdisandiq.
Näil piät sälän olõma tummõq rõivaq.
Ligõhilõ mailõ omma' ohus viikorgusõ muutminõ, inemiisi ülearvu käümine, ülearvu mõtsaraguminõ ja innembi niidetüide suuniite võssukasuminõ.
silmägaq nätäq edenemine
Tähelepantav jago Kolga luulõst lätt liikvele luuduselämuisist ja hingesaisunditest: tel tulõ ette ka paljo väsrivormin meenutuisi, a sõski tunnus, et inämbüste om luulõtusõ kirotamise motiivis määneki kimmäs, parhillöatsõ aokibõnaga köüdet tunnõ vai mõtõ.
Ütsjago võro miihi laulõst ommava hästetunt laulõ paroodia ja mugandusõ.
märgi' ja kotussõ' selge'
margikorjus
margikorjus
pand uma maa piiriq paika
maaha märgit rada
märgi tähendüs om muutunuq
kirodaq üles muidoq unõhtat ärq!
A likõ muld hõngas üttemuudu.
likõ niguq rääbüs
likõ nigu rääbüs
likõ püssäruuh plahvahta-aiq joht
likõ siip nilbaht käest maaha
likõ siip lipsaht peost maaha
Mari jaot kommiq tõisilõ
Mari lats oll siädü veregaq - esä oll lätläne
Mari-Liisa Parder, kommunikatsioonipäälik
Mari-Liisa Parder
Mari-Liisa Parder,
mariliisa.p@gmail.com
Marineeridüq kanasiivaq tomadimajoneesiga
kaeq ku Mari viil Jaanist pikemb es olõq
mari om kudrikadsõs kokko kuionuq
Mari om väega visa tütrik
Mari sõbrustõllõs Jürigaq
marjo ni siini kokkoostminõ
marost tossutõdi mahla
maraq naksiq potin keien ploksma
maraq ommaq viil puulvalmiq
likõq puuq hussuq ahon
likõq puuq hussusõq ahon
likõq rõivaq tossasõq
maraq surbudiq katski ja pantiq sügävähekülmä
maraq tunnusõq makõq
maratsauk
Mar'akorvikõnõ
hämmähtümä hämmümä
hämmämä
marapuhmõ ümbre kasvi korgõ hain
marapuhmõ vaihõn oll lillipinnär
likõnõ nesse
Kõivupuu Marju kõnõl, kuis Uma Pido võrokõisilõ õks ka edespite kõrda läässi.
marja
Marju Lepasson om kooli jaos kokko pandnu võro keele ka kultuuri oppamise ainõkava.
Marju Lepassoni opilasõ omma kittä saanu mitmil võistlusil nigu Artur Adsoni nimeline ilolugõmisvõistlus, umaloomingukonkurss "Mino Võromaa", ettelugõmisevõistlus "Kullõ, ma loe sullõ" jm.
Tä om tennü ja jaganu lahkõlt tõisilegi võro keele oppajilõ mitmõsugumaidsi opimaterjaalõ (nt tüülehti jm).
maran
marast
hillä-tassa olï õdak kätte tulnuq
väegaq hää näüdeq
rõbahti bussi aknast et üts sõit jalgrattagaq tii pääl
panni tähele et kiäkiq võõras käve mul takan
suur jago
suur asi
ütsjago halvõmb
Ma ronõ üttealasi tuu käügi müüre piten ja kuuri katusõ pääl.
marru
Marsabussõ juhi omma kõgõ väega viisaga ja sõbralidsõ," ütle ma vanakõsõlõ vasta.
marsiti herksä sammugaq
Tiikund panti aiksahe paika, arvõstõn ilma, luudusõ poolõst ilosit paiku ni asjaarmastajilõ pasvat raarasõhust.
marsja
Märss
Märti juuskman ehk märdisandis käveq algsõlt noorõqmeheq, a parhillaq võivaq ollaq juuskjaq nii piskõsõq-tütriguq ku meheq-naasõq.
Mart oll Andsu pääle timä joukusõ peräst kadõ
Mart om joq küländ vana miis
mardsipanist viguriq
marunõ kässiplaksutaminõ
Maru murtu
marun
marususi
marupini
marun repän kährik
umbõ väkev lugu!
ma saada pojalõ paki
maq saa tuust niisama arvo ku saq
ma sai aolehest teedäq
ma sai eeläq koolin katõ
ma sai jälq turagu
ma sai kolm poksu
ma sai tõrõldaq
Ma Sassilõ helisti, tä lubasi.
ma saisa julgõ kotusõ pääl sata-iq siist kohegiq
Ma seletä.
massinaq ommaq häste vällä timmidüq
massinit aeti hobõsõgaq ümbre
massinakirotaja
massinavärk
massin om kõrran
massin läts saraviisi tegemiste
sisseharinuq liigutusõq
massinat saa es pruukiq
massin om vussin
massin om jutin
massin tege opõratsiuunõ kipõstõ ja essümäldäq
massin tüütäs
massin tüütäs tävve jovvugaq
tekk hindä mungas
Ma sõida hummõn Tartohe, kriminaalõigusõ eksämit tegemä.
ma sõida õdagu liina
Ma sei terve tii Tartost tagasi tullõn.
ma sukada taa tüü sullõ
ma süändü ärq ja lätsi mant minemä
ma peesähtä kässi pliidi iin
ma süü väikselt
ma soovi sullõ hüvvä tervüst
ma noppa neoq kardohkaq läbi
ma kasta leibä
mülläs aian terve päävä
mässäs puul tunni sõs viil sai tulõ üles
tasoq mu sälgä!
suur rassõ tammõpuust uss
rassõq raudvärteq
hulgasna vastanakkaminõ
inemiisile ullust päähä ajama
polmõ kinniq külh a kõrdapiten saa es köüdetüs
mähke napo mähüssegaq kinniq
aokirändüs
mässäjide iistvõtjaq
mässü jovvugaq maahasurbminõ
mäss raputas riiki
suur ettevõtminõ
tahasiq naadaq tsillokõist puuti pidämä
Ma tahasi kõnõlda üte peris uskmalda luu umast vanastimäst Luulõst.
"Ma tahas hindäle pinni."
mul om taa asa pääle õiõndus
ma tahtsõ õkva vällä minnäq
Ma tahtsõ sukka ütest as ́ast kõnõlda.
tõmbaq hüdsile tuhk pääle!
mätäspää
Ma tiidse.
Ma tiiä, et mul olõ-i midä hullu tuust, et ma bussist maaha jäi.
ma tiiä et sa võlsit mullõ
Ma tiiä kül, et õkva nii lätt, ku ostõtas otav kohvri, a sõski om üts asi, miä olõ ei mullõ kõik neo aastaga rahhu andnu.
ma tiiä taa tii sõgõhuisi ka ärq
ma tennüq tuud a ma õnnõgiq mõista-iq
Ma tii tiivett.
Ma tei karbi valla, pästi valla tuu laadigu, kon sisen olli varandusõ, mink hind pidi hõngu kinni võtma...ni lövvi, midä olõ-õs mõistnu uuta ega olõ-õs ilman nännü.
ma tei timägaq kauba kokko
matõmaatigatunnin oll vaia tsirklit ja malli
matõmaatigamärgogaq oll alasi päämurdmist
rehke sivvu ärq
rahaabi ainõlinõ abi
ainõlinõ ilm
Filmi ülesvõtmisega alostedi minevaasta jaanipäävä aigu ja aastagatsõõri käüti ligi kümne perre sannu man eri toimõndamiisi üles võtman.
Lauri Mati.
Mati om kavva osakunda juhtnuq
matkajaq jäiq lumõsadangu alaq
matkajaq peiq järve veeren kinniq
matkaliisi meelest oll süük väegaq hää
matkal magati välän
Mälehtüisi Karula matkast (Marko Mänd)
Mälehtüisi Karula matkast (süküskuu 2007, Taimo Jõõts)
Matkaratu kottalõ võit saia' eesti- ja inglüskeelitsit teedüspaprit Karula luuduskeskusõst.
Matkarada lätt algusõn Võhandu jõõ viirt piten.
Matkamisõ rada
Matkatii kokopanmine kodokotsõ teedä ́ kotsihõ.
matkast anti kõigilõ huviliisile teedäq
Matkati rahulidselt, nii et jäi aigu kaia ilosat luudust, armsit inemiisi ku kõkkõ muud, miä kaemist väärse.
turbistuma
Ma tõi egält puult midägi mälehtüses üten.
ma tuu sullõ vüürüsest tseego
Ma tüüti liinavalitsusõn vanõmba meistri ammõtin.
imäperine
tümäki! tümäki! sattõq ubinaq uibu otsast alla
käkke varandusõ uibuaida maa sisse
oll ülepää tüü seen
Ma tulõ peräst sullõ perrä!
ma tulõ sinno ütskõrd
ma tulõ sukkaq
Ma tulõ ülehummõn õdagu tagasi.
Ma tulli õnnõ umalõ pojalõ perrä.
Ma tulli naid teile tan är tuuma.
Matusõkombõ ́.
puhtõkiri matidsõkutsõq
matjarahvalõ pakutas matusaian viina
matusõpidämine
Ma igädse ello suurõn tsukõlusõga majan, kon om pallo tiinjit.
ma usu et tä oll mu vasta ausa
ma ütelnüq kah sõnakõsõ
Ma ütli hüväste Londoni-elolõ ja naksi hinnäst valmistama iinuutvidõ vahtsidõ johtumiisi jaos.
Ma kai timä karvatsit häbehüisi, häümoka olli madala.
ma anna teile hää meelegaq andis
mul süä väega kärsitäs ei tiiäq mis tulõ
ma taha hinnäst vahtsõst proomilõ pandaq
ma riipsi tälle a timä rehmäs käegaq
Ma või valvaq.
ma tii tälle volitusõ sõs timä lätt muq iist hellü andma
ma võta sullõ kebetska
ma võta sullõ üte hassagu!
ma võti kats miist küläst tunnismehis
Ma võti nä kõik alasi üten, ku roitlõma lätsimi.
Mi ajami tä minemä.
Mi lövvi üles vahtsit paiko ja sai kokko vahtsidõ inemiisiga.
raha oll rõnnan
õdõ
tohtri kaeminõ
õti streik
Meediapartnõri' omma' Uma Leht, Lõuna Leht, Võrumaa Teataja, Maaleht, Eesti Ekspress ja raadio Elmar.
Mi kiäki es julgu ligi aastak otsa tsilkagi võtta.
Mii' es liigu' pall ́o viimädsest võttõkotussõst kavvõmbalõ, kõgõs 50-60 miitret.
mi mõista-as halva arvadaq
Mi mõista es mitte midägi muud tetä ku pakku tälle vett ja kaia, et tä hinnäst är es läpätänü.
Mi ei saa' ellä' ilma tõnõtõsõlda.
Mi saa-as ütsütest arvo, selle et timä kõnõl esti ja vinne kiilt, ma ei kumbagi.
mi jovva-as tä mõttil perän kävvüq
Mi es tiiä uma naasõga, milleperäst pallo vinläisi nii arvssi, et eestläse ei taha näid siiä.
mi ei tiiäq kõkkõ
miiq elä üten
mi elä lähkün
Mi elli tii veeren, miä lõppi umbotsaga, nii et väega tihtsä liikmisõga teid lähkül es olõ.
miilde tulõma halgahtuma
miilde tulõtama halgahtama
miildetulõtaminõ
miildetulõtus
hää värski
hüvviniq kokkosaamiisiniq
sündsä inemine
hää raamat
meeleq lätsiq ramõhusõ käen tuimas
ikma pandma
tujo sadaminõ
tujomuusiga aoviidüsmuusiga
miil unõskõlõs
meele perrä süük värv tegemine aoviidüs
rõõgõruug
Tsäijuumise manu' pääle sanna võinu' egä tulõja esi söögipoolist üten võtta.
meelevallagaq tett otsus
makõmeitra
meelütäjä meelütäv
miil lätt hallõs
innembi mä elässiq maal ku liinan
innembi innembä
Meelüs om märkmepapridõga külmäkapimagnet, midä ilostasõ latsi tettü käokirässe.
Meelüsside meisterdämisega opiti selges latsi jaos vahtsõnõ võrokeeline sõna käokiräs.
tull niguq läbi udsu miilde
Tulõtaq miilde aprillinall'u!
Ku ma tuud asaluku olõ miilde tulõtanu, olõ ma alasi tundnu perätüt häpü, et mi es julgu kipõtapi kutsu, et mi es uhja inämb sukugi hinnäst ega ummi sõpro, et mi olli ulli ni et mi olli raisanu umma nuurust ja tervüst.
Tulõtaq miilde hobidõga köüdetüid juhtumiisi.
Tulõtaq miilde timäga köüdetüid juhtumiisi.
Hellähtüsega meelüskele ekä paika ja paigakõist, näide hõngu.
mälehtä vanõmbit tenomeelen
tulõt noorõn tettüisi tükke miilde
Määrätüpalo nimest murdu Meerapalo nimi
miis and mullõ meelevalla
miis astus väsünühe tiid piten
miis lätt maja mant ärq
miis võta-iq tsilkagiq
miis haard vääsä
miis ammut viglagaq hainaq lao pääle
miis lahend punga lännüt kalavõrku
miis pand sammulõ vunki manoq
miis jäi miini otsa
miis naasõgaq keerodiq tandso
miis juu joba nätäl aigo
miis kattõ majjo taadõ
miis kergütäs pükse
miis hiitü aq toibu säälsaman ärq
miis kumard ussõ päält noilõ kiä tarõn olliq
miis laot kässi
miis läts tormi
miis läts marru ku uudist kuuld
miis lask ja trehväs kahrulõ õkva silmä
mehe puult
miis lahk kuurin puid
miis naas pelgämä
miis iske hindä sivvus
miis läts kõrrast jõhikudsõmbas
miis ku härg
miis niguq räbäk
miis ku mürgütükk
miis ollõv äkki hallis lännüq
mehel oll nägo niguq kirvõgaq raot
miis oll katõ vastapiten tundõ küüdsin
miis oll ärq kalõhunuq ja hõel
miis oll nuuknõnagaq
miis oll maaniq täüs
miis oll nahatsin rõivin
miis oll väidsegaq tapõt
miis oll umin välläütlemiisin väega äkiline
miis oll teedäq äkiline
miis oll ülearvo uhkõ
miis om silmägaq nätäq vanas jäänüq
miis om suurõ jutugaq
miis ost naasõlõ hulga vahtsit rõivatükke
miis pand jala jalussõhe ni vinnas hinnäst hobõsõ sälgä
miis pand traktorilõ terä ette ja läts lummõ toukama
miis paukõ ja kärke kõiki pääle
miis piät sutma naist ja latsi üllen pitäq
miis pidi hobõsõ kinniq ja ronõ vangõrdõ päält maaha
mehel vaivati hing vällä
miis kissit silmi et parõmbahe nätäq
miis tsusas käe värbli vaihõlõ
miis põrot kulakugaq vasta lauda
miis kisti autost vällä
miis tsõõrat unõldaq üüsetsit huulitsit piten
miis röögäht vihatsõhe
miis tekk naasõlõ lillegaq rõõmu
miis hangõld varastõdu kraamigaq
miis haard rassõ koti sälgä
miis kisk rõivit sälgä niguq räkä õnnõ
esäne
miis tsosist naasõlõ helli sõnno
miis taast hobõsõ vehmerde vaihõlõ
mehel om kombõs ilda üles tullaq
miis tekk sügävä kumardusõ mink pääle naanõ pääd nõrgut
meheq süändüq ärq
Miihi ja latsi hamõ oll ummõld nigunaisigi hamõ, õnnõ tuu oll üten tükün, jakk oll puudus.
mehil om kuuri all egäsugumaidsi ravvapallo
miis tetti vargas
mehile iks jo paistusõq naaq asaq nii
miihi sukaq
mehel om kõikaig üts aohädä
miis kai ümbretsõõri
miitre om pikkusmõõt gramm rasõhusmõõt
Meheq ei saaq kõgõ naisist arvo.
meheq harotasõq laskõtiiron laskmist
meheq jorisiq lauldaq
meheq aiq uulidsanuka pääl juttu
meheq lätsiq laiva sisse
Miihil olliHaani küpärseppi tettü haha vai mustast vildist kübärä.
meheq videleseq muro pääl
mehe laiguvormi kandva
meheq lätsiq kõrdsin kaklõma
meheq lätsiq juuma
meheq lätsiq tulissihe
meheq lätsiq villä sarjama
meheq horoskõllõsõq poodi man
MEHE
meheq olõssiq niguq pääst segi lännüq joosiq pääle edesi-tagasi
meheq olliq pakmisõgaq kõrrapäält peri
meheq olliq soe piirdu pandnuq
meheq olliq jo parrahe tsommin
meheq olliq õdagus valu väsünüq
meheq olliq poodi man vatakun
meheq olliq torsin ja vakka
meheq olliq ütekõvaq
meheq ommaq parki kogonuq
meheq ommaq täüs esämaalist vaimo
meheq parandiq sissesadanut silda
Meheq pidävä mere veeren Ruudi papakonkurssi ja Liivi ütel ́, et Sass taht pääavvuhinda, noh, sinnu naasõs.
meheq pumpasõq laivast vett vällä
meheq punnõq terve päävä tüüd tetäq
meheq puhma all klõnotasõq
meheq präühkeliq kõrdsin
meheq vehkväq kraavi kaibaq
Mehe saatva uma naasõ kerikuhe nigu puhkusõlõ.
meheq sopudiq rõivit tolmust
meheq saisvaq tsäräkun
meheq saisiq rinnotsidõ ja haariq ütstõõsõl olõst kinniq
meheq sõidiq külli pite ja möiq kallo
meheq teiq aida ja üteliidsi jutudiq tuu man
meheq teiq köüdsest silmussõ
Mehe tõpsi hammõ pääle kaadsa, pääle köüdeti ahtagõnõ vüü.
meheq tüüneleseq ussõ pääl
meheq tüüreq parvõ üle jõõ
meheq lätsiq salahuisi üle riigipiiri
meheq vöörüdiq palkõ
meheq võediq hobõsidõgaq kraami vidämä
meheq tapliq elo ja surma pääle
meheq võtvaq laba pääl lõunat
me sukka Hedy katekesti jäässi
mehe helü naas kärisemä
poiskõsõotsal joba habõnahüdüläq nõna all
miis oll hõela ja kura näogaq
tä pidi hinnäst ülearvo umas mehes
mehekene astus tsohkaq-tsohkaq tiid piten
mehejoud
mehel olliq habõnaq lõvva otsan niguq sikal
mehel oll kõtukesi katski
mehel oll kõtukesi purus
mehel oll kimmäs kepp käen
mehel oll üts soro puuriida vaihõlõ käkit
miis nakas naist väega hoitma
mehel tull naasõ tahtmiisilõ perrä andaq
mehe naardminõ oll hirmsa
mehe andsak vällänäütämine tekk kõigilõ nalla
meesterahva silmäq jäiq ilosa tütrigu pääl kinniq
mehesüvvü kraav
mehe üleolõk umist murrist
miis naas haikõlõma
sisseharinuq liigutusõq
mehekene eläs kõikaig uma naasõ malga all
Mehkamaa rahvalaulõl ommaq ummamuudu viieq
mehkeldäs tähtside tegeläisigaq
miiq võti aknõalodsõq kotusõq ärq
meid sai kokko peris pallo
meid kõiki kihot takast üts mõtõq kipõmbahe kodo
meile anti valliq
meid tetti lakõs
meid pästeti inämbläisi käest
meid haard herevüs
käegaq kutsuti meid ligembäle
pümme johus vei meid kokko
miiq ao perrä
Mii alkoholipruukmisõ olõ-õs vannusõ kotsilõ joht kõgõ kergembät sorti, umbõs puulpudõlit viina tunni aoga.
Mii alt naabri, perrekund P, olli Estist tulnu pagulasõ.
Mii arust oll tä puhtani meelest muttunu.
miiq arvamisõq lääväq lahku
Mi vastuta-i siiä saadõt pilte sisu ja manokirotuisi iist.
mi elo om jälkiq paika lappunuq
mi imäkiilde käkit ilo
Mi eräklienditallitaja' avitasõ' Sul väega suurõ hulga siäst vällä valli' nimelt säänest muudu ja sääntse riskiastmõga investiirmistoodusõ, nigu Sullõ kõgõ parõmbahe istus.
Mi esiessi peläs terve Euruupa.
mi ette tulõvaq vahtsõq hädäq
"Mi festivali kandvas mõttõs om timahavva laulu vägi, tuu perrä om valit ka võistluslugu," seletäs festivali pääkõrraldaja, Mooste vallavanõmb Needo Ülo.
miiqkaq
paadri
paadõrit lugõma
Mii istõ ülevän ummi vahipostõ pääl ja kai päält, kuis laagri eläs.
miiq kätte usutas andaq...
miiq kiil om võõra võimu all pikält vindsunuq
miiq klassi poissõ hulgan oll Märt kõgõ oigõmb
miiq klass om koolin kõgõ parõmb
Mii ilma man om ololinõ, et rõivas annassi lämmind.
Mi kodoleht: www.umapido.ee
mi küük om pallo väiku
Mii kooli direktri oll väega kultuurnõ inemine, a Tiiu tandsõ klassikalist balletti.
miiq kooli oppamiskiil om inglüse kiil
miiq koolin om hää oppiq
miiq kooli spordilatsist om viil pallo luutaq
Mii, latsõ, kutsi timmä joba latsõiäst pääle Kroosus (tuõ saksa sõnast Grossmutter, miä tähendäs vannaimmä).
miiq laskmissport om parhillaq halvan saison
miiq maal om hääpoolinõ liikminõ
miiq maal mõistvaq õnnõ mõnõq hieroglüüfe kirotaq
mi maja pääle jääs torni vari
mi maja om harouulidsa pääl
miiq majan olõ-iq määntsitkiq vahtsit vigurit
miiq miiskund om iin
miiq miiskunna ründämine lõppi värehti lüümisegaq
miiq vaba meri
miiqkaq sama mõttõ pääl olõjaq
mi naabripoiskõnõ om külh peris kaak
Mii, ikudsõ näo pään, kutsi timmä säält ärä, selle et mi pelgsi müristämist, a tä võta-as meid kuulda.
miiq rahvas ommaq kõik saajan
miiq umaq panniq vainlasõlõ vindsõhe vasta
MI UMA SAVVUSANN
miiq pardi miis
mi päämädses sõiduriistas om jalgratas
Mii' pere' pagõsi kunagi üle Õdagumere, aga kohe mul oll siist edesi paeda'?
miiq pereq V miiq rahvas
miiq pereq süü õnnõ umamaa süüki
mi silmäq trehvsiq kõrras kokko
mi plaaniq lätsiq summa
mi plaaniq ommaq tühäs tettüq
miiq plaan äpärdü
miiq polk läts ummakõrda pääle
Mi rahvas taha-i viil usku õdagumaist tõtõ, et inemisel ütsindä om hing.
Mii rahva üle valits Stalin! Mino kodon Karjakülän kamandi Punalätläse (punaväe häötüsspataljon).
miiq sannakombõq lääväq kotussidõ kokko indiaanlaisi ummigaq
meile näüdäti muistist silda
miiq olli mitu kuud reisi pääl
mi tulõminõ olõnõs mitmõst asast
olõmiq tutvaq paar kuud
Mii ümbre om tähelepandmisõ väärt inemiisi ummi uskmiisiga ja esisugumaidsi umaperriga.
miiq väeülemb jäi tapõlusõn võitjas
läbikäümine miiq vaihõl
miiq vallan olõ-iq pallo keriguinemiisi
edimäne puulaig miiq meheq kaodiq a mängo võidiq
mi ooda nii väega joba suvvõ
mi molodi tüü man puul päivä
meil asi minehüs
Meile estläisile armast vabariiki sõs inämb olõman es olõ.
meil es lastaq kõnõldaq
meil olõ-iq midägiq süvväq
olõ ei meil suud meil om kõik maisõmaa
meil eläs ka muiõ maiõ inemiisi
meil eläs puurin kats papagoid
meile om sedägiq hüvvüst liiga pallo
Mii jaos om väega tähtsä tuu, et Alpõn oll ́ viil paar aastasata tagasi peris hirresann.
meile anti süvväq
meile tetti errä
miiq sitkapuhmaq kasusõq aidveeren
Meil koolin kõnõldi, et piät olõma munarakk ja siimnerakk, et lats sündünü.
Meil mõistõtas mõtõlda' üten ummamuudo keelen, miä pand meid kõnõlõma ja laulma üten sinoga, ku ütskõrd Moostehe peräle jõvvat.
Meil mõlõmbil olli pikä hiusõ ja habõna.
Meil naasõga miildüs jalota pargin, kon kasusõ kunstihätiga puhmu.
Kõgõ oll meil kimmäs tsiht, kotus, kohe pidimi peräle saama.
meil oll hopõn niguq pirand and kinniq pitäq
Meil oll kimmäs kotus, kon mi käve, kimmäs pink.
Meil oll ́ kõik aig lustlik.
meil oll umbõ ikäv
meil oll hopõn niguq pirand and kinniq pitäq
Meil om jah koolnu, a sullõ tõtõstõ pall ́o õnnõ!
meil om hõhvanõ lehm edimädsel piimäl
meil om kaup ammuq kuun asi ammuq lepüt
meil ommaq laululidsõq latsõq
Mi võimi är kistuta' pildi ja jutu, miä ei putu asjasse vai olõ-i illos vai om kirotõt kinkagi tõsõ nime all vai om solvav vai om sisu poolõst päähämäärmine vai kuts säädüsest müüdä kaema vai midägi muud säänest.
Meil om õigus levitä', trükki' ja avalda' saadõt matõrjaalõ, ku mi tuu man tegejä nime är märgimi.
meil om pallo häid mõttit
meil om pikk sõit iin
{nal} meil om tan üts püdsejüräjide laagri seen
meil om süük esiqhindäst
meil om tüükässi puudus
meil om ülembägaq hää läbisaaminõ
meil om uhkõ sugupuu
meil om murrit veidüq
miiq mant om mere pääle nätäq
meil olõ-iq rahha raisadaq
meil olõ-iq timä tettüle midä vasta säädäq
meil olõ-i üttegiq lisna autot
mi es tiiäq sukugiq kohepoolõ minnäq
meil olõ-s näid muialõ magalõ pandaq ku koikidõ pääle
meil olõ-iq säänest teedüst
meil rügä joq häitses
Meil ommaq sääl kuninganna passiq.
Mii man sulli taa sõs kokko tan inne olnuidõ kombidõga ja seo tähendäs, et mi või rehkendä mi hirresanna vannusõs umbõs kolm ja puul tuhat aastakka.
meil tulõ taa küsümüs kuigi juundõ saiaq
meil tulõ tõnõtõõsõ mant ärq minnäq
meil lauldas koorilaulu
Meinhard Aleksa luulekogo "Tulease" (1931) om nisamatõ katskiilne, tan om avaldõt ka luulõtus "Sann", miä ildampa sai rahvalaulus ja midä tavalidselt tuntas "Vana sanna" nime all.
Vormimi?" küsüs imä.
Meisterdämises pruugiti erinevit matõrjaalõ - näütüses papõrt, vilti, langa, plastikut, luitsit, helkurpapõrt ja karvatraati.
meistrelüük
näütlejä kistumaldaq hää mäng
Meistri kõnõlõsõ võro keeli.
meistri tiidmiseq lätsiq edesi timä opilaisilõ
meistri opilanõ
Mi joosidi edesi-tagasi, vällä ja sisse.
Mi joudsõ peris kipõstõ keskliina ja esiki mõni tsekond inne tuud bussi, minkast vanadaam maha jäi.
"Mi käümi egäl puul kuun: raamadukogon, kunstinäütüsel ja tiatrin.
mi käümiq saman koolin
mi kasvi üten üles
meksäq kas om pallo makõ?
miiq lupamiq tiiq telmise virka ärq täütäq
miiq lää viimäst vuuri kaema
Mi lätsi lähkohe ja uurõ kost nä peri omma.
Memory Alpha - Star Treki entsüklopeediä Wiki-kujol Ammõtlinõ võrgoleht Erkki Luuk. "Star Trek" kui üüratu kaubamärk Sirp, 5. juuni 2009
kohtumõistminõ käve kipõstõ
ihovarotus murd mano
kuurõivaq ommaq kinniq
vaimoilm
söögikaart
mi olõ tan hulga päält targaq inemiseq
mi tüüdä üten V kuun
mi olõ armõduq naid vägevit esändit vasta
mi olõ väiko rahvas ja piämiq ütte hoitma
Mi olli 14-15 aastagadsõ noorõ, ku saimi edimäst kõrd tundma alkoholi ja tuust tulõvit lummõ ni häti.
Mi olli joba tsipa är hirmutõt.
Mi olli tõõnõtõõsõst nii kavvõn: ma olli Islandil ja timä Soomõn.
Mi panni tä sängü pikäle ni kaimi tälle seeni perrä, kooni tä imä kodo tull.
mi piät aohna liina joudma
mi piät maalõ sõitma
asi tulõ ärq klaariq
mi piät
mi piät aohna liina joudma
mi piät tunnin ullõ harotuisi tegemä
miiq olõ-iq sortjaq
merilde
mere nuheq
keeleti mereijä pääl sõitminõ
mere ijäne külm
Merele tagasi joudsõ ma perestroika aigo, ku viisadõ saaminõ läts kergembäs.
Meremakjusõq
merest jäänüq järveq
mere pääl ristleseq sõalaivaq
mere päält tulõja püretüs
mere pääl helet ütsik puro
leedeq kivi
Meremäe vald ja Luhamaa ommaq paigaq, kon kuulsat seto leelot laulva ka noorõq lats ́kõsõq ja seto kombõq eläseq edesi nii kirmassil ku egäpääväelon.
meremiis oll väsünüq ni visas koi pääle pikäle
meremiis kõnõl umist johtumiisist
liiv om saistunuq mere põhja
mererüüvli
meresõidu ja laivamajandusõ aolugu
meresõidu julgõolõk
meresõit om siin ammutsõst aost rahvalõ tüüd andnuq
meresükäv
merevatt
meri naas üte üügaq häitsemä
meri helgäs kuuvalgõn
meri maa ja taivas ommaq ütte lännüq
meri mässeles tormi käen
meri mõotas ilma
meri om sille ja hille ku piigli
meri põlviniq
meri hiilas ja helkeles päävä käen
meri helgäs
meri helkeles ku hõpõ
meretint
meri mässäs
meri huhtõ uppunu vällä
meri pässi iäst vabas
meri hällü rahulidsõlt
Merja keele näüdüssit
Arvadaq oll' merja kiil põrõldsõ mari keele sugulaskiil, aq rassõ om midägi kimmämbät üldäq.
Merjalaisi (merens) om edimäst kõrda üles tähendänü 6. aastagasaa kroonik Jordanes teosõn "De origine actibusque Getarum" ("Gootõ periolõk ja tegemiseq").
mesi nudsi lahkõst vällä
Lätsimi sõs Kroosu mano, kiä oll õkva heränü.
mehilädseq korjasõq mii tsilkmildõ kokko
mehidseq korjasõq mett tagavaras
mehidseaian käve kõva hünnin
mehidsepereq
mehidsevaha om kõllanõ
mesinik sai mõnõ pinni
mesinigutarkusõq olliq täl esäst
mesinigu vahadsõq kindaq
mesi om tarvilinõ süük
mi süümiq kolm kõrd päävän
suurõlaadu pääl
ülekannõtun tähendüsen
kunts-sepätüü
metalli kokko kiitmä
ravvanõ kortinauss kaits vargit
ilmajaam
Mi toomi sinnä nukka seo kummudi, kummudi kottalõ viil paar vanna pilti, ja ku vaia, sõs võimi teile tuvvaq ka ti Türgi sõan hukka saanu vanavanaesä araabia täko suuravvaq.
mõtsa veeren om tsiatsungõlmu
Mõtsa Aino käve täämbä hummogu eräle tuu peräst hiussõlõikaja man, et mullõ teedäq andaq, et mu tütre esä ots umalõ vahtsõt naist.
mõtsa all videliq lõpnuq eläjäq
mõtsaalonõ
mõtsaalonõ sinetäs marost
Mõtsu kaitsõs tulõ egäle mõtsalõ panda' pääle uma kaitsõkõrd, tuuperrä, ku harva ja ohun mõtsatüübiga om tegemist.
Mõtsu kaitsõkõrd rahvuspargi vöie perrä
mõtso rohilinõ
Mõtsa' kasusõ' tan inämbüisi jupildõ mäekuntõ otsan vai pervi pääl. Mõtsu vaihõl omma' nurmõ' ja niidü'.
Mõtsu all om päält 70% kõgõst kaitsõala maast.
Mõtsa'
mõtsagaq mõtsamaa
mõtsaperräkaeja
alttulõja mõts
mõtsa joudõn läts vanaimä meist harpu
mõtsa manoqkasuminõ jovva es ragomist tasa tetäq
mõtsa kasvopaigatüüp
mõtsalago
mõtsakõrraldus
mõtsalõikjaq olliq üte tsauga kasuma jätnüq
mõtsa päälekasuminõ
mõtsalahmak
mõtsa vällävidämine
mõtsaminekis pasmaldaq rõivaq
Mõtsa mõistõ ala kuulu-ui puuviläaiaq ja liinapargiq.[1]
mõtsagaq mägi
mõtsanukah,
Mõtsan saa inemine ollaq kavvõmbah kunstligust tetüskeskkunnast ni rahustaq ja tervendäq umma miilt ja tundaq umma loomulikku luuduslist keskkunda, kost tä om peri.
mõtsasaar
Mõtsasäädüs elektroonilidsen Riigi Teatajan Müõtsasäädüs (SK XI 2, 1)
Variku värde' om valla
mõtsan eläs neläjalaliisi ja siivoliisi
mõtsadsõq rõivaq
Mõtsan kasus pallo puid, a ütte pidä inemine umas.
mõts oll esiqeräligult vaganõ
mõtsan om kolm lakõt
mõtsan piät väits ligi olõma
mõtsast kuuldu tümähtüisi
mõtsast kuulus määnestkiq hellü
mõtsast kuuldu kirvõ tsäksnät
mõtsan piät hillä liikma
järv miä paistus mõtsa takast
mõtsaldaq mõtsamaa
roomakõsõq olliq mõtsan rahha tiinmän
mõtsatüü om rassõ tüü
mõtsapalaminõ
mõtsa tummõrohilinõ viir
mõtsatüübiq
nuur mõts ei olõq kasuma päsnüq
mõtsa all ku piknigul
mõtsa vaihõlõ olliq tii pääle miiniq pantuq
mõtsavaimõlõ viidi annis osa jahisaaki
variku värde om valla
Variku värde'
mõts helähtü
mõts heläsi tsirgulaulust
mõts lätt harvõmbas
Mõtsik Õdak
putmaldaq luudus
Jüri oll vihanõ niguq mõtsalinõ
mõtsinemiseq
mõtsuibuq
õhvaq ommaq mõtsikus lännüq
mõtsikidõ põhapõtro kogokund
mõtslik
mõtusõ linduminegi ropin
mõtussõmäng
mõtus läts suurõ rabinagaq lindu
ärqkasunuq aid
mõtsistunust aiast oll saanuq läbipäsemäldäq räästü
ärqkasunuq ja laokillaq park
mõtsikus lännüq piniq hulgõq ümbre
Mõtsa või läüdäq egält puult, kon om küländ vihma ja lämmnd - vähämbält kats kuud aigo, ku lämmind om päält 10 kraadi.[2] Mäkin kasusõq mõtsaq kooniq puupiiri korgusõni, ehk küünüseq nii korgõhe mäkkihe, kon viil puuq lämmä ja niiskusõ poolõst kassuq saavaq.
mõts otsiti latsõ löüdmises põhaligult läbi
mõts kahisi
mõtseläjäq vahetasõq sügüse karva
mõts saa otsa nurmõq nakkasõq pääle
mõts kohisõs
mõtsan olliq pedäjäq ja kuusõq segi
mõts oll parasjago rääne
mõts om hahan undsõn
mõts om härmän
Mõts om ökosüstem, miä sais kuun kasuvidõ puiõga maast ja tuu elostigust (kasvistust, eläjist, seenist). Mõts om üteliisi puiõ elokund, miä om suurõmb ku 0,5 ha, kon puiõ korgus om üle 5 m ja puukruunõ alonõ pindala üle 10% kõgõst alast. Mõtsa mõistõ ala kuulu-ui puuviläaiaq ja liinapargiq.[1]
Mõts om ökosüstem, miä sais kuun kasuvidõ puiõga maast ja tuu elostigust (kasvistust, eläjist, seenist).
mõts omginaq maaha raot
mõtsaosi
mõts otsiti pikku ja piuta läbi
mõts helähtäs püssäpaugõst
mõtsatsiaq olliq üüse kardohkanurmõn müllänüq
mõtstsiaq ommaq nurmõ ülest tsungnuq
mõtstsiga tege uma pesä sakõstõ madalahe hauda
mõts taganõs nurmi iin
üttelüüdü helü om ütte lüüdü!
mõts suik põvvasuidsun
mõtsviinapuu varsi sisse kasunuq keller
mõtsvint mõtsavaht
mi ümbre oll üüvaikus
Mia mõista-as viil häste kõnõlda', a tä oll ́ väega tark tütärlats.
Mialõ es kingi' hiir midägi ja tatipuust olõ-õs ka määnestki märki.
Mial olõ-õs üttegi seemend, a tä võtt ́ nõnast väiku kolli ja matsõ maa sisse.
Midä aig edesi, tuud hullõmbas asi läts.
midägiq jovva-iq tetäq tohkõnda niisama
midägiq olõ es saiaq kõkkõ pidi saandõlõma
midägiq esiqerälist es juhtuq
midägiq tähtsät eeläq es johuq
Muud midä tulõ es.
midägiq kipõt mul iin olõ-iq
midägiq verevät helgäht silmi iin
midägiq tähtsät es sünnüq
midä direktriherr arvas hääs käskeq?
ütskõik midä
midä esä korjas tuud poig laotas
Midä kingitäs, määntseq ommaq õnnõsoovikaardiq?
Midä korõmb vesi, tuud põnõvamb mäng om, kõrralik adrenaliinilaks, nigu ütles Vidriku esä.
Midä ti koolin vahetunnõ aigu mängiti?
Mida need sõnad tähendavad, saab järele vaadata võru-eesti sõnaraamatust (http://synaq.org).
Midä Sa olõt unni täüdeminekist kuulnu?
- Midä piässi tegemä, et savvusann saassi UNESCO vaimse kultuuriperändi nimekirja?
Midä pidol tetäs?
Midä rikkamb oll inemine, tuud inämb oll mustri sisse säet kiirdõ, a mõnõl vaesõl olnu paila peris sirgõhe kuuba pääle ummõldu.
Midä inämb hummogu poolõ minnä, tuud inämb tulõ ukraina keelele sisse vinne kiilt.
Midä inämb ma tedä tundma opi, tuud inämb pühendü ka ma inemiisile, kel om elon rassõ.
midä rutõmbahe tüü valmis saat tuu parõmb
midä sa hummõn tetäq plaanitsõt?
miä sa umast rabõlõmisõst saanuq olõt?
midä seo sõna tähendäs?
mis tüü taa sääne om V ollaq taht?
midäs
midä saq siin passit?
Midä suurõmb avvuhind, tuud suurõmb huvi seo konkursi vasta om.
Midä Sa tiit, et ollaq ummi iinkujjõ muudu?
Midä ma tii siin, ku sääl uut mu kallit kuul.
midä tetäq tuusjaos et kaup saanuq müüdüs?
Midä ti tan takan ikõti?
Midä Uma Lehe lugõja savvusanna kotsilõ kirotanu omma.
MIÄ OM VAIA ÜTEN VÕTTA'?
midä innemb tuud parõmb
Kohe sa joosõt?
Mihkli om kimmähe süüdü
Mihkli nimegaq miis
miiniristlejä
miinipüüdjä
miinusmärk
"Meie ütleme oma kevadtööna "kardok maha!" - paneme ühiselt folgiseemne idanema," räägib festivali ansamblite pealik Kadri Laube festivali registreerumist avades.
A mille eelistäse võro mehe sõski nallatada?
Mille Aleksile?
Mille suumlaisilõ nii kuradi kallis om?
Mille ja kuis Sa naidõ hobidõga tegelet?
mille tä pedäjät jürä
Mille ma piässi tiika kõrvalõ tulõma.
Mille ma võtsõ 8-aastagast last õkva nigu võisi timäst mullõ tüllü tulla? Kas ma, ku ma hoitsõ umma eräruumi ja hääolõkit, teno mu hindä pään olõvilõ hirmõlõ, es tii muud ku tõmbsi vii pääle lihtsäle inemises olõmisõlõ?
Mille?
Mille omma ti valitsõmisaol Võro valitsõmiskulu katõkõrdsõs kasunu? Ku mu lehm kats kõrd inämb süümä nakkasi, lääsi ma pankrotti. Kas Võro liin om naanu tuuvõrra inämb piimä kah andma?
Mille ti liina võlakuurma kuvvõkõrdõs olõt ajanu? Ma olõ umma meiereid ehitänü õks inämb eurorahaga, selle et nii om kasuligumb. Kas liinan omma tõistmuudu majandusõ säädüse?
Mille? Seletäq, mille sa sändse valiku teit.
Mille? Seletäq, mille sa nii arvat? Seletäq ka sõs, ku sa midägi es valiq.
mille mõrsja ja peigmiis nii iloldaq ommaq?
seit ärä inne muffiniq
mis sa hernit kalõst pääst süüt keedäq pehmes!
mis sa nii habinan
mille sa nii vastalinõ olõt?
mille sa nii ikulinõ olõt?
mille sa nii torbin olõt?
mille sa nii murrõn olõt?
mis sa nii ikutsõs lätsit?
Mille sa kiili opit? Seletäq, mille sa niimuudu arvat.
Mille tuu Semuehitus teile nii kallis om, et riigihankõ põhimõttõ tuu firma perrä tulõ tetä? Mu sannakorstnat praavitas õks tuu pottsepp, kiä odavampa tege.
midä tä hindäette tussotas?
Sõalidse olõkiga um ka vanõmba põlvõ kirämehe Alfred Käärmanni mõtsaveleproosa. Kas sissiideoloogia vai sõakus om kujunaman võro kirändüse ülditses tunnusas, om küsütäv, kuki algus taan tsihin om olõman - proosan omma iistvedäjis niisõs Käärmann ja Ruitlanõ, luulõn näites Piir ja Eller.
kuna kuur püüne pääle tulõ?
kuna laiv vällä lätt?
kuna mi siist võsost vällä tii pääle jovva?
kuna tuu tugiraha vällä mastas?
Kuna saa midägi suuviq?
kuna sa targas olõt saanuq?
kuna sa viimäte kütet võtiq?
kunas tuu aig viil tulõ?
"Kuna tuu tunni ao peräst tulõ?" küsüs Siiri.
Kunas seo om?
kuna seod saadõt vahtsõst näüdätäs?
kuna tüüpäiv läbi saa?
kuna vahtsõnõ tüütäjä ammõtihe astus?
Minkaga?
minkaq millegaq
mis sa tiit?
midä sa vabal aol tiit?
minkas
minkagiq peräst
minkagiqperäst
Mille tarvita takso jaos mõtõld rahha takso jaos, ku tuud saa tarvita mõistligumbalt.
misjaos punniq ku saa niisamagiq?
Misjaos sõs seo vaiv ja huul?" küsse padišahh.
Kas ja kuis ommaq poiskõisi ja tütärlatsi nal'aq tõistmuudu?
minkaq seo laul sinno köüt?
minkast tuu vällä paistu?
mille sa arvat et ma haigõ olõ?
Minkast Sa sõpruga hariligult kõnõlõt?
minkast seo tulõ?
minkast tä umbõs kõnõl?
kon om miis!
miä reformist peräkõrd vällä tull?
määne õndsus om lõpus hingädäq!
määntse olõmisõgaq keskkund om?
määntse nuka alt tä ilma kaes?
kuimuudu ti sugulasõq olõt?
kohepoolõ tä sugulinõ tõmmõq om?
mändseq olõmiq esiq sändseq saavaq latsõq kah
mändse omma takistuse, mis ei lasõ mõnt kultuuriperändi jaku ettevõtlusen pruuki ja mändsit edenemisvõimaluisi nätäs seon valdkunnan;
Määntseq salareegliq ommaq Su sõpru hulgan olõman?
Määntseq ommaq ti kimmäq kokkosaamisõ kotusõq?
määntsit asjo ti uurit?
kuis sa asjo näet?
Määntsit kotussit pangal viil om, kohe ma võinu' umma rahha panda'?
mändsit plaane peetäs tulõviku pääle ja mändse idee tahtva elloviimise man tukõ saija.
mändseid kultuuriperändüse võimaluisi on pruugitu;
Määntseq mänguq Sullõ inämb miildüseq?
Määntsit salmõ kirotõdas õnnõsoovikaartõ pääle?
Määntsit stereotüüpe tiiät (Kõik... (määndsegi rahvusõ vai rahvarühmä esindäjäq) ommaq...).
mis miiq tälle trahvis panõ?
kon kotsil om järv kõgõ süvemb?
mändsen kõrran su rõivaq ommaq?
kost mi savvusann peri om?
Määntside teemadõ pääle Sa kommõntaarõ kirotat?
Määntsil kooli üritüisil ja tähtpäivil käüdäs hää meelega?
määnest juumist teil sääl om?
määnest lõunat sa kannat?
Määnest muusigat Sa sukugi ei kullõq ja määnest kullõt mõnikõrd?
määnest salatit ti praadi mano tahat?
mändse mõõdulavva perrä ti tiit?
kost om perit traktor midä mehe sõkva
Määnest iinkujjõga köüdetüt atribuutikat (sainaplakadiq, T-hammõq, fotoq vm) Sul om?
ku pallo?
Kuis Sa suhtlõt Internetin: jututarõq, foorumiq, msn-messenger jt netisuhtlõmisõ vahendiq, internetitelefon? Kas Sa võtat foorumiidõ-jututarri kõnõlõmiisist ossa?
A ma lätsi otsma noid kimalaisi pessi, üttekokko sai kätte kolm pessä.
A ma sai tuust saagast halusa oppusõ, et esiki ku tiit hindä arust midägi väega hääd ja ausat, või tuust iks peräkõrd halva tulla.
A ma iki tõtõstõ.
maq märgi nii
Ma nakka-i viikingis.
Ma olõ-i päälik.
Ma es vaihtanu Vahtsõt-Meremaad Saarõmaa vasta.
Ma ei viisiq seod varandust inämp niisama otsi.
maq ka siin luiskõlõ ei viisiq üles tullaq
Ma kah mälehtä: mi elli üte perre sannan.
Ma jäi kimmäs umalõ võlsilõ.
"Ei paistu' siin kah," ütles keskmäne-Otto ja kargas puu otsast alla.
maq joht julõnu-s säänest asja ette võttaq
ma lää iin tiiq tulkõq ildampa üteviisi perrä!
Maq näe kül tõistsugutsit asju, a imä ütles, et nuuq ommaq ka huvitavaq.
näütüses maq plaani sinnäq minnäq
maq näide pilli perrä tandsma ei nakkaq
Ma olõ kah õks unistanu, et saassi Munamäele, a olõ-i jõudnu.
Ma olõ konstaabli Sirgõ ja sa olõt kodanik Mõts.
Ma olõ maalikunstnik - mummuist.
Ma olõ Niilo Tiit, õks tuu Nopri piimämiis. Ma taha Eenmaa Ivi käest õkva küssü:
Ma olõ Niilo Tiit. Ma tahtsõ õnnõ tuud üteldä, et Norpil om vahtsõnõ kohopiim vällän jah, tävveste õigõ jutt. Ja tuud kah, et är noid kaakõ valigu, kiä säädüisist kinni ei piä. Vali õks minnu. Mu nummõr om katssada säidsekümmend neli.
Ma olõ Sass.
Ma olõ seod latsõlõ lubanu ja maq umma sõnna ka piä!
Ma olõ vaesus!
Mul oll joba pito olnu ülejäien.
Ma olli kuigi tuu "suurõ inemise eloga" järe pääle saanu, peris ruttu umalõ tüü löüdnü ja nakanu tegemä ka plaanõ tulõvas aos.
maq piä tuu viimäne ull olõma
Ma pidi vahti pidämä, et lamba mõtsa ega vilja ei läässi.
ma süüdü ei olõq ku teil es lapahtuq tuu asi
Ma köüdi uma' tasaligu'soovi' pailaga puu külge.
nakka-iq ma joht timä takast kraamma
Ma ütle, et saq, Korolli Sass, kaeq, sa olõt seo põrgu maalõtuuja.
Jõvvas ma kah sys bussi sysse, jääs juhi ette saisma ja tehkätämä, hindäl cilmaq naarost likõq.
mullõ tüküs haik pääle
mullõ ei putuq!
minno olõ-õs koolin selle et ma olli haigõ
minno häüstedi kõigi näten olkuq et mul olõ-õs süüd
ma imehti tä rahhu
ma tahtnuq teedäq midä tä sääl tekk
Minno ei huvitaq, midä inemiseq ütleväq ("Minä vähät välitän siitä, mitä ihmiset sanovat!")
Minno tõmmasi ligi kõgõsugumadsõ sotsiaalmeediä, kon sai inemiisile hindäst teedä anda.
minti silmält torni pääle
minti tervüsekeskustõ oidma ja hingämä
Minno ja mu vanõmbat veljä.
Minno kasvat mu imä ütsindä.
määnegiq võõras tull muqkaq juttu tegemä
minno nõvvatõldi
minno om väega ärq pahandõt!
mul oll üts äpärdüs tõõsõ otsa
heri ei ma tuud
minno tuu ei mutudaq
süä joba minnu uut tan mõtsatukan
Mullõ tull mõtõ, et kuis olõsi, ku mul olõsi olnu ette nätt sündüdä Ramallin? Usku või, et ma olõsi võinu olla tuu tohtri asõmõl.
Minno tege kulla pääle kaeminõ õnnõlidsõs.
minno passiti pääle ja lasti
ma sai turu pääl nühkiq
ma hellähtü ärq
mul tull suur nõrkus pääle
minno tetäs tüült vallalõ
mineq ärq inne ku ilda om!
mineq viskaq sängü pääle!
minejä
mineq joodaq eläjäq ärq!
mineq kumbiq kas mõsu om kuiv!
mineq kodo mis sa tilbõlõt poodi man!
minekigaq om kipõ
minegikiim
Mineq laulaq!
mineq persehe uma jutugaq!
Mineq noq, lepiq Ennuga är.
mineq noq!
mineq no ummõhtõ ärq!
mineq koolitüüd tegemä!
mineq õkva läbi mõtsa!
Mineq otsiq esä ilosalõ üles.
Mineq otsiq uma esä ilosalõ üles.
kuntsväetüs
tervüsevesi
mineq sa kah mõtsa uma jutugaq!
Mineq sõs sisse ja küsüq, ku julgut!
mineq tuu kärotäüs maad!
mineq tuuq kuuri alt puur!
mineq tuuq poodist kergütäjät!
mineq ümbre nuka!
Mineq kaeq, peräkõrd lövvät viil.
mineq kaeq miä tuu mustas sääl tii pääl kas mõni makas vai om koolnuq?
minevaasta
mineq vanon päivin viil santma!
vana aig ja seo ilma aig
mineviguperäq
minejä kaup
mineq vai ullis!
läkeq! läämiq!
Jutt, miä taha mano käü:
määntsegiq vaglaq jüräväq lehti
Määnegi rehk, ku oll aig tagasi alla ronni, läts mu sõbõr ligi liine ni sai välgi är ni jäi meeleldä pikäle maha.
Määndsengi mõttõn oll jälleki tegemist "uma keele" otsmisega nigu Siuru aol.
määnegiq nõgõl tsusas nappo
Määnestki pagõmist näil plaanit es olõ, ku esä veli näile uutmalda küllä sõit ja teedä and, et sais om ohtlikanõ ja timä om otsustanu pakku minnä.
tulõ-õs midägiq vällä
kuigiq tunnõt ärq et seod inemist saa-ai uskuq
määnegiq vari hubisi saina pääl
pujanaanõ oll virk ummõlustüü pääle
Pliinikene
ministri pand ammõdi maaha
ministri and mõistaq et tä või tagasi astuq
ministri käsk
ministrile saadõti sõnnom
Soomõn tsiteeritäs täämbädseni pääväniq mitund Canthi Minna lausõt.
minnäqtahtjit oll veidemb jago
Mino Võromaa. Võro Instituut. (omma ́ koolilatsi kirätüü ́, tarvidada saa setokiil ́dsid).
muq aigo umbliq rättsepäq viil käegaq
Mu armastus löüd lühkü lõpu, ku ma teedä sai, et Käbi sehverd Ingmariga, kuulsa Roodsi filmisäädjäga.
mu artiklit tetti peris pallo lühembäs
muq meelest
muq meelest om täl elon ülearvo häste lännüq
"Dollyt? Peris umas?" küsüs preili Tuupanen.
Mu iin saisja katõ suurõ kiikotitävve juurõviljoga naanõ kai poisilõ otsa, naaraht ja ütel: "La', habibi" ("Ei, kullakõnõ!").
muq elopääväq ommaq loeduq
Mul olõ-õs tuud ilman varrampa ette tulnu.
Mu rõividõ perä joud kah palaviisi peräle, viimäne tulõja oll kohvri.
muqkaq üten olõ-iq sul midägiq pellädäq
Esä om mul peri Liibanonist.
Mu kass, kiä oll aastit mu sängün maanu ja kinka ma sagõhõhe mürrässi, oll koolnu.
Mu ärütlemist ni jonni võeda es kuulda.
Mino keskkoolin Tarton oll üts väega kura olõmisõga keskiäline ihoharotamisõ oppaja, perrekunnanimega Palk.
Mu kodo nimi om Tarto.
mu kodo om säälsaman mõtsanuka takan
ma trehvsi tedä kõrras
Kõgõ inämb taha ma, et maailman olnu rahu ja sõprus, kõik inemiseq olnu õnnõliguq, kongi olnu es sõta, nälgä, kõik latsõq saanu koolin kävvü.
mullõ külh avitas
Mul om papa olõman.
maq joht tiiä-äiq
Mu lugu kõnõlõs psükiaatriahaigõmaja ravialotsist.
muq mälehtämise perrä oll tuu radokuun
Mu meelest om tähtsä mõista ütte kiilt, kattõ kiilt, kolmõ kiilt vai viil inämb kiili.
Mu meelest om papakonkurss põnnõv mäng. Ku sullõ miildü-i, mine är.
Mu naanõ oll tuu vasta, tä ütel, et sõit Eestist ärä õnnõ sõs, ku tä pandas rongi pääle ja viiäs vägüsi siist minemä.
Mu nimi om Alexander Magnus Skjorshammer.
Nimi om mul Pepe, ma olõ peruulanõ ja elä Estin, timä pääliinan Talnan, jo päält 20 aastaga.
muq õnnõs jäi kontrolltüü ärq
mu hädä om tuu et olõ väega suur unõhtaja
Mu uno käve arvada kolm aastakka psükiaatriahaigõmajjo vaiht.
muq pääle hammast higoma
muq peräst tekkeq miä taht
muqrassu miis
muq osa om tan sääne
Mu rühmän oll ütspoiss, kiä mullõ õkva sukugi es miildü.
minno taheti ka asalisõs tetäq
mino taadõ seo asi saisma ei jääq
muq teedäq om kõik kõrran
mu teretüse pääle tä õnnõ mükähüt
minotit ka tohe-iq kaotsilõ minnäq
muqkaq üten tüütäjäq
mu kõgõ ligemb ülemb
ma vali Tüüeräkunna
Mu vanõmba olli üte noist, kiä tõõsõ ilmasõa aigo Ruutsi pagõsi.
mullõ lahkõ
Mirtelil oll ́ külh veidikese kurb miil, et arbuusõ kasvatamisõst midägi vällä es tulõ', a hõpõsõlg miildü tälle väega.
Mirtel ja Mia elli' tegelikult liinan, a käve' vaihtõpääl maal vanaimä puul külän.
Mirtel ja Mia lätsi' jälki maalõ vannaimm' kaema.
Mirtel oll ́ vanalõimäle sada kõrda kõnõlnu, et tekku ummõtagi hindäle ka arbuusipinnär, kavva või naid hõrakit ja vabarnit süvvä'!
Mirtel mõtõl ́ esi' arbuusõ kasvatama naada'.
Mirtel sai arvo külh, et vanaimä om vana ja täl o mummi marjuga niigi hulga tegemist.
kunal aiga sa tulõt?
Midä?
midäs?
Midä nä sääl rannan tegevä?
mis mõttõgaq sa taad asja tiit?
mis helüq naaq väläst kuulusõq?
Mis aost täpsähe?/Ku pikält taa joba nii om olnuq?
Miä esä ütles?
Miä juhtu? Kas teil om kiäki är koolnu vai?
mis aos sa kodo mõtlõt tullaq?
miäkiq olõ ei igäväne
mitte miäkiq es annaq vällä midä tä periselt tund
miäkiq väsüdä-iq rohkõmb kuq tüüldäq olõk
midägiq õkva ku vaivas kõgõ tä hinge
minkagiqperäst
Olõ-i midägi tähtsämpä, ku uma kodo löüdmine.
edimiä praksahtu
edimiä prõksaht
mis larm taa siin om?
mis kõpin tuu oll?
miä koton vahtsõt om?
mis nutsak sul kangli all om?
Määndse konkursi ti är võitsõti?
Määndse konkursi? Laulu uma!
mis kikkal viga kellädäq ku kana ilma hannaldaq
Mis kuradi kaardiq neoq ommaq?
Määne kuri joud sundõ pakikõrraldajat pandma inne kõkkõ mu sukkõ ja ihomõssu tuu transportööri pääle?
määnest laida miis tä om?
määntseq eläjäq nuuq säänest hellü tegeväq?
miä elläi saa noq ussõst kõik kotusõq ommaq pallaq!
MIS SEO MASMA LÄTT?
miä ma täst siiäq vaivussihe jätä
mändse moodu perrä taa tüü om tett?
Miä meist saanu', ku mulda es olnu " ? Kõigi kasvõ elo olõnõs mulla toidusväärtüsest.
MIÄ?
määntse mõttõgaq ma piä tühjä tüüd tegemä?
kuis tä sullõ tundu?
mis mütsähüseq nuuq kääväq?
mis ulluisi sa kõnõlõt?
Mis nimi?
Adson pruuk reeglinä uman luulõn selget rütmi ja riimi. A miä om viil pääle taa "adsonliku" võro luulõ tunnusõs?
määne sais jäi?
Mis om? Istut tan ja olõt vakka!
Miä noq? Kallistamisõ iso tull ́ pääle printsessal?
miä taa massin mass?
kohe sa tahat vällä joudaq?
Määne Su hüüdnimi om?
minkast su vele ärq tund?
miä um tõtõ?
minkperäst
minkperäst sa õkva minno himostat?
mille pääle sa niimuudu vihatsõs lätsit?
mis naidõ sõnnogaq üldäq tahetas?
Mille Sa hindäle kodolehe teit?
Mis põhjus seo om, et mitte laiva pääle laskõ.
Kuna saadat e-kaartõ, kuna sms-e, kuna periskaartõ?
määntse rahva hulgast tä om?
miä ribahuisi tuu ärq
miä sa hinnäst tapat lasõq noorõmbaq tegeväq!
mis sa hindä väsütät!
midäs sa heigotõlõt?
miä sa tan tihnõlõt tulõq süümä!
miä sa hädäldät kõik aig?
miä sa tiristelet mullõ päiv läbi?
miä sa hiilit tan niguq varas!
midäs sa sutt pelgät?
mis sa ilmaaigo umma vihha kasutat!
miä sa ilmaasandaq umma süänd vaivat!
miä saq ilmaasandaq uhkut ajat!
miä sa sikistät ilmaasandaq egaq sa kohegiq päse eiq
miä sa hüniset kõnõlõq kõrdapiten!
! miä sa jahit naidõ tütärlatsigaq!
midä sa jorrat mu külen!
miä sa käüt mul takan?
mis sa käüt mul hannan!
{kõnnõk} miä sa käüt nöpse pite!
miä sa käüt nõna noson esiq tahat viil naist võttaq!
miä sa viät kõgõ taad kraami üten?
miä sa tükit tahaq tõisilõ jalgo!
miä sa kirvõgaq jupsit tan om saagõ vaia!
mis sa nokutat siin läämiq ärq kodo!
mis sa kõvõrdat käüq tiid pite!
midä sa kükütät tan?
mis sa lehvität tan küläjuttõ?
no midä sa minno kiusat!
midäs sa minno tsusit?
midäs saq mulgatat!
midäs sa mäürät olõq vaiki!
midäs sa mämähät kõnõlõq selgehe!
miä sa sampsit naidõ joodikidõgaq?
mis sa naidõ pitsegaq jandat võtamiq takanast!
miä sa nii kavva ehitelet hinnäst?
midäs sa olõt mul kõgõ haran!
mis saq nukan norotat?
miä sa lökkelet ossõndaq hinnäst tühäs!
midäs sa hiilit!
midäs sa mulgatat olõq vaiki!
miä sa poiskõnõ kõrkõlõt olõq vaiki!
mis sa vahit!
mis sa noq ulli ajat!
miä sa ruubõlõt püsüq paigan!
mis saq tan hupalõt-hapalõt tiiq ilosahe!
miä sa röögit üüsedsel aol
miä sa tan jalgo tillutat?
miä sa tan nii kavva tohkõrdat ku magama saa eiq!
miä sa niimuudu ruubõlõt annaq hindäle puhkust!
miä sa tuu pääle ütlet?
mis sa taa lavvalinagaq viil uhkust takan ajat!
miä saq taast arvat?
mis sa tast viiolist kräädsütät?
miä sa tuu tüügaq nii väega ruttat?
miä sa persütät tan tiiq midägi!
midä sa tan mõtsan ülepää tiit?
miä sa tan märiset niguq vana märikahr olõt ärq pahanuq vai?
mis sa tan kiibõrdat püsüq paigal!
miä sa siin tolgõndat?
miä sa tan mullitõlõt süüq virka!
midä sa tadit siin mua seen!
miä sa tsäägatat tä külen?
mis sa tedä kõgõ tsaunit!
mis sa sülgelet?
midä sa tilbõlõt mul jalon?
miä sa kärsität külq sa uma raha kätte saat!
midäs sa tühjä hädändellet!
mis saq tühjä tursotat!
miä sa ripsit jalgo pääl kas olõt joonuq vai haigõ?
miä sa tutvit inemiisi tiität?
miä sa tohrat otsiq rahuligult!
miä sa jürät mu hinge!
kui sa kitit?
Mis, sa ajat esäle viil vasta vai?
miä sa vana taska taskatat!
miä sa vannut häbendäq no ummõhtõ!
midäs sa rõibõq röögit!
miä sa vinnüt tiiq rutõmb!
miä sa iriset tõisil om niisama rassõ!
miä sääl õks sõidamiq no päälegiq
miä sääl kavvõdan sinetäs?
miä sääl sünnüs?
miä taa harak tan kätsätäs?
-Mis om võro catering ja kuimuudu tedä võro keeli üldä?
Miä taa luu man minno kõgõ inämb hahmahtama pand, oll tuu, kuis vanõmbidõpaar nigu esihindäst mõista naas jälki hindävaihõl paaritamismängõ mängmä ja riigipüürdmist tennü kala olli jälki umas võedu seldsilise nigu innegi.
Mis om tuun halva?
kuis tuu mullõ putus?
miä tuust inämb kõnõldaq
miä tan sis nii esiqerälist om?
Midä tan tetäs?
miä siin tühjä vaiõldaq
Miä tuust?
Miä Sinnu laulma pand?
miä sinno vaivas?
Määntseq mõttõpildiq ildampa Su pään ommaq kõrdunu?
Määntsit teleseriaalõ ja mille Sa viimätsel aol kaet?
Määntsen seltskunnan hariligult nall'u kõnõldas?
Määntsin trennen vai huvitsõõrõn käüt?
miä su kängänummõr om?
mis sul hindä kaitsõs üldäq om?
miä sul hummõn plaanin om?
miä sullõ trahvis panti?
miä sul taa tilu välän om varõs vii tilu ärq!
mis sul siiäq asja om?
sul hää kõnõldaq!
Määndse taht muu opiainõ võro keelen oppamisõ lättes om parhilla järest inämb pruugitav opiainide poimitult oppaminõ/opminõ (lõiminguprintsiip).
miä tuu lugõ!
Miä tä, nuur miis, õks tan kolkakülän tege.
mille sa taad teit?
misjaos om tuud vaia timäle kõnõldaq?
midäs tä sinnäq otsõ V tükke?
midä tä sust õigõhe taht?
midä teedüst sa tuut?
Miä tä tege?
miä teid murõhtama pand?
mis ti eläjät kunnutat innemb tapkõq tä ärq!
midäs ti molotat nakkamiq minemä!
midäs ti mulistat mualumbin?
mis ti tsangut tä külen?
miä ti molotat nakkamiq minemä!
mis tiiq noh tan katõgese kudistat?
miä ti tan tülütät?
mis ti timäst mõnitat?
midäs ti tühä asa peräst nädselet?
miä ti uuratat ja küsüt nii pallo?
miä ti sordit võtkõq kõrrast!
MIDÄ LAAGRIN TETÄS?
Miä toimus?
Miä tuu õnnõ, miä õnnõtust?
mis tüü sääl kontorin õks om palas logõlõminõ ja videlemine!
mille taa asi nii läts?
mis tuli tuu sääl pilkskõlõs?
määnest sorti auto sul om?
midä vahtsõt?
midä sa kuulutat?
mis väegaq ma tsiko tast kavvõmbal hoitnuq?
Määnest varandust sa säält Internetist otsit?
mis mäng om?
Mis herrä ma õks tan olõ.
mitmõ ajastaonõ tä om?
mitmõaastagadsõq hainaq
Mitmõ' laulu' kõnõliva' mõtsast ja puiõst, selle et tuust kõnõlõs veidü inämb ku aasta peräst tulõv neläs Uma Pido.
Mitmit tindikusortõ ja josserandi harisirmikut om tan löüt Eestin edimäst kõrda.
mitmõharalinõ
MITMA NÄOGA PIUSA
· mitmõkeelisüs aokirändüsteksten
Mitmakõisi pandas välläandit kokko ja luvvas laulõ.
soeq saavaq mitmõkõistõ jako eskiq noorõst põdrast
mitmõgese ti läät?
mitmõkõrdnõ hind
mitmõ kõrragaq viniir
Mitmõ laulu jaos oll tuu edimäne kooriesitüs, tuu tähendäs, et esitedi uudisloomingut.
mitmidõ eloallo pääl pruugita eiq väikeisi kiili pia sukugiq
Mitmõl kõrral juudi kinkagi koton vai kodomuro pääl.
Mitmõl kõrral oll mõni meist alkoholikihvtüse veere pääl, a mitte kiäki ei olõs arvanu, et tuu või ka kinkagi jaos õnnõtumbalt lõppõ.
mitmõl puul Võromaad
mitmõnädäline
mitmõs sa võistluisil ollit?
mitund asja ajama
mitu poiga vana taa lehm om?
tetäs ütte-tõist põnõvat opitarrin,
Mitmasugutsit tõistõolõmisesuuvõ tegüs kirändüsen esieränis paljo 1960. ja 1970. aastide vaihtusõl ni naide tõisildetett otsingite üts vällündit om mõnõl juhul ka Lõunõ-Eesti keelevariante pruukmine.
Õgasugudsidõ mänga mängmine, koh ́ om vaja seto keel ́eh kynõlda, lihtsäbide rahvalaula laulmine, setokiil ́dsidõ laulu- ja ringmänga tegemine.
mitmõ asa ütenmõjo
Mitmide lukõ puhul saaki-ei arvo, kas nä omma latsikirändüs vai olõ-õi - a Jaigi pedämine õnneütsindä latsikirändüses olõ-i ka peris õigõ, selle et muinasjutt või jo olla adresseeritü ka täüskasunulõ - nigu tä näites "Võrumaa juttudes" tüküs olõmagi.
Mõnõst viikogust võit löüdä' ka jõõvähkä, a võrrõldõn innembidse aoga om jõõvähkä jäänü õnnõ ütsikide järvi sisse.
mitmõ tüüpingi tüütämine ütel aol
kiriväq rõivaq
· mitmõkõrralinõ hindä­pidä­mine kirän­dü­sen ja keelen
mitmusõ nime- ja umakäänüs
Mitte õnnõ müger ummi uusõ ajamisõ man ei olõnõ' mullast.
mitte ei lastaq maadaq
lasta-iq joht ummi mõttidõgaq ütsindä ollaq
Mitte et ma kahitsõsi midägi vai arvasi, et tõistmuudu olõsi parõmbahe lännü.
Olõ-i joht väega spordimehe muudu hinnäst niimuudu ülevän pitä.
Piätüsen olõ-i inämb kedägi, kiä bussi pääle lääsi.
Mitte kiäki es lausu sõbra kodotii pääl sõnnagi.
puuduliguq tiidmiseq
Mitte kül' metalli kujol, aga nigu "kuldnõ" elokõrd, - ilosidõ mõttidõ, hää annõngu kujol ummi ligimäidsi hääs.
Ilman es piä minkastki puudust tundma, õnnõdu olõma vai murõhtama, mis tujoga järgmäne hummok herädä.
"Koski ei tulõ' niipall'o hüvvi tundit ja mõttit ku sannalava pääl." F.E. Sillanpää
ei ilmangiq
väegaq kehv elämine
puudulik hinnõq
Minku-i sisse!
sitasiin
Mittetulosaamisütisüs (lühendüs MTÜ) om vabatahtlinõ ütisüs, mink tsiht vai päätegemine olõ-õi majandustegemiisi läbi tulo saaminõ.
Mittetulosaamisütisüse alostaminõ.
Mittetulosaamisütisüisi säädüs.
Mittetulosaamisütisüisi statistiga äriregistrin.
Mittetulosaamisütisüsq võivaq alostaq vähämbält kats kihhä. Nuuq võivaq ollaq füüsilidseq ja juriidilidsõq kihäq.
Mittetulosaamisütisüsq võivaq alostaq vähämbält kats kihhä.
ei sukugiq
mitu kotti kardohkit nä saiq?
mitukümmend opilast sai kitüskirä
mitu miist kutsuti politseijaoskunda ülekullõmisõlõ
mitu üüdpäivä
mitu raamatut kirästüs aastan vällä and?
mitu saandikku sul maad om?
mitund sorti kalaq
mitu livvatäüt süüki
kujoandja
vahtsõaolidsõq ehitüseq
Ja mõtlõsimi tuu pääle, kohekotsilõ mul kipõt om?
Mõtõlda, ku tuu om Musi! Buss tull ja ma lätsi kuuli.
mõtõldaq!
moodunäütämine
moodutarõ
mõisaq jaatiq lakja
mõisa härbänil om kats siibhoonõt
mõisa härbän tetti vahtsõst kõrda
mõisapark
mõisapreili
mõisidõ ärqvõtminõ
Moisekatsi Elohelü 2017 om mälehtüses ja muusikalidses kumardusõs Podekrati Üllele.
Moisekatsi Elohelü nummõrdõn:
26. aprilli õdagu alostusõga kell 20.00 lauldas Moisekatsi Elohelül päiv Uma Pido laulõga mõtsa taadõ ni tetäs valla XIV rahvamuusikatüütlüisi festival.
Moisekatsi Elohelül saadõtas päiv Uma Pido laulõga mõtsa taadõ
"Moisekatsi Elohelü miiskunnal om sändse ütenlüümise üle väega hää miil - mi tahami alati tennädä kõiki festivali esinejit mändsegi meelüssega ja seokõrd om asi nii mõnusahe lahendõdu," ütel festivali projektijuht Tammõ Livii.
Mõisa
mõisnikõl võeti maa käest
mõisniguq teiq talomehist oraq
mõisnigu sohilats
mõisnik võisõ talopoigõ karistamaldaq nuheldaq
meelegaq mõistaq et tä julgu es tuust kõnõldaq
ma panõ timä teko väega halvas
mõistaq ärq miä taa om sisest siiu-viiunõ päält kullakarvanõ?
pruuvsõ ärq arvadaq kiä tuu mullõ naaq lilliq saat
mõistõti mõistatuisi
Mõistatusõ ́.
arvosaamaldaq asi
arvosaamaldaq tego
meelegaq mõistaq et egä alostus om rassõ
tähendüisi vallalõkõnõlõminõ
arvosaaja tõõnõpuul
sai arvo et tä püüdmiseq olliq tühjä lännüq
sai arvo uma teo ullusõst
tõõnõkõrd om targõmb vaiki ollaq
arvosaamaldaq asi
mõistmaldaq inemine
mõisa torot maa ärq märke karamõisat tetäq
ümbrenukajutt
mõistusõperi rehkendüseq
mudsulidsõq
mudsu om nührüs lännüq
mutsu olõ-iq kõigilõ üttemuudu jaet
mõisa võisõ elläq talomiihi tüü nõal
mõoma mõotama
mõos häste
tähtsä inemine
mõoala
tegüsämbäq mooduq
mõiksa ülesastminõ
mõo alt vällä
mõoala
moksa kiil
mõlõmbaq latsõq naksiq üteliisi kõnõlõma
mõlõmbaq olliq seon asan ütte miilt
mõlõmbaq tulliq kõrragaq pistü
Mõlõmba kuultuurkunna jaos tähtsä om pikkä aigo kuuman olõminõ, mõtlõminõ ja mitmõsugumadsõ taia ni kombõ.
mõlõmbal puul tiid kasusõq puuq
tõõnõtõõsõ hoitminõ
mõlõmban pangin om ütsvõrra vett
mõlõmbast otsast teritet pleiäts
mõlõmbidõ saa tetäq
mõtõl halvo mõttit
kloppi
lohkliganõ kann
klopin
märises laulujorro
Mona Lisa salanõ naarahtus
Mõnt aigo es olõ Jürist midä kuulda es, kooni paar kilomeetrit Aruküläst välän, vana välgilöögist häönü vinne kerigu kandsu pääl lätsi käümä ehitüstüü.
Mõni aig päält tuu ma kuuli, et Palk ollõv hindä üles poonu.
Mõnõ ao peräst pakuti meile parõmbat elämist Assakun.
Mõni aastak tagasi ma trehvsi ütte vinläsest vanamiist, kiä käü pallide jalgoga.
mõnõq inemiseq ommaq jäledüq
mõnõq istõq mõnõq saisiq pistü
Mõned kaadrid liikuvast jäärattast. Taustal mängivad karmoškat 2016. aasta Vana-Vigala folkloorilaagrist osavõtjad.
mõnõq kompvegiq olliq viil alalõ
Mõnõ' sordi' kasvõ tulõva palomõtsan (tiidüse keele perrä) mano', ku kõrvuisi säädi kanaristumõtsaga.
mõnõq eläjäq korjasõq talvõs hindäle naha alaq rasva
Mõnõ möövä nätsü - vai nt lohvõ (sääntse nigu aian, valamisõ jaos), mõnõ pakva, et tõmbasõ valgusfoori iin saistõn autoklaasi üle.
Näüdüssit
mõnõq veiga pidäväq jäneselihha luuh
Mõni tsekond päält tuu lei välginuul õkva mii aida, nii et maast linnas mulda vällä.
mõnõq tõmbasõq suitsu moodu peräst
Mõnõq koolõssõq vereldä är.
mõnõq tiinväq perädü suurt rahha
Mõnõ tulli lihtsähe sanna, tiidmäldä, miä tuu savvusann om.
Kõrrakõsõ ao peräst oll sõbõr jälki nigu magaja.
mõnõl kalal om naha pääl limo
mõnõ kuugaq harisimiq pulkõgaq süümä
Mõnõ kuuga läts' taa teedüs väega lakja ja säält naas' pääle vikurnäkõ pruukminõ üle ilma.
mõnõl pinil ommaq kõrvaq lundin
mõnõl tsirgul om hand hargikallaq
mõni elläi om pümmen verevide silmigaq
mõnõl puul kuulõ-iq muud ku sõimamist
Mõnõl riigil ei olõki riigikiilt, näütüses Austraalial, Eritreal, Luksõmburgil, Roodsil, Tuvalul ja Suurbritannial.
Mõnõl riigil, näütüses Eestil ja Albaanial, om õnnõ üts riigikiil.
Mõnõl riigil, näütüses Iraagil, Itaalial ja Hispaanial, om üts üleriiklinõ riigikiil, a mõnõq keeleq ommaq lisariigikeeleq mõnõn tähtsän piirkunnan. Mõnõl riigil ei olõki riigikiilt, näütüses Austraalial, Eritreal, Luksõmburgil, Roodsil, Tuvalul ja Suurbritannial.
Mõnõl riigil, näütüses Iraagil, Itaalial ja Hispaanial, om üts üleriiklinõ riigikiil, a mõnõq keeleq ommaq lisariigikeeleq mõnõn tähtsän piirkunnan.
Mõnõl riigil om mitu riigikiilt, näütüses Belgiäl, Soomõl, Afganistanil, Paraguayl, Boliivial, Indial, Šveidsil ja Lõunõ-Aafriga Vabariigil.
mõnõl roodsikul naasõl om kõva joud
paaripääväne lats
paaripääväne ettevõtminõ
mõnõtunninõ meresõit
mongoli volt
Mõni aastak ildampa, ku Eesti sai vabas, sai ma Eesti kodakundsusõ.
mõni aig tagasi
mõni ainõq om vuulsamb ku vesi
mõni rõuhk mõistusõ mõni tundidõ pääle
Mõnikõrd tetäs ka ilma helüldä eurütmiät.[1]
mõnikõrd naatas tühä asa peräst tsankõlõma
Tõõnõkõrd olli nuu müüdäpäsemäldä vangivõtmisõ, tõõnõkõrd otsiti näide vangivõtmiisi jaos lisakinnütüisi.
Mõnikõrd Oliviagaq ka veidüq pahandõdas.
Mõnikõrd omma auturi tiidligult pruuknu rahvalaulõ vormivõttit.
kõigildõ sündsä miis
Mõnikõrd timmä es näe mitu päivä, a alasi tull tä peräkõrd vällä.
tõõnõ jututas inämb tõõnõ veidemb
mõni kaupmiis pett
Mõnõ mehe tegevä esi umile tekstele viie (Aapo Ilves, Jan Rahman), naide luulõtuisi umma viie pääle säädnü ka tõse muusiku (nt Pehki Jaan muusikunimega Orelipoiss).
Määndsitki võro draamatava tegünämise kibõnit või tast sõski löüdä, säälhulgan Adsonilt - esieränis ehk timä näitemängust "Lauluisa ja kirjaneitsi" (1930). Taa päätegeläse Kreutzwald ja Koidula omma pantu kõnõlama ka võro keelen ja tegevus toimus sõs ka Võromaal.
Mõningit vahtsit juuni tulõ taadaigu ka võro luulehe, a proosapilt pakk suurõste naidsammu häädüisi, miä tutva varatsõmbastki: võro kiilt om proosan vähä ja ku om, sõs päämidselt dialoogõn. Eelistädült näütäse võro identiteeti mõnõ teksti, minkal om mälehtüsline kallak.
Mõni sais ja müü ka sõs, ku kuul viil käü, a suurõmb jago tulõ vällä päält lõuna.
irveles vanno inemiisi
mõni tiijupp sai vahtsõ päälüsse
kruut läts pümmes
monopolisais
ütejumala usoq
üteline muusiga
videli jupp aigo lämmän vannin
HÜVÄ MAKÕSÜÜK ́
Hää sannankäük nakkas pääle lahkest meelest ja hengerahust. Sannaperedega ütenkuun toimendadas sannaga, tetäs süvvä ja süvväs, opitas mõnt tüüd vai tarkust.
mooska tätä
Hää salat tuunikala ja aiaviljuga, mink pääle om valõt vinegretihämmätüst.
makus halu kuntõ seen
müüblitükk
Mööblihoidla
Saa ei unõhta tuudki, et mi maast käve ütteviisi sõto üle.
müüdä minemä
käügipäält aimiq ka muid asjo
mõõdaq puutüve korgus ja rõnna korgult läbimõõt
viskaq samm pääle ku pikk taa pinnär saa!
saina piten juusk rõõnõq kos varrõmb olliq juhtmõq sisen
vahtsõ ao kunst
vahtsõnõ viievõigõlus
vahtsõnõ viievõistlus
moodu perrä rõivin
vahtsõ ao riistogaq labor
Muudsan rõivan tulli 18-19. aastagasaa vaihtusõ paiku tarvituistõ naisi jakitaolidsõ kampsi ja miihil lühkü pindsaku muudu vati.
Lätt müüdä viil üts minot.
parrahe küdset tsileliha kohvi-sokulaadihämmätüsega aiaviljopad'a pääl
mõistusõgaq süümine ja juuminõ
mineväaastaga mulluq
mineväaastaganõ mullunõ
mineväl aastagasaal
Läts müüdä pia kümme aastakka, kooni ma jälki estläisiga kokko sai.
luudi selts
sai luudus kõrrõsõlm
müüdäminejä asi
mõõga pää
lupaq täl arvadaq et täl om õigus
{kiil} tunnistaja kõnnõviis
tekk uma helü tävveste võõras
sahvti om inämb kümmend purki
Mooskal ettevõetav tüü om üts suur pruuvmine ja opmine, kos tiidmist võedas vannu pilte ja joonistuisi päält.
sahvt oll purgi veeregaq tasa
sahvt om käärümä lännüq
Mooste Elohelü, see on:
Moostõ järve veeren laulõtava viie koorilaulu hulgan omma' ka "Võromaa laulu'" ja "Võro kiil," mis ka 1. juunil Kubijal helisemä nakkasõ'.
Moostõ järve veeren laulva' Moostõ segäkuur, Tilsi segäkuur ja Põlva segäkuur "Kevadised Hetked!".
Moostes künti folgimaad
mõõtminõ mõõduvõtminõ
mootor inne üte kõrra
mootor naas savvu ajama
moodori tulonäütäjä
moodoril om muting man
motoripüürdeq
motori täüskuurma
moodori jukõrus
moodori herksüst and timmiq
punnvõrr
mootor just läts käümä niigu potin
moodor läts kuumas
moodor pand hürrämä
motor jõrras
moodor om timmin
tsikli mass terve varandusõ
motor saistu
moodor tukkas tohon
moodor tsuhaht ni jäi saisma
kõlbats
sündsüse häömine
lahkõ om sisse löönüq
puhkats pohkats
morsa porsaq
mõrsjaikk mõrsjaikminõ
tapja oll kinniq võet
mõrohain kirphain
mõttõst sai tego
märgütedi tuust miä oll om ja tulõ
olõ es määnestkiq huvvi
märgotas, mia saa kodokotsõst edespidi;
lugu miä pand mõtlõma
Mõtlõma pand ka sääne as ́alugu, ku raha sais pikkä aigo nõudmiseni vai tähtaolidsõ hoiusõ pääl, miä periselt om ette nätt lühkeist aigo hoitmisõ jaos.
rumaluisi
rummal tego
mõtlõminõ märkmine
mudsu oll täl kogoni puudus
Ma mõtlõ, et kas tuu ei olõ kuurmas - kõikaig nätä tõisi häti, miä kestvä igäväste.
Mõtli, et panõ kirja väikse johtumisõ umast elost, kon kuigi es saa jättä nii, et ei olõs midägi tennü.
Mõtli, et tä nakas ikma.
mõtli ja halgahtkiq!
meelüskeli umma hengesaiso
mõtõl kõvva
mõtlõq mõttõgaq mis sa suugaq kõnõlõt!
mõtlõja inemine
tsiklipark
mõttõkipõn
mõttõq hüpüskeliq siiäq-sinnäq
mõttõq ommaq hajovallaq
mõttõq ommaq muial ku tüü man
mõttõq kääväq ummamuudu
Innekõkkõ oodami kir'eldüisi (mänguq) ja juttõ (nal'ajutuq, juhtumisõq), laulutekste ja ütlemiisi.
tühi jutt
mõttõlt sisult üts
mõttõhälgähtüs
mõttõhe jäämä
targa mõttõgaq märgütüseq
mõttõtüü huug
molotama
müüdä miis
sündmäldäq inemine
tühä tüü tegemine
halgahtus
MTÜ Karula Hoiu Ühing
MTÜ Sänna Mõisakeskus
mu auto lää-äiq lämmäst pääst käümä
muagaq ravitsõminõ
muatama
lädsälik lödsälik
muatsukõlus
mutõllinnuk
Mu imä olgi tuu üüse saanu insuldi.
Mu imä oll joba käünü vett pruumman ja kitt, et vesi om väega lämmi ja hää.
Mu imä om olnu väega hää.
mu edimäne tüükotus oll latsiaid
{kasvot} jundipisiläseq
ihoperi rõivaq
perstmüüdä sohva
laisalik miis
pohmist hindäl kõtu täüs
sipul
junnikasvoq
mu helü võtt kolm oktavit
muhenõma
tsohehõhe tsohehõlõ
mahhe nägo
Hindõ olli mul hää ja mullõ joudsõ häste peräle nii matõmaatiga, keele ku aolugu.
mu meelerahu om kaonuq
juhmliganõ ja osliganõ puu
kunni aja käe pääle ku ärq lüüt
olõ-iq tan midägiq naardaq nii või egäütegaq minnäq
Muidogi ei kasu, ku inemine naid istuta' ei viisi'!
Muidoki ma es mõtlõ, et kunagi köüt saadus mu Eestiga kokko...
Muidoki es olõ mi periselt tuu külä kõgõ suurõmba "nuurjoodigu".
muidokiq ma hummõn tulõ
muidokiq mi tei imä tahtmisõ perrä
Muidoki ma olõsi timmä hindäle tahtnu, a tuud es saa ma hindäle lupa, nii et mi naksi hillä-tassa tälle vahtsõt peret otsma.
meelegaq mõistaq tä tiid
muidoq tä kõnõl pallo a täämbä es
jutussin lätt tõtõ vällämõtõlduidõ asjogaq segi
jutussõq miildüseq ütteviisi noorilõ ku vanolõ
jutussõ-mäng latsilõ
innemuistinõ vägimiis väkev sõamiis
rahvajutussõl või mitu varianti ollaq
Muistinõ asi
muistinõ elokotus
Mu jala olli mitmõ kotusõ päält paistõdu, käe niisama, selle et vihadsõ kimalasõ olli mullõ kõigipooli poksõ pandnu ja ka lamba olli uma osa saanu.
Muial Eestin kanni mehe hamõht kaadsu seen.
Muial Eestin ilostõdi õnnõ käüsside värvlit.
Muial Võromaal naati 19. aastagasaa keskpaigan kandma vahtsõmbamoodulist ligi kihhä pihaosaga seesega kampsi.
Mukka üten reisjide tujo nõssi tuu pääle kül kimmähe.
mukitas ja säädeles varokaehtusõ iin
mu kõnnõ pääle lätsiq inemiseq silmi näten vihatsõs
Mul õnnõ esä jaos om seod varandust vaia.
mul autol luvvaq pühi-iq häste piät vast vahtsõq ostma
mul tull hää võimalus reisiq
mulla- kivisordiq
Muld and meile toidusõ ja om edimäne asi, teno minkalõ elo ülepää olõman om.
künni hobõsõgaq kardohkaq kah ärq läbi
nä panniq mullõ võlss tõvõ
Muld: mullast mi olõ tulnu' ja mullas mi piät saama.
Muld jälkinä' om nigu vaesus ja mustus.
Muld om mu' jaos tuu tunnõ', miä oll' latsõiän, ku käe' olli' musta' perän põrknapindre pääl tüütämist.
Muld on parhilla' kuradi külm.
Muld om rassõ, tõmbas alla.
Muld om ümärik ja sõbõr sõna, piaaigo nigu hellätüs.
maa om tükliganõ
Muld võtt asõnd maakoorõ päälmädsen jaon ja sais kuun mineraalõst, orgaaniliidsist ainist ja mikroorganismõst.
maan piät olõma õhku
mul olõ-iq seo tegemises varra
Mul olõ-i ütegi eläjäga viil säänest lähküst ei köüdüst olnu.
mul es õnnistuq asast otsaniq arvo saiaq
ma ei lövväq määntsitkiq köüdüssit
mul tulõ-iq vaimo pääle
mul ei halgahtuq eiq
mulgi kiil
pakspudõr
vilu nakkas
ma nakka arvo saama midä tä üteldäq taht
mul lätt pää ümbre
mul naas vaesõgõist hallõ
mul jäi jahmahusõst hõng kinniq V ma hiitü hõngu kinniq
vaotas meele mutta
pitsitäs suitsu näppõ vaihõl
pitsit paprõ peon tutsakuhe
mul käeq külmäseq
Hallõ, et mul timäga pilti ei olõ, selle et meil maja palli maha.
Mul käve jõnks kõtust läbi.
mul tahtmaldaq johtu
Mulla asõmõl pidi süümä väiksit tummit tablette.
maajürräi
mul elo lätt kehväste
mulla kauba hüvihüs
Mulla kotsilõ om viil rassõmb midä üldä'.
mul läts nii ilostõ kuttu tuu asi et kinä kopiga sai
mul läts tüü häste
Mulla häädüs om egäl puul ilman esi'sugumanõ ja meil om olnu' õnnõ, et mii' maa nii viläline om.
Mulla pääle saa ka majjo ehitä'.
Mulla pümehüsen idonõs ja kasus kõik, kõgõ tsillembäst hainalehekesest kõgõ perätümbä puumüräkuni.
maa seen om niiskust veidüq
Mullast olõt sa tulnu' ja mullas piät sa saama.
põrmust olõt sa võet ja põrmus piät sa jälq saama
Mullast küünütäse' vällä edimädse' kasu'.
kuus taht küländ hääd maad
maa tegünemine
maa terälisüs
Mulla värm om egäl puul esi'muudu.
mullõ andas sõnna õnnõ moodu peräst
mullõ ei miildüq kuis timä sündsüsest arvo saa
Mullõ kõlistas sõbõr naistõrahvas.
mullõ lüüdi tahtmaldaq jalalehe sisse viglagaq
ma pidi voori rohto võtma
Mullõ miildüs Eestin ellä tuuperäst, et Eestin om elo targõmb ku inemise.
Mulle miildüs reisi', tsukõlda', päivä võtta', puhada' ja televiisorit kaia'.
mullõ miildüs niimuudu mõtsan hulkiq
mullõ miildüs tiatrin kävvüq
ma väega sallõ papi lugõmist
mullõ miildüseq kõõ rohkõmb valgõq klaariq
mullõ miildüseq timä hääq ütlemiseq
mullõ tulõ miilde johtuminõ latsõpõlvõst
mullõ tunnus taa imelik
mullõ niguq paistu et kiäkiq tull
Mullõ tull ette, et tõtõst hää käküs võisi olla naabri kuuri kaartõalonõ renn hoovipuulsõn käügin.
Mullõ paistu peris nalakas, et ainukõnõ asi, miä tull, olli mu ummi muudu suka.
ma piä voori rohto võtma
mullõ saadõti tuu kotsilõ teedüspapõr et mu auto om platsi päält ärq viid
mullõ soovitõdi tõistsugumast õhku ja ma sõidi mere viirde
Mul oll tunnõ, et siin riigin inemise ususõ ütsütte ja omma väega ausa.
mullõ anti kotus ütiselämisen
nii mõtsik poiss et tulõ kässigaq külge
hõhv näüdäs nuradu vällä
"Mull of Kintyre", tuu Paul McCartney laul käü mul paksustõ pään ümbre.
mulluq kasviq meil peris hääq viläq
minevaasta oll oholinõ aastaig
Minevaasta nimmas tsihtsäädüng Lõuna-Eesti turism Haani suidsusannanädäli ütes parõmbas ettevõtmisõs.
mul matt rinnaq kinniq
mul rauhaq halutasõq
mul nõnan süüdäs
mul koton olõssiq vaikligumb elo
mul oll tundminõ et tä sõskiq tulõ
mul oll kõgõ rahakotikõnõ üten noq läts taa suurõ habinagaq meelest
Mul ollgi joba tegünü üts sõbõr, kinka joba mõnt aigo kirjo vaihtimi.
mul oll käen võrk poodist tuudu söögikraamigaq
mul oll himo kaiaq
Mul oll näide jaos suur kast, et nä kaoma ei lääsi.
mul oll sääne hirm pääl et võtt iho jõdisõma
mul oll kistumaldaq ubinahimo
Ma es tihka minnä, selle et naada tüllü kakma püürhällü pääl sõitvidõ sukkõ peräst oll kül viimäne asi, midä ma olõsi himostanu.
Mul oll mõni meelüs egäst nättüst paigast.
mul oll tekk üle pää
Mul ollvahtsõt kohvrit vaia ni ma otsusti osta tuu Talinast, selle et tan olli tuudaigo hinna tükü maad odavamba.
mul om aigo õnnõ mõni minot
mul om aigo väega näpostõ
mul om kaal haigõ
mul om tegijäjago raamatit saiaq
mul om ainustõ vaia liina minnäq
mul om süä kuri
mul om hää raamat poolõ pääl
ma pelgä
mul om viländ
ma taha juvvaq
mul om umbõ nälg
mul om täpsähe katssada eurot
ma olõ proomi pääl
Mul om üts tõõnõ tutva kah, kinkast ei saa kimmäs olla, kas tä om psükiaatrilidsõlt haigõ vai om asi minkangi muun.
mul om plaan kuuli minnäq
mul om hirmsa jooginälg
mullõ paistus et tan midägiq ei klapiq
mul om laudan kolm sarvilist
mul om õkva silmän kuis esä imägaq tandsõq
Mul om maailma kõgõ parõmb sõbõr.
Mul om meelen, et ma istõ tuu õdak hulka aigo pini kõrval köögin kraanikausi all.
mul om nälg läämiq kohegiq süümä!
mul õnnahtu kõik häste miä ette võti
mul om nii hää miil!
mul om nii ainulinõ asi et saa-iq minemäldäq jättäq
mul om uma raamadumärk raamadu seen
mul om palanik arvadaq ma õks haigõ olõ
mul om maja võõrit täüs
Mul om peremehele üts väiku ettepanõk.
mul om häpe et lasi teil uutaq
mul ommaq sõkõq silmäq näe eiq niiti nõgla perrä aiaq
mul om parhillaq kangõ uni pääl
Mul om raha olõman.
mul om rahha vaia piä saina man käümä
mul om salahast teedüst
mul om salahast teedüst
mul om sääl poodin tutvit
mul om selgehe meelen kuis tä ärq läts
mul om taa asa kotsilõ uma kimmäs plaan olõman
mul om taad mürrä ja jõrra viländ
mul om sinno hallõ
mul om sinno viländ!
mul om sinno viländ
{kõnnõk} mul olõ-iq meelenpidämist
mul om su api vaia
mul om sullõ sääne küsümine
mul om sullõ sääne pallõminõ
mul om sullõ üts eräjutt
mul om ruug tulõ pääl lää segähtä ka tuud vaihõpääl
mul om täämbädse päävä hummogupuul prii
mul om tedä hallõ
mul om tarõ väega segi
mul ommaq tuharaq halusaq
mul om üts rutulinõ asi aiaq
mul om vahtsõnõ tüükotus saiaq
ma tsihi vahtsõt tüükotust
Mul om väega häste meelen tuu tunnõ, et ma olli uma sõbra maha salanu ja olõsi esi pidänü olõma märksämb kõgõ tuu asakäügi man.
mul om väega kahtlustaja miis
mul om väega tihtsä aoplaan
mul om kimmäs kaitsja sälä takan
mul lats taht potitaq
mul om viil kats eksämit võlan
mul om põld tegemäldäq
lõpus ma sai arvo midä tä taht
mul olõ-iq inämb pallond aigo
mul olõ-iq kõrralikkõ üttemuudu anomit
mul olõ-iq lisna kraami
mul olõ-iq parlaq meesterahvast koton
mul olõ-iq tollin midägiq teedäq andaq
mul olõ-iq määnestkiq himmo tuud tetäq
olõ-iq mul muud kingitüst ku paar räbälit lillihäidsend
mul olõ-iq õigust paprilõ alaq kirotaq
tuust ei tiiäq ma midägiq
mul olõ-iq paraq aigo
mul olõ-iq rahha üten
mul olõ-õi tsihte kohe poolõ rühkiq
mul olõ-iq tan midägiq üten kõnõldaq
ma tiiä es hingestkiq et taa pull kuri om
mul olõ es määnestkiq himmo küllä minnäq
Mul olõ-õs sõsard es veljä, aga mul oll must kass nimega Musi.
mul olõ-õs hindäiäliidsi mängoseldsiliidsi
Mul olõ-õs sääntse targutamisõ vasta midägi, aga ilman es võta nä ette noidõ asjo üle arota, õnnõ käve vällä sääntsit juttõ nigu tõtõasjo, midä Ra näile oll opanu.
mul olõ-õs timäst sukugiq hallõ
mul olõ õs sukugiq rahha
mul olõ-õs midä vasta üldäq
õga halva asa peräst mul süä seen kihvahtas
ma naksi hätä pelgämä
mul tsilgahtu tsipakõnõ piimä põrmandu pääle
ma piät taa sullõ ärq hüäskelemä
mul tull timahavva mitu kurnu kanassit vällä
mul tull timahavva mitu kurnu kanassit vällä
mul tull tujahus tandsma minnäq
mul ütskõik kiä mängo võit
mul vanamiis presse iks püksele pruhviq ka sisse sis oll niguq sündsämb vällä minnäq
mul varastõdi kirvõs ärq
mu miis kaes tõisi naisi
- Mu miis tuu raha bussi mano, pallõsi kelgi lainada mullõ paaris tunnis! - Vastussõs mullõ oll tävveline vaikus.
mu mõistus ei võtaq kuis taa sai johtudaq
mu pää oll tävveste segi
mu küpär om täämbädseniq pää­väniq kaonuq
mu naabrimiis sõit taksot
mu naabrimiis om üts andsak inemine
munnõ seest tulliq tsirgupojaq vällä
Mul naanõ/miis ei lupa'!
munakivipõrmand kivitii
Muna kõrvõs panni pääl.
Munamäel oll pallo käüjit
munatops
Munasöögiq
Munast aja hinnäst vällä vagõl. Vagla ainukõnõ eloülesannõq om süvvä'.
muna tümp ots
munaveerütüs
munnõ müvväs tüküviisi
mungaq peiq paastu nelikümmend päivä
mungaq piät maapäälitsist rõõmõst vallalõ ütlemä
mungaq sõrmitsõllõsõq palvushelmit
mungarõivin mehe vaim
munkõ pühäliguq näoq
mul sõsar hoit koton latsi
mu pass om aigunuq
mu pään naas üts mõtõq idänemä
Mu pere, emä ja esä, elli tuudaigo Soomõn.
mul poig joonistas
Mu palgõ veredi armõtuhe.
mu pudru mittesüümine
mürä lasõ-iq mul hinnäst kokko võttaq
Molohkaq
mürrin muidokiq sekä inemiisi
võeti ku hoitkuq
varsaiän lats
murd palaviisi leibä
murri puhma mant ossa
jahudsõq kardohkaq
putõq prääniguq
murrist rädsit miis
murõq lasõ-s täl puul üüd maadaq
murõq vaivas süänd
murrõlidsõq aoq
murõlik
murõq om naasõ hindäst vällä veenüq
murõq oll süämehe pesä tennüq
murõq pitsitäs süänd
Murrõn esä sõitsõ õkva kõrraga tedä kaema.
ilmaasandaq murõhtat
murõhtaja
murõhtaminõ
soet hindäle vahtsõ mäntli
nõvvutõlli külä päält sada õurot
kihvtiprits
Kihvtidse mõtsmaasiga.
kihvtile vastapandja
mürkümä
mürrin tull lähembäle
lehmänisaq ommaq pikligadsõq tõistmuudu ku huunisaq
kihvt mõio kõrragaq
murd kirä neläs kokko
ei piäq kaubast kinniq
murramiq vainlasõ kaitsõst läbi
murraq mullõ üts tükk leibä!
{matõm} murru laendaminõ
{matõm} murru lugõja ja jagaja
mürsükildaq võivaq sinno haavadaq
Jürist sai murrõt miis, kiä naas otsma vastust vaivavalõ küsümisele - mille peräst? Timä tütär oll õnnõ võlss aol ja võlss kotusõ pääl ni jäi meelest är maniaki tii pääle ette.
ärq murdunu siivagaq tsirk
piusaq ommaq hüäq pikäq naid saa jo söögi sisse tsipsadaq
piuss
muroniitjä murotsagaja
moroniitjä tege hirmsat plärinät
murotrull
morotraktor
muskatpähkmäs -vein
No' omma' mu sõrmõ' prii' noist rasõhist ehtist.
asudsõq anomaq
mõskmaldaq anomaq näütäseq et pernaanõ om laisk olnuq
mustaq vaaratunuq anomaq
Mustajõõ veeren Iiperä (Jõõperä) piiranguvüün om rahvuspargi ainukõnõ jõõluht (lamminiit).
mustuma
mustõnuq rõivaq
mustatama nüüsterdämä tüüsterdämä
mustõnd ja puhtaskirotus
musta raamigaq kuulutus
{füüs} must mulk mustõtus
musta juhti rõivas
Mõistatus, ilmuhjamalda', illos! Rasõhus, väärtüsline, eräline, - rikkus.
pümetäjä pilv
katsaharolinõ kiri
võllanali
mustigaq mustatasõq suu ärq
mustiga kasvopaigatüüp
Mustajõõ org
tsiganiq ommaq kõgõ ränno pääl
tsiganiq roitõlõsõq Euruupat piten
tsiganiq tuud pälvvägiq kon mõni lammas hoolõtuhe vai uss vallalõ
mustlasõ juhti
tsiganiromanss
mustlaisi hobõsõq trambõq puiõalodsõ mualõ
kuri nõidus kuri kunts võhlus
tõrvas tõrvassiug tõrvashuss
must niguq tõrv
must ku vana tõrvand
Mustoja maastikukaitsela EELIS Aita Neemre: Mustoja maastikukaitseala - põnev kant Põlvamaa kagusopis Eesti Loodus
Mustuja maastigukaitsõala om maastigukaitsõala Setomaal Verska lähkün. Kaitsõala pindala om 3488,2 ha[1].
Mustuja maastigukaitsõala om maastigukaitsõala Setomaal Verska lähkün.
Mustapää velitside maja
pümme pilv
must hopõn and tuld
must sinine lilla verrev tint
must tsäi
Mustõ toonõkurgi arv Karula kandin om olnu 4-5 paari, naist 2-4 pesätäse' rahvuspargi maa pääl.
Mu eläväneelähtäjäst tarõtiinjäkene oll pääle muu ka romantik.
mu tähelepandminõ nakas lakja minemä
müteti suut läbi et kalaq võrku lännüq
mu teretämine võeti lahkõlõ vasta
mul tüüd õnnõ korjus manoq ma jovvaki-iq taad ärq tetäq
kübäräq lätsiq essükombõl vaihtustõ
ropsna pääle minemä
mu tarõ oll väiku pugõrik üte kängsepä man
müvväq auto jupõs
müvväq kortõr üten tarõkraamigaq
müvväq maja kõõ kraamigaq
müvväq vahtsõq kortõriq
sääd veidüq sõnno ümbre
muud kuulõki-iq ku ti jahtlõmist
Muud ei tiiäq külh midägi.
ettekujotamisõq võro keele kotsilõ
muguq istut ja oodat kunas surm perrä tulõ
tsanklõsõq pääle
muguq kreesatas ja kreesatas kavva ma kullõ
aja pääle umma õigust
muguq otsõ ettekäänüssit et tüüst päsedäq
kõnõlõsõq pääle tuud Õuruupahe minekit
jõhmõldas ümbre kongiq ei püsüq
muguq tülütedäs ja lepütäs jälkiq
muguq tänit et kon sa ollit ja miä sa teit
muguq juuratas ummi küsümiisigaq
Muud varandust olõ-i olõman.
Tõistmuudu es anna tetä.
müvväq olï kõgõsugumast kraami
{nal sõim} päähämäärjä harokõnõ
muusiän
Muuusiän oll mul au nätä ka "Jumala näpojälge", miä, tull vällä, oll Fibonacci piraal.
kaupmehele miildüs ku sa tinkõlõt
müüjä lõigas palknast miitre rõivast
müüjä oll seokõrd väega sõbranõ
kaupmiis petse viie õurogaq
müüjä tiin ostjit
müüjä vali paprõst tuudu sisse kumpvekke
muul om iisli ja hobõsõ sego
rämme kasus kuivi kuntõ ja pervi pääl rämmiq ommaq maasiga muudu
Mu unõn johtu mu imäga midägi väega halva.
Möönü maha miitrelakju siba mu sünnükodo aiast. (Opimass om lits!)
müürü kudama
Muusiän, ku tull mõtõlda kodakundsusõ pääle, es olõ mul kahtlustki ja nii sai väikust jahhest Eestist mu tõõnõ kodomaa.
Muusõumi, käsitüütraditsiuunõ tutvustaminõ
Muuseumi suidsusanna aho eloaig om läbi, ahi taht remonti.
muusõumihe oll üles pant vanno pilte vällänäütüs
muusõumin alalõ hoitaq asjo nimistüq
muusõumin tahiq kõik latsõq püürä käändäq
muusõumitüütäjä
muusõumi välläpanõk oll vanas jäänüq
muusõum om iispäivilde kinniq
muusiga es haaraq tedä üten
muusiga tege pää herksäs
muusiga kisk mõttõq tüü mant ärq
muusiga köüt miili
Muusika kullõminõ tege unitsõs ja sõs tulõ laisk olõminõ parõmbahe vällä.
muusiga mürts
muusigapala
- Muusikastiilide paabel - meile meeldivad eriilmelised rahvamuusikatöötlused, mis loovad silla olnu ja tuleva vahele.
Võip üldä, et stiili poolõst mahusõ võro miihi luu seoilma rahvamuusiga ja folgi ala.
muusigavideo
möi üte lehmä ärq kats jäi alalõ
Möi kleepekit ja nätsü.
möi maja õigõ hinnagaq
möi turu pääl uma majapidämise viljä munnõ mett ja puuviljo
muutliganõ ilm
hiitliganõ miil
Muutumalda' ja haavatav.
A miä sukugi es muutu, oll Võromaalõ umanõ verrev kaaruspailailostus.
muutmaldaq suurus
Muutunu' keskkund sund ́ inemiisi ümbre hindama kotussit, kohe umma rahha panda'.
muutu valgõs tuvis ma.
läts hoolõtus
Mi lätsi herkväle.
lätsimiq kõrrast ilolidsõmbas
naas tüllü tegemä
läts vanast pääst ullis kätte
muutu vanast pääst väega hõelas
Muu, vahtsõnõ asi
Mu vanõmba olõ-õs tuudaigo sukugi viil vana.
mu vanõmbaq ommaq väega vanamoodulidsõq
naabri sahkõrdas salaviinagaq
naabriq tsankõlõsõq maa peräst
naabri kikas sai miiq uma käest tolmutaq
naabril kadõ miil es saaq mitte kihvamaldaq jättäq
naabrimiis jäi vähkä
muidõrahvas
naabridõgaq ei tiiq ma tegemist
naabridõ puult kuulõ-iq hellü ei vallu täämbä
Naabriidõ lätläisi rõividõ mant võtti nitti Rõugõ, a esierälidselt Harglõ ja Karula kihlkunna rahvas.
naabriil käve kõgõ võõrit
naabriil om pia tsillokõist uutaq
Naabridõ mõjo ryividõ man.. Muinasao ryivist.
naabridõ hindävaihõlinõ tsanklõminõ
naabrirahva kukumuna sai aastadsõs
naabriidõ vaihõl oll rahu
naaga
väikukõnõ oppaja
näärivana
tull pikä reisi päält tagasi
naaskligaq saa-iq paksust vineerist läbi tsusadaq
nabavars
haard poiskõsõl harast kinniq
nä ähvärdäseq pääle tii eiq nä midägiq
nädäli edeotsan
nädälileht
Nätäl nakkas neläpääväl, 6. põimukuu pääväl kell 12 Mooska talon, kon om sanna-perimüsmeditsiini opitarõ üten sannankäümisega. Tiidmisi jaga Kaasiku Ahto.
nädälilõpp
nädäline haras
Nädäli peräst helistedi meile Häädemeestelt ja üteldi, et suurõtii kõrvalt oll lövvet mu välämaapass, kon oll jo mullõ nii tarvilinõ aotlinõ elämiseluba.
Nädäli peräst sai ma kokko üte tä tõõsõ sõbraga.
nädäli peräst võtamiq vasta suumlaisi
Nädälist ega riide nä opva ja tegutsõsõ õnnõ võro keelen.
Nädäli lõpun inne ärlindamist olli ütepäävätsel reisil Talinan.
nädälilõpun oll suurõmb süümine ja juuminõ
Nädälivaihtusõl peetäs Räpinäl XXVII Kaika suvõülikuuli
nädälivaihtus
Nädäli peräst saisi Heathrow' linnujaama pagasilindi man ja oodi umma kohvrit.
a ku müüdä sai üts nätäl
Rohkem infot leiab nädala kohta Võru Instituudi kodulehelt (wi.ee)
nä hoitvaq ütstõist väega
nääq ali nimäq tuu om sama
na ei pelgä pini nälläst
nä es kullõq kõrd ka sõnna
nääq mõista-iq latsigaq ümbre kävvüq
näil olõ-iq hüvvä klappi
nimäq ei laabuq kokko
nä ei tahaq jäiäq tallo rüngämä
Nä es tahaki viil suurõs saia, tüüle minnä, ütiskunda sisse sulla.
nääq taha es minnäq aq kulssiq õks sõnna
Nä vahi es mu ihomõssu, a hikõrdi ja kaeskõlli minno hinnäst, kiä ma sääl saisi nigu molo.
väsü-s nä ladratamisõst
nä eläseq joba ammuq erälde
nä eläseq kuun ja vihkasõq tõnõtõist
nä eläseq peris kinäste
nä eläseq ilmadu uhkõn majan
nääq ali nimäq tuu om sama
nääq ommaq tõõnõ tõist muudu
nääq nakkasõq tüüle
Nä hoitva tuld terve üü üllen.
nä hoiõq kokko niguq lambakari
nä istõq sadaman ja möiq õnnõpudinit
nä jäiq ütte
nääq haalvaq viist pikäst hainast lumõhangist läbi
nä käveq rännü pääl
nä võtiq ümbrekaala ütstõist ja anniq suud
nääq kasviq üten
nääq kinnüdiq umaq kihlaq lehekuun
Nä kirotasõ suhtõlidselt lühküisi pallu: luulõtuisi, laulutekste, lühiproosat, harvõmp rumaanõ.
nääq kluhvõq tedä armõtuhe
nääq kammandiq miiqkaq väega sündsähe
nääq ähvärdäseq pääle tii-iq nääq midägiq
nä lätsiq tõistõ paika elämä
nääq kutsiq meid küllä
Nä kuulusõ säändsehe, seo ilma aigu harvas jäänü kunstnigõ lihti, kiä olõ-i unõhtanuq, midä korgõst tundminõ tähendäs.
nä ommaq üte eräkunna esiq puuli pääl
nääq lasiq uma abielo ärq lahutaq
nä lõkadiq tan pia hummoguniq
nä saavaq tõõnõtõõsõst kõrragaq arvo
Nä mõtlõsõ kõik aig, kuis ütstõist nüüriq.
nä olliq magamaldaq ja ramõhunuq
Nä olli pallo inämb herevällä, väke täüs, tei veits maha mu harilikku egäpääväst juttu tüüst ja pitõst ja küsse, et kas ma ülepää tiiä, ku veidü ma tiiä.
Nä olli iks paari maimõ määntsegi hämärä mooduga mõistnu hindäga üten saia.
Nä olli tä sängü pääle litsnu ni pruumnu timmä väelä võtta.
nä ommaq otsaniq tülün
Nä omma' kooban talvõ üle elämän ja tan om ökosüsteem tsuti tõistsugunõ, a ütenkuun keldreüüläsega om loogahiitjä tüüpiline talvitaja libliku (mitte muna vai tupõ) kujol.
nääq ommaq kõik aig nõnnapiten kuun
nä ommaq kuun niguq püks ja perseq
nääq ommaq umma puuti suurõmbas ehitänüq
nääq ommaq jäänüq suurõ vaesusõ sisse
nä ommaq sääl kõik nõvvuldaq
nääq ommaq tan teedüssegaq sopõrdanuq
nääq ommaq sõa jalost ärq viidüq
nääq ommaq tõõnõtõist hoitma nakanuq
nä ommaq ujomisen ütehääq
Lindoravaq püsüseq väega üten ja saman elopaigan. Pall'o edesi nä säält ei liiguq. Päämäne hädä om näile lakõq alaq - noorõndiguq ja lakõs raoduq langiq, kost näil om rassõ ja eloohtlik üle saiaq, selle et nä ommaq maa pääl liikun väega aigladsõq ja kohmaguq.[5][11] Talvõund lindoravaq maka-ai, a külmä ilmaga võivaq maadaq mitu päivä järest.[7]
Lindoravaq püsüseq väega üten ja saman elopaigan. Pall'o edesi nä säält ei liiguq.
Nä otsva tõisi indiaanlaisiga karbi ja pandva sinnä vanapagana hamba kujoga kivi, haukasulõ, miä om väega tuvisulõ muudu, üte tühä tsirgupesä ja kirä.
nä piät
nä olõ-õi minno viil ärq nännüq
nä püsüseq meil perähnä
nä püsüseq meil perähnä
Na püüdvä nallatõn püürdä ilma veidü pahepoolõ, et tuvva nättäväle taa inimlikku ja hinnalist tsässo.
nääq proomõq kuratüü jäleq ärq häötäq
Nä kõnõlõsõq võro keelele lähküt seto kiilt (üts lõunõeesti keelist).
Nä kõnõli ütstõõsõ otsa salanõuteooriist, võitluskunstõst, numõroloogiast, tähetarkusõst, metafüüsikast jms.
nääq raiskasõq huupi aigo
Nä rüüvseväq Ruudi ja Aleksi är!
nä saavaq eläjide pidämisest hääd rahha
nä sessendeleseq lavva ümbre
nääq olliq sina pääl
peiq sõnnogaq sõta
nä ostiq vahtsõ auto
nääq kitiq mullõ tuud arsti
nääq kõnõliq telefonigaq
Nä käävä ka päält tuu viil veidü aigo läbi, kooni Siret tunnistas, et tä om rassõ.
nä saadiq vargusõ päält kätte
nä tegeväq arolakõt tiatrit
nä teiq tüü hörsä-härsä valmis
nä purodiq kõrdsin
nääq tulõvaq miiq poolõ
nääq tulliq mullõ külge
Nä õnnõ naarahtasõ ütsütele.
nä varivaq ütstõist
nä toodiq igäväst sõprust
löüd egä inemise man midägiq hääd
näge nägemiisi
om päivin
Näet tedä sõs vai?
kaeq imeht!
Kaeq, Jaak Lolle.
jalg om naglagaq ärq tsuskunuq
naglotas kasti kokko
naglalinõ naglanõ
Kae, ma anna sullõ kardokit, et vii imäle, et sõs tege süvvä ja nii.
Näemi, kuis om olla vällämaal (kirä) naanõ, kuis kunturitüü inemine.
kaeq kuis mõist meelütäq!
ma näe ülesastjat küle päält
ma kae et sa olõ-iq sukugiq oppust võtnuq
Ma näe, kuis vanadaam om tuu pikä aoga joudnu bussipiätüsest 50 m kaugusõlõ.
kaeq olõtkiq tagasi!
naard hindä likõs
naard niguq kõrrin
naard nii et habõnaq hüdiseseq
naariskõllõs kavaluisi
Ma naarahti tälle, aga olli mõttidõga joba mõnt aigo muial...
naarulinõ ja abivalmis poodimüüjä
naard nii et terveq iho rappu
naarminõ läbi iku
naardmisõ man paistuq timä valgõq hambaq vällä
naarupurdsahus
naarumukin
naarupuhahus
naarupurdsahus
Kaeq, Ruudi, su sõbranna.
tekk hinnäst külärahva naarus
Näet, säält tulõ üts klass.
nägeväq asja esiqmuudu
Kaeq, võtkõ, viikingilaiva jaos.
nafta hind ilmaturu pääl kõgõ nõsõs
nafta otsmisõ proomits
õlihukahust kokko korjama
naftatagavaraq olõ-iq lõpmaldaq
nägemine läts kehvembäs
nägemine om mul kõrran
silmänägemine om tuhm
näüdäs väega piinü vällä
näimiq kivve sadamist
näimiq kuvõrd vaiva
näkk mõtsasaarõ takan valgust pälkelev
näi kuis silla postõ maa sisse krannati
ma näi kuis täl silmäq joosiq
Näi, kuis tupp valla läts ku tä jala lakja sirot.
näi siugu puhmu sisse minnev
näi mõnt tutvat
näi tuud miist õnnõ vilksamiisi
näi sändse unõ
näi tä silmin rõõmuhelget
näi tiatrin mitund tähtsät inemist
mul oll nägemine
näi poodiaknõ pääl vahtsõt raamatut
niguq ettekandmisõn joba nimmati
nägo naas kiskma
niguq hani sälgä vesi
Nigu iks, ma virgu tüühüminegi jaos nii ilda, et pidi hummogudsõ võiuleevä kipõstõ alla niildmä ni samal aol hindä rõivilõ säädmä.
niguq iks
esä viisi tulõq eeläq meile!
niguq joba nimest nätäq eläs nurmkana nurmi pääl
Nigu kimmähe sato tõisi tudõngidõ man, nakas teküs sotsiaalnõ tudõngielo määntselgi minotil mõoma tudengielo akadeemilidse poolõ pääle ka mu imä man.
Nigu ka Lattik, pruuv Jaik kätt ni jutu- ku rumaanikiräniguna, a inämb tuntus saava mõnõ lühembä luu.
niguq kana paklin
niguq kinda käest võtat nii sõrmõq ärq külmähtäs
niguq palk sattõ süäme päält maaha
niguq klimp olõssiq kurgun
nigu kõrd ja kohus
näko kirmistämä
nägo kisk naarulõ
Nigu liiv.
niguq maa ala vaonuq
nägo torsin ja huul ärq ribahunuq
Nigu nätä, om taan paljo üttemuudu võro miihi loominguga.
Nigu näütüses istu' edimädsel keväjädsel pääväl aian ja juvva' kohvi.
nigunii tä saa-iq minkastkiq arvo
nago oll punnõ täüs
nägo om käbrän
nägo om naarukillaq
kuvvildõ mõisti noidildõ ütli
Nigu päälkirigi ütles, kõnõlõs näidend aost, midä kumbgi autur saa es isigligult mäletädä, a miä sõski ol Kõivu jaos elläv perreperimüse kaudu - perekunnaluu ja uma eloluuga näitemänge om tä kirotanu tõisigi.
suud mõskma
niguq kulak silmämulku
muutsa tarõkraam
niguq tä minno kukas nii olli ma kõtulõ maal
nigu tennü põrra-põrra
nago kisk halugaq virilähe
nago lätt lakja naaru täüs
Nigu innembä nimetet, oll doktor nuur ja naarsõ terve tuu luu pääle ja saiõ imä murrõst arvo.
nago punnõ täüs
nahahädä
naha- maokibõndus
pessäq saama
higimulk
nahamulgõst tulõ hiki vällä
Nahkhiiri arvatas käsisiivaliidsi hulka. Nä omma' ainukõsõ' imetäjä', kiä jõudva' periselt linnada'.
üüsiskaq ommaq jäänüq talvõunnõ
Nahkhiire' omma' nuu', kiä tegevä Piusa kooba' üle ilma erlidses ja kinka peräst naid kuupõ kaidsõtas.
Üüsiska' (nahkhiire')
nahkhiiri uurja
Nahkhiir om väega vana elläi.
Nahkhiiri edejalgost omma' saanu' siiva'.
nahk soomõtas
nahakindaq tetti tuu pääle et suurõ külmägaq kävvüq
Nahatüü
nahatsidõ lehtigaq kasvoq
nahkkuht
nahktagi
nahktallogaq kängäq
nahktallagaq kängäq klõbisõsõq
Nahk timä kässi pääl oll nigu üleküdsänü kanavarras.
nahk tull liplõ kaupa mahaq
silmistkaotaja küpär
nättüst oll mullõ viländ
nähvits
nähväk vanaprovva
tsipsas hobõst piidsagaq
haugaht midägiq vastussõs
rähväs mullõ et olõq vaiki
näütäs nii
pallõsiq näüdäkeq nummõr suurõmbit kindit!
näütemängo om vällä säädnüq Tubina Taago
Näidendi kiil om võro keele lähküne - ni et taa tükk om üts päämitsi iilkäüjit illatsõmbalõ võro draamakirändüsele.
näütemängon säetäseq vaesidõ ja rikkidõ maailm tõnõtõsõ vasta
näütemängo osatäütjäq
Näütemänga lugõminõ osatäütjidega kyva helüga, selgestopmine ja ettekanmine klassih, koolih vai muijal.
Võro kiilde ümbrepantu "Susi" (1991) ilmusi eräle raamatuna ni sai 1990. aastide algusan võro draamakirändüse sünnü (protsessi) loomuligus osas.
näütemäng katõn jaon ja nelän pildin
tükk om tähelepandmist väärt
näüdüs
naanõ and lahkuminegi sisse
naasõl olõ-õi sukugiq tahtmist
naanõ es piäq pikkä läsäaigo läts pia vahtsõst mehele
naanõ läts murrõ kätte ullis
naanõ kõtutas aknõ pääl
naanõ kammand aian
Naanõ õiõndas, et ma ei niidä' murro küländ sagõhõhe.
naanõ oll vüükotussõst väega peenükene
naasõl ommaq mehegaq samaq õigusõq
naanõ om täl haigõnõ om joq mitu aastakka põdõnuq
naanõ om täl igäväne naugats
naanõ om näost vanas jäänüq
Naanõ küsse mu käest ka juhilupõ ja ku oll säält lugõnu, et ma hispaanlanõ olõ, lask mu rahun minemä.
naanõ pand uma ilo ja kundsiq mängo
naanõ pand käeq risti
naanõ harot mehel juumisõ mahaq
Naasõq ei saaq alati miihist arvo.
naasõq käveq liinan tsirulnigu man hiussit tsäbrätämän
naasõq kihviq meheq naariq
Naasõq laiva?
naasõq labahasõq
naasõq muguq jõiq kohvi ja tsätsädiq
NAASÕ
Naasõ olli tagasihoitjamba ku mehe.
kõgõ inämb tõmbas timmä naisi poolõ
Naasõ opõ lätläisi käest kudama läbivillatsiid vöid, midä kutsutigi lätilapiliisis vöis.
naasõq tsopsõq hinnäst kõovihagaq
naasõq lotsudiq jõõn rõivatükke
naasõq ajavaq kudrakõsõq päähä
naasõq mütväq tõlvogaq mõssu
naasõq võigistiq nii et tahtsõq tüllü püürdäq
naasõ helü oll kalg
naasõ hatadsõq kombõq
naasõl oll valgõ tedretähene nahk
naasõl oll killõ helü
naasõl oll mahhe pehmeq helü
naasõ- meheideaal
naasõ mõjo mehe üle
naanõ saa-as latsi
naasõvõtt läts laapsahe
naisi piät naarutama
võtt klassisõsara naasõs
paistu niguq olõssiq aig saisma jäänüq
ülijakk
naisil ommaq pikäq hiusõq mehil ja latsil polgaduq
naisi miihi märkmisviis
Naasõ mähe varahamba terven Eestin ümbre pää lina.
A naisi pidorõividõ mano käve suur sõlg, miä säeti hammõ pääle nii, et tuu paistu kampsi vai pikäkuuba kaalussõst vällä.
ülijakk
Naisi ja niisama ka miihi hammõkaala kinnipandmisõs tarvitõdi väikuid vitssõlgi.
naisi lopatamisõlõ tulõ-õs lõppu
naist põlõti timä kerge elo peräst
näütäs sõbralõ pilti
näüdäq kuimuudu taad tetäs!
Näütämi ka Uma Pido sõbra Alo Ritsingu vahtsõt noodiraamatut "Tuul laulis..." Serpämi tsäid ja haukami pääle ka!
näüdäs hinnäst õnnõ hääst külest
näüdäs õigõ tsihi kätte
naas õkva tüügaq pääle
Näütä karmaniq ette! Õkva! Miä sa võtsõt? Miä püksen om?
Näites Contra vahtsõne tekst laululõ "Heeringäs" (Lauluraamat 1998, 432), kon om üle võet originaali viis, osa teksti ni süžee põhiliin.
Näütüses, ku nä näi, et ma kõnõlõ inämb vinne kiilt, sõs nä lätsi eesti keele päält üle vinne keele pääle.
Näütüses Liivi kõgõ unistas, et täl olnu valgõ kleit ja pulmaq.
Näütüses mu puult pido jaos luud laul "Puu' kasussõ' korgõs" oll ́ kuurõ esitüsen Määri Andrese sääden niipall ́o ullimuudu suurõ mõoga ja hää, et ma jää tuud ütsindä esitäden koorilõ selgele ala..."
Näites olliva olõman "Miesäpalvõ" ja "Ave Maria" paroodia jm.
Näütüses om katõ sõa vaihel sündünü võru kiräinemiisist kirotanu luulõt ka Heino Sikk (varjonimegä Reinhold Salu), Kristjan Võsoberg, Amanda Feigenbaum, Ado Kisand, Ants Linnutaja, Silvia Nagelmaa (Silvia Salo). Perämäne om tuntus saanu kirändüsuurjana nigu ka timä Võromaalt peri elokaaslanõ Abel Nagelmaa.
Näites ommava kipõstõ võrokiilse kirändüse raudvaras saanu mõnõ Pulga Jaani, Jan Rahmani ni Aapo Ilvese jutu. Pulga Jaanilt passis säändses klassikalidses jutunäidetes sari "Kirju", midä tä esitäs es CD-l "Aknõ kyigi raamega" (2002).
Näütüses om olnu sann tähtsa egätsugu tähtpäivi man: pulmakombidõ man peeti hääs pruudi käümist sannan inne pulmaüüd, jouluaigu tuudi sanna olgi ja tetti hüdsega rist sanna usse pääle.
Näütüses om olõman poliitiliidsi häti puhmistu, omma olõman põllumajandushäti puhmu, omma olõman perrekunnahäti puhmu, sammamuudu omma olõman ka alkoholihäti puhmu, om olõman ämmähädä puhm, rahahäti puhmu, figuurihädä puhmu, religiooni ja pallodõ-pallodõ tõisi esi murridõ puhmu.
Näites omma Vahtra käügest inspireerit Karl Eerme (Ehrmanni) lühkü jutu raamatun "Õngelatiga mööda Võrumaad" (1935). Vahtra kalalkäümisest om kirotanu Kauksi Ülle aastakümnit ildampa näütemängu "Ah tsusku külh...", taa lavastõdi edimäst kõrda aastal 2000.
Näütüses ku inemise' hoitva' umma rahha, midä nä' periselt ka mitmõ aastaga peräst ei tarvita', arvõlduskonto (vai ka tähtaolidsõ hoiusõ) pääl, sõs tuu näütäs, et pikkä aigo hoiõtas vapa rahha sääntsen tuutõn, miä om mõtõld hoitmisõs väega lühkü ao pääle.
Näütüses siist juusk üts suur kaksamisõ kotus, miä lõikas eelmidse' kihi' tävveste diagonaalin läbi ja seo all omma' kõvas lännü savi kuulikõsõ'.
Näütüses taivan olõva linnukidõ jäle ollõv tulnu valitsusõ käsül õhku tsiugutavast kihvtist, miä lasõ-i inemiisil mõtõlda.
näütüses või tuvvaq
Näütüses võti Võromaa ja seto mehe vinne miihilt käest üle moodu hamõht kaadsu pääl kanda.
näüdüslausõq
Näütes suumlaisil om läbi ao sannan verekuppõ pantu, lätläse tiidvä häste, mändseid kasvõ ja ruuhi tulõ sannan tohtõrdamises pruuki, leeduka omma kõva vihtlõja.
näütlejäle tetti vanamoori nägo päähä
näütlejä mängit tegeläne oll niguq koolupiirak
näütlejä panti rebäse muudu rõivilõ
näütlejä osatäütmiisi joro
tedä teedäs õnnõ näütlejänimegaq
opmisnäüdüsseq
tege loengit elävämbäs
Näütüs panti edimest kõrda vällä 2011. aastaga märdikuun Põlvamaa Talurahvamuuseumin Karilatsin, a näütüst saa kaemisõs vällä säädi ka tõisin paikun.
näütüst käve kaeman vähä rahvast
näütüsetarõ
Näütüse pildi omma' nätä' tan.
Näütüse põhijaon omma pildi esisugumaidsist suidsusannust kõikist Vana Võromaa kihlkundõst ni mõnõst Setomaa nulgast.
Näütüse tegemisõs andsõ tukõ Põlvamaa Partnerluskogu LEADER-programmist.
näütüs om vallalõ nika ku 8 radokuu pääväniq
Kokkopantu näitus mahus sõiduautu pääle är ja ülespanõk om kah lihtsä.
Näütüs om üle Vana Võromaa olnu kaemises mitman rahvamajan, küläkeskusen vai raamadukogon.
Näütüs om valmis vällälainutamisõs ja avaligus välläpandmisõs rahvamajan, küläkeskusõn, raamatukogon, koolimajan, asotusõn jne.
Näütüs kõnõlõs alati moodun sõnomit luudusõ ja inemiisi umavaheliisist köüdüssist ja ütstõsõ hoitmisõst.
Näütüisi lainutaminõ jakkus ka päält Umma Pito.
Näütüst "Savvusann - mi uma sann", saa kävvü kaeman Vana Võromaa ja Setomaa eri paigun aastak otsa.
Näütüse pandsõva kokko 2011. aastagal MTÜ Hinokad ja MTÜ Võro Selts VKKF, näütüse tegemisõs andsõ tukõ Põlvamaa Partnerluskogu LEADER-programmist.
Näütüst tetti tugõjidõ (kultuurkapital ja rahvakultuuri keskus) abiga kats esi mõõdin variantsi.
nõatas pää kässi pääle
nakahtaja nakkaja
Nakatuspäiv
Nakatu küläliisitalu om Karula rahvuspargi lähiksel Valga maakunnan.
näkinäio
külgenakkaja nakahtaja
näkk jürä kaoh,
Näkki närb näost.
nakahusõ lakjaminek hoiõtas ärq
tsipsas näpitsidegaq traadi katski
tsälksäs ubinal tükü külest ärq
jürä mõtligult hainakõrt
nipsemiq tii kõrvalõ piskviite
krõksutas sõrmi
nälähädän olõma
Sööginälg oll suur, a väsümüs viil suurõmb, nii et ma jäi magama.
nälg silmägaq nätäq
Nali. Vastandamise poeetika
näläaastak
nälähädägaq käve katsk üten
näläaig nälg
nalla ajama
näläne kahr või marru minnäq
näläne niguq pini
ma nala peräst poonadi
Nalja saias mitmõst eri vallast peri nättüste kõrvutamisel, mitma eri tasandi uutmalda köütmisel.
nälädseq eläjäq laihtusõq
nälästreik
nälksüt hinnäst
nammutas süüki hambildaq suugaq
näohuuldaminõ
näoplaan
näomäär
palõq
naarahtus tull näkko
nägo om veidükese päivä saanuq
nägo om häste pääväpruun
näotahas
näon om värmi
näost ärq sadama
naost vanas lännüq
ilõdu liinaosa
perädü lugu
sündmäldäq tego
näperd kangast
tsillokõsõq peesütüspüksüq harrõ ümbre
kasinahe kats kilomiitret
vaivalt puul tunni
puulalastõllaq
käpistäs nii et sinidseq plekiq perän
nokist tomadikasvõ
nõnaprilliq
näpiq
Napoleon võtt Moskva äräq
nipri nihvats
nohvas mul ubina nõna alt ärq
kakussõq ommaq rõivalapõst kakuduq
täpmä
kerge rõivas
peris lühkü prunts
tsipsas hobõsõlõ piidsagaq
nohvas mul ubina nõna alt ärq
näpsäs puhma mant lehe ärq
napotaid
napoots
näpotäüs
narakunõ mäntli
narkokullõr
hoimatõvõ ütiskundlinõ põhi
magama pant
narkootiguq võediq ärq
narmliganõ rätt
kehv hind
ull olokõrd
purkli hilbak näropulst
hilbaguq rõivaq sälän
murõhtas ekä asja
jürämä
painaja sais
närviq olliq jo perämädse vindi pääl
{nal} hergojõngahus
herevilläq olõma
närvisüstem reagiir mõotusõlõ
Sohvõr uma nynahelüga nakass jälki pääle:
nastik om ilmsüüldäq elläi
NATO pääkortin
NATO and meile kaitsõ
valahunuq leib maa
nätsütäs nätsü
tsätsüt paprõ kokko
veidüq vilu naas
piso rohkõmb
Jaan lätt perre käest mano küsümä.
vähä veidemb
tege hindäle maraviina man hüvvä ärqolõkit
hää film
Tunda' mõnno hummogudsõ päävä kullatsõst kirgüsest, laskõ' mõttil korgõhe linnada', - määne illos start vahtsõlõ pääväle!
Tähelepandmisõs! Kona sann olõ-i suur ja kütetäs tedä jo üts kõrd, sis kimmä pääle sanna minekis om vajja hindäst inne teedä' anda kas e-posti pääle katitaal@gmail.com või kõlistõn telehvoni pääle 79 98 945.
NB Samast arvutist saa mitu kõrda hääletä külh, a vahepääl piät internetibrauseri kinni pandma ja 5 min uutma.
NB! Suurõ hulga anõkduutõ Internetist kopiirminõ ei tiiq tüüd hääs!
vann umma ello
Nuu 10 päivä sai läbi ja ma lubasi, et ma kimmähe lää umilõ eesti sõbrolõ küllä.
neoq asaq olliq hindävaihõl õkva köüdüssen
neoq asaq ommaq üttemuudu
neoq asaq ommaq muq käen naaq suq ja nuuq timä käen
neoq paprõq tulõ kiräkokko pandaq
naaq ei olõq määntsegiq latsõq naaq ommaq valmis karmandsiguq
Nuu ei pruugiki alasi olla praktilidsõ asa, - tä avitas ka administratiivsidõ tegemiisiga.
Neoq kaardiq olliq hoobis Ormi maaq.
Naa kats johtumist omma pandnu mu perrä märkmä tuud, ku pallo või periselt olla võlssi määrädü tõvõga inemiisi; ja, miä viil kõgõ hullõmb, - ku sinno om kõrd joba hullus tett, sõs usu-ui sinno inämb kiäki, esiki ku tiiät, et periselt sa tuud ei olõ ja su üllenpidämisel om põhjus hoobis kongi muial.
neoq kiräq selediq tä elokäüki
neoq kuratüüq ei lääq vanas
Nuu küsümise jäi ka vastamalda, ku mu imä tä iist kanniraamiga tarõst vällä viidi ni kipõabiautohe laaditi.
naaq kutsiguq ommaq kõgõs katõ nädäli vannuq
neo lilliq ommaq pallo lähkühe istudõduq
neoq meheq ommaq pääväst päivä hunnin
naaq olliq haniq a või-ollaq hoobis luigaq
Nuu olli armsa väikse puust erämaja, keskel kodonõ sisehuuv, kon kävemi sakõstõ kuun suitsu tegemän.
Sääne maa om inämbüisi üles arit, selle om varikit jäänü' alalõ õnnõ jupildõ äkilidsembide mäepervi pääle.
neoq ommaq joba timahavadsõq kardohkaq
Nuu' omma' mi meele piiri', miä hoitva' meid tuun mõistidõ mängon, mõttidõ lõksin.
Neo omma mullõ nii-üldä naha ala tüknü.
Nuu' omma' ka võrokõisil olõman.
neoq ommaq õnnõ puuq
Mar'aq ommaq pikligadsõ kujo ja pikligadsõ luusiimnega luuviläq, kaaldvaq 2 grammi ümbre ja ommaq kütselt tummõvereväq, a om olõman ka kõlladsõ-, roosa- ja mustaviläliidsi muudõ.
neoq ommaq ütekorruq
neoq ommaq üle külä poisiq
Savi om vagatsõ vii aigo põhja saistunu' ja perän puulkõval kujol höörikis juppõs kulutõt.
neoq ommaq viil mulludsõq ubinaq
Na paljotõotava kokkoputmise ja kireldet loominguline tegevüs lõigati katski Nõvvukogodõ okupatsiooni tulõkiga 1940. aastagal, minkalõ tull pääle sõda ja taaga ütenkäünü anastajidevõimõ vaeldumine - nikagu Nõvvukogodõ võim hinnäst 1944. aastast pääle Eestin pikembäs aos kehtest.
naaq pildiq ommaq oppusõs niiüldäq näüdüsses
neoq olõ-õiq kunstiteosõq a otav rämps
naaq olõ-iq määntsegiq tüüriistaq naaq üteq klõbõnitsaq ommaq õnnõ
neoq mutugaq tulõvaq seemendedüist munnõst
naaq puuq lätväq palama külh a nääq väega tassakõistõ lägüneseq
naid raamatit saa-iq kõrvuisi säädäq
naaq rõivaq tulõ vahtsõst üle uhtaq
neoq asaq ei putuq meile
naidõ sõnno pääle lätsi ma näost vereväs
naaq sõnaq olõ-õs sullõ mõtõlduq
naaq sõnaq pahandiq tedä
Naa tunnussõ võissi olla ellegilidsus, idüllilidsus, sakõ mälehtüisi luulõndamine, luuduslähküs, paigatruudus, kristlidse motiivi ni aig-aolt ka õrn naljanuut.
naaq vikadiq ommaq kah nüräskiq
Niigriq (ka mustanahalidseq) ommaq Musta Afriga tummõ nahavärviga põliseläniguq ja näide perrätulijaq mujjal ilman.
Niigridõ algnõ elomaa Afrikan
niild rahuligustegijit pille
neelähtäs söögi lõhna pääle
nõnapääline tarõ
nõna pääl kasus ütsik petäi
nõna küünüs kavvõhe järve
neenedsiq rändleseq üten põhapõtrogaq
rauhakiviq tetti lasõrigaq katski
rahupalanik
niitegaq kuht
kuradi kärbläseq!
miinusarv
miinuspuul ja plusspuul
halva olõkigaq
neid väärtpaprit võit vabalt käest andaq
naid numbrit piät veidükese ümärigumbas tegemä
naist asost või mitund muudu arvo saiaq
Latsi opas 30 latsiaiaoppajat.
näile käü pääle minevigu vari
naid latsi saa ei sukugiq ummapääd jättäq
Naid lövvüs egan kultuurin paljo ka parhillatsõl, kõrralikult vormistet ja jäädvustet kunstiteossite aol.
Naid ilmu võissi nimmada võõras (kiräkiilne, läänlik, liinaline) ja uma (võro, maalähküne) kultuur.
näid oll kümne ümbre
Näid om tan maailman inämb, ku või arvada...
Naid om sääl viil.
näid poissõ tõmbasõq kõgõsugumadsõq massinaq
Naid sööväq hää meelega tsirguq ja eläjäq, kink abiga puu ka siimnidega edesi lätt.
näid süüdistedi salanõvvu pidämisen
Naid töid hinnatas eripreemijidega.
noid usomuudõ oll sääl mitmõsugutsit
näile anti oppust midä edesi tetäq
näil olõ-es määnestkiq putmist
nääq lastasõq järekõrran ette
näile miildü unistaq kaugist maiõst
näile oll tuu niguq mäng
Nail om egä kõrd pussi pääle ronimisega aigo külq.
näil olliq kuulipritsiq täpsähe vällä rihidüq
nä käveq läbi niguq veleq
näil es olõq ütte tüllü elo oll sündsä
näil oll veitkese rahha tagavaras
nääq aiq armujuttu
näil olliq jätmäldäq eläjäq
näil oll tõõnõtõõsõlõ pallo kõnõldaq
Näil om kõgõ nii kipõ ja nä omma nii kura! Naa jovva-i är uuta, kooni musugumanõ sant sinnä pääle joud! Ma olõ harinu iks hariligu bussiga sõitma."
nä arvasõq joba ette et ma tulõ-iq toimõ
näil om kats poiga
näil kasulats om olõ-iq ummi latsi
näil om kolmõnõ tütär ja ütene poig
näil om midägiq tähtsät tegemisen
näil käü mitu aolehte
Näil om mito päivä kuun peris lustilinõ olõminõ ja üts õdak jäävä nä ka üüses kokko.
nääq passisõq umavaihõl häste kokko
näil om tsillokõnõ aq illos elämine
näil pidi külq ulli muudu õnnõ olõma
Nain laulti nalatoonin ja lihtsan värsivormin sündmüisist külä- vai ao (luu) kroonikan (ümbrekülälaulu vai laulu Türgü sõast).
Naist apteegipütäl om tõõsõ kaitsõkategooria sort.
"Näist kats, Räpinä ja Põlva kihlkundõ rahvalaulu', lauldas kunnakuurõ iistvõtmisõl Kubija pedäjide all, 1. juunil, tunn aigu inne õdagust pääkontserti," ütel ́ pido kõrraldaja.
Naist om vast kõge kuulsamp vast Ilvese Aapo sõnadõlõ kuudu Tii, miä esind Eestit Eurovisioonil 2004. aastagal (viisi auturi Pajusaarõ Priit/Pilvre Glen).
naist poistõst saa-iq asja sa piät taa esiq üle kopsama
Noist suurõmb omgi vällä lubatu kooni seo aastaga jaanipääväni.
latskõsõ häbendämine
putmaldaq luudus
näiol oll kullanõ vahr käe ümbre
neio lähükesen pess noorõmehe süä himolidsõlt
näio om piinü pihagaq
tütrigunimi
näio pruumõ nuurtmiist silmigaq võrgutaq
näio sai läbi tihtsä sõgla sõskiq suurtõkuuli sisse
näio tund hindä niguq suur inemine
näio tunnistõdi tiidmäldäq kaonus
Nele Reimann, rektor nele@wi.werro.ee
Neli kõrda aastan tegevä pini inemise käänüpäävätuld ja pidävä püürdmise pühhä.
neli latsõjõrakut
neli tangimiist ja pini
nelläkäpäkille
Nelländäs ololidsembäs võrokiilse proosa tegijas 20. ja 21. aastasaa vaihtusõl om Voldemar Raidaru. Tõse kiränigu omma loonu kas lühembit võrokiilsit tekste vai sõs eestikiilse põhitekstiga pikembät proosat, miä käü iks muie lisatunnuside perrä võro traditsiuuni.
Neländäl pääväl joba suurõmba tsõõri ja ku nätäl müüdä läts, teimi joba pikki, mitmõtunniliidsi jalotamisõtuurõ.
neländät põlvõ tartokõnõ
Neläpääväl, lehekuu 17. pääväl tulli Räpinähe Keskkunnamajja kokko inemise Võromaa eri nukkõst arotama mõttit, kuis saanu toeta suidsusannu ja kombidõ edesipüsümist uma kandin.
6. lehekuu pääväl (6.05) tulõ võrokõisi tsõõriklaud, päämises jututeemas om savvusann. Kokko saias kell 16 Rõugõ kihlkunnan Tilgu külän Sepa talon (kotust kae http://www.sepp.ee päält).
Nelläpäävä om savvusanna-tsõõriklaud
Neläs lugu.
Nelätõistkümne aastaga vannu olli kõik Euruupa läbi rännänü.
ristnaglakõisi pandas kürvidsäleemele
Aga nimä jäi tsipa kinni minevähe aigo, keskkooliao umaette olõmistõ ja minkagi suurõmba-ehtsämbä otsmistõ.
nimäq irveq et Jako kurarikas timä naanõ nõgikikas
Siimneq võivaq kasuma minnäq paari aastaga joosul.
Nimä uutva kannahtamalda suvvõ.
näide abielo oll ummamuudu äri
nä olliq abielon õnnõ mooduperäst
näide arvamisõq ommaq lähküq
naidõ asjo kotsilõ piät vanõmbidõ inemiisi käest perrä küsümä
Naide sekkä kuulus ka Olavi Ruitlanõ, kinkalt om eräle raamatuna ilmunu võrukiilne "Volli" (2004) - järekõrdne lugu mõtsavellist.
näide elokõrda hoitvaq alalõ kimmäq kombõq
näide elon olõ-õs määntsitkiq äkiliidsi muudatuisi
nääq sünnü-iq kokko
Naidõ ja Internetist kopeeritüide fotodõ pruukmisõs om vaia umanigu lupa ja lättenäütämist (viidet), kinka tettü fotoq ommaq.
näide man oll kõik niguq koton
Naide "kaotsilelännüte" vahtsõstlöüdmine alas 1960. aastil, ku kiräkari and veidü perrä - eesti kirändüsen alas vahtsõnõ otsmisaig ni veidükenegi mõtõldavambas muutu võrokiilse loomingu avaldamine.
Naide katõ vaihel om selle rassõ vaiht tetä, et Adsoni stiil naas mõotama ka tõisi kiränikke ni esieränis Adsoni näütel kujondõti arvusaaminõ taast, määntene om võro luulõ - arvusaamise naksi hillä-taasa muutuma allõs mitukümmend aastat ildampa.
Naidõ kallu kaitsminõ olõ-i tähtsä ütsindä Eestile, a tervele Õuruupalõ.
näide pini oll vaska suurunõ
Noidõ kolmõ nõudmisõ ütenkuun olõminõ om küländ haruldanõ, tuuperäst om ka geisrid veidü.
Naide kujundikeelele om umanõ ülditse vai korgõ vältmine, asõndadõn taa lihtsä, riaalsõ ja madalaga, minkal om sakõst selgemp tähendüs.
Na omma inämbüste eestikeelidse ja kõnõla-i Võromaast - selle om küsütävämp ka naide kuulumine võro kirändüslukku.
näide latsõq kõlbasõq häste kokko
näide lats om joba säitsmene
Naidõ liivakivve ütes olulidsõmbas tunnussõs omma' polmitu' kihi'. Tähendäs, et üten ja tõsõn suunan omma' mikrokihi' kaldu ja vaihõpääl omma' selge' kulutuspinna'.
Noil kõrrol ma tunnõ, määntses kingitüses taa kõik mullõ om, a tunnõ ka süüd ummi iinõiguisi peräst elon.
näide majanduslinõ sais läts parõmbas
Näide mara sei tõõsõ kala ärä hariligult joba kolmandal pääväl.
Naide häti iist piät maastikkõ hoitma, piät perrä kaema, et ehitämise ja kaibmisõ man säädüisist kinni' peetäs, piät maastikkõ uurma ja kaardi pääle pandma.
naidõ sapakidõgaq saa-iq joht sanna küttäq
näide perren olõ-s ilmangiq söögipuudust
näide plaaniq pudõsiq kuust
näide poig võeti taganusõs
Ku vikat hää käegaq, sis kaödus iistkäegaq visat tsõõr kuralt hääle poolõlõ, takastkätt visat tsõõr häält puult kuralõ poolõlõ.
näide puul olti latsilõ väega kuraq
Noidõ ruuhtõ peräst sai tä viil veidemb arvo, miä tä ümbre sünnüs.
näide salahadsõq plaaniq tulliq vällä
nä tulõvaq siiäq tüü peräst
Naiden kujunas vällä Kauksi Ülle luulõmuud, miä kand ni küläütiskunnast peri luudus- ja inemisetunnõtust, a miä osalidselt seostus ka vahtsõmoodulitsi kirändüsotsingitega.
Neide sõnno pääle mi visksi mulla pinile pääle.
Naist omma' kaitsõaludsõ' küüvits (näsiniin) ja künnäpuu.
Naist pandasõq kokko repertuaari elemendiq, n-ü põhiliigutusõq, midä pruugitas hindä vabas loomingulidsõs vällänäütämises.
näide läbisaaminõ om halvõmbas lännüq
Näide tähendüs - igävädse ao puult kaiõn - näide hindi sisse käkit, nägemäldä' mi iholidsõlõ silmäle.
tulõ tetäq miä näil vaia
tunnist et oll essünüq
peo pääle
New York ja Pariis ommaq suurõqliinaq
viledsäq palgaq
hõel süük
kiibõrdõllõs ku vagõl püsü-iq uma naha seen
sattõ maaha ja nisõld jala ärq
nihutamiq veidükese kappi
liigut kapi paiga päält ärq
Nii mi tutvassaaminõ alost.
Nii alost 17-liikmeline miis-naiskund rõõmsahe peris pikkä 180 km pikkust matkatiid Võrolt pääle naadõn, minnen läbi Otepäält ja Valga liinast.
nitsmine
nitsmä
pöeti lambit
niiditrull
Niidü'
niidümassina kurbli
niidü päält üts tsoksikõnõ saa viil haino
niidümassinaq võristasõq hainamaa pääl
Niidümassin
Nii lääki es pallo aigo, ku hollandlasõ eesti sõbõr vei tä mõtsa maasikilõ.
nii olõ-iq illos tekku-iq niimuudu!
nitseköütmispuu nitselaud
Nitselaud
nitsepakk
Nii et sõs hummõndisõni om õnnõ lühkü aig jäänü.
Nii et ma olõ-i ammuki kadõ su olõvigu peräst!"
Nii et palga iist sai tä osta magusatsüüki ja kõgõsugumast muud keelehääd.
Nii et ku valit nii-üldä' lühkü raha jaos lühkü tähtaoga hoitmisõ (arvõlduskonto vai muud sorti hoiusõ') ja pikä raha jaos pikä tähtao pääle paikapandmisõ (fondi', aktsia', kinnisvara jne), sõs piässi olõma tett kõik tuu hääs, et saassit rahun maada'.
nii põnnõv raamat et loi tuu üte üügaq läbi
nii ihnõq et ihna-iq süvväq kah
nii ihnõq et käü nardsakin
niivõrra ihnõdu miis et ihna-ei süvväqkiq
Nii illos.
Ni Jaigil ku Lattikul om huvi kirotada latsile ja latsist ni mõlõmba pruukva aig-aolt eestikiilse teksti seen võrokiilset katõkõnõt.
pikalt issi kotun püsse
seeniqkavvaniq
niikavva kuq latsõq väikoq om imä koton
Nii kaugõlõ, ku ma mälehtä, oll tuu karp esäl kõgõ olnu, ja oll kooni tä surmani.
muq mälehtäväst
nikaguq
tooniqmaaniq läts mul häste ku sõtta pidi minemä
nika ti habahõllõt ku bussist maaha jäät
nii kavvõlõ ku silm küünüs om nätäq lakõmaa
Mõlõmban ilmanukan lämmistedäs kivi eräle, välän tulõ pääl, ja kannõtas sõs palatkalõ vai kuupa.
Nii tulõvagi riidi Moostõhõ kokko III Uma Pido kunnakoori' umbõs 50 lauljaga, et iist võtta ja kutsu rahvast üten laulma kolmõ rahvalaulu seokõrdse Uma Pido repertuaarist," kõnõlõs Uma Pido iistvidäjä Ursula Zimmermann.
kodo ni küllä kõiki oll pallo maad
niguq tümähüs käve nii olliq kõik pistü
Nii läts' seo kevväi kah.
Nii Lattik ku Jaik kuuli pääle Tõist ilmasõta Rootsin, a Jaik - kiä ol Lattikust noorõmb - kuuli tunduvalt varrampa ni nii jäi ka timä kirutamisaig paljo lühembäs.
Nii mi kai tõõnõtõist, kooni meile teedä anti, et Arafatiga oll saadu jälki kokko leppü, nii et suur jago vangõ saadõtas kodo.
niimuudu või-iq kõnõldaq!
Niimuudu ma elli ligi aasta aigo, kooni emä ütskõrd johtumiisi löüdse mu telefonist mi sms-i.
Niimuudu võidi kinni panda kooni katõs aastagas (ku ma no õigõhe mälehtä) ja sääntse vangivõtmisõ õigõt põhjust tiidse õnnõ vastaluurõ.
needilde passis parõmbahe
Nii muutus lihtne armastuslaul katõ mehe esitüsen geikultuuri paroodias, nigu juhtu Contra ja Märka Veiko laultu Kustas Kikerpuu lauluga "Uus mood" (Lauluraamat 1998, 329).
Nii näites om Kaplinski kirotanu 1960. aastide lõpun ja 1970.aastide algusan võrokiilsit vabavärsiliisi luulõtuisi, minkal om ütelt puult tukõv luudusõkeskne, a tõõsalt kaetav-tarkusõarmastuslinõ kallõ ("Väläh om suur tuul" jt).
väegaq nunnoq kassipujaq
Nii om egäütel võimalus anda uma osa lipu Umalõ Pidolõ joudmisõl.
Nii om näide hulgan joonistõdu, volditu, lõigatu, kleebitü ja vilditü käokirässit.
Nii om saanu Võromaal ülditselt laultavas Pulga Jaani Egämehe reilender, miä om ilmselt rohkõmp tuntu algossõnnu "Tulõq sina tulõq, tulõq sina tulõq, mina aga maka tsiapaha pääl." (5p 153).
Niida om seo alasi olnu vanal Võromaal ni pall'o om taast alalõ viil parladsõl aol.
Oppuisilõ, sannuhe ja tsõõrisõidule tahtja andku hindäst ette teedä:
Tuu pääle ma otsusti, et las poja koolõsõ priiusõn ummi velji-sõsaridõ ni vanõmbidõ man.
Niipall'o, ku tahat!
Nii pallo, mink iist võidõlda' ja säälsaman nii veidü'...
Nii pallo näid.
tuuvõrra om meil tõistmuudu et
Nii, panõq kirja.
nii piät tegemä
niguq esä käräht nii oll vaikus majan
Nigu mi olli tuuhtõ "tarõ-kantsi" sisse saanu, näüdäs tä väikeist akõnt, kost oll kinä kaeminõ Talina vanaliina pääle.
nii ku siil hindä vallalõ kere lei repän hambaq sisse
nii ropustõ kah iks tohe-iq kõnõldaq
Nii sai ka hollandlanõ Eestin ellen teedä, et eestläisile, mitte nigu pallosilõ välämaalaisilõ, miildüs umma söögitagavarra tävvendä mõtsan siini ja marjo korjamisõga.
Nii saimiki teedä' ummi suurõmbidõ fänne arvamisõ, mink avaldamisõ iist olõmi näile väega tenoligu'", ütel ́ Uma Pido projektijuht Laanõ Triinu.
Kivvi pruugitas ka dirigendipuldis.
niimuudu taa asi muidogiq es olõq
Nii tuu lätski, et viil üte juumisõ aigo mõio ütele sõbralõ alkohol hulga rutõmb.
Võib elläq ka kivimäki lahkin, puiõ juuri all jm.[2]
Niisõs es tegünä ka paljosuurt võigõlust Marie Underiga, kinkaga Adson oll abielon: Under esind taad aigu kõgeparembat ossa eesti luulõst, Adson kõgeparembat jaku võro luulõst.
Nii ma sõs naksi tüüle montiirjä ammõtin raudtii-ehitüse pääl, hindäl kats korgõtkoolitust olõman.
No sõs nä tulli ütspäiv liinavalitsustõ ja ma pidi näütämä, et ma mõista eesti kiilt kõnõlda.
likõdsõq hainaq lääväq unikun tulihuma
Niiskõ lähkütroopilidse mõtsa levik
likõgaq paisunuq uss
viikimmäs kell
Nii Soomõn, Lätin ku Leedun omma sannakombõ olnu küländ ütesugumadsõ olnu ja egän kogokunnan om täämbätseni ütsjagu tiidmist alaõ püsünü.
Sääne oll nõukogudõ ao elo periselt.
Sändse aho olliva nigu suurõ kiviunigu.
Sääntse luumise viisi poolsõt võip võro poissõ loomingut lugõda postmodernistligus.
säänest asja näe maq külh edimäst kõrd
vetütüsegaq nurmõq
vetütüspõllumajandus
vetütüssüstem
säänest põuda mälehtä es muldvanaq taadiq kah
nii tähtsät asja otsustõda-iq väega kipõstõ
Nii tege võrokesestki võroka *uma kiil*.
Nii teevä siin külän jo kõik tõõsõ, "tii" tarvitamisõst tulõsi õnnõ segähüst.
Niidele omma' ohus võssukasuminõ ja hainasortõ ärmuutuminõ, väetämine, üleskündmine, viikorgusõ muutuminõ ja paigapäälitside inemiisi halv luuduskaitsõ tundminõ.
nii paks undsõq oll et umma kätt ka näe es
lei jalost maaha
niitjäq leemetäseq hiist
nii torrõs lännüq et taha eiq inämb vanno sõpro ärq tundaq
Niidü sort olõnõs är maast ja maakujost.
Räägele om ohus niite võssukasuminõ ja niitmäldä jäämine.
Nii tull mul kodo helistä, uma sais är seletä ja istu puul üüd, kooni miis sõit Talinast Iklahe.
niivõrrakõsõ taad sõs ollgiq
nii väiku teedüsse päält saa-iq viil midägiq üteldäq
nii peenokõisi marjo om vaiv puhastaq
Nii oldas üts tävveline päiv Haanimaa sanna man," selet Veeroja Eda.
parruisi om vihma ni päivlikku
niimuudu tetä-äs joht
Niiviisi naaski miis asaga otsast pääle - käve vällä abiküsümiisi, käve läbi inemiisiga, kiä olli sääntsit kerikit ehitänü, kuts pappõ kerikut kaema ni kõrrald talgit.
nii vai nii
nii vai nii
nii ilosast asast om rassõ vallalõ üldäq
niipallo paks udsu et mõnõ miitre päälegiq näe-iq
ärq nisõldi jala
lõigas luust kujokõsõ vällä
Priinimmi panminõ.
tunnõt näütlejä
nimegaq tiatri
Nimelt tüüt kuul üten väikun külän, kavvõn liinost ja hariligust tsivilisatsioonist.
Nimelt tä kõnd õkva ummi jalgo pääl haigõmajast minemä ja tagasi inämb es lää.
Nimelt ku inemise tahi bussiga liina sõita, sõs nä sõidi jalgrattidõga bussipiätüste ja jäti jalgratta sinnä. Tagasi tullõn olli näide jalgratta putmalda sama kotusõ pääl.
Nimelt oll tä üten uma imä ja väikse sõsarõga trehvänü autoõnnõtustõ.
ütleq hind!
ütel minno ullis
Nimmatuist tunnussist mitma omma säändse, miä tulõva tegeligult ette jo inne Adsonitki mälehtüslidsen kodukottusõluulõn ja latsõpõlvõmeenutuisin.
Nimmatuist tunnussist mitma omma säändse, miä tulõva tegeligult ette jo innegi Adsonit mälestüslidsen kodokotussõluulõn ja latsõpõlvõmeenutuisin.
nimekäänüs
nimmildäq matussõq
Nimi?
Umadussyna ́, näide võrdlusastmõ ́, käändmine.
{kiil} nimisõna tegosõna laendaja
nimesside ruudsjakk
nõnaq vasta klaasi lapikus litsuduq
nõnatark tütrik
nõnagaq pilma halvas pidämä
nõna om lakja vaotõt
ette haukma
nõnatsikku
nõnnapiten nõnoldõ kuun nõnatsikku
nõnna piten vidämä
nõnarätt
nõnasarvik
nõnasõõrõq
nõnast tsilgus verd
nõnatsilgaq
uhkõq liinapreiliq
tege sõrmigaq nippi
nõristi viimädse kohvi kruusikõistõ
lasnits hupsaht keldrehe
vilets elo
naro kassipoig
nisuiärmeq
nisujauh
Nizza salat
väidsehaav
avidaq no minno kui niäle!
Noaroodsi saar
väidsegaq tsuskaminõ
nopõ noorik
nõglal tull niit takast ärq
nõglats niiti
Noel Gallagher (sündünüq Noel Thomas David Gallagher 29. lehekuu pääväl 1967) om inglüse laulja ja kitramängjä.
nõgli sukkõ
nõgõsõq kõrbõtasõq
nõgõsõmõskmõq
tungõlpää
nõdsonõ
lohokotus
nõdso kotus
Noh, hääd reisi.
nahistas hilläkeiste tüüd tetäq
No ja miä sõs peremehel hindäl pakku om?
Noh, kuis Jaak su esäs passnu?
Noh, lätt tansaman vette vai?
No kas löüdset uma esä üles, poiskõnõ?
Noh, määnest printsessi sa tan oodat? Imäne, oodat printsi? Noh, kumb sa sõs olõt, imäne vai esäne? Mõista-i midägi luudusõ krooni jutu pääle üldäq? Olkõ.
noh midä vahtsõt?
No näemi sõs Võromaal.
Noq?
Noh, poiskõnõ, tahat ka Ameerigahe? Katskümmend viis kruuni.
nõial oll väke inemiisi terves tetäq
nõidlik
nõid muutas mehe kunnas
lumja naarahus
A pussijuhilõ tuu ei miildü: timäl om kipõ, tii om jälki lakk ́a congit, aost om ärq maha jäädü ja kärsä pääl ommaq kah imelikuq vinniq.
Nuijah, konkursi perrä sai, noq om esä.
noijah minkeq no pääle!
Nojah.
tugi hindä aia vasta V vasta aida
toeq siiäq vasta!
tsankama tsaunama
lakagaq küpär
No kas sa tõtõst nal ́ast arvo ei saaq, kas sa tõtõst ei võissi kõrraski naarataq? Mille sa piät kõik aig nii tõsinõ olõma?
tihnidsi marjo puhma man
tisse paar päivä a saa-as midä valmis
jõnksahus käve kihäst läbi
nokut vastussõs pääd
pervealonõ läteq
No ma panõ hinnäst kah kirja.
andsaguq rõivaq
ull ettekirotus
ull inemine
no midä imeht sa sinnäq lätsiq!
nimihind
nimiväärtüs nimihüvvüs
no mis külä pääl ka kuuldu?
no mis sa ütlet!
no midäs sa viil oodat?
No miä seost latsõst niimuudu saama piät? Tiiät sa, Ruudi, sa kullõlgu-i kedägi.
Nõmmõ latsipargin mängvä üten vinläse ja estläse.
liivaniit
No näet, tan omgi Ameeriga.
"Nii ku kõik mi elo om kõge muutuman, muut aig ka sannu ja sannakombit.
kulladsõq kuvvõkümnendäq nigu näid üldäs
Nii saava olõmanolõva teksti tähendüse allõs lugõja pään üten joba varrampa tuntu loominguga.
Nonii.
kikstu miis
pand pluusõnöpsiq kinniq
korut
loomusõvara
noodatäüs kallo
nooguti perräkitten pääd
naard sõbra vipõrust
no olõt sa külh üts pikkpäiv!
No olõq-olõq-olõq, miä sa tuust saat?
Noolõvisken
nuul läts õkva märklavva keskpaika
nuulklambri
nuul puttu eläjäle
no om üts nättüs
no om üts mõistmaldaq inemisetükk
No ommaq vanameheq! Orm ai poiskõsõlõ viikingiq päähä, saq ufoq.
nöpsimulk
nöps tull iist ärq
nöpsnõgõl
noorõ alostasõq umma elämist
noorõq himostasõq tõõnõtõist tulitsõhe
noorõq taha-iq vanno avvustaq
noorõq lätsiq üüello kaema
noorõq päriq pusklõsõq hindävaihõl
noorõq olliq salahuisi paari lännüq
noorõq olliq taast mõttõst haarõduq
noorõq ommaq suurõst armust hoimussillaq
noorõq ommaq hukka lännüq
noorõq otsustiq paari minnäq ja ütist ello alostaq
noorõq uibuq timavaastaga kanniq joq
Noorõ poisi, kiä makasõ puron pääga külä silla pääl lakõ taiva all, ossõndasõ keset päivä huulidsalatõrnidõ takan, rüükvä, ropõndasõ ni lällätäse.
noorõq saiq ülemädse kõrra hindä tarvitaq
noorõq lätsiq paari
noorõ eläjä liha om pehmekene ja hämm
noorõ eläjä liha om pehmegene
noorõmb
noorõpoolinõ herr
noorõn riigin tull kõik ümbre luvvaq
nuur hopõn tükke heigotama
köüt paki kinniq
nööritämä nüürmä
nahkri
siirdus pletänits
kõgõ noorõmb
kabla otsa köüdeti aas
nööripunds
nooril oll hirmsa tahtminõ pääl
nuur ijä kanna-iq viil pääl
kananõ kanas
nuur kinä preili
Nuur kogõr
nuur miis ja nii pätis ärq last
nuurmiis õhkas tütrigu perrä
nuurmiis taht kalalaiva pääle tüüle minnäq
nuurtmiist es saiaq inämb kuiki tagasi hoitaq
noorõmehe kõrdaminekit naksiq segämä õnnõduq johtumisõq
noorõmehe siuhkõ olõk
nuurpaar naas ello säädmä
nuurpaar võtt hüvvi suuvõ vasta
hirremõts
Nuur poiskõnõ om.
nuur sirgõ sälägaq ohvitsiir
nuuri kirotajidõ ütisüs
nuuri huvialaq ommaq mitmõsugumadsõq
nuuri kasvataminõ om mitmõlõ poolõ lakja jaet
noorilõ uibilõ pandasõq tokiq toes
nuuri siän popis saanuq andsambli
noorõkõsõq kõoq
nuurmiis pruuvsõ ollaq väega mehe muudu
vanaimä kiä meelüskeles noorõ iä asjo
noorõiä julgus
noorõlik vanaimä
nuurus om hukan
nõõt hobõsõ liikma
ärqpahanuq raadiokullõjaq
halvastõ pahasi ärq
närvähtümä
pümme lamp
ulli meele pääle lännüq
nõrga meelegaq
nõrgõmb
lokakilõ ossõgaq halakõiv
nuradu olõkigaq
õiõndas egä väiko asagaq
nõrk ijä
nõrk suulvesi
ulli päägaq anni perrä
nõrkus tulõ pääle
ripin
uma joonõ pääl olõma
Normaalolõkin om tä küländki pehme' kõllanõ metall, mink tihehüs om 19,7 g/cm.
läts kõrda
normit kiräkiil
Norra heeringeq ommaq Hollandi heeringit vasta kehvembäq
saadaq no kiä niäle liina!
Noh, seo laar piässi külh kõrralik olõma.
no taa naanõ om üts käro külh
no seo om külh häbemäldäq lugu!
No seo om saladus, seod ma sullõ üldä ei saaq.
No tuust ma saa arvo.
nosi leibä
No siiä saa pandaq.
perädü kodoikäv tull pääle
no kinä külq!
notari man kinnütet papõr
notari kinnitõt papõr
rehk siugu
nõrksaq orrõq
hõdso
nokotama notsutama nõtsotama
tapsõ hulga vainlaisi ärq
taht täüt tähelepandmist
taht inämb rahha
aja väegaq umma õigust takan
nõvvutama
nõudmiisi tetti lõdvõmbas
anomamõskja
anomamõsumassin
nõud kahotasso
taht avvunimme
hindä ja tõisi käest nõudminõ
rassõ ülesannõq
tahtmisõq ommaq suurõq
nõudminõ kandaq tüürõivit
nõudmiisi perrä tallitaminõ
soveediao takanikminõ
Nõvvukogodõ mõttõkogo survahusõ vastakaalus saa 1960. aastide tõsõl poolõl kimmämbäs paikkundlidse hindämäärämise otsmine - tõtõ, võrokiilsite raamatide avaldamislainõt sõs viil ei tekü, a laembalt lõunõeestilidse loomingu puhul külh. Esieränis paistus sõs silmä mulgi kirändüse (Eha Lättemäe, Nikolai Baturin) ja tarto kirändüse (Mats Traat) nõsemine.
Nõvvokogoliit
nõvvukogo liigõq
Lisas om nõvvukogon inemise Põlva ja Võro maavalitsuisist, om Eesti Maaülikooli rektri ja Võro Instituudi direktri.
annom om punni täüs
annom pandas nõlvi
nõvvo pidämä
nõvvupidämisest olõ-õs määnestkiq tolku
Nõvvu pedäsivä ammõdimehe Põlva ja Võru maavalitsuisist, Vana Võromaa omavalitsuisist, Võro Seltsi ja Võro Instituudi inemise ja Võromaa Arõnguagentuuri esindäjä.
nõuhtõ jäämä
nõvvutaja
oll nõun tulõma
nõvvutõli hindäle luba
No ütle, kost siist naid mehi võtta? Ma nakkassigi märkma, et või-ollaq Enn.
vahtsõnõ mõtõq
vahtsõndustüü
et vaihõpääl pääst ole peris sooda
lühküjutu meistri
Märdikuu joosul kaes programmi ettevalmistav juhtnõvvukogo kõik korjunu idee ni välläpakutu plaani läbi ja pand noist kokko tegevuskava.
Võtkõ no minno laiva pääle.
nudima nuditama
alastõrand
noks tõisi künnärnuttõgaq
nühk põrmandidõ ja saino päält sita maaha
käü niguq tuhkri tõisil takan
ma nühe taad lauda puhtambas
hõõrd paa haragaq puhtas
nuio nuiaja
nuimiksri
nukkvõll
hallõlik
pupitiatri
pupikäro
nilgõ lammast
sa nilgsaq sa taa jänes ärq!
nulljuheq{nal}ulljuheq
nullpunkt
Numbrilukk.
pand lehekülenumbriq
nunnakluustri
kluhvõ V ublat täl naha kuumas
nuppõgaq suhvliq
kavval küsümüs
märksä majandusmiis
poolõtorogaq poolõtoobigaq lämmäkene
nuka pääl om kohvitarõ
nulgast tull närrin kass sei sääl hiirt
nukliganõ käekiri
nührütsemä nührütämä
tohlo tubak ull
arvosaamaldaq kaeminõ
nühr väits tulõ vaibas hikoq
tümpnukk
kaibas umma ello
tuim tüü
nühr vikaht tsaetas teräväs
nurja minemä
kantklambri
näälikene
jurnas niguq tsikan
nühritsäs kääregaq habõnit
ikk lännüt aigo takan
ikutama ikõtama
tänn
{kõrras} mütsähütmä
mütsütämä nutsutama nütsütämä
ikk hindä vällä
ikk hää päätävve
ikk päätävve
ikk oll täl jo üle lännüq a jutu seen tükke iks nuutskõlõma
ikk tüküs pääle
ikk tüküs pääle
ikulugu
armõdu palk
ikulidsõq latsõq
ärqikõduq silmäq
Noq eloga!
nuuditama
nügädse ao massinaq
noq ja edespiten
Nüüd joba tavas saanu KL Võromaa maleva Võro malevkunna nelläs jalgrattatrett sai seokõrd teos 24.-26. hainakuul (juulil).
No' käü Vidrik vanauno Sassi muudu ütelden joba kuvvõndat keväjät.
No kabjas essel kerge sammuga, a hopõn hähkät ja pruuskõ katõ iist.
noq mi inämb ei lääq üles a läämiq alla
Noq näperdäs mootorit.
seo ilma noorõq ommaq hukan
noq olõt sa taad luku külh kõvva üles kitnüq
Noq olõt sa päälik!
noq olõt täüsinemine
Ño' olõmi tan Piusa vana liivahavva põh ́an ja tan kasus väega mitmasugumaidsi kasvõ.
No oll tuu hallijoonikanõ ahunapaar jäl marja lasknu.
No oll timä kõrd imehtünüt näko tetä ja hinnäst hiitümisega tagasi tõmmada.
Jama om majan.
Om jama majan.
noq om jo pallo ilda
mullõ om no külh ülekohot tett
Noq om mul selge pilt - sa hiilset Karmõnit! Joosõq jah noq minemä! A seod ma sullõ kõnõlõ, ku seo konkurss toimus, sõs ma lää! Kas papakonkurss vai maq!
noq om asi vastapiten
Noq om tuu aig käen.
noq om timä mäng läbi
noq piät tä ummõhtõ vastama
No pidi ma tuu pudõliga tõsitsõmpa silm silmä vasta saisma.
mi õkva kõnõli sinost
No saisi ma närvin, päss peon, taa püürhällü veeren.
Nüüdetses omma mu vanõmba koolnu, a ma elä Estin üten uma naasõga, kiä om kah Roodsin sündünü estläne.
seo ilma aigo riputasõq tütriguq rõngit nappa
Ku ma no tagasi mõtlõ, om mul noid kimalaisi hallõ ni umma hirmutüüd häbü.
noq tulõ haina pääl istuq mõni aig
Tõnõ poiss tulõ Siiri mano.
noq vai ei ilmangiq
nuudsaht ja nakas ikma
nuutskõlõs
nuutskna
nuumavask
nuhahtus nuusahtus
tõmmas nõnagaq õhku
nuuskpiiretüs lüü pää lahhes
nuhudaq ku hää hõng!
uaq herneq kapstaq kardohkaq ommaq keededüq a rõhas jäänüq
uaq sünnüseq joba süvväq
ua sisen kasvi ka maltsa
Obinitsa rahvas kogo hinnäst sootska moro pääle
niblak
peenükene tütrik
Läänemeresoome keeled kaartidel
oda linnas üle saa miitre märgi
oda läts puu sisse
kõgõ odavamb pilet
odavambast odavampa
otavlik
odahiitjä odaviskaja
otav kala laih liim
otav ärqmüümine
Õdõ kumpsõ mu imä kõttu ja küsse, kost täpsämbähe halutas.
sõsar läts joodikulõ mehele
sõsar läts umma tiid
sõsar om meheline
kesev om ärq tulpunuq
kesväkarask
kesväle ommaq ohtjaq külge jäänüq
kesvänurm om lainallaq
kesväsuurmaq
hää lämmi kodo
sõsaraq olliq viiekümnedseltkiq nii rõõsaq et panõq vai mehele
sõsaraq-veleq ommaq ütte vurhvi
tsidsa tsidsi
sõsaridsõq
kuraq nalaq
võhlul vinü-iq vili katõl kasu-iq kari
välläüteldüq sõnaq tsusassiq minno valusahe
üteldüt saa-iq tagasi võttaq
sõsaramiis
sõsarapoig
kälüskidseq
sõsaratütär
hambidõgaq trull
oigõ vanamiis
süü silmigaq
ati uma kõtu täüs
ärq villitänüq suu
ohilõig köüdeti hobõsõ päitside külge
oh Hedi ku ma päsessi su tarre
oh Hedy tiiat kos ma armuleegin pala
pidä hobõst
uhjugaq om hää hobõst kärmendäq
uhaq olliq lobõhõlõ ja hopõn läts umma tahtmist
uhaq ommaq Jüri käen
päähäkäänetäv inemine
sõkõ kupataminõ
naaru tõmbama
pidämäldäq naarminõ
"Oh jumalalõ teno," ütles vanadaam, võtt istõt ja buss pand minemä.
puhk külmänüisi kässi pääle lämmind hõngu
kaivas umma rassõt ello
Õhk es käü ka timä lundi muudu nõnast läbi, tä unnas' andsaku helüga ja es süü' põrmandu päält är' mitte üttegi pudsajatükkü.
õhukiht kaits eloliidsi ülearvolidsõ kirgüse iist
õhk om tolmust paks
võiq ku illos!
vasta taivast laskma ülest laskma
"Oh,kost kül sääntse latsõ tulõva?" kaes tä mu poolõ.
õuka määne uhkõ maja!
oh tsillukene pudrupää
"Oh sa essänd, midä sa nuur poiss nüüd tennü olõt!" kõrras tä, kooni bussi ussõni sai.
oh sa juudakihä!
oh sa kurask!
oh sa juudakihä!
või taivakõnõ ku pallo siini!
või vanakõnõ!
oh sa vaenõ mehekene!
tohoq tuust olõ-iq midägiq!
võiq saq petjä naistõrahvas!
pellädäq kurategijä
oholidsõq jätüsseq
pallo nilbõ tii
ohtlikust kotussõst minti müüdä roomakallaq
Naidõ häti vasta saa api, ku laskõ' järvi manu veidemb inemiisi, lõpõta' är' vii tsolkminõ, häötä' mõnõst paigast är' majaja' (kopra'), kaia' majju ehitämise perrä ja ütteluku kontrolli' järvi saisukõrda.
vasta õdagut nõst tuisu
õdagus jouti kats hektärri maaha külbäq
õdagus keedeti läädsäliimi
õdagus läts taivas klaaris
õdagus olõmiq peräl
õdagus olliq jalgo all paunaq
õdagus jäi tuul perrä V reevähtü
õdak vidi norolidsõs
no tulnuq joba kevväi!
ilda õdagu
õdak tulõ õdagus lätt ärq
Õdagu kell säidse (19.00) oodami kõiki Viitinä Järvesaardõ Rõugõ valla laulu- ja tandsupidolõ, miä nakkas pääle rongikäügiga Viitinä mõisasüämest kell puul säidse (18.30).
õdagu lää kaeq tiatrihe
Imä lugõ Siirile õdagujuttu.
Ku õdak lõppi, jagi hollandlanõ taksoraha vällä ja oll kimmäs, et nii om kõigil tüütäjil julgõ kodo jouda.
õdagu sei soolast lihha üüse muguq kihmsi vett pääle
õdagu tulõ meile küläliisi
Õdagu võtt tä julgusõ kokko ja koputas väikse pelgüsega esä tüütarõ ussõ pääle.
terveq õdak oll kodonõ tunnõq
õdagunõ kuunolõk
õdagunõ päiv
õdak oll sundõn ja udsunõ
õdagunõ päiv pand aknõq kirgelemä
õdaguspoolõ tüü ei laabuq
õdaguspoolik
õdaguspoolõ
õdagunõ kava
õdaguveretüs
õdagu saiõn naksi raamatut lugõma
õdagutaivas veretäs
Õdagist om plaanin kultuuriprogramm, kon saa nätä kinofilme Räpinäst, astva üles karjala rockilegend Santtu Karhu ja Räpinä laulja ni laululuuja Aapo Ilves, päkäravvakandlõmängjä, Talina Võro Seldsi laulja, lauluansambli Piigavägi ja Ütsiotsõ.
õdagurõivaq
Tossumulk (paja)
õhu- pendsupump
härmik heemekene heemik
kõhna nigu munakuur pututat nii lätt katski
ohkõsõq lavvaq lääväq rupikuhe
kitsas kidsuduq kulmuq
ohkukõnõ ohelik
ohukõnõ valgõ kõotohk libises tuulõ käen
õhulinõ kangas
kerge lumi
Vatulõ lüüd ijätüse muudu mustka-kondenspiimä makjus, miä andas lavva pääle piskviidi-pähkmekorvikõsõ seen üten suurõ unigu marjuga
kohilaq piskviidiq
õhuLoss
õhunesseq
õhupuhtus
õhutsurkminõ
õhulidsõq tarõq
õhurõuhkus nõsõs satas
õhurõuhkust mõõtma
õhurünnäk
savvujutt läts üle taiva
õhust rünnäs laivo linnuvägi
õhut paa all tuld
Häti ärhoitmisõs tulõ perrä kaia', et mõtsaga käüdäs ümbre luuduskaitsõ säädüisi piten, tulõ osta' erämõtsu riigi umandustõ, panda' kaardi pääle ja är' tähüstä' viivõtukotusõ' mõtsan tulõ kistutamisõs, opada mõtsaumanikkõ ja näile teedüst anda', pitä' piiri maaparandusõl ja majajil.
lämmüs maa pääl
õhulämmind om 20 kraati
lämmind om katskümmend kraati
õhulämmi nõsõs satas
ohotundminõ
et olnuq julgõmb panti tiiristi pääle valgusfuur
kaitsõ andminõ hädä ärqhoitminõ
õnnõtusõ ärqhoitminõ
õhuvuul läts virutsõs
hulga ohvridõgaq õnnõtus
Häiermäq
häitsme kruunleheq ja tuppleheq
häitsmenupiq urbusõq
{luulõlidsõlt} lilliq ommaq tupõst tulõmisõl
Kirss-kuntpuu häitses varra keväjä, aprilli keskpaigan.
häelmänupp
nupp
vaugõlõs umma haigõt hammast
aolinõ kündmine
ao pääle sündünüq lats
kah mul asi!
Õigõ.
õigõ otsus
Õigõ pia tulõ marsabuss ja ma ütle daamilõ, et ma massa timä iist kah piledi kinni.
õigõ sepp tund ravva maku
õigõuso papp
õigõ vastus and viis plüsspunkti
Peris viikingilaiv lastas laadul vette ja mi esä vii meid tuuga sõitma.
ausa süämegaq miis
õigust masma pandma
õigus võit
Õigupoolõst löüd naid muidki juuni ka naide salaperätside asju siäst.
ausahe üldäq pidänüq sa esiq seost kõnõlõma
õigust üldäq olõ-iq mul kohegiq kipõt
säädüse peri umanik
Õigus
kaitsõ hinnäst niguq mõistsõ
ai uma ildasjäämise kehvä ilma kaala V selet umma ildasjäämist kehvä ilmagaq
{jur} õigusõgaq huvi
õigust ajama
õigusõlinõ
õigust kõnõlõma
õigust vasta ärqvõtminõ
võiq ku illos!
võiq ku virgaq latsõkõsõq!
võiq taa om üts piso supp!
üleilmalinõ jumalateenistüs
suurõmeelelidse hingegaq miis
pokuq tüküseq poksõlõma
oinaq pusklõsõq
või-võiakõnõ ku hallus!
võih poiskõnõ rõivaq hukan!
kaeq kuradit!
üüsidseq varõmõq näütäseq niguq tondiq
totliganõ lillipuhm
Häitsmeq ommaq väikuq ja kõlladsõq.
häitsmide ilo
Häitsvä kirss-kuntpuu
häitsejä kasv
öüts üüts
kistumaldaq hääq ploomiq
ujakõsõ vaganõ hullin
oja suluti üles
oja pääl olliq majajidõ sulõnguq
ojanimi om tan inne olnuq tuu perrä om ka tõisi nimmi tett
ojatsori
oja jaga talomaaq poolõs
uja nõssi pervegaq ütetasa
nõglapuumõtsost om pedäjämõtso kõgõ inämb
nõglapuu
nõglanõ puhm
hoitja põllumajandus
luudusõ tasakaal
ossaq jäiq raotu pääle maaha
ossaq olliq lumõgaq alla vaalunuq
ossaq olliq nii lepütedüq et elläi sisse satassiq
Ossaq ommaq kõvaq, häste argnõvaq ja kitsa võraga.[1] Või ollaq nii puu ku ka mitmõharolinõ puhm.
ossaq vaalduq lumõ all ligi maad
haoq pantiq ruõlõ alaq
ossakotus
ossakands
ossa tüvimäne ots om jämmemb
läkkelemä lökkelemä
ossõnd kõik söögi vällä
inämbpakmisõl tetti undrehki
osliganõ puu
ossõ täüs põrmandulavvaq
oss läts praksigaq katski
oss räpsähtü poolõs
mustas lännüq hõpõ
tsorkõoss tsorkõvars
oss lei hindä sirgu
Ruitlasõ Olavi om välläkutsvalt külävahelaulu muudu kirotanu luulõt ni eesti ku võro keelen. Pia säänestsamma värssi om viljelnü Contra, kiä 20. aastasaa lõpun sai tunnõtus ummi eestikiilsite tekste ni esinemiisiga. 21. aastasaal om Contra peris paljo kirotanu ka võro keelen.
Ruitlasõ luulõtusõn "Arvudi" säädüs kõrvuisi kats ütiskunda ja eloviisi, tuvvõn vastandusõ suurõperätselt vällä riimin 'packard - kakard'.
kaalavitsa luuq
olti kavva üllen
õigõ sa kommõt olõt!
sa olõt joba suur tütrik
olõt otsaniq võlss!
olõt niguq hao seen ei hirgnõq ei hargnõq taa asi
olõt hää lehmo kaeq määne sul moro om!
olõt postilehti silmänüq?
olõt saq ka kinä kõnõlõt kõik naasõlõ ärq
kas sa olõt taad sõnomit joba kuuldnuq?
olõt iks üts müütläne külh
olõt õnnõ armõdu vaglakõnõ
olõq inemine!
Ma olõsi' tahtnu' terve saarõ Vaihõmere seen ümbre käändä', et soolanõ vesi tulõ hindä sisse niildnü'.
Olnu kajaluut.
Olõski ütiselämiste elämä jäänü'.
olõssiq meilgiq üts tarõkõnõ mere veeren!
olõssiq piaaigo ärq unõhtanuq
olõssiq sa minot varahampa tulnuq!
Olõs siiä tulnu kõrralik numismaatik, miä sa seolõ hindõs olõs pandnu? Puultõist tonni.
olõman olõma
olõmaldaqolo võissiq ka olõmaldaq ollaq
meid näüdätäs
olõmiq pakmisõgaq peri
olõmigiq peräl
Olõ mehes.
olõmiq joba küländ lähkün
olõmiq käünüq joq kolm verstä nii et minnäq jääs viil üts
Olõmi kõrraldanu' käsitüüpäivi, ja ehitüse oppamist, olõmi üte lavva taadõ kutsnu luuduskaitsja', maaumaniku' ja PRIA ammõtniku'.
Olõmi kutsnu' ammõniku' vallavalitsusõ tarõst vällä paiga pääle, veenü' kokku Karula rahvuspargi valitsõja' ja maaumaniku', pidänü kõnõluisi paigapäälitside teie säädjide ja lumõtuukajidõga, otsnu' ütenkuun rahvaga kihlkunnalõ umatsit meelüsasju jne.
Olõmi listi lugõjilõ võgu tulõmusõ': Uma Pido 2013 oll' Aasta Turundustähe valimisõl edimädse kuvvõ hulgan.
olõmiq madalarõuhkusõ mõotusalan
Meid mõlõmbit naasõga tõmbasõ esti kiil ja kultuur.
Olõmiq õigõn kotussõn?
Olõmi osa kõgõst mi ümbre ni võissimi ka sammamuudu mõtõlda.
olõmiq otsagaq joba tulõvadsõ asa man
olõmiq täägaq ammuq vihossin
Olõmi tennü' tüüd, et tuud perändüst ka paigapääline inemine nätä' ja perrä tetä' saassi.
mi olõ Vellogaq üteharalidsõq
paikapandjaq tunnusõq
Ma olõ 48-aastaganõ ja elänü maailman mitmõn paigan (Norran, USA-n, Brasiilian, Roodsin), mul on Ameeriga ja Roodsi kodakundsus ja elämisluba Eestin.
ma olõ Annikvere miis
Olõ är opnu, määne om pisargaasi hais.
olõq näio vasta vähäkenegiq hüvätahtlidsõmb
olõ mitmõl puul elänüq
ma olõ mitmõ valitsusõ all elänüq
Olku et järve veerest olli puron pääga noorõ joba külä vaihõl keeron käümän, es jätä kiä perrä.
tuu pääle kaemaldaq
Väeliigi ja uma sõaväelidse eräala perrä tulõ tetä soldani tüüd, tulõ saista vahiposti pääl ja aigaolt kedägi vai midägi vahti.
Esiq tuutjidõ ja hinnaklassõ massinil või olla lisas mitmõsugumaidsi muid võimaluisi.
Olõ naanu andsakahe reagiirmä Iisraeli poolõ pääl meren ujomisõlõ, selle et egä kõrd om imelik tunnõ, et ma saa uma Euruupa passiga nuu 7 kilomiitret läbi ujjo, a Palõstiina passõga sõbra saa-ai, olku et näil jo eläse sääl ligidädse sugulasõ.
olõ harinuq uma arugaq elämä
mul om toss välän
olõ hirmust kahmõhtunuq
ma olõ hummogust saaniq muguq tradinuq
olõq nii lopõ ja loomulik niguq mõistat!
olõ esiqhindä perremiis
Ma esi olõ otsani kimmäs, et saarõl om salanõ loomus, ni lövvä seltskunnast hindäle mõttõsõsara.
Joba aastit omma minno tõmmanu kala ja mõnõ aastaga iist ma soedi hindäle 230-liitrilidse akvaariumi.
olõ jo küländ su iin koobanuq!
olõ joq poolõst saaniq peri
ma olõ jo vanahusõgaq hallis lännüq
olõ kõgõ õnnõlidsõmb inemine maa pääl
olõ mi tülü peräst väega kurb
olõ niguq tõnõ inemine
ma olõ naidõ tegemiisigaq hinnäst nii ärq mähknüq
olõ noq vagatsõmb ku inne
olõ sukkaq halv olnuq
olõ paklin
ma olõ uma elo joosul peris pallond läbi elänüq
Ma olõ uma imä pääväraamatust lugõnu tuust pagõmisõ üüst, tuust hirmsast silmäpilgust, ku nä Roodsi sadaman lellä oodi, ja ku lainõ peräkõrd üte loodsigu vasta sadama saina visksi.
maq olõ umaq roitmisõq ärq roitnuq
ma olõ ummi töiegaq hättä jäänüq
Olõ uutnu kontrollpunkti kõrval helkävä päävä käen üten kuumõtusõn pinipujaga, selle et kontrollpunktist lövvedi pomm.
Ma olõ opnu siin pühändümist tõisi inemiisi avitamisõlõ ja vast om aig võtta tuu üten ka umalõ kodomaalõ Ruutsi?
olõ paari päivi puutri mant ärq
Pallo olõ mõtõlnu, määne iks om haarduminõ inemiisi vaihõl, kuis tuu mõikas.
ma olõ veidükese tõbinõ tuuperäst toukamiq kokkosaamisõ edesi
mul om poliitikast tävveste ütskõik
olõ raamadu kergüisi üle kaenuq
ma olõ rassõmbast tüüst vabas lubat
olõ johtunuq väega ulli saiso
taad juttu olõ pidänüq tülgähüseniq kullõma
Olõ saisnu armõtuhe, käe ripun, tiidmäldä, midä üldä sõbralõ, kink sugulanõ lasti mõnõ tunni tagasi maaha.
olõ seo sõidu helevälläq
ma tiiä tuud
olõ seo tüü man pallo vaiva nännüq
olõ seo nätäl tüügaq pidessin
olõ seltskunnast lahku löönüq
olõ taa nuka elost pallo opnuq
ma olõ šokeerit
teno sullõ nõvvuandõ iist
mul om otsaniq viländ
olõ suurõ ullusõ tennüq
ma olõ tälle tuud joba nimitänüq
võeh mul om täämbä hõel ollaq
Ma olõ tenolinõ tuu iist, et olõ uma Estin olõmisõ aigo saanu tundma taad imelist naist ja kanna hindäga alasi üten timä sõnno: kõik ei saa kül tetä kõkkõ, a egäüts saa tetä midägi.
muidogiq olõ ma peri
olõ timägaq üte pulga pääl
ma olõ tuugaq joba harinuq et tä huulmaldaq ja kalg om
mul om timäst nii viländ saanuq
Ma olõ ku toimõndaja ja helüopõraatri olnu osalinõ ka timäst tettü esti luu "Pühä Jüri" ärtegemise man (2009) ni tuust aost pääle om taa lugu mukka "naha vaihõl" üten käünü.
olõ väsünüq tööldäq videlemisest
olõ üte rehi sääl käünüq
Ma olõ ungari naanõ, a peris pikält Eestin elänü, tan ka filmi opnu.
olõq noq hää!
olõ joq vahtsõn paigan ärq harinuq
olõtuust olõtutsak
olõ Võro lähküst peri
kõnõlõq nigu asi om!
olõq uma naasõ vasta hell!
Olõq sa tennät!
Olõq sõs vanadus.
olõq otsaniq ausa!
hülü pääle
olõq tassa kerik om seen!
olõq tassa ärq mutitat latsõ unõ!
olõq tassa!
arvssi et trehvä tan sõpra
arvadaq om tuu tahrakalmatu
kaeq no timägaq tassakõistõ!
hoiaq timägaq pikkä miilt!
olõq timä vasta lukupidävämb!
jäitiq kinniq!
arvamisõq es olõq õigõq
arvaminõ oll õigõ
olõq tassa liigutagu-iq!
olõq vaiki midäs sa mulgatat!
Olõq vakka!
ollõvao kesksõna näütäjä
olinõ olist
Olkõq sõs hääq latsõq ja ärkeq Liivile ja Sassilõ tüüd mano tekke.
olkõq vaiki latsõq mis ti juiat!
olkõq vaiki!
olkõq aigsahe olõman!
olõkatus napukatus
olg- krohvimatt
olõküpär
Tyhmät saavat kernaasti kuolla.") Olkõq no miä taht, õnnõ mitte uinussil, puulkoolnuq elo.
Olkõ, ma olõ sõs vanadus.
olkõq seo sullõ opingus!
olkõq taa viimäne!
jummal tedä sundkuq!
Oll aig, ku päiv ja kuu paistu Eestin ütel aol.
olliq joba inne sõta paari pantuq
olliq nimitedüq Pärsiamaalõ minnäq
oll hindäle krammi seere pääle tõmmanuq
oll hindä taa tüügaq ärq vinütänüq
oll haigõpaprõ pääl
oll ärq tett
õlipuu
olõja
Oll jouluturg ni kuur laul, kuus oll är ehit, küdseti umma süüki, verivorstõ ni hapnit kapstit, juudi hõõgavat veini.
oll joq küländ pümme kuq kodo saimiq
joba oll peris pümme ku kodo jõvvimiq
oll joba pümme õnnõ taivaviir helet viil
oll kaibuisilõ lännüq
oll haigõmajan pääluu oll lahki lüüd
oll kolm aastakka järgepiten mere pääl
õlikuuk om eläjäsüük kon om pallo valku seen
Hallõ oll nätä kalavanõmbidõ vindsõt, aga loodussõlda võidõlust. Peräkõrd tei tõõsõ kala näile õkva üte armulda riigipüürdmise, - võedi är näide kodonõ maatükk üte puutükü ja kivi vaihõl.
lugu läts süämehe
oll väegaq halvastõ ärq pahanuq
oll meil no taad prätäkut vaia
Mi olli joba küländ rahutus muutunu, selle et säänest saisu es olõ mi varrampa nännü.
Ollimi õkva parasjago pooditii pääl.
ollimiq pallo kergele rõivin
mi olli mitu kilometrit mahaq marsnuq
ollimiq mõnõq pääväq paiga pääl inne ku edesi sõidimiq
Mi olli lännü joba väega närviliidsis ni kiäki es mõista ja es julgu midägi tetä.
Ollimi nädälide viisi kotost är, tõõnõkõrd kogoni mitu kuud.
ollimiq neli nädälit puhkusõl
ollimiq tii päält ärq harahtunuq
oll mõtsan paossin
ollimiq küländkiq väsünüq
ollimiq ülikooli aigo tarõnaabriq
Ollimi valmis kasvai pessä saama, aga vällä mi inämb minnä es taha.
oll muq puul üüd
oll mitu aastakka üttejärge Soomõn tüül
oll egäsugumaidsi arvamiisi
oll mul pallo palknit kirstuh naksi pulgõndama - ollgiq läbi
oll nätä', kuis tii veeren pea
oll ilosast naasõst ärq lummit
Ma olli Eestit nännü õnnõ kaardi päält, nii et tuu kõik oll mu jaos väega ligitõmbav.
olli imehtänüq
olli hobõstõgaq öütsil
oll nii rummal et jätt kohvri valvõldaq
Oll nii hää olla, ku mi piso likõs saiõ, aga peräotsan naas meil külm.
olli jo tulõgi pääl
Ma olli õkva saanu 15-aastadsõs.
Ma olli üten võtnu uma pupi ja mänge näidega.
ma es mõistaq ärq mõtõldaq kas kõnõlõ imäle vai jätä kõnõlõmaldaq
Ma olli tsipa murrõn, selle et kolmõst viimätsest reisist katõl kõrral jovva es kohvri peräle.
Olli kesk mõtso üte imeligu, õkva andsagu söögikotusõ iin, hirmsahe väsünü ja näläne.
Hoitsõ silmä iin õnnõ panni pääl praatuvat munna ja timä kõrval tsärisevät sõpra-pekoonipalla.
olli kõik õdaku koton
olli kuunolõgi tävveste ärq unõhtanuq
Ummõhtõ naksi kõrd-kõrralt hillä-tassa arvo saama, et ütskõrd taa lugu kinkagi jaos kehväste lõpõs.
tiatritükk olõ-õs peris tuu midä ma oodi
olli näide puult
olli uman abielon õnnõdu
elli uma mehegaq häste
olli üü otsa üllen
olli tükk aigo katõvaihõl inne kuq ärq otsusti
olli niipallo väsünüq et jäi õkva magama
olli taa pinigaq külh pistü hädän
olli tan ütevaihõ tõbinõ
Ma olli sõs 7-8 aastaganõ, peris täpsähe ei mälehtägi inämb.
olli sõs kuvvõ aastaga vana
olli sõbra puul
pidi liina minemä
panni väega immes
ma olli tävveniste taa muusiga vangin
ess lää tüüle saagma prusse
ma olli timäst sisse võet
olli tükk V jupp V kõrd aigo vakka
Ma olli imehtänü, et timäst nii häste arvo sai.
olli vahtsõ poodi viiessaas ostja
olli vaenõlats minno võeti kasulatsõs ja ma sai hindäle kasuimä ni kasuesä
olli väegaq ärq uttunuq
Ma kärsidi tuu peräst väega, aga võti iks ette timäga kokko saia.
olli väsümisest nuianõ
ma arvssi vastapiten
ma põssi põimu aigo
oll õdagus väegaq ärq väsünüq
Oll rehekuu lõpp, välän oll rõssõ ja nesse, õhku täüt paks undsõ ni maa pääl olli kihin mädänevä lehe.
oll uma elogaq põhja lännüq
oll umaq hiusõq ärq tsäbrätänüq
oll uma rõnnaedidse ärq nõlanuq
es mõistaq umma tüüd
mõista-as päiv otsa miilt
oll torsin
oll pallo surmasaanuid
oll hulga aigo vidäjä a inne lõppu vässü ärq
Oll selge, et no ei olõs lõikusõst tolku olnu.
oll sääne saksanõ käve vestigaq
oll sääne tasanõ tütrik
oll tan üts kunstnik tsehkend must kah pildi
õli seen küdsedüq piiraguq
oll sõan verevide poolõ pääl
Oll suvi ja egä mu suvi näüdäs vällä sääne, et õkva ku kuul lõppi, pakõ ma uma asa ja esä vei mu Võromaalõ vanavanõmbidõ mano, kon ma näile kolmõs kuus abis ja seldsis pidi olõma.
oll täämbä torsin
õlit umma lauluhellü
Oll ́ karusmarju ja vabarnit ja verevit hõrakit ja valgit hõrakit ja esiki sitikit.
asja hullõmbas ajama
oll tundaq mitmõsugumaidsi muutuisi
oll tundaq sitigalehti hõngu
oll üts kiusaja vanamutt
oll üts pussunõ mehekene
oll otsaniq võlgo seen
oll umbõs suq muudu miis
Oll silmäpilkõ, midä ei unõhta.
oll vanõmbidõ inemiisi vasta häbemäldäq
Õlivärmituubõ kasusõ õkva puu otsan.
Olivia meelest om Kruubi-Ruudi pässäpikkõ kuninga hopõn ́.
OLIVIA JA ESIMENE MAAILM
Olivia käü imä ja esägaq egäl puul mere veeren ja kontsõrdil.
Olivial om pini Kruubi-Ruudi.
Olivia näge egäsugutsit huvitavit asjo.
oldas rassõ küsümüse iin
ollõtarõ iin tuias paar joodikut
ollõlörts
ollõl om vaibunuq magu man
ollõputõl
Ma olli esi õkva opman lõpueksämides ja aigo oll mul veidü, aga oppi ma sai nigunii ütskõik kon.
Ku hollandlanõ oll mõnt aigo Eestin tüütänü, läts tä timäga üten tüütävide eestläisi seldsin tuu projekti käügin, mink man nä üten tüüd tei, restoraani õdagust süümä.
Ku esä oll tsipa aigo viin ligonu, sai tä külmäpelgüsest üle, aga pidi vahtsõst imehtämä tuud, ku aigopiten vesi süväs läts: sada miitret om väega pikk maa inemisele, kiä om harinu minemä õnnõ paar miitret, et süvvä vette jouda.
Ku hollandlanõ oll jälki Hollandin ütte eestläst vasta võtman, oll täl vaia kõrralda timä vidämine ütest liinast tõistõ.
Ma olli tutva kõgõ tuu poliitigaga, mink perrä sääl elo käü, ja tiidse, et pini kombidõ parandamist tull näüdädä vähämb ku katõ nädäliga.
ollõtõrdo om nõlvi
ollõtarõ
ollõvaat oll vitsaq päält löönüq
egäpäävä-
kodoeelektrooniga
Olnu iks viil bussijuht.
miä oll olnuq tuu pääle inämb es mõtõldaq
"Oleme kodulehel tutvustanud erinevaid tekstivariante, mida laulu töötleja võib vabalt kombineerida.
elo sunnil pidi tüükotust vaihtama
oluq vatutas kanni seen
Olokõrd Eestin
asaq lätsiq paika
olõminõ om kuikivõrd tõõsõs lännüq
olokõrd om kogoni vastapiten
sais riigin om terräv
olokõrrast löüti välläpäsemine
oluq läühtüs vallalidsõn anoman kipõstõ ärq
tähtsä jago eesti muusiga aoluun
Tähtsä om, et är vastatanu terveq teemaq põh'aligult alostusõst lõpuni vällä.
Ololine om elläv vaatõmäng: autori tormasõ lava pääle ja esitäse ummi tekste, säälhulgan na laulva, rüükvä, räpvä, lõugasõ, andõn kogo kihä sõnnu teenistüsse.
tähtsä om egäsugumast mõtsa alalõ hoitaq
1568. aastal pässi Rootsi kuningas Poola sõbõr Johan III.
Väega pall'u mõotasõ' tsirkõ arvu väiku imetäjä' (repän, mõtsnugis, kährik ja ameeriga naarits), kink hulk piät kõgõ kontrolli all olõma.
Vüü olliki väega tähtsä.
Hulga veidembäs jäänü mõtsaraguminõ om mitmidõ mõtsatsirkõ (kolmvarbas-hähnä, valgõsälg-kirrivhähnä, oosõtuvi, mõtussõ jt.) arvu nõstnu.
Tähtsämbäq lõunõeesti keelen kirotajaq ni näide looming.
tähtsämb
ollõl om hiiv põhan
olümpiälipu pääl om viis rõngast
olümpiämängõ alostaminõ
oluq om käsko seen
ollõl om tönnin trukk man
ollõl piät viil saistaq laskma
oluq sai sepäne seod ei võiq juvvakiq
Olut naksi ma juuma Eestin.
oluq pandas pudõlihe
umaaignõ väkev kultuur nakas alla käümä
uma ala meistre
uma ala kõgõ parõmbaq
ummi asi külh lepüseq
umavaihõl
muud kergehe palama minnäq
uma vannusõ kotsilõ viil küländ kõpõ
Umas edimädses viikingisõidus om "Helga" valmis.
Uma esitüskunsti publitsiirmisel sünnüse mitte peris tavalidse, mitma žanri piiri pääl saisva välläandõ, nigu näites "Viie pääle", kos luulõraamatu vaihel asus laulõ ja luulõtuisi segäplaat.
uma pannus pidi olõma 20% kõgõst projekti rahast
tä õnnõ unistas inemiisi uma igävä jutugaq
uma esä takast varastama
umajago huvitav lugu
Ummi seldsiliste setokiil ́se jutu kullõminõ ja peräh arodamine.
umakapital om 3 millonit minkast raudhääd om 25 millonit kruuni
umahää
täl olõ-iq kombõs umist plaanõst kõnõldaq
Just uma kiil ja miil tegevä ütest rahvast rahva.
umakeelidse tiatri võidukäük
umin kiron and tä reisi pääl nättüt sõbrolõ edesi
Uma kodo, Karjakülä puult oll kuulda lahengularmi.
uma elämine and julgust
uma tiidmise perrä
Kiirabi ja pritsimiihiga om joba säändit häti olnu ja inemise pelgäse, et sama või tulla ka politseiga - ütte juttu tulõ mitu kõrda seletä, selle, et ku liinamiis kotust tunnõ-i, suunas tä kõnnõ õks Võro politseile tagasi.
Hindä elost NSVL-n ma tiidse, et mullõ sukugi nii väega es istu kõgõvõimulinõ kõrd.
Uma kuvvõnda keväjä tulõki pühhä pidäsi Vidrik välän lumõsulamisõvii lumpõn.
Umal aol oll tuu kimmähe üts illos kirätarbidõ karp, kon sisen olli tindipott, kuiotuspaprõ ja muu, midä vaia.
ummajoudu
uma meele perrä kujondõt kodo
Ummamuudu nalakas lugu jo, selle et ma ei olõs ilman usknu, et ma nakka peränpoolõ õkva tuun riigin elämä!
Ummamuudu oll tuu eski häste, selle et ma olli harinu ütsindä olõma.
es hooliq umast naasõst hiile noorõmbit
umast naasõst om tä noq periselt eräle
saa aoluu kipõstõ selges
mõist inäb- vähäb õigõhõ seto keeleh synno väll ́ä üldä ́;
pere hindäle massina
sai õdagukoolin keskharidusõ
vara ümbrejagaminõ
umanik pitsitäs tüütäjide seest viimädse vällä
ummi õiguisi kaitsminõ
ummamuudu inemine
esiqmuudu inemine
esiqmuudu värmingugaq
Ummi perisvanõmbidõ jälgi ma otsõ kah, sai teedä, et ma sündü Adõge-Halli külän Karatšai-Tšerkessi autonoomilidsõn oblastin, et mu esä oll sündünü ukrainlanõ, imä poolakõnõ, a kokkovõttõn olli nä kubani kasagu.
umalõ perremehele truu
Uma rahva, usbekkõ pääle mõtõldõn halgahtasõ mullõ miilde kats mõistusi juttu.
umas saanuq kotussõq
läpe-iq hapadaq uman kotongiq
sai pettüsegaq hindäle hulga rahha
{kiil} umakäänüseline tüvi
umakäänüs
umast ullusõst lätsi vargilõ
Hindä suurõs imehtüses, ku tä järgmäne päiv tõisi tüütäjidega juttu ai, tull vällä, et ütski eestläne es olõ tarvitanu umma taksorahha kodosõidus, a kõik olli kodo joudnu ütistranspordiga.
uma sälätagodsõ piät puhta hoitma
uma talo oll Andresõ kõgõ suurõmb suuv
hindäkeskedseq pahandusõq
Umavaihilitsin seltskunnõn om nallatõn laultu "Ruitlanõ olõ ja Ruitlasõs jää", mitte "Eestläne olõ ja eestlädses jää".
Umavalitsuisi all saisva rahvamiilits tulõ avaligu kõrra alalõhoitmisõs aigo viitmäldä ello kutsuq, niisama ka kodanikkõ hindäkaitsõ ütisüseq liinan ja maal.
umblõq nöps ette!
ummõl karmanilõ paiga pääle
ummõl tutvilõ ilma
Ummõlusõ olli lajalt vallalõ kärisnü ni kõik rõiva kohvrist vällä sadanu.
ummõlusmassina vänt
ummõlusõmassin võrisi perräjätmäldäq
ummõlus om vallalõ aronuq
ummõlustarõ
Ummõlustüü tetti käsitsi, pakladsõ niidiga, lihtsidõ nittega ja vähätsiide lõikidõga, nii et pallo matõrjaali kaoma ei läässi.
kokkoumblõmisõ jago
Ummõhtõ mitte kõik.
Ummõtõ om es ́ki sääl ütte-tõist hirre-eihtüsest alalõ.
ummõtõ üts kimmäs ammõt!
Munaruug vaarapiimägaq
Täüdet munaruug kohopiimäga
Munaruug singi ja juustoga
Täüdet munaruug suidsuliha ja juustoga
om kõgõ avvumiis olnuq
no või õks mõni inemine häbemäldäq ollaq!
om libask pini muguq tiiras õnnõ jalgo ümbre
tsompliganõ
om asjo midä saa-iq andis andaq
Om arvadu, et sann om niisama vana ku inemine esi'.
om sääne häbemäldäq inemine
om hindäle väega uhkõ auto ostnuq
om hinnäst jälkiq täüs tõmmanuq kuradi põrss!
om mitundmuudu magõhusõgaq puuviljo
om illos pääle kaiaq
om tulipunktin
Õngõ Enn.
ku õngõlatti tirgutat liigutat süütä
õngõmeheq käveq järve pääl kallo püündmän V kalal
õngõnöörä pundard and tükk aigo vallalõ arotaq
õngõnüür läts kiirdo
õngõlatt util
kalamiis passõ õngõkorki
ungits kotist pildimassina
om ohon
Põnnev om taa, et katsõtusliku futuristligu kirändüse edimädse tutvustusõ tulõva õkva Lõunõ-Eesti kiränike kaudu. Väiku algatus taan tsihin oll jo ilmasõa algusan kogoteos "Moment" (1913) ja "Roheline Moment" (1914), kon kandvampist kirändüstegijist astsõva üles Henrik Visnapuu ja võrokõsõ Marie Heiberg ja Richard Roht.
om õks
Om ilmselge, et kõik elläv käü kokko ja tugõ ütsütte.
mitmõsugumaidsi viko om vällä tulnuq
om hulga teedüst
Om loomuperäline, et võromainõ tagaplaan muutus mitmal kiränigul tähtsäs 1960. aastist pääle vai viil ildampa.
om joba kolmandat päivä sirakun
veitse ilda om joq
om jo terve aastaga tüüldäq elänüq
tuu om jo teedäq et tä käve sääl
om jo
hink-hänk ei ütleq midägiq
Om kats esi asja, kas sa teenit hotellikülälist, kelle olõt esi vällä valinu, vai pandas sinno saisu, kon sa olõt tuus tiinmises sunnit.
om umadõgaq ruan
tulos tulõ
om terve elo olnuq spordi man asalinõ
kassuvhädätohtri
Kokku om säet suur fotodõ andmõbaas Karula rahvuspargi huunist, vällä om ant voldik vannu huunidõ kottalõ, uurit om aoluku ja kokko säet kultuuriperändüse hoitmisõ kava.
om korgõ kotusõ pääl
om külh
om kumaruisi mõsukausi kotsil
kirotusmassina tsoksnat om kuuldaq
ei massaq olõ-iq jovvun
om midä märkiq
om mändsegiq tükü tennüq
jako miihi
om mitu viit kuis taast saisost päsedäq
om mõttihe süvähünüq
olõ iks ma mudsu man va
Hääd tulku mano, veidemb pahanduisi!
õnn olõ-iq rahan
õnnõs olõ-i nää väega
siski tuu päält hädäabinumbre võtse
õnnõs nakas mu agõntuurileping otsa saama ja tuun mõttõn trehväs õigõ aig.
õnnõs tull' jõgi egä kõrd vasta
õnnõ kuulsust vabahust parõmbat tüükotust ja ello ihkama
Õnnõlik juhus.
rõõmsa näogaq
Õnnõsuuvminõ sünnüpäävälatsõlõ
õnnõst segi
kõrdaminemiseq tegeväq tundõ parõmbas
kõrdalännüq ostminõ
kõrdalännüq ettevõtminõ
õnn et laelamp alla es sataq
hallõ elo
kurvalinõ latsõpõlv
kahos jäi ma haigõs
õnnõtusõ põhjusõq tulõ selges tetäq
õnnõtusõn sai üts inemine hukka ja kats saiq vika
õnnõtuisi om rassõ ette ärq hoitaq
õnnõtus
õnnõtus juhtu jalamehe hoolõtusõ peräst
õnnõtus võtt meilt esä
nii külm om et hopõn nakkas jalgo nõstiskõlõma
Om vanõmbit ja om peris seo ilma aigu tettüid asju.
jala vällä sikuta
Om olõman akrüülvärmipuu, om olõman guaššvärmipuu, juusk vesivärmijõgi.
Om olõman õlivärmipuu.
Om olnu kraamja.
om uma mehegaq kolm last tennüq
om uman sõiduviin
om uman sõiduviin
om uma tüügaq marumuudu rahu
ommaq umavaihõl kimmähe ütistedüq
omma' orava', tsirgu' ja kusikuklasõ'
om tävveline hääuskja
om pia valgõ
om väega täpsä inemine
"Om saanu traditsioonis, et noil aastil, ku peetäs võrokiilne laulu- ja rahvapido, tegevä' Moisekatsi Elohelü ja Uma Pido ütistüüd.
om üles pant
Kas tuu om tõbi? Kas tuu om külgesündünü' vai sünnütäs tuud pisiläne, viirus? Kuis tuud arsti'? Kas tuu vasta om olõman vaksiin vai piät, ku olõt tõppõ jäänü', õnnõ rahun uutma, kooni' tegünese' antikihä' ja tõbi üle lätt?
kas seo om õigus miä lehen kirot?
kos om lugu!
om seo kihla inemine
tä om sääne puululli inemist miä sa täst tahat
Soovitami, et inne vastamist tetäs veidü uurmistüüd, näütüses küsütäs tõisi opilaisi käest vastussit, salvõstõdas kooli kodolehe päält vai kroonikast vai filmitäs mängõ.
om sportlasõtii kõgõ korõmban punktin
Süänd lämmistäs köüdüs, et Ülle juhitu folklooriansambli nimi om just "Käokiräs"," ütel festivali pääkõrraldaja Needo Ülo mano.
külh sul tahtus tan man müssiq
kas sa usut esiqhindä sisse?
om sul viil mõni võlskus tagavaras?
Om su rattal midägi vika vai?
om minegi pääl
ommaq suurõq sõbraq
om suuroppus pihtä naanu
külq om täämbä hõru ilm om nii külm ja selge!
Om teedä' 9 sorti mõtsakuklaisi, naist 4 - palukuklanõ, arukuklanõ, kahrukuklanõ ja liivakuklanõ - omma' kaitsõ all ja Eesti Verevän Raamatun.
Om teedä-tunnõt ja läbielet tõtõasi, et tudõngi elo olõ-i kerge ja ei käü õnnõ kooli ja kodo vaihõl, a käänd küländ sagõhõhe sisse ka tii pääle jäävihe baarõhe, kõrtsõhe, ja seldsimajjohe.
om tedä kiususõ peräst kohtulõ kaivanuq
tege sporditüüd
Teil sugulaisi om, kiä saksa kiilt kõnõlnuq?
Om sääne tunnõ', et tä immitses mu iho tühäs.
Om sääne tunnõ', nigu sa oodasi' mu' puult kriitikat kulla kotsilõ, tuu jaos, et sõs ülendä' mulda, Imäkeist Maad, kost kõik elo võrsus.
om tunnõt ka välänpuul
Onu Gynnar ost är, hää hinna iist.
tii-iq vällägiq
om üts põrsapräll taast saa no määne tsiga
om üts vana toto
unolõ halgaht miilde et tä piät varra üles tulõma
om perämäne aig naadaq kodo minemä
Lell oll kõik kõrda ajanu.
umamehepoliitiga
Om urbanipäiv ja kõik nakkas luuma.
om tulitsõlõ vahtsõnduisi vasta
pidä väega häste vasta
om vii ja leevä pääl
viil om mõni toimõndus inne ku saa naadaq küllä minemä
om vihast lahki minemän
Eski ku lauluteksti olõ-i sukugi muudõt, muudõtas meeleollu, esitüsviisi vai konteksti, et saia nalja; näites lauldas perädü kõvastõ ja võlssi, võetas koomilitsi žeste ja poosõ.
myist kynõlda tõõsilõ kodokotsõ väärt paigost;
õdagunõ ja hummogunõ üü
om tutvidõ puul üüd
sisask ja piho tulõvaq sõs ku urb nakkas lahki minemä ja leht puuhtõ tulõma
Ööbiksaare palkmaja ehitaja omma päält paarikümne aasta palgest majju ehitänü ja koranu tarkuisi - om, midä tüütarõn tahtjaile näüdätä ja kõnõlda.
Ööbikuoro keskusõn om keskhummogunõ tsõõriklaud pannkuukõ ja Võromaa suvõtegemiisi tutvastegemisega.
Magamisasa', kuntimüüdä rõiva', hügieenitarbõ' ja muu' isikligu' asa', midä laagrin kolmõ päävä sisen vaia lätt.
Üüd ollimi Sooru järve veeren luudusõ poolõst väega ilosa kotussõ pääl.
ollimiq kõrvalidsõn küläkesen üüd
oodõt asi
Oodõtas käsitüülisi, turismitegejit, kalamiihi ja kõiki tõisi, kiä hindä sisen keväjäst armastust herätä' tahtva'
Osa võtma oodõtas sanna- ja kohaligu kultuuriperimüse huviliidsi, kiä tahtva teedä saija suidsusannakombist, tarkuisist ni tervüse praavitamisest sannan.
Oodõdu' omma' kõik Vana-Võromaa naisi-, miihi- ja segäkoori', suurõmba' ja vähämbä' laululatsõ'.
Oodõt omma' koorisääde' joba olõman laulõlõ ja peris vahtsõ' koorilaulu'.
uutmaldaq hää tullõm
üüq ommaq jo halladsõq
suurõmere pääl tegünüq suurpöörüs
maavereväq majaq
võeh kuis ma kodo taha!
vai-vai ku suurõs sa olõt kasunuq!
Kakk ikk raah,
Kakk ikk raah.
üüse või viil hall maaha tullaq
üükülmäq ommaq siin hariliguq
üükülmäq häödiq mitmit häiermit
üükülmäohon kasvoq
üüse tetä-es määnestkiq trandulit
hõi muistidsõq vägimeheq!
Onnilõ miildüs väega nukutiatri."
Onni kaes pelgüisi herrä Pilvise karmanist vällä.
tühäq sõnaq
hämmär üü oll täüs salahusõ hõngu
Õ (õ) om ladina kirä täht, miä om saad o-tähest diakriitilidse lainõmärgi (tilde) abil.
Võeh, tuu tunnõ', et ku õnnõ muld hambidõ vaihõl krõgisnu'! Mullapalavik? Tohtri ütel mullõ, et mul om ravva puudus.
üüses jäiq laivaq reidi pääle
üüse om pümme
üüse ai hamba üles
üüse trummõldõli vihm aknidõ vasta
üüse tull kävvüq latõ vahtma
uut pikin silmin poiga kodo
uutjaq suikvaq saina nõal
uutja
oodaq kül seo asi esiq ärq säädüs!
oodaq nikaguq kohv ärq lauhtus!
oodaq kooniq ma tulõ!
oodaq kooniq tä veripudsajaq maahaq aja!
Oodaq, ullpää!
uutmaldaq küläliseq
uutmaldaq välläminegiq
uutmaldaq naas tä pään luuma vahtsõnõ mõtõq
Uutmalda ilmus Kaspari 2. sündümisepääväs vällä Paul ja ütles, et jätt uma abikaasa maha ja tahtnu, et Siret üten Kaspariga tulõsi elämä Pauli vanõmbidõ mano, Mustamäele.
äkiline kuulminõ
Oodami är' lavastaja valimisõ tulõmusõ' ja kuun lavatsajaga kujondami lõpligu kava," and ́ Uma Pido muusikatoimkunna liigõ Lindali Kalev edesi toimkunna mõttõ', "Rahva arvaminõ om no' teedä' ja tuuga arvõstadas kimmähe, a ku lavastusligu kontseptsiooni jaos om vajja, võidas telli ka mõni vahtsõnõ laul vai sääde."
Oodami ettekandit teemadõ pääle:
Oodami kõiki söögi tegemise ja pakmisõga köüdetü huvilisi. Pallõmi hindä tulõkist ette teedä anda: irdakurak@gmail.com
Laagrihe oodõtas 8-16aastaisi opilaisi, kiä tahtva' võro kiilt mano oppi' ja perimüskultuurist inämb teedä' saia'.
Näütüst saa telli tinavaasta keväjes ja sügüses, a oodami joba ka tulõva aasta pääle kirjapanõkit.
oodamiq noq ku tuul vähä tasahus
Egäst latsiaiast vai koolist oodami ekkä vannusõrühmä ütte ütsikut esinejät vai kooni 4-liikmõga rühmä
uutminõ nakkas joba väsütämä
ooda kodo tagasiminekit
oodaq noq!
oodaq seeniq kooniq ma tulõ!
oodimiq pia puul tunni bussi
oodimiq kuna vihm perrä jääs
oodi järgmäst trammi
Oodi viil üte päävä ja et maimõ jäi vanõmbidõ ümbre kõrrast veidembäs, sõs tei tõistkõrd pruumi, loodussõga, et vaest 10 päävä vannusõn nä joudva no esi toimõ tulla.
uut tuu viimädse ao ärq ja sis läts
oodaq tsutikõsõ!
oodaq kipõn!
Ooda vähäkene, õdagu või viil lummõ kah sadama naada...
oodaq vähä!
uutminõ lääsiq väega pikäs
oodussõs pakuti võidu-leibä
Hõds'usuu' omma' Õdri järve, Kaadsijärve, Küüdre järve, Viitka järve jt. järvi veeren.
hõdsosuu
oodus lää-äs täüde
üüvaihtus oll kümnest õdagu kuvvõniq hummogu
toimõnd suuri nummõrdõgaq
kuulmeistre jovva-iq ka kõgõ kõiki latsi perrä kaiaq
kuulmeistre hoit klassi vaossin
oppaja olõk
oppaja läts klassist ärq
oppajal om terräv silm näge kõkkõ
Oppaja Maaja iistvõttõl om võro keelen üles astut kõikvõimaligõn paigun, nt maakunna latsiaidu juhtõ nõupääväst nikagu Põlva maakonna Aasta Imä tenoüritüseni.
oppaja oll latsilõ ilmarmuldaq
oppajal olliq kimmäq tahtmisõq
oppaja otsus võeti rõõmugaq vasta
oppaja kavats ärq et ma hoia hindä kõrvalõ
oppaja piät väega pallo joudma
oppaja jagi latsõq vannusõ perrä rühmis
oppaja pailats
{m} oppaja-aastagaq
oppaja tekk kurja hellü
oppajidõ tarõ
oppamisviis
opas latsõlõ õgasugumaidsi vigurit
Koolitõt Eesti Selts
koolitõduq meheq
oppusõgaq V tark raamat
opp mõõgagaq vehklemä
opp õigusõ aoluku
Opmiseraamat ja tüüvihk opjilõ saa valmist 2007. a. sügüsest.
opiraamat om jaet kümnes päätüküs
opiraamadu mano pruukõq teedüsraamatit!
Parhilla ́ opmisõst ni oppamisõst raamadud olõ-õi ́.
Koolilat ́s:
Opja:
opilanõ sai ildasjäämise peräst märküse
koolilatsõq naksiq markõkorjamise vasta huvvi tundma
latsõq tegeväq ülesandit
Opilasõ juhõnd
koolilatsõl ommaq väega hääq tiidmiseq
koolilatsõ reisjä teedüstäht
opilasõ üleminek tõistõ kuuli om mõnikõrd rassõ
Opjide kirätõie keeleperäline ülekaetus.
koolilatsil om joq küländ pallo koolitüüd tetäq
opilaisilõ ja pensionäärele om hind odavamb
koolilatsi piät mõistma ütekaupa kaiaq
opilaisil om rassõ tüüd löüdäq
Koolilatsi käest om perimüst kor'at sääntside sammu ettevõtmiisi abiga 1920. aastist pääle.
opilaisi ütiselämine oll koolimaja siibhuunõn
Opjide tüüdõ kogomik "Mino Võromaa".
koolilatsi töie konkurss
opi sõsara härgütüse pääle kudama
Opitas uma käega kamma tegemä - egä lats saa kohviveskin terri esi kamajahuss jahvatada.
Opitass vilju ja söögiriistu võrokiilsit nimetuisi.
Õppus om massulda.
Kursusõ tulõmiq: Kursusõ läbitennüq tundvaq võro keele päämäidsi tunnussit ja säädüisi ni tiidväq lõunõeesti keele kujonõmisluku ja täämbädse päävä saiso.
Kursusõ tulõmiq: Kursusõ läbitennüq tiidväq lõunõeestikiilse kirändüse aoluku ja edenemistsihte, tiidväq tähtsämbit lõunõeesti kirotajit ni näide loomingut.
kooliaastak alostas süküskuun ja lõpõs piimäkuun
opiainõq
Opi- ja matkaraa' omma' vallalõ kõigilõ küläliisile.
Oppaja Mart Velsker
Oppaja Sulev Iva
Tutvast saaminõ paigapäälidside kultuuriinemiste elo - ni tüükotsidõga, kotsõpääldside perimüste kotsidõga.
Rahvusliku käsitüü opipääväle oodõtas Võro- ja Põlvamaa tütärlatsi ja poiskõisi tüüoppusõ oppajit ja kõiki tõisi huviliidsi.
tüüharotus
opmisõ aol
Opirada alostas muusõumikooba mant ja käändeles läbi valgõ pedästiku.
Opiraa'
opminõ nakkas pääle katõ nädäli peräst
oppamine käve vannamuudu edesi
opmisõst prii aig
opminõ käve eesti keelen
opminõ om koolilatsõ tüü
opminõ om tälle rassõ
olõ-õs tuud miä olõssiq pandnuq opma
Kiil taht kah opmist.
Opnu karakõrraldajas.
opõmiq selges kolm lätikeelist lausõt
oppõ viisi pääle
silmäpetüs
pikäsilmätsihik
nägemistrikiq
Mõistlik läbikäümise aig: 2 tunni
Mõistlik läbikäümise aig: 3-4 tunni
pihlõtsit rõivit panti vanast pallos
orassõq läpähtüq paksu lumõ all ärq
oras halõtas
Orava jäleq lumõ pääl Foto: Kristian Pikner
Orava karv või ollaq Eesti esiq paigon esiq värvi: Saarõmaal om tuu inämbüisi hallikamb, suurõ maa pääl verekämb.
Oravi kooli algatusõl naati näide valla aolehen avaldama latsi vaimukit võrokiilsit kirätöid.
Orava kooli latsi- ja mudilaskuur om Maaja Glaseri iistvõttõl laulnu kõigil Uma Pidodõl.
Orava kooli opilasõ saava piä egal võro keele ja kultuuri ettevõtmisel kittä - näütes 2016. aastaga võro keele ja kultuuri olümpiaadil sai 8. klassi arvõstusõn 2. kotussõ Getter Dolgošev.
Orava Kuul om ainumb Vana-Võromaal, kos kõik opilasõ 1.-9. klassini opisõ võro kiilt.
*Orava Kuul
Oravi kuul sai Hindätiidmise avvuhinna ka 2012. aastagal.
Orava nägemine ja kuuldminõ om väega hää ni tä pakõs ärq vähämbägi harinõmalda mürä pääle.
Orrav andmõbaasin eElorikkus
Orrav ehk harilik orrav (Sciurus vulgaris) om orravlaisi sugukunda kuuluv jürräi.
orrav lipsas vana kuionu puu oosõ sisse
orrav om käpe eläjäkene
orrav purõ pähkmäst
ordeni kandmisõ kõrd
hõrilameistreq Kriisaq
hõrilamuusiga pidolinõ korgus
hõrilaq mängeq edimält põhiviit ja perän mängitüisi
hüdsäsnikkeemiä
sisemäne vastaolõk
roho vastavõtminõ
elolinõ piätkiq vanõmbas jäämä
iho iälidseq muutusõq
kihä vastapandminõ haiguisilõ
Organism tundsõ halva, liha nakas halutama.
tsihti kaotama
Orienteerumisen
tsihilöüdmisjuuskminõ tsihkõlõminõ
oraq pästetäseq hahilist
oraloomugaq inemine
hellä hingegaq poiss
hellä hingegaq
kirjämä kirotama
pehmegene mahhe tuul
hell kaeminõ kerge naarahtus
jalasäädmistall
oropõhan mässel kipõ joosugaq jõgi
oron häitseseq toomõq
"Osa kotussit jätämi' ka vällä ütlemäldä'," naard festivali ansamblide päälik Laube Kadri.
osa eihtüskivve läts kõrvalõ
osalausõq
Tüütarõdõn ja oppuisil saa kütta sanna, tetä vihto, lihha suidsuta, oppi tarkuisi sannan tohtõrduisist, uuri sannu ja sanna eihtüse kuntse. Pidoõdagul saa ütenkuun laulda-tandsi Lõunõ-Eesti muusikidega.
Tulõ tüürõivin, selle, et tüü oppas.
Osaliisi käest oodõtas, et näq ütlesiq vällä, miä näil süäme pääl om.
ossa saama Kuninga Kuninglidsõst vastavõtmisõst Võromaal Kiislovah, 6.-7. hainakuu pääväl alostusõga kell 15.00.
Sannuhe saava neo, kiä omma kipõmbahe jõudnu hindä ette kirja panda. Kotussit olõ-i pallo.
Massu ei küsütä!
ossavõtminõ
osa tsirkõ leiq pargist eräle
Osalidselt om toonanõ setodõ tegutsamise muud iinkujos säidsekümmend aastakka ildampa asõt löüdnü võro kultuuri vahtsõstsünnüle.
osast õigõ osast võlss vastus
Osalt tulõ kulunõ kõla sakõst pruukmisest vai ütlejä küündmätüsest.
Osalt võiva õigõ sõna võltsilt kõlada tuuperäst, et naid om pruugit ka võlsmises.
Osalusprojekt "Kamakõrd" om mõteldu kõgepäält Vana Võromaa, a ka tõisi kuule 5.-7. klassi latsile, selle et 5. klassi eesti keele ja muusigaoppuse tunnõn tetäs tutvust regilauluga, 6. klassi aoluun vana-aoga ja 7. klassin keskaoga.
Osavõtumass 5 eurot.
tõõsõ jao maa pääl oll kesev tõõsõ pääl kardohk
Osa naist asjust om peri Valga muusõumist ja Eesti rahva muusõumist, osa paigaliidsi inemiisi käest.
ütsjago perrest eläs siinpuul tõõnõ tõõsõlpuul merd
osa soid tetti nurmõs
osakäänüs
osaht haigõ jala ärq
tsusidu hüürläsepesä hünnin
osa rahha tulõ riigi käest
häste tett trikk
hää jutumiis
taidsa miis tekk tüüriisto parõmbas
Uuri uma kandi aolukku, panda ta kirja ni kynõlda tääst tyisilõgi.
ossa võeti himogaq
Osavõtmine seto keeleh peetü as ́jost: nigu umaluumise võistlusõ ́, Seto muinasjutu päiv, leelopäiv; kävvä ́ külapidosil (kirmaskidõl), niisaandõ kerigopühhil, sääl etteastminõ
Arvõq masmisõ kinnitüses saadõtas lakja 25. süküskuu pääväs.
hulga osaliisigaq valimisõq
kavval petmine
taidsa sepp
täpsüsemängoq
myist kynõlda seldsiliste setokiil ́dsist kirätöiest;
myist inäb- vähäb seto keeleh kirodada;
mõist häste tandsiq
mõist häste võlssiq V pettäq
myist luku pitä ́ umast kodokotsõst, timä üle uhkõ olla ́;
mõist ilmamärke tähele pandaq
mõist esiq hindä iist kostaq
myist tarvidada setokiil ́dsid raamadid;
myist seto keeleh kirodada lühkut jutukõst.
mõist korvi kutaq
mõist läbi hambidõ vilistäq V villu aiaq
myist loetu raamadist miildejäänü ́ ni ummi mõttid seto keeleh selgehe tõistõlõ edesi anda;
myist kyrralikult lukõ ́ seto kirja;
myist lukõ ́ lihtsäbät setokiil ́dst kirja;
mõist lukõ ́ seto kirjä;
mõist mitmõsugumaidsi tüüriisto pruukiq
mõist naisigaq makõtaq
myist õigõhe vällä ül ́dä ́ setokiildsid helüsid;
myist ummi märgotuisi edesi anda seto keeleh;
mõist nii hindä ku tõisi üle naardaq
mõist poola kiilt
myist kynõlda seto keeleh umast kodokotsõst - Setomaast;
myist saia ́ setokiildsist kir ́otustõst hinele tarvilist;
myist seto keeleh edesi kynõlda loedut vai kullõldut;
mõist vastada setokiildside küsümistõ pääle;
mõist vaiõldaq
myist löüdä ́ tähtsäbä ja tetä ́ hüä plaani reismisest Setomaad pite.
- mõist vällä üldä' võrokeelidse sõna "lõhmussõhäitsmetsäi".
myist vastada lihtsile setukiil ́dsilõ küsümistele ni esi ́ küsüdä;
mõistmaldaq tarvitaminõ
Oskaril vunts joba naard
eräalakiil
hää lüük
mõistja tüüline
õigõ valiminõ
eräalasõnavara
mõistmist kullõjat haarda' ja uma jutt tälle arusaadavas tetä';
osoonimulguq
ostat hulgaviisi saat odavampa
Ostami ja möömi mälehtüisi.
ostamiq üte jürjenitutu!
ostaq odavamb raamat!
osta' rahvusparki tutvustajit teedüsmatõrjaalõ;
Ostaq viinerit kah.
ost hindäle läükelejä silmäkarvavärmi
ost kalli kaska
ost kats plokki suitsõ
ost kaska odavahe
ost reisi päält ekäsuku puti-pati
ostjaq juuskvaq leti ette tsähälikku
ostminõ ja müümine
ostja
ostja kaubõl müüjägaq hinna peräst
ostussin
ostussist
Ostmine ja müümine, vaihtamine.
Ostsõt vai?
ostimiq poodist paki petti
osti hindäle kotussõ
osti sahkrimoori käest olt
osti kullasepä käest sõrmussõ
osti musta painu laadu päält
osti paki iirissit
osti puul killo luiõldaq lõhekalla
osti reisi päält paar postkaarti kah
osti rõiva jaos painu
osti prundsi jao rõivast
osti taa hinele mälehtüses
osti taa kuhti pia ilma iist
osti seomõsumassina perrämassu pääle
osti turust vislamarjo
osti vagivahtsõq valgõq tennüsseq
ostmishullus
ost-müük
ostmisullus
tiiq mullõ üts hüätego!
näüdäs napogaq mõtsa poolõ
O tähendäs hapasnikku
kesvist tetäs suurmit kruupõ ja jahhu
ots tõmmas kipra
ärq jäämä
otsa lõpma
otsa saama
läbi saama
otsa saama
otsast otsaniq täüs kirotõt papõr
ilmlõpmaldaq pikk tii
õkvaütlejä naistõrahvas
õgvõmbahe õgõvampa
õkva- kauduvalimisõq
õkva halvastõ olõ-iq tälle kiäkiq ülnüq
mi võida puul tunni ku õkvatiid läämiq
õkvaköüdüs Berliinigaq
õkvasaadõq
õkva üle nurmõ
mõts om õkva vasta
hoobis vastapiten!
ots elon umma kotust
ots hindäle etembät tüükotust
ots hindäle puhkusõ aos kotussõtäütjät
ots hindäle vahtsõt pesäpaika
ots kortinat
ots mäeküle päält jalalõ pidämist et mitte alla nilvõstudaq
ots kohe takanajajidõ iist paedaq
ots prille takan
Otsõn tuud kokkosaamist, las muld vaos kullalõ pääle, värm tuud, käkk tuud, tege tuud seos, tõõsõs.
kaeq no hindäle midä parõmbat sälgä!
otsiq hindäle midä süvväq!
otsiq hindäle määnegiq aoviidüs!
otsja
otsiq kõik nulgaq-kolgaq läbi!
otsiq joosukotus vällä
otsminõ lõpõtõdi ärq ku pümmes läts
otsi miihi kiä mõistassiq kirvõtüüd tetäq
otsi säänest tüümiist kiä
Otsi'
otsiq seolõ lukulõ vastaja võti
otsõmiq kõik ümbrekunna hoolõgaq läbi
ma otsõ istmisõ jaos kõrvalidsõ pingi
otsõ luudusõst ütsindäolõmist ja rahhu
tuurakallaq otsõ kaonut sõrmust
otsõ parõmbat poosõt
otsõ käkmise kotust
tahet V otsit teedüs
Otsidi mitmasugumast tüüpi loominguliidsi stsenaariummõ.
ots om käbrän
otsa iin oll häötüse märk
otsmanõ akõn otsaakõn
otsust ärq tegemä
olõ-iq teedäq mis taa otsussõ takan om
otsus jäi täütmäldäq
otsus oll hindäperi tett
kaes inemist timä tekõ perrä
Mi otsusti, et poiss tulõ pistü aia, ja ku mi püvvi timmä ummi olgõ pääle tukõ ni üles aia, naas tä vahtsõst ossõndama, a tuu oll joba hulga sandõmb sais, selle et sõbõr es tunnõ inämb õigõlõ maad ega ilma.
Otsustimi sõita Kaukaasiahe, Sotši lähkohe.
Otsusti sõski toro vasta võtta - monotuunsõ tooniga.
Otsusti tetä umast pinist pildiseeriä, oll jo teedä, et timmä väega pikält inämb ei olõ.
otsustaja laheng
Ott Kaasik ja Verska Muusikakooli viiuliopilasõ'.
Tänagu Ott uma kaardilugõja Järveoja Martiniga.
Tänagu Ott om 2019. aastaga maailmameistre autorallin.
Tänagu Ott (Ott Tänak, sündünüq 15. rehekuu pääväl 1987 Kärla vallan Saarõmaal) om Eesti rallisõitja.
jälle film hirmsa raamat
perädü rikas miis
Välän võtt tuul tuurõ üles ja egä silmäpilksahusõ pääle rägisese aknõklaasi.
välän kuios mõsu parõmbahe ku tarõn
välän om peris lämmi
Vällän opminõ om põnnõv! Koolitunnin opitu miildejätmises ja/vai tävveste vahtsõ as'a selgessaamises om Karula rahvuspark õkvalt õigõ kotus.
muro ja mõts halõtas
ubina- apõlsiinikiilaq -tüküq -palaq
ubinaq joba mädäneseq
ubinaq sattõq ku sopsahti puu otsast maaha
ubinaq olliq väikuq ja vaglatõduq
ubinaq ommaq viil tuurõq
ubinaq potsatuq maaha
ubinaq puiõ otsan olliq joba kütseq
muro nigu pürgätüs
ubinaliblik
ubinamahl
ubinasahvt
ubina- poisipoks
uibiid piässiq hõrõndama ja noorõndama
uibunõ
külm om uibilõ pallo kurja tennüq
uibut kasuma pandma
uibuq häitsiq timahavva kõvva
uibut tulõ lõigadaq
uibulehti pääle om tuhaperä löönüq
uibul tulõvaq vesikasuq ärq lõigadaq
uibul tulõvaq vesikasuq ärq lõigadaq
uibu om ubinit täüs
uibunõ kaalaeheq
uibu kruuni tetäs hõrrõmbas
Ubinatrull vaniljehämmätüsega
ubina süä
ubinasüä
UBINA
ubinavagõl
ubinavein
upinments
upin kõlbas viil süvväq külh
ubinit sattõ puu otsast robinallaq maaha
moro om muanõ ja aida iist asunõ
paadimotor põkatas
paadimotor põkatas
tohopakk
Paadisilla pääl.
loodsigugaq sõitminõ püürdhäll ai latsõ süäme tülkmä
loodsikun oll ütsainus miis
tohknik
pago
tsopska
päsemäldäq V kalõhtunuq joodik
{kõnnõk} ulliskuionuq oppaja
päsemäldäq V kalõhtunuq kuulmeistri
taga tagja
paakjanõ
hädänupp
ullhiitünüq inemiseq
hiitünüq lambakari
Nii katõkümneaastaganõ poiss tõmmas pää kergüisi kukrohe ja tegi keelega lapsvat hellü (miä tähendäs "ei") ni patsut kleepekidega poissi ola pääle.
paarikümne mehegaq rüüvlipunt
Paari minodi peräst, et mullõ meelerahhu tuvva, tull lindi pääle vällä paar miihi alospükse.
paarinädäline ildasjäämine
paari päivi peräst massa sullõ ärq
Paari päävä peräst sai ma nätä tuud kavva igätsedüt pilti, kuis kalavanõmba pei vahti parvõ kesken, kon olli näide sada poiga.
paarinsaan tuhandõn kodon
paarikarv mängjit
paarit märä puhast tõugu täkogaq ärq
paariguq häiermäq
paarihna eläjäq tsirguq
paarildaq arv
paarildaq luu
Paari tunniga, vast esiki tunniga, oll alkohol joba veren.
paar kanno tulõ ärq tappaq
A paar kõrdo niimuudu aknõst vällä kaiõn jääs mullõ silmä üts vanadaam, kiä kõnd bussipiätüse poolõ.
Paar kuid ildampa läävä noorõ paari.
Paari päävä peräst olligi terve, ei tiiä kas tuust hussiviinast, a niivainii oll iin hummok lamba jäl karja viiä
Paari päävä peräst sai ma näide käest uutmalda linnugipiledi Eesti.
Paaris pääväs olli ma karaorjusõst päsnü ummi paistõduisi kässi ja jalgo peräst.
paar päivi tull uutaq
paar küsümüst mano
nõiaväel päsemiq vangist
päsemine
Päsemine rassõst saisost om kulda väärt.
pässimiq saari vaihõlt suurõ vii pääle
saimiq värehtist nii vällä et kiäkiq es sekäq
hädägaq pässi
pässi johussõ läbi
pässi maisõmaa pääle
pässi niguq painu alt
pästmiseparv
pästeteenistüs soovit lumõtormigaq kodo jäiäq
pästevest lasõ-iq vii ala vaodaq
lask pini keti otsast vallalõ
pästjä
pästkeq minno ärq!
pästmine
avidi sõbra häbüst vällä
paastmislaagri
koronitsma
pääsläne tsuklõs vii seen
pääsläne ei pelgäq inemist
pääsläseq näpsäseq kärbläisi lindamisõ päält
pääsläseq nõglusõq laudaussõst sisse ja vällä
pääsläseq vitsõrdiq traadi pääl
päästläseq vipsahtasõq laudaussõst sisse ja vällä
pääsläse pesä
Loodsikuhe oll kinni jäänü lellä kott!
torostama
loodsikuhe lahmas vett
paadikõnõ
loodsik sais vasta tuulõlõ ja lainilõ
kroobatanuq käeq
paavsti joulusõnnom
paprõ viir om tsäpeline
paprõq saiq kõrda
paprõtsäpendäjä
paprõkorv
paprõunik
paprõlipak
papõr tõmbas nesset sisse
paprõask
Paprõst as'a
paprõ kura veere pääle oll midägiq käegaq kirotõt
paprõ pääl asaajaminõ
rahatähti trükütäs mano
paprõdsõq nõnarätiq ommaq ütekõrdsõs pruukmisõs
nalla V haussi ajama
potiimänd
pada om ärq nõõtunuq
pada om tulõ pääl
Pada
"Padišahh ja aidnik" kõnõlõs, et ütskõrd sõit padišahh müüdä aiast, kon üts vanõmb miis pand parrahe kasuma persigupuud.
padakott
patronvõti
müürmägi
kalkkiveline merekallõs
kalgikivist hoonõq
tsehvegaq põll
pliidalaut
Üü ja päävä uuta ravitsõjat und, miä ei tulõ, ei tulõ, üüst üüni uutminõ; tuu lätt rassõs, pand miilt är hiitmä.
Pääväst päivä olli' nä sõgõlnu' kipõ joosuga külmän jõõn muast liiva, luutõn rõbahta' kulla pilgahtuisi.
Päävä lätsi, a sõs tä kõlist mullõ ja ütel, et tä tulõ mu mano üten uma tütre Pipiga, (kiä parhilla om nigu mu uma tütär).
Päävä paistu tühä ni öiest sai kuurma.
Päiv nakkas kell 10 Haani rahvamajan, kon sannaperre ja külälidse umavaihel tutvas saava.
Kell 10 naatas pääle Urvastõ Seldsimajan kõnõlõmisõga, midä saiva teedä tinavaasta suvõl Urvastõ kandin sannaperimüst korjanu üliopilasõ.
poslamasla
Vasta õdagut istutas ütenkuun tsäilavva takan ja arotadas, määndsit ettevõtmisi tulõva aasta ja viil edesi olõsi vajja käümä tougada.
päivä roit tä mõtsa pite
Pääväprogramm
pääväports
Pääväst kae viil http://www.polvatalurahvamuuseum.ee/
pääväst päivä lüvväs ülemädse kõrra pääl trantalit
Päeva tähüstämine
Opipäivä tugõ Vana Võromaa kultuuriprogramm.
päävävalgõ
Päivä vidä Arlet Palmiste
võtimiq plääsi pääl päivä
praatõ hinnäst rannan päävä käen
päivilde käü tüühü öilde maka
päävämäär
päävävõturõivaq
Päiv lätt edesi käügiga Ööbikuoro torni ja orgo.
päiv jo puhetas
Karapäiv sai varrõmb otsa.
Päiv, ku meid kotost vällä sunnidi, oll hainakuu katõskümnes katsas.
päiv om hukan
päiv läts pikembäs ja üü lühembäs
päiv kallus õdaguhe
kurailma hää!
saiapuut
pekritüüstüs
paoaastaq
Pagolaskirändüsen paistusõ ka silmä mõnõ Võromaalt perit eestikiilse kiränigu, kinka loomingun om lövvet hoiakit ja teemasit, miä omma umatsõ võro kirändüsele.
pagulaskiränik
paoskõllõma
hõelaq tiiq
sant lugu
pahanduisi tegemine
pahanõma
pahalik
võhl inemine
kuri hõel
hõelaq arvamisõq
pahandusõ päält kätte saad poiskõnõ
sündmäldäq üllenpidämine
pahepuul
päähä opma
mõhnliganõ piopesä
pähkme koorõq
pähkmäl om padi kuur
pähkmävõiõq
karvopooli kask
torssunuq vanaherr
pahkats
purdsaht naarma
purdsaht hõelahe naardma
sülläs suust süänd vällä
Paidra külä tulõtas mõtsavelle miilde
pandminõ säädmine
pand raha kimmävara pääle
kotussidõ või mõni tsopsahus tullaq
paikus
paika pandma
õigõ tõtõ
päiv läükäs nii et silmist võtt pümmes
päiv tull vällä
Päiv ni kuu.
päiv kirgäs
kukukõnõ
päiv helkäs taivan
päiv helgäs hummogust õdaguniq
päiv oll jo korgõn üllen
päiv oll õkvalt nõsnuq
päiv oll viil taivan ülevän
päiv om jo korgõn
päiv om jo madalan
päiv om keväjäviiq tsirisemä pandnuq
päiv om nii kuum et päälagi nakkas jo kuumõtama
päiv paistus läbi undsõ
Päiv paist lagipäähä
päiv paist valusahe
päiv kost vii vallalõ
päiv läükäs nii et silmist võtt pümmes
päävävägi tetäs kasvo seen keemilidses väes
päävävägi
päävä käen kannõtas mustõ prille
pääväpaistõl om hää naid vanno kangiid koivõ peesütäq
pääväjutt
PÄÄVÄMINEK ́ (CAMPARI, APÕLSIINIMAHL)
pääväminek
pääväkruun
päivliganõ hummogupuul
pääväprilliq
pääväpalanuq sälg kuumas hirmsahe
päävänõsõng
Päävä liikmistii
päävävarotus om meil kah nätäq
päivä võtma
päiv tege hoimatsõs
päiv nõsõs hummogust
päiv kai pilve takast
päiv läts jumalihe
Päivlik and meile valgust ja lämmind
tast nukast lätt Talna-Tarto suurtii läbi
Ütteaigu paikkundlik ja üle-eestiline Uma Pido
paigalinõ inemine
paigahoitjaq naasõq
Päivlik hummok.
päävä silmi helgeq
painas niguq tsigan
vaivaja mõtõq
painussin
painussihe painussilõ
Säändse vaba olõki võit ka seoilmaaigsidõ võrokõisi iseloomu nukakivis panda.
kangõ loomugaq
painutusharotus
paisõq rakastõdas ku esiq ei rakkõq
paisõq vill rakõs
paistus et kullõjilõ ettekannõq miildü
Taaha perre ei taha' tita vist tulla'.
paistus mu moro päält
üles paistõnuq
paisuja vatt
päitseq päähä ravvaq suuhtõ
Päitseq
paalapp
paa vang
paast tulõ tossu
pajat ammuskidsist aigõst
lahut vanaaoliidsi asjo
pai lätt urba
painiids
paiuoss nõrkus häste
paiunõ
paiuvitsaq andvaq häste korvis kutaq
paiuvõso kõlbas küttäq külh
kidsukülm külmät järve ärq kinniq
külm om joq ubinit käpistänüq
külm lüü triksi
Päkäpikuq.
iho om väke täüs
lahenuq korbatanuq koorõgaq puu
paki pääle ommaq märgidüq kaloriq
pakkakõn
raha seen om üümaja a olõ-iq süüki
pakk kohvrit
pakiq antiq kätte takastruumist
hädäline asi sai kõrda aetus
pakin om viil kolm suitsu
pakmisõ massina välläandi om vaia suurõndaq
pakmispapõr
pakja
pakku minemä
pakminõ
pakmist rahaküsümist võeda es vasta
pakku oll proomit vajagaq lahki aiaq
ma paki tälle kiutu kodominekis
tekk illo
pakk hinnäst pido lõpun tütrikku saatma
paksõmbahe paksõmbalõ
paksõmb
paksõmbas minejä ijä
{halv} praagamago tüno tünä
söönüq miis
{halv} madsa medse
jürre V paks raamat
padaq hiusõq
paksuq plangiq ommaq kihin
täüspalgõq
mädsärik tubli
paksu nahagaq ubinaq
paksu palgõgaq inemine
and bussin asõma
pakk külälisele istmist
pakk praadi manoq värskit salatit
pakuq no ummõhtõ külälisele midägiq süvväq!
Seod näütüst saa üles panda kas rahvamajja, kuuli, raamadukokko vai mujjalõ paika, kon inemisi inämb käü ja taht näütüst kaija.
pakuti jahhelihha vorsti ja muud hääd
pakuti vällä mitmõsugutsit võimaluisi
Teksti omma' võetu raamatist "ABC kiräoppus", "Võrokiilne lugõmik", Ojari Triinu "Suur must pini", Kalela Erkki "Kuusõsiimnide minek", Lemmetty Leevi ja Jukka "Esä poig", Tannineni Oili "Kuss ́o, Moss ́o ja Hops ́o", Jaloneni Riitta ja Louhi Kristiina "Aatos ja Sofia", Nopola Tiina ja Lindmani Mervi "Siiri ja kolm Ottot"; perämädse nellä aastaga "Mino Võromaa" kogomikõst (23-26), perämädse kuvvõ aastaga võrokiilsist Tähekeisist (2008-2013) ja perämädse aastaga Umast Lehest.
pehmeq
palavahe palavalõ
palavlik lämmäkene
palavik om veidükese perrä andnuq
palavigust tulõ päähalu ja hoimahus
palanikust segi lats
Lämmi.
Lämmi täämbä.
{m} paldõrjaanitsilgaq
Palõstiinan olõ nännü latsi, kiä pilva kivvega soldanit, ja soldanit, kiä laskva noid latsi vasta.
Palõstiina tull mu ello peris johtumiisi ja jäi sinnä pidämä.
Olõs ma palõstiinlanõ olnu, ei olõs ka ma kimmähe saldnu sõaväe administratsiuuni.
palgaq tetti samas
saa-iq palgafondi lahki aiaq
palgast võedasõq massuq maaha
palga nõstmisõst julgu es tä iidsahtagiq
palõligult
palgõlõ ommaq mõtsan joq seeneq pääle kasunuq
palgiq oidusõq jõkõ piten
palgiq hüürdüq mäest alla
Peräregi
plott
palgivaihõq ommaq samblõgaq tüküdüq
otsaregi peräregi
tohi-iq pallalt vällä minnäq
palla karamaa päält tulliq eläjäq nälätsehe kodo
Palas kaal, miä ihkas kallistamist.
pallas ku piit
palas lubaminõ massa-iq midägiq
puusta maa lambalgiq olõ-iq midä võttaq
plesspää
vällänuhkminõ
näüdäs umma ihho
võtt pää pallas
avald riiklidse salahusõ
palla rinnagaq
mitmõq arvasõq nii
tuu es miildüq pallosilõ
Pall'udõ tsirkõ jaos om tähtsä, et alalõ olõsi putmalda mõtsa' ja kõrran perändüskultuurmaastiku'.
hulga rahvast
Pall ́oq lõunõmaa inemiseq olõ-i härmätüst uma silmäga nännüq, pall ́oq keeleq tiiä-i taa jaos sõnnagi, a põh ́amaa luudusõh om taa üts kõgõ uhkõmb nättüs.
Pall'o maainemise kõnõlõsõ õnnõ võro keelen ja mõistaki-i kiräkeelen õigõlõ umma hätä seletä.
Sagõhõhe nimmatas beatbox'i hiphopi viiendäs elemendis, a täämbätses pääväs om seo stiil ületänüq kõiki muusikasanrõ piiriq ja küünüs tandsumuusikast tsässini.
pallo vaklo ommaq kasvõ kahotegijäq
palloq kääväq taa prohvõsri loengit kullõman
pallo inemiisi sai vangilaagrin hukka
pallokõnõ
Pall ́u vanna tiidmist, midä miiki teedä' võissi, om tegeligult inne häädümist kokku kor ́at külh.
pallonännüq
manoqmassin manotusmassin
Edesiminemine
pallo õnnõ sünnüpääväs!
pallo osaliisi oll?
pallo silmi om?
pallo sa latsilõ kommirahha annat?
pallo tenno!
Paljo võro meeste ümbre- ja umatett laulõ sarnanõsõ eesti vahtsõmbalõ rahvalaululõ, esieränis 19. aastasaal levinü miihi külälaulõlõ.
palka kulutamist kokko tõmbama
palka võetas veidembäs
Hirre-eihtüse aoluust
hirsine
palkõ vidämises oll autot vaia
palgõst tarõ
Palk oll tunnin nõudja ja mitte nii ülearvo sõbranõ, olku et kuulu perrä tä oll välänpuul tunnõ küländ häätahtlidsõ ja rõõmsa olõmisõga.
palk om kuikivõrdpallo nõsõnuq
palka mastas tüü perrä
palk tukõ varagaq alomadsõ palgi pääle
pall nakkas liuhkusõ pääl viirdümä
palli hüpitämä
pall sattõ tümpsügaq põrmandulõ
pall põrgas aknõhe
pall tsopsaht korvi
palmiq kasusõq lämmän ilmavüün
palmileheq ommaq lökäkilläq
urbõpääväl urvitõdas
plette hiusõq kattõ pikkä palmikuhe
palonõ
palo põvvah.
olõq hää tiiq seo konserv vallalõ!
pallõ ette näüdädäq sõidupilet!
pallõlnuq sul hindä otsust ärq seletäq!
olkõ noq võrksambaq!
Olkõ hää, saatkõ taad kirja edesi noilõ, kiä võissi olla taast oppusõpääväst huvitõdu!
tulõq sisse pallõsiq väegaq!
Pallõmi vastadaq küsümüisile umast pääst!
pallõl miiq käest andis
pühässilkäüjäq lätsiq Mekka
pallõlgõq timä iist!
pallõl põlvildõ
rõhuti uhkõ vällänäütämise pääle
aeti rassõ trandul pistü
ta panti varastamisõ iist kinniq
panõq ahi küttümä!
pand kralliq kaala
pand käeq rõnna pääle risti
pand kats pindsakut päälitsikku sälgä
pand pinile nõnakorvi pääle
tsitsitäs pinni
pand kõik mängo
pand maraq tervelt kompoti sisse
pand prundsi sälgä
pand siimneq hää kohila maa sisse
pand sukaq petsokahe kuioma
pand ussõ rampi
sainaplokõst maja
veerüdäq kotlette riividü saia seen!
muna ja jahu seen veerütet tsialiha juusto ja sibulaga
panõq haavalõ juuti pääle!
täämendäq sa höste ärq et sullõ miilde jääs!
panõq hainaq maa pääle neli tulpa pistü katus pääle saat hainakorusõ!
panõq hobõsõlõ hapats päähä!
Vastaq kõigilõ küsümüisile, a ku mõni teema õks sukugi ei passiq, sõs tuu jätäq tegemädä.
panõq jalaq kinniq!
panõq kohvivesi minemä!
panõq kraadiklaas kangli alaq!
panõq määri pääle!
panõq kuhapäägaq täüs!
-Märgimi vällä 2 võroperäst menüüd: külmä haukamisõ ja lämmi süük
Panõmi plakati üles, teemi papakonkursi.
panõq midägiq sündsämpä sälgä!
Ma panõ kängidsä jalga, päälüsrõiva sälgä ni lää kortinast vällä, mõttõ iks vanadaami man.
tii tulõ pliidi alaq
panõq umaq asaq kokko!
pruugiq ummi naasõkunstõ!
Panõq-panõq.
panõq mõsu likku!
panõq ask kasti!
ajaq saapaq siirde!
panõq kleit sälgä määne taht!
panõq sukaq paari!
panõq tohvliq jalga!
panõq süük praadiahjo lämmähe!
panõq pataq jalga!
panõq tuli palama!
panõq uss kinniq vilu nakkas
panõq uss kinniq!
panõq mäelmäne väret kinniq!
panõq vankrihe põhku et pehmemb istuq olnuq!
panõq V võtaq hindäle midägiq ümbrele
pangaq tahtvaq väega suuri taganuisi
pangarüüvmine
panga vahiteenistüs
pankõq noq taa ruga ka viil nika ruug ka neelähüs!
pand hindä masma
pand hobõsõ adra ette ja läts kündmä
pand tütrikulõ käe keskkotusõ ümbre
pand karvamütsü päähä
pand kirä posti ussõ lukku
pand makussöögi külmä tarrõ kinnähtümä
pand maraq sügävähekülmä
pannimiq kardoka mahaq
mi panni massina jupiviisi kokko
telsse minemä ku savvas
panni aknõ üüses kinniq
panni hinnäst lämmähe rõivihe
panni kapudaq jalga
uinudi kõik uma raha
Panni koti uma pää ala, mine tiiä, selle et innembki om johtunu, et kott om magamisõ aigo är varastõt.
panni paprõq kaasi vaihõlõ
panni kriimo võidu kah leevä pääle
anni rõivaq kihla
panni supi sisse pisokõsõ pipõrd kah
and uma kortina pangalõ taganusõs
pand umaq mõttõq paprõhe V paprõ pääle
pand kraami kotti
pannus
pand pliidi alaq läütüses kuivi pirdõ
pand rahakoti suhvlihe
tugõsi redeli tulba nõalõ
pand roosiq virahuma
pand kulakugaq pallilõ hää matsu
pand lämmä kampsi sälgä
ai süäme kuras
pand tõõsõ sälä pääle
pand söögi sängü kõrvalõ kergo pääle
ast säädüsest üle
pand tütrigulõ käeq kaala ümbre
pand vindsõhe vasta
pand vüü pääle
pank kinnütäs et hoiust ei pututaq
pankrotitallitaja
pankrotivalitsõja
uppi lännüq äri
panniruug
panni hand om kuumas lännüq
Pannkuuk piinü lihaga
Moosiga pannkuuk
Pannkuuk suidsuliha ja juustoga
tsõõrikkino
pand haridusõ pääle rõhku
pand raha musta hobõsõ pääle
matussõq kon om pallo asjo üten pant
paossilt paossist
tekk suu vallalõ
poigut ust
papagoi tsätserdäs
Papakonkurss är ei jääq.
Papakonkurssi.
Papakonkurss...
papinõ
papist katus
papp pand nääq paari
papp pidi jumalaorjusõ
paragrahvi 8 numbrin
parra nõrkusõgaq õngõlatt
Kah ́os tiiä ei mi suurõmbat taaga köüdetü olnuist kombist, eski olõ ei täpsele tiidä eihtämise viis.
miä tetäq tüü oll halvastõ tett
kahos olõ-iq must tulõjat
abitohtõrdaja kipõtohtri
parandaq esiq uma häüsätüs ärq!
parandaminõ praavitus
parand via ärq
Perändüskultuurmaastikkõ all om põra umbõs 30% rahvuspargi maast.
perit kultuur
vannamuudu maa
paranduisi sisse viimä
osajago
perimä peritsemä
parõmbasminek praavuminõ
süttüv haav kivõndõlõs
peräpõrgu
oll õkvalt lõhmussidõ häitsemise aig
tsäh-tsäh paras sullõ!
Perän 1991. aastakka jäi osa setosit Vinnemaa poolõ pääle Petseri rajuuni.
Perän 1. oktoobrit om komplekti hind 8 eurot.
päält automudõli pruuvmist naatas tuud hulgaviisi tegemä
päält avarii oll politseigaq klaarmist
päält eeläskist kõvva rabamist ommaq kundiq halusas jäänüq
Päält instituudi lõpõtamisõ es saadõta minno tähtsäle riigitüüle, nigu tõisi mukka üten opjit, selle et ma olõ-õs partein.
päält jaanipäävä nakkasõq pääväq lühembäs jäämä
pääle kattõ kuud välitöid näütsiq geoloogiq väega kakõnuq vällä
Pääle kattõ päivä sääl lugõmist saimi sinnämaalõ, et Kratu inämb es urisõ mu pääle, a hoobis uut minno joba hummogu (tan kotsil ei jovva ma iks är imehtä, ku kipõstõ sääne muutuminõ või sündüdä).
päält kellä nellä
Pääle kolmandat appikutsmist kost hobõnõ: "Olku, ma võta midägi ka hindä pääle: sa viä kuurmat, ma tehi su iist..." Essel astõ viil vast kümme sammu ni sattõ hoimussilla maha.
Päält kolmanda päävä, ku Mait ja latskõnõ saman pargin mängvä, otsustas Mait esä käest api küssü.
Päält kooli lõpõtamisõ läts tä opma Talna Tehniga Korgõhekuuli, kon kõiki loengit peeti eesti keelen.
päält kuunolõgi kõnõldi juttu
Pääle kudamist vanutõdi rõivast väega, nii et tuu näkk vällä nigu vilt.
Perän läts tä sõnna lausmalda vällä ja jätse mu põrmandu pääle ikma.
Perän laulupido pääkontsõrti lätt pido edesi simmaniga, kon mängvä' Untsaka'.
päält lõunõ jääs kohvitarõ tühäs
Päält lõunõ juhidi esä katõ "punakütü" vaihõl küünü.
päält lühkü hingetõmbamisõ minti edesi
Paari nädäli peräst tä ütel, et tä taht, et ma saasi kokko üte tä sõbraga.
Pääle paaritamist sääd esäne imädse libliku üsä ümbre vuurusõvüü, et ütski tõnõ esäne inämb timä latsi imäle ligi es päsenü.
päält pido kõnõldi läbielämiisi
rassõ tüü pääle kõik iho leemet
päält rassõ tüü lasksõmiq hindit lõdvas
pääle rongikäügi käänediq loosungiq kokko
päält sanna oll õkva tõnõ olõminõ
päält tuu johtumisõ sai minost uskmaldaq inemine
Pääle taad lavast Mäeots ka mängufilmi Taarka (2008), miä om edimäne peris setokiilne - ja üteliidsi edämäne lõunõeestikiilne - film kõgen ilman.
Päält tuu tull tä kõrraga tarrõ tagasi.
Perän sõta kuulusi tä nuuri eesti kiränikke kampa Tuulisui, taast om kirotanu tä ildampa mälestüisiraamatun "Tuulisui ja teised" (1980).
Peräst sõta tüüt Tuuling mitmal puul oppajana. Kuki tä kirot värsse ka vanõmban iän, sõs vahtsit luulõraamatit tä ämp es avalda.
päält sõa oll vaesus egäl puul
päält unõrõõmahust oll pää hulga selgemb
päält supi anti makussüüki kah
pääle tüllü naas abielopaar jälkiq kaala ümbrelt kinniq käümä
päält vaikusõ läts larm vahtsõst vallalõ
1263. aastagal palodiq leedulasõq maaha Vana-Pärno ni Saarõ-Lääne piiskop Hermann I otust' tetäq vahtsõnõ piiskopkonna põh'a poolõ, kon om julgõmb.
päält vihma ommaq egäl puul londiq
päält vihma vili silmi näten kihosi
parralämmävüü
parralämmävüü ilmaq ommaq meile hääq
parralämmävüü lakõmaaq ommaq tepiq ja preeriäq
perädü laga jõgi
perädü maatükk
habõnaajamismassin tüütäs surinagaq
pardsiq labistasõq järven
pardsiq pätserdäseq üle muro
pardsiq patsõrdiq viin
viirmäne hüväpoolinõ
häält puult kuralõ poolõ
hääd kätt
häädkätt hüvväkätt
ma parõmb kiroda kõgõ artikli vahtsõhe ümbre
Parõmb um iks külä õnnõlõ ku külä kah ́olõ.
hüvilde kask
parõmb um puul munna ku tühi kuur
hüväpoolinõ liikminõ
parõmb suutäüs soolast ku maotäüs makõt
läät püvve püüdmä kaotat kanagiq
nuhelett
võiupapõr
pargi ilo lei meeleq segi
pargipink
pargin kasus 30 liiki puid
Pinne om palïo. A nä ei paistu' ütsigu', kõigil om jalotaja.
Pargin om ronimisretel.
Pargin omma käsitüütarõ' kuuntüün Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liiduga.
pargitust lambanahast kask
külgesündünüq hädä
ütensündünüq hädä
Hää luulõlugõja saava avvuhinna'.
Kõgõ parõmba' auturi' saava' väärt avvuhinna'.
Eripreemiäq ommaq viil eri teemadõ parõmbilõ vastajilõ.
kõgõ parõmbangiq sõnaraamatun ommaq mulguq seen
perimüskultuur
Perimüslist ainõst omma kirändüste toonu viiil Meeta Reimann ja Nele Reimann-Truija, lühkümpi juttõ omma kirotanu Marju Kõivupuu, Valdo Valper, Evar Saar jmt.
perimüsmuusiga
Kirss-kuntpuu om peri põh'apuulkerä parrastvüüst - Aasia lõunõhummogusast ni Kesk- ja Põh'a-Ameerikast.[1] Luuduslinõ kasvukotus om kuiv segämõts. Kirss-kuntpuud om ka Eestihte sisse tuud.
ärq vässü peris vidi last turildõ
peris häpe om ei olõq midägiq külälisele ängädäq
ligilähkün
perismaalasõq paoskõlliq mäki pääl
uhiumanõ
perismiis perisinemine
perisrahvas
kogonisarnanõ
peris kinä ilmakõnõ
peris uskmaldaq asi et eskiq timäsugumanõ poissmiis om noq ärq rõngastõt
parkollus
parki tetti vahtsõnõ mängoplats
parkminõ saisotus
pargõ uma kere täüs
park tetti risost puhtas
sepp nõsõtas tahast
hiiv om veinipudõli põhja saistunuq
pärm pand kohetusõ käümä
parm pinises
"Holdo" lehvidi mullõ ja sõs ma panni tähele ilosat ubinat uma koti kõrval.
parmuq lindasõq nii mis hunnas
parmuq ommaq eläjil sälän
parmu purõminõ om hallus
lõhmusniids
pähnähäiermäq
lõhmussõnõ pähnäne
Pärno randa käü tuhandit suvitajit
Paroodia om üts Contra lemmikžanrõ.
Paruul!
Salasõna:
Parrõq
sahkri
parsõnd tarõ maaha
tagasihoitva mõjo
eräkunnakõrd pargikõrd
eräkunna nõnameheq
eräkunna kura puul
Sõbra'
parts läts vii alaq
parron elli liinan mõisat kammand valitsõja
parv jäi liite pääle kinniq
parvlaiv
varõssõpark
paskru paskri
pasandaminõ pasandus
pass ummi vanõmbit
vaganõ vastapandminõ
oigõq tudõngiq
passikaehus
passiq pääle et süllem ärq es linnanuq!
passõmiq sääl tükü aigo
passõ mäntlit sälgä
pruum mütsü päähä
Makarooniq lõhekalaga
tahtakõrrõq mere-eläjidega
Makaroonisöögiq
Makaroonisüük kanaga
tsuvvakablaq
pasuna munstükk
pasunakuur
pataljon saadõti liini pääle
päti tahtse tulla autust vällä
patja kloppin ajat padja külest utsu üles
porgat kõkkõ miä miilde tull
esäperine
vahiauto
lapsut hobõst kaala pääle
patsut sõbralõ ola pääle
patast puhas
patugaq poolõs
patukahitsõminõ
essü säädüse vasta
pauguq käveq ütstõsõ otsa
plaads ussi
paugut pistulit
pauk hiidüt varõsõq lakja
pauk oll nii kõva et lei kõrvaq kinniq
paukpatron
kõmahus pand aknõklaasiq tirahtama
Ariste Pauli kutsudi valgõs mustlasõs.
Paul Haavaoksa setokiil ́nõ luulõ.
Hao Paul (Paul Hagu, seto keelen ka Hao Paali, sündünüq 2. rehekuu pääväl 1946 Setomaal Meremäe vallan) om seto sootska, rahvus- ja kultuuritegeläne, folklorist, etnoloog ja keelemiis.
Paul om Siretile viil lühkeist aigo toes, nika ku 1993. aasta mahlakuun sünnüs neile poig, Kaspar.
Paulopriit Voolaine, timä tegemise ́.
Paul kõnõlõs tälle tuu pääle är uma salahusõ, et tä om joba abielon.
Paul tunnistas Siretile, et ei olõ tedä kunagi armastanu ja taht lahkuminekit.
PDF-kujol
Pia 30 minotit järgemiisi väikside vaihidõga proomõmi timmä praavita.
pia egä kala võtt liimikut
pia õgan lausõn om tegehüs
päämine om asast kõnõldaq
pidä hinnäst tõisist parõmbas
piät iks hindä iist saisma
piät iks liigutõlõma ku terveq tahat ollaq
pidä joomingit ja pillõlõs rahhogaq
piät kõvva väemä et tüü ärq saanuq
Piät laiva eihtämä.
piät tegemä nii kuis sul tetäq and
piät latsõq üles ajama
pidä kaubast kinniq
pidä luku ja avvustas kyy aoluulidse Setomaa looduslikkõ ja kultuurilidsi kaemist väärt kotsit, näidõ esimuudu olõkit;
pidä luku ́ umast kodokotsõst, avvustas esivanõbidõ perändüst: kiilt, kumbit, umma kultuuri;
piät meeliskellemä kuis taa oll äkki päähä sata eiq
piät tunnistama et täl oll õigus
pidä mu nõvvuandmist pallos
piät umma süüldäqolõkit tõõstama
piät umma tahtmist saama
sändseq juhtmõq piät pandma miä kannahtasõq suurõmbat kuurmat
Piät päälik Ruudi viikingilaivaga sõitma viimä.
piät
pidä nimekirja
pidä tähtsäst Setomaa väärt loodust, aoluulisõ ku kultuuriperändüse tutvast tegemist ja alalõ hoitmist ni kaitsmist;
tulõ selges tetäq kas hummõn um tüüpäiv
piät pälmä kel taa kerge om?
päädirektri ja tõõsõq suurõq ülembäq
piät esiq toimõ tulõma oppust olõ-eiq kostkiq uutaq
tõigahtama tõngahtama tõigahutma tõnksama tõngahutma
pääd raputama
piät sa sis egäl puul nõnnapiten man vahtma!
pääd ullis ajama
piäq kombist kinniq!
päägaq poiss a perädü holop
päägaq poiss
pia jõvvamiq Hispaania vii sisse
juttugi ei passmisõst
pia om pääväkäänd kah
pia ma jõvva tagasi su mano
pää nakas jälq tsipa tuigutama
pää kotsilõ
Pidänügi sõs aida kolima.
päälagi om klants niguq Peetrusõ palõq
Pääle 30 minodi närve mängo ja mitmõl moodul välläpäsemise otsmist tull sõbõr edimäst kõrda kergüisi istma.
pääle nakkama
Päält perrämõtlõmisõ otsust hollandlanõ, et niimuudu tetä om periselt kõigildõ kitmist väärt ja eestläisi praktilist miilt tulõ imehtellä.
pääle presmä
päält kiitmise tahendõdas kardohkit
perän lihavõttõ
Pääle nahkhiiri lövvüs kuupõ ümbre viil tõisigi kaitsõ all eläjä- ja kasvosortõ.
Päält õdagusöögi rahho oll kõigile ette nätt ka raha taksoga kodosõitmisõs.
Pääle tuud johust lõppi egäsugumanõ valujuuminõ.
päält tuud jäimikiq ilma kotussõldaq
Päält tuu, et inemine saa mõtsast puud palotamisõs, ehtämises ja tüüstüse jaos, om mõtsal väega suur esteetiline väärtüs. Inemine saa mõtsan matkadaq, siini ja marjo kor'adaq, ja vapa aigo viitäq. Mõtsaq hoitvaq ja puhastasõq mulda, vett ja õhku, miä om ka inemise jaos hädätarvilik. Mõtsan saa inemine ollaq kavvõmbah kunstligust tetüskeskkunnast ni rahustaq ja tervendäq umma miilt ja tundaq umma loomulikku luuduslist keskkunda, kost tä om peri.
Päält tuu, et inemine saa mõtsast puud palotamisõs, ehtämises ja tüüstüse jaos, om mõtsal väega suur esteetiline väärtüs.
päähä määrmä pääle presmä
Pääle arotust sai nätä vahtsõt raamatut "Mi uma savvusann", miä kõnõlõs vana Võromaa ja Setomaa suidsusannust ni sannakombist.
Ku tä päält väikse vaihõao jäl kuunolõkile tagasi tull, pand hollandlanõ tähele, et üts eestläne oll taidsahe tennü uma seeni pikäst lipsist kuigimuudu kikilipsi ja istus nüüd saalin torrõ liblik lõvva all.
vanõmb matõti uhkõmbast uhkõmbahe
Päälik tulõ!
päälüs
Päälkirä peräst muidoki innekõkkõ, a jutt esi oll ka iks väega illos.
päälmädseq püksüq
piäq lõvvaq kinniq!
päält kullõldaq või õnnõ kohtunigu luagaq
päältnägijide tunnistusõq kääväq risti vasta
päältnätäq oll tä tävveste terveq
päält rohilidses, samblõkarva tõmmanu
tiatrikaejit oll veidüq
kullõskõlõma kulliskõlõma
piämiq puuti joudma inne kinniqpandmist
mi piät ruttama niigiq olõmiq ildas jäänüq
teemiq hellü!
piämiq säädüse perrä tegemä
päämine miikorjus nakkas meil piimäkuun
Kõgõ suurõmb oht jõkilõ ja ujjõlõ om vii tsurkminõ. Tuu ärhoitmisõs tulõ perrä kaia', et kiäki es lasknu jõki ja ujjõ sisse umma tsolgivett.
Pääministri juhatas valitsusõ kuunolõkit, kirotas alla valitsusõ õigusaktõlõ, nõud tõisilt ministrilt seletüst tegemiisi kotsalõ, tege säädüsen määrät juhtumisil presidendile ettepanõgi vaihtaq valitsusõ liikmit, edüstäs valitsust kohtun, Õuruupa ülembkogon ni Õuruupa Liido riigipäie ja valitsusjuhtõ nõvvokogon.
pääministri pand kokko valitsusõ
Ku valitsus ast tagasi, määräs president 14 päävä seen vahtsõ pääministrikandidaadi.
Pääle tuud om pääministril 14 päivä aiga vahtsõnõ valitsus kokko pandaq ja ummi põhimõttit Riigikogole seletäq. Riigikogo otsustas avaligul hääletämisel, kas pääministri saa volitusõq vahtsõnõ valitsus kokko pandaq.
pääministri tuur Saksamaad piten
pääministri tulinõ poolõhoitja
Maastikkõ ohustasõ päämidselt traditsioonilidsõ maa-arimisõ veitüsjäämine, säädüsevastalinõ ruusakaibmine, ülearvu kõva maaparandus ja mõtsa- ja põllumajandus.
Kõgõ suurõmba' ohu' mõtsule omma': ülearvu mõtsaraguminõ, võlss mooduga ja võlss aol mõtsa vällävidämine, mõtsapalamisõ', kuivõndaminõ ja üleujutusõ'.
Mõsumassina päämädseq mõsuetapiq ommaq innemõsu, põhimõsu, loputus ja tsentrifuugminõ.
Päämädsed kaemisväärsüseq ommaq 1799 valminuq vereväst liivakivist ehitet Hawa Mahal (Tuuli Loss), Nahargarhi sõaliin ja Jantar Mantari observatoorium.
piä mitmit ruuhtõ süümä
ma piät vahi pääle minemä
pää oll täen ja raian
pää om nuuku vaonuq
pääosa mängjä
pääosatäütjä
pää lätt ümbre
Pääpreemiä anti kolmõlõ laululõ: Heiki Kelbä "Tulede ime", Erkki Meistri "Näkinäkjä" (viis Erkki Meister, sõna' Contra) ja Urmas Kalla laulu "Mõtõq Võromaast".
Kimmämbäq söögiq
Praadiq:
piakõsõ tuu talvgiq ei tulõq
päästrehkendämine
pääst niksahtanuq
pään tuigas viil ütsainus mõtõq
pään tsurmõlõsõq mõttõq
pään sais pistü hiusõtrutsak
pää süüdäs vaest om mõni pusa pään
piäq suu!
kaemiq lähkümbäst juubilaari tüüd ja tegemiisi!
piäq kinniq!
AS Elroni rongiq sõitvaq järgmiisi liine pääl:
saisahudimiq
peimiq liinan kõrras kinniq
piätämise kotus
jäi kaemisaknõ iin saisma
pää vaio tsangu
pää halutas hirmsahe
pää või sälätoe vasta tukõq
latsipiirdjä saadõti mitmõs aastagas vangimajja
peedinõnakõsõq
piiglihe käändmine
piigligaq kaamõra
piiglikene piiglikene saina pääl kiä om ilosamb ilma pääl?
peelitämä peegeldämä
tasotsõma silestämä rehitsemä
piinüq kombõq
piinüq seereq
piinüs tsaet rungul
kavalahe tsusit lugu
piinühe välläummõld põll
suikadsõq paklaq
{kiil} pehmendedüq peethelüq
pehmeq peethelü
tsabi
piinüs lõigut sipul
tsäpe
peenükese loomagaq puu
peenembä tundmisõgaq inemine
peenükene suukõiv
peeneliguq sõrmõq
peenükene niguq kiisaniisk
mats sai antus - hüdsetükü
hädän ahtalõ päivin
peenükene palk
pitsball
pindreq ommaq kitskmaldaq
pindreq kasusõq haina tulnuq kitskuq
piinüt hainaseemend tohe-iq süväle mulla sisse aiaq
hantvärk
piinü mõistaqandminõ
pirrukorv lastukorv
pirranõ
pussur peerukott
pirrulõmm
peesel rannaliiva pääl
Peeter Järvela, 49 a. ehitüstüüline:
Saarõ Peeter, laul Juki Andres, kitra Neissari Andres, trummiq Kelbä Heiki, bass Randvere Jaan, klahvpilliq Jaanimäe Meelis (Zappah), kitra
Saarõ Piitre, laul Juki Andres, kitra Neissari Andres, trummiq Kelbä Heiki, bass Randvere Jaan, klahvpilliq
tetti ajo
üteldi tervüisi
Piitre nägo oll mustõmb ku Sandril
pidähümä
pussahtunuq kardohk
sapak sapask
sapak
tsaust tsaustik
vädsähtümä
pehmekeses punnunuq suurmaq
pehmes kõnõlõma
pehmemb lädsemb
huba puu
pehmeq rüäjahust pätsikene
pehmide kaasigaq raamat
pehmeq tekk
pehmüteles luid-jakkõ kuuma vihagaq
kuts tsirkõ vilegaq manoq
käkk asaq ärq
tsihte rannan olõjit tulõtornõ
nuhkõ vällä kiä tekk
Peipsi ja Pihkva järve vesikund
käkke hindä puhma sisse ärq
käkke uma näo timä üskä
Käkset sa õks häste är, et Enn naid üles ei lövvässi?
Käkse.
peidsit puu
pakku minemä
Peko om seto rahva vägimiis
lei jalagaq vasta maad
pessümassin
hiidüt sõbraq hindäst ärq
pelgäs pümmet
joositas tarõ ja sanna vaiht
tiksli küündümine tasakaalust
pinsipäiv
Ygapäävä- ja pidosöögi ́.
Teno pidolõ om võrokeeline lauluvara pall'o rikkambas saanu.
Pido kava sais kuun rahvalaulõst, rahvaligest laulõst, klassikaliisist koorilaulõst ja vahtsõmbist kuurõlõ säet laulõst.
tsimmikängäq
Peokotussõ jagaminõ Võro ni Põlva maakunnakeskuisi vaihõl näütäs Vana Võromaa üttehoitmist.
Pidokotussõ jagaminõ Võro ja Põlva maakunnakeskuisi vaihõl näütäs Vana Võromaa üttehoitmist.
pidokõnõq
Pido kõrraldajidõ jaos oll taa kontsõrt ka katsõlava, miä avitas otsusta, mändse' laulu' pidolõ hää' omma'.
pido jaos tetti harilikkõ pidosüüke
Pidolaulõ joba harjota pruuvnu koorijuhi kõnõlõsõ ummist kogõmuisist ja kuun laultas pidolaulõ ka läbi.
pidolõ olliq kutsuduq õnnõ vällävaliduq
pidolõ tulliq suurõq ja väikuq
pidolisõq pikudiq aidveeren
pidolisõq pudõsiq hillä-tassa lakja
Pidol saava' lauldõn sõnna kõik varatsõmbalt pruugitu' kooriliigi', ka kunnakoori'.
Pidopäävä tähtsäs osas om samal pääväl Võro liinan peetäv Keriguplatsi laat käsitüü, taimõkasvõ ja mahhõkraamiga, kontserte, laadulava ja tüütarriga.
Pidopäävä tähtis osa om samal pääväl Võro liinan peetäv Uma Laat käsitüü, aiakraami ni mahhetoodanguga, kontsõrtõ, laadalava ja tüütarriga.
pidorahvas jauras lauldaq
peotäüs jahhu
olõ-iq viil kimmäs kas pido tulõ
Pido lõugahus kõnõlõs inemisest ku puust - ku juurõ' omma kimmält maa seen ja tüvi tukõv, sõs või ladõv rõõmsahe tuulõn liiku ja laulda'.
peräjoogiq peräpütüq
piinü preili
Peräjärve mõtsarada tutvustas päämidselt mõtsaelukundõ.
perreimä
perega kuun lavvan seimi
pereq naas pruukosti võtma
ku pereq kasvi jäimiq ruumihättä
perreline
pereq jäi vaesustõ V kitsustõ
pereq elli puudusõn
perrepido
perreelo
perreidüll
perreline inemine
perre lugu
perrepilt
Oti Anneli om katõ latsõ imä.
vahmila viga
Peremiis, äri häitses?
perremiis kammand suladsõ haino tuuma
perremiis läts aiamaad vedrotama V vetrama
perremiis oll trahvis kolm aastaigo Riia liinan vangin
perremiis oll tiinjätütrigu ärq narnuq
perremiis om joq palas hüdükene
üllenpidäjä
perremiis võtt tüüle vahtsõ suladsõ
perremiis poi hindä küünü selgüse külge ärq
perremiis lõhnas ja vansõ umma joodikut sulast
perremiis tege talo kõrvalt puutüüd
perremiis tallitas eläjit
perremiis nõst meid huulidsa pääle
perremiis tull kaara külbmäst
Perremiis võtt ja laatõ terve kuurma esseli säläst ümbre hobõsõ sälgä.
perremehel ja sulatsõl om vass vaiht
perremehe kaeminõ oll hõel
pernaanõ tull tarõläve pääle
pernaanõ käve tarõ ja köögi vahet
pernaanõ kakk nurmõn vilä seest ohtjit
pernaanõ toskõrd tagatarõn
pernaanõ nühkse paaq puhtas
pernaanõ tõhutas küläliisi süümä
pernaanõ oll sääne torsahunuq kõgõ irras
pernaanõ om paari aastagaq rammu söönüq
pernaanõ pand leeväpätsiq ahjo
pernaanõ kast mõhen leibä
pernaanõ tallitas ja todi hummogust õdaguniq
pernaanõ tõi lehmä kabla perän kodo
pernaanõ kammandas köögin
pernaanõ vahis ussõ pääl
pernaasõ uhkus
pernaasõ käpeq käeq
perrerahval om õdagust viil söömäldäq
perren kasusõq eri suku latsõq
Perreh alalõ hoitunu perimüse ́.
pereh lugõ tälle pallo
Uma perre tähtpäävä ́.
ütesttüküst arõnõminõ
jaamasilla pääl uut reisjide trobikund
Persetäs kesk limusiini.
eräpuutri
esiquma pildinäütüs
inemiisi juht
pirgats
pesähoitjaq ja pesäpagõjaq tsirguq
Pesä tege lindorrav kõgõ nii korgõhe puu otsa ku vähägi saa ja mitte madalampa, ku 3 miitret.
luutõmuna oll pesä pääl katski lännüq
mõsk mõssu ku laps
mõsk sannan uma iho päält nädäli mustusõ maaha
mõsõq käeq puhtas!
asudsõq anomaq
mõskminõ
Mõskminõ vai muido vii tarvitaminõ omma tõsõ- vai kolmandama sordi tähtsüsega.
mõsõq uma kriimosuu puhtas!
mõsk õlidsõq käeq puhtas
Tuud arvadaq vaindlaisi, a ka prasiitõ peräst.
mõsk vammigaq sälgä
TUMADIQ TÄÜS JUUSTO JA HÄÄD HÄMMÄTÜST
Mõsuao pikenemine om hind, midä tulõ massaq eelektri ja vii kokkohoitligu pruukmisõ iist.
mõsu krõbahtus külmä käen ärq
mõsolaud
Mõsulaud
mõsumassina rikõq löüti üles
Mõsumassin läbipaistva kestä seen (näütüse eksponaat)
Mõsumassin om kodomassin rõivaasjo mõskmisõs.
Mõsumassin om kodomassin rõivaasjo mõskmisõs. Täüsautomaatnõ trumlimõsumassin joudsõ müüki USA-n 1946. a ja Õuruupan 1950. aastidõ algusõn. Ao joosul ommaq mehaaniliidsi regulaatridõ asõmalõ tulnuq elektroonigasüstemiq, üteliidsi om kõrrast paranuq eelektri- ja viitarvitus ni tüütämise mürrä om veidembäs jäänüq.
Mõsu oll kinäste kokko pant, aiteh tuugi iist, a mille tä saada es näütüses kohvrit kõgõ iin?
mõsu om nesse
mõsu mõskmisõ man üts plaadsna käve õnnõ
mõsu plakskõlõs tuulõ käen
mõsotrull
Mõsutrull
mõssu valgõndama
petüsseq nööreq kergeheuskjat ostjat
petjä kaupmiis
võlsshelgeq
võlssmärgiq
petjäq tulõq
petrolilamp palli kumamiisi
Petseri tiile panti mass pääle
pettäq saama pessäq saama
petüskaup
Pidänü turuputkat.
peimiq plaani kohe minnäq
Ma pei tuud salavaranduisi pannipaigas.
pei ütsvaheq tsillokõist küläpuuti
pidi kallis uma kadonu mehe mälehtüst
kõnõl tegüsä jutu
pidi sisutihtsä kõnnõ
pidi härgütäjä kõnnõ
nõstiskõlõma nõstõlõma
kõik aig magamaldaq olõminõ
perräjäämäldäq mürrin
kakkõmaldaq tüü
kõrrast tüütämine
pidi pangast võlgo võtma
Ma pidi sinnä sisse puhkma ja muidoki oll kõik nullin, selle et hummogidõ ma kunagi ei juu.
Es saa muud, ku pidi tä autohe nõstma ja esi pääle tuud är minemä, et nä võisi laiva pääle edesi minnä.
pidi umaq tegemiseq ärq seletämä
pido ja pillakaar
Pido käü küläkõrda katõ Vana-Võromaa suurõmba keskusõ vaihõl.
Pido käü küläkõrda Võro ja Põlva vahet, miä om märk Vana Võromaa ütisüsest.
Pido kõrraldas MTÜ Võro Selts VKKF üten Võro Instituudi, Võro Liinavalitsusõ, Võro Vallavalitsusõ, Põlva ja Võru Maavalitsuisiga.
laud om loogan
pido aos pand tä handkuuba sälgä
Avvuhinna andmisõ tege pidoligus UMA KÄKK.
{m} pidorõivaq
pidolinõ ülikund
uhkõ vastavõtminõ
pidolisõq olliq ülemeelikun tujon
pidolisõq pallõldiq lauda
pido oll ärq tsurgit
pido om läbi rahvas om ärq lakja lännüq
pido läts kõigildõ kõrda
pido läts väegaq häste kõrda
pido lõppi tapõlusõgaq
pidopäiv
pito märgiti maal pitäq
Pido kõnõlõs mõtsast ja väeliisist puiõst.
piädi külh a es saaq pidämä
pidosüük pidosüümaig
pidosüük valituilõ küläliisile
Pidosüük vällävalit seltskunnalõ.
Pidossidõ aigo trehväse noorõ Paul Rumm ja Siret Singmäe.
pito peeti hummoguniq
pido tulõ saisma pandaq kõgõ rõõmsamba rehi pääl
pido olõ-õs midägiq asi
Uutkõ kõrras.
innemb rohkõmb ku veidemb
parõmb ärq kooldaq ku säänest häpü kannahtaq
pitsümä
Pitsitä kõrva.
lits hambaq kokko
pitsit huulõq kokko
pitsit miist kõrist
pitsit nisast piimä vällä
pitsit peenükeist naaru
soetäht tulõtäht
Pihaosa jaos murti rõivas katõkõrdsõlt kokko, lõigati sisse T-kujolinõ kaalamulk.
pihast piinü
pihlaq ommaq joba maran
pihlõdsõq pidimäq
pihlamari -puu
pääle nakkama pääle alostama
putahtuma
pihta pandma
pitsitüsen olõma
kõnõl sõbralõ ärq et om kedägiq hoitma nakanuq
lask kandli alaq deodoranti
Piibli om tälle süämeusk
Piiblit seletämä
nodso
piirpardsiq ommaq vähämbäq ku tsigapardsiq
piirparts
piimä- ja lihakraam
piimäl oll vii maik man
piimäl om paks koorõkõrd pääl
piimäl om vett hulgan
piimäanoman oll piireq nätäq
piimäpukk
piimä- sinebi- mõsupulbri
piimä seen olõja tsukõr
piimäst pundunu udaragaq lehm
piimä juudi veidemb ku vaia
piimäsöögiq
ülearvo piim vili
piim juusk tsirinälläq nüssikuhe
piim kraan tsorisõs
piim lätt tükkü
piimhain
piim om hädätarvilinõ süük
piim om peris ärq kolahtunuq
piimä sisen ommaq kõik söögiväeq midä inemisele vaia
vaivaja
ütsiolõngi vaiv
perädü valu
olli joogivaivan
häbemäldäq täpsüs
piip oll täl kõik aig huulõkolgan
piip huulõkolgan
piipu topma
Piiranguvüü mõtsa' omma' maastikupildi kimmäs ja umanõ jagu, näil om majanduslinõ väärtüs ja nä hoitva' tasakaalun tuud halba mõjju, miä majandamisõst luudusmõtsulõ tulla' või.
Piiranguvüü om kaitsõala tuu jagu, midä pruugitas majanduslikult ja hoiõtas ku perändüskultuurmaastikku.
jao peräst
piiredü teovõimugaq inemine
piird pandas ümbre eläjäq lastasõq sisse
Piirimaiõ Selts.
veeremaa
Piirits
lõpmaldaq armastus
otsaldaq ilmameri
piiretüs hingäs ärq
piiretüs või ollaq gaasilinõ vetel vai kalg
piirivalvõq päst ärq kats merehädälist
piirivüü
piiriq olõ-iq selgeq
küländ!
avitas ütsindä kokkolepmisest
piskmõnakkus
piidsa ja präänigu poliitiga
piitska ja präänkat
vihv viuhk
piitsk pliksaht
pikk tõbi
pikk lain
pikä ao tüü
aplaagri
umbõsado
pikäq kääregaq tettüq lõikõq
Vast oll pikki pühi siseh aigu ja julgust hindäga plaani pitä.
napuq
Pikä lämmä suvõ, halas muro, külmä ni lumidsõ talvõ ja kõik tuu iks ummi inemiisi seldsin.
pikäq tihtsäq silmäkarvaq
Sinimustvalgõ lipp Pikä Hermanni tornin märk Eesti riiklikku esiqolõmist
pikki hiusidõgaq tütrik
Üle tii ast matal pini.
pikä lihigaq hopõn
aiglasõ jutugaq miis
pikä mudsugaq inemine
lammõma
pikäpääle and pitsitüs perrä
pikäpääle harisi ärq
peräkõrd tull tä iks kodo
koolitarkus lätt pikäpääle meelest
pikäpääle naksi ma timmä uskma
pikembäs märgütüses olõ-õs aigo
Pikemalt artiklis Eesti lipp Kaeq artiklit Eesti lipp.
Pikemalt artiklis Eesti vapp Kaeq artiklit Eesti vapp.
Pikemalt artiklis Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Kaeq artiklit Mu esämaa, mu õnn ja rõõm.
pikembähe
Kiä plaan pikembät sõnavõttu, pallõmi seost teedä anda ildamba märdipääväs (10. novembri).
jakas hiusit
pikend viisat
pikendüsjuheq
pikliganõ kardohk laud
perüs
jõõperve pite
kõgõ pikemb
Müüde Piusa jõõ orgo käü stepiliblikidõ Eesti poolõ sisserändämise tii ja tast levinese nä müüde Lõunahummogu-Eesti liivakuntõ edesi õdagu poolõ.
pikältjoonikanõ prunts
pikil ja pümehil sügüseõdagil loemiq kamina iin raamatut
pikki plettegaq tütrik
aigopiten tsurmõq kuusõq pedäjäq mõtsast vällä
tsuskõ tsialiha sisse tsisnakit
suuesärgil ommaq hellätüseq sälä pääl
ikäv uutminõ
pikk kurgipinnär
pikk kõhnalik miis
Pikk tii läbi kavvõlidsõ ilmajao - tiidmädü poolõ.
pikk tekst tüküs vinümä
pikkusõ perrä
pikktroska
pikkvankri (q)
Pikkvankrõq
pinkrattaq
kukutätä tõrõlõs
piksekaidsõq
kärknä
piksevarras välgipüüdjä
pikutõlõs sängü pääl viisi eiq tüüd tetäq
piuta laemb ku lauta
holajutt
Pilahk
holalaul
lastukatus
pilpis lahut
pilpinõ
Pildi autor om Ülle Harju.
Pildi om Eesti Rahva Muuseumi matõrjaalõ perrä joonistanu Anu Mõtshärg.
pildiq ommaq kiräl man
pildi tagapõhas jäi maja sain
Pildikotus
Pildikotussõ'
Pildi pääle omma jäänü viil Jane Kalajärv Rahvakultuuri keskusest, Margit Siim UNESCO Eesti Rahvuslikust Komisjonist (jääs Soosaare Tiidu taadõ), Kati Taal Rahvakultuuri keskuse Põlva maakonna spetsialist, uurja Ester Võsu Tartu ülikoolist, fotokunstnik Toomas Kalve, Aapo Ilves ja Ragner Lõbu MTÜ-st Vanaajamaja.
Pildele seletüsest synno ja lausidõ manopanmine.
pildi pääl oll ruumikaehus võlssi
Miä pildi pääl om:
pildiraamat
pildi valgõq veereq olliq tummõs tõmmanuq
pill sõnno
visas vigurit
Tarto raudtiijaam om Elroni reisirongõ Tarto piirkunnan, Tapa poolõ minnäq ommaq piledihinnäq piätüisi perrä.[1]
piledi piät hummõn ärq ostma
Piletit tull näüdädä bussijuhilõ, ku oll bussi pääle minek inne ärsõitmist Talinahe.
otsast otsaniq rahvast täüs staadion
pilku täüs
polgut mullõ kavaluisi silmä
pilksahus
pilkas tõist sälä takan
pilgats
pilkus pilkaminõ
pill rahha siiäq-sinnäq
Eesti kuusõmõts
saat kausi maaha
lajalinõ eloviis
Pille Tomson
pilli- ja nalamiis
pillikeele võnkasõq ja tuust tulõ helü
pillimängo iist masti ka kupallokõsõ
ruukõnõ kasus lapildõ
mereruuds rügä lainõlõs tuulõ käen
ruu seen präägähtäs parts
pill om timmin
pill lei väega jalga pite
muguq ütles halvastõ
pruuv luutsprojekt
lipats
miäkist asast pätest ärä viidüst
Imäkeelepääväolõngi pilte saa kaia siist (link).
Pilte kokko:
Pilte om kokko:
Pilte
Pilt esitlyselt.jpg
Pildi tekk ́ Ülle Harju/Uma Leht.
Pilt: Külli Eichenbaum.
pilt oll peris hallõ
Pilt:
pilt saina pääl oll pisukõnõ nõlvi
piltsõnastu latsilõ
pilt jäi silmi ette
Pilt: Suidsusannan saa puhtas nii iho ku heng.
Pilt: Vanaaoline maakivest sannakeres.
pilugaq tetti naisi ja miihi hammit ilosambas
pilutõt lavvalina
pilvist tsiputas lummõ
pilvi vaihõlt paistu lapikõnõ sinist taivast
pilve seest tsähväs välk alla
pilvi aja nakas vast sadama
taivas lätt paksu pilve
pümmegaq söendä es inämb vällä minnäq
pümmel inemisel om juhik
pümmen mõtsan oll ütsjago hirmsa kah
pümmest pääst
pümmest pääst pümmehüisi pümehehe
Pümmen kooban om kõik vaganõ ja ütski asi ei sekä' nahkhiiri und.
pümmelik pümehelik
pümme seest tull miis vällä
pümme peräst es seledäq silm midägiq
pümme tulõ maaha
Perädü pihtpümme; ilmaruum oll tühjä täüs.
pümme kumpas kepigaq tiid
sõkõsikku aeti nii et latsõq aiq ütstõist sõgõhuisi takan silmäq rätigaq kinniq köüdedüq
pümmesooligupalanik
sõkõ viha
pind läts nappo
tsilgaskiskminõ
pinnalõ minemä
mäsüpesä
pitsitäjä vaikus
kõva võigõlus
om pingulõ V trimmin
pingulõ trimmin vibunüür
pingiq ommaq kõik ütekorguq
pingiq pantiq sainviirde
singahtuma trimmi minemä
kummin puroq
mõsunüür tõmmati trammi
kerk
pink vaja lavvast kavvõmbahe kipadaq
Pink
katjaq kasvoq
maadligi juurõq
mullakaitsõmõts
maa kerkümine ja vaominõ
maad kokko tampma kokko sõkma
tsaga vikahtit
särk kisk kangli alt
särgi all kand tä vesti
värv aknõraamiq valgõs
pindseldäs haigõt kurku rohogaq
pinslilüük
pioniire pallat
pionerpataljon
pionerväeq
Vehverkuugi jäide mustasitikõ moosiga
vehverkoogi tainas trullitas häste ohkus
pipõr pand tsuhkma
piprõplaastri
mererüüvlide musta lipugaq laiv
varastõt tarkvara
jurak kala kardohk
Piret oll ́ eesti naanõ.
Piret oll ́ Suurõ Tõllu, Saarõmaa vägimehe, naanõ.
Pirita ringrada
Pirniq karamelli seen
sissetettüq pruusaq
pirnipuu kruusapuu
pirn palli läbi
piirakusisu -täüdüs
ikust paistõduq silmäq
vesi tull silmä
tsiugutõllõs tarõlille pääle vett
Tsillokõnõ matkamaja saa vasta üüd lämmäs kütet, a mitte nii pallo, et kõigil uni tulõsi.
kõgõ tsillemb
kussi pükse
marukärbläne
tepsli
naas kõgõst jovvust ämmärdämä
tsusas kompvegi suuhtõ
püürd kõva helügaq ikma
ai niidi nõgla perrä
tsusas pää ussõ vaihõlt sisse
pand piibu palama
pand jõrvama
pitsitimiq marjo katõ suupoolõgaq
tsusksi lilli rõnda
tsusksi mõõga tuppõ
tsusksi üte leeväpalakõsõ suuhtõ
puuk vidänüq perremehele varandust
piso inämb
Petsätiide ja allkirjuga ja puha.
petsätsõrmus
pitsit sõrmõq rusikuhe
klahv
PIUSA KUUPÕ KAITSÕALODSÕ ELÄJÄ'
PIUSA KUUPÕ LUUDUSKAITSÕALA MAASTIK
Piusa kuupõn om üteline temperatuur ja paras hämme hulk õhun.
PIUSA KUUPÕ TEGÜNEMINE
Piusa kuupõ olo' omma' püsünü pikkä aigo nahkhiiri jaos hää' ja nii om talvõmagajidõ koloonia tan kõikaig suurõmbas kasunu.
Piusa kuupõ luuduskaitsõala om luud, et kaitsa naid liivakuupõ ku Põh ́a-Õuruupa kõgõ suurõmbat nahkhiiri talvitamisõ kotust.
Piusa liivahavva lumpõn eläs mitmin Õdagumere-riiken harv ja ohon katõpaigaelläi - harivesilik ehk viihobõsõkõne.
Piusa liivahavva lumpõn omma' püsünü häömise ohon katõpaigaeläjä' - harivesiligu'.
Piusa liiva pruugiti nii pud ́õldõ ku ka aknõklaasi tegemises.
Piusa lumbi' omma' tettü' õkva harivesiligu elokotussõ nõudmiisi silmän piten.
Piusa lumpõn om arvada' satu viihobõsõkõisi, a inemise silmä ala' nää' ei trehvä.
Piusa maastik om kildalinõ, väiku maa pääl kasos pall ́o erinevit kasvõ.
Piusast peri nahkhiire kõgõ kavvõmb üleslöüdmine om Lätimaalt, 101 kilomiitret.
"Viie pääle" siidi (CD) pääl om eräle paladõna vällä tuudu kats lõiku umavaihelidsest jutlõmisest (auturis om kirotõt "Elo esi").
plaadimängjän tümpseles vahtsõnõ kuum lugu
plaaniq lätsiq summa
plaaniq lätsiq luhta
plaaniperäline tüü läts kõrda
Plaanõ sõita katõs nädälis puhkusõlõ kodo Londonihe.
plaanin om tetäq ka spordiplats
Plaaniti viil ütte telesarja, a tuu jäi tegemäldä.
välänpuul plaanõ
plaan jäi täüde veemäldäq
plaan miä om olõman õnnõ paprõ pääl
plaan viidi täüde
plahvahtaja maanukk
plahvahus tekk osa kivve tolmus
Sündmüse plakati lövväti siist.
lei kässi kokko
plankaid
planginõ
plaadsna
vilkat käändmä
plärojago
plastpang
plastriha
plötserd pildi valmis
potsõrdas liivakuukõ
plats oll paksult rahvast täüs
platõq
palat rõivas
pliik
P. Lehestiku luulõ.
plekitämä
plekkegaq lavvalina
plekist kruus
plekidse topsigaq võeti pangist vett
plekine vorm koogi jaos
plekeldäq
kard om loppi lüüd
pura terä
pleiädsi terräv ots
pleiädsiteritäjä
pleiäts om muq käen
Pliidi all praksõlõs tuli, maja saina higonõsõ.
pliidi iin oll väiko kergokõnõ
pliidipuuq
plokiq olliq täpsähe ütstõõsõ pääle lihidüq
plokõst maja
plokk oll pilte täüs joonistõt
pliksutõllõs kääregaq
plommi ala pant hammas
ploomikivi tull kergehe vallalõ
PLOOMI
ploomipuuq ommaq aia kitsi täüs ajanuq
P. lubasi imäle kõrraga tagasi kõlista, midä tä muidoki es tii.
plüssmärk
pluusõ kraag om tärgeldet vai kalõst rõivast
pluusõ paistus läbi
P. nimme ega andmit lövvä es kiäki kunagi kostki es.
põdõr oll püssägaq laskõq
põdraq näpsväq puulehti
põdraq rägistäseq võson
põdrahõhv
põdrapull
kehväs jäänüq
hädälik põdõlik
poodiaastak lõppi kahogaq
põdõ parandamaldaq tõpõ
Poodi ja käsitüükua
laulik and vahtsõ värsikogo vällä
poig tõmmati esä tiid V pojal läts niguq esäl
pojalõ naist võtma tütärd mehele pandma
poig lei kaupmehes
poig jäi seohe sõtta kaotsehe
poig pidi esä ammõtit edesi
poig käü poksitrenni
poig kuts tüüsõbraq küllä
poig oll esägaq õkva ütte näkko
poig om täl niisama pikk ku tä esiq
poig tund aidnigutüüd
poig ost hindäle kortina ni eläs noq peris keskusõn
poig kõnõl esägaq niguq hindäsugudsõgaq
poig raisas imä koradu raha ärq
poodi- ja turuhindo vaheq
poodimiis
kaupmiis poodimüüjä
poodisaks poodimiis kaupmiis
puutnik
poodin om kraami küländ
poodist oll vaia viil ütte ja tõist ostaq
poodist saa osta lõunõmaa viljo
poodi mant tulõ leibä tuvvaq
puut kalolõ saia
ütel kah sõna sekkä
visas kompvegipaprõ maaha
tsilgut ubinasüäme sängü taadõ
pagõhõja
pakõmiq pümmegaq ärq
ärqkaranuq ori
pagõsi niipia ku sai
pagõsi liinast ärq munga rõivin
pand pakku
lühükene puhkus
kerge uinahus rongi pääl
lühkü ülekaehus liina aoluust
päämine alos
põhiarvsõna
päämine tsiht
põhi- ja järgarvoq
põhikirä muutmisõq ja tävvendämiseq
põhikooli kolmanda astmõ opilanõ:
päämidseq kaariq ommaq põhi hummok lõunaq õdak
Inämbüs neist om Vana Võromaalt, no tulijit om ka tõisist maakundõst, Lätist ja Soomõst.
kimmäs sõavastalinõ
Uma olõmisõ poolõst om tä pioniirliik, kiä aja hinnäst tühjü kotussidõ pääle kibõhõhe edesi siimnide ja juurõvõssõga, a perähpoolõ jääs suurõmbidõ puiõ ala ja lätt vällä. Murõlipuud või sagõhõhe löüdäq siist-säält suurõmba mõtsa alt tõõsõst puurindõst üteh tammi, saari vai kõivõga. [2]
Suurõmb jago Kõivu filosoofilidsi tekste omma eestikiilse, a tä om sõski üts edimäidsi, kiä om alguperäst filosoofilist märgotust püüdnü tetä ka võro keelen.
A suur osa rõivist ollkavva aigu värvmäldä: pakladsõ rõiva pleegitedi valgõs, villadsõ rõiva olli inämbjaolt lambavilla värvi valgõ, haha, pruuni, musta.
põhisõnavara
vann valitsust
Põha-Eesti paekivine pind
Põha- ja Baltimaiõ ütentüü
perrä kõrbõma
põhamaa kõva külm ilm
tävvelidsemb teedüs om kirän pruukmisoppusõn
Põh'amaiõ sannan om läbi aigu olnu kats päämist tegemist vihtlemine-higistämine ja mõskminõ. Nii om ka täämbädsel pääväl.
Põh'amaiõ säitsmeaastagane sõda Eesti- ja Liivimaal
Põh'amaiõ säitsmeaastaganõ sõda (roodsi Nordiska sjuårskriget, taani Den Nordiske Syvårskrig, poola I wojna północna (Edimäne Põh'asõda)) ol'l' 1563-1570 peet sõda.
väega tähtsä üleslöüdüs
põhapoolinõ nabajuun
Põh'apoolidsõ' Karula järve' omma' Korgõ-Eesti rammulidsõ viiga (rohketoitelised) järve'.
põhan ommaq valgõq üüq
põhast puhk külm tuul
põhatuulõ külmäq ja äkilidseq puhahusõq
põhavesi om tan väega süvän
ilmaasandaq pelgüs
põhjuisi mille ärq üldäq löüd kõgõ
põhjuisi või ollaq mitu
palohkaq hõrõtasõq
palohka kasvopaigatüüp
palohkasahvt
palohkavarsist vannik
hurril olõma
põhu jaos teemiq mändseginaq varoalodsõ
põhtja põhtjaalonõ
labajalaluu
pässämõhn
kusõrmapalanik
kusõrmanõ
lätsimiq tii päält kõrvalõ
hüpsi poodist läbi
lõiksi tast ümbre nuka
kangõ vanamiis
pand käeq põlvi ümbre
poisiq himostiq ütte ja samma tütrikku
poisiq joosiq vanõmbilõ uudist kõnõlõma
poiskõsõq laabõrdasõq külä pääl
poisiq kargsiq silla päält lumpi
villänd keväjäsest marust
poiskõsõq tüküseq vaihõtunni aigo müdselemä
poisiq toukasõq õdagu külä pääle
poisiq lätsiq huugu
poiskõsõq lätsiq rindapitehn kokko
tsuraq lätsiq taplõma ni üts tsärke tõõsõl väidsegaq naha ärq
poisiq lövviq müüre pääl tsungin mõnõ vana raudraha
poiskõsõq teiq vannamutti häste perrä
poiskõsõq olliq pia üteharalidsõq
poiskõsõq ommaq tahtmiisi perrä jagonuq
poisiq peiq kõrraligu tapõlusõ maaha
poisiq panniq juuskma
poiskõsõq märgeq midägiq kurja
poiskõsõq vaunassiq vähämbide käest rahha
poisiq rehkeliq ja müdseliq hindäkesken terve vaihõtunni
poisiq saiq ütstõõsõgaq häste läbi
poiskõsõq teiq hindäle puu otsa onni
poisiq kisiq varguisi nuka takan suitsu
poiskõsõq teiq vigurit
poisiq virodiq päält kooli õkva kodo
poisiq tulliq üten joron
poisiq kisklõsõq vahetunnin
poisiq hulkvaq niisama liina pääl
tsuraq oidvaq üle jõõ
poisiq lätsiq ruttu üle tii
poisiq varastiq tsikli ärq
poisi helü tõmmas tummõs
poiskõnõ korjas umas lõbus markõ
poiskõnõ jõõsõldas ilma piten midägiq tetäq ei tahaq
tsurakõnõ tsoks kooli poolõ
tsura om sääne kiä koiruisi tege - mõni saa eiq elo otsaniq mehes
poiskõsõq käveq ubinit vargil
tsuraq kääväq vatangun küllä piten
tsuraq rüükväq ütstõõsõ võiki
poiskõsõq rääpeliq külä vaihõl
tsuraq mürräseq takantarõn
poiskõsõq saisiq purdõ pääl ütsüte vasta
poiskõsõq teiq tramma
poiskõsõq turnõlõsõq varõmin
poiskõsõn proovõ salguisi värsse kirotaq
tsura tsumahtu purdõ päält vette
poiskõsõl oll kulm jälq lahki lüüd
poisilõ panti perräkaeja
poiskõsõlõ tulliq esä sõnaq miilde
poisil oll mõistust ärq juuskõq
poiskõsõl om kosinõ loodsigukõnõ
poisil ommaq lajaq olaq
poisil om hulga sõpro
poiskõsõl om pää ärq nudit
poisil om ütskõrdüts joba selge
poiskõsõl olõ-õs päsemist pidi kõik üles tunnistama
poiskõsõplõks poiskõsõots
poisipõnn
poiskõsõl püksipõlvõq villõndiq
poiskõsõnaaskli
poiskõsõ silmäq olliq tütrigu külen kinniq
poiskõsõ kõrk hoiang
poiskõsõ vanõmbaq arvasõq timä sõbrost häste
kusõhädä om pääl
kusõhädä om surmas
poiss and hõhvalõ vitsagaq välgi kunti piten
poiskõnõ hiitü ja ladõ mäest üles
poiskõnõ ütsi jovva-iq taad kasti nõstaq
poiss pelgä-iq sukugiq
poiskõnõ viisi-iq oppiq a timmerdäq miildüs
poiskõnõ hauk imäle vasta
poiskõnõ istõ vankriperä pääl
poiskõnõ kai päält kuis veli autot parandas
poiskõnõ jätt opmisõ poolõlõ
poiskõnõ hüdisi vihma käen
tsurakõnõ käve kõgõ ütsindä mõtso piten hulkman
poiskõnõ küsse esä käest rahha
poiss kutsuti sõaväkke
poiskõnõ ruupas kooli poolõ
poiss läts hõisku täüs
poiskõnõ läts vanõmba velegaq kuun karja
poiss läts uhkusõst õhku täüs
poiskõnõ lõngut aiatulba maa seest vällä
poiss jurnas esä käest rahha
poiss jannas puul tunni tahvli man a tekk lõpus ülesandõ sõskiq ärq
poiss sattõ kõtulõ
poissmehe elämine oll peris luisun
poissmeheelo
poiss maits kuuki
poiskõnõ mis porrat!
Poiss naaraht vasta ja läts edesi.
poiss ollõv veitkese toladsõgõnõ
poiskõnõ oll esä takast rahha varastanuq
poiss oll tütrigu ärq tikanuq
poiskõnõ om nakanuq putli poolõ kaema
poiskõnõ om kangust täüs
poiskõnõ om joba paras rüütläne
poiss om hoolõdu jätt umaq asaq õgalõ poolõ videlemä
poiss om laisk ei viisiq oppiq
poiss om massinidõ pääle taipsa
poiss om välän pallidõ siirigaq
poiss om väega väsli tütrikke pääle
poiss pand tävvest kõrist rüükmä
poiss pand äkki juuskma
Poiskõnõ, poiskõnõ! Sukka kõnõldas.
poiss pruumsõ egän asan esä muudu ollaq
poiskõnõ es olõq koolin halva tervüse peräst
poiss rippu jalaq ülespoolõ
poiss rohmas midägiq vastussõs
poiss roni köüst piten üles
poiss roni üle aia
poiskõnõ ronõ puuhtõ
poiss ronõ üle aia
poiss saat tütrigu kodo
poiss sai esä käest laiskusõ iist nuumiq
poiskõnõ sai esä käest koosa
poiskõnõ sai kirändi iist viie
poiss sai koolin hää hindõ
poiss sai tembo iist kõvva nüpeldäq
poiss haard tütrigu üskä
poiskõnõ käü hindävannuidsigaq hää meelegaq läbi
poiskõnõ kisk tütärlast palmikust
poiskõnõ oll hobõsidõgaq sõbõr
poiss süü peris eläjä muudu
poiskõnõ sulat hõngugaq aknõklaasi päält ijjä
poiss tege oppajat peris häste perrä
poiss tekk jalgrattagaq hoovi pääl paar tsõõri
poiss tekk tütrigulõ suurõ kumarusõ
poiss kirgit kõrvo
poiss kakk tütrikku hiussist
poiskõnõ näüdäs vähämbide pääl joudu
Poiskõnõ, tulõq siiä! Kon seo Viikingihärbän om?
poiss tull kodo kesküü paiku
poiss kujotas ette kuis tä suurõst pääst elämä nakkas
poiss uppu jõkkõ ärq
poiskõnõ hullas sõsarõ ja velegaq
tsura tekk esiq hindäle suusaq
poiskõnõ tekk vanalõimäle pallo murõt
poiss toukas kooli poolõ
Poiss võtt Suurõ Musta Pini üten indiaanlaisi mängmä.
poiskõisigaq om pallo jandalit
poiskõisi kamp läts palli mängmä
pojal oll hää kuulmeistre kiä tedä kõik aig trüüste ja julgust
pojapoig
Nigu poig om sündünü, nii Paul kaos ja anna-i inämb Siretile elomärki.
pujeng om püsülill
poksja
poksja kaits vastasõ löögi ärq
nabavüü ilmastu
jälle elläi
nurm om laih tuuläbi et olõ-iq väke saanuq
kesäkuus kunnakuus
{m} nurmõtilgaq
põldkuus
nurmkana nurmpüvi
maad arima maad tegemä
nurmõ murro trulma
nurmvarblanõ
olõ-iq miilt pään
palotama
olõ-iq inämb jovvu hõngu kah
olõ-iq pikkä aigo näko näüdänüq
ei olõq jüvvägiq suuhtõ saanuq
hüvvüt olõ-iq saa-iq ärri alostaq
olõ-iq lihtsä kunsti mõistõt paika pandaq
ei olõssiq unõn ka nännüq
ei olõq meil leibä ei jahhu ei olõq üliüsigiq midägiq
palamisõ man päses vällä lämmäjoud
Palamise savv täüt sannatarõ ja päses vällä kas laelaudu vaihõlt vai sannaussõ vai -aknõ vallalõhoitmisõst vai tuulutamisõst päält kütmist.
olõ-iq mul minkaq kõrgistõllaq
palandu pääle om mõts kasunuq
Palang ja kõrdategemine
olõ-iq taa elo sukugiq nii illos ja õnnõlik
olõ-iq tsentigiq rahha
olõ-iq seon ilman õigust
palli hämmär üülamp
värisi uudishimo käen
palotaja
palotaminõ
olõ-iq mink iist!
hallus hädä
palotõt jama
palotushaav
palajaq autokummiq aiq pigimusta savvu
palajat künneld või-iq ütsindä jättäq
olõ-iq viil loodust kaotanuq
egaq hätä ei olõq õigõq krõõtsa tütrik
palavakivikihiq ommaq ütstõsõ ala kalgikivikihtegaq
pallavkiviõli
palavastkivist tetäs gaasi
maja palaminõ oll hirmsa nätäq V kaiaq
poliitigategijäq ullitasõq rahvagaq
poliitiguq häödiq kolhoosõ
poliitikit ei valitaq riigikokko õhkama ja herkelemä
poliitigu jutu pääle süändüq kullõjaq otsaniq ärq
poliitigu laabsa jutt
poliitilinõ kultuurilinõ vaimlinõ üttehoitminõ
poliitilinõ sais om kultuurielost kah nätäq
Eräkunnaq
poliitilinõ võigõlus
poliitilidsõq tahtmisõq leiq palama
poliitikast ärq lännüq
poliitilidsõlt vabamiilne
poliitilidsõ maigugaq nalaq
polikliinigu rõivahoit
Põlitsõ võrokõsõ, kiä omma tan maanukan hajevil taloden elänü hulka põlvkundõ üttejärge, om harinu umma ello esi elämä ja pedävä kombit. Tarkus ja tiidmise om saadu edevanõmbide käest, külä ja elo oppasõ kõrrast manu, a tasakaalu tulõ hoita vana ja vahtsõ vaihel, et ilm uppi es lännü.
Põlitsõ mõtsa tunnussõs võiva olla hoobis näütüses mõtsan kasuva korgõ ja sirge lõhmussõ, a ka pallo mõtsaandõ.
Põlist mõtsa mass hoita, selle et ku tuud jääs vähämbäs, sõs jääs ka maamiilt veidembäs.
politsei võtt kats miist kinniq
politseimassin
Politseiautost astõ vällä pikk linalakk kistumalda kinä politseinaanõ, kiä tull mu poolõ alkomiitriga.
politseijaoskund
politseiq lastasõq noorõn iän pajugi pääle ärq
politseiq tüütäseq politsein
Politseil oll kiivri pään ni tuuperäst näkkü tä viil suurõmb.
politsei käänd vargal käeq sälä taadõ
politsei pruuk ammõtit kurast ärq
politsei uutmaldaq käük turu pääle
{m} politseivahiq
politseiprefekt
politsei püünd vargit
politsei saa teedüst johtumiisi kotsilõ
politsei sai teedäqandmisõ
politsei sai kirä kirotaja teedäq
politseiülemb
nurmõ veeren kasviq õnnõ ütsiguq puuq muido oll lakõ maa
nurmõq ja niidüq
nurmõq võinuq vinklin vällä mõõtaq
nurm om neli massinatäüt laga
nurmõl kogo om suur a saiaq olõ-iq säält midägiq
põllumaad arõq talopojaq egäüts eräle
maa om siin kehv
Nurmi mõtsakasumisõga nakas varikit jäl' manu tulõma.
põllumeheq lätsiq miilt avaldama
nurmõlangaq nurmõsibaq
põllutöiegaq oldas niikavvõn et või külbmisegaq pääle naadaq
nurmõtöie aig
Tuuperäst om tan kõgõ olnuq tähtsä niimuudu elläq, et tetäs näputüüd ja käüdäs tõisilõ huunit ehitämän ja ku üttepiten ei saaq, naatas asja tõistpiten ajama.
Põllotüümassinaq
olõ-õs aigo pühäpäivägiq pitäq
arotamisõs olõ-õs inämb aigo
olõ-õs meil õigõt majja õnnõ üts hurdsik
olõ-õs määnest varoalost kohe vihma iist paedaq
mitmõkõlalinõ
mitmõnaasõpidämine
pallokeeline
Põlva ja Urvastõ kihlkundõn om läbi ao proovit rohkõmb "kõrdapiten" toimõ tullaq ja taa maanuka laugidõ nurmi ni maaliliidsi hajatallõ maastikust või löüdäq kõgõ vindsõmbat sorti võrokõisi, õkva noid, kiä ilmangi umast ei jätäq.
Põlva-lähküdsest Kähri küläst peri luulõtaja Leila Holts eläs jo aastit Inglüsmaa suurliinan Newcastle'in (Vahtsõliinan!), a umõta sünnüse timä luulõpildi ni -mõttõ kodotsõn võro keelen.
Põlvamaa Talorahvamuuseum Karilatsin kuts rahvast puulpäävä, hainakuu 28. pääväl kellä 11-15 kaema ja opma, kuis tetäs suidsusanna ahju.
Põlva Talorahvamuusõum
põlvõkeeri
kindretsomp kindretsälk
põlvõst põlvõ om käsitüümõistmist edesi annõt
Põlvõst põlvõ om täl püsünüq salahinõ luutminõ, õt huulmalda pümmest oŕaüüst ja võõridõ rahvidõ vägivallavalitsusõst tulõ ütskõrd Eestih aig, ku "kõik pirruq katõst otsast õkvalt lüvväseq palama" ja õt "kõrd joud Kallõv kodo umil latsil õnnõ tuuma".
põlvildõolõk
om suurõst suust peri
pommas midägiq üle ola
pommihaud
pommikilst tsusku süämehe
pommiplahvahus
pommirünnäk
pommikülbjä pommihiitjä
pommipildminõ pommitaminõ
pommitaminõ tekk liinan väega pallo kurja
pommitamisõ aigo ollimiq keldren paossin
pommihiitjä tõmmas äkki alla
pommipaoss
pommi või lahkõma pandaq kellävärgigaq kah
kinniqhoitja raamat
põnniq purdsahtiq naarma
punmisõst es saaq asja
nahksild
rahvasumm tull puuti
õkvalt poodi manu tulli ähka-ähka
Kaupmiis vällä tulõq sa...
Puut om kinni.
Puut om valla.
puut om täämbä kinniq
Poogandi järve veeren kaitsõala hummogujaon om RMK laagriplats.
Poogandi järv Poogandi järve puhkeala Metsatee kaitsealal Männimets kaitsealal Mustoja maastikukaitseala Hooldusraie Tinaliiv Vana kaevikuliin Soine Mustjõe ala Tapetute mägi Tornimägi
üten puugnan om hariligult 16 lehekülge
jaksi kitsõ pääle kultuursordi
puul aastakka võitu
poola kiil
Poola lagi
poolõaastaganõ lats
poolõ aasta pääle kontraht
poolit-aiga-sulanõ
poolõq tallõq olliq utiq poolõq oinaq
poolõhoitja
Poolõldõ aga hindä ja vast ka tõisi luudun ettekujotõdun ilman.
puulpeonõ puulpidonõ
poolõhuisi ärqlaonuq tarõ
poolikullaq ehitüs
Poolõ tii pääl essel vässü är ja pallõl hähkäten hobõst: "Olõ sõbõr ja avida, võta osa kuurmat hindäle."
poolõ miitre padu ijä
poolõlistõ kokko sadanuq käügiq
tõõsõvõrra rohkõmb
poolõ odavamb
puulfinaal
poolik putõl
poolik tõtõ
Puul küllä jõi - noorõ, vana, keskiälidse.
Poolküps murakas Küps murakas Murakad Piiumetsa rabas Muraka luuseemned
puul liitrit piimä
Puul mill ́onat?
puulsõsar{v umak}-sõsard
paks kiri
{söögist} hülpümä
puul parlamenti vaihtu vällä
pool pesukogust - väheneb vee- ja elektrikulu; uuemat tüüpi masinad valivad automaatselt optimaalse pesemisrežiimi masinasse pandud pesu kaalu järgi; säästpesu - vähem määrdunud pesu korral, väheneb elektrikulu; kiirpesu - vähem määrdunud pesu korral, lüheneb pesemisaeg; biopesu - pesemiseks 40 ºC juures, mispuhul pesupulbri ensüümid toimivad kõige tõhusamalt; käsipesu - eriti õrna pesu pesemine nn villahällis 20−30 ºC juures; eelpesu, leotus - eriti määrdunud pesu korral; lisaloputus (oluline eriti väikelaste ja allergikute pesu pesemisel).
hõelaq kängidsäq
palamaldaq tunglõq ajavaq karmu
puulpurjunuq
puulsaarõ ots om pikk kivine nõna
Poolil maailma riigel om riigikiil. Mõnõl riigil, näütüses Eestil ja Albaanial, om õnnõ üts riigikiil. Mõnõl riigil om mitu riigikiilt, näütüses Belgiäl, Soomõl, Afganistanil, Paraguayl, Boliivial, Indial, Šveidsil ja Lõunõ-Aafriga Vabariigil.
Poolil maailma riigel om riigikiil.
rõõhalt
puulvalmiq ja valmiq kaubaq
puul tunni kolgiti ussõ takan inne ku sisse saadi
Puulvii-imetäjist om saarvas (udras) Eesti Verevä Raamatu elläi.
puulvelidseq
puum tõmbas puro trammi
tõhras poolõniq pääväniq
tarõ pääle veetäs kõgõsugumast kolli
poonuq rippu küünün tala külen
pand hindä vällänägemise pääle suurt rõhku
pidä huult hindä vällänägemise iist
pöörähüdäq ma kae määne sa sälä takast olõdõq!
käänäq lehte ja loeq edesi!
käänämiq parõmb otsa ümbre!
käändmine püürdmine
käänd uhkuisi sälä
perädüq hinnaq
käänäq sälg!
Kääni pää kah ärä, et mi silmä kuikimuudu kokko ei putussi.
käänd kodotii pääle
käänd terve nao muq poolõ
käänd karmaniq paheldõ
käänd võtind lukumulgun
katsipidine jakkus
kriisaq
Püürdsyna ́.
käänd ümbre ja lehvütäs kübärät
ütsipidine jakkus
Ma käänä hindä memme poolõ ja ütle, et bussijuht lubasi lahkõhe är uuta, kooni mi mõlõmba bussi pääle istu.
Käänüpäiv.
väherdeles ja rabõhõlõs unõldaq asõmõ pääl
püürdlejä tsõõr
nõglalinõ ijä
vatliganõ sokolaat
puhma all olliq mõtstsia magahusõq
puhmaq pöediq keräkujolidsõs
Puhmõ ma tuupäiv maaha es rao, kuna karamaa pääl oll hain nii lihhav, et tuud es lää mu arust vaia.
puhmõnõ puhmliganõ puhmõlinõ puhmistunõ
puhmakõsõq puhmõrind
Puhm oll ́ terävit nõklu paksult täüs ja nuu' mugu' tsusksi', ku sa pruuvsõt tsillokõisi maŕakõisi kätte saia'.
puhmu sisen tsädsistiq varblasõq
puhmõ räästikun oll rassõ marjo koradaq
puhmõ vahjist taht hain niitäq
puhmõ vahjõst
popsitarõ
popsikotus
salahuisi võigõlus
põrmandus tulõ ütspadudsõq lavvaq pandaq
põrmandulaki terräv hais õkva lõigas nõnna
jalglamp põrmandulamp
põrmandulavvaq kõigusõq ku ma siin kõnni
põrmandulaudo käkin
põrmandulavval oll vilets punn
põrmandu pääl maati rian
põrmandu pääl om vesi
põrmandurõivas
põrmandu pääle pantiq nellänukõlidsõq kiviplaadiq
põrmand oll nii must et and kassiq!
põrmand oll tsipakõsõ nõlvi
põrmand om kasimaldaq
põrmand rapus tandsmisõst
põrmand rapus tandsmisõst
põrmand tulõ ärq silestäq
põrmand tümps timä astmisõ all
põrknapinnär om mältsä täüs kasunuq
Põrguhavva väräht
põrgularm
hirmsa lüümine
mualump
pürgätüs hapatus
muatus mülgätüs tsolgahtus
lädsäne tii
muda lirts jalgo all
muatama sitatama
muatsõl aol ommaq latsõq õdakus tävveste mustõnuq
lädsälik lödsälik
põrist r-i
ma puttõ vasta lauda ja aiõ pudõli ümbre
põrmus pudõnõma
vaht tedä altlaka
jõllitas tühjä
pordopilt
pornotekij
purulauk
põrsaq hoitvaq külmägaq hinnäst kogosampa
põrsaq juuskvaq ütsüte hannan pernaasõ mano
põrsa haras om pehmeq
pordsõlanist pupp
Portugali keelen märk õ läbinõna (nasaliseeritüt) o-hellü [õ].
Portugali keel
sattõ eksämist läbi
tõrkminõ põrkminõ
virodi joonõlt pääliina
põsõq punni
näüdüskeles kunstnigulõ
lask hinnäst piltnigul üles võttaq
sarnaq
sarn põsõnukk
hää ja kuri arv
hää halv asatundja võlss arvaminõ tüü kotsilõ
positiivnõ negätiivne laading
kummõr pinnakujo
põsk olõssiq niguq paistut
tsihtnummõr
postipakk
postkaardilõ lüüdi petsät pääle
Postkast
päält kuulmisõ ant avvuhind
saismisõ ja huu vägi
potipüür
pott om trump
savilüüv
Potsdamist om saanuq Berliini edeliin
ahinigutüü
põud ilm
põvvakimmäs
põud suvi
pälk pälkäs vilä valmis
pälkämä
põvvasuits
põvvasuidsunõ ilm
põud om püsünüq joba kuu aigo
põud pand maa tolmama
põud piinas rahvast ja maad
Põvvat Kama
praatminõ küdsämine
küdsi vägevät lihha
praagat mölliti mõlagaq
präägähtüs
uhkõndas hindä võimidõgaq
PRAADIQ
Parhilla ma muidoki ei taipa, kuis ma timäst nii ullimuudu sisse olli võet, et ma oli nõun tegemä ütskõik, midä tä iäle tahtsõ.
Parhilla, ku sa ütskõik kon muial maailman kutsut mustaiholist inemist "niggeris", sõs tuu om halvastõ üteld (inämbüse tummõiholiidsi inemiisi jaos), a ma hooli es tuust nii väega.
parhillanõ aadrõs
A vet seo ilma aigo taht inemine tõõstamist, taht kõik as ́a ütsi vallalõ harota, uuri nii urgata.
parlanõ jutt tege meele halvas
Sjoo Puijo torn om joba kolmas.
parhillaq om egä minot tähtsä
Parhilla om meil viil kats last - Josephina ja Mathilda - kokko kolm tütrikku, mi olõ Lauraga õnnõlidsõn abielon ja ma olõ õnnõlinõ umal tõõsõl kodomaal Estin.
Kuna ka pühä Valentin oll' kar'akaitsja pühäk, võidsõq kats kultust umavaihõl kokko minnäq.
parhillaq om ussõn peris külm tuul
parhillaq saa massa poolõ perä jääs võla pääle
Parhillatsõ vanderselli alustiva võro keele opmist 2013. aasta sügüse.
Seosaos pidä hollandlanõ väega kallis, et tä saa olla putmalda luudusõn ja arvas tuud ütes tähtsäs parõmbusõs ni tõmbõs, miä om Eestil tõisi riike iin.
Parhillatsõs om inämbüs naist rahvist kaonu, sulanu kõgõ uma keele ja kultuuriga pääletulnuidõ rahvidõ sekkä.
seosaos om taa jutt joba kaihtunuq
Prõllatsel aol maakivest sannaahje inämb ei tetä, mõne ütsigu meistre mõistva viil säänest ahjo perrä tetä.
seo valitsusõ aigo
kivi sais parhillaq
Parhilla või arvada, et mi maanuka rahvil oll ́ muistõ sann kedägi säänest ku Põh ́a-Ameerigan.
praadikapstas
küdüs
praadiq mullõ kats munna!
praadikala
küdsämisvarras
lahenuq sain
prähväht vällä kõik miä arvas
praksna
asalik pernanõ
harotas hispaania kiilt
läbitüütet viis
ammõtin tohtri
prandsaht põrmadu pääle
lümbähtü tooli päält maaha
prantsus- ja inglüsvõimumaaq
prantsusõ- ja inglüsevõimumaaq
Prantsusõ riigi sündümine
Prantsusmaa valitsusalaq Tasaligun ilmameren
praoskkund
poigut ust
prannas uma varandusõ üles
pranssiq mitu päivä jutti
papil oll pikk maaniq hürp sälän
preilna tipp huulitsat piten
presidendis tahtjit oll viis
presidendi säädüsenõvvumiis
presidendi koolukihä
presidendi volinik aokirändüse man
president kõnõl rahvalõ
president ni timägaq ütenolõjaq joudsõq Tartohe peräle
president avvust olümpiävõitjat
president pand säädüsele veto
president rõhkõ uman kõnnõn püsüvide väärtüisi pääle
pressikonvõrents teedüstüs
litsuq maaskaq luidsagaq katski
pitsit esä käest rahha vällä
presse rõivaq kohvrihe
Pressiteedüs
PRESSITEEDÜS
kohus rehkendäs inneolnut asja
priimussõ pääl aeti vesi lämmäs
priipilet
lajalinõ
prilleline naanõ prillegaq naanõ
prillesnik
prilliklaasiq lätsiq tuhmis
prilliq lääväq hikkõ
prilliraamiq
prillivehmer
päätähtsä om kunstnigu luuduq mitte timä elo
edimädseq vajahusõq
lihtsä hoonõq
prostaq nalaq
lihtsäq elolidsõq
vällä trükmä
kimmä mõttõgaq miis
väega tähtsä jutt
tublis söödedüq põrsaq
prits tsiukjagaq lille
tsiukminõ tsiugahtus
hätä kaeti riigi kasu perrä
küsümüst kõrda ajama
ammõdihuvi
profesri hoobis es põlõq inemiisi a es tahaq näist teedäq kah
Profiil lehel WRC.com Vana profiil lehel WRC.com Ott Tänak Facebookin Biograafia ESBL-in Profiil lehel ewrc-results.com Ott Tänak - kiireim noor saarlane 15. rehekuu 2004 Rally.ee: Uuel autol võistlev Ott Tänak üllatas konkurente 9. lehekuu 2008 Rally.ee: Ott Tänak tõusis N-rühmas meistrisarja liidriks 10. lehekuu 2008 Rally.ee: Ott Tänak osaleb Lõuna-Eesti rallil koos Kristo Kraagiga 14. piimäkuu 2008 Alver Kivi: "Ott Tänak ja Raigo Mõlder võitsid Antsla ralli" Meie Maa, 9. radokuu 2009 Täispikkuses | Ott Tänak vastas Delfi lugejate põnevatele küsimustele!
ette säet tüüpink
Programmi edimese variantsi saiva valmis 2011 aastaga lõpun, 2012 aastaga algusen kõneldi läbi ja panti täpsembält kirja, määnest tukõ pedänü programm andma.
Kae lühküt kokkovõtõt programmist.
kasuja tulomass
Projekti'
projekti raharehkendüs
Projekti vidä MTÜ Sann and Süük, üten om haarõt Võro Selts VKKF, Finnish KANSAINVÄLINEN SAUNALIITTY RY, International Smoke Sauna Club, Finnish Sauna Culture Society, Lietuviškos pirties biciuligu draugija, Lietuvos Pirties - SPA federacija.
Projektijuht Ojari Triinu
projektigaq läbi viidüq uurmisõq
projekt om raha taadõ saisma jäänüq
Projekti tugõ Rahvakultuuri Keskuse Vana Võromaa kultuuriprogramm.
kõrratüü
Lisas asju pildi pääle võtmisõlõ muusõummõn ja eräinemiisi man peeti tuun projektin ka kats tsõõriklauda Karula uma meelüsas ́a löüdmises, käüti opman käsitüü kõrraldamist setokõisi man, peeti käsitüüpäivä-näütüslaata ja simmanit.
projektilõ saistas vihatsõhe vasta
prõksna triksna
ettevõtmisõ üleskitmine
pronksehteq
pronks om vasõ ja tina kokkosulatus
Proovile pannakse muusikute fantaasialend ja interpreteerimisoskused.
prosta maatüü
jutulooming
pruum jalagaq iä kimmüst
pruuv mu tahtmisõ perrä ollaq
pruuv peenükese tikugaq kas kuuk om valmis
pass rõivit sälgä
pruuv läbisaamist praavitaq
pruumiq iks või
pruum proomitüü
proomiq kas saat külge V kas lätt pääle!
pruuvminõ
Ma proomi üüses õks viil mõnõ trepikua vai keldri löüdä'.
prooviq no kõrragaq ärq massaq mis sa tan jukõrdat!
Mi proomõ magavat sõpra üles aia, aga es midägi - tä es võta miilt pähä.
proovõ kas pressraud joba tsärts
ma proovõ midägiq vasta tsiiksuq a saa es
propaan om üts gaas
protikummiq
õiõnd lisatüü peräst
õiõndaminõ jäi ilma vastussõldaq
viiest piät kinniq pidämä
Preili Tuupasõl om pini.
tsähveq valgõhiitjide joonõq
asukorv virotõdi ümbre
prügükast
asunõ põrmand
asu sortminõ
asuannom
asuvidämisauto V -massin
{nal} pruudimõisa
mõrsjal om pallo andit
pruuniq silmäq ommaq esäst saaduq
kõrbvahadsõq seeneq
pruunikadsõ värvigaq pilt
pruunistaq liha ja sibulaq!
mõrsja and andit
mõrsja oll valgõn
võlssnimi
vällämõtõld hädä
võlsstiidüs
Psükiaatri kirodi tälle ruuhtõ.
meeleline ja iholinõ
hingehädä
uutmaldaq lõpugaq lugu
kõrdsi asotaja
publik helähäs häästmeelest
kutsutuidõ küläliisi kotussõ'
päältkaejidõ massina'
päältkaejidõ massinidõ kotussõ'
kaejidõ päälekäümisel
hubaq palgiq
pairas
putli perä pääl om viil veidüq
putõl sai muguq tühembäs
putõl peenembät viina
Putõl tühi, panti joba järgmäne rehk poisõlõ kuldmedäli kaala ni kõik olli jälki rõõmsa.
putõl maraviina
poodaq leib piinüs!
pudõr kiis ku plorksna
pudõr sai pallo sakõ
pudrotama kurskõlõma pudlatama
pudipõll häüsäpõll
puut kanolõ leibä
tsipse tsirelihekki
pügi lambit
poeld hinnäst aiamulgust läbi
mütsütäs süvväq
pogõ kõtu putro täüs
pühä lätte manoq viidi andit
vasta pühhi ehiti näütüsaknit
Pühhi paroodijite sekkä võib julgõlt arvada mitme võro miihi laulu.
Pühi' omma' otsah ja jälkina tulõ naada tüühü.
pühähüst teotama
pühhi miihi põrmuq
hingänüq
pühä sõsar
pühäpääväkuul
Pühäpäävä tettüid pilte näütsi ette iispäävä.
pühäpäivilde olõ-õi palloq asotusõq vallalõ
puhas kuld
puhas meelepetüs!
tege tii lumõst vallalõ
puhastaminõ
puhast padakõsõgaq pildimassina objõktiivi
puhastaja
puhas helü
saa süüst vallalõ
puhastuskriim
välivõrokõnõ
välivindläne
Pühä Vaim
pühänd uma luulõtusõ Võromaa inemiisile
pühk otsa iist hiki
pühk tuustagaq põrmandut
pühiq uma nõna tatist puhtas!
haaraq hõngu kah vaihtõpääl!
puhkõlõ minemä
Piusal om pallo hää puhada
Puhka' Piusal
puhkaq rahu seen!
hingässi veidükese
puhkamissais
puhkõmaja tüütäs aastak läbi
puhkamisaig
vallalõ lätsiq tulidsõq vaiõlusõq
läts kõvas vaiõlusõs valla
nakas ikma
minti hirmust ullis
naati ütekõrraga naarma
kõva kõmmin läts vallalõ
tulõkuri sõda pässi vallalõ
läts laskmisõs vallalõ
pühe lavva lapigaq tolmust puhtas
kaksas minemä niguq tuul
pühke närdso sisse käeq puhtas
pühke silmist rahka
pühke ussõ iist lumõ ärq
puhkpille vasinõ helü
puhkusaig läüvaheq
puhkusõplaan
puhkusõsaamisõs tulõ tetäq asakotsinõ avaldus
Puhkaminõ Piusal
puhkus tähend tälle pääväpaistust ja tsuklõmist
puhkaminõ tulõ ülepää vaihõlõ jättäq
Puhma-hainarinna sortõ om löüt kokku 393.
paksuq kulmuq
puhtaq jüväq satasõq läbi sara põrmandu pääle
täütsä johtumisõ asi
mõskuma
Puha purus.
puhtast viläst leib
väli võiugaq küdsi kuukõ
tävveste eräasi
puhtahe juhtumiisi
palas
pallalt poliitilinõ
süämest tulnuq ülestunnistus
puhtast süämest
tarõ miä läügüs puhtusõst
aja piibarit
puhksaq häbä kotussõ pääle!
kõnõlõmiq veidüq
puhuq pall hõngu täüs!
villõ tuul puhksõ
puhksõ tõõsõlõ pahvagu savvu näkko
vahtsõq tuulõq kääväq
puid mõõdõti kublikugaq kublik om säidse jalga kõigipäidi
puuviga
kütte- paprõpuu
puu vastapandminõ surbmisõlõ ja painutamisõlõ
puuvido oll umaosa kavvõst
vingõrd vällä
kangõ astminõ
puuloodsik
puinõ stiil
tsiukõ tii pääle suula
puuvärk
Murõlipuu puu
Puu
Puutüü
noorõq vabarnavarrõq
saepukk
püksiq nakatõlõsõq siiri külge
püksiq kärisiq ummõlusõst lahki
püksiq olliq päält mõskmist nii kokko vidähünüq et lää es inämb jalga
püksiq olliq ümbre perse trammin
püksiq olliq pallo lajaq
kaadsaq ommaq küle päält katski
püksüq ommaq noq muagaq kuun
püksiq tsiukuq muatsõs
püksiq peräkuntõ V kinnärde pääl
püksiq virahuisi
püksiq leiq püüdlit
püksipõlvõq lõhvõndasõq
püksipõlvõq ommaq ärq nühkünüq
püksirihm
püksisiir
püksiperseq klants
pruhv viik
pulbris poodõt kriit
Pulga Jaan saiegi kõgepäält tuntus ku Võromaa trubaduur ja timä avaldõt loomingu päämine jago om ilmunu CD plaatõ vai kassette pääl. Pulga Jaan om kirotanu ka "Egämehe reilendri", minkast om saanu rahvalaul.
lihaleemeklots
pulkama
pull nakas haurama
pulli sõõrmõq ommaq lajalõ
pull karas eeläq õhvakõist
pull lei sarvõq mättä sisse
pull kröösähtäs
pull puskas puhma
pulma-aastapäiv
Pulmõn ollgi väega tähtsäl kotussõl pruudi pää katminõ abielonaasõ pääkattõga, ette panti põll.
saajogaq massa-iq uutaq
Pulmakombõ ́.
saajasõna
ähkä lätväq silmigaq a puhtilõ lätväq kõtugaq
kaasitama
kaasik kaasitaja
saajarahva hõiskaminõ
pulmarahvas sai üles võetus
pulmareis
saajon marutõdi mitu päivä
elosoonõ kaeminõ
süäme lüümine oll vaivalt tundaq
elosuun lüü kõvva
süä pess
pulgatunuq karvagaq pini
pump värises
veretüs es olõq tä põski päält viil ärq kaonuq
Punahirv andmebaasih eElorikkus
Punahirv (Cervus elaphus) om üts suurõmbit hirveliike hirvläisi sugukunnast.
Punahirv eläs suuremban jaon Euruupast, Kaukasusõst, Anatooliast, mõnõq osaq Õdagu- ja Kesk-Aasiast.
vereväpuulnõ lilla
verkjäs õdagutaivas
kõrb sisalik
verrev ja must liidre
Verrev kalamari, kooriduq krevetiq, marineeridüq tioq, kuurmalda krevetiq ja suidsulõhe, miä andas lavva pääle krõpõ saia, vatulõlüüdü avokaadovõiu ja tükü tsitroniga
Verrev - kohopiim, piit
verrev päiv kallendrin
Peedisuutäüs küdsetü sõiraga
Punatsõ peedi suutäus küdsetü sõiraga
hõrak verrev jaanimari verrev sitik
maagõlang
verevä veeregaq liikmismärgiq
vereväq kartoliq ommaq küländ hääq süvväq
vereväq täpiq haigõ kõtu pääl
VEREVÄQ VEINIQ
verevide juttõgaq prunts
verbümä verdümä
Verevä paila kuma metällist sõlõ pääl ollõv näolõ andnu ilosa rõõsadsõ helgähüse.
verevä veeregaq taldriguq
verevä paprõ seen kumpvegiq
verevä alatooniq
verevil veinel om põhan sagõhõhe sago
verevide viirigaq kuht
verevide palgidõgaq
verevide tsäbenidegaq tsirgumunaq
tsobarigun
vorstiruuh kõlbas häste liha pääle maitsõs
veretäs näost
veret üle näo
veretäjä nahk
veretäjä taivas
urvaq lahkõsõq ja leheq tulõvaq vällä
pundulõ puroq
punnin rahakott
punktirehkendüs
punktikotus
punn perämäst viläkotti vankri pääle
pommit põrmand
punklaud
lillipunt
pundsulõ
trutsakun tands
purgin om rohilinõ lägä
purimadsõq hambaq tsalkvaq söögi piinüs
täüs juutma lakutama
puron meheq lätsiq umavaihõl taplõma
om jooma pääl joba nätäl aigo
juuminõ purotus
viipurskus tsiuk vett
supma
lahki lännüq abielo
katski lännüq klaas
tühjä lännüq sooviq
silminiq täüs
tege pähkmit katski
ärqhäötedüt liina naati vahtsõst üles ehitämä
turblikanõ maa
alalinõ kundõ
püsümä jäämä
püsümine püsüjä
püsüq paigan ärq tsipõlguq!
püsüq paigal!
lumõ maahajäämine
Koobast vällä minemäldä ei saaki tan ellä', selle et tan olõ-i määnestki luudusjõudu, miä taha' süüki mano kannasi.
kimmäs elokotus
püssäkikas
püssäkuul läts süämest läbi
püssäluku lõkin
püssämeheq pantiq vangõ vahtma
püssä- väidselutask
püssäperä pääle tsäksidüq tsälgoq
püssäpauguq hiidüdiq tsirkõ
püssäpauk lei vaikustõ sisse
tuudaigo püssäruuht viil es teedäq
püssäsuu
tuuts maaväits
püss oll kahrõ hiidütämises
püss tege pauku laat lask
pussu laskma pusma pussama pussutama
pistü ajama
jalotsi põdõma
pistvä perv
saisolinõ vili
pistü olõma
pistümbähe pistümbäle
pand lava kipõstõ pistü
sääde telgi pistü
tekk vahtsõ ilmarekordi
saistama
pinokoda
pistul paugaht
pütün om taar
pagõsi puhma ku politseid näkk
püdseq
pütske minemä
tsirts
putro sai nii pallo et peräots tükse kätte ärq hapnõma
Putt on mängo üks tähtsämbit ossi - hää putiviskaja saa tsõõri veitüide viskigaq korvi.
Mutigu'
ku külmäs lätt lääväq mutigaq koorõlahkihe paossihe
mutiga rõnna külest nakkas kolm paari jalgo
Mutigu' saava' ellä' õnnõ sis, ku püsüse' alalõ esisugumadsõ' elupaiga'.
mutikil om hariligult kats paari siibo
pruuv avitaq niipallo ku saa
pruuv hinnäst hääst külest näüdädäq
pruuv tähelepandmaldaq ollaq
püüd umma armi puudri ala ärq käkkiq
pruuv vahtsidõ muudõgaq ärq haridaq
pruum kitsusõst vällä rabõldaq
koedaq hindä innebmähe rõivihe!
Püvvä' kinni' seo kullanõ silmäpilk! Kuldsõrmusõ' ku armastusõ tunnismärk.
proomimiq seo tüü valgõvalugaq ärq tetäq
püvväq umast tusost jako saiaq!
prooviq ütelidselt sõitaq ärq jõnksutagu-iq!
Ku tüvi maaha lõigadaq, sis aja tuu ka kannuvõssu.[2]
Puu' kasussõ aigopiten ja ja mõts om hõrrõ, a seo iist jakkus tan valgust ja päivä.
mõtsan om kõgõ inämb kõivo
puiõ vaihõl välgäht jänesse hand
puiõ mõtsast vällävidämine
puiõ vilun
puiõ ossaq puttõq uja kotsil kokko
tahtminõ joudaq iloniq ja tävvehüseniq
pruumõ hinnäst haigusõgaq vällä kõnõldaq
pruumõ ärqmurdunuisi ossõ räbä seest vällä rabõldaq
pruuvsõ umma süüteko ärq käkkiq
proovimiq parõmbahe
kõgõst püündmisest huulmaldaq
puuq ommaq ahon väega lidun
puuq ommaq ärq vettünüq
puuq ommaq joba lehen
puuq ommaq lumõ all vaalunuq
puuq ommaq riidan
puuq ommaq suurõn lehen
puuq hällüseq tuulõ käen
puuq praksõlõsõq ahon
püvviq järvest hulga kalla
Püvvi vaest kümme maimu kinni ja söödi näid pets-söögiga.
proovõ rõõmsambat näko tetäq
proomõ siist ja säält tüüd löüdäq
proomõ tälle kõigildõ abis ollaq
puudus puudujääk
puudus jäämä
veitü koolitusõgaq
kehv valgus tege silmile hätä
puudus olõma
puttõ hellä kotusõ mano
putut tedä käest
Puu vasta ei kõnõlõ, sais õnnõ rahuligult üte kotussõ pääl ja lask hinnäst kallista.
puuasaq ilostõdiq tsalkõgaq
tervüseviagaq inemiseq
huulmaldaq püüdmisest jäi kuul poolõlõ
püügikotus söödetäs innembi joba sisse
piniplõõskaq
puu juurõq ommaq süvän maa sisen
pess käsn
taavits tõhvits
Puutäisid om pini karvu vaihõl üle kogo timä kere, niisamatõ kõrvu takah ja kulmõ pääl.
puukõsõ videli. Ei tiiä, mõtli
kolotka
kosinõ
puu kuur oll piuta lahenuq
puu sattõ perädü räginägaq
puu sattõ risti värte ette
puu sattõ räginägaq maaha
puu sattõ raksahtusõgaq maaha
puu laasus ku ärq kuios
puuleheq helosõq tuulõn
puuleheq kõsisiq jalgo all
puulehekene om tuulõhelevälläq
puu puuliik
püüki jahvma püüdeldämä püükmä
puu lahes mitmõs tüküs
puuluits
püvvüspuu
püvvüsseravvaq plaadsahtiq kokko
puuront
puuanomit piät kuuma viigaq havvutama
puuannom vai vikahtilüüv pandas vette tarahuma
pardsugaq pessetäs tulpõ maa sisse
parts
puu häitsi a viljä es kannaq
puuoss
puu oll ärq kaaldunuq
puuoosõn oll oravapesä
käsn juma
Puupiir mäkin
püvepojaq mõistvaq hindä väega häste ärq käkkiq
puupulkõgaq ägli
puuragoja mõtsatüüline mõtsaragoja roomakõnõ ruumaja
oherd
kirst lasti hauda
puu süä
puusavalu
puus om sinivallaq
puust igritses vaiku
puunõ puinõ
puust kistavars oll nii veski man ku linamassina man
puust vooliduq mängoasaq
säsü
Hinnäst püvvetäs üllen pitä mitteammõtligult, et mitte rahvalõ vasta säädüdä, rõhutõn õkvasündümist ja kõrrastamatust - õkva nigu olõs sõssama tekkünü mõtõ hääd seltskunda veidü lõbustada.
puutelgvankri
puutoim oll läbi lõigat
puu jupõndõdas ärq
putmaldaq luudus
puutüvvi pääl olliq sambliguq
puutüvi puutümi
kanasalat puuvilju, majoneesi ja siidripedäjäsiimnidega
q-täht märk esiq keelin esiq hellü
räbägu vällänäütämisegaq miis
laonu katussõgaq maja
räpäkilläq rõividõ ja pulstunuisi hiussidõgaq joodik
raadio nakas prõgisõma
raadiojaam
raadiokullõja
raadio oll kunagiq suur imeasi
raadiosaadõq
raadiosaadõq telesaadõq õkvasaadõq kõrdus
Saadõt tege marketingi instituut.
raadioplärä käü närve pääle
raadiost tull hääd muusikat
läbi raadio tundsas saanuq helü
raadion ka tõnõkõrd tulõki-iq määnest viit muguq tumbatas
raadio- telesaatja
kõnõlõs aigopite ja mõtligult
murd võro muudu eesti kiilt
kõnõlõs egä kõrd esiq juttu
kõnõlõs prostat juttu
kõnõlõs õkva ku kiräst kaes
kõnõlõs hausõldõn
kõnõlõs nii et häüss lindas
kõnõlõs häbemäldäq asjo
kõnõlõs piinü helügaq
aja suust vällä midä sülg suuhvõ vidä
kõnõlõs ulli juttu
kõnõlõs puhast võro kiilt
kõnõlõs tassakõistõ
kõnõlõs olnust
kõnõlõs teedäq juttu
kõnõlõs ütetasadsõ helügaq
kõnõlõs ümärikku juttu
kõnõlõs tasadsõ helügaq
kõnõlõs kimmän uson
kõnõlõq kõvva muido tä ei kuulõq!
kõnõlõq kuis asi periselt oll
"Kõnõlõmi tuust tunni ao peräst," vastas Siiri.
kõnõlõmiq veidükese
Kõnõlõmi tuust aúast tunni ao peräst," ütles imä.
"Kõnõlõmi tuust tunni ao peräst," ütles esä ja haak hindä telefoni külge.
kõnõlõq niguq om naaku-iq asja ilosambas tegemä!
kõnõlõq nii tassa niguq viil saat!
kõnõlõq ummõhtõ mis sa hoiat kõik hindäle!
kõnõlõq tuud nalla!
kõnõlõq tuud nalla!
kõnõlõq selgehe ärq mäkätäguq!
kõnõldas et seon majan om nättüq
- Kõnõldas, kuis käü pidolõ kirjapandminõ.
- Kõnõldas, kuis pidokavva kokko panti ja määne pido tulõ.
kõnõlõq timägaq viisakahe!
kõnõldi eksämitöie vormist
Juttu oll ka tuust, kuis sannaumanik võinu saija nõvvu ja api sanna ehitamise vai remontmise asjan.
kõnõlõq tõsitsõhe ajagu-iq haussi!
kõnõlõq tõsitsõlõ teku-iq tiatrit!
kõnõlõq õigut!
kõnõlõq ütskõik midä!
kõnõlõq laembalt kõnõlgu-iq nii pikält ja täpsähe!
kõnõlõsõq ütekõrragaq
Kõnõlõsõ Marju Kõivupuu "Misjaos meile Uma Pido?" ja Kalle Eller "Kuis är tunda põlist mõtsa ja põlist usku ja kuis nä kokko käävä'?"
rüüku-uiq kõnõlõq hillembähe!
raaksinõ
roodsik puhm
kõnõlgõq ütekaupa!
Kõnõlõminõ hõpõ, vakkaolõminõ kuld.
Kynõlõmine.
Kynõlõminõ.
kõnõlõmisest es tulõq määnest tullo es
kõnõl asast süämetävvegaq
kõnõl asast segätsehe
kõnõl esiqerälidselt ausahe
kõnõlimiq nelä silmä all
kõnõlimiq umast vanast kodost
Kõnõlimi pallo Eestist ja timä hätist Nõvvukogoliidu aigo, niisamatõ eesti keelest, inämbähe iks, et ku rassõ tuu om ja määntse omma ropu sõna.
Mi kõnõli P.-ga egä päiv telefonin ja ma igädsi tedä tõtõstõ üü ja päävä.
Kõnõlimi tä imäle luu ausahe är ja lätsimi minemä.
kõnõlimiq vast ülearvo kõvva
kõnõli esäle terve luu suurõst luust ärq
kõnõli pikä jutu maaha timä es tõrgahtugiq
kõnõl kõgõst ütsipulgõ
kõnõl kõgõst ütspuha miä miilde tull
kõnõl miiqkaq väega torõhõhe
kõnõl nii et ma jäi uskma
kõnõl lipõ helügaq
kõnõl ummi läbielämiisi
kõnõl kummõ helügaq
kõnõl poolõ helügaq
kõnõl rahulõjäänült umast reisist
kõnõl andsakat kiilt
kõnõl tuust väegaq pahanult
kõnõl vabalt
kõnõl asalikku juttu
kõnõl tütärlatsilõ ilojuttõ
kõnõl niguq tujokanõ lats
Raamadu vaihõl om ka suur aastakalendri saina pääle pandmisõs.
laokillõjäänüq maja
raamat aja igävä pääle
raamatut panti tähele
Raamat jõud tan kandin egä küläraamatukogo riiulihe, koolehe, umavalitsusilõ, luudusõ- ja kultuurihoitmisõ asutuisilõ, muuseumele ja suidusannuga turismitalodehe.
raamatul om alostus ja kolm jako
raamat võeti müügist maaha
raamat pand lugõjaq nurisõma
raamat jäi kaotsihe
raamat om lavva pääl
raamat näütäs aoluku mitmõ nuka alt
raamat om kohegiq kaonuq
raamat om mõtõld laembalõ rahvalõ
raamat om häste vasta võtõt
Raamat
raamat sünnüt vastakäüvit arvamiisi
raamat tundu põnnõv
raamadu perrä tett film
raamatit andas meil vällä pallo
raamadukapp
raamadukogo
Raamatukogu
raamadukogolõ tulõ tävvendüst
raamadukogon om millon raamatut
Raamatu koostaja Epp Margna.jpg
Raamadu kokkosäädja Margna Epp kõnõl raamatu saamise luu ja Elleri Kalle jutust rahvalõ suidsusannu tegünemise luku.
raamadu kokkopandmisõ kõrd
Raamadu kokkopandmist ja trükmist omma tugõnu MTÜ Hinokad, Kultuuriministeerium Vana Võromaa kultuuriprogrammist, Eesti Kultuurkapital, Piiriveere Liider LEADER-programmist, Võro Instituut.
Raamadu kunstnik ja kokkopandja Epp Margna, kujondaja Tiit Lepp ja pilte tegejä Toomas Kalve.
Raamadu kunstnik ja kokkopandja Epp Margna.
Raamat om esieränis hää selle, et Marja-Liisa Platsi pildi lätvä tekstiga häste ütte.
raamatul oll innenägemäldäq hää minek
loodõtas et raamat tulõ vällä põimukuun
raamatu meeskond.jpg
raamatidõ müümisest om peris suur raha sisse tulnuq
raamadu näütüsesaali aknidõ säädmine
raamadupidämine om tuim tüü
raamadupuut
{m} raamadu kaejadsiq
raamaduriiol
raamadu sisu
raamatun oll elämine-olõminõ süvilde kirja pant
Raamatun näüdätäski päämidselt prõllatsid sannu ja kõnõldas seoao kombist, a vällä tulõ ka köüdüs inneskiidsi aigõga" and lühkü seletüse raamatu kokkopandja ja kunstnik Margna Epp.
raamatun om ütsikit viko a nuuq tsurgi-iq ülest pilti
Raamadujutu ümbekynõlõmine teedä ́ synnoga, lühkide kokkovõtõtõ tegemine, kynõlõmine teemadõ perrä.
raamatun om soomõ muudu ütlemiisi
raamatil oll paks tolmukõrd pääl
raamatidõ müümisest saiaq raha lätt häätegemises
raamatut trükütäs kolm tuhat tükkü
raamatut om õnnõ kats tükkü alalõ
Raamadu "Üüratu üürlane" alguslehel umgi alapäälkiräs "Lauluraamat" ja kaane pöördel: "Raamat /---/ sisaldab kavereid tuntud lauludest ja muidu niisama laule kah!" (ib).
Raamadu andsõ vällä Võro Selts VKKF.
Raamadu välläandja om Võro Selts VKKF, raamatut saa prõlla osta Võro Instituudist ja edespidi ka poodest vai laatu päält.
Raamatu välläandmist tugõsi MTÜ Hinokad, Kultuuriministeerium Vana Võromaa kultuuriprogrammist, Eesti Kultuurkapital, Piiriveere Liider LEADER-programmist, Võro Instituut.
raamadu vällätulõk oll suur asi
raamat videles põrmandu pääl
Raamat Võromaa savvusannust - matõrjaali valik ja kokkopandmisõ põhimõttõ.
raamit pilt
kaartõq juuskvaq tsorinallaq
kaartõq tsilgusõq
rüngäs hummogust õdaguniq tüüd tetäq
murd tüüd katõ kotussõ pääl tüü man ja koton
rapai rabaja
samblõsuu kasvopaigatüüp
Rabakülä? No määneki R-tähega külä oll ́.
räbälis kannõduq rõivaq
räbälis kulunuq rõivatükk
niidüvirnahain
Molohk (Rubus chamaemorus L.) om ruushäitsmeliidsi sugukunda molohka perrekunda kuuluv mitmõaastaganõ kasv. Molohkas kutsutas ka taa kasvo süüdävät ja makõhapnõ maiguga marja. Mar'aq ommaq tuuralt vereväq, kütselt kõlladsõq vai pihlõdsõq.
Molohk kannahtas külmä inämb ku -40 °C, a taht likõt ja päävälist kotust.
rabarbarit puid nilgma
samblõsuu pääl kasusõq veitügaq lepjäq kasvoq
haard mitu asja kanglihe
põrotaja sõnnom
rabakarask rabask
rabõlõminõ rabõlus
rümme hindä timä käest vallalõ
rabõl kinniqhoitjidõ käest vallalõ
räbodsõq silmäq
Ratu kottalõ omma' olõman eesti- ja inglüskeelidse' teedüspaprõ', midä saat küstä' Karula luuduskeskusõst.
rata midä ütsindä ma
Rada alustas pääle Rebäsemõisa kaemistorni lähikselt.
rada lätt õkva pedästüst läbi
radiga ribiq
radika ummistuminõ
otsaniq ümbre tegemä
Innembi ommaq raatusõn olnuq ka Tarti Liina Panga ruumiq, vaekoda ja rae vangimaja.[2]
Raatusõ kelläq
Raatusõ plaan, Johann Christoph Brotze, 1782
Raatusõ projekti tekk' Rostockist peri ehitüsmeistre Johann Heinrich Bartholomäus Walter.
marun
piinü daam
puhastõt poslamasla
kavalaq piinamisvõttõq
piinü varas
mudaparts
rädsonõ võpistik
rahanälg
rahaasaq
rahaq olliq kinniq külmätedüq
rahha olõ-iq ilmangiq ülearvo
rahha olõ es kuiki pallo
rahagaq oll talon kitsas a söögipoolist jakku
rahahädä sund rutõmbahe tüüd tegemä
rikkaq latsõvanõmbaq
raha kasvatas rahha manoq
rahakott tüküs tühälik olõma
rahakott om kapin mõsu all ja säälsaman ommaq mõnõq ehteq
rahakott om kõvva kõhnõmbas jäänüq
raha hinna sadaminõ
rahalaadik
rahalinõ moraalnõ kahotaso
rahapreemiä
rahasais lubasi vahtsõ auto ostaq
rahalinõ kasu
rahahädäq
rahha oll näil volonalõ käeh
rahha oll veidüq selle jäiq mõnõq tarvilidsõq asaq ostmaldaq
rahha om veidüq
rahha om täl iks ulli pallo
raha om mehe loomussõ ärq nurastanuq
rahha om veidüq piät kasinalõ läbi ajama
rahha om veidüq
Rahha olõ-i, nakkaq tüüle!
Rahha olõ-õs, väega kimmäst plaani ka mitte.
rahapuudus and halusahe tundaq
Raha.
rahareform
raha liigus
raha liikminõ
rahakiri
raha sai otsa
Raha, seo om väega tähtsä asi.
rahast olõ-õs kavvas rõõmu
rahha tull puudus
raha välläpresmise man es hoolitaq minkastkiq
raha viidi panka
räüss lahk rüänurmõ segi
räüssämä rässämä rässätämä räüssä tulõma
Rahmani umist om legendaarsõs saanu "Tilleoro lugu", Ilveselt katõn keelen kirotõt "Tallinnast ära / Talnast äräq".
Rahmani luulõn omma tsipa, a täpse kujundi, nallasuun ja hää kõlaga - osan timä luulõn ommavagi päämidse kõlamängu.
ruubõli hummogust õdaguniq
rohmõ tüüd tetäq
hähn om kirivide sulgigaq
hähn tikatas pedäjän
hähn tsaga puud
hähn tsaga
hähn tsaga V pess nokigaq puud niguq vasaragaq
rahuaig
om uman elon veitügaq rahu
rahuliguq pikäq lühküq kakõhunuq hengähüseq
rahulolõmaldaq kundõ
rahulidsõ meelegaq inemine
rahupidäjä riik
tasahtuq no veidükese!
rahupiip
rahutugõja
leenüdäq tedä et täl viha veidükese liindünüq
rahustaja muusiga
rahudu piirkund
halv magaminõ
rahuvalvmisütsüs
rahva hulk
rahvast jääs riigin veidembäs
rahvahääletämine
rahva hüäs
rahvajuttõ perrä häitseseq jaaniüüse sõnajalaq
rahvajutu perrä ehitedi Põlva kerigu saina sisse põlvi pääl näütsi
Rahvakallendri tähtpäivil (mardi- ja kadripäiv, talsipühä) esinedäs uman keelen tõisile uma kooli opilaisile ja Põlva valla vanulõ inemiisile.
RAHVAKALLENDRI JA KERIGOPÜHÄ'.
rahvaperälidseq tähtpääväq
Rahvakombõ ́.
laulja muut umma ettekandmist
Rahvalaula, muinasjuttõ, perimüste ja nal ́jo kullõminõ.
rahvalaulõ tüübiq
Rahvalaululiku kõla and laulõle võro kiil, minkan laulti joba ammu inne kiräkeele kujunamist.
rahvalaul tõsõndõllõs ja muutus kõikaig
Rahva lemmiklaulu' esi' kooriliikõst olli': A mille?, Kõnõtraat, Uma Pido popurrii, Haanja miis, Tulõ' aga tulõ!, Määne om seo maa?, Ei olõ' hullu, Võro kiil, Protõstiirmisõ laul, Puupää rock'n'roll, Mis om suurõ järve takan?, Tii, Ku naanõ minno pahandas, Seenelaul.
rahvalik laul
rahvapilliq
rahval oll eloruumõ manoq vaia
Rahvaluudu (as ́aline kultuur).
rahval olõ-iq võimu ostaq
sõnaõigus om rahva käest ärq võet
rahvamajal om suur püüne
Ruusa rahvamajan om üllen ka savvusannu näitus, kaija ja osta saa keväje ilmunu suidsusannaraamatut.
- Rahvamuusikaseadete võistlus, kus esinejate ideed ära kaalutakse ning laulu- ja mänguoskused proovile pannakse.
rahvamuusigasäädelüs -tüütlüs
Rahvamuusikatüütlüisi festival "Moisekatsi Elohelü" om seo aastak 21.-22. aprillil.
rahvaperädseq ütelüseq
Rahvas kõnõlaski, et suurõ' nahkhiire' omma' nahkroti'. Seo om tan kooban kõgõ suurõmb.
Rahvaperimüs
Rahvapilli ́.
Rahvarinnõq
rahvarõivit kirätäs kirjogaq
Rahvarõivin eestläseq.
rahvasaadik
rahvas olõ-iq ütte miilt
rahvas läts herevälle
rahvas piät ummi juhtõ sisse uskma
rahvas olõ-õiq priiust ärq unõhtanuq
rahvas sais tsiirakullaq ümbre lavva
vain rahvidõ vaihõl
maailman olõ-iq rahvast egäl puul ütepallo
Rahva hulk
inemiisi manoqkasuminõ
inemiisi manoqkasuminõ
rahvastigu manoqkasuminõ
rahva rändämine
inemiisi päälekasuminõ
rahva sagõhus
rahva jagonõminõ vannusõ perrä
rahvast oll murrun
rahvast oll parrahe nii et kõik pässiq ligi
rahvas murd ussõst sisse
rahvas murd vagonihe
rahvasuu pidä rebäst kavalas
rahvas pudõsi tarõst vällä
rahvas pudõsi huulidsa pääle
rahvas näüdäs miildümist vällä kässiplaksutamisõgaq
rahvas vuurõ platsi pääle
rahvas läts kõnõlõja sõnnost palama
rahvas petetäs lubamiisigaq ärq
rahvatandsja
rahvatands
rahvatiatri ei piäq mängmä õnnõ lihtsit tükke
rahva terveqhoitminõ
rahval ommaq tulnuq vahtsõq süümismooduq
rahva usko om vaia kimmätäq
rahva usk valitsustõ
Rahvusõ tõlgõndamisõs pruugitas Eestin nn Kulturnation'i põhimõttit: ütist kiilt ja kultuuriruumi.
Rahvusõ tõlgõndamisõs pruugitas Eestin nn Kulturnation'i põhimõttit: ütist kiilt ja kultuuriruumi. Taa om tõistmuudu, ku mitmin suurriigõn, nigu S'aksamaa ja Prantsusmaa, kon rahvusõ liikmõs loetas kõiki riigin elävit inemiisi.
rahva kultuuri lättide pääl
rahva uma nägo
rahva hindätiidmine
rahva hindätiidmine naas vasta vinnestämisele
rahva kogotullõm kõõ rahva hüvvüs
rahva ala käümine rahvahus
rahvuslinõ liikminõ
RAHVUSLINÕ
rahvalik välläumblõminõ
rahvarõiva kirätüs
rahva ummamuudu nago
rahva üttehoitminõ
uma raha
Rahvuspargin elävit mutikit om seeni' veidü' uurit.
Rahvuspargin om varikit ümbre Rebäsemõisa (Tornimägi, Hallimäe lõunõkülg, Liinamägi, Haukamägi jt).
Rahvuspargi palukuklaisi pesä' omma' esierälidse' innekõkõ uma suurõ elujovvu ja väega suurõ maa-aludsõ jao poolõst.
Rahvuspargin piät hoitma suukurgõ, kedä pesiteles tan 7-12 paari.
Rahvidõvaihõlinõ imäkeelepäiv
Rahvidõvaihõlinõ imäkeelepäiv om UNESCO puult 17. märtekuu pääväl vällä kuulutõt ja 1999 21. märtekuu päävä pääle määrät tähtpäiv "keele- ja kultuurikirivüse edendämises".
riikevaihõlinõ kokkosaaminõ kaubatii
rahvidõvaihõlinõ konvõrents
ütine riikevaihõlinõ majanduslinõ tüü kultuuritüü
riikevaihõlinõ läbikäümine
kõgõ ilma tüürahvas
riikevaihõlidsõq kokkolepmiseq
riikevaihõlidsõq vioq
riikevaihõlidsõ astmõ kohtunik
riikevaihõlidsõ välä pääl
rõibõq aja jälehüse pääle
Raidaru om ka üts edimeidsi kiränikke, kinka loomingun saa latsõpõlvõliinana eläväs Võro liin.
Raidaru om kirotanu ka draamatekste, muuhulgan võrokiilside näitemänge võistlusõ jaos.
Raidaru tege tähelepandmistväärväs muhhe võrokiilne jutusõmõistmine.
ossapalotus
täüsmõts valmismõts
lank raotu
ragomisõ papõr
jälle vanminõ
hirmsa ülekohus
raihaina kasvatõdas nii värskis söödäs ku kuivamisõs
Rail Baltic, suur' raudtii, miä ka Eestist läbi lätt', tetäs tävveligult vai jaoldõ standardrüüpegaq.
räimepüügiao hari
räimetrull
loomussõst vast kolmasjago oll räim
rõipõhais
pillõ rahha mõttõldaq
ragominõ
raiõ hindäle sanna üles
Raa alustusõn omma' autidõ saisuplats, teedüstahvli, kemmerg ja pengi'.
Raa alustusõn omma' autidõ saisuplats, teedüstahvli, kemmerg, tsuklõmiskotus, tandsuplats, häll ja latsi mänguplats/luudusrada.
"Raa kõgõ rassõmb kotus om üle jõõ minek, selle et säält vii rada Sabbe mälestüskivi mano, kon matkaja saava kündle palama panda," ütles küläseldsi esimiis Riitsaarõ Laine.
Raa pääl om livvumägi, kaemistorn (pildi pääl), hällü', liivakast, püürhäll.
Raa veeren omma' luudusõ seletäjä' teedüstahvli', viil tegevä latsilõ rõõmu välläpantu' tsirgupesä' ja eläjide käpäjäle'.
rajoonõst tettiq maakunnaq
maru ilm
panõq hopõn ette!
lask tüü man käüki umaq tiidmiseq
pruukmisperine uurmistüü
raketiq lindsiq paukõgaq õhku
tävven rihman soldaniq
rakujüvä sisen või ollaq viil jüväkene
Rakvere vahtsõnõ tiatrimaja
rallisõitminõ
kärre helügaq inemine märikahr
kahrõq helü
kahrugaq pestiq tulbaq sisse
rammu minemä
rammun olõma
ask om toroq ärq ummistanuq
rampõnõ rampliganõ
hulk ilma piten
randlasõq ommaq seeniqmaaniq kalapüügi mano jäänüq
rannarahvas
rändäjide tsirkõ tii lämmäle maalõ
Rändnäütüse vahetallitajas om TÜ Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus, eksponiirmist tukõs Vana Võromaa kultuuriprogramm (Rahvakultuuri Keskus).
hulkja rahu
Rand oll täüs rahvast, kiä tunni mõnno lämmäst päivligust ilmast ni tsukõlusõst.
rand oll suvitajit otsaniq täüs
roitrahvas
rassõq tapõlusõq
rängäle saolõ paistu-uiq lõppu tullõv
kuraq ettekirotusõq
kõva kõrd
kõva karigaq vangimaja
kura kaemisõgaq oppaja
Taossõq
rahkõq
ränk ja rassõ tüü
ränkrassõq aoq
perädü rassõ säläkott
Rannakülä ollgi.
rannakülä
Rannakülän kõrraldõdas konkurss, et vällä selgitä, kuis Karmõn hindäle vahtsõ mehe vali.
Rannakülän.
rannaliiv
rannaniit
viiveere inemiseq elliq päämidselt kallo püüdmisest
rannarahvas sai uma päätoidussõ merest
tsuklõmisaig
rannavalvõq{hrl m}rannavaht
aig ku rändämiseq olliq
mere veeren oll liino ridastikku
horsõndama räpätämä räpäkuhe tegemä
mustõnu lina pääl ommaq mõskmaldaq anomaq
kasimaldaq vanamiis
Räpinän arotedi suidsusannuga köüdet tegemiisi plaanõ ja näüdäti vahtsõt savvusanna-raamatut
Räpinäl Keskkunnamaja saalin arutedi 17. 05.2012 suidsusanna tegemiisi plaanõ.
*Räpinäl võetas kokko Vana Võromaa arõnguideesid*
Rapla kivisild üle Vigala jõõ
räpimehel olliq lodõvaq rõivaq
ropsiq mäntli lumõst puhtas!
raput magajat olast
tsipudaq söögile suula kah!
saras puu otsast pluumõ maaha
ropsiq vaip puhtas!
rassõjalgnõ naanõ
ärqhoitja
latsõ ärqhoitmisõ nõvvuq
rassõq tõvõq tegeväq elolidsõ nõrgas
Rassõ' käsivahru' ja ehte' omma' näile ainukõsõs tulõvao taganusõs, ku miis alt vidä.
kaalsa kott
rassõ tävvüpalanik
rassõ liikmisõnnõtus
rassõ lumi om katusõq sisse litsnuq
Rassõ johus oll tuu, et kõik eestläse tahi mukka inglüskiilt kõnõlda! Tull vällä, et kõgõ kergemb oll kõnõlda latsiga, - nimä tahi kõnõlda mukka jo eesti kiilt ja pääle tuu kõnõli viil ka aigopiten.
Rassõmb tüü om aga tuud mõistmisõga ja targastõ tarvita'.
rassõ om kotost ärq minnäq ammuqkiq viil ummi kässigaq tettüst
rassõlikku stiili
rassõ elo pääle ärq kalõhunuq
rasõhusastõq
huulmaldaq rasõhuisist jõvvimiq peräle
rassõ ütsväärsüs
tõõsõ nahavärmigaq inemiisi halvas pidämine
tõvvutunnussõq
murdsõ pääväq läbi nurmõn tüüd tetäq
pulst-pletiq
sivvul om tsakilinõ juun sälä pääl
Võidõ ja rasvo riiol poodin
väkev liha
rasvaq korjusõq naha alaq
rasõv tsiuku pliidi pääle
tsõõr viskas
ratsamiis and hobõsõlõ kõnnust
ratsalaq sõitma
rättsepp nakas mõõdind võtma
tsõõrikõnõ
Tsõõri läbimõõt om 20 miitre ümbre. Tsõõr tegünes luudusligult, ilma inemise vaihõlõ segämäldä, tuust, et jõõvuul käü vii päälüskõrran ümbre.
rattapõvvaq tettiq kõopuust
ravvakõvvu
raudpettonist postõ pääle ehitet hoonõq
kangõraud
traat om haina seen
ravvanõ vaihõsain
ravvanõ leedi
raudosi
{m} raudrõivaq
Kimmähe om.
ravvatsidõ herkõgaq miis
raudtii pääl juhtu õnnõtus
raudtiisild tümpseles ku rong üle sõit
raudtiitammi veereq
raudtiitunnõli sissesadaminõ
raudtii lähkühe jõudnuq auto saa-as õigõl aol pidämä
tasalik õdaguspuul
naati võlssi määrätüt tõpõ tohtõrdama
Ravieurütmiät tarvitõdas tervüse parandamisõs.
arstiruuh naas ruttu mõoma
rohost hoimarohost olõnõminõ
arstiruuh aja solknit vällä
reaalainõq
vastajoud
reaktiivlinnuk
vastamõo jaos oll vaia suurt rõuhkust
täüdeviimine maahamüümine
vei uma mõttõ täüde
riamiis nõstõti kapralis
repän juussõ üle hainamaa
repän höörüt handa tõistõ ja tõistõ
repän mäng oosõ iin ummi kutsikidõgaq
repän hiil kanno
rebäsekutsik kilahtas
Rebäse maastikurada tutvustas Karulalõ umatsit perändüskultuurmaastikkõ, lätt müüdä järvist ja inneskiidsist talukotussist.
rebäseuus
Kaki rõivatükü kolmõs jupis, vali pendsiniga üle ja ekkä pessä läts üts pendsininuustak ni tuli otsa.
tõmmas paprõ katski
kaksas puu külest lehe ärq
käristet paprõriba
retel küünü-üiq korsna manoq vällä
redelil om üts vahemanõ pulk ärq
redelipulk triksaht jala all
redis om üteaastalinõ kasv
Riidi, 24. aprillil oll Moostõn rahvamuusikatöötluisi festivali alostusõs kontsõrt 240 lauljaga 10 koorist, kiä laulsõva hulga publiku silmi all 12 võrokeelist laulu.
Riidi, 4. mail kell 14.00-16.00 om Võro Instituudin rahvusliku käsitüü opipäiv, kos rahvusliku käsitüü konsultant Tuuli Tubin kõnõlõs naisi ja miihi käsitüüst aoluulidsõl Võromaal.
Riidi, 8. lehekuu pääväl 2015 kell 12 om Setomaal, soomõ-ugri kultuuripääliinah Obinitsah Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskusõ kõrraldõt seto sõnaraamadu seminäär.
riidi oll uapõimminõ jalal
riidi tunnõ ei olõq
Riidi saa Ööbiksaare talon oppi sannapalkõ tapitamist ja varamist sannameistre Jallai Aivari käe all.
""Tähemõrsja" egä osa tarvitas üttte vai mitond rahvaviit, lugulaalun omma' ütsütest läbi kasunu' luu' Tähemõrsjast, Suurõst Tammõst ja Vele otsjast," seletäs Meistri Erki, kiä ka esi' üten orkestri ja laaluansambliga om umma teost Moosten vällä tooman.
Riigliq
Hindäl täl om helü sääne, niguq noorõl kikkal, hinne läbi nyna.
säädüsperäline keelemuutus
kibitka tetti rii pääle inemiseq magasiq sääl sisen
salas umaq põhimõttõq ärq
petlikanõ meelenpidämine
ärqandminõ
petjä inemine
Reet Varblane, 64 a. kunstitiidläne:
reformi perämäne sais
vahtsõndus läts seeniqtettüle vasta
Regilaulõ üten haardmisõga programmi luutva' kõrraldaja härgütä' kõiki, säälhulgan publikut, tagasi mi uma muistitsõ laulukombõ mano.
leelotama
Regilaulumaailm on kistümadult kirrev ja põnnev, kõrrastav ja tervendav, ummajagu ka mõistaduslik.
regi juusk
piirkundlinõ kiil
piirkunna poliitiga
kirjäpandminõ registriirmine
registriirmise perämäne aig
maavärrin märgiti ärq
Kirjäpandminõ ja muu konvõrendsiteedüs
Kirjäpandmisleht
Registreerumise alguse puhul tuli kokku ka toimkond ja ühiselt künti Folgikoja kõrval üles maa, kus kevadel ansamblitega koos külvitööd tegema hakatakse.
kõrraldamaldaq risttii
valgusfoorigaq valgusfoorildaq tiirist
rihapitim rihapulk
tähtkujo Pulgatäheq
Riheahi
körss
rehepesmine rehepess
pessümassina hunnaminõ
Rihepessümassin
reheriha
rehetarõ
Rihetarõ
rehkendäq egäle inemisele 100 grammi munakuuki!
rehkend hinna vällä
kummisurvõq
võrksa vanaherr
reisiq nõstiq timä luudusõhuvvi
reisjäq tsurmvaq jaamasilla pääl
reisjäq tüüneleseq ja tõrõlõsõq ütsütegaq
Vaja naata cusk ́ma:
reisjä sõitja
reisiseldsiliisi vällävaliminõ oll rassõ tüü
reisihimo
reisis võtimiq auto rindi pääle
reisi päält tulnuq kõnõl midä nännüq oll
reismine om popp
reismine om timä kõgõ suurõmb himo
reisipakminõ
reisitolmu mõsimiq jõõn maaha
reis läts häste
reis läts jukõruisildaq
reis lätt Itaalialõ
üleskitmiskihotus
kitmisvaheq
üleskitmis- tiatrikuulutus
Rektori ammõdiketi tegijä, metallikunstnik
keriguinemine usoinemine
sõariistogaq kokkominek
vääsävuur
sõariistogaq kokkominekin sai kolm inemist hukka
vääsigaq vehkmä
rindi pääle võtma
rendikotus
rintmine
rentslin tsolisi vihmavesi
tsurgit maa
tsolgivesi tsolk jõki ja järvi
Laulami joba tutvit laulõ, a ka vagivahtsit, õkva seo pido jaos säetüid laulõ.
Laulukava
aokiränigu sõariist om mikri
tävvegaq
tülpünüq inemine
inneskidses tett kerik
Restoraani', kokteili', moodulidsõ' rõiva'.
RESTORANI SÖÖGISETEL ́
küsümäldäq küsümine
vannamuudu rõivaq
Reumat raviti kõva vihtlemisega, miä om jo nigu hää tasominõ.
- Reunioni saarõ päält.
nirmis
languisi nurmõq
Ribiga säläliha, miä andas lavva pääle lämmä aiaviläsaladi ja keedet kardohkaga
Ribikülä?
Richard Roht om/ol tuntust pälvnü ütiskunnakriitilidse proosaga ni eläjide ello kujotavide juttõga, nisamatõ taaga, et tä vekslide võltsmise iist pogrin istsõ.
Rihhard Iher jakkas suhtõlidselt kimmakäelidselt naid tavvu, miä olliva inne sõta vällä kujonu. Tä loomingun om tukõv luuduslüüriline (mõttõ) kipõn, mõnikõrd om tel ka üttekõlla tüpäkvärsilidse laulustiiliga.
hõela loomugaq
Riia-Pihkva kivitii
rõivaq lipõrdõlõsõq tuulõ käen
rõivaq olliq ärq pläkerdedüq
rõivaq ommaq koiõl ärq aeduq
rõivaq ommaq katski kistuq
rõivaq hukan
rõivaq lätsiq närdsele
rõivaq ribõlõsõq nukan
rõivahari
rõival ommaq ründsüq seen
rõivalaid
rõivanõ kott
rõivas kulõhtu ärq peläs päivä
rõivas oll koitanuq ja narakunõ
rõivas om tätrigadsõs kannõt
rõivas om tätrit täüs
rõividõ mano ummõldi klaasihelmit
Rõividõ umblõmisõ man naati iinkujos säädmä Euruupa nitte ja muudu, tuu tähendäs ka tuud, et võeti üle tuud, midä mooduaokirä paki.
rõivast kostutõdas et triikiq saassiq
rõivast om napostõ ei tiiäq kas saa püksele
rõivilõpandmisõn om tä hää tundmisõgaq
rõivatükk
rõivaputka
pand pidorõivaq sälgä
Rõivihe pandaq nii, nigu saisus Kuninga hoovih ette näütäs.
riigiammõtniguq piät olõma välänpuul poliitikat
riigiammõt valitsusammõt
riigiq sünnüseq ja kaosõq
riigi rahaplaan
riike iistkõnõlõjidõ kokkosaaminõ
riigikaidsõt tulõ tugõvambas tetäq
Riigikiil om kiil, miä om riigi, osariigi vai muu territooriumi põhisäädüsen riigikeeles tunnistõt.
Riigikogo and tälle volitusõq vahtsõ valitsusõ kokko pandmisõs.
Ku pääministri om Riigikogolt volitusõq saanuq, esitäs tä 7 päävä seen uma valitsusõ kuunsaiso presidendile, kiä vahtsõ valitsusõ 3 päävä joosul amõti pääle määräs.
riigikogo
riigikogon vastavõet säädüs
riigikogo tüükõrd
riik kulutas tervüshoitmisõ pääle inämb
asaajamisõ mass
riigiammõt
riigipiiri pääl oll laskmist
riigi rahvas
riigi sõajovvu kasvataminõ
Riigisümboliq
riigin olliq suurõq sisemädseq vastansaisoq
riigivara õigõ pruukminõ
riigivõimu limbakus
riike kokkominek
riike syalidsõq ütisüseq
riikevaihõlinõ
riiki ja ütiskunda saa-iq ütes ja samas pitäq
valitsõs kuning
riik hoit umaq piiriq putmaldaq
Näile om lisas valit ka Eesti rahvustsirk, rahvuslill, rahvuskala, rahvuselläi, rahvusliblik, rahvuskivi jne.
riigikimmätüs
riigikuul
riigiammõdiq
riik pallõl sõaapi
Riina om sõsarast siuhkõmb
riisiruug aiaviljo ja lihaga
Riis kiitä' puulpehmes, muna kiitä' ja tsaka' vai riivi' jämme riiviga. Põrkna' riivi' jämme riiviga. Hiina kapsta lehe' külest kakku' ja lämmistä' kuuman viin. Kohopiim surbu' läbi sõgla, panda' mano põrkna', muna, ärtsaetu' supihaina'; maigus panda' tsitronimahla, suula, tsukrit. Täüdüs käändä' kapstalehe sisse ja kütsä' ahon.
riibmõq pantiq küünün eräle
riibi piimä päält päälüse ärq
riibõ lehti unikuhe
riiol om raamatidõ rasõhusõ all luuka vaonuq
häbemäldäq nali
ma tjorkada tjorka pääl ritka
pand õdagu kõik ussõq riivi
rikas sõnavara
rikkil om kõkkõ üle jäiäq
kõgõ rikkamb miis
hää saak
loogan laud
{m} lajaq tiidmiseq
kõgõsugumaidsi eläjit täüs lõunõmaa mõtsaq
katski lännüq mõsumassin jäi voolu alaq
katskinõ raadio es tiiq inämb umma tüüd
tsurkmaldaq luudus
soorut ärq naasõ peräst uma elo
raha iin koogutama
mültünüq piim
halvas lännüq süük
jõõsand
traavõldama traagõldama juuskma tradima
ümbre roitma longõrdõlõma lopõrdõlõma kollama
ümbre hulkma ümbre roitma luurma
Rada tuu matkalisõ sinnä' tagasi, kost tä pääle alust.
Tsõõritaja rada tuu matkalisõ' raa algustõ tagasi.
ümbretsõõri olõ-iq üttegiq viisilmä
traagõldama traavõldama tsõõratama sõgluma
katatama sõitlõma
kaelõma kaeskõlõma
tsõõrjoonõ pikkus
Kaijas esisugumasi sannu sisest ja välläst haanimehe Näki Silveri juhatusõl.
teedüskiri saadõti kirätsõõri
ringraasõit
rõngastii vii liinast kavvõmbalt müüdä
rinnakanõ valgõpää
rõnnakorgus
rõnnalatsõ pään om hiustõ asõmõl valsjas hüdü
nisalinõ lats
rinna ruudsjakk
rinnanäärmepalanik
rinnon pitsitäs
väerind nakas lagonõma
sõaliin juusk mõtsa takast
rinnoldõ olõma rinnotama rinnotõlõma
{kõnnõk} kunnaujominõ
rinnoldõujominõ
rinnoldõujominõ{kõnnõk}kunnaujominõ
rõnna seen tsusk
rõnnon rogisõs
rõnnon tsuskas
tolgulõ vundsiq
ripus alaspäidi
riputas mäntli varna
raputas söögile suula pääle
Ma ripudi uma võrguga katõdu raami sõs akvaariumi sisemädse servä külge, et tetä umaette väiku tiik, kohe tõõsõ kala ligi es päse.
pand mõsu nööri pääle
ohojulgõ tego
pand elo mängo
piku ja piuta
ristikhainanutiq
ristikhain lohet
ristikhainanurm
ristikhainaädäli niitmine
ristmistallitus
kupel kubel
ristipuu om inämbüisi petäi vai kuus
ristirüütli
ristidüq ja paganaq
ristiuso kerik
risti vastapiten
ristkülik om ristnukõlinõ nelinukk
ristnukagaq sann
ristnukk
ristpäägaq kruvvikäändjä
ristummõluisigaq hamõq
risttii
ristiolõvaq õgvaqjoonõq
kombõtäütmiseq kombõtegemiseq kombõpidämiseq
krutskinõ küsümine
rivikõrd
joonõtands
Taa söögi tegemises om pruugit õnnõ Eestimaal kasvatõdut ja hääs tunnistõdut söögikraami
prosta tüü
jämmeq näojoonõq
tõragaq ait
pröhkätämä
rohilinõ kärnkunn
rohikanõhall karv
Haïas - kohopiim, maiguhaina'
halas kunn rohilinõ kunn
halas hain
Rohilinõ salat kohopiimä, külmäsuidsulõhe ja krevettega
Rohiline salat
Rohilinõ salat tumadi, siini ja valgõ hallitusjuustoga, mink pääle om valõt palsamveiniätigä ja pähkmeõli hämmätüst. Armõdulõ hää maiguga salat.
hallas sitik
rohilinõ tsäi
rohilidsõq kasvoq andvaq õhulõ hapasnikku manoq
hain oll maaha sõkut
hain om nesse
hulga kullõjit
Hulk kuntõ, mäesälgi, pikkikuntõ (oosmõhnu) ja künnüssit vaihtõlõsõ' orgõ ja nõtskõga, kon omma' suu' ja järve'.
hulga tiidmiisi
rohkõmb meheq küsü-üs
Rohkõmp nalja poolõ kaldus Ruitlasõ Olavi ja rahvast võip nõrkumiseni naarutada Contra, kiä om uma kesitsitest muusikalitsist võimist kujundanu tävveste isikuperälitse esinemismaneeri.
Inämb om nättü Uibopuu seossit võro kirändüsega mõne timä tüü teemavalikun ja kirotamislaadin.
Inämb rahvast ei mahuq.
kõva pakminõ lei hinnaq alla
suurõ rasvagaq praadiduq kardohkaq
vilva
prostaq nalaq
prosta ülevänpidämine
ärqkasunuq raaq
õgalõütele arvo saiaq tarkus egämehe tarkus maamehe tarkus
roho mõrohus tõi vii silmä
hainalehekene
rasõhuisigaq värsikõrd
rasõhusõgaq ja rasõhusõldaq silbiq
hainanõ tii
rohopuso
haina sisen pilisiq jaanisilmäq
tsurmõ olagaq ussõ vallalõ
surbsõ vastadsõ maaha
näütäs kõigildõ ku tähtsä tä om
rasõhõhe välläüteld täüspeethelü
hainaritsikide tsirrin
hainaritsikide pojaq ommaq siivoldaq
maahasurbõduq väikoqrahvaq
suur inämbüs häälet puult
rassõ massukuurma
rassõ säläkott
hukkalännüq söögikraam
Rõiva tetti koton koetu villadsõst vai pakladsõst rõivast.
rõivit pürstmä
Rõiva man peeti väega ololidsõs, et tuu pidänü kavva vasta.
Rõivamoodu kujoni vällä rahva majanduslikkõ ja tehniliidsi võimaluisi perrä; ololidsõ olli aoluulidsõlt vällä kujonõnu tava ja ilomõistõ.
hõigaht rõõmu peräst
rokkmuusiga
romaani aoluulinõ tagaperä
romaani aoluulinõ tagaperä
romaan om vormi poolõst vigalinõ
romaanitegeläseq
romaanivõigõlusõst võtt ossa mitu vahtsõt tulõjat
jutung paistus silmä hää ütlemisegaq
rõngaliidsi tüvvigaq palmiq
rongi aknõst ommaq nurmõq nätäq säälsaman jälq mõts
rongigaq sai liina odavampa ku bussigaq
rongi mürrin jääs vakka V hillembäs
rong sais jaaman viis minotit
rongin trehvsi paari tutvagaq kokko
kaldu kodo poolõ
rong lokut aigopiten jaama poolõ
rong sõit müüdä mitmist tallõst
rong sais siin õnnõ viis minotit
rong jõnks
rong joud peräle
rong sõit autolõ otsa
roni mullõ ütesttüküst üskä
ronõ redelit piten üles
kaarna kronks
hiusõq mustaq ku kaarnõ siib
kaarnas om kogoni must a varõs om hahõmb
roobitsõs puhma külest hõrakit
tõmmas hüdseq ahosuu ette
kirsahtas killõ helügaq
röögähüdi kõgõst jovvust
röögäht halu peräst
rüük ku elläi
sitadsõq mähkmeq
ruukatus
rüükmine rüük
rooliotsal oll loks seen
Ruumajit om Karulan teedä' kolmõ sorti: rästik, vasklanõ ja arusisalik, naist viimäst om kõgõ inämb.
Rooma õigus
Rooma riigi mustinõ vägevüs
virn virnas virnashain võrn
linttraktor
lindi klõkin
rõõm kuuldaq!
rõõm nätäq
rõõm oll otsaldaq
vahtsõs aastas rõõmu pall'o!
rõõmuuigahtus
rõõmu täüs pääväq
rõõmust hõiskaja tütrigukõnõ
ilolinõ tütärlats
ilotagõq miiqkaq üten!
igäväq värmiq
ikäv maastik
rõõmuldaq naarahtus
rüüpliganõ külätii
rüüplikäne tii
Roosa, abirattidõga, tsitse ja satsõga ehit, saisõ tuu kesk tarrõ.
rõõsaligu näogaq ja hää tervü man
roosihäidseq -puhm
rõõsk piim
rossõn toroq
rossõtõvõgaq pruunis lännüq leheq
rossõvaba teräs
ruutsiidsitäjä
Roodsi kuninga nimi? Mi külän?
Roodsi kuning...
Roodsi laivaq tulliq Imäjõõ pääle
Ruutsi pagõmisõ lugu.
Roodsi verrev
Roodsi väeq võtiq Liivimaa
rüüvli lasti perädü suurõ taganusraha vasta vallalõ
rüüvjäq massuq
rooviq pandasõq paarõ pääle
rüüvjaht
rüüvliq passõq mõtsan tiikäüjit
rüüvlikamp
rüüvlikuup
murdja tsirk
rüüvlipark
murdja elläi
rüüvtapminõ rüüvkuritüü
rüüvpüüdmine
rüüvragominõ
rüüvmänkäük sismine
rüüvli
halvastõ suud pruukma
ropsõ rõividõ päält lumõ maaha
ümbreperse jutuq
ropunõ
rõssõq puuq taha-iq häste palama minnäq
rõssõ roni kuntõ sisse
Pehme juustosupp kanalihaga, krõpõq saiatükükeseq pääl
rotiq kidsistäseq tarõ pääl
võhluq võtvaq aida lae pääl nii et kitsin ja kätsin käü
rotiq tegeväq tarõ pääl mirulit
võhluq ommaq vilä ärq lõssutanuq
võhluq tähendäseq kato ku näid elotustõ pallo sugõnõs
rott oll nukka ärq singatanuq
rott või rammõs jäiäq joba päiv päält poignõmisõ
hernetähine nägo
Rõugõ käsitüünaasõ' (Ööbikuoro keskusõn)
ümbre Rõugõ kerigu om mitu matusaida
Rõugõ uma säitsme järve ja Ööbikuoroga om kõgõ ilosamb kotus ilma pääl!
nõstmõpandminõ
Rõugõhe!
pokkõpandminõ hernidepandminõ
Rõugõ vald
Rõugõ vald, Võro liin, Haani vald, Võro vald, Võromaa Turismiliit, tugõva Rõugõ valla turismiettevõtja'.
ropp sõim
R-tähega? Ma esi elä Rannakülän.
ruublilinõ
välläkasumaldaq hand
murd tüüd
rüngsi hummogust õdaguniq
rübi tüüd tetäq
Näide rühmän omma võrokeelitse sildi, nn kõnõlava saina, teedüsse, raamadu ja kodopaiga nukakõnõ.
rühmäülemb
pargiviisi pargildõ rühmäviisi
rühmisjagamisõ alos
Ruitlasõ rumaanõst om väega tuntus saanu "Naine" (2009), a kimmäs võro taust lüü vällä ka rumaanin "Kroonu" (2005), minka päätegeläisis omma Lõunõ-Eestit perit Nõvvukogodõ kroonut tiinvä mehe.
rügä kasus niguq sain
rügä luu pääd
rügä taht rammust maad
rügä lohet ku meri
rüäleib ravitsõs nii rahvast ku tõbrast
kahrukaar om kaholinõ hain
rüäpää om jüvvä täüs
Rüärääke om Karulan Eesti keskmädsega võrrelda pall'u.
Rüärääk om rahvuspargi niite kõgõ parõmb indikaatri-tsirk. Ku lövvüs näid, om niidüelu kõrran.
rääk rääk rüän
Rüätrullpräänik kohopiimä-aiaviläsisuga
rüä sordiluuminõ
rüäq lastasõq kivikollo
rüäkõrs
rüänurm
Iiruuts
rautsk
trulliq tahas ohukõistõ lakja!
trullitaja
ulliq naksiq kivvegaq pilma hää et meile pääle es lääq V es tulõq
("Eläkööt kaikki intelligentit miehet!
ullõ om ilman iks inämb ku tarko
ullipoolinõ inemine
rummal inemine molo ull
ull lugu külh
rummal nali
ullitama {mitmit kõrdo} ullõlõma
ründäjide vasta anti tuld
lääväq vainlasõ kaitsõliine pääle
Runebergi kuukõ müvväs Soomõn vahtsõst aastast kooniq 5. radokuu pääväniq, ku peetäs Runebergi päivä.
Runebergi kuuk
Runebergi kuuk (soomõ keelen Runebergintorttu) om mandliidõ ja rummi vai arrakiga tett toro kujuga kuuk.
mütsäkpilvitüs
rünnäk lüüdi tagasi
kivihürrül om väiku täpliganõ kala
rusigusäädüs
rusiguvõikõlõja
rusiguvõigõlus
Russiini kiil om hummoguslaavi kiili hulka kuuluv kiil, midä kõnõldas Ukraina Taga-Karpaatian ni tuu lähkün Slovakkian, Poolan ja Ungarin.
rassõ vaikus
rutugaq tett tüü
äkiline otsus
ikäv tüü lätt viländäs
rühiq rahulidsõlt!
kippaq noq!
lätsi sõbralõ appi
Ruudikõnõ nakkas Vikaga koto mängmä.
Ruudi! Ma olõ õks Ormi poig.
Ruudi om torrõ ei tulõq minno kaema
Ruudi, pallõsi, tulõq alla.
Ruudi papas? Kulõq, sõs ma saa Karmõni kah.
Ruudi!
Ruudi.
RUUDI
Ruudi! Ruudi!
Ruudi, tsiplõ mõlõmba käega.
Ruudi, tiiät, jätämi seo konkursi ülepää är ja ajami seod asja kuigimuudu ausambalõ.
mahumõõt
laga moro
ruumilinõ geomeetriä
ruumiline nägemine
ruumi tegüsi vaikus
ruumi tundminõ
ruumin om vilets valgus
lürpäs kuuma kohvi
serväs ärq kroositävve hapundpiimä
lask paar pitsi pääparandusõs
serbäs rõõska piimä
serbäs kõva suutävve olt
serbähtäq tsäid ka pääle!
körpäq üle kausiveere!
rüütliskund ritõrsahvt
{m} rüütlimängoq
kruutpesälde kardohkapandminõ jäteti pia sinnäqpaika
kruut om trump
saa aolehist teedüst majandusõ kotsilõ
saa arvo setokiildsest kynõlõmisõst;
saa arvo setokiildsist käsest ni tüüjuhiss ́ist;
saabas hõõrd jala verele
- Saa kuulda pidolaulõ joba harjotanu koorijuhtõ kogõmuisist.
- Saa kullõlda pido lavastajat Kristo Tootsi ja kunstnikku Anne Prangelit.
Saa tetä' koolituisi ja seminääre (olõman om seminääritarõ), üümajakotussit om 29 inemisele.
saa arvo opit synno piireh setokiildsest kynnõst;
täl om suur teenüsk
saa telgi pistü panda', tuld tetä', külähällü pääl hällü'ja tsukõlda'.
Üü joud kätte ni õnnõ mii katõkõisi olõ üllen.
Ku Talliina linnujaama saiõ, oll mu edimäne mõtõ - kurat, siin om külm.
saa ülembägaq häste läbi
tull ütlemäldäq tähtsä sõnnom
õkva tulli liinast
tull kavvõndast
tull rutulinõ teedüs
üü tull ja egäl puul läts pümmes
üts jago vahtsõt kaupa tull
peräle jõud tähtsä asamiis
joudja linnuk
Üü tulõk vahtsõ kotusõ pääl oll küländ rahudu.
sissetulõja reis
saa kaia' vällänäütüst küläliisikeskusõ muru pääl;
süä tulõ üles
saia' as'atundjat teedüst Karula rahvuspargi matkaratu, laagriplatsõ, kaemist väärt kotussidõ jms kottalõ;
saat rahha
Saada pildikotussõlõ uma pildi / panõ ette tetä vahtsõnõ pildikotus
Saada är
saada sullõ sõnomi e-kirägaq
Saada' uma helü Umalõ Pidolõ!" kuts Triinu Laan huviliidsi üles laulõ valima.
saadõq lätt sügüse edesi
saadõti nurmõ
saadõti liini päält tagalahe
saadikul võeti kohtukaidsõq päält ärq
saadigu kohtukaidsõq
saadikidõ rühm
Saadjärv Eesti Looduse infosüstemin Luudusfilm Saadjärvest
Saadjärv om järv Hummogu-Eestin Tartost 15 km põh'a puul Tabivere ja Äksi alõvigu lähkün.
Saadjärv om järv Hummogu-Eestin Tartost 15 km põh'a puul Tabivere ja Äksi alõvigu lähkün. Saadjärv om kõgõ suurõmb Voorõmaa järv ja jääs Voorõmaa maastigukaitsõala piire sisse. Pindala om 723 ha, kõgõ suurõmb süvähüs 25 m. Saadjärv om ainugõnõ järv, mis kuulus nii Eesti 10 kõgõ suurõmba ku ka 10 kõgõ süvembä järve hulka. Järve veeren ommaq ujomisrannaq.
Saadjärv om kõgõ suurõmb Voorõmaa järv ja jääs Voorõmaa maastigukaitsõala piire sisse.
saat midä iäle tahat
saat midä iäle tahat
ekä latsõ tujahust saat sa no tähele pandaq
saagõq tutvas!
saaksa ploomisort
Saagi niild tä tervehe alla.
Mar'aq ommaq süüdäväq ja saavaq valmis ilda sügüse, hariligult rehekuun.
saal naas tühäs minemä
saali aknaq olliq valgõq
joositas kärsmäldäq ütest tarõst tõistõ
saali hää puul
saalin ommaq piigliq maast laeniq
saal om innenägemäldäq helevüst täüs
saalin lätt larm vallalõ
haalvaq edesi-tagasi
saal oll herehehe valgustõt
tsoss hässäk hämäläne
pussuode
saamiq kokko raatusõ man
saami keeleq
saami rahva päiv
Ma saa arvo, et tii tälle liiga.
ma saa hääd pensionni
Saan
Saanu kasuvahädä.
Saapa ja ummiskängä käve talorahva rõividõ mano.
saapakunds
saapamäär
saapakabõl
saapatall
vanaq tsabadiq
saapa- rattamäär
saq lõimaku-iq tõist egaq sa esikiq targõmb olõ-iq!
sääne ihnõqkoi laina eiq sullõ kopkastkiq
saarõ pääle oll rassõ saiaq
saarnamõts
Saarõ viikingiq käveväq Ameerigan joba ammu inne Kolumbust.
saarnõq lätt joq lehte
Saarlasõq ollõv jo sõnapidäjäq meheq.
saarlasõq kõnõlõsõq laulva helügaq
saarvanahast müts kraag kask
siir om verine püksiq nakatõlõsõq halv om kävvüq
saari ilm om merelidsemb ku suurõl maal
kiholasõq sööväq verd
kiholasõq murriq vihatsõhe hobõsõlõ pääle
kiholasõ ja mualasõ pinnin
kiholasõ pinnin
kiholanõ süü verd
hoit rahha kokko ja ost maja
väiku kulugaq auto
hoitlik majandaminõ
tsolk
kokkohoitja pirn
saadanasünnütüs
kurikavval meelütäjä
Saatõ tegijä Tiit Kusnets.)
saatõ vorm
saatõkavateedüs
saatõsari
Siiä' kodolehe pääle pilte ja muud saatõn annati Ti õigusõ tuud pruuki.
tekk suurõ tsiatembo
saat uma jutu toimõndustõ
saat sõnomi
saat sõbrolõ tervüisi
Saatjal olõ-i õigust tuu iist rahha küssü.
saadi tä persehe
saadusõ tuuriq
elo käänähtüseq veiq tä kotost kavvõhe
saadus om minno hoitnuq
sai kõnnõväärt tulõmi
sai valimiisil väega suurõ võidu
massõ uma võidu tervüsegaq kinniq
handa höörütämä
handroodsun om valu seen
kõrva ligi pääd ku pessäsaanu pinihatal
Sabbe var ́as ́ külärahva abiga hinnäst Paidra kandi mõtsun üle 30 aasta ja sai kodokotusõn hukka 1978. aasta süküskuun.
vihma tulõ nigu rabisõs
Viro- ni Har'omaal olõ ei sanna joudnu vasta panda vahtsõ ao maailma tuulilõ, sääl om pistü viil mõni harv sannakõnõ ja viil veidemb om naid, kedä kütetäs.
kai veeren saisõ mitu laiva
sadaman näge välämaa meremiihi
sadaman om üüvalvõq
sadaman saisiq nõstugiq ja muuq massinaq
sattõ midägiq vihma ja lumõ vaihtõpäälist
sattõ paar-kolm päivä üttejärge
armõtuhe sattõ
vesi tõmbas maa sisse
kibõnidõ lindõlõminõ
sakõ vaos põha pääle
sa kõrdat minno
Satol
satul
sa vaest haarut innembi sinnäq mano
sa mõista-iq hindäle sõpro valliq
Sa taha-i mõtõlda tulõvigu pääle - tähendäs, sa pelgät tuud.
kaadri pääl lõigatas laudo
seapuru oll laepääl külmähoius
saeq õkva!
lavvavabrikust tuudi paar kuurmat lauda
Sakõst pruugitas naaruvääristämises ka liialdamist, näites ülistädäs määnestki nättüst liigpaljo.
Sakõst kujotadas nain luudust, nisamatõ tundõ- ja mõttõilma eri tahkõ haardvit sügävit hingesaisondit.
Sakõst saat seoilmaaigu õkva ku rahvapillis saanu kitarr.
tuustan pini
tursin habõnidõgaq vanamiis
sa ei lasõq mul tüüd tetäq
kõssin ai mehe kullõma
seh sullõ vapa õdakut!
tsähväs vihatsõhe midägiq vastussõs
tsoksi vikahtigaq aidveerest nõgõssit
saiakands
sai edimädsest häbendelemisest üle
küüdselillitsäi
keerolilli rohoviin
sai asast tõistpiten arvo
saiatahas nõsõs häste
Kas om vallus?
sai katõvõitlusõn vika
sai eksämil hää hindõ niguq iks
sai hindäle tubli naasõ
sai hindäle krapõ noorigu
sa kuradi koobavaht!
tä hälväti ärq
sai lämmä kotusõ pääle
sai hindõs rahuldava
sai pelgüsest jako
sai liti kapõrd veidükese a jäi pistü
läts uma elo pääle
sai nõunolõgi
sai katsatsõs
sai ähvärdüisi kats aastakka kolmõaastadsõ proomigaq
sai käsist ja jalost haavatus
sai kortina ärq hindäle perriq
sai kõva mäntli
sai kõvva pessäq
sai arvostajidõ käest nahutaq
sai kuuligaq külge
sai kõrd olt tettüs
sai üte välgi
sai auto- bussi- rongi{vms}õnnõtusõn vika
sai liinapääs uma eräkunna toegaq
Alalõ omma' püsünü' aastasaa vannudsõ' taluhuunõ' ja nurmõ', suust-suuhtõ liigussõ' vana' rahvajutu', teedäs muistidsõ ao kivikalmõ kotussit, kõnõldas mõtsavellist ja hoiõtas kõrran vannuvanõmbidõ matussit Lüllemäel ja Kaikamäel.
Üleskirotõt tiidmiisi perrä kanti Võromaal paiguldõ viil 19. aastasaa algulgi vanaperäst ümbre kihä mähki kõrikut.
alalõhoitminõ
jäi eräpoolõldaq
hoitva alalõ vai tegevä manu tüüvõimaluisi ettevõtlusen sh pere-ettevõttin, eloviie-ettevõtlusen vai kogokunna elo edendämisel
hoitumisaig
sai läügü vasta nõnna
sai loton viis nummõrd täppi
läts ullistõ süänd täüs
sai rehkendämise iist üte
sai läügü sõs jäi vaiki
sai plõhvi vasta pääd
saimiq inemise muudu süvväq
saimiq johuslidsõ tüü
saimiq kingitüses köögianomit ja muud tarvilist kraami
saimiq umaette kõnõldaq
saimiq kõrraligu ropsagu vihma
sai lõuga piten
sai niguq häidses!
sai näütemängo tegemisest meki suuhtõ
sai vähäligu võidu
Ma sai arvo, et seokõrd om tõistmuudu.
sai nelätses
sai esä käest sünnüpääväs pini
sai juhtunust tävvelidse pildi kätte
sai kängäq poolõ hinnagaq
Sai peris kõrdapiten panda.
ma sai nahatävve
sai näütemängost kõva tundõ kätte
sai viguri selges
ma sai uma jao kätte
sai säält hulga häid tundmiisi
sai tuud uma naha pääl tundaq
sai taa ilma iist
sai seo rõiva odavahe kätte
sai sõbra käest juhatust kuis tarõlille kasvataq
sai vahtsõt teedüst a tuu om küländ kahtliganõ
ma sai välätüülise õigusõq
sai vana hobõsõ naksi tõist koorutama
sai helde taso
sai ummi tegemiisi iist avvukirä
sai õnnõtuhe surma
sai om tihtsäle rosinit täüs
ärq pahasi
sai pääle nädälipikkust proomiaigo tüüle
sai pääpõrahtusõ
sai oppaja koolitusõ
sai rassõstõ haavadaq
rumaluisi sai kõnõldus
sai umaette tüüd tetäq oppiq
sai lainu puulmuido
sai passi ja visas korvi
Sa istut Sassi man poodin.
sai tädi man elläq
sai perüs terves
Saiti läbi?
sai söögikihvtüse
sai tüügaq villiq peio
sai tüükotusõ tutvidõ kaudu
sai pulstiq
sai üte tulidsõ vasta vahtmist
sai sivvu käest salvadaq
sai tarvilist teedüst mitmõst kandist
sai vanaltimält perändüses suurõräti
sai vopst lumõkuuligaq külge
saa-aastagadsõq tammõq
vihmasaarõq kääväq üle
vala niguq pangist
utsu tulõ
paksu vihma tulõ
vihma satas tähendäs täämbä miiq vällä ei lääq
Saast gloobusõst täüdet suur ruum, üts inneolõmalda' installatsiuun, midä ma ütekõrra Kopõnhaagõnin näie... Rahvamuusiga ansambli "Maa"...
Aastasaa algusan köütü taa ülditse setu-huvi nõsemisega, mille tulõmusal kae et samal aol ilmu setokeelist huumorit mitma kirämehe vahendusõl - noore Vahtraga tuulsamalaol tegel taaga Schmalz.
saa-aastaga lõpp
saa-aasta tagonõ
Satu aastidõ joosul ommaq taloq jagunõnuq ja näist omma saanu väikeseq küläkeseq.
Aastasatu joosul om vanna Karula kihlkunda mitund muudu jaet, võimu' omma' vaihtunu', inemiisi kombõ' muutunu', rahvast sõtu aol veidembäs jäänü ja rahu aol jälki manu tulnu.
aastasaa vaihtus
sõnot naabrilõ hädä kaala
saavatilinõ pirn
sa jõvvat ilosahe bussi pääle
saoq määtäseq hainarukõ
tsakliganõ vahtrõleht
pühäkuaq
saksa hunt
saksatama
Saksa aigo
pitsball
sakslaisi sissetulõminõ maalõ
Sa kujotat ette?
sala sallai
salussin salgusõn
salanõ saar
ärq teenit!
sa läät võlavangi
salahanõ avalik suulinõ kiräline helüandminõ
salahanõ kuunolõk
salakirä lugõmisõs om võtind vaia
salakirä võti
salalaskja salajahimiis
salaq nurgidiq vällä
Saladi'
Saladiq
SALADIQ
salgas umma süüd
salas uma latsõ ärq
sa õnnõ ütleq tälle!
park latsi juusk mõtsan
salli sisse mähkünüq tütärlats
salliots ripnõs üle ola
Variku' (salumetsad) kasusõ' väega hää maa pääl.
salvõq olliq veereniq villä täüs
pästäq teedüstü tsõõri pääle!
Salvõstaq mängjide umavaihõliidsi kommõntaarõ Internetifoorumiten (nt Mängukoobas).
Samal aol om tä ka üle-eestilidse mõoga kultuurisündmus, üts suurõmbit perändkultuuri tähtsäs pidävide sian.
Samal ajal toimuvas hommikumängus on aga auhinnaks võrukeelsed raamatud.
Taasama buss vii pühäpäävä inemise ka Võrolõ tagasi kell 13.30 Räpinä luumõmaja mant.
Sama huuaig lõppi 3. kotussõga.
Samal aol tull mu ello kolmõs-neläs aastagas üts esti tütrik, kedä ma sukugi es salli.
Samal aol raput minno kõvastõ teedäsaaminõ, et ammutsõn latsõiän olli ma ilma jäänü umist vanõmbist ja minno kasudi kasuvanõmba, kink perrenimme ma kanni.
Tuu ao pääle oll välän viil jällembähe müristämä naanu.
samal aol sis-samaldõ
Samal aol om võro liikumisel väiku sarnasus ka inglusõ taimõsüstemaatiku Robert Browni (1773-1858) avastet Browni liikumisõga.Vormi lõpp
Samal huuaol võit' tä Argentina, Soomõ, S'aksamaa ja Türgü ralli.
ütest sordist eläjäq võivaq väega esiqmuudu vällä nätäq
Tuusama päiv kõlist mu imä ja ütel, et kutsõ tõsõpääväs eläjätohtri, selle et pini võta-i inämb jalgo ala.
Nigu om väega mitmõsugumanõ Karula luudus, nii om kirriv ka taa Eestimaa jao minevik.
saq nurutat siin santõ man mineq nurudaq sääl kost midägiq saiaq om!
Tuusama päävä õdagu, kellä ütetõistkümne aigo, tulti mitmõ mehega ja anti esäle jalaga ja tiridi nii mant ärä.
Ummõhtõ, nä elävä sõski ütsütele nii ligidäl, et joudva üte akadeemilidse veerändtunni sisen kõndi mu aknõ ala ni koputa.
Saman olli esieränis Eestin tingimusõ loominguga tegelemises äkki muutunu ni taa tõtõasi ting ka taa, et Eesti NSVn alustadas kirändüsluu vahtsõt jako, saman ku võro kirändüse pagolasharo lätt õkva kokko varatsõmba kirändüsluuga.
Üteliisi oll täl hulga tutvit ka eestläisi siän.
Samal aol oll ́ uutmalda, et hellü anniva' ka inemise', kiä kõrdagi pidol käünü es olõ'.
Saman om tegemist säändsite mälehtüisiga, midä varrampa eesti egä võro kultuurin olõ-i suurt olnuki. Kõivul omma "mälu-uuringu", miä üteltpuult pia nigu filusuufia, a tõsõlt puult sakõn sugulusõn taa stiiliga, kuis Kõiv om näütüses kirotanu eestikiilsit rumaanõ.
Saman olõ-i kiränikul alati tahtmist umma loomingut selletä, selle et kunstiline tekst om mitmatasandiline.
Säälsaman lätsi timä olõk ja rõiva tävveste kokko taa hirmsa kasimalda ja allakäünü soveedi võõrastõmajaga.
Ummõhtõ näüdäs tuu kuigi vällä nigu rollimäng, olku et ma esi tuud hindä jaos nii es nimedä ega tuust niimuudu es mõtlõ.
Säälsaman tä tunnistas, et vinne ja eesti kogokundõ vaihõl olõ-i suurõmbat läbikäümist ja om tunda, et hoiõtas ütsütest kavvõmbahe.
üte trepikua rahvas
Tuusama.
sambakarnõval
samba jorokõrd
Samblilõ omma' ohus õhu ärtsurkminõ, ülearvu suur sõkminõ, mõtsapalaminõ ja tuu, et mõtsan om liiga veidü' määnüisi puid.
samblõnõ
valgõsamblõ kasvopaigatüüp
VAKARI HANS ́A
sammõtinõ kaeminõ
mahhe maigugaq maraviin
saq mineq püäq põndakut maq uha ubalehte!
sammõldunu tümegaq uibu
kõnd edesi-tagasi
sammuq kõlahasõq trepikuan
Seene-tumadi salat
Naidsammu rahvalauluvõttit pruuk Contra uman luulõtusõn "Leebelõusta".
Näütüses tetäs taal pääväl Vikerraadion 2008. aastagast e-etteütelüst ja andas vällä aastaga keeleteo avvohind[2].
Laulu muudu ja küländ elomeheligu omma ka Ilvesse Aapo värsi.
Olõmi kutsnu' latsõvanõmbit ossa võtma paigapäälitse kooli tegemisist.
Niisamatõ oodõtas jälki naisi nurmõst ja miihi mõtsast, kiä kunagi varramba kooli- vai tudõngi-iän omma' laulnu, a parla ütengi koorin ei käü'.
Ka saa nende lehti päält täpsämbät teedüst joosu plaani kottalõ.
Niisamatõ süü ütidsest katlast.
Nisamatõ vastandus Ruitlasõ luulõkogo päälkirän ja nimiluulõtusõn "Kaera-Jaan ja Mister Proper" kats ettekujotust Eestist: talopojaütiskund uma perimüskultuuriga ja seoilmaaignõ tarbimisütiskund.
sa näet joba nägemiisi
sa näet täämbä väega kikstu vällä
mehetego
Sänna Kultuurimõis
Sännä mõisan.
Sänna, Rõuge vald
sitta kraami osta-iq kiäkiq
sandinõ lugu
rugahallaq rugavallaq
rugavalla
sa olõt teküs inemine
sa olõt kõgõ nii hää ütlemisegaq!
sa olõt hirmsa inemine
sa olõt õks üts nühr külh ku sa eskiq tuust arvo ei saaq
sa olõt niguq puss tulku-iq siiäq jalgo!
saq olõt ka vällä ilmunuq
sa piät kaho hääs tegemä
sa olõt kõigin teedäq inemine
sa olõt sibulit täüs ku seto hopõn
sa olõt meid vaesõs tennüq
sa olõt minno kõvva avitanuq
sa olõt muq pikku
sa olõt pikemb minno
sa olõt mu närviq tsärro ajanuq
sa olõt mu raadio mutti käändnüq
sa olõt mu tüü ärq tsurknuq
sa olõt nii nalakas sinno õkva naarat
sa olõt ummi töiegaq jo peris puntran
sa olõt rõivaq väega ärq tröögänüq
sa olõt taa vaiva pääle peris keebätsis jäänüq
sa olõt suur võlsja
sa olõt tunglõ mant käe mustas tennüq
sa olõt ütsjunnjurask
sa olõt üts igäväne jõhik
Sa olõt umbõlõ illos!
sa saat pia terves
sa olõt viil ullimb ku kundsaull
sa olõt vast tsipakõsõ ärq pahanuq
sa saat parõmbahe
Sa olõs võinu niimuudu hindäl jalakundi är murdaq.
sa olliq ka tapõlusõn asalinõ
sa proovit mu kannahtust
sa piät veidüq edesi kippama sis mahu mi kah pingi otsa pääle
sa piät uma kuratüü iist vastust andma
sa piät
sa piät siist seod nukka veidükese maaha püürdmä
sa piät õks tõisigaq kah rehkendämä
sa ollõv haigõ
mõro nägo
kuri nali
hõel vanamuur
ärnüq olnuq nii uskja!
ärnüq olnuq tä pääle nii kuri
Sa ei olõq Ormi poig!
sa ei olõq siiäq oodõt
olõ-iq sa tõisist veidemb koolitõt
ropsas käegaq ummi tolmutsit rõivit
Hilkäs kuus ja hilkäs tarõ, rõõmsa latsõ kuusõ man.
sarapuu lehti pääl olliq määntsegiq ubinidõ muudu asaq
helkäjä päiv
Hammõ all oll meil transistor vastavõtja ja paslagu ala olli käkidü kõrvaklapi.
hammõ kaalamulk pitsitäs
hammõ kaaldanõ om must
hammõl käüseotsaq nardsõtasõq
paariq saiq joba pääle
vahtsõq rõivaq trotsõt ärq
Sari
praat panni pääl lihha
kakk poiskõsõ hiusit
hamõq kliip higidse iho külge
hamõq om sälän
hamõq pahepooli sälän
hamõ taasperi sälän
Säänest konkurssi tetä-i edimäst kõrda - inne tõist võrokeelist laulupito kõrraldõdi niisamatõ konkurss ja töid tull ́ tuukõrd 17, minkast katsat ka 2010. aastagal Põlvan olnu II Umal Pidol ka laulõti.
üttemuudu olõma
ütesugudsõq aoviidängüq tegeväq inemiisi lähembäs
Nigu mineval pidol, kuts ka III Uma Pido jälki kokko kunnakuurõ - neo' omma' koori', miä pantas kokko sõprus-, pere, kogo- vai muiõst kunnõst, kedä köüt kuuntegemise ja -laulmisõ mõno.
Pido kõrraldustoimkund otsust ́ sammamuudu nigu inne eelmäidsi pitõ ka seokõrd kõrralda' lavastaja löüdmises konkursi.
Tä noorõmb veli om inglüse laulja Liam Gallagher, kinkaq nä mängeq üten ansamblin Oasis. Velleq saa-aiq häste läbi, aq mõlõmbal on kõva suuvärk.
terräv maik
tsärdsä
petet naanõ
sarvõ ajama lututama
sarvõnõ väidsepää
sarvkestäpalanik
Sa saat viissada.
sa sait taa ammõdi pääle selle et ma naksi sullõ käemehes
ku arvu saat pia meelen taad
Sa saisat luutusrikka tulõvigu läve pääl, kon sa priilt ja hindäperrä umma saatust võit paika pandaq ni juhtiq!
sa tah tassakõistõ tosit sa joht väsünüq vaest olõ-iq?
saslõk paistus hütsi kotsil
tsialiha-saslõk
Sa sõidat är?
sa sõidat pallo kõvva
Sassa, säält nä lätsiq.
Sass nakas jäl' harilikku hellü tegemä ja tä sei jäl' kõrraligult pudsajit.
Sassiga oll' asi keerolidsõmb.
sassii sassa
Sassi kõtu pääle om tegeligult Samsung kirotõdu.
Sass om verevät värmi nigu vanauno pää ja täl om pikk-pikk verrev nõna nigu vanalunolgi.
Sass!
Sass kõlvanu.
Sass kõnõlõs, et vaesus om jälle asi.
Sa taivas külh, ku pallo om tsireleid! Egän jaaman om naid, egä talomaja upus noisse.
Sa tiiät, sa saa-i säänest lambafileed mitte kostki.
sa tiit võlssi
sa tiiq süvväq ma käü nika poodi man ärq!
sa teit õks tõistõ ku imä opas
sa teit õigõhe
sa teiq valmis üte ossõndusõ
{kõnnõk} satipann
taivakanal{kõnnõk} satt
säädeles piigli iin
säeq hinnäst häste istma!
saq trööstiq hindä et lövvüs külh iks päsemisetii!
pannimiq rebäseravvaq üles
trehvsimiq rongin lätläisigaq punti
ma sattõ nüüblihe
lätsi kontsõrdist palama
trehvässi katskidsõ luugaq haigõmajja
ma trehvü mõtsan kahrugaq kokko
johtu siiäq tävveste kogõmaldaq
ma jäi viil rohkõmb naaru alaq
päädü juuma arq ni tulõki-s kodo paar päivä
johtu musta nimistühe
trehväs presidendi ligembäidsi sekkä
trehvü vargidõ kampa
jäi võlgo sisse
sa tulõt õkvalt ajohna
sa tulõt pallo varra
sa tullit õkva parral aol
sa tullit väega varra
Sannu ja sannakombide alalhoitumise jaos om vajja, et inemise tiiäsi seost asjast inämb.
sanna pruukmisõ aig om üts tunn
Sanna kultuuriluust
sanna lagi oll tett lahaspoolist
"Sannaleil om haigõ kihä ja hädän henge kõgõ parõmb ruuh!" Aleksis Kivi
sannalisõq nõudsõq sannamehe käest kõvõmbat lõunõt
sannalidsõq pesväq kõvva vihagaq
Põimukuu perämädsel puulpääväl olli kümmekond sanna vana Võromaa eri nukkõn küläliisile valla.
Sannalisõ tiidse ka Võromaa kommõt, et küllä minnen võetas kosti üten - niimuudu sai perän sanna ütidse lavva takan ilmaello paika panda.
Sannalisi hää olõmisõ iist hoolitsasõ' muusõumi rahvamaja ja Põlva Lõõtspillikooli pillimängjä' üten tandsupargiga Värten.
sanna- majapugõrik
Sannanädäli lõpun pühäpäävä saa Haanimaa savvusannuga tutvas tsõõrsõidu pääl, miä alostas kell 11 Plaani keriku iist ja võtt aigu 2-3 tunni. Kell 13 alostas Suurõ Munamäe pääl suvõtarõ, kon om tegemist nii suurile ku latsilõ: Haanjamaa naisi iistvõtmisel saa käsitüüd tetä, miilt hoit rõõmsa rahvapillimuusika ja tulõ pääl havvus pudropada.
Sanna päsemise jaos tulõ osta muusõumi pilet, miä mass 1,28 eurut.
Savvusannapäiv nakkas pääle kell 12, sanna saa joba kellä ütest niikauga ku lõun ́t jakkus.
Sannapäävä lõpun saava huvilidsõ savvusannan kävvü, a tuust tahtmisõst tulõ kõrraldajile ette teedä anda.
Sannalisõ lätsi niipallo huugu, et külaliisist talguliisi es saaki, a sanna küläliisiraamaduhe kirotõdi lubadus, et edespite tultas mõnõlõ talossõlõ appi.
sanna põrmandu pääl ommaq puust restiq
sanna sainaq olliq ärq tahmanuq
sannankäümine võtt pingal V herevilläq olõgi ärq
Sannasõbra saava esi sanna küttä, olla osalidse sanna tüütarõdõn, kullõlda sannalugusid ja elävät muusigat.
sannan visatas lõunat kopakõsõgaq
sannavihaq kuiosõq kaartõ all
sanna- sängülogo
sann pand vere parõmbahe käümä
Sanna ommaki üle kogo taa ilmajao, kon kunagi elli Uurali rahva.
Sann om joba lämmi!
sann palli ärq
Sann
Sa kaeq!
sa tõmbat sälä ärq!
savimaa suumaa
savi naas lapju külge kinniq
savi naas saapidõ külge
savikruus tahenõs päävä käen
savimaa künd tõmbas plaaki tuud piät arimisõgaq lahkma
savimaa oll plaaki kuionuq
savimaa om häste ärq laonuq
savianomidõ palotaminõ
savipätsik
savvi sikkama
savist tetäs savikivve
Savi talo tõi poodõlõ varahaidsi kardohkit
uigukõnõ
sa võit perä süüki ärq süvväq
sa võinuq sagõhõmpa kodo pääle mõtõldaq
sa võissit targõmbidõ perrä kaiaq
sa võissit timä vasta lahkõmb ollaq
sääd lipsi õigõs
käänd pikksilmä teräväs
sääd sängü pähüdsi aknõ poolõ
sääd hõlmaq kokko
säimiq hinnäst minegi peri
säi redeli saina pääle pistü
tsiaq sööväq räüdü
säädüisi alostamisõ õigus
säädüseandja võim
Säädüse'
säädüseq ommaq mulkligadsõq
säädüseq piät olõma selgehe kirja pantuq
säädüsekava kiteti hääs tougati tagasi
säädüsplaan
säädüse perrä saa-iq ministri üteliste mitund ammõtit pitäq
üleastja
säädüsest üleastminõ sai nuheldus
säädüsen paika pantuil juhtumiisil
säädüsetekst piässiq selgemb olõma
säädüs panti 1 vahtsõaastakuu pääväl masma
säädüsetäütjä
säädüsest kinniq pidämä nõvvuandmist meelen pidämä
säädüs tetti tühäs
säädüs tulõ säädäq elo perrä
vasta säädüst ärq võet vara
tsiapidämine and hääd rahha
tsiakunt
tsia täüq ja rauhaq ommaq ärq lähätedüq
tsia täüq ja rahuq ommaq ärq lähätedüq
tsiatama
tsia kussõm oll ärq kuivat
A sääl ma tundsõ är, et tälle ma ütle esihindäst mõista "sa", nii nigu tõisile külä suurile ja vanolõ inemiisile.
sääl alahan om viil üts talo
tsialauda takan oll pürgätüs
tsiapaht
sääl olõ-iq inämb piirdmiisi
Sääl elämise põhjusõl omma helle hiusõ ja sinidse silmä ni ma hoia timmä.
sääl eletäs väikon tarõn kitsalõ kuun
sääl eläseq tõist tõugu inemiseq
tsialõ tetti suvõs aid
Maiguhainuga tsialihatrull küdsetü aiavilä ja tsisnakusuustiga (või ka tsisnagusuustiga)
Maigutaimiga tsialiharull küdsetü aiavilä ja tsisnakusuustiga
Tanman tetti vahtsõ teksti üldtunnõt viisele.
Tuun kandin egäpääväne asi, a tõtõlõ ja hindäette hoitjalõ eestläsele või sääne muud edimält paistu imelik ja harinõmalda.
Sääl kirotõdi tuust, milleperäst tsungli õigõ valitsõja om hoobis tark ja taidsa leopart, mitte suur ja kohmats lõvi.
sääl kõik võtvaq ütsüte külen
sääl opatas mitmõ ammõdi asatundjit vällä
sääl kummu all aho suu kotsil oll sääne mulk kost tuli vällä käve
sääl käänü pääl lätsi perve ala
Sääl küsüti mu käest üts küsümine: "Kas ti tahtnu ellä vaban Eesti riigin?" Ma vastassi jaa.
sääl mastas kallimpa palka
sääl müvväs odavit ehtit ja muud säänest tsipu
sääl om elo miiq umast pallo tõistõ
tuu kandi luudus
sääl olliq kõik sõbradsõq inemiseq
tsial oll redse kesk sälgä
Olku apõlsiin, upin ja kompvegiunik kavvõlõ nätä.
Sääl ommaq inemiseq koolitõduq, ilm om illos.
Sääl om jo kõgõsugumast rahvast...
Sääl om ka kats väikeist karvakerrä.
tan om kõik üttevällä tasanõ maa
sääl om kõrd joba sääne vaim seen
sääl om krõnks seen
säält juusk ruusasuun läbi
sääl om lauda ehitämine käümän
tsial om paks muakõrd sälän
sääl om muanõ tulkõq siiäqpoolõ
Sääl om väega vaganõ ni sääl om pallo ilosit järvi.
sääl perren om latsil kõva kari pääl
Sääl olõ-õs määnestki valgust, ei midägi kristalselget.
Sääl tä es päse ja pidi iks arstiruuhtõ võtma.
sääl pruugitas vahtsõt meetodit
säält inemiseq olliq mullõ tutvaq
Säälmail om tuu kogoni harilik, nigu ka Prantsusmaal ja Itaalian om moodus anda põsõ pääle suud kats kõrda.
Tähtpäävä algnõ mõtõq oll' hingestedü luudu tennämine.
Sääl lämmän om hää lukõ, muusikat kullõlda ja laisk olla.
sääl tä läbi iku midägiq nohist
sääl tä sehveld ammõdimiihigaq tiiä eiq midä asja tä ai
Tast edesi läts futurism Villändimaa miihi kätte.
säält ei massaq tiid aiaq sääl om leedeqliiv
säält ma kääni
sääl vaidliq kõvva minkagiq pääle
sääl oll sääne ammõtlinõ õhkkund
sääl olliq liiteq laivolõ ohos
sääl võit halusahe nappõ piten saiaq
säemiq umaq asaq kõrda
tsianahka vidämä viiri viskama
tsia rahuq ommaq silleq vaskal ommaq kubõrligadsõq
tsialõ pandas ving nõnna
Tsiapraat köögiviljuga. 55 EEK
säeq puro tuulõ perrä!
tsiasüük valõti ruihtõ
tsiasooliguq olliq solknit täüs
tsiast jäi üle viis lapõht ja kolm kintsu
tsiasulg
tsiatapja
sebra jutiq
Sedaan om.
tuu asi või meil tarbis tullaq
tuud anna eiq ma tälle ilmangiq andis
tuud ei mõistakiq ärq kõnõldaq
tuud taha-iq ma sukugiq
taad es tiiq perremiis esiq aq suladsõq
tuud ei võiq üldäq et tä laisk om
riik and seo jaos rahha
Küll tuu tulõ kamategemiselt sukka kodugi üten!
seod hekki tulõ veidükese pükäq
Taad teedüst või egäüts edesi saata!
Tuud tunnõt rikkambast alosmõtsast. Tan om kõivo, puhmõ rindõn om tan hulga harilikku kadajat, hainarindõn omma' tan palohk ja mustik, kanarik om är kaonu ja tuu palohärghaina asõmõl om joba mõtshärghain.
taad ja tuud
Ka tuuperäst, et kõva käega oppaja oll rõuhknu: eksämilt ärjäämist lupas õnnõ ülikooli tohtri kirotõt kinnütüs.
seod karpi hoiaq tasaligult sääl seen ommaq katskiminejäq asaq!
taad kõokandu oll rassõ lahki lüvväq
seod kotust olõ-iq kaardi pääle pant
Tuud kõkkõ hoitsõ vaossin mu haigõ pää.
Ku ma tuud kõkkõ näi, läts mul kõvas, üteliisi oll mul tütrikku hallõ.
Tuud kõkkõ kooni tuu õdaguni.
ku tüüd viisi ei tetäq tuud üldäs laiskusõs
taad kujjo saa liigutaq ku hiiregaq nühän viät
tuud kuuldõn läts tujo õkva hulga parõmbas
säänest muudu
seod loetas häält kuralõ
Taad lubasivä hindäle eski korgõ ammõtnigu ja kerkotegeläse, kiä kirotiva nisamatõ pühhile raamatile paroodijit.
taad majja olõ-iq sukugiq inämb olõman
Tsõõrigolfi mängitäs päält 40n riigin, Eestin kah.
tuud ma ei süüq üliüsigiq
taad mi külge ei oppaq
taalõ mehele ei putuq midägi
taad miist tohe-iq uskuq
taad miist ei võiq uskuq
taad muudu tulnuq muutaq ku vaia om
Tuud näten tekkü tõtõelost välläpoolõ essümise tunnõ, miä võissi kül ette tulla mõnõn Fellini filmin.
taad nätüst om seletet mitund muudu
tuud oll õkva hirmudu kaiaq
taad om perädü rassõ üldäq
seod om hõlpsa esiq tetäq
tuud om maailm!
taad johtumist uur politsei
sedä om tarvilinõ teedäq
seod om jälle kaiaq
tuud and tetäq ku sa õnnõ tahat
tuud mõist esiqkiq lats tetäq
taad piät firma edendäjä käest ostma
tuud panti vanast pallos ku pihlõnõ rõivas oll sälän
taa nurmõsiba om külh halv kündäq
seod rahha om häbemäldäq veidüq
taalõ saa ka tõsõ mõttõ andaq
Taadsamma võtõt pruukva sakõst ka võro laulva luulõtaja.
seod sa ütliq külq hüäste!
seod sõnna tulõ-s tekstin ette
säänestmuudu nalaq mullõ ei miildüq
taa pääle mass märkiq
seod tiid om õgvõndõt
seod teemat om õnnõ veidükese uurit
tuud teit saq õkva nimme
seod tukõ mastas üts kõrd
taad tüüd piät märgogaq tegemä
taad tulõ hindä tiiun hoitaq
seost ütlemisest või ka vastapiten arvo saiaq
seost ütlemisest või ka vastapiten arvo saiaq
Tuud vaihtõdi rahas ja rikkusõs.
sedä ihorammu täl jakku
taad kõtso massa-iq niitägiq
taad või mullõ tarbis tullaq
Sedelg ja lindsiq
tuu ahukaat vääräs kõik ärq
piakõsõ tuu aig tulõ
seo sulitüü tulõ vällä
seo õnnõ paistu sullõ nii
seo aoleht tulõ õga päiv vällä
taa sampuun avitas hiusil kassuq
See artikkel räägib ansamblist; Dagö ('päevasaar') on Hiiumaa saksakeelne ja rootsikeelne nimi. Sjoo artikli kõnõlõs ansamblist; Dagö ('päiväsaar') om Hiiomaa s'aksakeeline ja roodsikeeline nimi.
See artikkel räägib Shakespeare'i näidendist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Macbeth (täpsustus) Sjoo artikli kynõlõs näütemängost; tõisi tähenduisi kotsilõ kaeq Macbeth (täpsüstüs)
taa asi nakas mullõ mudsu manoq
seo asi lää-iq mul ilman meelest ärq
taa asi nakkas tassakõistõ selges saama
taa asi jääs parhillaq vallalidsõs
taa asi trehväs meil külq halvastõ
seo asi lätt summa
tuu asi näil häste ei lõpõq
seo asi lõppi teil viil häste
taa asi om kõik segämäne olõ-iq ärq seletet
seo asi om noq joonõn
seo asi om noq sis sama häste ku otsustõt
taa asi olõ-õi midägiq väärt
taa asi mõõdus tälle
seo asi pand haikõlõma
taa auto om jo ärq vananuq taad saa-iq inämb ärq müvväq
mugõl mukl
siitmises tarvilidsõq nõrrõq
mullõ tuu ei putuq
taa ei lääq kõrda miä tõõsõq must arvasõq
Tuu es miildü mullõ õkva sukugi, selle et kõrraga tulli miilde vastamiilse mälehtüse latsiaiast.
taa olõ-iq õigõ
nii ei sünnüq tetäq
taa olõ-õi ainukõnõ sääne johtuminõ
seo ei sünnüq
Tuu es olõ' johuslinõ, ma tiidse täpsähe, midä ma teie.
Tuu es olõ päsemäldä lugu: imä sai kõrraga api, tä tull insuldist ilosahe vällä, jää es määntsitki haigusõ jälgi, manohäti.
taa olõ-iq kuigiq tähtsä
mullõ taa ei putuq
taa ei passiq
Taa om tõistmuudu, ku mitmin suurriigõn, nigu S'aksamaa ja Prantsusmaa, kon rahvusõ liikmõs loetas kõiki riigin elävit inemiisi.
Sääne vaih jututegemise viie man muidoki es muuda kibõna võrragi tuud, kuis ma umist vanaimist luku pei vai näid hoitsõ.
seo tege kõik hereväs
Taa, et Kama vii kokko lajalt üleilmalidse ni kitsalt paigapäälse kaetuskotussõ, om jälleki üts tunnusit, miä perämädse paarikümne aasta võro kirändüsen mujjalgi vällä lüü/paistus.
Tuu, et Tõnu oll periselt tõisist leopardõst tsipa vähämb, es paistu pilte päält vällä.
seost filmist om oppiq
sjoo film om roppuisi täüs
Sakõst kujunas esinemine lõbusas jandis, kos toimitas vastapiditselt tavalidsembäle kujutlusõlõ kirändüsest.
Nii oll meelega mõista, et tütrik astõ üles egäl aktusõl inne joulu- ja suvõvaihõaigo.
Nii et asa panti kokko joba tuusama õtak.
Tähendäs, näide umanik või olla ütskõik kiä noist, kiä pakilindi ümbre saisva.
seo helü kuulus kavvõndahe
taa nakkas meid segämä
tuu tekk miiq läbisaamisõ kehvembäs
seo hummok om mul viimätseniq V perämädseniq ku asaniq meelen
seo igäväne irrin käü närve pääle
taast häüsälõvvast kah mõni peigmiis vai asi
seo inemine olõ-iq mudsu man
tuu inemisegaq pidi piinült ümbre käümä
seo inemine om uman elon õks pallo hätä nännüq
tuu jääs pallo illagu ao pääle
tuu jääs su süäme pääle
Ja sõs astõ tä bussi pääle ja timä takan lätsi pääle kõik tõõsõ vangi, vaikusõn.
tuu joodik oll kõigilõ vastamiilt
taa juuk om pallo tukõv panõq vett manoq!
tuu oll joba mitmitkümnit aastit tagasi
Taa johtu mukka nii kümme aastakka tagasi.
seo jutt tsolgas tedä
seo jutt oll õnnõ tühi lori
tuu jutt oll joba rahvan
seo jutt kõnõlõs ütest pümmest mehest
Tuust mõtõldõn olõ ma alasi kahitsõn ja häüga miilde tulõtanu nimetedüt elojärku.
Aga tuu ütenhaardmisõ tunnõ tsipa hiidüt minno ja ma ütligi ausahe: "Andis, ma parhilla ei jovva umma tähelepandmist nii jooniklidsõ jutu man hoita".
taa käü suq kotsilõ
"Taa ka mõni miis!" mõrost tütrik
taa ka mõni miis vai asi!
seo harsakõnõ ka määne pini!
Tuud oll 10 päivä ja tuu ao sisen ma sai sõbras üte kamba eestläisiga.
seo lado lätt teil pallo paksus
taa kits om nii kässi harinuq!
taa kivist hoonõq om inneskine magasiait
taa kleit sullõ istus ja viil kuis!
taa pini om hää nuhkja
taa pini om kõgõlõ küläle hirmus
seo pini om kolli ja hundi sego
seo pini om kimmäs vahimiis
Sääl nakas meile kõrraga miildümä.
seo kotus sai tälle inämb ja inämb armsas
sinnäq om kilometri maad
seo ütelüs käü õkva mu kotsilõ
Seokõrd es tetä tuust surt vällä.
tuukõrd kats aastakka tagasi jäi võistlus äräq
ma lätsi näütüst kaema kah seodkõrda
seokõrd saa-iq ma tullaq
"Seo aastaga festival om pühendedü festivali algatajalõ ja kavvaaigsõlõ juhile Podekrati Üllele, kiä minevä aasta mi keskest är läts.
Timahavvatsõl konvõrendsil kõnõldas kirändüse, keele ja ütiskunna köüdüssist.
Seo kõrd om pido jälleki Võrol Kubija laulukaarõ all.
Seokõrd pidä sajo tädipoig.
Seokõrd saijas inämb teedä Leedu kombist: ütidselt käüdäs Vabalyne talo suidsusannan ja kohalik vihtlemismeistri Egidijus Žukauskas kõnõlõs ni näütäs, kuimuudu säälmaal savvusannan käüdäs, kuimuudu viheldas.
Seol pidol om eräle tähtsä kotussõ pääl vanõmb lõunaeesti rahvalaul.
seovoori
taa joht süvväq sünnü-iq
seo kunstnik om uma oppaja hallõ vari
taad küsümüst piät hoolõgaq uurma
seo koh maq istu om muq säng taa muq mant järgmäne om suq säng ja tuu om timä säng
taa lätt külh kallis
seo lank lõigatas kõik siihn rinnast maaha
seo lats harinõs võõridõgaq ruttu
taa lats külh ei makaq silmäq piliseseq
seo lats oll nikaguq katõtõistkümne aastatsõniq kasvandun
taa lats om pinivarrõn ei lääq kasvo poolõst sukuginaq edesi
taa lats om pallo ärq munatõt
taa lats om sääne vilgõs püsü-iq paigan raasuginaq
seo lats om õkva niguq tsillokõnõ engli
taa lats om väega sõnavõtlik
seo lats mõist taipsalõ vastadaq
Taa kihte kogo om kokko ligi puul kilomiitret paks ja seo päälmäne jago loetas Gauja (Koiva) kihis, minka vannusõs võimi' nimetä' inämb-vähämb 385-390 miljonni aastat.
seo laul om peri miiq muusõumi kokõst
taa lehm tsiunas sullõ jalagaq
Piusa liivakihte kogo omgi tegünü jõki uhtmisõ, merevoolu ja lainidõ abiga.
Undruk oll täüskasunu naasõ rõivas.
undruk küünüs kundõniq
jupka oll siide
prunts om kruntsunuq
prunts om vaeldamiisi kõllatsidõ ja verevide triipõgaq
ündrigu alaveere ümbremõõt
naisimiis
ündrikul ommaq ristijutiq
ündrik om ummõlusõst vallalõ
Undrugu saaminõ tähend tütärlatsõ joudmist naasõikkä ja undrugu edimäne ümbrepanõk ollperis umaette tähtsä toiming.
ündrigu joonõq
seod loengut piät kõik kullõma
Tuu hais?
Tuu eläjäkene kasvi mu hinge nii sisse ja tuu oll mõlõmbapoolinõ.
taa elläi om jo väikust käsile harotõt lask ilestäq
seo elläi om ärq pärähtünüq
taa om vaivalt tossulinõ
Taa lugu johtu nii 20 aastakka tagasi.
seo lugu kõnõlõs Imäjõõ tekkümisest
seo lugu om väega segäne
taa luulõkogo tähüstäs käänätüst luulõtaja loomingun
seo luulõtaja ei tunnõq sukuginaq riimi
seo luulõtus olõ-iq täl ei hää ei halv
Tuu maailma kõgõ parõmb sõbõr, tuu sõbõr om mu esä.
taa maailmarekord olõ-iq ammõtlinõ
seo maa käü liina valitsõmisõ alaq
taa maa andas umanigulõ tagasi
taad siugu piä-iq joht pelgämä
taa mahus lobõvallaq ärq
Seo mass puul mill ́onat.
seo tege sullõ halusalõ tasa
taad mustõldamist saa viländ
tuu mäntligaq miis om nuhik
seemen aja iärmit
seo miis salli-iq latsi
tuu miis oll silmüisi nätäq varas
taa miis om ull
seo miis om eloaig hoitja olnuq
seo miis om külh vana tikõ esiq
Tä om luftimiis, timäst ei olõq nigunii asja.
taa miis om peris molo
taa miis om väega naasõnõ
taa miis mõist ekä tüüd
taa miis kõnõlõs õigõt juttu
taa miis tulõ külh ärq kohhiq saa-iq muido rahhu
taa üts pärdik om meil ei tä süüq ei juuq õigõhe
seemen om nelä päävägaq maa seen ärq jalgunuq
Tuu meri küündü meil tan kuni Uuralini' ja tõsõlõ poolõ koskil Kaspia, Kaukaasiani', kattõn är' praktilidsõlt kõik ürgaolidsõ madala Baltika mandre.
Tuu, minkast ma kõnõlda taha, pand minno ummõhtõ imehtämä, selle et tuud ei olõs mõistnu sukugi ette arvada.
tuu midä ma teile ütli
seemüsknahadsõq kängäq
seemüskidseq kindaq
Tuu, miä om ütele kuld, om tõõsõlõ muld.
Tuu, miä om ütele muld, om tõõsõlõ kuld.
siimneluum
siimnepurdsahus
seemeq
siimneliim
taa inemisetapja om kah vangist vällä saanuq
taa mõtõq pand kõiki muhaskõllõma
seo mõtõq om minno viimätsel aol vaivama naanuq
taa mutri lää-iq tuu poldigaq ütte
taa naanõ om sullõ nigu luud
seo naanõ tiid asja
Seo näütäs, et nää' tulõva' Piusa talvitama kaugõ maa päält. Vinnemaa piir om jo viil ligembän.
seeneq kasviq tsõõrin
seeneq ommaq elolisõq
seeneq ommaq kõtulõ rassõq
Seene'
siinde
seenen
{m} seeneniidiq
seeneilm om lagja
hää seenemõts
Tuu nimi oll' Vidriku pään kinni ja sai säält vällä tulla viil sõs, ku Vidrik kõnõlõma opsõ.
taa nõnatark tiiä-iq periselt midägiq
timahavva om siini maailm
UMBÕ VANA
tuu nõudminõ käü tiiq kotsilõ kah
Seenile om ohus mõtsu puhastaminõ kujunuisist ja määnüisist puist ja maa lahkmine mõtsa välläveoga.
siini ja kasvõ ütenelämine
siini lähätüs
seo noq määne imeh!
taa no määne miis taa om viil tattnõna
taa asi om miiq tetäq
Taa oll "vahtsõ keele" otsmise aig. Eesti kirändüse vahtsõnõ korgstiil sai paljo tävvendüst Lõunõ-Eestist - näites pruuvsõva mitma kiränigu tuvva eesti kiräkiilde lõunõeestilist n-lõpulist seenütlevät käänet.
seo oll häste viläline ettevõtminõ
taa oll hää kaup
Tuu oll hõpõuur midä sai valla lüvvä, mängmä panda ja midä kõkkõ.
seo oll hirmudu tego
seo oll kinniline nõvvupidämine
Tuu oll kodo, kon ma arvssi, et elä elo lõpuni vai vähämbält nii kavva, kooni latsõ suurõs kasusõ ja sõs mi olõsi kallimbaga kuun lännü ümbre ilma reisile.
Tuu oll pinil makamisõkotus.
Kokkovõttõn oll tuud peris jälle kaia.
Tuu oll ku ilmadu Fööniks-tsirk, kiä ummi perätüid siibo soput ja vaihõpääl hindäst kilgatuisi vällä andsõ.
taa oll külh häste üteld
tuu oll ilmadu kallis
tuu asi jäi miilde
mu jaos oll tuu tävvelik hämmärvärk
tuu oll minevä keväjä ku tä edimäst kõrd miiq poolõ tull
tuu oll mu jaos edimäne kuuldminõ
ma mõista es taad uutaq
Tuu oll mu Sri Lanka kass.
Tuu oll ́ nii mahlanõ ja tsukrumakus!
tuu oll niisama jutu jakus üteld
tuu oll üteld narmisõ peräst
Tuu oll õnn, et asi niimuudu lõppi.
seo oll õnnõlik õnnõtus
Tuu oll paar musta värmi sukkõ, niivõrd mu ummi muudu, et pand hiitüma.
tuu oll peenükene märgüs
tuu oll molonõ poiskõnõ
seo oll sust külh väega ilodu
Tuu oll keelet, ilma sõnolda, a üteliidsi kimmähe.
seo oll sul külh üts halv mõtõq
seo oll sullõ küländ hääs oppusõs
Tuu oll puhas ullus ni kokkovõttõn oll perädü häbü.
seo oll väega suur trehvämine
tälle oll niimuudu ant
Tuu oll ehtsä tohuvapohu: johtu kõik tuu halv, miä sai johtuda', ka viil tuu, miä es olõs tohtnu' johtuda'.
Tuu oll Tõnulõ kõgõ armsamb artikli.
Tuu oll harinu asi, et kiäki kambast om rohkõmb puron.
Tuu oll üts pangaautomaat tõisi siän, õnnõ mõtõ' läts antiik-kreeka kuning Midasõ müüdi pääle: ummi pattõ iist pidi Midas kandma igäväst kulla needüst, kõik, midä tä puttõ, muutu kõrraga kullas, ka süük ni jook, ja nii tä uma otsa löüdse.
sääl ei olõq sukugiq õigust tuu om tävveste võlss
tuu om ullus
seo tüü võtt aigo
Seo om Eestin ainugõnõ põlinõ orava perrekunna liik.
taa om ainukõnõ kuis päsedäq
seo om häbemäldäq võlss jutt
Seo om andnu ainoliidsi tiidmisi naidõ eläjide kotusõhoitmisõ, liikmisõ ja eloiä kottalõ.
Seo om Andsu ratas.
seo om kirotusõ jaos hää ainõq
taa olõ-õi inemise tego
taa olõ-iq tähtsä asi
Kaarsild om ehitet tõsõn ilmasõan häötet Kivisilla kotussõ pääle.
seo om perüs mitte perrä tett!
seo om esiqeränis hell teema
taa om tigo mi talolõ
Tuu om harilik kuus.
taa om hää vitäv hopõn vidä kuurma mäkke
seo om ausa riist külq
seo om väega põnnõv lugu
seo om selge petüs!
taa om illos a pallo kallis
seo om inemise vabahusõ piirdmine!
taa om jalgo pühästäq põrmandurõivas pühäskeq taaha jalaq ärq!
Seo om kurat tiid miä - diskriminiirmine.
Taa om just umanõ kanaristumõtsulõ, a tuu, miä om tiidläisi keelen palomõts, sääl tedä piaaigo ei näeki.
tuu om jo teedäq
Seo om juugõndi kiivri.
Seo om kistumalda kinä, et ti mullõ tulliti naid esi är tuuma.
seo lätt nuhklusõ alaq
Seo om keldreüüläne
taa om umb miis
seo om kittäq iistvõtminõ
Tuu om kimmähe üts esierälidsembit trehvämiisi mu elon.
taa om pini purt
Seo om terve Vana-Võromaa ja timä katsa kihlkunna rahva umakeeline laulupido, on lauldõn tuntas rõõmu uma rikka kultuuriperändüse ja ummamuudu ilmakaemise üle.
seo om annõt kohtu ärqarvamisõ huuldõ
seo ei sünnüq süvväq
Seo om kõrrõlinõ mõtskastik, minkast om õkva nätä', et kasvõ jaos lövvüs tan süvvä' rohkõmb ku kanaristumõtsan.
Tuu om kuld.
seo om külh väega rohkõ tahtminõ
seo om külh väega kallis V hinnan müübli
seo ubinasort pelgä-iq külmä
Taa om asi, midä tulnu' tõsitsõhe märki', selle et ao' muutusõ' ja kunagi tett otsus raha paikapandmisõs võisõ vana ilma aigo tulus tulla', a täämbä ei pruugi' taa inämb nii olla'.
taa om läti keelest peri sõna
seo om lausk mägi siist om hüä alla minnäq
taa om kerge asi ärq tetäq
tuud saat lihtsäle ärq seletäq
taa om liina üts esiqsugudsõmb hoonõq
Seo om lugu, miä läts mullõ naha vaihõlõ ja jäi sinnä pikäs, pikäs aos pidämä...
Taa om lugu, miä om siiämaani kõigil meil meelen, a kiäki olõ-i tahtnu taast ildampa väega kõnõlda.
Taa om mi rahva usk vai miil, maamiilt olõminõ.
seo om mi ütine saadus
seo om mi ütine vara
seo om midägiq inämbät
seo om muq hindä arvaminõ
taa om muq väikukõsõ pilt viie kuu vannutsõlt
seo om mu eräasi
mul taa hüä ohuq tekikene
taa om mullõ õnnõ kohus
seo nakas mullõ vasta
seo om mul varrisinõ hoonakõnõ
seo om mu perämäne sõna
taad mu süä himostas
seo om mu vana vainlanõ
taa tüü aja ullis
Seo om nii jürre, et seod võt üteldä õkva nahkrotis.
taa om jo tsura taa tege jo koiruisi
viguriq ommaq taal ülesandõl man
taa om hirmsa miis taad piät pelgämä
taa om julgõ kotus
seost asast om oppiq
seol kindal olõ-iq vastust
taa om peris andsak rõivatükk
taa om väiku hädä
seo om põlinõ usk
Seo om parhillanõ Suur koobas.
taa küsümisegaq om hätä
tuu om pistü ullus!
taa om häbemäldäq laim
sjoo ettevõtõq om riigi uma
seo viläsort and häste vällä
Tuu om nüüd joba esihindäst mõista, et ma ütteviisi püvvä tähele panda, minka ma ja mu lähikund saanu avita, aga kuna ma ei tunnõ eesti kiilt, sõs tuu tähendäs õnnõ kimmit asjo ja mitte määnestki sügävämpä moraalsõt tukõ.
seod tõpõ tulõ sagõhõhe ette
seod tohe-iq kõnõldaq
seo om vargu asi
Taa om selletätäv elävä võrokiilse ümbrüse puudumisega, saman ku määneki eestikiilne ümbrüs Roodsin eläden kestse.
tuu om sääne pumba miis
Seo tan om karvanõ piiphain, lehe' ütsikidõ pikki valgidõ karvoga'.
Tuu om sõs kül' sõproga pito panda'.
seo om suqvannudsõlõ paras tüü
taa om sõnalinõ hopõn taad käänäq kohe taht
seo om sul hää löüdmine
taa om väega rassõ sullõ ärq nõstat hindä!
taa om süüjät jako inemine selle tä om nii rammun
seo nisusort and häste vällä
seo ollus tii-iq määnestkiq hätä
taa om täl latsõ kius
tuu om tälle nigu hani sälgä vesi visadaq
seo om timä muudu
seo om täl tävveste ausa tüü
seo om taidsa tiidso lask hindä üskä võttaq
seod või vaia minnäq
Koogi pääl om hariligult vabarnamuus, mink ümbre om tsukrõvaaba tsõõr.
Tuu om harinu värk kõgõ inämb väiksiden kotustõn.
seo om tiidmise perrä kõgõ vanõmb muistinõ elokotus
seo olõ-iq nii suur hädä
seo hind om tälle naardaq
tä om seo pildi pääl esiqhindä muudu
seo om timä viis
seo om teräne tähelepandminõ
taa om õkva sündünüq lugu
Seo om tüü, midä ma aastit hää meelega olõ tennü.
Taa om üts suur, üteline mõtsajagu, kon kasvukotussõ pall'u ei vaeldu' ja elukundõ (koosluste) vaihõ' tulõva' päämidselt mõtsu esisugutsõst vannusõst.
seo om oigõ põrss lask hindä üskä võttaq
taa om üts edesilännüq maanulk
taa om üts roidus kass olõ-iq nädälipääväq koton olnuq
taa om üts kalõhunuq inemine
taa um üts kõlbmaldaq inemiseluum
Seo om üts kirivämpi kotussit Eestin liblikidõ poolõst, tan lövvüs nii mõtsa- ku ka stepiliblikit.
üts sündümäldäq inemine
taa om väärt raamat
taa om väega prosta nali
taa om väega jõhkra miis
seo om väega rassõ tüü
seo tüü lätt väega kallis
Tuu om väega mägine maa ja mu esä sünnükotus om üts väiku külä mäki pääl, nimega Kleiat.
seo om üts rassõ asi
taa vana hää immis taa om jo mitu kurnu poigõ toonuq
taa vana hää immis taa om jo mitu kurnu poigõ toonuq
tuu om kurrakätt
tuu om viil kõõtsa vanamiis
tuud või uskuq
Seo om viikingiaignõ kaitsõas ́akõnõ.
Seo om viikingiide raha.
tuud hetke nõnna ullimuudu ooda
tuu oppaja om ummi nõudmiisigaq miilde jäänüq
seo upin om vaglotõt
seo kabõl om ärq loiutõt
seo palit om sullõ kitsas
Tuu pere oll mu edimäne kokkoputminõ estläisiga.
Tuu pido kõnõlõs mõtsast ja väeliidsist puiõst.
taa piim joht juvvaq sünnü-iq taa om mürre
Taaha jakku jääs pia puul kõgõst rahvuspargi maast. Tan om kaitsõala ainukõnõ luudusreservaat (Pautsjärve) ja inämbüs tsihtkaitsõvöid.
seo pilt naas mukkaq kõnõlõma
seo pilt saina pääl tuu midägiq miilde
taa pindsak om sullõ kitsas
taa plaan ei tüüdäq
seo poiskõnõ mõista eiq sukugiq rehkendäq
taa poiskõnõ om kõik aig nõnna piten raamatun
taa poiskõnõ om loomu poolõst püsümäldäq ja räpäkunõ
taa poiss om süämest hää
taa poiss mõist häste moogataq
seo poiss olõ-õi viil naist saanuq
taa olõ-iq inämb poiskõnõ taa om joba miis
seo olõ-iq joht peris seo
taa olõ-iq käsk innembi nõvvuannõq
olõ-iq taa kõrralinõ tüü taa om haltuura
taa olõ-iq miiq külä inemine taa om määnegiq koidak
taa olõ-iq miiq lihti miis
taa olõ-iq õigõ miis taa om rohkõmb sääne mättäräpsäjä
seo olõ-õiq originaal seo om tõlgõq
taa olõ-iq kõgõlõ maalõ-ilmalõ kuulutaq!
seo olõ-õiq õigõ elo
taad ei saaq ollaq
Tuu kül es olõ mu jaos määnegi hädä, a sõs ma näi ärä, et 14 käänüst om ülearvo pallo ja kel noidõ opmisõ jaos viil aigo om.
Taa põlv um inämbjaolt uma pannusõ kirändüste jo andnu. Perämältnimmat kiränikke olõ-i inämb parhilla elävide siän, kukki mõne näide raamadu ilmu ilda aigu.
taa võrguväreht om esiqeränis riigiasjo pääle rihit
tuu pada om supigaq pidessin tuugaq saa-iq kardohkit kiitäq
seo hädä om meil joba mitu nädälit jutus olnuq
seo puu kand küländ häste külmä
seo raamat and täämbädse päävä liinaello edesi
seo raamat kõnõlõs 20 aastagasaa algusõ küläelost
seo raamat om mu uma
taa raha lüü-iq sul kavva vasta
seo raha inämb ei käüq
taa raha om raamatidõ ostmisõs
seo ruuh sünnüs viil pruukiq
taa hain om mõrkaja taad lehm ei süüq
taa rohi om mu käe ärq sütütänüq
seosama ongiq muq poig
seo sain om vähä vildak
seo om perissõnajalg tõõsõq ommaq maarjasõnajalaq
Taa sisaldas rahulist, sisukite tekstega folkmuusikat, erineden miihi tavalidsest ägedäst esinemisviisist avalikõl ülesastmisil.
sisemäne uss
Taa sõltuvus om külh sõski selgemp Kolga proosan, selle et võro kiilt om sääl vähämb.
taa sõna om klambridõ seen
seo süük sai peris hää
taa süük sai kaunis soolanõ
taa suu om mädä
niisääne ull lugu juhtu et
Sääne elokõrd miildü mullõ ja mu naasõlõ niivõrd, et mi otsusti Eesti jäiä.
tuu sündü kogonivanast
Taa tähendäs elo eri puulustõ rõhotamist ja vastandite vällätuumist.
Elon näütäs tuu vällä nii, et kõrd aastagan kutsutas mehe kolmõs nädälis sõariisto ala.
Tähtpäiv sai algusõ Bangladeshist, kon 21. radokuu pääväl 1952. aastagal saiq surma pääliinan Dhakan mitmõq tudõngiist meeleavaldajaq, kiä nõvviq bengali keele ütes Pakistani riigikeeles kuulutamist.
seo kasv kasus häste savikadsõ maa pääl
seo tahas taha ei mölmist seod piät tassa segähämä
taa talo om mu esäesä tett
seo teema om otsaniq ärq kõnõld
taal tiil tulõ-iq lõppu
Seo tõestas selget tahtmist ni vajadust tiidvüstä' ummi juuri ni neist juurist ka kinni hoita," ütles III Uma Pido vidäjä Zimmermanni Ursula ja lisas mano, et seo ei olõ õnnõ paikkundlik ettevõtmine, vaid üle-Eestilidsõ tähtsüsegä kultuuriüritüs.
seo tüü nõud eräle ettevalmistõdut inemist
taa tüü olõ-iq viil ülepää valmis
taa tüügaq ärq ei eläq
taa tüü jätt meid külh nälgä
seo tüü taht pikkä miilt
seo tüü võtt pallo joudu
taa tüü oll õnnõ aoraisk
seo tüü om latsõlõ joudumüüdä
taa tüü om sul ülejala tett
seo tüü om tett huisapäisä
seo tüü om ülejala tett
taa tüü tulõ nätäq mul esiq ärq tetäq
tä vaivu taa tüügaq väega ärq
Tuuperäst ei olõq siiäq ärq märgit arhiivilättit ja saksakeelist vanõmbat kirändüst.
taa trepp vii tarõ pääle
seo tarõ om umbõnõ tiiq akõn vallalõ sõs saa lauhkõmb!
taa tarõ paistus mullõ kuntimüüdä
seo tütrik lõpõtas viil huulidsa pääl
tuu latskõnõ om väega ilosa ihoplaanigaq
taa tulõssiq asalõ tublistõ kasus
Tuu paistu kül andsak, aga edeotsa ma kai kimmüse mõttõn hoita, et ma vanaimäga juttu ei tii; nii sai võita aigo n.ü. oma saisukotusõni joudmisõs.
taa uss om kõgõ poiulõ
Tuu küündü veidü allapoolõ vüükotust, lõigõ ja kaunistusõ olli nigu pikälkuubalgi.
seo ülesannõq olõki es väega rassõ
Taa väide om tinglik tuuperäst, et Kõivu raamat "Kähri keŕko man Pekril" (1999) om tõnõ osa timä mälehtüisisarjast "Studia memoriae", taaga olõ-i tegemist ilokirändüsega ahtamban mõttõn.
taa väiku tüü saa pia tettüs
seo valgus om pallo hallus
Taa valik olõ es juhuslik: eesti kiil oll nigunii paremban saisun, a saman mõjjo võro kiil Võromaa inemiisi kujotamisel inämbüste usutavampa.
taa ütlemine olõ-iq sündsä V taa ütlemine siiäq sünnüüiq
taa vanaimäkene om nii sümmän et nõna vasta maad
taa vana müütläne - tiit tälle tüü ärq a tä tennägi eiq sinno
seo vana tooliloks kannahta-iq inämb istuq
seo vastalinõ lüü su upõrpaudsi
Tuuvasta om eestläne harinu varrasuvidsõ külmä mereviiga, samal aol ku inemisele lämmä Vaihõmere veerest tulõ tuu nigu külm šokk.
seo vihk om jutliganõ
seo vihm oll täämbä külh peris taivanõ and!
taa viin om ärq hingünüq
Tuu vei tä mõttõ haigusõ mant muialõ ja kõrras oll tä jäl nigu inne, tävvemeeline.
Seost näge häste selgehe, et meil om tan viialonõ delta ja matal ́ meri, umavaihõl polmunu'.
seo vili om mõtseläjide jaos
Tuu vast olõ-i ütegi latsõvanõmba unistus.
Või paistuda, et tuu olõ-i sukugi tähtsä, aga ma vannu, et 37-kraadidsõ kuumaga, ku õhk om täüs mereniiskust, muutus sain (no tuu 6-miitrene pettonjälehtüs, miä Palõstiinalõ ümbre om ehitet) su ja mere vaihõl kuiki esierälidselt halusas.
Seo vüü alostas Pürenee puulsaarõ Kantaabria mäkist, lätt üle Püreneese ja Kesk-Prantsusõ madalambi mäki, sõs üle Alpõ ni Karpaadõ ja Balkani mägistüide, üle Anatoolia mägikette, Suurõ ni Väiku Kaukasusõ, Elbursi ja Kopetdagi kooni suurmägistüide Hindukuši ja Himaalajani.
mul es olõq sõnno
sekäq kõik ollusõq kokko nikaguq saa pütel mass!
segi lüüd tarõ
SEGÄ
segäjä asi
segäveregaq krants
halvu miihi salgale
sessendäs terve päävä a tüü õks tegemäldäq
sainviirde
saina veeren sainveeren
sainolõ tüküseq niiskusõst seeneq pääle tulõma
sainaq kostvaq läbi
sainaq olliq rõsõhusõst rohilidsõq
sainaq ommaq viil ilosas tegemäldäq
sainaq ommaq ilosahe vinklin
sainolõ pandas lavvost vuudrõ
sainakapp
sainakellä tiksli jäi saisma
sainatepsli pill joba kibõnit
saina pääle saistunuq pilk
saina pääl olliq suurõmbas tettüq pildiq kodomajast
sainalahkõq topidiq sammõld täüs
saina savitõdi ku vaenõ ollit ja krohvi jovva es tetäq
sainatennüs
sain olõ-õs ütelidselt värmit
kaes müüdäminejit
sais jalaq harku
sais meist vaimo poolõst korõmbal
sais õigõ kotusõ pääl?
sais pindre pääl
sais kimmähe ummi aatidõ iist
sais vanni kotsil urvikillaq
Saisami Piusa vanan klaasiliiva kaivandusõn, kon omma' nätä' kesk-devoni vannudsõ' liivakivi', piaaigo valgõ', miä omma' sõs klaasiliiva'.
saisamiq vihma käen
saisja repän
saisva vesi
Mii esäga saisi alomadsõ trepituhvi pääl.
Ma saisi automaadiga peris bussi ussõ man, kon priis lastu laagri elonigu pääle lätsi.
Saisi pikä meelega.
Ma saisi maja iin ja oodi murrõga umma immä.
Ma saisi alandia checkpoint'i laeni trellitedün kitsan kalitorin, pikän järekõrran, et saia Palõstiina poolõ päält Iisraeli poolõ pääle.
saisi kaartõ all vihmavaron
Saisi ja suta es hinnäst liiguta.
kai surmalõ silmä
sais valvõl nii et silmgiq es pilguq
saisma jäämä
inemiisi saisma ei võetaq!
vaihõq saisuisi vaihõl
Säitsme aastaga peräst olli arvudi iks viil hõlo, ja ma naksi hoitma Estist peri daami..
säidse ja viis om kokko katstõist
säidse miitret sükäv vesi
kellä säitsme buss
säitsmeline miiskund
säitsmejaolinõ külvikõrd
sekretäris tahtja näio
sekretäri tüükohusõq
"Tuksi tuud naist" ütel mu seldsiline
himo üleskütet olõk
sugulinõ üllenpidämine
sugulinõ muting
Tsekondi olli ku minodi ni pingõ kasvi, ku oodõti doktorit, kiä pidi imä üle kaema ja arvo saama, kas timä sais nõud lõikusõga lähünemist.
sekonditseier
Seo aastak 21. kõrda tulõva Kaika Suvõülikooli rektor Klaasi Urmas saa suvõülikooli aos kaala rektori ammõdiketi, mink tekk valmis metallikunstnik Kama Põvvat Karula Hoiu Ühingu telmise pääle.
Timahava nakkas pido pääle joba 31. mail Uma Pido nakatuspääväga.
Ku hindäl ega ütelgi tutval kah savvusanna olõ-i, sõs tulõ Võromaalõ sanna.
Seo aastak om pant ammõtihe eräkliendihaldur, innekõkkõ ka tuu jaos, et võtta' käsile egä inemine umaette, kaia', midä kõkkõ kliendel vaia om, ja avita' näil otsi', kuis kõrraga kõiki asjo joonõ pääl hoita'; üteliisi peetäsi silmän eräinemiisist kliente bilanssi - nii aktivat ku passivat.
Tuudaigo ma olli Eestin viil vahtsõnõ tulõja tõõsõst riigist ja mõnõ asaluu, miä mul vaihtõpääl ette tulli, olli mullõ uutmalda.
Tuudaigo oll piiri pääl kõva kontroll ja oll vaia bussist vällä tulla.
tuul aol es olõq raadio viil vällä mõtõld
tuudaigo tuulaigo
seletämäldäq nättüs
Seledi bussijuhile, mis saisun ma olõ.
sälgä lei äkiline halu
sälg and tundaq
valusa leemegaq supp
selge vastus
Klaar liim tsillokõsõ kanapiirakuga
Klaar liim tsillokõsõ kanapirukaga
selgen taivan olliq helksäq täheq
selet meile ummi arvamiisi
selet üteldüt asja paari näütegaq
sälg om nõtsko
sälg om hallus
säläroodsul om kaala- rinna- ja nimesjago
Aga tull vällä, et tuu olõ-õs harilik kaemislava.
a no aku kuram är oll kaonu mõtsa
tull vällä et nääq ommaq hoobis sõsar ja veli
tull vällä et tuu oll võlss
sai teedäq miä perräküsümisest vällä tull
sälg vaos nõtsko
Tuus aos olli pinil kasuja jo suurõmbas kasunu.
sällütämä
sällülde pikäle küllülde ollõv
sälüldeujominõ
mäesälä päält om illos kaeminõ
kimmäs mitmõlihasupp
säläst käve pusk läbi
sälä takan sai tä kõvva sõimadaq
oll vaiõlusõn vastatsõst üle
taa kardohkasort sais häste üle talvõ
Seokõrd ma panni väikse võrguga katõdu raami kummalõ akvaariumi põhja ja kivi, kohe pääle mari oll last, sinnä sisse.
Seo kõrd sanna ei saa, a või valmis osta sannaseebi järgmise kõrra sannankäügis.
tuul aol ku pereq tüül oll käveq vargaq
Timahavadsõ laulupido sümbolis om valit kivipill, selle et kivi' üten Võhandu jõõga omma lavastusõn tähtsä kotussõ pääl.
Seo aastaga veebruaari- ja märdsikuun saa egä huvilinõ ossa võtta võrukeelitse laulu- ja rahvapido laulukava kokkopandmisõst, viiendäl Umal Pidol naatas laulma rahva valit laulõ.
Taaaigsist juhtvist eesti kiränikest om võrokiilset luulõt kirotanu päämidselt Ain Kaalep ja Jaan Kaplinski, mõningit põigahuisi Lõunõ-Eesti keele- ja meeleilma om ka Hando Runnelil, kiä õkva tuudaigu algat eesti kirändüsen laemba tagasipüürdmise rahvalauluperätsele stiili.
tuu aogaq es juhtuq midägiq
seo paiga harilik säsükirgämine
Tuu asõmõl, et umast tüüpääväst kõnõlda, ma mõtli vällä üte anektoodi, ja kontroll naas naaru kõkutama.
Tuu asõmal küküt ́ Mirteli pindre pääl suur hiir.
seo asagaq ma jää pulka
taa asa man olõ-iq midä rõõmustaq
seo asa kottalõ olõ-õiq kimmäst nõvvõt
taad asja piät märkmä
taa autokosogaq ma sõidagiq
"Tuu iist, et sa matsõt taha' maa sisse nii hulga häid arbuusisiimnit!
taa iist tahi ma sinno soomitsaq
taa iist tahi ma sinno soomitsaq
Jaigi-huvi kõrral võissi olõtada, et Jaik om muutunu säändselsamal viisil aktuaalsõs nigu näites J.R.R. Tolkien maailmakirändüsen - midägi om nain üttemuudu.
seo film naas vasta
Tuuga kaubõldi, tuu peräst tapõldi, koolõti.
Tuuga tä mõtõl, et ma olli tütrik, kinkal oll õnnõ ja pallo teid iin vallalõ.
seo hobõsõ kabja all om üts kumu
tuu jaos olliq täl umaq nõvvuq olõman
tuu jaos ommakiq raamaduq
Tuus om tähtsä meelen pitä, et pidol olõs väkev sõnnom; et pido ei tähendä kontsõrti; et pido piät olõma osaliisi, mitte kõrraldajidõ näko ja et kõgõ tähtsämb om kaia, et latsõ saassi olla pidol osalisõ.
taa jutu takan olõ-õs midä suurt
seo kanga päämäne häädüs om vastapidämine
Õ-tähe pruukmisõ alost' 19. aastagasaa algusõn Otto Wilhelm Masing.
Õ-tähe pruukmisõ alost' 19. aastagasaa algusõn Otto Wilhelm Masing. Inne tuud pruugiti õ-helü märkmises päämidselt ö-tähte, mõnõn sõnan ka a-tähte.
Sjoo keväjä viimätsen Jututarõn kõnõlõsõq pilteeposõ "Kalõvipoig" edimädsest raamatust idee autoriq Raoul Annion ja Marek Laimets üten eeposõ võro kiilde pandjaq Hao Pauli ja Kalla Urmasõga.
taa pini luuq ja lihaq ommaq häste edenüq
seo kotsilõ oll esiq uurmistüü
tuu kottalõ oll mitmit pakmiisi
Tuu kõrval naati joba kandma ka mooduperäst kokkoummõldut undrukku, miä Harglõn, Karulan, Rõugõn, Põlvan ja Urvastõn hoit alalõ umma värvi - valgõt vai hellehahka.
Tuu kõva paugu pääle linnas vanaimä käpile ja sai jalapäält targas.
tuus aos om ilmvõimaldaq valmis saiaq
Tuu ilmajago om Õuraasia vai Suurõ Mandrõ säläroodso-mägistü vüü, nigu taad võinu nimetä.
Hirsist eihtedüisi sanno alostus võisõ olla tuudaigo, ku pruuki tulli vasidsõ vai ravvadsõ kirvõ, minka sai puud häste rako ja tahvitsa.
Tuu mõttõga võtimi umma perrehe vahtsõ pini, kelle ma tävveniste esi üles kasudi ja vällä koolidi.
Tõva keele ligembäq sugulasõq ommaq hakassi ja altai keel.
Taal aol om kirändüse üldpildin kõgõ tähtsämb vannu tavvu hoitminõ. Võro kirändüsluu vahtsõt kasumisõ aigu nakkas tugõma taa, et tava kakkõ-i ka mitte peräst sõta põlvkunna puhul - mano tulõva mõnõ vahtsõ kiränigu, põhilidselt luulõhe, a mõnõ tegevusala om ka laemb.
tuul tohtril om naid ravialotsit pallo
seol asal om õks määnegiq kahtlanõ maik man
Taalõ heränemisele and kirändüslitse vällündi Paulopriit Voolaine, kiä kirotas ka es setokiilset luulõt, a kinka väsümäldä takastkukkamisel ilmus "Seto lugõmik" (1922) ja ka taa lugõmigu tõne osa "Kodotulõ ́" (1924).
taa tükü pääle om kõva murdminõ
"Paadi" perrä ilmusi jälleki üte-naasõ luuna (määndsit lövvüs Kauksi Üllel nii proosan ku draaman) rumaan "Uibu" (2003).
taalõ krõhvalõ no midä viil vaia
seolõ küsümüsele olõ-iq ütist vastust
tuu pääle kaemaldaq
Tol kõrral ma sai arvo, ku häbemäldä om inemisest halvastõ mõtõlda.
seol hobõsõl om sälg pallo nõtsko
seo juhtuminõ om väega tähtsä
taal lihal om nii laiha ku vägevät
taal naistõrahval oll väega mõosa küpär pään
taa niidü pääl om kõik puha angõrhain
Taa luu peräotsa tulõ tõõnõ lugu, et pääle mitund aastat tüüd uma hingehädäga opi ma kavvõstopmisõga sotsioloogiat ja psükoloogiat ja taha nakada avitama noid nuuri, kiä sääntside psükopaatõ peräst omma kannahtama pidänü.
Tuu päiv sattõ vihma ja ma üten tädiga olli veranda ussõ man.
"Taal pidol om niimuudu, et laul nakkas pito vidämä.
taal hädäl om mitu külge
seol puul om jämmüst umajago
taan puun pesätäseq rästaq
taal rätil ommaq ilosaq pikäq manidsaq veeren
Seo leheküle päält saat nätä Võromaa kihlkundi rahvarõivide joonistet piltõ.
taal tüül olõ-iq määnestkiq tullo
seo maja inemiseq
seo mehe ütlemiisi massa-iq tähele pandaq
seon mõtsan kasus inämbüste petäi
Tuuperäst, et ma ei tahaq.
Tuuperäst, et mul olõ-i essä.
selle ma tulligiq
tuu peräst olõ-iq vaia viil kässi piten kokko minnäq!
Tuuperäst tä sai kuulsas ku sääne metall, mink iist inemise' võisõ' surma minnä'.
Tuu pääle es mõista ma pallo midägi kosta, aga näide käest ma sai teedä, et Ra om näide mano kolinu, tä tiid salahuisi, midä valitsusõ lupa-i rahvalõ kõnõlda, aga tä oppas noid tiidmiisi salahuisi edesi.
tuu pääle mõista-iq midägiq üldäq
Tuu pääle mõtlõminõ aga pidi ohos olõma.
Tuu pääle tä läts närvi ja naas õkva rüükmä, et jätä sõs minno siiä, las ma koolõ siiäsamma.
tuu pääle läts vallalõ kõva naar
Tuu pääle kaes latskõnõ Maidolõ suuri silmiga otsa ja and tälle lapsu vasta näko.
tuu pääle või tä ärq süändüdäq
taa piinü pulga võit niisama poolõs murrastaq
seo nuka inemiseq
taa tütrigu perrä ommaq kõik poisiq ulliq
Tuu põhjussõs oll ́ arvada' valimiskampaania nuuruslik kuvand, mink käügin es unõhtada' ka sotsiaalmeediakanaliid Internetin.
Sjoo põlvõ üts mitmakülgsämbit võro kiränikke om Voldemar Raidaru, kiä alost jo varra eesti nuursuukiränikuna, a kinka võrokiilne looming om esile nõsnu ildampa, päämidselt 1990. aastist pääle.
seo pulli siimnegaq seemendedi sada lehmä
taa raha iist maq ei näüdüskeleq
Sellerisupp
seon asan saa-iq katsildõ mõtlõmist ollaq
seon asan om väega tähtsä kokko leppüq
seon asan sa essüt
tuun asan tä perrä es annaq
seo kolkunu viiligaq olõ-iq midägiq tetäq
seo silla tugi taht tsipakõnõ praavitamist
Kuurt klopitas, kooniq rasvaosakõsõq lätväq kokko võius ja jääs perrä võiupiim.
seon koolin ommaq opnuq mitmõq nimegaq inemiseq
seon koolin saa massuldaq oppiq
Tuun laagrin elli nn. administratiivsõ vangi, s.t. nuu, kedä säädüs lubasi ilma kohtulda määnegi aig vangin pitä.
taan luun om midägiq esiqerälist
Muistidsõ rahva, kiä elli seo vüü pääl, alosti vasõtüü ja ildamba vei ravvatüü korgõlõ mõistmisõlõ ja piinüle tegemisele.
mehel olõ es seon majan midägiq üldäq
tahaq mõtsa võit kergehe ärq essüdäq
tan mõtsan om petäi päämäne puu
Tuust, miä om üle kullat, paistus sakõstõ vasta edevüs, ahnus ja liialõminek.
tan morsin om hapnikku veidüq
tuun mõttõn
seost näütemängost jää-äi üttegiq tegeläst miilde
seo sõna tähendüs om muutunuq
Tuun osan olõ-õs lugu tõisildõ ka mu emäga, kiä kuulu perrä võtsõ hää meelega vasta kõik, midä Tarto tudõngielol tälle anda oll.
tuun asan ma olõ-iq nii kimmäs
Taha päältnätä väikeste nalja om käkit suur tõtõ - kiä eestläisisit/võrokõisist jääs esihindäs, tuu jääs ka eestlädses.
Seon pää pääle pööretün maailman omma' kuld ja kõik, midä tä märk, inämb hinnan ku muld, miä and mi plannõtilõ elo.
S ́jooh paigah om pall ́ogi tõistmuudu ku muijal Eestih. Rohkõba om alalõ hoitunu uma keeletarvidus, kumbõ ja kultuur. Alalõ om hoitunu õigõusu kerigo kumbõ ́.
sääntse põrguilmagaq piä-iq kavva vasta
Taan raamatun om Olivia.
Säänsen saisun saivaki mõne perimüsteksti tähtsämbä kirändüslitse ülesandõ ku mõnel muul aojakul - näites ilmusi 1959. aastal kogomik "Marjakobar ja teisi setu muinasjutte, minka toimõtamisel oll eestikiilsele teksti nimme sisse jätet mõningit lõunõeestiliidsi juuni.
seon sõnan om rasõhus tõsõ silbi pääl
Tuust aost pääle om Paul löüdnü viil üte valgõpää provva, kellega tä joba om joudnu lahku minnä, ja sõs kinkagi vahtsõ.
tuu kotusõ päält om parõmb vakka ollaq
taast joht saa ei inämb eloeläjät
taast tohe ei edimält kiäkiq midägiq teedäq
tuust põlvõst
Tuugipoolõst olli ull ni tarvidi alkoholi edesi.
Taast huulmada või üldä, et Kolga loomingun vähänes varatsõmba kirändüsluuga võrrõldõn teema ja keele ütemõttõline sõltuvus.
taast jutust olõ-iq tolmu ka kassu
Taast kõgõst om edesi parõmb kõnõlda joba hindäkesken, ku saa võtta' käsile Su hindä täpsembä' soovi'.
taast jupist om rassõ arvo saiaq
seost mehest peeti ümbrekaotõ pallo luku
tuust om joq mõni viistõistkümme aastakka müüdä lännüq!
tuust om külh tulidu kaho
taan tüün olõ-iq määnestkiq kuntsi
taad om maailm
taast olõ-õiq puult sõnnagiq kõnõld
tuust kõnõldas peris uskmaldaq juttõ
Seost rahast, miä vald mass, panõ üte osa su jaos kõrvalõ, ku suurõs saat.
taast latskõsõst om koton joba api
seo johtuminõ om rahvaluulõs saanuq
tuust tull üts jandal
tuust latskõsõst saa-aiq asja kiä kõikaig istus käeq putsiritsikun
seo saa hää siip nakkas jo kimmätümä
Tuust tull, et kombidõ ja perändüse tundminõ ja noidõ perrä käümine oll egä inemise kohus, ütskõik kinkast tä peri oll vai määntsest ütiskundlidsõst saisusõst.
seo kandi päält kaiaq paistusõq asaq tõistõ
Taast katõpoolidsõst kuunmõost saagi pikäpääle kuld.
taast või vahtsõnõ üle ilma tapõlus vallalõ minnäq
Seosügüsene suidsusannapäiv tulõ märdikuun Ruusal
taa ütlemise takan om midä muud
Tuu suvõga ma kasvi hindä silmin hindälegi uutmalda pallo suurõmbas, ku ma hinnäst Ungarin tundsõ.
Tuud rehkenden paistus, et hirresann vai taa mõtõ tull ́ mii mano Karpaadõst, ja kõgõ inämb tulõ usku, et seo johtu 1900-1700 aastakka inne õdagumaa aoarvamisõ alostust.
Tuu as ́a tagajärg inemisele om raha ostmisjõvvu selge kaominõ vai tõisi sõnnoga - seo raha kasus kõvastõ veidemb ku tä võissi kassu' ja jääss niimuudu tõõnäolidsõlt ala' ka inflatsioonilõ.
Niimuudu või raha ostmisõjoud kõvastõ kahanõda'.
Seo lihtsa vällänägemisega libliku man om tähele pant ütte väega huvitavat fakti.
Taa tegevus toimus Lõunõ-Eestist vällärännänü nn Lutsi rahva maal.
taa tüügaq või eiq inämb vinütäq
taa tüügaq jäät nii pidehihe et jää ei inämb sukugiq aigo
tuu tüügaq om tulimanõ kipõ
seo tüügaq olõ-iq kipõt
seo tüügaq saimiq lihtsähe toimõ
tuu tüü jaos om eräle riisto vaia
tuu tüü mant es saaq kõrvale hoitaq
seo tüü man ommaq umaq viguriq
Tuu tüü tä pallõl är tetä umal pujal.
seo tüü ärqtegemine võtt kavva aigo
Tuu tüü võtva puulpäävä ette ahomeistri Jaan ja Paul Pääso, kiä kõnõlõsõ huviliisile ka ummi tiidmisi nii aho ehitämisest ku õigõst kütmisest.
taa tuisugaq päse-iq ussõstkiq vällä ammuqkiq viil kavvõmbalõ
Nii saa Eesti Vabariigi 100 sünnüpääväle pühendedü ja tulõva keväjä peetäväst laulupidost pido rahva lemmiklaulõga.
seo üte asa perrä saa-iq midägiq kõgõ kotsilõ arvadaq
taa üle om ilmlõpmaldaq vaiõld
tuuvõrd tuuvõrra
Sääne aastagatsõõr.
sääne asi sünnü eiq joht
säänest inemist trehväs harva
sääne jutt om asamehile vastamiilt
säänest üllenpidämist saa-iq andis andaq
Säänte mooduga naati ilostama näütüses seto ja Võromaa naisi hammõkäüsside otsõ. Seto mustri oll laemb ku Võromaa naisi hammõkäüseotsa mustri.
sääne külm oll et tsirguq lindamisõ päält ärq külmssiq ni alla sattõq
Sääne kasvusortõ kuunsais om õkva rassõ pääga kinni võtta', selle et ütelt puult häste nälädse kotta kasvo', nigu huulhain ja tõsõlt puult käpälidse' ja mõnõ' tõsõki sordi', miä hariligult kasussõ ramsa maa pääl.
sääne mõtõq istõ mullõ kah
"Sääne Onni om," ohkas herrä Pilvinen.
Sääne muutus es lähä egäl puul läbi, näütüses kanti Harglõn viil 20. aastagasaa algulgi vannamuudu valgit pikki kuupõ.
sändseq asaluuq teiq hulga nuuri opmisvõimaluisi kasinambas
tä om sääne joba luud
sääne palk lask ilosahe ärq elläq
Sääne veidü räbälidse olõmisõga.
sääne vällätuud sõbralikkus ai vihalõ
sääne hapanuq jutt aja süämegiq räüges
sääne tüütäjä sünnü-üs näile kogoni
sääne tunnõq et õkva om haigõsjäämine
säänest viisakust es oodaq
Säändse' kallaku' pinna' sai' tegünedä iks õnnõ nii, et määnegi üten suunan vuul kulut kihte sisse suurõmba reds ́o ja seo saa olla' iks viialodsõ delta üts tsoll ́, kohe peränpoolõ jälleki liiv saistuma naas ́. Ja jälleki mi näemi kulutuspinna pääl savikuulikõisi.
Säändse kõnnõ võiva lehekuust juhtmiskeskusõn egäpäävätses saia:
sääntseq hobõsõsäläq ommaq Kõrvõmaal
Sääntsit om viil.
Sääntsit vähämbit ja suurõmbit kõrdo, miä omma sundnu mu hindä käest küsümä, määne inemine ma olõ ja midä ma periselt kallis piä, om mul Palõstiinan olnu inämb ku õnnõ pallo.
Sääntsit videles egän antiigipoodin.
Säändse laivaga sünnüki-i sõita.
sääntsele närvipitsüsele ei piäq kiäkiq vasta
sääntse lepmäldäq inemisegaq om rassõ asjo aiaq
õnnõ sääntsel kõrral joud mullõ peräle, et tuu, midä ma olli pidänü kõgõ õigõmbas ja sündsämbäs tüüs, es olõki nii väega otsani positiivnõ.
sääntse mäsügaq saa-iq mere pääle minnäq
sääntse mürägu mehegaq ma taplõma ei lääq
sääntse umavoli vasta es saaq
sääntse tambigaq kavva vasta ei piäq
sääntse hapanu jutu pääle lätt süägiq räüges
sääntsen saison
sändse johtumisõ võimalus om null
Sääntsen vannusõn mõos vanõmbidõ lakjaminek latsõ pääle peris kõvastõ, nii et ka mu vastus tuu pääle oll naada ullimuudu mässämä määntsegi aoviidüssega, et umalõ tähelepandmisõlõ tõist tsihti anda.
sändse hologaq olõ-iq mõtõt aigo raisadaq
sääntse tümbägugaq om väega rassõ tandsiq
säänest asja väega toetas
sändside ilmogaq kuios hain väega viaunda
sändsist asost olõ-iq sündsä kõnõldaq
Säänsdsist auturitest paistusõ kõge inämb silmä kats, kiä mõlõmba alostiva kirotamist jo varrampa: Karl Rumor (kodanikunimega Ast) jo Noor-Eesti päivil, Valev Uibopuu 1930. aastil.
Säänsist kiränigest tulõs kimmäle är nimmada nöätes Peeter Lindsaar, kiä ol sündünü Vahtsõ-Antsla vallan ni eläsi pääle sõta Austraalian.
Säändsil tõõhetkil vällendätäs ummi tegelikke tundit ja suhtumiisi õkva, ilma vastandusõta.
säänest häädüst olõ es ma innembi tundnuq
säänest nalla olõ-iq joht inne olnuq
säänest muudugiq harotagu-iq hindäle mano!
säänest ohvrit saa-iq ma joht vasta võttaq
Säänest pingõt ja halva tunnõt olõ-i ma kunagi ildampa tundnu.
Arvati, et sääne rõivas pidä kavva vasta.
säänest asja ei saaq kuiginaq õigõs mõistaq
säänest teko ma hääs ei kitäq
säänest pilti es näeq egäpäivi
säänest johust tohi-iq müüdä laskõq!
taal mehel om kibõhust viländ tä tege kõkkõ kibõhõhe
taa miis om hõel ku saadan
tuul mehel ommaq traadidsõq hiusõq
tal naasõl om kistumaldaq terräv mudsu
tal naasõl om külgetükjä miis
Tuu õtak es helistä tä ka mullõ, ega ka järgmäne ega ülejärgmäne õtak.
taal om peris hää magu
Taal pääväl näüdätäs vällä umma armastust, peetäs meelen kalliid inemiisi ja tetäs näile kingitüisi.
Tuust pääväst pääle olõ-õs ma inämb putmalda.
Tuu päiv magasi kuu terve päävä...ja sai terves.
"Seo päiv saava külälidse tetä kõkke tuud, midä tulõ ütel sannapääväl tetä: puie ja vee kandmine, sanna kütmine, söögitegemine, sannankäük.
Taal pääväl tetäs ka mitmõsugutsit latsiüritüisi.
taal pernaasõl ommaq elon kõik asaq ribavallaq
seol pildil olõ-iq väega vika
Näile om katõt tarrõ vai sanna laud. Hingiao lõpun om hingi tennät ja nä jälq ärq saadõduq.
Seol oholidsõl aol om Eesti Maapäiv ku maa ja rahva säädüseperi iistkõnõlõja, joudnuq ütele meelele rahvavõimuliidsi Eesti poliitiliidsi eräkundõ ni ütisüisiga ni tukõn rahvidõ hindämäärämise õigusõ pääle, tarvilidsõs tunnistanuq Eesti maa ja rahva saatusõ säädmises astuq järgmädseq otsustavaq sammuq: Eestimaa kuulutõdas umin aoluuliidsin ja rahvaperäliidsin piiren täämbädsest pääle hindäperi rahvavõimulidsõs vabariigis.
tuusama rehk ku ma maaha kai sattõ kaartõst ijätilk päähä
taal kasvol ommaq leheveereq minkagiqperäst trullin
taal tiatril ommaq umaq kaejaq
seol tiatril olõ-iq umma majja
taast asast rohkõmb es kõnõldaq
seol tüül olõ-iq tulõvikku
taal tüül olõ-iq määnestkiq tullo
seldsi aastapäivä peeti uhkõhe
seldsi alostamisaastak
Selts pidä viil vastlõ-, jaani- ja mihklipäivä ni seo nuka laulja käävä ka muial üles astman.
seldsi tüün oll suur pöörähüs
kõgõ seldsi kuunolõk
seltskunnamäng
Seltskund matkaselle om rännänü üle jää tsillokõsõ laiu pääle mõttit kogoma, ma nigu nuur filmisäädjä olõ üten, et üles võtta rännäng mõttidõ sadamahe.
seldsielo
seldsiinemine
seltskunnatands
seltskunnatands seldsitands
Seltskunna varratsõmba käümise siiä saarõ pääle härgütäse kõnõlõma sääntsist asost nigu "paigavaim" ja "inemise kotus".
selts om jo aastit olõman olnuq
seol tütrigul om esiqolõmist
Jutuajamisi aigu pantas küttü muusõumi savvusann ja kellä kuvvõ kanti saa päävä lõpõtusõs sannan kävvü.
Seminääri päämidses tsihis om andaq ülekaehus seto sõnaraamadu kokko säädmise parhilladsõst saisost tüürühmä avaligul kuuholõkil.
Seminääri aoplaan
Seminäärist ossavõtminõ om massulda ja registriirmiseldä.
seminääril oll rahvit mitmõlt maalt
seminär läts kõrda
Seoniaoni olõ-i Kaika Suvõülikooli rektoril ammõdiketti olnu.
tsobohtuma
nikaniq nikaguq niikavva ku
Om löüt 13 sorti kimalaisi, näide hulgan om küländ pall'u 2. kaitsõkatõgooria alust Schrencki kimalast.
seeniq tsusit hüürläsepessä kooniq poksu saat
hallõmakõ kirändüs
köüt kuurma kablagaq kinniq
köüt räti päähä kotisuu kinniq
küsümüs miä taagaq tulõ
"Seo om suur vastutus ja rõõm tetä' midägi uman keelen ja umalõ rahvalõ," ütel ́ Helena Kesonen Uma Pido toimkunna volitõdu komisjoni otsussõst teedä' saiõn.
köüdet olõma
sepäq korjasõq pedäjäkukkõ et näid hüstegaq äksi pääl palotaq
pihtõq pihidsaq
sepäq tegeväq tüüd säü pääle
sepä riistaq
Sepik kah?
Sepigu olõs unõhtanu.
sepänagõl
pidi kuninga vasta plaani
tekk salmõ seldsiliisi naarutamisõs
sepp hoit verevät rauda pihitsidõ vaihõl
sepp pand ravva niildümä
sepp tege mõõka
sepp tsaga rauda
2016 süküskuun valõ Riigikogo Kandsalei mano luud arõngu perräkaemisõ nõvvokoda Kaljulaiu umas edemehes.[13]
servädüq ja servämäldäq lavvaq
Kõva helü ja ropu suuga, kannas rohelist paretti ja räpäst kampsi ja vinneaigsõt võrko, mille seen olõs kurat ́-tiid-mis.
"Ma taha pinni ja pinile om vaia süüki ja mängoasjo,"ütles Siiri.
Selle et muido om sul pia nägo käbrän ja pangaarvõq tühi.
tuustsaaniq
Selle et periselt om jo meil käen õnnõ olõvik?"
sago oll põhast üles tsollunuq
Seto jutusõ.
Seto kannõl.
SETOKIILNE KYNÕOPPUS
Setokiilne kynõoppus oppas lat ́si kynõlõma ja lugõma seto keeleh; pääle opmist piäsi latsõ ́ setokiildsest jutust arvo saama, umma esivanõmbide kiil ́t avvustama ja lühkokõsi setokiil ́dsit jutta lukõ ́ mõistma.
Ta oppusõ tähtsüsest om, õt koolilat ́s:
Seto keele helü ́, kirodamine seto keeleh (kakkõhelü, pehmendämine, korgõ y).
Seto keele helüsidõ õigõ välläütlemine.
Seto keele saaminõ, naabrite ́ mõjo tuu man.Keelelidse erijoonõ ́, näide tutvast tegemine.
Seto kiilt kynõlõja ́, näide arv.
Kynõlõminõ seto keeleh õgapääväelost, seto kultuuri tutvasttegemine.
Seto keele esisugumadsõ joonõ ́.
SETO KIIL ́ NI KULTUUR
Setokiil ́nõ aokirändüs. Aokirändüsõ algusõst.
Setokiil ́nõ kirävara.
Setokiil ́ne kodolugu praavidas seto keele mõistmist, tege latsõ ́ tutvast kodokotsõ loodusõ, aoluu ni piirkonnah olõvide kaemist väärt as ́joga, ummi inemiste ja kombidõga.
Setokiildse näütemängo ́.
Verska Seto Talomuuseumi külästämine.
Lat ́si hindä kirotõdu setokiil ́dse kirätükü ́.
Setokiil ́nõ raadio. Pildialbom "Setumaa".
Setokiil ́dsidõ jutta lugõmine.
Kirodada ummist ni uma kooli vai ka valla as ́ost aolehele "Setomaa". Ummi jutta vai laula saatminõ setokiildsidele ülekaemistele.
Setokiil ́dse lühko jutu kirotamine uma kodokotsõ vai Setomaa kotsilõ kätteantu pikebä kirodusõ vai pilte abiga.
Setokiil ́dse luulõtusõ kirodaminõ.
Setokiil ́dse kava kokkopanmine (siih om laula, tandsa, mänga ni sõnoline jago), taa är ́ opmine ni ettekanmine.
Setokiildse kirotusõ hin ́dä ette ja helüga lugõminõ.
Setokiil ́dside laula, luulõtuisi, muinasjuttõ vai luhkokõstõ juttõ kullõminõ.
Setokiil ́dside jutta küllõmine lindi päält (opitu ́ teemaside perrä), tüüülesan ́dide täütmine taa perrä.
Setokiil ́dse luulõtusõ ilosahe ettekanmine.
Setokiil ́dside pallo vai laula illos ettelugõminõ.
Setokiil ́dside ristsynnõ tegemine ja är ́ arvamine. Setokiil ́dside mänga kokkopanmine. Klassi vai kooli aolehe numbrõ välläanmine seto keeleh.
Setokiildside tekste lugõmine, näist arvosaamine, uusi tiidmiste löüdmine.
Kirätükke ümbrepanmine seto keelest eesti kiilde ja vastapidi.
SETO KODOLUGU
III Seto Kongress. Setodõ järgmädse ́ kongressi ́.
Seto Kultuuriprogramm.
Seto Kuningriigi päiv Mikidämäel 2006. aastagal
Seto Kuningriigi päiv.
Seto laulupido ́ ja leelopäävä ́.
Heränemisaig Setomaal.
Setomaa Arõndusseltsi ja Setomaa Tsihtasutusõ luumine.
Setomaalt peri teedä ́ inemise ́.
Setomaa Valdo Liit Seto Arvudileht Erika Klaats: Setod valisid uue kuninga, Maaleht, 4. august 2008 Ethnographische Forschungen auf dem Gebiete der Finnischen Völkerschaften. III, Die Volkstrachten in den Ostseeprovinzen und in Setukesien 1909. Teos digiteeritült digitaalarhiivin DIGAR
Setomaa Valdo Liit Seto Arvudileht Erika Klaats: Setod valisid uue kuninga, Maaleht, 4. august 2008 Ethnographische Forschungen auf dem Gebiete der Finnischen Völkerschaften.
Setomaa Valdo Liit.
Seto rahvalaulu umaperä, ta vorm ja teema ́.
Seto rahvaryiva ́.
Seto sõlg.
sagolump
settekaiv
saistkiviq
saistkiviq
seto and latsilõ savist pordsopilli
Setoq ehk setokõsõq om õdagumeresoomõ rahvas, kink põlinõ elokotus om Lõunõhummogu-Eestin Setomaal.
Setoq ehk setokõsõq om õdagumeresoomõ rahvas, kink põlinõ elokotus om Lõunõhummogu-Eestin Setomaal. Setosit arvatas kokko ollõv päält 10 000.
Setoq ommaq õigõuskliguq, a näil om alalõ ka vanno maauso uskmiisi. Nä kõnõlõsõq võro keelele lähküt seto kiilt (üts lõunõeesti keelist).
Setoq ommaq õigõuskliguq, a näil om alalõ ka vanno maauso uskmiisi.
Seto harost sai tuntus Paul Haavaoks, kiä oll külh päämidselt eestikiilne kiränik, a saman kimmä paigatunnõtusõga, miä tulõ esieränis häste vällä timä luuduslüürikan.
Seto ja võro kirändüse vaihel nakas toimuma villäkas dialoog - nii tul seto ravuslidsest liikmisest toukit võro liikmiste ni vastapiten, nisamatõ või nätä ka näütüses iilmänge võro draamakirändüse sünnüs õkva seto haron.
Setokiil ́dse jutu (oppaja, hüä keeletun ́ja kodokandist, vanavanõbide vai vanõbide, lindi pääle võõdu ́ setokiildse jutu) kullõminõ, taast arvosaamine.
seto kuninga Peko maapääline asõmik sootska
setonõ sõna
setol oll täütätönn perä pääl
Setomaa ja setodõga köüdet teema tulõva Kauksi Ülle vahtsõban loomingun kõrduvalt vällä, näites om tä kirotanu seto ooperi "Kalmunäio" libreto (1996). Seto asi paistus vällä ka luulõkogon "Käänüpäiv" (2003).
seto naisil ommaq Vinne hõpõrahhost keediq kaalan
seto näioq kanniq pään vanikit
seto kirotus
tsiberi nulg
sibivitäi
sipul om üts lauk
sidõpataljon
tsitronhapas
tsitronigaq tsäi
köüdüs
Köüdi paila uma puust mängomaja külge, mink katus är käve, ja tirõ tuu hindä perän parketti piten.
kuunhoitja leping
kokkokliipjä munavalgõpulbri
tsiaq saavaq häste põrsit
tsiga jürä hambit ku vaglaq seen ommaq
tsiga panti nuuma pääle
suidsupakk
tsiga röühkeles sulun
siginemisvõimugaq siginejä
sugulinõ elläi om kiä pallo poigõ tuu
sugulinõ
siginemisnõidus siginemiskunts
märke kokkolepüdüq tähendüseq
valvõq panti pääle
tsihtsäädüng
Tsihtkaitsõvüü mõtsu kaidsõtas naidõ luudusliidsi vai puulluudusliidsi elukundõ hoitmisõs.
tähetüs
tsihiperi annõt raha
Sääne tsill ́okõnõ, sarviga nigu.
Siiä' kavvõlistõ mulda sai pallo näid maetus.
siiäq majja täl inämb asja ei olõq
Siiämaani mõtlõs hollandlanõ tõõnõkõrd, et mis tsihiga küll sääne andsak lipsimuutminõ oll ette võet ja kas tuu mano ollkäkit eestläisi jaos määnegi õnnõ näile arvo saia salahanõ tähendüs.
seoniqaoniq olõmiq söögigaq vällä tulnuq
siiäq om hulga inemiisi kokko kogonuq
siiäq om ütekene perrä jäänüq
tahaq päseseq opma õnnõ anniguq
Taha raamatulõ omma kogutu pildi', miä andva aimu Karula kihlkunna vanõmbast käsitüüst - sälärõivist, tarõrõivist, anumist, ehtist ja tüüriistust.
Taha raamatulõ omma kogutu pildiq, miä andva aimu Karula kihlkunna vanõmbast käsitüüst - sälärõivist, tarõrõivist, anumist, ehtist ja tüüriistust.
Siiä.
siiäq-sinnäq olliq mõnõq lilliq istutõduq
taaha tallo om vaia vahtsit massinit
"Taha' tulõ mu' arbuusinurm," ütel ́ tä katõaastadsõlõ Mialõ, kiä vanõmba sõsara toimõndamiisi põnõvusõga kai.
tsiibõrus
tsiibõrus
siidine
solgasukaq
siidikleit
siidipluusõ
siidirätt solgarätt
siil pupatas nukan
siil tsuhkatas
{vanasõna} Siimon sääd silla Nikul lüü naklogaq kinniq
Kuis olõs, ku jäässimi kõrras saisma, tulõssimi umast moodulidsõst loodsikust vällä ja jäässimi suvõs taaha madalahe vette paigalõ.
Siin Eestin kasusõ hädä puhmu otsan.
Tan olõ-i midägi kõnõlda.
uma päägaq ei toheq siin midägiq tetäq
tan eletäs väega piinühe
Sääl peeti ilosis valgit vai hellehahku villatsiid ülerõivit.
siin jaetas hüvvä tulõq ruttu jagonikus muido jäät ilma!
tan järven muud olõ-iq ku ahunaplõksiq
siin ja sääl oll hain viil vihmast likõ
Tuu man pand mõtlõma, et sagõhõhe olli noidõ kombidõ ja pruukõ man islamilõ umadsõ joonõ läbi kasunu hoobis muistidsõmbidõ, nõidusliidsi juuniga.
taa man piät nimmama et nuhklus oll ülearvo kõva
tan käü egäsugumaidsi asamiihi
tan nukan olõ-õiq elo viil vällä koolnuq
siinkandin es saaq kiä tälle vasta es
siinkandin liigus kahr
Siin kasusõ mitmõsugumadsõ kunstipuu.
Selle om hää, et SEB om parõmbahe ku kunagi innembä valmis tuus, et inemise' rohkõmb teedä' tahtva'.
Siinkotsil või pakku' üte lihtsa retsepti, et är' tunda', ku mõistlikult sa umma rahha hoiat.
Küsümine om, et kas hirre-eihtüs sündü tan, põh ́amaa mõtso seen vai kongi muial.
tan koolin kääväq rikkidõ võsokõsõq
siin joht nälgä pelädäq olõ-iq
siin lähkün kaivõtas merehüst vällä
tan majan om vastavõtlik rahvas
tan majan olõ-iq määnestkiq kõrda
Näemi, et hinnäst varga ja narkomaanina esitlevä Ilvese Aapo ilman lövvüs ka ehe kiindumine naasõsse ni "luuja" esi, kinkalõ kauni iist tenolik olla:
tan mõtsan kasusõq tammõq ja saarnõq
Tan mõtsan om hulga essütäjit
tan om jõõperv niguq pistüline sain
tan oll mitu lobotkat
siin oll pallo kaemist
tan ommaq kogosaq huunõq mitte lajalidsõq
Tan om häste illos, kondensiirunu viitsilga' omma' pääl.
Tan om häste vahva pilt, kon nahkhiir om üten uma tüüpildse saagiga, kiholaisiga.
Tan om teedüs ja kirjapandmisvõimalus 1. oktoobri Mõtsamuudu Kunnakoorin ütenlüümise kottalõ.
Tan ommaq inemiseq ulliq ja tikõq.
Tan om jäl üts kanaristumõtsu kasv, seo om sõs harilik kanarik, miä jõud kassu' nii nälädsembät sorti palo pääl ku ka samblõsuu pääl.
Tan omma' kats kõgõ harilikumbat kanaristu- ja palomõtsa samblõsorti.
tan om kõik nii nurõldõ et halv pääle kaiaq
tan om kõik nii laokillaq et halv pääle kaiaq
Tan om meil klassikalinõ koobaliblik paadsapuu vaksik (loogahiitjä), kiä om Piusa kuupõn... võt ́maliik... ei saa' õkva üteldä, selle et talvõl jo elo kooban ei käü'.
Tan om no' mii' kõgõ harvõmb nahkhiir, tan kooban.
Tan om meil üts harilik talvitaja liblik - pääväpaabusilm.
Tan om meil võimalus nätä' ütte väikeist juppi viialodsõst kihte sõitmanakkamisõst, selle et neo' liiva', ku naa' värskilt saistusõ', jää ei' edimält püsümä, ku om kaldõ pääle saistuminõ.
Tan ommaq määntsegi kaardiq, ommaq siin seen.
tan ommaq muq kasuq ka mängon
tan om midägiq paigast ärq
tan ommaq kõik puha võõraq
Tan om tegemist tüüpilidse palopedästüga jo'.
tan ommaq tüütegemises hääq oloq
siin om üts pügü villo
Tan om üts hain kah, palo härghain, minkalõ tulõva ilosa kõlladsõ' häierme'.
tan om eskiq valgõgaq hirmsa sõitaq ammuq sõs viil pümmegaq
Tan om viil üts palomõtsulõ umanõ sammõl, lehviksammõl, miä omgi sääne lehvigu kujoga, lapikunõ ja nigu olõs sulgist tett.
tan piät väega hoitma et ei sataq
Siin peetäs hällüpäivä esiki aastagadsõl latsõl.
tan ommaq pesäq katõl kotkapaaril
Tan Piusan omma' nii klaari viiga lumbi', et tan harivesiliku' ei jääki kavvas vette. Nä tulõva pääle siginõmist viist vällä ja eläse' ja söövä' kuiva maa pääl, nikagu ilma' omma' jälleki jaheda' ja om vaia minnä' talvitama.
tan olõki-iq õigõt villä palas kõlgas om
tan olõ-iq pinil ka kon maadaq
siin olõ-iq joht midägiq säänest mink peräst võhlitsõma piäsiq
tan olõ-õiq määnestkiq katsildõmõtlõmist!
tan olõ-õi määnestkiq essümise ohto
Tan parhilla' sälä takan om üts tüüpiline kinä kanaristumõtsa lapp, midä tunnõt är' tuust, et hulga sammõlt om maa pääl nätä' ja muidu omma' kanarikulisõ'.
tan lääväq mitmõ riigi huviq ütstõsõlõ vasta
kotussildõ om lumi joba põlviniq
seo nuka nurmõq ommaq savidsõq
Tan sainan näemi viialodsõ kraavi ütte perve.
seod ümbrekunda tunnõ ma häste
tan tetäs kalakondserve
tan võõbatas sõidutiid
üleminegimaa üleminegivaih
haina-samblõsuu kasvopaigatüüp
läts vinne usko
"Siiri ei küsü' inämb pini kottalõ, "ütles imä esäle.
SIIRI ja kolm Ottot
Siiri ja Otto' mängvä terve päävä kuun.
Siiri juusk valla tegemä.
Kolmas poiss tulõ Siiri mano.
Siiri hüppäs pistü.
Siiri lätt imäga söögipuuti.
Siiri lätt umma tarrõ ja istus sängü pääle.
Siiri roni kolmanda kõrra pääle.
"Siiri! Mille käro om pinisüüki täüs?"
Siiri mõtlõs tsipakõsõ.
Siiri näge redeli pääl kolmõ poiskõist. Nä kaesõ' uudishimoga Siirit.
Siiri raputas pääd.
Siiri roni treppi piten järgmädse kõrra pääle ja helistäs preili Tuupasõ ussõkellä.
Siiri kaes pinisöögiriiolit.
Mitte midägi ei olõ' tetä', mõtlõs Siiri.
"Siiri vaht õnnõ aknõst vällä," om imä murrõn.
Sõs käävä nä jõõn tsuklõman ja üts vibu lätt vooluperi är.
Remondimehe es olõ sukugi õnnõdu - sann oll hääs palgas tüü iist ja perän olli sannalisõ nii väsünü, et pidi kaema, kuis autoroolin magama jäämäldä Talnalõ jõuda.
Sõski ei putu siit auturitele umatsõ nala, ehk nigu om ütelnü Rahmani Jan: "Muiduki om kõigil nail lukõl määneki väiku kiiks seen.
Sõski jäi Musi ütskõrd auto ala.
Tõisildõ paistu-õi välläst midägi, a mi hindä siseh omma' vahtsõ märgotusõ'.
Sõski - nigu õkva iinpuul võroteemalitsi luulõtuisi puhul näimi, - lövvüs ka nail rassõlt mõistõtavil, nalju takka hinnäst käkvil auturitel vallaminekit.
Sõski om timä kõge suuremb pannus olnu võro proosa kujunamislukku. Tast tasus maini nuursuuraamadut "Hõbelusikad" (1998), kon pruugitas eestikiilsen takstin võrokiilset tegelaskõnõt, ni mälehtüisliidsi lühükeisi juttõ kogo "Mo süämen ja meelen" (1996).
Sõs kuulutadas vällä ka kuurõ kirjapandminõ pidolõ.
Sõs läävä inemise vällä rakette kaema.
Sis lüüdi akõn halastamatult (??) kinni' ja laulopido läts edesi.
Sõs ma otsustigi, et jää terves umas elos kokko Eestiga.
Sys ma tunnõs, et ku ma ykvalt kykkõ vällä ei kynõlõ, mia taht, vai kyik tõõsildõ käändäq; ma või saiaq viil määntseski piäaigu noorõst, kõhnast ja pikki hiussiga meesterahvast; nii ma ähvärdäs pussijuhti näpoga ja osatas selgen eesti keelen:
Vot sõs ma sai arvo, et timä jaos tuu olõki-ei niisama jutt, a mino "ärkõnõlõminõ", hindäga üten vidämine.
Sõs nä söövä, kõnõlõsõ juttu, tandsva, sõs jäl söövä ja nii edesi.
Perän oll timmä nätä inämb päävädsel aol kas üte naistõrahvaga vai latsõkäroga vai mõlõmbaga.
Sõs närvehtäs, mädänes ja saa jälkinä'...mullas.
Sõs olkõ niimuudu, et maq olõ vaesus ja vanadus ja saq olõt ull ́us.
"Sõs om pääväl lihtsämb nõsõda," kõnõlõs inemine.
sis om tah jälkina mõts
sõs om süä rahulõ
Sõs või tähele panda viil tuud, et hainarindõn om nätä' sõnajalgu. Tuu om kilpjalg ja tuu näütäs, et kunagi om tan mõts palanu.
Sõs om timä nigu naanõ, kink sisse om illos lämmi üsk käkit.
Sõs otsidi üles küläpoodi mant tutva joodik vai mõni täüsiäline sõbõr, kinkalõ raha anti, et poodist joogi ostasi, (10-15 kruuni võtt vanamiis vaihõlt hindä 2-liitridse ollõ iist).
Sõs pidi silmi sisse tegünemä kulla helge' ja palavik pidi üles tulõma.
Sõs saamiki või-ollaq Ulli Jaagu hindäle esäs.
Sõs sa läät tõsõlt puult majja sisse ja sõs tuut kaardiq vällä.
Helises nii kimmähe, et sünnüs tahtminõ hõigada': "Tulkõ', tulkõ', pido nakas pääle!"
Sõs ti tervüses.
Sõs tulõ tõnõ ja joba kolmas ja edesi pini inemise inämb rehkendüst pitä ei viisi.
Sõs tullgi meil Vikaga seo mõtõ, et teemi papakonkursi.
Sõs tull suvi ja ma sõidi üten perrega tõõsõ vanaimä mano Eestihte, kiä elli vast viil vanaaolidsõmban maakotusõn, ku madjari vanaimä.
sis pea paistus moro päält Kanepi,"
siist saa eiq ütskiq hingeline meid kätte
tast küläst om peri hulga kuulsit inemiisi
Siist lövvät põnõvat lugõmist ja kaemist pall'udõ asju kotsilõ, a uma silm om iks kuning ja selle tasus kimmäle ka Sul hindäl siiä paiga pääle tulla'.
Tast lövvät teedüst Karula rahvuspargin tettü uurmiisi ja projekte kottalõ.
siist om kassin kilomiitre timä majaniq
tuust pääle kullõ-õs tä sukugiq
haariskõllõma haaraskitsma habahõllõma
tast tulõ kibõhõhe ärq paedaq
siist Võrolõ om inämb viitkümmend kilomiitret
tsakikääriq
kakk kakk ja ärkiq kaksas
sillaq tammiq tiiq käügiq kanaaliq jt ehitüseq
Silla (Labassaarõ) oja ja Arujõgi (Räü oja) juuskva' ummakõrda Harglõ ujja. Ubajärve oja, miä nakas Ubajärvest, juusk Ahli jõkkõ ehk paigapäälse nimega üteldült Urga.
silla lavvaq ommaq kimmähe kinniq
silla viir
ilma kattõldaq uulits
silmi terävüs
silmäq niguq hüdseq
Silmä kinni, võti hirmsast pudõlist klõnksi ja maik oll viil mõromb ja hirmsamb, ku ma olli mõistnu ette kujota.
süä läts hallõs ja silmäq likõs
silmäq lätsiq likõs
silmäq ommaq tsoppa jäänüq
silmäq ommaq ärq rahatunuq
silmänägemine om tuhmis jäänüq
silmäq lääväq likõs
silmäq lätsiq vett täüs
silmä nakkama V putma
silmähambaq
silmälakaq silmälavvaq
silmälavvaq piliseseq
silmäle tõmmas vesikelme pääle
silmälumja
silmänägemine oll jäänüq armõtus
silmänägemise tagasitulõk võtt aigo
silmä pääle viskama kaehtama kaehutma
silmäpiirile tull vahtsõnõ tüükotus
taivaveeren liiku tsillokõnõ täht
taivaveeren tinõtasõq mäeq
taivaviir kattõ hämo sisse
taivaviir om undsõn
taivaviir kattõ undsõhe
silmä sarvkestä vigahusõq
silmätsilgaq
silmä võrkkihi pääl tegünes pilt
udsu tulõ silmi ette
silmäq nakkasõq kiretämä saa-iq inämb lukõq
silm tii-iq vaiht
pümmeslüüjä naarahtus
vallus valgus
silmäq punnin kunn
kaes minno võõrildõ
kaeskõlli kellä
kai kokkotulnuid inemiisi tähtsähe
vardidõgaq koet vest
silm om nägemisriist
kivijürräi om hussi muudu kala jõõn eläs
silmussõq lõksiq võrguq jt püvvüsseq
silohaud
silesti hiussit
tõmmas tii tasatsõs
tege hinnäst haigõs
Sullõ miildüs kimmähe kala.
Sa nakka tuus, kinkas kõgõpäält esi tahat.
saq joba platsin!
sinikadsõ hõngugaq valgõ
Saq muidoki.
saq olõt jo ainukõnõ!
kiä sinno külq kittäq joud!
Sa olõt tark poiss.
Saq olõt tüürmann.
Saq olõt vaesus ja maq olõ vanadus.
Sa olõq vakka ja käüq Vilsandi vikahdimulku!
Saq?
perodaq saq maq sõvva!
ütsindä saq tunnõt timmä häste
sinno om pini purnuq
sa olõt ärq pesset
sinost om rasõhõhe üle käüdüq
sindrinahk
tsinebiplaastri
liha- moosipiirak
Suidsuliha-makaroonisalat
Suidsulihasalat ananassiga
Sihihallitusjuustoga täüdet eläjäliha, miä andas ette verevä veini hämmätüse, krehvtidse aiaviläsalati, spargli ja ahokardohkidõga
tsigapardsiq ommaq suurõmbaq ja tublitsõmbaq aq piirpardsiq ommaq vähämbäq
tsigaparts
jooviga kasvopaigatüüp
sineninni kasvopaigatüüp
Sinimäe looming jäi väikukogotsõs, Kangro kirot tuudvasta paljo ni timän om mitmal põhjusal nättü ka võro vaimu edesikandjat nii kodomaal ku peräst sõta pagulusõn.
Sinine tähendäs herksüst ja mõttidõ puhtust; valgõ rahhu, vallalisust, kuuhtüüvalmidust; rohilinõ vabahust ja igävest ello.
Sinine tähendäs herksüst ja mõttidõ puhtust; valgõ rahhu, vallalisust, kuuhtüüvalmidust; rohilinõ vabahust ja igävest ello. Lillihiädseq om sõprusõ märk, timä säidse kruunlehte säidse baskiiri hõimu. Sinine ja valgõ värv ommaq samaq Vinnemaa lipuga, tuuga näüdätäs sõprust Vinnemaaga.
sinistämä
sinitses minemä
sinidseq tummõq silmäq
Sinitside silmiga, helehide hiustõga Põhjus arvas, et tegemist oll hapnidõ kapstidõ vai kodoleeväga.
sinivalas
taha-iq kuigiq sinnäq minnäq
sinnäq tohe-iq minnäq
sinnäq lätt buss egä tunni ao takast
sinnäq minekigaq olõ-iq kipõt
sinnäq oll nii pallo maad niguq tollõmadsõniq majaniq
sinnäq om õnnõ kats kilomiitret maad
sinnäq om vaivalt puul kilometrit
sinnäq om viil mitu päivä
Sinnä sai hõlpsahe üles.
sinnäsamma, tuu pedäjä mano
sinnäq sõit rong
sinnäq tull ostjit Riiast ja kõigist
suq iist käki eiq midägiq
suqkaq üten om meid neli
suqkaq üten mul oll julgõ ollaq
suqkaq om egäalasi üts hädä
suqkaq om kõgõ üts hädä
sinno tulõ pääväst päivä hürmütäq
su üllenpidämine lätt jo üle õgasugudsõ piiri!
Sul säänest rahha olõ-i.
suq pääle võit egän asan kimmäs ollaq
suq suuv om mullõ tähtsä
sust usknu es taad ilman
suqsugudsõ nohkatsigaq lätt igäväs
su tüü om külmämassinidõ kõrranolõgi iist huult pitäq
Su vahtsõ suurrihä vai?
Su vastus avitas alalõ hoitaq ja uuriq täämbädse päävä nuuriperimüst. Vastus hoitas alalõ 1927. aastal tettü Eesti Rahvaluulõ Arhiivi kogon "Kooliperimüs".
kuklasõmuna
siput kurgilõ suula pääle
siriine laul
hädäpassun unnas vaiht pidämäldäq
tsirelipuhm
Siret om peri ja nä koliva Mustamäele.
Siret om seoniaoni ütsik ja eläs üten uma katõ latsõga.
sirgõ ja sillev puu
sirahtuma sirguma
õgvõndama
tsikõrd kriidigaq tahvli pääle
tsukõrd lehe veerest veereniq täüs
õgvõmbahe õgvõmbalõ
sirgõ saisangugaq nuurmiis
õgõv huulits
õkvaliikminõ
kasvi üle külä ilosas tütrigus
tsirklit pandma
tsirkligaq mõõtma tsirgõldama
Tsirp
tsirkaq marinaadilõ ätikät manoq!
ai käe pikkä
kai lehe läbi
siseasaq
sisekund
sisemädseq
sisehelüq
sisemajandusõ kogotego
sisemäne ilo
sisemäne uss oll lukun
sisemäne verejuusk
Siseministeeriumi regionaalministri büroo uut plaane järgmädse 10 aastaga tsihte kotsilõ ja toetas projekte ettevalmistustüüd.
hindä seen ma naari taa jutu pääle
pand hääd uskma
sisseand ja välläand
tulkõq ütsi sisse!
sisseminek keelet!
Sisepagoladse rolli trehvänünä kolisi Eller 1970.aastide algusan Karulahe - taa kolimine ja lahkulüümine ammõtlidsest kultuurist sai ka ummamuudu tõõndusõs taa kotsile, et mõttõkogo, miä kuts "tagasi juuri mano", om teostõdav egapäävätsengi elon.
lüüq sisse PIN-kuud vannaq PIN-kuud!
seest ületegemine
hingest oll tä õnnõlik
hengen arvssi asa hindä süüs
tsisist ja pallõl vaikust
sisseastmiskatsmisõq
harinõma
ALOSTUSÕST
Sissepäsemine kõigilõ massulda. Hulgahna tulõminõ vai huvikäügi telmine pallõmi kokku leppü' Karula rahvuspargi telefonil 782 8350 vai e-postiga karula@lk.ee
sisse pandma
sisse piirdmä
sisse säädmä
sissesõitminõ keelet!
tiimärk miä lupa-iq sisse sõitaq
tuloq ja minoq
sisse sadama
ärq virotama
Sisujuht
Sisus
märgüsseq sisu ja vormi kotsilõ
Sisolt peegeldäse slämmiteksti modernset ello kõiki timä probleeme, meediälembusõ ja muudõga.
Kursusõ sisu seletüs:
tühi ettekannõq
sitõmbahe sitõmbalõ
vindsõ miis
sikkõ savi
tsitsirätt
sais om noq sääne
vansõ mõttõn kõiki ummi oppajit
Siuru jakas Nuur-Eesti algatust, a kirändüste tull taal aol paljo vahtsõstuisi ni katsõtuisi.
Siuruga ütel aol pruuvseva taan kätt Erni Hiir ja Alber Kivikas, illatsõmba paari aastakümne üts kõge avangardsõmpi kiränikke oll Paistu kihlkunnast peri Johannes Barbarus.
tsiiksna tsiidsnä
sündmäldäq üllenpidämine
sündmäldäq kleit
Skandinaavian sai sann peris umas viil 11. saandil.
skeemakaart
moroplatsõ pääl häitsiq tsireliq
skype: mari-liisa
jõõrdõlõma
slaavi keeleq
trikimiis
tragi pensionär võtt varga kinniq
sõba otsõn ripusõq totuq
Sõbõr tuudi tornist alla ja saadõti haigõmajja.
sõbõr kink pääle võit luutaq
sõbõr tekk meile üte tembo
sõbõr noksas minno
Sõbõr oll vanõmb tedä, pikk ja peenükene ja küländ vaganõ, kinniline.
Sõbõr pess trummi ja näge väega punk vällä.
klapis tävveligult
sündsäq rõivaq
saiq ku tsiga lambagaq kokko
klapitas jupiq kokko
tege hinnäst tütärlatsõgaq tutvas
õigõ aig pääle naadaq
sõbraq istõq ja körbeq tsäid
sõbraq käveq ütenkuun kurõmaran
sõbraq kutsvaq tedä nalla peräst Elfride-provvis
sõbraq ommaq ütstõõsõlõ aastidõgaq võõras jäänüq
sõbrast ilmajäämine oll üts kõgõ halvõmb lugu timä elon
sõbõr piät sõpra avitama
sõbrõmb
sõbranõ vihalinõ hää halv arvaminõ
A sõbra elli täga kuun viil mitu kuud, Ra koras hindä ümbre peris pallo kullõjit, nakas ka raha iist loengit pidämä ni ma näi päält, kuis mu hindä sõpro ja naabridõ hulgan tegünes usolahk.
sõbraq olliq nõnatsikku kuun
olõmiq iks sõbraq edesi
Sõtu ni palangide peräst om Tarto keskao vanastliinast alalõ püsünüq õnnõ paar ütsikut hoonõt.
sõda es putuq mi peret
sõda jätt huunist perrä pallaq tulõasõmõq
sõda häöt liinaq ja küläq ärq
sõamiis higo uma mõõga teräväs
sõda häöt riigi majandusõ
sõda lõppi miiq võidugaq
sõda oll rahvalõ väega rassõ kandaq
sõda om timä unistusõq häötänüq
sõda putut meid halusahe
sõda es putuq mi peret
sõda tege häti
sõda tõi häötüst
sõda tuu õnnõ häti
sõda uskmaldaq rahva vasta
vädsähtümä
tsaustma
tapõldi viimätseniq veretsilganiq
sõamiihi käkk pümme
soldaniq argsiq liini
sõameheq kaidsiq liina küllä umma esämaad
soldaniq lääväq rindapiten liina poolõ
soldaniq lasiq täppi
sõameheq olliq kõvva sõariiston
sõameheq säediq ritta
soldaniq saadõdiq liini pääle
soldan oll pääst ärq käändnüq
soldanirihmaq soldanirakmõq
soldanisaabas
soldanidõ miil oll hukan
sõamehe värk kaald kõgõ veidemb 40 kg
sõamiis piät kõgõst läbi minemä ütskõik miä ette tulõ
soldan mõsk ummi jalgrätte
sõamiis rutas käsko täütmä
soldan visas pikäle ku laskminõ pääle nakas
lämmi ilm jäi pikäs aos püsümä
lämmi ilm lasõ-iq eläjil talvõunnõ jäiäq
sõgli sõglagaq liiva
valiti nika ku löütigiq paslik kandidaat
lämmi merevuul
truup
lämmi õhk lätt põha puult tulõja külmembä õhugaq segi
lämmi mõsu
mustas palanuq palgijupiq
hüdsele palanuq koolnukihäq
kaiq hindäle puutri
tegeväq latsi
hüdsetükü vannus panti viiendähe aastagatuhandõhe
lämmi vesi om ärq oigahunuq
lämmi vesi om ärq oigahunuq
lämmi vihm pand haina halõtama
Lämmi võiuleib
tsolma püretämä
tsolluma püretümä püürdümä
sõit laivagaq Suumõ
sõidaq kõvõmbahe!
sõidamiq Taani võikõlõma
sõida hummõn päävävalgõgaq edesi
sõidaq no mõistligult midä sa kupatat!
mineq mõtsa!
lasõq tan tassa tii om nilbõ
sõidaq hillä üle silla
sõit om viis tunni pikk
massina tehniline pass
massinidõ lõpmaldaq vuul
sõiduregi
Sõiduregi
sõidutiiq olliq esiq korgusõ pääl
sõidutiid piirdväq joonõq
sõiduriist
sõimas nii et terveq külä helises
sõimas tüütäjäl näo täüs
sõimamiisi
seimiq ja jõimiq viländ
seimiq liha- ja kurgilipsõgaq võiuleibä
seimiq lõunas partsi
seimiq massasuusti
mi sei ummatettüt leibä ni ummiküdsetüisi kuukõ
seimiq pelmenne hapnõkoorõgaq
seimiq soolatut kalla
seimiq suurmaruuga
kromp om hobõsõl ja lehmäl kohe hain sisse pandas
hõdsonõ järveviir
hõdsonõ järveviir tõmba-iq rännomiihi
suumõts
sei niguq krõksna
sõira- ubinakiilaq
sõira tetäs iks jaanipääväs
sünnipäiv tull Põlva-tätäl
läts Riiga äriasjo ajama
sõitsõ auto unikuhe
sõit muro pääle
läts hummogudsõ siiblaivagaq Suumõ
sõit nurmõ viirt piten
sõitsõ siinde
sõit tsihtrahho iist välämaalõ
sõit võlga masmaldaq minemä
inemiseq tulliq bussi pääle
sõidimiq läbi vedelä mua
sõidimiq mäkke üles
sõidimiq Pärnohe üle Tarto
sõidimiq suvõmajja päält jaanipäävä
Sõidi rahun bussiga liina poolõ, ku äkki kuuli takastpuult vanõmba meesterahva hellü mõrostaman vinne keeli kinkagi pääle.
sõidi suvõs vanaimä poolõ
Sõidi Talnalõ. Bussi aknõst
sõidi tõõsõ klassi vagonin
Sõidi üts suvõhummok autoga Pärno liina piten.
sõa ao latsõq
sõa aol saadi varra mehes
sõa aigo sai leibä väega kimmähe normi perrä
sõaao mäletämiseq
sõaaost kõnõldas hirmsit juttõ
aastaq inne sõta
sõaullus
maailm päält sõa
päält sõa käveq inemiseq pia üttemuudu rõivin
sõakäügilt tuudi üten sõahääd
sõapesä
{luulõlidsõlt} väe viirdümine
sõalinõ opõratsiuun läts kõrda
sõalinõ ülekaal
sõalinõ alaqhiitmine lätt edesi
Sõa lõpun lätsiva Adson ja Under Ruutsi, kos mõlõmba tegeli edesi ka kirändüsega - Adsoni illatsõmbast kirätüüst omma eriti huvitava mälestüse, minkast osa kõnõlasõ Võromaast.
sõameheq ommaq tävven riiston ja rõivin
sõa jõrksna
sõan hukkasaanuq
sõapagõhõjaq pagõhõsõq sõta
sõapagõhõjaq paoskõlliq nädälide viisi mõtsan
Sõa põhjusõq
sõamõrdsuk
sõasäädüse perrä es päseq inemiseq liikma
ärq verihtü sõan tuud tapmist ja kõkkõ
sõaveli
sõaväe riigipüürdmine
sõaväe nüüvriq
väe all olõma
väeteenistüs miildüs naisilõ kõrrast inämb
sõda tull liina
sõaväli
Üte poolõ pääl tapõliq Taani-Norra, Poola-Leedu ni Lübecki vabaliin ja tysõ poolõ pääl Roodsi.
sokolaadikumpvek
sokolaaditahvli
sokulaadi, koorõ, muna ja tsukru kallõrdus ijätüse ja sitigähämmätüsega
munakuuk sokolaadigaq
sokolaat oll ijätüsest makõmb
sokolaadin om hulga kalorit
tsolgand
tsolgudiq ujan jalgo
tugõmisstreik
kõrralinõ firma
hindä sündsä üllenpidämine
tsolask
solknatõvõ võit ka söögist külge saiaq
tsolk hiideti uulidsa pääle
sõlmas niidiotsaq kokko
sõlmliganõ lang
teiq piirikokkoleppe
sai kipõlt vahtsidõ inemiisigaq tutvas
köüt rätinukaq lõvva alaq sõlmõ
sõlm and aigopite perrä
sõlm om lopõ
vaba aokirändüs
Kavva tsõõr ümbre käü, olõnõs ilmast. Ku kõrraga väega kõvva külmä tulõ-õi, või taa ümbre kävvüq mitu päivä, inne ku kinniq külmäs.
lõial olnuq rahvas sai priis
ütel seldsiliisile nimme halvastõ
hõel ütlemine
ärq pahasi
sorrõ liiv
teräline lumi
sõnnogaq purõma
sõnnogaq mängiskelemä
Nimisyna ́, näidõ käändmine.
sõnnoräüss
sõnaq kattõq linnugi mürinä sisse ärq
sõna ettetulõk tekstin
sõnajala kasvopaigatüüp
sõnajalg om ioskasv
sõnakas miis
sõna tarvitaminõ piltligun tähendüsen
müütläne müütnik mürk mürkläne ugalanõ
sõnalõ om ant vahtsõnõ tähendüs
sõnno kokkosäädmine
Sõna niigri
Nii s'aksa- ku ka prantsuskiilne sõna om seo ilma aigo halvustava maiguga.
sõna om võlssi poolõndõt
kel sõnamõnno om tuud tahat õks kullõldaq
sõna "pagõma" nõud võro keelen sagõhõhe osakäänüst
Sõnad saadetakse väljapanekule Friisimaale.
sõnaraamatun om seen pallo vahtsit sõnno
sõnaraamatuhe ommaq märksõnaq häste validuq
sõna sündü lausõhe
sõnast kasus tõra kibõnast tulõ tuli
sõna tähendüs tulõ jutust vällä
sõna- tandso- laulutükk
õkva vällä üldäq
sõnoldaq käeandminõ
sõnavaiht ka oll a lasi kura läbi kõrvo
sõna- tegosõnatulõtaminõ
sõnamuud
sitt om loonaväetüs
sitahais
sitahoitus
kõrd sitta
sitta laotama
sitta vidämä
sitatalos
süü õkva mitmõ mehe iist
suublinahast kask
süü tõvõ ärqhoitmisõs tsisnakut
süü vasta tahtmist
söögiseeneq
Süüdäväq viläq ommaq väikuq ja kõlladsõq kooniq verevät vai musta värmi.
maa kon suuq ümbretsõõri
süüdi kipõlt es läpetäq süüki katski tsalkiq
süüt kõtu täüs om õdaguniq hoolõdu
Soodoma külä pilli- ja laulumiis Kõrgõ Ülar võtt vasta Lyduokiai (Leedu) küläseldsi muusikiid.
süüq inne ku läät!
söögeq languq joogõq languq
Söögikotusõ-poodi iin istõ "holdo" - umakandi joobõri ja muido rõõmsa kakõrusõ - ni jõi.
söögitarõn tiristedi söögianomidõgaq
söögigaq es nuristaq
süümaig
Lämmäq tsillokõsõq saiamuroq kana ja juustoga
lämmäq ja külmäq söögiq
Lämmä' joogi'
Lämmä' söögi'
lämmä ja külmä vii segäjä
lämmän tarõn tull ramõhus pääle
lämmäst tarõst lei kasvomaja läpätüs vasta
lämmän võivaq kardohkaq idonõma minnäq
lämmind vett õnnõ nirises kraanist
lämmämb
lämmist hinnäst päävä käen
lämmistimiq lõunõsöögis eeläskiidsi kapstit
lämmävägi
lämmäkeskus
lämmind maja laeq ja sainaq ärq
lämmindüses pandas saina vaihõlõ linaluid
tsahkna kanarigu puhmakõsõq
süüq edimält kõtt täüs sis kaemiq edesi!
süük oll sääl kaeq viil odavamb
süük om joba lavva pääl
süük om vana läüläs lännüq
Kurõ' prõlla' viil kogonõsõ', likõ süküs ja pikk talv tulõva' kah üle ellä', a usot vai ei' - üts päiv om asi ummõtõ nii kavvõn, et vahtsõnõ kevväi om peräle jõudnu ja inemise' Vana-Võromaa kihlkunnõn heränese' üles ja nakasõ' uutma.
suukurõq ommaq julgõs muutunuq
Suukurõlõ om kõgõ suurõmbas ohus pesätämise aol segämine.
Soolaheering sibula, muna, tomadi ja hapnõkoorõga
soolanõ pand inemise juuma
käsnäq
sooligunakkus
suulhapas
naisi alambaspidämine
suul om eläjile magjahusõs
soomõ maugaq jutt
soomõ keele Häme murrõq
soomõ kiil
Soomõ kelk
Soomõ laht
Soomõ om külä Võromaal, Urvastõ kihlkunna Antsla vallan.
Soomõn, Eestin ja Põh'a-Vinnemaal käüti sannan hulga inämb, tuud mõoti' kliima ja kombõ'.
Soomõ vabatahtlidsõq tulliq meile appi
Süümine / Haukaminõ
süümine
suumlaisi elli nii Viro- ku Haromaal tähendäs 20 ja 12 protsenti
soomitsõma
soonõgaq laud
vereredsogaq väits
Suuniidü' omma' hariligu' ka järvi veeren.
suuniit
süüq no ummõhtõ kaeq määne keebäts sa olõt!
suu-osi
suu hõlos jalgo all
tsõõrigu põhagaq puuannom
tegemine
tekk eksämi ilosahe ärq
tekk lõpueksämiq häste ärq
Lillihiädseq om sõprusõ märk, timä säidse kruunlehte säidse baskiiri hõimu. Sinine ja valgõ värv ommaq samaq Vinnemaa lipuga, tuuga näüdätäs sõprust Vinnemaaga.
suusaarõq olliq sõa aigo paopaigaq
kõgõ tahetumb puhkusõaig
suun löüdü ravvamaaki
suun oll rauda
suu pääl oll kurõmarjo perätühe
soeq undasõq suu pääl
suu pääl võit kergehe mülgähtüste vaodaq
süüq taldrek puhtas!
keväjist om suutõ seen hulga kallo
söödün
tahtja
Kinkal vaia, saa konvõrendsi bussiga Tal ́na sadamast vai Tartost konvõrendsipaika ja perän tagasi.
Tahtja saava näütüst telli Võro Seltsi VKKF käest, rahha tuu iist ei küsütä. Täpsämbalt saa küssü:
Näütüst saava tahtja telli Võro Seltsi VKKF käest, rahha tuu iist ei küsütä. Näütüse transport ja ülespanõk jääs tahtja hoolõs, a keeroline tuu olõ-i.
Ku tahati originaali tagasi, sõs teemi tuust koopia ja saadami originaali tagasi. A 2007. aasta kooliperimüsest hää pildi saamisõs om meil ka kimmäst arvu originaalõ vaia.
Ku tahat originaali tagasi, sõs teemi tuust koopia ja saadami originaali Sullõ tagasi. A 2007. aasta kooliperimüsest hää pildi saamisõs om meil ka kimmäst arvu originaalõ vaia.
Mi tahassi kuulda' ka, kedä mõtlõt miiskunda üten kutsu (kunstnik, liikmisjuht, kuurõ üldjuht vms).
pallõsiq läükeldäq pääväpilte
Tahasi siinkottal kõnõlda luu mu kodokandi mehest, kink lugu om ütekõrraga ikulinõ ja härgütäjä.
vastamiilt küläline
tahtmaldaq rasõhus
pakuq mullõ lugõmisõs midägiq hääd vällä!
"Pakumi' vällä ka opitarri - ansambli' Liinats ́ura' (üten Kala Urmassõga), Arhailised Mehed ja Lüü-Türr oppasõ', määne om õigõ miihilaul.
kitä väega
suu mulks jalgo all
mustaq jalaq
horsõnd jälkiq vahtsõ käsikirä valmis
kolkõnõ merelaht
sõprogaq
sõpro siän om tä jutulinõ
sõbramehe poolõst
Sõprusõ puiõstii
sõprusmäng
sõbraliin
sõprus sais ütsüte uskmisõ pääl
lei õnnõ vihagaq paar kõrda ja inämb vihuki es
tsops kõovihagaq sälgä
lüü liiva pükse päält maaha
horgutas padaq üles
lohvakallaq rõivaq
viläpuiõ tõvõkimmäq sordiq
sorrõ jauh
tsung putro
juusk hannan
tsusk täägigaq hainakuhja
ripakallaq siibogaq varõs
soritsõs asjo seen
tuhn olnuisi asjo seen
sordi tüüriisto
sobõ rahakotin niikavva ku löüdkiq õigõ raha
tsusas naaskli naha sisse
puuljoostõn
mi türgüdi kodo poolõ
sõrmõq ristitämiisi
tsanku vidämä
sõrmitsõllõs kitarrikiili
sõrm läts umbõhe
sõrmussõ sisse uurõti nimi
sort posti
tsirksaq keresse pääle vett!
tsosistas tassakõistõ kõrva sisse
ütel kõrva sisse
šoti austraalia karapini
vaesidõ perräkaeminõ
vaihõtegemine ütiskunnan
ütiskundlinõ õiglus
ütiskundlinõ miil
ütiskundlidsõq mõotajaq
ütiskundlidsõq vastansaisoq
sõvvamiq järve lõunapuulsõhe kolka
kõik huul läts sõudmisõ pääle
sõvviq üle jõõ
TAHTAKÕRRÕQ PIINÜ LIHAGAQ
arvamiisi tasõmõ pääle jäänüq uurminõ
keelevahi piät vällä ärq võtma
esiqerälidseq helüq
Illos spinadipiirak kitsõjuustuga
keerüsvetr
spordihalli teräskaarist killõt
spordiseletäjä
sporditohtõrdus
spordikraami puut
sporti tegemä
sportlanõ oll olümpiämängõl võidumiis
sportlanõ sai pronksi
sportlasõq ommaq viil rõivaruumin rõivit vaihtaman
sportlasõq lätväq rongin spordiplatsi pääle
spordimehe mäletämiseq
sportlasõ hää kujogaq lihassõq
sportlasõl läts sitastõ
sportlik kalapüündmine
sportlik aoviidüs
{m} sportliguq rõivaq
pikäaolinõ oppaja
panõhtunuq inemine
läppünüq ütiskund
Stalini ligembädseq
sisseharinuq ütlemine
Standardprogrammi tsükli või kestäq 40 °C man 3−4 tunni. Mõsuao pikenemine om hind, midä tulõ massaq eelektri ja vii kokkohoitligu pruukmisõ iist. Ku valliq lühkü- vai kipõprogramm, tulõ rehkendäq suurõmba eelektri- ja viikuluga.
Standardrüüpegaq raudtii Eestin
Standardrüüpega raudtiist om kitsamb kitsa rüüpegaq raudtii.
Standardrüüpega raudtiist om laemb laja rüüpägaq raudtii.
standardtands
olõ-iq alostusrahha
"Star Treki" maailma näüdädi edimäst kõrda 1966. aastagal samanimelidsen teler'an, minkalõ pand' alosõ Roddenberry Gene.
"Star Trek" om vällämõtõld ulmõmaailm, minkast om tett 6 telesarja (kokko 716 jako), 12 mängofilmi ni hulk raamatit ja puutrimängõ. "Star Treki" maailma näüdädi edimäst kõrda 1966. aastagal samanimelidsen teler'an, minkalõ pand' alosõ Roddenberry Gene.
"Star Trek" om vällämõtõld ulmõmaailm, minkast om tett 6 telesarja (kokko 716 jako), 12 mängofilmi ni hulk raamatit ja puutrimängõ.
haigõmaja ravi
tahvliettekannõq
valupuhtaq arstiriistaq
moodumiis
moodulidsõq rõivaq
Tokholmi tagasi linnatõn mõtli, et ma olõ-i kunagi nännü, et üten paigan või ette tulla kõrraga nii pallo halli värmi esi tuunõ.
tähtsä plaan
tüüsaisang lätt järest laembas
vaivast vallalõ saama
pitsüse välläkannahtaminõ
hindäperi arvaminõ
süä tahtsõ saisma jäiäq
süä lüü
süä nakas armõtuhe pesmä
süä naas pesmä
süä naas seen pesmä nii kõvva pelgsi
süä rõpahtu rõõmu peräst
süä sai tsalka ku ma olli ärq ülnuq mida ma täst arva
süä jäi saisma
süä jukõrdas
süä om kuri
süä lüü
süämetõpi ärqhoitminõ
süämetasomisõ man vaotõdas rindvitsa alomadsõ kolmandigu pääle
närb süä
süämeviga
süä viil luut
süä om nii täüs et kas lahki lätt
Süämest käü pusk läbi, ku latsõ hällüse pia umbõhekasunun Marja huulitsan ja hõikasõ: "Huugu!"
süämetävvegaq
süämevärinägaq uut tä otsust
armulinõ inemine
süämeheminejä kokkosaaminõ
lämmäq õnnõsooviq sünnüpääväs
süä vaivas
süänd naas vaivama
süäme päält ärq kõnõlõma
Süänd lämmästegevil perekundligõl põhjussil astu ma suvõl seolt täüskotussõga tüült tugõvahe ja ütenelävähe rolli.
süä inämb ei lüüq
süä om rõõmust pakituisil
süä om taktist välän
süä om hallu täüs
süä om vesine
süä kas lahkõs rõõmust
süä pess
süä pesseles seen
süä pess
süä pess
süä pess
süä lüü
süä pumpas verd
süä pesse seen
süä rõõmustas
süä sulli
süä täüs sõnoldaq hallu
süä jäi saisma
süä tulõ üles
süä põnks kõvva
süä vaio saapasiirde
süä pess rinnon niguq vasaragaq
süä kargas häästmeelest
Sudokun
süüdäq mu sälgä!
kõhvits lehmä sarvi vaihõlt
Suga
süväq kordsuq juuskvaq mehel üle näo
Joba oll pelgüs sisen, et äkki johus kõgõ hullõmb.
süväusklik
küdsesinine värm
süüdiklõst
aja hirmu sisse
lumja kaehtus
sügüse kinähüs
sügüses lääväq mõtsaeläjäq rammu
Sügüse anti meile koolin tüü - pildistä kedägi, kiä om köüdet mi kodoga.
sügüse nakas kooliorjus pääle
Sügüse nakkas orrav talvõs süüki korjama.
Sügüse, ku neo tettüs sai', sõs tõsõ keväje olli viihobõsõkõsõ' joba sääl seen ja munõsiva'.
sügüse peeti suurõq saajaq
sügüse satas hariligult iks inämb
sügüse
sügüsene maa hõngas jahhet vällä
Sügüsene parravüü segämõts
sügüse lääväq latsõq kuuli
sügüsehummogu selgüs
süküsikäv
süküs om kõgõ pümmemb aig
süküs tull varra
sügüsene mõts veretäs
kuritõbi titihädä
sugulinõ läbikäümine
sugupõlvi muutus
sugupuu juurõq küünüseq 16 aastagasaaniq vällä
suku tegemä suku soetama
Suguladsõ ́.
vammila viga
su tänn om asaldaq
tsukru asõmõlolõja
tsukrutõbi
tsukruvesi
tsukrunõ
tsukrunõ
tsukrutsekk
tsukrut suula vii seen sulatama
tsukruvatt
tsukru sulas vii seen ärq
tsukru um tükkü lännüq
tsukru lätt kuumutamisõgaq pruunis
su hopõn võõralõ mürmüskelles
Inämb om alalõ likõmbit maaniite, suuniite ja suustunuid niite, a inneskidse' suurõ' suuhainamaa' (Apja suun, Pehmejärve ümbre, Haanja suun jm.) omma' mõtsa kasunu' ja muutunu' hainasuumõtsas.
Suhtõst folkloori ja muusikaga
Suhtist seoilma kirändusvoolõga
Läbikäümine loodusõga: tehnämine ja pallõmine.
läbikäümisenõvv
pidä minno latsõs
võtt umma tüüd tõsitsõhe
kaeq taad asja külmä kõtugaq
suigahti viil vasta hummogut
suik tull pääle
suigi rongi pääl mõnõ minodi
kussot latsõ magama
om üts vana tubagunõna
tõmbas paki päävän
suidsutaminõ pand tervüse ohto
suidsutaminõ tege tävvüvähki
suidsutaminõ harinõs mano
suits lätt lävest vällä
sau tahmatas lakõ
suidsutõt kana ja greibi salat
suidsukanakints
Suidsukanasalat ananassiga
Suidsulõhe ja tuura juustoga täüdedüq värski kurgi sakuskiq
suidsumehil ei nõsõq inämb
ärq savvunuq sainapalgiq
suidsutunn
suidsuribi
suidsusannu kuuntüükogo infojuht,
Võromaa savvusannu kuuntüükogo infojuht
Rändnäütüs suidsusannust 2013 aastagal
Suidsusann om tan maanukan viil siiäni püsünü.
Ku sannalidsõ' joba seen, sõs inämb sanna küttä ei saa'.
Savvusannafilmi tegemist tugõsi Võromaa Partnerluskogu LEADER-programmist.
Suidsusanna kuuntüükogo sai tsõõriklavva arotusõst mitmit tsihte ja kuuntüü-lubamiisi.
Savvusannakombõ omma põhjamaie ütine rikkus, minka alaõpüsümine om mi ütine huul.
Sausanna kütmine võtt 4-6 tunni aigu, päält tuud tulõ laskõ sannal tunn vai kats saistuda.
Savvusanna-liha Võromaa Kutsehariduskeskuse opilaisilt.
Savvusann om taa kandi rahva elon tähtsä kotus, kon saava puhtas iho ja heng, kon praavitadas tervüst ja mõstas.
Savvusanna päivä alostas folklooriansambli Kõivokõsõ. Nimä' tutvustasõ' sannakombit.
SANNAPÄÄVÄ KAVA JA KUTSÕ.
savvusannapäävä kõrraldaja
Savvusannapääväs oodi savvusannaperre ummi sannuhe küläliisi.
Sannapäävä ettevõtmisõ omma massulda, kaema-kullõma-ütenkõnõlõma oodõtas kõiki savvusanna-huvilisi.
Sannapäävä ettevõtmisõ omma massulda, kaema-kullõma-ütenkõnõlõma oodõtas kõiki savvusanna-huvilisi.
Savvusannapäivä kõrraldasõ ütenkuun MTÜ Hinokad, Põlva Talurahvamuuseum, Tartu Ülikooli Kultuuriteaduste ja kunstide instituut, Urvastõ Seldsimaja, Võro Instituut ja Võro Selts VKKF, tugõva Kultuuriministeerium Vana Võromaa kultuuriprogrammist ja Võru Maavalitsus; savvusannanäütüse tegemist tugõsi Põlvamaa Partnerluskogu LEADER-programmist.
Savvusannapäivä kõrraldasõ suidsusanna kuuntüükogo, Ruusa rahvamaja, Võro instituut ja Võro Selts VKKF, tugõva Rahvakultuuri keskus Vana Võromaa kultuuriprogrammist ja Võru maavalitsus.
Savvusanna-raamadu kaejatsi ja tsõõriklaud Räpinän
Suidsusannan saa kävvü ka sõs ku hindäl säänest sanna olõ-i
Tuu hääs om jo ütsjago tüüd är tettü - olõman om kodoleht, ringi liigus sannanäütüs, õkva tull trüküst raamat ja suvõl saa valmis lühkü film.
Suidsusannakombõ üten sannuga omma Vana Võromaa kultuuriperändüse üts jago, miä taht suurõmbat tähelepandmist ja kogokunna ütist joudu, et sannu edespidigi pruugitanu ja sannuga köüdet kombõ alaõ püsünü.
Savvusann om aost aigu põhjamaie inemiisi jaos olnu iho ja henge kosutamise kotus, a ao joosul om pallo sannatiidmisi är unehtet ni sannaki muutunu.
Savvusann om moodusannust hoobis tõistmuudu, sääl sannan piät mõistma olla ja tiidmä kombit.
Sausann om tegeligult edimäne sann. Sausann om sann, kon olõ-i korsnat.
Suidsusann om turistile põnnõv, a õnnõ sõs, ku tuu sanna lugu kõgõ kombidega ka vällä tulõ.
sausann
Savvusann
suidsukink
su jutt kosta-iq siiäq
su jutt läts valu rappa
su jutt om õnnõ jaolt õigõ
su jutun om midägiq mädä
vuulsa jutt
sukaq löpäkilläq
sul ommaq käeq mustaq niguq tapidsaq
viialodsõq prilliq
kängäq ommaq sul väegaq muadsõq
sukapüksiq ommaq sul alla virahtunuq
sula lumõgaq jääseq hobõsõlõ kunniq jalgo alaq hopõn saa-iq kõndiq
sulanõ nakas aigopiten tüüd tegemä
sulanõ läts aho pääle magama
sulanõ läts ärq ku süük es olõq meeleline
sulanõ oll tüügaq ärq vaivat
sul om lats viil nännäline
sulasõq ja tütriguq
sulatõtõ
üsäpuutri
sul olõ-iq vaia murõhtaq
sul massa-iq süvväq tuvvaq ammus ma sei
üsäpini
süllem lei kahha puuossa külge
kinniline istminõ
pudsajidõgaq voodõrdõt tsirgupesä
sulinõ pudsaja-
panni ussõ hindä takan hoolõgaq kinniq
pand ussõq ja aknõq kinniq
Täüspeethelü ehk klusiil om peethelü, midä teten peetäs kurgust tullõv õhk tävveste kinniq.
täüspeethelü
pand hindä mitmõs pääväs umma tarrõ kinniq
sul nakkas näidegaq ikäv
holinallaq volinallaq
süläs maaha
süläs vällä
sullõ andas sääl kõhnastõ süvväq
sullõ õkva miildüs timmä tsuskiq
sul naid häti om kah tulõhunuq
sullõ om taa nimelt kasulik
sinno tahetas mustadaq
sullõ taheti ka joonikaidsi pökse andaq tuu iist et lambaq vallalõ pässiq
sullõ tulõ malk võttaq
sul olõssiq aig hindäle tõistpuult otsma naadaq
sa näiq nägemiisi
sul om alasi kipõ
sul jälq vahtsõnõ tütrik!
Sul ommaq hiussõq likõq.
sul om ka silm sinine lehm taplõs vai?
sul om käsi olajakust ärq jõmmõldunuq vai?
sul ommaq nii viisagaq latsõq
sul om nõna nõlinõ
sul om hamõq paheldõ sälän käänäq hüvilde!
sul om timä käest pallo oppiq
sa olõt vanaesä näkko
sul om vilets vetel selle sa ei saaq kalla
sul olõ-iq õigust muqkaq säänest muudu ümbre kävvüq!
sul olõ-iq taad tollo sukugiq pään
sul olõ-iq sukugiq sutmist
sa saa-iq valliq tulõ minnäq!
Sul sepikut ei olõq vai?
punniduq lavvaq
sul läts õnnõs et sa ello jäit
sul viil nii ilda tuli üllen!
sul või ütsjago õigus ollaq
hülberdi läbi mua
hamssõ läbi lumõ kodo poolõ
külätsagarik
Sümbolite tähendüseq
ilma iist nime iist
ilosaq põimukuu õdaguq
pehmeq värviq
pilvealonõ ilm
sümfooniaorkestri
tähti helehüs kokko
sumbõmiq suud piten
märgiq näütäseq vähkä
sündümäldäq
sündünüq
sündü kubija tütres
sündü sepä pojas
sündüjä
asaq kõrdasõq
Taast võtva aktiivselt ossa ka publik, moderaator ehk õdaku juht ja sakõst ka žürii.
paiga pääle joud edimält politsei
Piledirahha ei küsütä!
sündünüide asjo rida
Paljo juhtu ni elon ku kirändüsen. Eesti kirändüsluun tiitäs taad aigu rühmitüse Siuru sünnügä, miä om tätsä ka võru kirändüse saisukottalt.
rumalaq sõnaq
ropu suugaq
kunsttuulutus
käest võtma
perädüq varõmõq
pilven näogaq
imähius
sünnüpäävälats sai uhkit kingitüisi
sünnüpääväl olliq õnnõ umaq inemiseq
sünnüpääväpido
sünnüperäne
sünnüperi
ütensündünüq
külgesündünüq sunniq
sündünüq tark
sündsä aoviidüs
sündsä olõma
Sünnütänü minno 19 aastaga vannusõn.
külgesündünüq viga
latsõhalu
päälesunnit tüü
ilmaoppus ilmatiidüs
su peräst istü Tagamõtsa söögilavvan
tsukõlusrõivas
suurpuut
helletäht
Supiq
Supiq:
SUPIQ
supil om leühtünüq magu man
leemepada kiis tassa
supiperä om viil potipõhja jäänüq
supi seen oll raasakõnõ lihha
supp om sagonallaq hernit täüs
supitirrin
tsuklõjaq aiq lumbivii kipõstõ muatsõs
tsukõlus
tsukõluskotus -plats
ruug olõ-iq viil valmis suurmaq ommaq kõvaq
supp kiis mulinagaq
supp mulisõs pliidi pääl
supp om mahelik toogõq suula!
supp om väega villõ
liim küdüs makõ
Su raha om õigõhe hoiõt (paika pant) sõs, ku tuu aig, minka joosul Sa tuud rahha ei tarvita', om niisama pikk ku tuu aig, minka joosul om soovitõdu' hoiul pitä' Sino puult valitut säästü- vai investiirmistoodõt.
koolõnõma
su rõivaq ommaq peris rüntsü lännüq
kuulja koraht ni ollgiq lännüq
kuuli nälgä
oll saadõt Tsiberihe ja kuuli sääl ärq
kuuli vanahustõ
sürä- ja permikomi kiil
Kundimõtsa' kasusõ' inämbüisi perändüskultuurmaastikkõ mäekuntõ otsan, kon maa om kuiv ja lubjanõ (Liinamägi, Kirsimägi, Ala-Tinu, Haukamägi, Ähijärve põh'aõdaguviir jt).
surmagaq lõpnuq õnnõtus
surma küüdsin
kiä om surmalõ ärq määrät päse-iq inämb kohegiq
koolupiirak
surm suu veeren
vinnekoolussin soekoolussin
surm om päsemäldäq
Surm võtt vere valla, seo om fakt.
surnuaiapühäl mälehtimiq kadonukõisi
surnuaiapühä matusaiapäiv
Latsõ kuulja löüdäs läve alt.
koolu omma nagunii
saisahuskotus
koolnuq om kirstun käeq rõnna pääl risti
matja
koolupää
koolnuq mõsti ärq ja panti kirstu
kuulnuisi ärqtundminõ
kuulja viidi matussilõ
lits näio kimmähe rõndo vasta
vaot kellänuppi
pitsüssihe pitsüssile
trukipruuv
hüdsekene nika lägüsi ku pandkiq puu palama
hüdsimust
hütsi palotõdas kolm päivä puulmüldüssin
susi sittõ silla pääle
tsusistas s-tähte
sussikott
tsolohknamiis
süstiim tüütäs
tsolo
Tsolohk
pritsinõgõl
su tervüsele ei tii hääd
Tuld võti edimädse talomaja, kongi tapõdi mii ummi talopoigõ.
süvväq anti kõigilõ ütevõrra
süvväq anti meile häste
Süvvä' tahat, juuma piät!
Süüdü om tuu, kiä midägi ei tiiq.
süüdü panti võlss inemine
süüdläne jäi vällä uurmaldaq
süüdläisi pinniti kõvva
süüd suurõndajaq asaluuq
suu jäi hiitümisest vallalõ
suu- ja sõratõbi
süvvüs pandminõ
suu vallalõ alomanõ huul ribakullaq
Su perrä Jummal kaeguq Ja võtkuq heldele õnnistaq Miä ilman ette võtat sa, Mu kallis esämaa!
suusõnal kokkolepmine
suusõnalinõ periolõk
suulinõ perändüs
käänähüs
käelaud näüdäs Valgõmõtsa pääle
Saksamaalõ minejä linnuk läts rikkõlõ
suunukka tulliq kibraq
suu om süümisest rasvanõ
suukooba mõsuvesi
suu perrä ümbre tett nimi
suur ajo
suurõ' ja vägevä'
suurõq kiviq vanaq majaq lastiq purus
suurõq muutusõq sünnü-iq üte üügaq
suurõq tuloq tegeväq suurõq kuluq tasa
Suurõ vesiratta' uutva' võrokõisi lipu pühitsemist ja kivipill helüsäädmist.
suurt mõõtu raamat
ilmadu uhkõ pido
laja joonõgaq inemine
suurõ kandmisvõimugaq viomassin
suur hulk kullõjit
Suurõmba' samblõsuu' omma' Äestämise suu, Sikksaarõ suu, Saarjärve samblõsuu, Küünimõtsa suu, Tiganiku suu jt.
Suurõmba' suu' omma' Äestämise suu, Arukülä ja Pautsjärve suu.
Suurõmäe otsan om latsi luudusrada/mänguplats;
suurõmba kohvri annimiq pakiruumi
Päält Eesti eläs eestläisi rohkõmb viil Vinnemaal, Soomõn, Roodsin, USAn ja Kanadan[1].
Suurõmba jao umast elost nä makasõq uman pesän.
Suuremb nõsemine ol tasõmõn ja ilmne tõsõssaamine kirotamise laadin.
Munamäe tornin om nätä kohalige suidsusaunnu pilte näitüs.
Suurõ Munamäe torn
Suurõ Muna lämmi võiuleib
Suurõ musta pini sõbõr om hindä pää mustas värvnü ja pandnu sälgä musta rõiva ja hinnäst egätsugust kraami täüs riputanu.
tiiq pilti kats kõrda suurõmbas!
tiiq taad pilti suurõmbas!
suuri tottõgaq puiõngiq
Suurõ osa parhillatsõst rahvamuusikast moodustasõki seltskundõn väiksempite muudatuisiga lauldava poplaulu, miä omma kavvõst parembalõ tuntu ku regilaulu.
suurõ käsnägaq kõiv
väegaq hää kõnnõmiis
suurõ perre ärqelätämine olõ õs kerge
täkko täüs
suurõ tihtsüsegaq pilt
pistüpäivin
suurõ sõa kangõq meheq
Teno Lattiku ja Jaigi iinkujole ajje võro proosan juurõ ala tava pruuki võro kiilt katõkõnnõn ni kirutada saman auturitekst eesti keeli - nisamatõ tegevä ka mitma illatsõmba kiränigu.
Suurõn üleilmastumisõn om terve Eesti rahva identiteet kimmämb, ku egän Eesti nukan om uma hindätiidmine ja (kõrg) kultuurisündmüse', miä tuud vällä näütäse'.
suurõ persegaq tütrik
suurõ trükünumbrigaq aokiri
suurõ tüü vili
häste täpseq kaaluq
suurõ tuulõ ja räüsägaq om vili ärq rädsähünüq
suurõ hädägaq sai tä sängüst üles
väega tukõv lamp
Suur folgipido nakas pia pääle ja kõgõst tuust saat ossa Mooste mõisan: viimätse pääl helü- ja valgusõtehnikaga Folgikuan, Veskitiatri püünide pääl, rahvamuusikakoolin, MoKS-i kunstikeskusõn, Mooste mõisa härbänin, silotornin.
Järvi ohustasõ inemiisi ülearvu käümine, vii tsolkminõ, vii korgusõ muutminõ, rüüvpüüdmine ja järvi viirde huunidõ ehitämine.
kõgõ suurõmb suuv läts täüde
kõgõ suurõmb täpsüs
suuri räitsit satas tassa alla
suuri häti õnnistu ärq hoitaq
suur ja korgõ tsiht
suur kala habi suurt süütä
suur kala jäi õngõ
suur lats aq häbendeles võõrit
suurõliina elo käü tävve huugaq
suur lõvvõ pereq
suurõq massuq sälän
suur miis mago iin
Suur Munamägi om Eesti kõgõ korõmb kotus
Suur Must Pini ei saa sukugina arvu, kuis saava vanapagana hamba kujoga kivi, haukasulg, miä om väega tuvisulõ muudu, tühi tsirgupesä ja kiri hindän ülepää määnestki salahust käkki.
Suur Must Pini ja indiaanlaisi salahus
Suur must Pini ja inemine omma sõbra.
Suur must pini ja inemise puu
Suur Must Pini ja inemise puu
Suur must pini ja päiv
Suur must pini ja sausann
Suur must pini ja täüskuu
Suur must pini käänd pää küle pääle, niimuudu et timä lundin kõrv vaos inämb viil lunti.
Suur must pini näge punk vällä
Suur must pini kaes timmä herksält ja pruuv timäga juttu alosta.
suur jago inemiisi lätt ärq liina
Suur osa kiräinemiisi pagõsi Eestist. Pagulusõn alas näide kirändüslik tegevüs tävveste vahtsiten olodõn.
suur jago viläsaagist läts vihma peräst hukka
"Suur-Otto, keskmäne-Otto ja väiku-Otto. Ja hummõn ma lää Ottosit preili Tuupasõlõ ja herrä Pilvisele näütämä."
Suur Papakonkurss.
SUUR PAPAKONKURSS
suurõmb kraamminõ
suur ränk miis
Suur' riigivapp
suurriike juhtõ nõvvupidämine
suur park inemiisi
suursaadik
Suur-Saksamaa ja timä võimualodsõq
Pikä kuuba ummõldivastapidäväst lambavilla värvi rõivast.
Suur sannapäiv om puulpäiv, ku kohaligu perre tegevä sannu ussõ valla.
Kuun köeti lämmäs suur sann, veeti vesi sanna ja manotulnu Eesti huvilise saiva kah sanna aoluuga tutvas.
suurt suku provva
torrõ härbän
suuri tähtigaq kirotõt tähendäs rasõhõlõ ütlemist
suur teno! suurõq tenoq!
Suur teno näile!
suur tiidüsannõng
Suurist kivest laoti koldejago, võlvis otsiti pikligumba kivi, mis koldõ pääle risti kävevä ja sõs noidõ pääle laoti kõrrast veidembist kivest keresse jago.
suurõn valun haigõ tetti ruuhtõgaq hoimatsõs
Korgõt kasvu politsei saisõ trepi ülemädse tuhvi pääl ja kõigut hindä kergüisi ette-taadõ.
suur tarõ
suur rähmikäne miis
suuriltükel oll iin kaitsõvall
suur tulõhirm
suur jürre miis
suurusõ poolõst maailma tõnõ börss
Suurus.
suur valgõ välän
{m} Taivarattaq
suurõstviist lajas ajanuq jõgi
suurvesi lahk tammi ärq
suurvesi uput hainamaa ärq
suurvesi uputas hainamaad
suur süä om üle lännüq
suusaq lätsiq hüppämise man risti
suusaq juuskvaq täämbädse ilmagaq häste
Suusaq
suusahüppäjä jäi ummi jalgo pääle
suusakeskus
suusanõnaq ommaq ülespoolõ painutõduq
suusasaabas
suusataja es julguq äkilist mäekülge piten alla laskõq
suusataja sõit maa läbi
suusataja om tõisist viil inämb ette lännüq
suusatamisõs hää aig
{m} suusatamisrõivaq
suust küündü vällä verrev kiil
pand pühäse ette kündle palama
pand suidsu palama ja tõmbas hää kõhvi
lõvvatäüs viina
panõmiq tulõ palama
pand kündle palama
läütenesseq
joud mehe iist tüüd tetäq
suu vidähü naarukillõ
suu kisõl ikudsõlt
süüldäq miis panti vangimajja
ilmsüüldäq nali
putmaldaq poiss
suu sattõ vallalõ
Ütskõik konkotsil muro pääl pallusõ pidämist perrä tetä om joba järgmäne samm hulga vahtsidõ küsümiisi poolõ.
sakol
suvõ alostusõn
suvõs tulõ vahtsõq kleidiq ummõldaq
suvõl es viisiq poiss muud tetäq ku mõtso müüdä roitaq
Suvvõ mi elli nigu iks maakodon.
suvõl maati laopäälitsen
suvõl om elo põnõvamb ku talvõl
suvõl om kõik maa ja ilm kõgõsugumaidsi mutukit täüs
suvõl ommaq eläjäq üüse ka karakoplin
suvõl ommaq viiveereq tsuklõjit täüs
Suvõ lõpp nakas paistma.
Suvõ lõpun ma kolõ tagasi Eestihte, et BFM-in sügüse alosta.
Suvõl?
süvembäsminejä
iloasapuut
Suvõülikuuli tugõva Rahvakultuuri Keskuse Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ja Võrumaa ekspertgrupid, Räpina Kultuurkapital, Hõimurahvaste programm, Räpina vald.
Suvõülikooli aokavva saa kaia Facebookist: XXVII Kaika suvõülikuul.
suvõvaihõaig läts ruttu
Suvi nakkas pääle Võromaalt!
suvõ- ja talvnisu
suvõ- ja talvrügä
suvi otsa olli maal
suvõmaja müübli om talvõgaq puhtaniq ärq tolmanuq
suvinõ üü om lühkene
suvinõ päiv palot nahka
suvi oll väega lämmi
suvi om läbi
suvi om päämäne reisiaig
Suvidsõl aol käüti pallo pallidõ jalgoga, suu pääl kanti lõhmussõkoorõst, paiukoorõst vai kõotohust tettüid viiskõ.
suvistõ- muna- külmäpühiq
suvistõpühis tuvvasõq kõoq tarrõ
opilasmalõvaq tegeväq jälq suvõl tüüd
vaihõvabahelü
taadi päälagi om joba palas
tä läts tühä asa pääle palama
tä om hirmsahe meelest ärq
tä ähvärd minno lüvväq
tä ähvärd minno tüült vallalõ tetäq
tä õnnõ longõrdõllõs ümbre
tä aja haussi
Tä ai hindä varbidõ pääle ja nõstsõ pää kotsilõ ilosa hõpõdsõ sõlõ.
tä alost jälkiq tühäst
tä alost kirotamist
Kavvõmbast paistus ohvrihiis.
kavvõmban lüüdi trummõ
Tänasest algas muusikute registreerumine Eesti rahvamuusikatöötluste festivalile Mooste Elohelü.
astuq ammõdi päält kõrvalõ!
tõmbaq murruq kuumbahe
kats kandidaati võeti maaha
tä and mullõ terve tsiakindsu
ütel umist arvamiisist vallalõ
minti ärq tõistõ tarrõ ja tsangõldi sääl edesi
taani kiil
Taani merekitsusõq
taanlaisi ristisõit eestläisi alahiitmises
tä tüküs tõnõkõrd kässi külge ajama ku naistõrahvagaq katõkõisi jääs
See on elus seal.
pakminõ om hinna seen
tälle miildü väega ütsindä ollaq
tä arvadaq jo maka
tä õnnist minno kärehide kalgõ sõnnogaq
tä om latsilõ imä iist
Vahtsõst hindäperi saamisõ päiv om Eesti Vabariigi riigipühä, minka egä aastaga 20. põimukuu pääväl tähüstedäs Eesti Vabariigi de facto tagasitegemist Eesti Vabariigi Ülembnõvvokogo otsussõga Eesti riikligust esiqsaismisõst, miä võeti Eesti Komiteega läbikõnõldult vasta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu istungil 20. põimukuu pääväl 1991 kell 23:03.
vahtsõstsündümine
ülestegemiskuluq
ülesehitüs ülestegemine
tekk uma nime jälq hääs
naati vahtsõst läbi käümä
naati jälkiq sündsähe läbi saama
Sellest saab aru, et ta on hästi tume ja nii külmas keegi teine ei talvitu.
tä sõkas mullõ kundsa pääle
lutõri usk märdiusk
taat tahvitsõs sainaq sillembäs
taat tatõrdas tarrõ piten
taat tikkas kõivo
tä tugõsi minno
sai nooligaq märgile külge
saadi kätte laiv keeledü kaubagaq
hää nali ütelüs võrdõlõminõ
täpsä tuli
tabõlisais oll mõlõmbal miiskunnal üts - viis punkti
Tabina järv nakkas hillä-tassa suus minemä
keelet sõna
keelet jutt
Tä debütiirse luulekoguga "Ütsik täht" (1946), miä om kirändüsen umbõs niisamatõ tsihtmärk nigu Adsoni debüüt kolm aastakümmet varramba.
tädi vangutas laitõn pääd
tä käü tõisist üle
Tä iäkaaslaisist om veidü ildampa luulõtajitenä jõudnu avalikkudsõ ette Johannes Siska ja Enno Piir.
tä pidä kalla lihast parõmbas
tä saadõti saalist vällä
tä sund ka hinnäst takast
timmä es saaq uskuq
timmä olõ-iq mi nimekirän nätäq
Tä nakka-i tagasi minemä, a niisama kimmähe ja niisama aigopite astus tä edesi bussipiätüse poolõ.
tä olõ-iq väega märksä
tä es hooliq poiskõsõst sukugiq
Tä es piä inämb hindä iist huult, niisamatõ läts tä perädü paksus.
tä jätä es nimmamaldaq et ma hummogu ildas jäi
tä juu es mitu nälälit pidi karskust
tä jovva-iq hinnäst kuikiq ärq ülendäq
Täl olõ-õs all ihomõssu.
tä läpe-es süvväkiq
Eesti talvõq ommaq murõlipuulõ sagõhõhe pall'o külmäq ja keväjäidsi külmiga võivaq häitsmeq ärq külmädäq, tuuperäst kasusõq Eestih murõlipuuq nii luudusligult ku aiah parõmbahe mere lähküh, a sisemaal tüküseq aig-aol ärq külmämä.
Tä es keeroda sängü ümbre ega vannitarõn, es püvvä mõista anda, midä tegemä tä valmis om.
tä passi-iq oppajas
tä lasõ-s minno manoq
tä lausu-us musta es valgõt
es saaq tä asa jüväst arvo
Tä vannu-us inämb noid kattõ miist, a tund mõnno meeletüst ilohõisust, minkast võisõ ossa saia kõik mii kõrra pääl eläjä.
Tä lausu es üttegi sõnna.
tä olõ-iq viil hindäle meelelist paarilist löüdnüq
Tä nimelt es olõ elon varrõmb "niggerit" uma silmäga nännü (midä oll mul väega andsak kuulda).
tä es lövväq inämb hämäride salanägemiisi siän rata
tä es mõistaq külh tandsiq a pruuvõ väegaq
tä es mõistaq naid asjo kokko pandaq
uma päägaq mõista-as tä kohegiq minnäq
tä mõista-iq nutiktelefonigaq ümbre kävvüq
tä ei mõistaq umma varandust hoitaq tä hiiskas kõik üles
tä ei mõistaq sündsähe süvväq
tä panõ-iq tuud pallos
tä panõ es mu juttu hintvaskinaq
tä ei piässiq hinnäst nii kehväs tegemä
tä es piäq tuud jutuajamist väegaq tähtsäs
tä lausu es sõnnagiq
tä ei pelgäq üttegiq tüüd
Tä saa-as esiki arvo, määne aastaaig välän om.
tä es saaq umist sisseharinuist kombist vallalõ
tä es salgaq midägiq kõnõl kõik ausalõ ärq
tä kannahta-iq minno sukugiq
tä kannahta-iq paprõtüüd
tä es sõbrustõllõq kinkagiq
tä mõista-iq tõisildõ ollaq
tä jovva-as inämb süvväq õnnõ rõhas viil
tä es sutaq inämb hinnäst tagasi hoitaq
tä es sutaq vanõmbidõ luutuisi täütäq
Tä taha-as inämb midägi tetä, esi kinnüt, et täl olõ-i joudu.
timä taha es kurvastaq kedägiq
tä es jaaq maad ei ilma
tä ei täüq midä ärq andaq eiq
tä ei kannahtaq sukugiq puron inemiisi
Tä ei tiiä, et ma olli mõttin timäga olnu.
Tä ei tiiä, et ma olli täl silmä pääl hoitnu.
tä tii ei kõrralist tüüd tsurk kõik ärq
tä tii-iq tuud ilmangiq
Tä ei tii viil vaiht uma hingelidse ja asjo täüs mängomaailma ni meist olõnõmalda, periselt olõmanolõva maailma vaihõl.
timä tõrgahugiq es mu jutu pääle
tä es tulõq kuikiq lubasi
tä tulõ es üten mis sis et miiq kutsi
tä uhkõnda-as ummi tiidmiisigaq
tä olõ-õi sinno väärt
tä es vastaq mu teretämise pääle
tä kullõ-iq kedägiq õks tege nii niguq esiq taht
tä eläs ka noq kongiq säälkandin
tä võtt kõkkõ väega hindähe
tä eläs liinan
tä elämine om väega armõdu
tä eläs pordoello
tä eläs tuud rasõhõhe üle
tä eläs viil
tä arvas taa põvva jo ammuq ette ärq
tä astsõ pidol üles laulugaq
tä küsse õkva
taivaviir tõmmas vereväs
taivaalodsõq pilveribuliq
taivapoolõndaja
tähti kaema
taivadsõq märgiq
taivanaba
taivas nakkas klaaruma
jummal sundkuq!
taivasinine
taivas lätt selges
taivan helkäs kõllanõ kuu
taivas lei tsähvähüsest kõrragaq valgõs
taivas om kergelt sinine
taivas om pilven
taivas om sunnun kõik om viikarva hahk
taivas om vinnen
taivas sinetäs
taivas tõmmas pilve
taivan oiduq pilveq
taivakumm
tagajalaq
Olõmi pedänü ka võru keele kursuisi paigapäälidse muialt peri rahva jaos.
Tagamõtsa tagumisen nukan
taat kolm sammu
tagasi ussõ poolõ
takastperrä sai arvo et essü
takastperrä tark
rututama
takast toukama takast kukkama
hagõma
perän otsma
takan otsma
takanotsiduq kurategijäq käkväq hinnäst politsei iist
nõvvõt raamat
takast paistuq mäeq
takanpuul saisjaq küünüdiq hindä korõmbalõ
tagatsõõr ja edetsõõr
takansäläjutt
takansälä toimõndama
Tagasi es tulõq.
hõrrõ plaksutaminõ
väiku nali
{m} lihtsäq rõivaq
tasalik tütrik
lihtsäle rõivin nuurmiis
tagasi hoitma
majandusõ tagasiminek sadaminõ taasperikäük
tagasipilet
Tagasi Talinahe sõidi bussiga.
tagasi ilmuma
vei raamadu raamadukokko tagasi
Taga targõmbas.
Peräkõrd, et ma pidi no koton jalgo ja kässi praavitama, tõi mu vanaimä sahvrist vällä rästiguviina.
tagomadsõq jovva-iq edimäidsile perrä
tagasikiskja valitsus
Tä helü ja keelemurrõ panni mu värisemä.
tä pahasi ärq taa jutu pääle
that (?) olla ́ seto kultuuri alalõ hoitjast ja edesi viijast.
tä häbendeles süvväq kõgõ tõhudaq takast
Taht iks Estin ellä.
taht õkvalt rohilist mäntlit
that (?) osa võtta seto perändüskultuuri alalõ hoitmisõst, tyysilõ tutvast tegemisõst,edesianmisõst latsilõ;
taht rikkahe elläq
taht veitü tüügaq ruttu rikkas saiaq
taht innembä ültüle viil midä mano üldäq
taht et timmä tähele pandassiq
Tahat Ennule andaq vai?
Tahat kumpi vai?
tä haarõtas tõbitsõs
arvati et tä õnnõ tege hinnäst haigõs
tä nakkas puron päägaq kõgõ plaanma
tä nakas joba suidsunäläst vallalõ saama
tä lei mullõ sõbras
tä naas tarrõ kütmä
tahtnuq hindäl meele pääst ärq juvvaq
Tahtnu' ka mehele minnä'.
tahassiq kullõldaq tsipa rõõmsampa muusikat
tahassiq perises maalõ elämä minnäq
tahassiq sinno kuigi avitaq
Tahtnu teedä, midä perrekund P. söögis tekk.
tahtnuq liina kaiaq
tahtnuq teedäq mändse kujo asaq võtvaq
ma taha väega maadaq
taha kipõn aigo rahu ollaq
taha ummi suuri tiidmiisi edesi andaq
taha taad ullimuudu!
ma taha suqkaq võiki liugu laskõq
ma taha kimmäs saiaq et tan kedä muud olõ-iq
timä koolinkäümine oll üts rist ja viletsüs
Tahati minno sadamahe avitama tullaq? Noh?
tä häöt umaq kiräq ärq
täheq kirgäseq taivan
täheq pilisiq
panni tähele et haigus lüü kõrrast inämb vällä
nätäs kistumaldaq herksit virmaliisi
teräne kullõja
eitüslausõn hintvaskinaq pandma herimä
tähele pandma kavatsõma
hoolõdu autojuht
tähelepandmaldaq inemine hiido
silm jäi iistlaulja pääle pidämä
Tähele pandaq! Valmis ollaq! Läts!
tä pupit umma tütärd a noq tuu eiq tuu imäle tsilka vett kah
Tähendäs, kunagi oll ́ tan üts savikiht nigu latak, taa om tegünü taha liivakivi kihte vaihõlõ küländ tihtsäle, alomadsõn jaon üttegi savikihti olõ ei'.
kuivas mõstuisi marjo
tiidjä nago
tiidjä pilk
tähendäjä uni
tä hiil kurõvarbil vällä
tä lihahõllõs ekä meesterahvast
tää himostas kallit rõivit
tä pidä ummi tiidmiisi pallo hääs
tä hindas umma joudu üle
tähüsses tsusatasõq puuossaq lumõ sisse
peeti sünnüpäivä
tähtkiri
tahhe ollus
kalg leib
kalg suusamäär
tahhe vetel happalinõ lipõnõ keskkund
tahmatunuq pliidiraud
tähine ku tedremuna
Tä hoit karbin ummi tähtsit paprit, sõan saaduid avvumärke ja linte, pääväpilte, innekõkkõ sõaaost, aga ka perrepilte.
tä pidi hobõsist kõrda
tähtaig tougati edesi
ao pääle tüü
tähti perrä saat aigo ja kaari paika pandaq
tähti hilkämine
tähti sais om külbmises hää
pehmegene inemine
taht imäle kerembät ello pakkuq
Tahtsõ õks vaba Eesti mulda matõtus saia'.
Tähtsä oll, et rõiva vastanu ilma-, elo- ja tüütingimüisile.
taht prussakist vallalõ saiaq
saksas taht saiaq a vällä tull hundsak
tähtsä ülesannõq
taht viivärgigaq kortinat
taht võõra nimme teedäq saiaq a es tihkaq küssüq
tahtjit oll pallo saajit veidüq
tahtlinõ tapminõ
nimme võlsminõ
tahtminõ om taivariik saaminõ om esiqasi
Kuna peedäs, mink jaost peedäs, tähtsäbä ́ vanaaolidsõ ́ kombõ pidämise man, parhilladsõ ́tegemise ́.
Tähtpäävä ́.
Tähtraamatun omma kõrvuisi võro ja seto rahvakalendri tähtpäävä ja säält saa lukõ juttõ, luulõtuisi ja muid tarkuisi.
tähtpost
Tähtsä omma ka haina ja hõngu.
Kyyni ́ tähtsäb om yks seto keele selgestopmine: kullõmine, kynõlõmine, lugõminõ ja kir ́otaminõ.
Väega tähtsä rõivas oll paklanõ hamõ.
tähtsä mehe armualonõ
tahtsõ õnnõ üteldäq kuvõrra taa asi mu jaos tähtsä om
tahtsõ haigõmajja kõlistaq a saa-s kätte
tahtsõ lille nuhutaq a saa-s
tahtsõ piimäsuppi tetäq aq piim tsäärätü ärq
tahi tedä veidüq hirmutaq
ma tahtsõ viil kuuki
Tähtsüs inemisele
peetäs tähtsäs imäkeelist oppust
Tä kuuli Talliina märtsipommitamisõl 9. urbõkuu pääväl 1944 ni om matõt Liiva kalmistulõ.
täl läts miil pääst ärq
prosta üllenpidämine
timmä köüdiq vanaq pääväpildiq
tahvlipuutri laabats
tahvli nukk
Taipsamba matkalidse olliva hää saisnu, et üten võetu kalastusasja ka pruugit saassi - nii et õdakus oll uhaa egatahes olõman.
Täüdet munaruug kohopiimä ja suidsulõhega
MUNARUUG SUIDSULIHA JA JUUSTOGAQ
Täüdet munaruug suidsuliha ja juustoga
täüdedüq ubinaq
täüdedüq seeneq
Sisu tegemises puhasta' hõrnas är ja lõigu' väiksis tükes, surbu' kohopiim läbi sõgla. Sekä' kokko kohopiim, hapukuur ja kala, panõ' mano ärtsaetu' piusa' ja püdselehe', maigus panõ' suula, pipõrd ja värskilt pressitüt tsitronimahla.
tüsselik miis
paksuq huulõq
asaarmastajaq kääväq rahvamajan näütelemist harotaman
tävve ette minemä
tervet teksti olõ-õs alalõ
täüstõbras
tävveline voli
otsaniq häönüq
puhtaniq alalõ
Tävveligu pidoligu rõivakomplati sai noorõmehe ja näio leeris, miä tähend ütelisi ka näide täüskasunus saamist.
tävveline vai osalinõ kuuvarotus
võeti söögikraami mano
tävvendet ja parandõt välläannõq
manoopminõ
Tävvendüskursus FLEE.TK.158 Lõunõeesti kiil
Tävvendüskursus FLEE.TK.159 Lõunõeestikiilne kirändüs
tävve õigusõgaq perremiis
hoobis esiqmuudu inemine
tävveste maiguldaq süük
purutumas
täütsä kõlbas süvväq
tehiterveh tehiterveq
õkva õigus!
hoobis rummal jutt
väega lihtsä lugu
hoobis vii ala laiv es vaoq
tävveniste terveniste tävvegaq
tävve tiidmise man
tävveste tõsitsõhe
{m} nõglamõtsavüü eläjäq
nõglamõtsavüü eläjäq
tai kiil
laih liha ja väkev liha
laih liha
Tä tull mu unõnägemiste nii selgehe.
köüdüsseq kasvõ ja siini vaihõl
Kasvu'
loomakõsõq istutõdasõq laossõhe ümbre
Kasvo' võtva' timäst hindäle tarviliidsi rammainit.
kasvo- eläjä- ni seeneilm
tä pand väegaq immes et lats om nii pikä meelegaq
kasvosüüjile oll katõt eräle laud
kasv nakas tsorkõst kasuma
kasvoõli
kasv saa hindäle maa seest mineraalõ
kasvorasvaq
kasvovalguq
kohetus aja üle kausiveere
ugalanõ arvosaamaldaq inemine
sai õkva arvo midä tetäq
timä esä õigõmbalõ kasuesä kuuli ildaaigo
timä esä oll raudtii pääl tiimeistre
Täüsautomaatnõ trumlimõsumassin joudsõ müüki USA-n 1946. a ja Õuruupan 1950. aastidõ algusõn.
täüsiäline
Laiha suidsuliha ja juustoga täüdet munaruug, tomadi-kurgi saladi, hapnõ koorõ ja tilliga
vabahelü
täielemä
vaba- ja peethelüq
täüskasunuq esäne
täüsiäline miis
Täüskasunuidõ naisi jakuga hammõl oll kats ossa, peenembäst rõivast piha ni jämmembäst pakladsõst rõivast tett alaosa, mia jäi undrugu ala.
Suurõ inemise elo...
Ma' ku täüskasunu' inemine ja kunsti armastaja kitä kokkokõlla Pythagorasõ kuldlõikõn.
Täüskasunuilõ oll tuu ololinõ rõivas kotust vällä minnen.
täüs topit
tävve kotussõgaq tüü
"Täüskuu aigu saa-i sa õks sukugi rahhu," ütles inemine pinile.
täüskuu näüdäs ümbretsõõri valgust
täppiminek täüsmats
tuiskunuq huulidsaq
õigõ elo
täütäq annom viigaq kolmveerändiniq
tekk tuud midä pidi
täütmäldäq elläi
võiq vana!
vot õigus!
hoobis ull
puhas õnn
tävveline tüütundminõ
vialdaq nago
parõmbas tett moodor
tä jäteti proomi pääle tüüle edesi
illakult tä jäi viil kodo
tä jäi uma manoq
tä jäi tõbitsõs
inspektri sai tä kinniq
tä jäi minno ussaida uutma
tä jäi üüvahti
tä kai võigõlust pingusõgaq
tä joosut hobõst
tä jäi kõrrast nõrgõmbas
Tä jo nigunii taht siiä jäiäq joba.
tä hiusõq ommaq meelekotussõ päält valgõs lännüq
tä kõgõ haihkõlõs
tä käü egä päiv paar tunni ratsutaman
Tä käü inemisega järve veeren är ja tagasi tullõn om puu jäl uma kotussõ pääl olõman.
tä käü jalagaq kuuli
tä käü tallõ pite kõrro söömän
tä käü päält tuu viil laulma kah
tä käü moodu perrä rõivin
tä käü sagõhõhe Suumõ tüüle
tä käü paksustõ kerikun
Tä käve ütteviisi tohtrõt piten, aga api tä es saa ni sattõ sügävähe pitsüste.
tä pidä hinnäst armsahe üllen
tä lätt sagõhõhe viimätseniq veereniq vällä
Tä pidi mu iist huult, ost mullõ, midä ma iäle tahi.
Tä kandsõ tuud edespiten kõiki latsiaiapitõ aigu ja näkk ́ väega uhkõ vällä.
täl ommaq prilliq iin
tä jäi pümmes kurdis
Täl kattõ küländ kipõstõ egäsugumanõ tundminõ, tä ossõnd mitu kõrda.
tä rüük jälehehe
Imä sääd hindä kumarillõ ja nõst tõist jalga.
täl om näpomuud man
Tä kirotas edespidi nii pikembät ku lühembät proosat, a timä hääs kimmüses jääs lühijutu žanr.
tä kirot lövvedü hädä paprõ pääle
Tä kirot, et ma miildü tälle väega, et mul omma armsa mõttõ ja tä tahasi mukka kokko saia.
Tä kirot lahkõhe imä jaos tohtrikinnütüse eksämilt ärjäämise jaos ni pandsõ selgitüses "söögikihvtüs", suuvsõ imäle edenemist akadeemilidsõ tii pääl ni saatsõ tä kodotii pääle.
jukõrus tull sääl ette kon tuud kõgõ veidemb peläti
nakjaq nakkasõq rõividõ külge
kobraleheq
nakjanutiq
tokutama
paklinõ
takko täüs
tä kõgõ haihkõlõs
timä kolõ joq minevaastaga siist ärq
Tä kõnd suurõ tarõ ütest otsast tõistõ aiglaisi, lihahõlõmisõst kõnõlõvidõ sammõga.
tä koolit hinnäst tüü kõrvalt esiq
tä lasti vallalõ
tä käänd suu kõvõras
tsäksäs mõnõ kõrra kirvõgaq puud
tsiksaht tsäksist tuld
kaimiq hobõst
tsoks kirkagaq iäd
Taksojuht.
takso saisokotus
taktigalinõ viga
tä sattõ jõkkõ sisse ja uppu vällä
tä käve mul sagõhõhe külän
paklanõ hamõh
paklanõ hamõq
paklanõ kabõl
tä virot autogaq liina
tä pruuk umma võimu kurast
pakladsõ jakugaq hamõq
tä küsse mu käest kellä
tä kutsõ minno aigoviitmäldäq hindä mano
tä kutsuti naabri poolõ pidopernaasõs
tä kutsuti sõaväkke
paklakurst topitas mulgu ette
tä kuuld ku imä ja poig hindävaihõl kõnõliq
tä kuulutõdi marupinis
tä lätt mu mant ärq
tää lätt üle purdist ja palgõst ja kõigist
tä lätt vihha täüs
tä läts ärq üten tõisi pidoliisigaq
tä läts niguq nuudsahti minost müüdä
tä laul hoobis ummamuudu
tulõgi pääl tä laul
tä ütel tuud mäldsä helügaq
tä tekk mu süüdläses
täl löüti täüpalanik ollõv
taldrek sattõ maaha ja lagosi ärq
tallutama
peilmä
täl õnnistu-us salahust vällä pitsitäq
olõ-iq meelütüst iin
täl olõ es inämb midä muud tetäq es
täl olõ õs seokõrd aigo sõprogaq pikembält kõnõldaq
täl olõ-õs süüdü
täl om aig-aolt kõtuhätä
täl lüü ullus vahepääl vällä
Talgopäiv om tan hariligult inne matkapäivä, selle et inemise tahtva matkaraa inne viil üle kaia ja ku vaia, sis kõrda tetä.
Talgidõga om kõrda tett vannu huunit, avitõt tetä Kaika külä jaos pritsimiihhi viivõtmisõ kotust, puhtas kasit Karula rahvuspargi luuduskaemistiiratu ja muidu ilusit kotussit, avitõt vannu inemiisi.
täl nakas häbü
tä arõ põllukumõrusõq silles
tä pand kõvva mano nii hull seo asi noq ka olõ-iq
Tä liigus bussi poolõ, miä om jäänü uutma, ussõ valla.
Tä liigus ja liigus, a egä kõrd, ku ma aknõst vällä kai, paistu tä ollõv saman paigan, kon innegi.
Tä liikõ inämbähe kaitsõliitlaisi ja tõisi "sõaliisi" seldsin.
talvõubinaq hoitusõq keldren keväjäniq
talvõubinaq saisvaq keldren keväjäniq
talvõsipul
tiiq tohtri nõvvu perrä!
tallidi eläjäq ja latsõq ärq
talatross om katski
piäq uma kiil vaossin!
talvõvili
täl jakku kimmüst lõpuniq minnäq
täl käve kõikaig mäntsegi kavaleri külän ja ma mäletä timmä inämb puron ku targa pääga.
tä neelüskles neelähüskles
täl kõrvatagodsõq viil likõq
sõkk tapand
Täl läts ́ ütskõrd kalaluu kurku.
tälle anti veidüqtähtsä osa
tsileq poksvaq päid kokko
tälle es üteldäq üttegiq hääd sõnna
tälle jäi vana lehmäkorv ja põrsakõnõ
tsile kaalaliha mokahämmätüse ja üleküdsetüide aiaviljoga
voonakõnõ lask hindäle pai tetäq
timmä naati kahtladsõs pidämä
tä panti kolmõs pääväs kinniq
tälle miildüs hobõsõ sälän sõitaq
Tälle miildüs, ku kõik paistus nigu vannun mustvalgin filmen, midä ta tõnõkõrd kaes.
tälle miildüs luudust filmiq
tälle miildüs ristsõnno tetäq
tälle miildüs ülikooli õhkkund
tä sai katskümmend viis pluss viis
tälle mõistõti ähvärdüisi nuhklus
tälle oll otsaniq ütskõik mis timäst arvatas
timä pääle om pallo asjo pant
tälle om andsak kutsunimi külge poogit
tälle anti avvu
tälle pakuti ossa vahtsõn filmin
tälle olõ-õiq vaia täüt palka massaq
tälle panti sammas pistü joba eloaol
jätt miilde
tälle tüküti elo külge
Tälle tetti opõratsiuun ja jalg oll jupp aigo kipsin.
tälle piät perräjätmäldäq pääle käümä muido ei saaq
tälle tull kõgõ jämmüst manoq
timäl viildelles silmi iin et timä näge englit
Talna-lähküq vallaq
Talnan luudi 1990. aastagal Talna Võro Selts, kon naksi kokko käümä Talna kanti elämä lännü võrokõsõ, kinkä jaoss om tähtsä võro kiil ja kultuur.
Talliinan lõppi mu viimädse raha ja ma istõ pingi pääl Balti jaaman ni märge, midä tetä - kas olla vai olõmalda jättä, ja ku olla, sõs kuimuudu? Abis tull nuurmiis, kiä istõ ja tekk suitsu mu kõrval; tä pakk vällä, et ma lääsi tüüle Balti Raudtii Ehitüsele, miä oll õkva säälsaman.
Talnast äräq
Talna-Tarto suurtii V tii
Tallinna-Tarto raudtiid oll' innekõkkõ vaia kaupmihil, kiä tahtsõ kaupa kipõmbahe peräle saiaq. Tarto-Valga-Riia raudtii ehitedi 1889. aastagal ja Tarto-Petseri raudtii 1931. aastal.[1]
Talin Grand Hotel
Talliin. Ja mul või õigus olla'
Talin ollniisamatõ hall.
Tallinn-Tarto (ka kiirliin) Tarto-Koidula Tarto-Valga
tä hiit käegaq ni jätt tüü poolõlõ
tä sai taa kaubategemise päält suurt kassu
tä lei minno kergüisi õnnõ moodu peräst
tä tsäron hiusõq ommaq inämb sirgõs lännüq
täl olõvat tävve pääl plekiq
täl oll aigo tettü üle perrä mõtõldaq
täl oll kõgõ mõni hää ütlemine tagavaras
Täl olli jalan perädü musta, läükvä saapa, nigu politseiel hariligult omma.
täl olliq lühküq kallõq hiusõq
täl olliq rassõq kompsuq käe otsan
täl olliq rassõq vaivaq
täl oll napp joba trikli pääl
täl oll käen kõvvõr kadajanõ kepp
täl oll kavval plaan
täl oll kerge sünnütüs
täl oll ahtagõsõ kaaldadsõgaq kleit sälän
täl oll kolm tahtmist
täl oll nii häpe et tä es tiiäq kohe ummi silmi pandaq
täl oll erälde tarõ
täl oll uma ullusõ peräst häbü
Täl oll paks papka kõgõsugumaidsi "salahaidsi" tiidmiisi ja tarkuisiga.
täl oll pään sammõtist müts
tä oll köütvä
täl oll sisemäne hädä
täl oll aher naanõ latsi nä es saaq
täl oll näpp joba trikli pääl
täl oll sünnüpäävälatsõlõ hää suuv
täl oll õnnõasakõnõ kõgõ karmanin
täl oll täämbä hulga toimõnduisi
täl oll ütteluku liinan asjo aiaq
täl olliq õnnõ vallakoolist saaduq tiidmiseq
täl oll vana paigat kask sälän
täl oll elost esiqmuudu arvosaaminõ
tä tegi mu ullis
Täl ommaq naasõ Janikaga latsõq Mia ja Ron.
täl om aigo veidüq muguq vahis kellä
tä om alasi hään tujon
täl om kõgõ mõõk jõhvigaq asõmõ kottal
täl om ärisuunt sehvt lätt häste
täl om elost väega esiqmuudu arvosaaminõ
tä om mudsugaq hädän
tä mõist hinnäst häste vaon hoitaq
täl om hüä ettekujotus
täl om hää silm
täl om hää muusigakuuldminõ
täl om hää silmämõõt
täl om valgõ iho
timmä tõmbas keemiä
täl om õgan külän pruut
tä joud lõpmaldaq pallo ärq tetäq
täl ommaq rängäq lihassõq
täl om jo auto perse all!
täl ommaq hiussin joba mõnõq valgõq karvaq
täl ommaq kaalan kullast ripõndusõq
täl om karvanõ rõnd
täl om kassuvhädä
täl om kaalakõrd kaalan
täl om keskharidus
täl om kimmäs nõu naist võttaq
täl om kimmäs sälätagonõ
täl om kiusak naanõ
Tuu kõtt pututas piaaigu maad.
täl om kõgõ suurõmb võimalus võistlus võitaq
täl ommaq kõik viguriq teedäq
täl ommaq vahakadsõq vundsiq
tä saa kolm kõrda visadaq
täl ommaq tragiq tütreq
täl om kubõmidõ mant haudunuq
täl ommaq kulladsõq käeq
täl ommaq külmäq ja kalõq silmäq
tä käü läbi hulga tutvidõgaq
tä om haudmishaavo täüs
latsi om täl neli tükkü
täl om latsi kasvatamisõ jaos uma kõrd
täl om lauluandi
täl ommaq laulusõnaq pään
Täl omma' lehe' nigu kõrra', egä aastak kasus vars tsipakõsõ edesi ja mano' kasus vahtsõnõ lehti punt, nigu kõrra'.
täl om säläruuds vika saanuq
täl ommaq kuurõivaq man
täl om midägiq süäme pääl
täl om midä tähtsät üldäq
tä jandas mitmõ asagaq
Täl om mitu aadrõssi, selle et kõik sõbra elä-i ütel aadrõssil.
täl om mõnõst asast virril arvosaaminõ
täl ommaq hiusõq moodu perrä ärq säedüq
täl om näütlejäandi
täl ommaq närviq läbi
tä sai ärq juuskõq
täl om õigus
täl om uma iä kotsilõ viil küländ hää tervüs
täl om uma pindremaa
täl om lõpmaldaq pallo tüüd
täl om palk täämbädseniq saamaldaq
täl om pandlõ pääl viisnukk
tä kiilt mõist a ei tarvidaq
Täl omma' piaaigo musta' kõrva', terävide kõrvaotsõga. Ja näid om tan õnnõ kats tükkü.
täl om nakkamist
täl om pehmeq sammõtinõ nahk
täl om peidmiihi niguq muta
täl ommaq pikäq näpoq V päkk pikemb sõrmõ
tä tege pikilpäivil tüüd
täl om tsipakõsõ ülespäidi nõna
täl om parandamaldaq tõbi
täl ommaq põrknakarva hiusõq
täl om muting meele man
täl om püsümäldäq olõminõ
täl om rahast kitsikus käen
täl om ränkä muudu rahha
täl om rassõ aig timägaq piät tassa ümbre käümä
täl om kõva tervüs
täl om ull muud
täl ommaq rebäsekarva hiusõq ja habõnaq
täl om sada aastakka turo pääl
täl om säänesama auto ku mul
täl ommaq noorõ iä ullusõq tegemäldäq
täl um tuu asa pääle andi
täl um tuu asa pääle andi
täl om sääne muud man
täl om sääntside asjo pääle hää nõna
täl ommaq sinitside silmigaq latsõq
täl om sõakoolitus
täl om meele perrä tüü
täl süä vaivas
täl om raha mino suur pereht om pallo
täl om pallo tugõjit
täl om päälenakkamist ummi mõttit teos tetäq
täl om tävveline õigus minemä minnäq
tä om viil küländ truksa
täl om tõisi iin viis miitrit võitu
timä tüü tege tervüsele halva
täl om hõel velenaanõ
Täl omma tissi ja suur tagaots.
täl om rassõ tüüd löüdäq
tä mõtlõs tuud tõõmeeli
tälle nakas viin vasta
täl om õkva õigus
tä saa väikeist rahha
timmä tõmbasõq vaimlidsõq asaq
täl ommaq kimmäq mooduq man
timä naarahtus tõmbas ligi
tä kõnõlõs vinne murdõgaq
täl om küländ kõrralik ülene haridus
tä lõpõt eläjäpidämise ärq
tä lõpõt keskkooli ja sõs läts tüüle
Tä jätt ruuhtõ võtmisõ perrä ja naas esi hindä iist huult pidämä.
täl olõ-iq pelgü ei häpü
täl olõ-iq opmisõ isso
täl olõ-iq kunagiq rõhkut norotas kõik aig
olõ-iq täl üttegiq tundmist ei tõtõhust
tä olõ-iq naisi hulgan avvu seen
oppaja tüü om tälle harinõmaldaq
tä ei piäq takti
täl olõ-iq mutsu tä saa-iq sukugiq arvo
täl olõ õs asast õigõt pilti
tä halõsta as rüäjauhõ nellikümend nakla andaq
täl olõ-õi avvu ei häpü
täl olõ-iq püssü taa tüü jaos
täl saiq hambaq verde
sai täl pallast lõuga küländ noq nakas jälq habõnit kasvatama
täl sündü jo toonaqvarrõq poig
täl jäi süä vaivama
täl eskiq pallo tüüd
täl lei näo veretämä
tasaligu meelegaq inemine tasalik inemine
hoitkõq ummõhtõ umma kurja pinni vaossin!
vällä opat kahr
täl tulõ tuu nii esiqhindäst vällä
täl tulõvaq sõnaq nii loohvkahe
tä pidi noq katõ iist tüüd tegemä
taloehitüskunst
kannahtas nälgä hallu
tallõ piir oll oja pääl
taloq olliq mõtsasaari vaihõl lajan
talost vaia kõrd pitäq
tä lugi kelläniq katõniq raamatut
Talohuunõ ́.
talo läts pankrotti
talo maaq mõõdõdiq lõpus vällä
perädüq tüüoloq
talomiis meisterd hindä latsilõ kõik mängoasaq esiq
talomiis silmiskits viläorast
talonimeq ommaq sagõhõhe saaduq perremiihi nimmist
talol ommaq võlaq pääl V sälän
ussaida pässi läbi värehti
latsõq mängeq moro pääl
talopoigõ maa suurus oll esiqsugumanõ
talopojaq olliq mõisaherrä meelevallan
maaväits
talon es visadaq midägiq pruukmiskõlvolist ärq
talon eleti esäessi säädüisi perrä
tallõ perises ostma
talon jakku leibä ja leeväkõrvalist
vidä pinni rihma otsan
avit vanakõsõ üle tii
juhiq tä siiäqpoolõ!
talotüü es olõq tälle tundmaldaq
talo tarvit terve perre tüükässi
talo vorst
täl jopaht ulli muudu
talvõl käü Haanin pallo suusatajit
talvõs tetti eläjile haina
talvõkuu edimäidsil päivil panti oluq käümä
Talvõl Eestin häti olõ-i.
Talvõl eläse' nahkhiire' suvõl kor ́atust rasvast.
talvõl eläseq liivikõsõq süvän maa seen
talvõl jääs mõtseläjide söögilaud kasinambas
talvõl käüti viltegaq
talv niguq es tahtnugiq otsa saiaq
Talvõl om vallalõ 5 km pikkunõ suusamatka rada.
talvõl om tan pallo vargust olnuq
talvõl päiv õnnõ pilulõs üle mäe
Talvõl külmäga kanti lambanahast kaskit ja eläjänahast talvõmütse.
talvõl sõidõti iks riigaq
talvõ sõidõti Riiga
Talvõaigu taht inemine inämb tarõn olla.
talvõ tuisas siin läbipäsemäldäq uarmit kokko
talvõkummiq
talvõsaabas
talvõst sai kevväi keväjäst suvi
talvikõnõ loetas tsiidsitäjide perrehe
meri om talvõl külm ni kõllõ
talvinõ õdak tulõ kipõstõ kätte
talvõpäiv oll külm ni selge
talvitsõl puhkusõl olliq umaq hääq küleq
Talvõunõ aigo om nahkhiire veri külm ja ainõvaihtus aiglanõ. Egä herätämine tähendäs ülearvost energiäkullo.
Talvitamisõ aigo käänüs mutuka ainõvaihtus kokkohoitmisõ pääle.
talv külmätäs kõik suuq kinniq
Talv tulõ väärdmäldä, aga ma või julgõ olla, et ku vaia, jovva ma veeränd tunniga kimmähe paika.
tä panti tüürühmä juhis
tä makassiq kasvai pistü jala pääl
timä luuq-kundiq pantiq kodomaa mulda
külh tä masnuq a täl olõ-iq nii pallond rahha
timä massassiq külh a täl olõ-iq nii pallond naudi
timä massassiq külh a täl olõ-iq nii pallond naudi
Tä mänge Chopini, Mozarti, Brahmsi ja tõisi viiemeistride imeilosit pallo.
tä pand järest inämb rahha mängo
Tä matt tuu käkmiskotussihe 20-30 cm süvvä maa alaq, perän löüd tä tuu üles teno umalõ väega hääle hõngutundmisõlõ.
tä matsut süümise aigo väegaq halvastõ
tammõossõst vaniguq
tamm kaits uputust
Tammsaarõ teossidõ täüskogo
Tä tundu seksikäs, tuud kül, ni üleskütvä.
tä mõtlõs suurõlt
Tamula türk
tä murd luu
tä muguq kärotas uma võrrigaq
tä võtt hindäle tõõsõ nime
tä läts rahva iin häüligädses
Täämbä alostas suur folgipido Moosten
tä näütäs külh hää vällä a om tuust huulmaldaq andsak kaiaq
tä näütäs noq pallo hürskemb vällä
täämbä es tahaq meil jutt klappiq
tä näkk sõan pallo kuulmist
Tä näüdäs vällä nigu inemine, kedä ei tohissi inne vannin mõskmist sängü laskõ.
tä nahk om viil sille ja trammin
Tä paistu kurnat.
tä näüdäs umma kangust
täämbä käve tan tuusama miis kiä eeläqkiq
Tänak tekk' alostust autoralli maailmameistrivõistluisi sar'an 2009. aastaga Portugali rallil.
täämbä hikõrdat hummõn ikõt
täämbä ma jovva ildampa kodo
täämbä mina maka tsiapaha pääl
tennämäldäq hoolõalonõ
TENNÄMI ÜTENLÜÜMISE IIST!
a ku täämbä mõtsan kõndse mõistse õkva
täämbä nädäli peräst
täämbäne etteastminõ
täämbäne ilm tege tosotsõs
Täämbäne kiri om tuus, et võimaligult pallo inemiisi saassi taa päävä hindäle verevä pleiätsiga pääväraamatuhe kirota.:)
täämbäne liinaminek oll ainuisi tarviline
Täämbä om õks armõdu illos õdak!
täämbäne tulo
täämbäne ülesannõq om rassõmb ku eeläne
aiteh lõhkõ hoiatamisõ iist
aiteh kullõmast!
ma tennä kittüse iist!
ma tennä väega!
täämbäõdagunõ
timä näkko tull kuri indsüs
täämbä oll ekäpiten rassõ päiv
täämbä om jälle ilm
täämbä om päivlik ilm
Täna on rahvusvaheline emakeelepäev. Fenno-Ugria Asutus 21. veebruar 2008 Rahvusvaheline emakeelepäev: soome-ugri keeled on ohus. Fenno-Ugria Asutus 21. veebruar 2009
täämbä om saonõ ilm
täämbä om kistumaldaq hää ilm
täämbä om vaia palkõ kantiq
täämbä pilveq laagõskõllõsõq
täämbä üüse magasi kõrraperäst
vahtsõ ao inemiseq
Seoilma kirändüsele um umanõ paljodõ olõmanolõvite tekste pruukmine ja rehksämine varatsõmbalõ kultuurilõ.
täämbädses pääväs om küläst liin saanuq
Täämbäne seto külä. Küläelo.
Täämbädsel pääväl eläs suur osa setosit Tarton ja Talliinan.
Parhilla tetäs inämüisi eurütmiät Õuruupa klassikalidsõ muusiga vai tekste (luulõ, proosa) perrä.
seo ilma aigo om egäsugumaidsi tegüsit riisto olõman
Tääämbätsel pääväl kõnõlõs murrakut egäpäivi viil mõnikümmend vanõmbat inemist.[1]
seo ilma aigo tetäs taad tüüd puutrigaq
Täämbädsel pääväl viikingiid olõ-i, kas Orm sullõ tuud es kõnõlõ?
seo ilma mõõdu perrä ommaq tä raamaduq armõduq
Pianiino
Tääämbädse päävä tõva kiräkiil Vinnemaal pruuk tävvendüisiga kirillitsat. Innembide om tarvitõt tõva keelen kirotamisõs mongoli kirjä. 1930. aastil lõi buda munk Monguš Lopsang-Tšinmit (ehk Lubsan Žigmed) ka ladina kiräviie, minkan trüküdiq mõnõq raamaduq ja aoleheq, niisam aabitsit ja opiraamatit täüskasunuilõ[2]. 1943. aastaga vaihtõdi taa kiräviis parhilladsõ kirillidsa vasta. Viimätsel aol om tett ettepanõkit ladina tähistü vahtsõst pruukma nakkamisõs. Tuud sekä siski Vinnemaal vasta võet säädüs, mink perrä Vinnemaa vabriike riigikeeleq piät olõma kirotõduq kirillitsan.
Tääämbädse päävä tõva kiräkiil Vinnemaal pruuk tävvendüisiga kirillitsat.
Parhilladsõ Setomaa piiri ́.
täämbä panni leeväkohetusõ ärq hapnõma sõs saa hummõn ärq kütsäq
Täämbä päälelõunal oll' Põlvan Uma Pido loengupäiv, kohe tull rahvast nii Vana Võromaa Põlva ku Võro maakunna jao päält.
täämbä oll koolist viis last puudus
täämbä saa lõunas suppi
täämbädse päävä noorõq
Täämbädses omma' mul kimmä'
Täämbätses om võro kiil jõudnu kuulehe, popmuusikahe, tiatrile ja aokirändüste.
Parhilladsõ Võromaa osas omma ka kats jupikõist Setomaast.
täämbädsidä toimõnduisi kukaku-iq hummõnidsõs!
täämbä tulõ muutliganõ ilm
uulidsa viirde pandasõq jalajaq kasuma
huulidsamulguq pandasõq täüs
huulitsit valgustõdi gaasilampõgaq
uulidsa pääl peeti suurt maskipito
tühäq huulidsaq
huulidsa vastanpuul
inemiisi oll huulidsa pääl niguq tsibisi
huulits juusk raudtiigaq rööbilde
huulits nimitedi ümbre
Timahavva 3. radokuul sai Adsoni sünnüst 125 aastakka, teos saa XV timänimeline ilolugõmisvõistlus.
timahavva naati põllutöiegaq varra pääle
timahavva kardohkas ikeldü
timahava keväjä
seo aastak
timahavva om hõel rügä taast nappõ ei saaq
timahavva om meil ubinauputus
timahavva ommaq kiholasõq kihtidseq
teräväq rüäq ommaq timahavva pallo terri sisen
timahavva om leeväline aastaig rüki pallo
Sjoolõ pidolõ om hinnäst kirjä pandnu 3600 lauljat - miä om rohkõmb ku kunagi varõmb. Tulijit om ka kavvõst välästpuult Vanna Võromaad, esiki Lätist ja Soomõst.
Timahadsõ suvõülikooli päämidses kõrraldajas om MTÜ Räpina Ühistegevuskoda, üten avitasõ Leo Kütt ja Räpinä Loomemaja, Räpinä vallavalitsus, Räpinä muuseum, Võro Instituut ja Võro Selts VKKF.
Timahavadsõ Uma Pido koorijuhi' juhatasõ' kuurõ suurõ dolokivi pääl saistõn, miä om tuud Marinova kivikarjäärist.
timahavva tull kesv sääne kehväne
timahavva saa vili innembä V varramb valmis
paarinoppaminõ
suurmapudõr
Tä kutsõ tuud umas unistuisi tüüs, a no olõ-õs täl inämb kässi.
rüük nii et külä heläs
tänni nakkama
tsäägatõlõsõq hummogust õdaguniq
tangikaitsõkraav
küteq midä pendsujaamun müvväs
tä nõud verd vere vasta
Tä nõudsõ muidoki seletüst.
tä jäi nõudmiisigaq nõuhtõ
tandsvaq nii et põrmand värises
tands om henge vällänäütämine
tandso vaihõlõ tetäs tsõõri
tandsoütisüs
tandsopaarilinõ
tandso lüümä
tenolinõ naarahus
Teno näile om kõigil, kedä elo kavvõmbalõ viinü om, kotus, kohe tagasi tulla' ja juurõ', mink läbi köüdüst maaga tunda'.
Tano pidi päähä pandma nii, et hiuussõ jäivä timä ala tävveniste.
teno sinolõ sai tüü tettüs
Teno tävvendäväle toetusõlõ saa konvõrendsi osalinõ tuu iist katõs üüs üümaja konvõrendsipaigan ja süümise neläpäävä õdagusöögist puulpäävä lõunani.
Teno näile saa 500 raamatut jaka avaligus pruukmisõs, nii võro ku seto kultuuriruumin.
hää teedüs kirotusõ jaos
mütt rusigugaq vasta lauda
pess vasaragaq naklo saina
plaan vasta ust
tä olõssiq häbü peräst silmäq pääst kaknuq
tä videli terve suvõ otsa mere veeren
timäst ollõv sääl määnegiq suur nõna saanuq
Tä oll Afganistani sõa veteraan ja tuu oll kimmähe jätnü tälle uma märgi.
tä oll herevilläq
Tä oll süändünü ja rahudu, iks viil hirmu täüs.
tä oll kõgõst hingest kommunist
tä es jätäq sukugiq perrä
tedä kullõldi kohtu-uurja man üle
tä oll kuninga kullusõn kullõl kuningat
tedä peeti marupinis
Tä oll lühkene ja hürske, aga näüdäs mehene vällä.
tä olï hilläkeiste ärq lännüq
tä oll meid otsaniq ärq vaivanuq
tä oll mi klassi priimusk
tä oll mi külän häste teedäq naisimiis
taad inemist oll meil hirmsahe vaia
tä käve tihtsäle miiq poolõ
tä oll muqkaq üten
Timä oll mu jaos kõik tallõn imelikun ja segätsen maailman.
tä oll mu pääle ärq pahanuq
tä oll mu pääle ärq pahanuq
Mullõ tä oll sõbõr, a tõisi umasvõtminõ käve täl väega rasõhõhe.
Tä oll minost nii kats aastakka noorõmb ja umavaihõl mi läbi es käü.
tä tii-s must vällä
tä oll mitmõkõrdnõ olümpiävõitja
tä oll mõisaprovvi man pasja
tä oll mu jaki puhtamas ärq krundsutanuq
tä oll herksä meelegaq näio
tä oll niguq ümbre tett
tä oll näost peris ärq jäänüq
tä oll nii uhkust täüs et võta-s kinkagiq nõvvu kuuldaq
tä oll noorõn iän essünüq
tä oll ummi mõttidõgaq tast kavvõdal
tä oll umast plaanist hõisun
oll hindäsugudsõ kangõ taplõjagaq kokko trehvänüq
tä oll umast velest egän asan tõistmuudu
tä oll opmisõ man väega hoolõdu
tä oll perreasjogaq kinniq
tä oll ku sõkõlanõ
tä oll tuud asja joba pikält märknüq
tä oll tuu asa hindäle ärq nimitsenüq
Tä oll sääne paras pasatski, kel ütteviisi tull ette pahanduisi ja kiä käänd kõigilõ kõgõsugumast jamma kokko.
tä oll sõs viil väikokõnõ latsõkõnõ
Tä oll sõs nigu täütsä marun õkva, tuisas stuudiot pite ringi nigu tuulispää ja mugu hüpäs, hüpäs! Õhun tundsõ tä hindä ollõv vaba nigu tsirk ja timä rõõmu võta-as sukugi veidembäs ka tuu, et egä hüppämine alasi kõrd otsa sai - inämbüsi viil kõva prändsähtüsega.
tä oll ärq tsusat
tä oll täämbä kuigiq esiqmuudu
Tä om õkva nigu mii.
tä oll kõgõ mõtsa piirdu pandnuq
tä oll tummis jäänüq
tä oll türkläisi laagrihe viid
tä oll ütesttüküst krantsuisi täüs
tä oll kistumaldaq õnnõlinõ
tä oll väega virgõ unõgaq ja kelbä söögigaq
väega halv inemine oll täl es olõq hüvihüse põrmu
täl oll miil hallõ
tä oll väega vaenõ sõbraq panniq korjusõ kokko
tä oll valmis mi kauba man vahetallitajas olõma
Tä oll innembä kah ulluisi tennü, a seokõrd olõ-õs tä inämb timä esi.
tä oll kivi pääl möldres
tä oll süänd täüs
Tä oll viid haigõmajja.
tä oll õkva niguq Volli esiq
Tä om abielon Kersna Vahuriga, näil om poig.
tä om avitaja inemine
tä lätt kergele palama
tä om äkiline a tasahus ruttu
tä kõgõ haikõlõs ja saa-iq ärq otsustaq
Tä om kõgõ olõman noidõ inemiisi jaos, tedä või egäl aol kätte saia, tä tund rõõmu üten näidega egä edenemise pääle.
tä om kõik aig tujost ärq ja olõ-iq minkagiq rahu
tä om päälenakkaja inemine
täl om hunn pään
tälle om pallo ant tä om vallalidsõ päägaq
tä om ülikoolin bioloogia oppaja
tä om elävä mõtlõmisõgaq
tä om petüs miis
tä om vaest kohe ärq lännüq
tä om elon tunnistus
tä om eloaig põllumiis olnuq
elo om tedä petnüq
tä om eräkunna iistmõtlõja
tä om edimädse suurusjärgo täht
tä om rohkõ miis häbendä-iq midägiq kui arvas nii ütles
tä om väega armõtun saison
tä sõit halli
tä om hää nalasoonõgaq
tä om hää seldsiline
tä om hääst perrest peri
tä om rahvamiis olõ-iq mõni krõbusk
tä mõist häste läbi saiaq
tä om helde andma
tä om hummõn muq iist
tä om iks timä säädüsline naanõ
tä om iks kõgõ ette miis
tä om õks ulli lõõhkõ
tä iks om töövikjäs inemine tuud ei võiq üldäq et tä laisk om
paistus et tä om väsünüq
tä om hindäst peris hää inemine
täl aja süä üle
tä om joba mitukõrd maaha sadanuq
tä või joba hindä iist kostaq
tä om jo peris ull
tä om jo nivõrra uhkõ et tälle ei saaq midägiq üldäq
tä om paksõmbas lännüq
tä om kadõ taha-aiq mullõ rahha andaq
tä om petjä inemine - suu iin kõnõlõs ütte sälä takan tõist
Taa om kõgõ vähämb.
timä om ka miiq nuka miis
tä om ka häti nännüq
Tä om kah paadieihtäjä miis, eks tä sõs mullõ teedäq andsõgi.
tä om hirmsa vainlanõ
tä om kuri ja halõstamaldaq massa-iq uutaq et tä ärq tasahus
tä om karsk nuurmiis võta-iq tsilkagiq viina
tä om hiitüjä inemine
tä om veitü jutugaq
tä om kasuja lats
tä om kättpiten ussõ vaihõl kinniq
tä om kasvolt närb
tä om suur spordisõbõr
tä tunnõ-iq kirja
Tä om kirotanu ka laulõ ja laulutekste, naist sai üle kõgõ Eesti tuntus andsambli Ummamuudu esitüsen "Kynõtraat".
tä om sääne nähkärine ja kõgõ hindäkasu pääl välän
tä om klassi kõõ terätsemb poiss
tä om koton
täl olõ-iq koto
tä om tsipa kinä
Tä om õkva trehvänü kedägi, kel om esieräle rassõ, ja tä pruum löüdä midägi, miä veidükenegi tuu perre elo kergembäs teesi.
tä om kimmäs inemine timmä või uskuq
tä om edimäne
tä om kõgõ ilma nukaq läbi käünüq
tä om kõik vaivaq üle elänüq
tä saa-iq kõnõldaq
tä om nimekiräline tüütäjä
tä tiid umma tüüd
tä om korgõn koolin käünüq
tä om kõrralinõ tütrik olõ-iq mõni sääne
tä om sadamisõst viil hoimussin
tä om latsõhoitmisõ võtnuq umas süämeasas
tä om latsõ väega ärq tillitänüq nõstiskõlõs pääle
tä om tasalik inemine
tä om leinon selle kand musta rätti
tä om vidäjäst kats sekondit taadõ jäänüq
tä liigus pallo ümbretsõõri
tä om sääne lõpõ miis
täst olõ-iq vahtsõ luujat
Tä om lõpõtanuq Valga 1.
tä om tuust kistumaldaq pallo kõnõlnuq
tä om ilmainemine kiä om Eestist peri
tä om majja kõvva rahha sisse pandnuq
tä om mi koolin opnuq
tä om mi vihalanõ
tä om meil häste vihas tüühü
Tä om meil küländ harv, a õdagu puul Õuruupan om tä viil harvõmb.
tä om meist kimmähe kõõ vanõmb
tä om minogaq üteharalinõ
tä om mullõ kadõ
tä väega hoit minno
tä om parõmban saison ku maq
tä ei lepüq muqkaq
tä om vaimo poolõst õkva niguq maq
Tä om mitmõkõrdnõ Eesti meistre autorallin.
taa inemine mõist mitund asja
tiä um mõista
täl olõ-iq häpü ei avvu
tä om muido kinä inemine a väega ropak
tä om mul kooliaolinõ sõbõr
miiq käve timägaq üten klassin
Tä om mu hää sõbõr, ku esiq ei tiiäq, sõs lask mõnõl tiidjämbäl hinnada.
ma ei kannahtaq tä iholõhna kah
tä om mullõ kasvand olõ-iq uma esä
tä om mullõ ristis kaalan
tä miildüs mullõ
Ka ma taha väega olla nigu timä.
tä om mul puulveljä
tä om murrõst segi
täl om niguq miil pääst ärq
tä om niguq vana haksikõnõ rõivaq sälän katski niguq nardsoq
tä om nälän ja alastusõn
tä om hõela loomugaq
tä om kehvä süämegaq kannahta-iq verd
tä om näist kõgõ suurõmb tolosk
tä om nii äkiline inemine niguq kadajahago lätt palama
tä om nii västli egaq tä ei jätäq - timä tahtminõ piät saama
tä om nii mõtõssin et ei kuulõq ei näeq
tä om nii tõsõs lännüq et hädägaq tunnõt ärq
tä om nii uhkust täüs
tä om tatinõ
tä om nõia küüdsi sadanuq
tä om noq ku meelest ärq
Tä om noq koolnu.
Tä om ütelnü: "Luule peap minu meelest ikka lõbuss olema, sest elu on niigi väga tõsine.
tä om õdagist koton
tä om üleherk häitsmehiivalõ
tä om korgõst suust
tä om olõst häste laga
Kaljulaid om olnuq ärijuht ni Eesti ja Õuruupa Liido ammõtnik. Aastil 2004-2016 oll' tä Õuruupa Kontrollikua liigõq.
tä om uma asa himogaq tegijä
tä om uma ala kõgõ parõmb
tä om uma ämmägaq peris hädän
tä om uma ala meistre
tä om tüütänüq välisministeeriümin
tä om loomu poolõst hää inemine
tä om uma võidu pääle kimmäs
tä om üüse tüül ja päivä maka
tä om tasaligu helügaq
tä om hellä tervüsegaq
tä om mõistnuq hinnäst elo perrä säädiq
tä om hää ronija
tä om palgast kogoni ilma jäet
tä om pallo ilma piten roitnuq
tä om pallo reisnüq
Tä om parralt valgõ ja parralt hämmär, tä tege kaari tasaligult ja õrnalt, tä om eht feng shui.
Tä om kõikaig valvõl ja roni välehehe puutüvvi piten vai hüpäten ossa päält ossa pääle.
täl om pidämäldäq jutuhuug pääl
tä om pikäst sõidust ärq väsünüq ja tülpünüq
tä om pikk miis
tä om sääne pirts
tä om vähä hellädse loomugaq
tä om ladvagaq mõtsa poolõ
tä om tsipa väsünüq
tä om kimmä arvamisõgaq miis
tõist säänest poksin ei olõq
tä om poliitikan tunnõt tekij
tä om põllutöiegaq meist maan
tä om puul iistläne puul suumlanõ
tää om puultartlast kõnõlõs segämäst kiilt
tä om välläopnuq pottsepp
tä om vällä andnuq mitu artiklit
Hao Paul om seto leelo ja laembalt vana rahvalaulu hää tundja, laulja ja tutvustaja ni leelokuurõ Hellero ni Liinatśuraq liigõq.
herneq ommaq täl jo olnuq
tä om säädüse perrä abielon
tä virotas naisi takan
tä võtt taad muusikat väega hinge
taa miis võtt täl meele pääst
tä om tuu näütüse helevälläq
tä om seo tüügaq viil harinõmaldaq
tä hiil tuud tütrikku
tä om seo ettevõtmisõ vidonik
tä om sääne nähkärine ja kõgõ hindäkasu pääl välän
tä om sääne lepjä inemine
tä om sääne prosta ja ull miis
tä om sääne tasalik inemine
täl om seo nädäli väega pallo tüüd tetäq
tä om siin aotlinõ elänik
tä om sõbõr pini
tä om ärq tülvähünüq ei kõnõlõgiq eiq muqkaq
tä om süäkanõ miis naas külgetulõjalõ vasta
tä om sügüsest pääle ilma tüüldäq
tä om armõdu hää kokk
tä om suur raamadusõbõr
tä om suvõgaq pruunis palanuq
tä om silmikäs vanamiis külh timä silmäq ärq nägeväq miä om timä meele perrä
tä om hoobis hoolõldaq inemine
tä om hoobis hõel inemine
tä om õigõ miis olõ-iq määne pussak
tä om keskelt paksõmbas lännüq
tä om täämbä väega laululinõ
tä om hariligult rahulinõ miis
tä om teküs naanõ kiä joud kõkkõ
tä om tehniga asatundja
tä ei taipaq tehnikast midägiq
tä om tõisi tõmmadaq pupp
tä om tõisilõ hädäs kaalan
tä om tõisi siän niguq valgõ varõs
tä om tõistsugumanõ
tä om tõistsugunõ miis
tä om tõistsugumanõ ku tõõsõq
tä om piinü helügaq miis
tä om teküs inemine
tä ütles tõisilõ halvastõ
tä om terve elo sääne täütvärki olnuq
tä om tõtõst suur inemine
tä om hindä tüü sisse matnuq
tä om tüühü süvvünüq
tä om piinüs ärq lännüq
tä om hulga tublitsõmbas lännüq
tä om noorõst iäst huuïmaldaq tunnõt tiidläne
tä om ütsildäne inemine
tä om üts uma ala tunnõtumb asatundja
timä om üts sõnaraamadu tegijit
tä om üts vihas inemine
tä om pallo julgõ
tä om pallo heigonõ
tä omgiq sääne väiku jutugaq
tä om usost valla ütelnüq
tä om väega äkiline miis
tä om väega päälenakkaja inemine
tä om häste päälenakkaja inemine
tä om süüjä väegaq
tä om väega hüä V kukunõ lats
tä om väega sala inemine
tä om väega västli tüühü
tä om väega ahta meelegaq inemine
tä om väega mooska miis
tä om väega muq muudu
tä om väega piinü sell
tä om väegaq pelgäjä
tä om väega hell alasi ommaq silmäq vett täüs ku midä ütlet
tä mõist väega häste lauldaq
tä om vähämbält ausa
tä on tasaligu helügaq
tä om näo poolõst peris illos
tä om valusit päivi nännüq
tä om vana ni ei sutaq inämb tüüd tetäq
tä om vanas ja viletsäs jäänüq
tä om hoolõinemine
tä om viil tütrik
tä om päähä võtnuq et korõmba koolitusõ iist tulõ massaq
täl om velist kõgõ inämb tahtmist
tä om vindläne
tä om viimätsel aol tõistsugumadsõs lännüq
tä om vindsõ miis ei annaq kergehe alla
tä vast om tohtrõ
tä um vast tõõmeeli ullis lännüq
Tä om või-ollaq tarõn vai maja takan.
tä om sängü pääl pikäle
tä om ausa meesterahvas ei juuq viina ei tiiq suitsu
tä om keskest veidükese jämmembäs lännüq
taal tütrigul om kujjo
Tä uut minno kodoussõ man, tull hõikamisõ pääle, tull hõlma.
Tä uut minno ussõ man ja nigu kuuld mu tulõkit, läts väega ilolõ ni mugu karõl üles ja alla.
tä oppas korgõnkoolin vinne kiilt
tä mõist ilma ette kuulutaq
tä mõistsõ ummi naljogaq pidotujjo ülevän hoitaq
tä mõist umilõ sõnolõ õigõ mõno andaq
Tahetas, õt koolilatsõ ́ piäsi luku ́ umast keelest, mõistasi kynõlda tõistõga umah imäkeeleh.
Taotlust saa esitä Eesti riik, taotlusele käe ala pandjas om kultuuriministri.
Taotlusõ kokkopandmise man avit nõvvoga UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon.
Näide arvaten om võrokõisi ettevõtmine illos näide, kuis hääd kuuntüüd tegevä kohaligu inemise umavaihel ja üten om haarõt ülikooli, uurmiseasotusõ, avitase nii umavalitsuse ku riik.
Taotlusõ läbikaemine ja hindamine võtt aigu puultõisku aastat, lõppotsusse tege vaimlidsõ kultuuriperändüse kaitsmise komitee 2014. aastaga lõpun.
Taotluspapride häädüse ja teelemineki üle otsustas kultuuriministri.
Taotlus tahetas valmis saija 2013. aasta keväjes.
rahaküsümiisi tähtaig om nädäli peräst
tä otsõ umalõ teolõ seletüst
Tä ai jala paljas, nigu panõssi vasta nägemäldä vägistäjäle.
timä palk om uskmaldaq suur
tä rõuhk väega vällänägemise pääle
tä kirot uma hüä kasulatsõlõ
tä arvas et tä om essümäldäq
tä piät figuuri hoitma
tä piät mullõ noq kahoq kinniq masma
tä piät
tä piät kaho hääs tegemä
sainapaprõ ülemädse veere pääle panti portõ
sainapapõr om kotussidõ ärq kakõnuq
tapõt om lapildõ mahaq kist
tä pesti hirmsahe ärq
tä pesseti sandis
tapõtuisi inemiisi olõ õs
täl ollõv lahenguhe minek
tapitama hambahe pandma
tä om vaivussin
täpiline käolehm
tä lei mu uma ilogaq pümmes
tä panti kinniq
tä pidä plaani pikemb matk ette võttaq
piinü massin
täpsäq sõnaq
tä põdõ jo inämbät kümmend aastakka
tä olõ-õi elo seen tsilkagiq viina suuhtõ võtnuq
ei olõq tä midägiq nii rummal niguq vällä näütäs
tä olõ-iq joba nädälipääväq midägiq söönüq
tä olõ-iq joht hää tüümiis
tä olõ-iq muq masti
tä olõ-iq viil tuud õigõt löüdnüq
tä porisõs egä asa pääle
täpitämä
lei kõik kärbläseq maaha
segädse päägaq hukas uma seldsilise ärq
tapp om tihtsä
täpselt ei tiiäq agaq sinnäqpoolõ arva
täpsähe kell säidse
kimmähe paika pant tüü
õkva nii!
Vahtsõmba' uudissõ' lauluvara ja registriirmise kotsilõ tulõva' rehekuun.
Täpsämb teedüs:
Täpsämbähe pelgüste, et vahtsõ ao finants-süstem om püsümäldä' pürämiidimäng.
Täpsemb pääväkava tulõ nädäli peräst.
täpsä tüü
tä nulgan umaette pomõ
tä pühitsedi nunnas
täl tull naljo niguq käüssest
tä tsurmiti sabast vällä
Ta püstit' toukmisen maailmarekordi ja viis olümpiä- ni kolm Eesti rekordit.
tappsaivas
tä tege tävve jovvugaq a tüüd jakkus viil mitmas pääväs
Tä puttõ mu rõivihe kapin, arvas näide matõrjaali kallis, tä liigut mu vundsivurri, hambapürsti ja kammi vannitarõn, nuhut habõnavett ja ütel tuu kottalõ uma arvamisõ.
tä väega pudinahe kõnõlõs
Tä kõnõl ́, et Vika käü katsikidõ esä man põrknit kõblitsõman.
Tä kõnõl viiemeistrist ja näide muusikast.
tä kõnõl sõbrolõ katõ mõttõgaq naljo
tä kõnõl maast ja ilmast
timä habi tüüd iiba nobõhõhe
timä tiidmiseq panniq imehtämä
tarbõasi
tarbõkauba hind om kõvva nõsõnuq
ku vaia tulõ saat api
tarbõkunstinäütüsel sai kaiaq müüblit põrmandurõivit savianomit
tarbõkunst ja kujotaja kunst
ostjidõ huvi oll oigõ
tarvitajidõ ütisüs
pruukmismuud
hüübkiviq
saistunuidõ silmigaq
majan oll ütsainukõnõ tarõ ja tsillokõnõ küük
tä rikkõ ütesttüküst koolin kõrda
tegüsi ärqpäsemise loodus
heränejä kevväi
tark olõ ei tä kunagiq olnuq a noq om peris jobus lännüq
tark lats joud koolin häste edesi
Tarmo, kas koton om hää olla?" küsüs Jaan uma suurõ vele käest.
truksa sammugaq
tarna-angõrpistä kasvopaigatüüp
tarna kasvopaigatüüp
tärniq pagonidõ pääl
Tarre ehk ütte gruppi mahus kõrraga mitte inämb ku 30 last.
kallõrdunuq süldiliim kallõrdus
q"Tartlane - see on tõepoolest raske elukutse".
Tarto liin kiret ku üts tulõmeri
Tarto om ülikooliliin ja tuuperäst om sääl nuuri esieräle hulga
Tarto puult tulõja buss
Tarto raatus om Tarto raadi, liinavalitsusõ ja liinavolikogo aoluulinõ ammadihoonõq.
Tarto raatus Tarto liina võrguleht Alttoa Kaur Voldik Tarto raatusõst (PDF, maht 540 kB) Tarto raatus kultuurimälehtüisi riikligun registrin Puusempi Ene "Tartu raatusõ ehitiq s'aksa meistreq" Postimiis, 16. joulukuu päiv 1998 (intervjuu Tiirmaa Udoga) Olmaru Jaan "Tarto raatus muutus advendikalendris" Tarto Postimiis, 4. märtekuu päiv 2010
Tarto raatusõ hoonõq om Tarto vananliinan Raatusõ iin om Raatusõ plats, raatusõ takan om Ülikooli huulits, mink takan Toomõmäe nõlva pääl om Pirogovi plats, raatusõ nuka mant lätt üles mäkke Lossi huulits.
Tarto raudtiijaam (s'aksa keelen Bahnhof Dorpat) om raudtiijaam Tartomaal Tarton.
ku Tarton käve olli sugulaisi man
Tarton opsõ Kauksi Ülle aokiränigus ni lei punti Hirohalliga ku ka taa võro haritlaisi seltskunnaga, kinkast sai võro liikmise tsäsü.
Tarton lüüd raha
Tartu Ülikooli Kultuuriteaduste ja kunstide instituut
Tarto Ülikooli raamadukogo kohvikun naksi kuun käümä Tarto võrokiilsõ ja -miilse inemise, näist sai ildampa Tarto Võro Vaimu Selts.
Tarto Ülikooli sambaq
Tarto ülikooli lõpõtanuq
mehitsit tukkama
vaia olõma
võtt mitmõsugumaidsi arstiruuruuhi
tarvitamiskõlvolinõ pruukmiskõlvolinõ
tarvitamiskõlbmaldaq pruukmiskõlbmaldaq
pruukmisoppus
vaia täl õnnõ sõrmõgaq tõmmadaq ku meheq jo juuskvaq
tä saadõti ärq Tsiberihe
tasarehkendüs
täl oll tiidetüün kõrdaminekit
hindõs sai tä puuduligu
tä sai hindäle kavvõltopmisõgaq ülikooliharidusõ kätte
tä tull kõgõgaq üttemuudu häste toimõ
tä sai küläpoiskõisi käest armõdulõ pessäq
tälle panti kuld kaala
tä rabahti ärq
tä pahasi väega ärq taa asa pääle
tä süä rabahti ärq
tä sai terves
tä sai sakõstõ räpäküse peräst nuumiq
tä sai tsokõrdaja paprõq
tä sai ülepää muatsõs
tassa ja tarkuisi
tasakaalun arvaminõ
rahulik inemine
tiidüsperine süümine
hiitligu olõmisõgaq inemine
võtaq no tassampa!
lapju ja rihägaq tasodsi pindre ärq
Aigopiten naksi kõik mii tegemise silmä ka külä pääl.
Veitsüviisi võeti umas muial Eestin ollu triibuliidsi undrikite muud.
täl oll tii pääl mitmõsugumaidsi seigelüisi
ütsvõrranõ mäng lõppi viigigaq
ütejovvulinõ võigõlus
tä säeti uurjagaq ütsüte vasta
timä segendelles ümbre tüü ütte võtt tõist pand tüü vidähü eiq
tä om tagasi sääl kost alost
timä sais olõ-iq pallo halvõmbas lännüq
tä tähet minno püssäst
timä silmäq lätsiq jahmahusõst suurõs
täl oll silmin esiqmuudu helgeq
Tä tull sisse ilma koputamalda.
rehkendüsmassin rehkendäjä
patareil om tuli tinnõs jäänüq
patarei valgõn näi hiirt
patareilamp
karman oll kahtlasõlt punnin
olalt võtva paguni
poiskõsõl oll karmanin egäsugust asku
karmanihe unõhtunuq võtmõq
Tä sõit kodo ja ma saisi tä kõrval ja tä toet uma pää vasta mu kõttu.
tä sukas iks tütrele rahha
tä pahasi halvastõ ärq ku tedä tähele es pandaq
tä sõnaq uppuq ikku
tä jutt läts mullõ süämehe
Tä sonõ midägi läbi suu, minkast es anna arvo saia.
tä süüt tsiko
kand kohvrit
vidä latsi õgalõ poolõ üten
nüüräs vett tarõ mano
nõstamiq asaq auto pääle ärq
kroositäüs
timä süä om ärq kalõhunuq
massaq saa nii sularahagaq kuq ülekandmisõgaq
tä süüt sälgä
Tä käü seeniaoni läbi nii vinläisi ku eestläisiga ja timä tõõnõpuul Kirke om eestläne.
tä kai taa asa pääle oigõlõ
massulinõ korgõkoolitus
tä sattõ jala päält maaha
Tä kuuli inämb ku 15 aastakka tagasi, a mu igätsüs timä perrä om elon.
Tä lits kässi kõtu pääle, miä halut.
mass edimädse osamassu ärq
massi paadimehele ülevidämise iist
massõ tälle määrädü trahviraha ärq
tä lei meile vungi sisse
mass võla jupildõ ärq
massuldaq leht prii süük koolitus
prii ravitsus
Mõtõld om ka üümaja pääle - massulda saa maada vanah Räpinä muusigakoolih (Jõe 4), tuu jaos võtkõ uma külealonõ ja magahuskott üten.
prii sissepäsemine
tä oll suurõlinõ et külh tä mehest jako saa
tullos ammõt
rahalinõ ots
tä taht a tä ei saaq
tä taht liina minnäq a mul joht tahtu-iq minnäq
tä taht eräkullõ ollaq
tä taht kiilt mano oppiq
Tä tahtsõ olla autojuht, a tuu jaos, et peret üllen pitä, pidi tä tüüle ohvris tuuma mii jaos mõtõldu ao.
tä taht tuud ullimuudu
tä tekk õnnõ tuud midä pidi
Tä tennäs minno viil mitu kõrda ja ma kuulsõ tedä ütlemän: "Taast tulõ aolehte kirota!"
tä saistu soolasambas
tatari kiil
tä tiid alasi kuis tulõ tetäq ja kuis eiq
täl opminõ edenes
tä tege taad asja tõisildõ
tä tegi midä sai
tä tekk tuud karjääri peräst
tä kogõmaldaq tekk
tä tekk tuud nimme
tä nimme tekk tuud
tä tekk tuud rohkõmb käsü pääle ku umast tahtmisõst
tä tekk tuud nimme
tä tekk tuud õnnõ halõstusõ peräst
Tä tekk õkva nii nigu mii.
tä tekk tüü üte jutigaq ärq
tä tekk umma tegemist ettekaemaldaq
tä tetti päävä päält vallalõ
tatinõ nõnaalonõ
"Tatipuu om kasuma nakanu," sai Mia kõrraga arvo ja väega õnnõlik.
tä tõi liinast kurva sõnomi
tä tekk õigust
tä tõmmas rongi hädätormassõ pääle
Tä tuudi mullõ sõs, ku tä oll armõdu väiku - nii tsillokõnõ, et ma olõ-õs kimmäs, kas tä hummoguni vasta pidä, igävene räpäl oll tõõnõ.
tä tüütäs iks viil liinan
tä om traktori pääl
Tä nõst mu jalgrattalõ raami külge pantu latsõtooli pääle istma ja mi naksi sõitma.
Tä saistas piätüsepingi päält üles ja nakkas aigopite bussi ussõ poolõ sammõ pandma.
tä trambas ussõ iin saapidõ päält lumõ maaha
tatrigupudõr
tä tulõ viil hummõñ
tä tulõ sinno saatma
tä tulõ vast riide
tä tull mõnõ aasta peräst välläsaadõtuist tagasi
timä ussõst noqsama tull
tä tull siiäq väega kavvõndast
tä esiq taht tullaq
timmä tõmmas kunsti poolõ
tä näütäs noorõmb ku tä om
tä paistu joba edeotsast väega uma
täl om hallõ
tä tund prantsusõ kirändüst põhaniq
täl om tõõsõ õnnõtusõst hää miil
täl tütär om koolin kokk
tä ütel hindä ärimehes
tä tull miiq firmahe
tä ütles tõnõkõrd uutmaldaq iks väega täppi
pidä õgasugust aoviidüst halvas
Takanpuul tossas tüüstüsliinajao katlamaja akõn.
tagapõha uurminõ
Tä usus, et egä inemine om uma õnnõ sepp ja arvas, et inemiisi tulõ hinnada näide tegemiisi ja väütämise perrä.
Tä ütel, et om mu pääle pahanu, et ma niimuudu timä sõbrast kõnõlõ, et tä sõbõr om hää semu ja mille ma ei olõs võinu ka timäga veidü nalja tetä.
tä igrat luidsagaq mulgu saina sisse
tä tetti oppajast vallalõ
tä lasti vangist vallalõ
täl kõik iho rappu
pruugiq ja mooduq
tä pill väega rahha
lihtsä inemine
harilik kodanik
tä püürd uma viha miiq vasta
tä vari minno
tä võlss muq pääle
Hariligult eläs kährik oosõn. Tä või tuu esiq kaibaq, a või üle võttaq ka kähri vai rebäse tühä oosõ. Võib elläq ka kivimäki lahkin, puiõ juuri all jm.[2]
Hariligult oo kogõr 10-40 cm pikkunõ, mõnikõrd siski kooniq 64 cm, ja kooniq 3 kg rassõ. Kogõr om karpkala muudu, a täl olõ-õi suunukkõ man "vuntsõ", nigu om karpkalal. Kogrõ värv olõnõs väega pall'o keskkunnast ja või ollaq kuldkõllakas kooniq hallikasrohikas.
Tavalidselt pakk säändses võimalusõ Contra, esiten mitmesugumaidsi kõrduisiga laulõ.
Tavalidselt olõ-i kokko lepit kimmäst kavva, üles astutas kõrdamüüdä.
Hariligult unõnäo tundmusõ olõ-i tõtõ, unõn saa-ai periselt ikkõ.
Võro miisluulõtaja tavalidselt suuri sõnno ei pruugi, ülevite tõdõdõ kõvahelüga kuulutamine kallus neil kõlama iroonilitselt.
hariligumb
tä kõnõlõs nii jämehehe
tä valmist ülikuuli minekis
tä kutsuti luurõteenistüste joba viis aastakka tagasi
innenägemäldäq johtuminõ
timä viil nii väiku et imä võtt vaihõpääl üskä
kipõtohtri vei timä haigõmajja
tä viidi rahvalõ mõnitõllaq
tä vei pudõliq ni purgiq ärq kokkoostu
tä virgu umast unistamisõst
Tä visas hindä mu sängü pääle, et viil kõrra perrä tetä, kuis timmä vägistä tahedi.
tä panti varastamisõ iist vastust kandma
viimäte tä inämb tulõki-iq
tä või puudusolõva raha lainadaq
Tä või näütüses teedä anda riigiasutuisilõ ja kõlista õkva nii pallo kõrdo, nigu tuu perre jaos vaia om, nii et näil tulõvigun vedükenegi kegemb olõsi.
tä pand umalõ hädäle poolõ mano
tä rappu naaru käen
Muusiän võrdõlõs tä ummi illatsit kogomistulõmuisi Gustav Vilbaste kogot keelematõrjaaliga.
tä pett su ärq ja perän jätt mahaq
tä võtt moodori ütsipulgõ vallalõ
teedüsseläteq
tiid kodokotsõ aolukku, tund loodust, kotsit ni inemisi;
tiid kodokotsõ kultuuriperändüst, myist tuust seto keeleh kynõlda;
tiid pääst mynd seto muinasjuttu vai paigapäälist perimüst ni myist tyisilõgi kynõlda;
tiid pääst mitund luulõtust
tiid seto keele eriperrä, tarvidas tada umah kynnõh, kiräh;
tiid seto keeleh kirodadu raamadid, lugõ aolehte "Setomaa";
teedäq andma
teedäq olõma
teedäq saama
teedüs annõti edesi e-postigaq
sõnnom es panõq minno sukugiq imehtämä
tull vällä et teedüs oll võlss
teedüst saa-iq uskuq
sõnna tuuma viimä
tiidjä
tiid tuud luku viimätseniq pulganiq
tiidläne es mõistaq uurmisõ tulõmist säädüsperrä löüdäq
tiidläse tüüq saiq peräkõrd kittäq nii niguq nä väärt olliq
tiidmä
nimme võlsminõ
tiidmäldäq kaonuq
Tiiät, miis, miä ma sukka tegemä nakka, ku sa minno petmä nakkat? Ma lüü su siiä saina külge kinni.
Aga tiidmine, et mi olõ lahutamalda' osas imäkesest maast, lask tuu valla.
muistidsõ ao kotsilõ tulõ tiidmist mano
Paras kunts oll näide tegemine, et nä ka kuun saisnu ja kütmist kannatanu.
opma
Tiiät, Ruudi, ma olõ vast vanamoodulinõ inemine.
Ma tiidse tuud pudõlit kül, kon tsakilidsõ joonõga siug läbipaistva leeme sisen upuskõli.
Tiiät, täl või tävveste õigus ollaq.
tiidüs küünüs egä aastagaq kavvõmbahe
tiidüse ja tehniga suurõq võiduq
tiidüsel ommaq ka praktilidsõq tulõmiq
tiidüsen pruugitas ütist eräalasõnastut
tiidüseline arvaminõ
tiidüsline ilmakaeminõ
tiidüsline kaeminõ
tiidüsnõvvukogo
tiidüs seo sõna õigõn mõttõn
tiidüstüü uursõ võrokõisi hindätiidmist
tiidjä näogaq
Ei tiiäq, kas jäi elämä vai?
Mi tiiä, et inemise elo alost ́ inämbäle sannan ni sagõdalõ sannan ka lõppi.
and julgõhe teedäq et om kõgõs valmis
mõnõn mõttõn oll näil esikiq õigus
niguq teedäq oll tä vaihõpääl haigõ ja käü es koolin
Teedüsse saat edesi Laanõ Triinu
teedüsraamat ülikuuli minejile
tiatrinõ ülesastminõ
Tiatriateljee
tükkü mängitäs kolmõl pääväl
tiatri- kirändüsarvostus
tiatrirahvas{m}tiatriinemiseq
tiatri tuur Lõunõ-Eestin
tiatrin oll nii ummi ku ümbrepantuisi tükke
tiatri- spordipisiläne
tiatrit tennäti 5000 õurogaq
Kultuurõ kõrvuisi kaeminõ ja mõnõn nulgan viil alalõ püsünü muistidsõ eihtüse pandva sõski arvama, et hirre-eihtämine sündü iks sääl, kon pall ́o muidki inemiskonna tähtsit vällälöüdmiisi.
Teedüst saa mano:
timmä saa viil pikält koorutaq inne ku jalgo pääle saistas
tedä saa-aiq peris uskuq
timmä saa-iq uskuq
timmä vii-iq joht ütskiq asi hindäst vällä
täl tull hõla tõisilõ perrä juuskõq
keväjäne õhk võtt timä meele manoq
tedä kasvadiq päämädselt vanaqvanõmbaq
täl pallõldi mooduperäst jäiäq
timmä kiusas vast vanasarvik esiq
timäle olti kuri
Timmä veidü pikembält silmäten pandsõ tähele, et tä tugõ hindä katõ kargu pääle.
tedä om joba peris kavva aigo kinniq peet
Tedä om nimetet aasta arvamisliidris[1] ja ütes Eesti tähtsämbäs inemises.[2]
timmä otsiti egält puult
taad piät iks taldutama muido pahanõs ärq
tedä pesseti armõtuhe
tedä tull niikavva trõnniq ku tüüle naas
tä oll kõik aig ülearvo väsünüq
timmä vaivas ütsindäolõminõ
timäle tuu hädä õkva es putuq
tälle pandas süüs katõ auto varastamist
tälle pandas vargust süüs
tälle panti petmist süüs
tedä tahetas tüü mant vällä süvväq
timmä tiid siin pia egäüts
Tedä tund häste är', ku neo lehekese kergehe küüdsega maaha tõmmada, sõs täl om sääne punakaspruun vars ja samblõl juuri olõ-i, nigu tii' tan näeti, täl omma neo niinimetet risoidi', minkaga tä kinni' hoit lagonu prahi kihist maa pääl.
timmä vaihõpääl kiteti sis jälq laidõti ja nuhõldi
tä om väega murrõn
tä jäi õnnõst purjo
timä tundmisõq kääväq ütsütele vasta
äkiline hirm tulõ tälle pääle
timmä tõmbas sõariisto poolõ
tedrekikka hussin
tedretähine nägo
tedretähidse palgõgaq tütrik
tii veeren kasvi ütsik kuus
tiiq laidõq vallalõ
tege paari näüdüssegaq asa selges
tapp hinnäst tüügaq ärq
mass edimädse jao ärq
tege kohvi hindäle meksäs tsukru ja piimägaq
tege kõkkõ raha peräst
tege kõkkõ joosugaq
tege kõkkõ nii et kundsaq lööväq tuld
tege ulluisi
tege ummi egäpäävätsit tegemiisi
tege hindä tahtmist pite
tege ummõlusmassinagaq tsikkõ-tsakkõ
tege poomi pääl harotuisi
kumardas rahha
aja tä elo hukka
tege vaa näo
tege vaihõt seto helüsil kynõh ni kiräh, myist näid kirodada;
tii veeren olliq suurõq puuq
tiilagonõminõ
teie pääle pant suul tsurk teid luudust ja autiid
teie pääl liigus pallo massinit
teie pääl ommaq vahiq välän
teie pääl rännäs inemiisi külh ütsi külh pargiviisi
tii pääle veetäs ruusa
tii tetäs kümme metrit laembas
lummõ luuma
tiid piten
tiid tetti pikembäs
tiinäütäjä uurmistüü vällälöüdüs
tiiq lääväq risti üte korgusõ pääl
tiit targastõ ku üten tulõt
suurttiid tasotsõdi hüüvligaq
Teedüsse andsõ edesi
tsäid või ka ilma tsukrõldaq juvvaq
kasiq hinnäst ärq!
tii aronõs
tiiharo
tiiq õks jüvätsemb süük ärq laiha tekuq!
Ti es lääki sõitma? Ja õigõlõ teiti.
tiiq esä oppusõ perrä!
tiikäüjä serbäs külmä vett
tsäikann plii­di pääl vilistäs
tiiq käsikirän lättenäütämiseq kõrda!
tiitamm
tiiq kipõmbahe mis sa makat!
tiiq tiidsolõ pai!
tii kotsil vöörüskeles lumõpilv
tii kõõ pehmembäq kotusõq olliq puupakkõgaq kimmämbäs tettüq
reis oll perädü rassõ
tii ülespoolõ
reis läts üle ilmamere
{nal} paprõtsäi
sa tennüq õigõmbahe ku jätnüq minemäldäq
tiissiq vigurit käkissiq poissõ rõivaq ärq
Tii vai elokotusõ küsümine ni juhadus.
tii lätt kõrrast kitsambas
tii lätt kõrd mäest alla kõrd mäkke üles
tii lätt laembas
tii läts mäkke üles
tii pääl om sulg iin
tii pääl om sulg iin
tii lõppi umbõ
siiäqtulõgi pääl oll andsak trehvämine
tii päält harahtunuq roitõlõjaq
Teemadõs om igapääväne elo, ööelo, uulits, mitma ütiskundlitse ja etnilitse küsümise; nisamatõ esines teksten vastandust korgõ ja madala vahel ni paroodia elemente...
Saadaq sõs uma tüü failina vai e-kiräga aadrõsi kp@folklore.ee pääle.
Teemaq "Tähtpääväq ja pidoq" ja "Mänguq" jaga oppaja lakja valikulidsõlt mõnõlõ opilasõlõ vai rühmäle (kats-kolm opilast) näide huvvõ silmän piten.
Ku mõnõ tõsõ teema vastamisõ man netilehti pruugit, sõs panõq sinnä kimmähe mano ka veebiaadrõs.
Teema: VÕRO CATERING
asja kaeti õnnõ kergüisi
teema mängitüisigaq
teemiq ärq ja asi jutin
lasõmiq automüüjil pakmisõ tetäq
Teemi konkursi.
läämiq ärq muido jäämiq pümme pääle
teemiq sõs muqkipoolõst niimuudu
teemiq kargust
tiiq mullõ üts häätego!
tiinäütäjä
tiiq kipõn rutõmbahe!
tiiq nailõ sõnnolõ üts viis ka manoq!
pallo ärq tennüq kunstnik
tiin tüügaq rahha
tiin truvvi umma riiki
tiiq nii niguq õigõmb tunnus!
tiiq nivvildõ vai noidildõ õks om halvastõ
tiinjäst oll pernaanõ saanuq
vällätiinmäldäq nuhklus
tiinmine
teenindäjil ommaq palgaq kasunuq
teeni seo tüügaq väega viisakalõ
tiinse leibä johusliidsi töiegaq
ma kanna raha üle
ma lasõ poolõs tunnis silmä kinniq
kiroda pääväraamatuhe
aja sul kõrvaq kuumas
tii sullõ sünnüpääväs kindaq
tii tüüd ette kaiõn selle et pelgä midä ärq tsurkiq
tiiq noq virka muido jäämiq ildas!
tiiõgvõndus
tii oll raisku lännüq
tiiq ommaq kehvän saison
Tiiq umalõ imäle tsukruvett.
tiiq no ummõhtõ kipõmbahe midäs sa sääl kohmõrdat!
tii om kinniq tuisanuq
tii om jalgrattist umbõn
tii om kaardi pääl verevä punktijutigaq ärq näüdät
tii om põlvõn
tii om nilbõ
tii om koolnuid siile täüs
tii om trepin{k}trepp
tiiots
tii pääl oll hiilesijä
tii pääl läts aigo kaoma
tiiperv
tii käändü kuralõ
tii käänd mõtsa vaihõlõ
tiiparandusõ ettevalmistusõs tuudi ruusa
tiirist
tiitrull
tiiq ruttu molotagu eiq!
tsäi seen om kipõn pallo tsukõrd
tiiq tuu küsümine ärq
tiiq seo viie minodigaq ärq!
tett lahkus
tiiviir
tii katõti kivvegaq
om vinnekoolussin
mäng ulli
tegi nigu ei olõssiq kuuldnugiq
mullõ sääne võlsminõ ei miildüq
tii taht ruusa saiaq
tii tege tan äkilidse käänähtüse
tii tolmas
tii lätt mäkke üles
tii nõsõs sada miitret
tsäi
TSÄI
tiiq tönn nii et uurdõq olõssiq tihtsäq!
panõq viinalapp pääle!
tiitulp käelaud
tii käändeles mäkke üles
säeq säng ärq!
teflonist pann
näütäs püüne pääl ummi musklit
peris elo om midägiq muud
periselt tulõ õs plaanist midägiq vällä
peris elon kääväq asaq tõisildõ
periselt oll asi vastapiten
Õigõlõ es olõ tuu timä süü.
periselt kullu aigo inämb ku arvat
Tegelikult pall ́a saistumisõga säändse as ́a' ei tegüne.
"Periselt om mu tiidmist müüdä hoobis vastapite.
Tegeligult om egäl inemisel esä olõman.
esiqhindäst olõ-õs asi nii halv
Peris hääd ja täpsät tiidmist sõski ei olõ, et ku pallo ja kuimuudu paigapäälse ettevõtte kultuuriperändüst oma tegemiisin vai ärin pruukva, kuis tuu äraelämist and ja mändsit võimaluisi tegusa inemise seon asjan üldse nägevä.
Oll hoobis korgõsingusõliine tugõja hirmutorn.
Oll sääne suurõmbat kasvu pini, kinka oll tuu hädä, et tä peläs inemiisi nii armõtuhe, et oll hindä hoitmisõga är kuras lännü.
Na ommava laabsa rahvatükü, midä om mängit paigapäälsite inemistega. Näitemängest edimäne kõnõlas võru-setu kirämehe Schmalzi tegemiisist.
Taa om perändüskultuurmaastik, miä om olnu kavva aigu inemise mõotusõ all ja mitmõ' elukunna' ommaki tegünü' õnnõ tuuperäst.
tüüjuht teküsjuht
teküsliigõq
teküssportlanõ
teküsteenistüs
Tegemidse ́: põlda harimine, kallo püüdmine, jaih käümine, käsitüü.
tüüala nummõr
ikäv elo
ikäv päiv taha-s kuigiq õdaguhe joudaq
Ettevõtmiisi jaos om *raha andnu regionaalministri valitsemisala.*
Tegemiisi man omma olnu ja avitanu sannu peremehe, seldsi, asotusõ ja ettevõtte.
elläv tulõmägi
tekk aiatüüd ja võtt päivä
tekk hindäle otsa pääle
tekk vasaralõ ausa hanna
tekk alostust
tekk hapnõmaldaq leibä
Tegeja tennäse viil MTÜ Hinokaid, Vana Võromaa kultuuriprogrammi ja Võro Instituuti.
tegijäl juhtus
tekk eloohtlikkõ tempõ
tekk kaotõdu ao tasa
and kipõ passi
tekk kõkkõ himo ja helevüsegaq
tekk koplilõ aia ümbre
tekk viisadangu pääle vesipöörä
tekk kümme kükkü
ärq kiräs latsõ perse
tekk otsa pääle ristimärgi
tekk loengil ülestähendüisi
teimiq aia taadõ suurõ tulõ
teimiq saarõlõ tsõõri pääle
teimiq lämmistämises mõnõq viputusõq
teimiq sõprogaq vägevä pido
lasimiq paar klõmmi
tekk mullõ sõbroldõ taa tüü ärq
häödi uma latsõ mant ärq
tekk nii niguq es kuuldnuq midägiq
kohodi hapnõpiimä ärq
tekk niidi otsa sõlmõ
tekk sündmäldäq märküse
hämssi jalaq ärq
käve mere veeren käülemän
ma tei kõvva kriitikat
Tei ma arvudi takan tüüd, lõigi köögin sibulat, kaiõ filmi, olli kurb vms, sõs ronõ tä alasi mullõ üskä.
tei majalõ tulõ vasta kinnütüse
tei tuud imä rõõmus
tei taad peris ulli päägaq
tei taad tüüd hiotõn
Tei silmä vallalõ ja näi, et üte vanamehe jala, joosi must kavvõmbahe.
tei sullõ üte viguri
tei tüüd nii et turo tossas
kruvikäändjä pihun jannas
tekk uma hääsarvamisõ perrä
tekk umma tüüd süämegaq
tekk paar asalikku märgüst
tekk paprõ pääle täppe
tekk piinüt näpotüüd
tekk pikä alostusõ
tekk tuud uma mudsugaq
tekk tuud kiusu peräst
tä tekk tuud pallalt kohussõst
tekk sälä asutsõs
tekk silmäq vallalõ
tekk hää ostu
tekk süäme kalõs
tekk sularaha vällämassangi
tekk hää kauba
tekk õkva nii niguq oll üteld
tekk tüüd lõbu peräst
ärq tekk tüü pirdsoskõllõmaldaq
essü rehkendüsegaq ja kaot mängo
tekk viil üte hädälidse proovi
taast tegemisest oll mitund muudu kassu
tego oll tävveste säädüsline
Taa om mino jaos üts köütvä lugu, miä lask silmädä tuud keerolist saiso, kohe pallo sõast tulnusit nuuri miihi tuudaigo pandu.
teküs elo hoit inemise terve
teemiq niguq hindä vaihõl kokko lepemiq
teküs firma
teküs tulõmägi
Olõ-õs midä tetä.
vabrikun käve külän Soomõ aokiränikke kamp
vabrik tsäpändäs vanno akusit
kaup jäi katski
kaup oll vasta säädüst
kaup loeti tühäs
kunstmõistus
kuntsmudsu
kunstjärv
kunstilm
tett uus kaivõt kuup
tekeq akõn vallalõ tan lüü hõngu kinniq!
tekkeq virka aig lätt!
tekeq kui taht!
tekeq noq väikene piätüs!
tekeq asja märgo perrä
tekeq tuud muq hääsmeeles!
Tekke' sõpru, sugulaisi vai umakandi inemiisiga hindäle juutuubi-disko (st tutvuge laulõ valikuga kuun) ja perän andkõ egäüts eräle helü!
tekkeq tii vallalõ!
tehniga ja kunsti läbikasuminõ
tehniga tege meid pallosist murrist priis
tehniga kõgõ vahtsõmb sõna
miä om vahtsõnõ tehnika man majandusõ man
tehnilidselt häste tett harotus
tehnohuul
tetti kattõ sorti jauhatust eläjäjahhu ni leeväjahhu
prooviti koto ja kuuli tõõnõtõõsõlõ lähembäle viiäq
tetti külh suuri plaanõ a nuuq lää-äs täüde
panti nuur mõts kasuma
tetti piinüt leibä
Tettü tüü'
miä um tett tuud tulõ kittäq
Ti esä ots teid.
Miiq Kuning
Ti minke.
teiet minno
teile kõnõldi timäst võlssi
teil ommaq kängäq ärq vaeldunuq
tõõnõkõrd ei tiiäq miä tetäq
Tõõnõ lugu.
Tõnõ ilmasõda
Tõõnõ ilmasõda
Tõõnõ mõistusi jutt pajatas esselist ja hobõsõst, kiä astõ turu päält kodo poolõ: essel ülepää rassõ kuurma all, a hobõnõ kapjaman kerge sammuga timä kõrval.
Tõõnõ paar sukkõ, kah musta ja nigu mu uma.
Tõsõl pääväl käüti Sangastõ lossin ja lossipargin.
tõõnõ regi sais parhillaq tüüldäq
Tõõnõ süküs. Tuhvipäälne Gangõsõ jõõ veeren, Indian.
hiusnuuta vidämä
tõnõ uss läts aida
tõõnõ velji oll tark miis
Tennü kokapaprõ.
Tõõsen kottan um tä rõhutanu selge mõttõstatusõ, lõplikkudsõ puudumist:
tõõsõlt puult või asja ka nii seletäq
Tõsõ viirmüsenä esinese kirotisten korgõ tegeläse, kedä näüdätäs mingin madalan seosan - nt "peerukuning", president piinligun olokõrran.
Tõõsõ kala olli õkva säälsaman jo ammu pidosüüki pasman.
Tõsõq latsõq piässiq kah taad raamatut lugõma, selle et taa om torrõ.
tõõsõq parastiq tedä
Tõsõ tuli tõisi sannu kaema, et vällä märki, määne sann hindäle eihtä.
kehvä mõts
Tõsõs om peris hulga piklikku jõõkarpi, kedä võit löüdä' jõki rahuligu vooluga kotussin ja liivadsõ põh'aga järvi seen.
Tõses om Kangro pühendänü tekste Võromaalõ - ütes mahukambas näütes om Roodsin kirotõt mälehtüslik luulõsari "Vana Võrumaa".
Tõsõs omma oodõdu ettekandõq õdagumeresoomõ kotussõnimmist aoluulidsi kaartõ pääl, vahtsist lättist, midä om lövvet, ja tunnõtuidõ lättide vahtsõst tõlgõndamisõst.
tõõsõ kõrra pääl
tõsõl poolõl ajastajal
tõsõlpuul maavüüd paistvaq tõistsugumadsõq täheq
tõistõ ilma, koh tegijä'
Tõsõ ilmasõa aigo kaivõti Piusa liivadsõ maa sisse kaitsõkraavõ ja punkriid.
tõistõ varikuhe, pallo
tõsõ sugupoolõ pelgüs
tõistõ tarrõ saat õnnõ läbi seo ussõ
Tõõsõpäävä olli pinil joba krambi ja tä es saa inämb midägi arvo, minkperäst mullõ jäi väega süäme pääle, et pinni joba varrõmb magama es panda.
olõ-õs sääl muid kedägiq
Tõisi sõnnoga - Su raha võinu' pall ́o kipõmbahe kassu', parhilla' vas ́t esiki inflatsioonist maaha jäiä'.
Tõisi
tõisigaq tulõ kah rehkendäq
tõisil ommaq vagadsõq meil virujaq lambaq
tõisi naar ai timmä vihalõ
tõisilõ naarus saama
Tõisiga võrrelden om inämb kiräkultuurilidsemb ja välläpeetümb Andreas Kalkun, kiä om ummõta laulukultuuriga köüdet: tä om seto rahvaluulõ uurja ni lüü üten lauluandsamblin Liinatsuraq.
tõisil sälän elämä
tõist päivä tsusk sälä seen
saivas lüüdi otsõldõ maa sisse
Ti käüti ülikoolin?
tegünemine saamislugu
sündümislugu
vahtsõq hädäq tulliq manoq
jäädi häügaq vakka
tull suur tülü
puhadaq oll vaia
teksätagi
Teksti autor om Reet Piiri (ERM)
Setokiildside tekste kullõminõ ja erisugumadsi ülesan ́dide tegemine.
rõivatüüstüs
jutt om häste jupõs jaet
teksti- käsühoitus
tekstin ommaq sõnno vaihõl tühüsseq
Jutu kõnõlõsõ võrokõisi savvusannakombist.
Teksti vormindamisõga naada pääle lehe kura veere puult.
tekst om katõn tulban
tekst om jupõs jaet
kiri paprõ pääl om poolõldõ ärq kistunuq
telefilm
kiäkiq ei võtaq telehvoni vasta
telefoni helü kaos vaehtõpääl ärq
telehvonijuheq om keeron
telehvoniputka
telefoniliin oll rikkõn
telekannal
kavvõst mõõtminõ
kavvõsttundmisõ uni
kavvõltpangandus
Telesar'aq
teletarõ
telekan mustõrdõdas nii kavva ku ostatkiq ärq
telekan kitväq tuud kaupa kõgõ
televiisori kaeminõ väsütäs silmi
viisor ostõti võla pääle
panda' laagriplatsi pääle telk üles (massulda)
leimiq uma laagri jõõvangu üles
lüüv panti vakjogaq maa külge kinniq
Tahtja saava küssü näitüst savvusannust
Telmises tulõ täütä telmise tapõl (parõmb, ku üte koori telmine olõs üten tabõlin) ja saata tuu aadrõsi triinu.laan@wi.ee pääle.
savikivi lüvväs katski kõva litigaq
telse näüdüsse perrä vahtsõ kapi
telmisegaq võti
timä annin olõ-iq midägiq arotaq
timä and tull vällä jo latsõn
timä edenemine om olnuq silmägaq nätäq
timä arm om perüs mitte petüs
timä arvamist peetä-iq minkaskiq
timä massin om kõgõ timmin
timä perrä
tä om naanuq elost arvo saama
timä elo sisus oll lats
timä etteastõq oll kunstilinõ
timä ülesastminõ oll oigõ ja ikäv
timä ettekandõn kõlasi laul ilosahe
timä ettepanõk es lääq läbi
timä ettevõtminõ läts summa
timägaq vaiõldaq vai vaskagaq võiki joostaq - tege üts vällä
timä helü oll vihanõ
timä helü ai hirmu pääle
timä hätä oll vallus kaiaq
timä halvaspandmist ma es oodaq
timä mõttit naati õkva maaha tegemä
timä tulõ kimmähe
täl oll imehtünüq nägo
Esä oll täl vinläne ja imä ukrainlanõ.
timä esä oll koolitiinjä
timä loomus tulõ tuust kuis tä üles kasvi
Timä kah jõi miika.
timä joba nalalt perrä ei annaq
timä joba tiid kost tuul puhk!
tä om otsaldaq häbemäldäq inemine
timä jutt ei tähendäq V ei loeq midägiq
timä juttu või uskuq
timä jutt pand kullõma
tä kõnõl selget juttu
tää jutt oll niguq läbemäldäq
tä jutt om puhtaniq vällä mõtõld
timä jutuq ja tegemiseq ei lääq umavaihõl kokko
timä jutun oll pallo tõisi käest lainatuid jutujuppõ
Timä käe ei trüki inämb ilman nii kipõstõ, aga tä om joba vahtsit plaanõ vällä märknü ni sääd hindä ümbre tuu perrä, määne tä sais om.
Timä käest.
Tä jo käve kah mii liire piten.
timä üllenpidämine näüdäs meid kõiki halvan valgusõn
tä pidi hinnäst koolin halvastõ üllen
täl sai viländ
täl om himo raamatit lukõq
timä himo jäi vastamaldaq
timä kiri oll kuiv ja tuim
timä kirätükk naard valitsust
timä kodo ja Kanepi liina vaihelt
timä kodo om rõõmsidõ värmegaq
timä pääle arvatas...
täl jutt juusk häste
timä kõnnõn olõ-õs tuud kibõnat
tä kõnõq pand rahva elämä
timä kõrrald pito timä andkuq V kandkuq ka vastust!
timä külänkäümiseq muguq lääväq õnnõ sakõmbas
täl ommaq joq latsõq iälidseq
timä latsõiä rikk esä inneaolinõ kuulminõ
Timäle õkva miildüs pinnärde vaihõl toimõnda'.
tälle om niguq midä pääle pant
timäl lätt kõik kõrda
täl lää eiq eläjäq edesi
Timä loomingu seosõ Võromaaga tulõva selgempä vällä paossinolõkil - tä om kirotanu uma nuurusõst mälehtüislidsen "Aegade sadestus" I-II (1963-1965), lõunõeestilidsi kibõnide ja võrolidse keelepruugi uutmalda avalduisi või löüdä ka timä ainumbadõsts rumaanist "Krutsifiks" (1960). Taa raamatu tsäsüs om aga hoobiski 20. aastasaa viirmüsline usuliikmine Brasiilian.
timä ärq haidatas raha püsü-iq täl raha
timä käest taheti api
timä käest peteti rahha vällä
timä käest olõ-iq mõtõt küssüq tä tiiä-iq üüst ei ilmast
Timä lühküne proosa om korat raamatuhe "Vanad soome saapad" (1997), kos tulõ ette nisamatõ tunnusjuuni, miä passise võro kirändüsega.
timä värsiq ommaq nõiaväegaq
timä maaq
timä maiõstiit timä korgõavvulinõ
timäl om egä putin meelen
tä süämeasas oll kodoldaq inemiisi avitaminõ
hõlos korgin mõttin
timä muusigaand lei joba latsõn vällä
timä näet otsust tõisildõ
timä asõmal ei tahassiq külh ollaq
timä nalaq ei panõq vuntsigiq liikma
timä nalaq olliq ilma nalaldaq
timä nalaq ommaq kõgõ ütesugumadsõq
tä näost paistu petet olõminõ
timä näost oll nätäq põlgust
timä nõudmisõq kõlba-iq meile sukugiq
timä käest olõ-iq küstügiq
timä sõsarõlõ miildü mitund asja tetäq
timä hoimanõ olõk pahand minno
timä umma miilt muuda-aiq
timä om mi tiatri primadonna
Timä om rahva nime perrä nahkhiir.
Tedä om tan kõgõ rohkõmb.
timä om sõnalinõ inemine
Timä om tütärlats ́ ja ma arva, et tä om minost veidüq noorõmb.
timä opõtus tull rahva siän jutus
tä oll ummamuudu tuu poolõst et...
timä osavõtminõ ei tulõq jutuskiq
timä perä-ots oll hirmsa
timä man kostõl elliq inämbjaolt tudõngiq
tä aja pää sälgä
Timä pikembist töiest küünüs esile psükoloogiline rumaan "Janu" (1957), miä kujotas luutuberkuloosi käen vaivlõva tütärlatsõ hiitlemist haigusaga.
timä poig om korgõhe koolitõt
timä poig oll raketiväen tiinnüq
täl poig om ülikoolin kavvõltopja
timä olõ-iq kimmäle süüdü
tä olõ-iq ilmangiq ruuhi tarvitanuq
timä olõ-iq säänestmuudu miis kedä uskuq võinuq
Timä põlvõst om mälehtüisi kirotanu mõni tõnegi Võromaa kiränik - näites Julius Ungru om avaldanu latsõpõlvõmälehtüisi Paganamaalt.
Kesti puulveli om Kaljulaiu Raimond[21].
timä ilmlik iho matõti kodomaa mulda
timä ettearvaminõ om et tulõ hää saak
timä pühähüs
Timäga om mu arust innemb sääne lugu, et kergemb oll timmä hullus tetä, ku midägi ette võtta tuuga, et tä ainit tarvitas.
täl om raha kulu suur pereht om pallo
timä prosta olõk oll kaitsõkoorõs tundõlidsõlõ kunstniguhengele
timä rohkõmb mõtlõs ku tege
timä saksa kiil om hädäline
timä tuud joht tii-eiq
timä tsuskmiisi peräst kiudutõdi pereq Tsiberihe
timä silmin pälgäht kadõhus ni viha
täl silmälavvaq vibiseseq
timä sõnaq jahmahtiq minno
timä jutt ei mõoq
timä man om midägiq mis timmä sõpro silmin nõst
timä sisen om pallo kalõhust ja jõhkrust
timä soomõ kiil om eesti sõnnogaq segi lännüq
timän olõ-iq sukugiq hõelust
timäst kaeti tsipa üle
timäst jäiq perrä õnnõ mõnõq asaq
timäst hõhas häädüst
täl ei kõlbaq säänest juttu kõnõldaq
timäst parõmbat inemist and otsiq
timäst olõ-iq õigõt tüümiist
täst kõnõldi egäsugumaidsi jälehüisi
tä nakkas kodo käümä
tä opmisõq nakkasõq läbi saama
timä süä sai tsalka ku tä sai tõõsõlõ ärq tsusadaq
taht süämest umma koto saiaq
timäsugutsidõgaq ma inämb tegemist ei tiiq
ma usu-iq tedä
tä suuri silmi imevägi
timä süü om kimmäs
timä suu panti sulussihe
A timä talvitamine om lännü' tüüpilidse koobaelu hädä nahka. Tah timä om - paistus, et siin om tälle sälgä kasunu, esi om tä ka kastõtsilku ehk hämme kondensvett täüs ja sääl tä sõs ripõndas.
timä tenomeelele es tulõq lõppu
timä küsümisele tulti vasta
timä tege ummi asjo säädüse peri
Timä tegevus vastandu senitsele kirändüselo kõrraldusõlõ, iinmärgiga muuta kirändüs kättesaadavas kõigilõ elänikkunna rühmele.
timä tekk õks umma torro piten
Timä tõõnõ kaasa om aastagal 1991 Tallinna Polütehnilise Instituudi raadioinseneri ala pääl lõpõtanuq Georgi-Rene Maksimovski, näil om kats poiga.[18][19][20][2]
timä tervüs om hüä
tä tüü tunnistõdi prakis
timä herk kõrv sai arvo egäst helümuutusõst
timä tütär eläs puhast ni kasinat ello
timä tütär mõist häste värme
timä ülemb vara oll puhas süä
timä kõrgiq nalaq pahandiq minno
tä luut saiaq kuulsas kiränigus
Timä kaibõtuist oosist või löüdäq elämäst ka tõisi eläjit, näütüses kährikit ja rebäsit.
Timä ütel, et mi vahtsõst vällä lääsi ja tandsisi sääl, aga mi ütli jälki, et inämb ei taha.
Timä kai minno kah ja ma pandsõ tähele, mi perüs tihtsähe silmässi tõõnõtõist.
timä silmin olõ-õs hirmu
timä vaihtõpäälitsest elost ei tiiäq ma midägiq
timä tsillokõnõ matal majakõnõ oll ilma aknidõ ja korsnaldaq
timä vaim om nühräs jäänüq
tä kinnütüseq massa ei kohtun midägiq
tä vanõmbaq eläseq maal
Timä varandus oll ́ viikingiide uma.
Timä varatsõmba' tegemise' omma' köüdetü' Taarka Perimüstiatriga, mink egiidi alla etendüsi' diplomilavastusõ' "non-stop SETO" ja "Inemise igä".
timä vasta alostõdi kriminaalasi
timä vihanõ nägo tähendä es hüvvä
timä perämäne tunn om tulnuq
timä võro kiil om vigalinõ
tembiq vannivesi lämmäs!
õhulämmä äkiline nõsõminõ ja sadaminõ
kraadiq lätsiq alla nulli
tembalinõ krutskit täüs
{kiil} aolausõq
tennüsepall
tennüsereket tennüslapju
Tikõ om löüt 17 sorti, naist lumbi-keeristigu, keeris-lapiktigu ja mäntlitigu omma' Eesti Verevä Raamatu sordi'.
ti olõt tä otsaniq ärq pahandanuq
teol olõ-õs kuratüü tunnismärke
oppusõ tagapõhi arvosaamisõ alos
teoreetilidselt oll asi lihtsä periselt keerolinõ
märgotaja ettekandminõ
Teos digiteeritült digitaalarhiivin DIGAR
Sinnä' otsa tulõ Põlva kihkonna rahvaviite ja rahvalaalusõnno pääle kirotõdu oratooriumi "Tähemõrsja" edimäne ettekanmine.
teosõ autor
teossõ tundõlinõ tuun
teossõ vorm lää-iq sisugaq kokko
teodaq miist mitte mehe ammõtit!
Ti piäti õkva otsustama.
ti piät
läbi ummõld vatitekk
KAKTUSÕVIIN
teräq ommaq sõklist ärq erätedüq
teräne vili
teräline kalamari
suurmanõ lumi
terräv ja välgäs poiskõnõ
teräne lats
mürgüst mõõk
teräsest tett väits
mürkü saa-iq külmält rakoq
kihvama nähvämä halvastõ ütlemä
krehvtine hämmätüs süük
terävämpä
terävämb vaibõmb
terävä nõnagaq kängäq
vaiva otsagaq suusakepp
silmikäne silmikäs
teräviläkasvataminõ
teräviläkombain
Teräviläsöögi' Võromaa Kutsehariduskeskuse opilaisilt.
krehvtine V piprõnõ suust
{m} teräväq V helleq kõrvaq
terräv lõhn
kavval vällämõtõlus
vikur poiss
teräne ütlemine nali riim
vaib väits
terrävnukk
villõ tuul
tereq hummogust!
Tere, kas kiäki om koton?
Tere, ma olõ Viktoria.
"Tere, mu puu," ütles inemine ja kallistas puud.
Tere õdagust.
tereq õdagust!
Tere, Orm! Nä es lasõq tuuperäst minno viikingilaiva pääle, et mul olõ-i essä.
Tere mu puult kah.
Tere, poisiq!
Tere, tahtnu kõnõlda luu umast elost Estin.
Teretämine ja hüvästejätmine, tehnämine ja pallõmine, andistpallõmine. Anmine ja vastavõtmine.
teret külälist kättpiten
tereht minno uma tutva pääle
Tere!
Tere.
oodõt abivägi
Oodõduq ommaq ka kirändüse/kirändüisi staatusõ arotusõq, miä pututasõq kirändüse ja tõisi kunstõ vai meediäkanalidõ vaihõkõrdo.
Väega oodami egäsugutsit manomatõrjaalõ: fotoq, videoq, lindistüseq, kaustiguq-salmiguq (nt "Minu sõber"), lauliguq jm.
"Tere," ütles tä peenükese helüga.
higo kirvõst
tege pleiädsile otsa
poiss om näil kõgõ hambin
külmäauto -vakon
tsääräpiim
tuhvinurm pervnurm
hirmutego hirmutüü
terveq rahvaq ommaq rännänüq paigast paika
Terve edimäne õtak mängemi munast lövvedü purrnääriga.
ütsjago häti
kõik ilm tiid
kauss om kõik pudrogaq ärq kroobatanuq
terveq ku härg
terve kuu palk
tervel liinal piät olõma ütine edenemisplaan
Tervelt nelä kontsõrdilauluga autorina köüdetü Ilvesse Aapo ütel ́ päält kontsõrti niimuudu: "Oll' väkev tunnõ, kõlasi häste, nigu ütles muusika-aasta lõugahus! Kuulda' olli' kotussõ', midä veidü muutma piässi ja kuulda oll ́, et mõni laul om joba nii hää, et midägi ei olõ' vaja muuta.
terveq maja om muq käen
mudsugaq
selge miil
tervüseläteq
Tervüseläteq
päiv otsa näkkü tä noron
terve päävä roidi mõtsa ja suud piten
Terve päiv ma muud es mõtlõ, ku tuud musta plekki kesk tiid.
kõik pereq eläs üten tarõn
kõik pereq oll miilt ärq hiitmän
Festival päädib suure võistluskontserdiga Folgikojas, mis on varustatud tipptasemel heli- ja valgustehnikaga.
kõik põrmand värmiti üle
terveq ports
Terve sari võrokiilsit luulõtuisi om köüdet religioosside elämuisi ja motiivega ("Kristuslats", "Liide ja Maarja", "Inglikuur").
täämbäne päiv olõ olnuq söö­mäldäq
terveq tii oll mualumpõ täüs
kimmäs ilmanägemine
Terviklidse mulje ümbretett laulust saa õkva sõs, ku om teedä ka originaal, miä tavalitselt sattus nallakalõ vastaollu "kaveriga".
tervüsejuuskja
tervüsele halv
tervüsenaps
tervüsehädä
liigutõllõma
tervüsline süümine
tervüsele hää elämine
tervüs lätt kõrrast kehvembäs
nummõr üts olguq tervüs!
tervüs om noq tundaq parõmb
tervüs om hulga tähtsämb ku raha
tervüs om halv
tervüs om tagasi tulnuq
tervüs om kehv
tervüst praavitama
Tervüst vaia.
Tervüst!
Tervüst.
teretäs nokotusõgaq
Tervüisiga,
tervit kombõ perrä sõnnogaq
teret tutvit kättpiten
tervüt ülembüisi avvupakja helügaq
tervüisi Võrolt!
teil om uma lugus jo ärq maat
tõstament pand paika määne jago om egäl perijäl saiaq
tõstamenti kohtuhe andma
tõstamenti või tetäq õnnõ teovõimugaq inemine
tsiiguq tsiiksvaq
tibikeseq läkeq lauta õdak om jo käen!
tikõ pini hürrin
Kõgõ inämb teosortõ om väega hainakasunun Köstrejärven.
tialanõ puhastas vasarat
tialasõq ommaq vägevä pääle makjaq
tihtsä elondus
paksu alosmõtsagaq pedästü
paksuq hiusõq
tihtsä elotusõgaq maa
tihehüse perrä jaetasõq metalliq kergis ja rasõhis metallõs
kõva võidõlus
sakõ liikminõ
topiq aknõq ärq!
kõvõmbasminejä võidõlus
lumõsado lätt paksõmbas
kõva vihm pesse vasta akõnd
paks vili rõivas mõts
paksu karvagaq elläi
valahtuma
plank savimaa
Sakõstõ om nii, et inemise küll nägevä, mis tuu hädä om, a kiäki ei tihka edimäne olla', et tuust kõnõlda ja api kõrralda'.
peris sakõstõ ommaq ka häil asol umaq halvaq küleq
torost ja tõrvas loodsikut
tihu om kuupmiitre õhuvahjildaq puud
Tii-ala või ollaq tettüq petonist, kummist, kunsthainast vai puust.
siibo lakjus
siivotama siivotõllõma
Siibklavvõr
siibo lõikama
Tiidu kohopiimäpakk.
lumbi veerest kostu tsolahtus
Lumbilindlanõ om nimetet Õuruupa tähtsüsega kaidsõtavas eläjäs.
lump oll umbõlõ kasunuq
Tiina Nopola, Mervi Lindmann
käünüs saama tiinõs jäämä juustuma
tiisik
Tiit Blaat: "Müstiline loodusnähtus: Vigala jõel pöörleb hiiglaslik jääratas" ilmateade.delfi.ee, 8. jaanuar 2019 Olev Kenk: "Fotod ja video: Vigala jääratas hakkas taas pöörlema" novaator.err.ee, 9. jaanuar 2019
edelehe pääl om kirotaja nimi ja kirätüü päälkiri
Kikka Tiit Vaigla Raul Rulli Toomas Kotka Kristo Kerikmäe Taavi Hasa Petteri
Tiiu taht teedäq et kas Mati ka oll pido pääl
siibogaq mutik
kirät lina
kirä kõrraq
kirät hamõq
pilu
tikk tsähväs palama
tikõrperäq
tikuq ommaq kaminaveere pääl
tikutops
tillit kotti käe otsan
tsilkmildõ tsilgahna
tilistäs kelläkeist
Tänavu seame uude vormi Urvaste kihelkonnast pärit loo "Lätsi küllä" - laulu pealkiri vihjab teenitud puhkusele pärast pikka tööpäeva.
inglüstina ja tsiatina
tinanõ kündlejalg
tindi püüdmine
külge sündünüq muud
külge V manoq harinuq muud
{kiil} tinkõlõja kõnnõviis
kokkolepüt nimi
tingatama
tinistäs kitrat
tint läts lakja
Tinu-Peräkonnu nukast omma' umal aol inemise' är' kiudutõdu', sinnä' om mõts pääle kasunu ja pia kõik perändüskultuurmaastiku' omma' är' häönü'.
tinotas toroq kokko
Tipi tseremoonia pääl käve märgpiip käest kätte ja tennäti Luujat iku ni lauluga.
tippjuhtõ kokkosaaminõ
korgaol ommaq trammiq puupistü rahvast täüs
tirgutas kallo
kisk kuhti säläst
vinnas minno käüsest
vidimiq loodsigu suurõ vaivagaq järve viirde
tiristeli ussõkellä
tita naas vankrin hellü tegemä
titsiq pantiq toes ala
tarõq olliq kinäste sisse säedüq
tarõpini
tarõ oll koppõhaisu täüs
tarõn oll tsõõrikanõ laud
tarõn olõ-õs kedägiq
tarõn lätt tuli palama
tarõst kuuldu hallõlist ikku
tarõst oll kuuldaq latsõ ilmadu hallõt ikku
tarõ oll segi
tarõn videli siin-sääl raamatit
Tarõtütrigu simäga nätä üleveereajaminõ oll kaonu, täst oll äkki saanu üts perädü kurb hingeline.
narriq rõivaq
tunnist umma kaotust
sai selges et oll võlssi arvanuq
tõtõ tulõ vällä
tuksa miis
kimmäs süük
täüde minemä
tõtõt tunnistama
õigõ kunst ei igähüq
miis niguq miis
tõtõstõ hää raamat
hoobis molo miis
Selge leemega ja kõrraligult krehvtine kanasupp, minkalõ om laimiga maiku mano annõt.
tõõnäoline kokkotrehvämine
uskma uskvas võtma
johtumisoppus
tõtõ ütelüs
tõõperäline
Õigus kül, et küük haisas, ku timä vai tä imä noid asjo tege.
õigõ jah nii taa oll!
Tugõ Vana Võromaa Kultuuriprogramm
toet hindä vasta puud
avit sõpra rahagaq
toetasõ paikkunnan tavas olnu eloviie edesipüsümist
Toes omma Vana Võromaa kultuuriprogramm ja Eesti Kultuurkapital.
tugõ kässigaq lavva pääle
tukõ kepi pääle
nõatus sälägaq vasta ust
Tofa tähistü
pussahtunuq kardohkaq
tohho hullu seh!
tohoh sõkõ seh kohes sa tulõt!
tohoh sõkõlanõ kaeq kohe astut!
Tohoh.
tohoq tuhanõ!
tuhki kiskma
teküs kliim
lüüpsä tüüriist
armõdu suur kiviunik
armõdu hulga
otsaldaq rikas
Süvvä anti näile häste, sai jalota uma laagri maa pääl, a ümbretsõõri olli vahi ja korgõ aid.
Töid hindas neli inemist.
söögikraami puudus
söögipuut
söögi jovvulisus
söögikraami saias meil talopidäjide käest
söögiperäkeseq panõq külmetüste
söögikardohkat om keldrin viil küländ
söögikraam
söögikraami ostõn olõq kimmäs et tuu om värski!
söögilavva päält sadanuq raasakõsõq
söögikraam
söögipuudus
söögipuudus
söögin pidänüq kiudollust rohkõmb olõma
söögi süül tulnuq kõtuhädä
söögist saamiq valkõ rasvo ja hüdsivesikit
söögitagavara kahasi
süük ei näütäq hää vällä a meksäs häste
tõi järvest ilmliguq kalaq
tõi lainumajast mõsumassina
kõrda saatma ärq tegemä
tõimiq poodist leibä
toimõndas aolehte
tallitaja
Toimõndaja Tiia Teder.)
toimõndaja upus tüü sisse ärq
toimõndust kiusati telefonikõnnidõgaq
toimõndus lasti kõgõ tävvegaq vallalõ
tallidaq uma tundmisõ perrä!
tüütäjä süstem
Toimkund:
Sevastoopoli ümbre võeti tsõõri
tõi naabridõ käest karragaq piimä
tõi triksin noorigu majja
tänn
tüüd täüs päiv
tõi taa hindäle mälehtüses
tõi ollõhankru keldrist tarõ taadõ
tõi välän tahenuq mõsu tarrõ kuioma
tõi poodist nõstangu söögikraami
rammainist vaenõ maa
rammunõ kriim
Kimmäs lihasupp
kimmäs lõunasüük
süük ja rõivaq ommaq siin talon priiq
süük läts ärq hapnõs
süük karas kaala
Süümine (sh. pulma- ja pidulavva') ettetelmisega.
süük oll ülearvo väkev
süük om hää külh a väegaq pisokõsõq pordsoq
süük om pallo soolanõ
tõi tüü mant kluppõ
süüki piät olõma egäsugumast
süük olõ-iq ärq keenüq om rõõn viil
süük karas kaala
süük lätt kaalast alla läbi söögitoro makko
süük piisüs pliidi pääl
süük tulõ häste piinüs tsalkiq
süü päämidselt kalla ja riisi
süü tervüslidselt
Süümine
Süüminõ
süüki piässiq kõigilõ haarduma
nõnagaq pilma mullitõlõma munitõlõma
süvväq tegemä
tõi kõrvalõ soomõ keele
täüdäst utma
täüdäs om hää vankrimäär
pulstunu karvagaq pini
valdas nõssi
tokk langa
tsoks juttu puutrihe
viha kasv
kihvtidse ollusõ mõotus
Tuudaigo elli Paidõn kümne tuhandõ inemise ümbre ja tuhat näist kõnõli vinne kiilt.
Tuu ilma aigo käve arvudi hõlokirändüse ala ja latsi võisõ nätä hoovi pääl mängmän.
töbi hannagaq pini
ümbrepannus oll prostalt tett
ümbrepandminõ vaia ärq tetäq
tõl ́ k ilosahe seto keelest eesti kiilde ni vastapide;
tõlguq mullõ miä tuu vindläne kõnõli!
tõlkminõ käü mu tüü sisse
tõllan istus torrõ miis kuldküpär pään
tuu ilma ao tiidmise perrä oll põrgu maa all
tooniqaoniq tuuaoniq tooniqmaaniq
Tuu pedäjä all om
tollimass
tollilinõ nagõl
tollipuu
tolliq tolmaldaq kaup
tolm pand nõna kipitsemä
Pudsunudjija Sassil on nõna kinni'
Pudsunudsija Sass näge umakõrda joba säitsmendä keväjä tulõmist, järeldäs tuust Vidrik.
tolmulõst
tolmukipõn
pudsu turst
tolmu täüs nõna
tolmutaja tolmats
Tuu õtak ollimi kolmõkõisi koton, vanaimä jälki puron.
tõlva pruugiti mõsumõskmisõ man
Tomadi-mozzarella plaadipiirak 35 EEK
Tumadi-Mozzarellajuustosalat
tomadiloomakõsõq om vaia ümbre istutaq
TOMADI
Tõmba' õnnõ varrõ külest vallalõ ja veerüdä' tarrõ nigu jalgpalli.
tõmbas hindä haina pääle rutsakulõ
tõmbas niidi tsipst katski
tõmbas piiri hindä ja alambidõ vaihõlõ
tõmbas silmäq pilukilõ
tômbat suhvli vallalõ tühi vahis vasta
tõmbaq hindä kuumbahe!
tsingudaq kotisuu kõvastõ kinniq!
tõmbaq mõni lämmämb habask sälgä!
Tõmba kuralõ veidü.
tõmbaq kaadsaq siirde!
tõmmas hinnäst külmä peräst kugõrikku
tõmmas hindä halust krõnksi
tõmbsi kirä katski
kisi pirdõ
tõmpsi esiqhindäst käe ärq
Tõmbssi viisakahe auto tii viirde ni jäi uutma.
tõmmas jalaq kronksu
tõmmas tävvüq õhku täüs
tõmmas mahaq tsõõri
tõmmas mõnõ popsu piipu
tõmmas üte pesä kardohkit üles
tõmmas plaanilõ kriipso pääle
tõmmas roosagaq üle kühmä
tõmmas sõnalõ juti ala
tõmmas sõnalõ kats jutti alaq
tõmmas ussõhaagi sinkli vällä
tõmmas vaadil punni iist
tõmmas vett tävvü ja läppü ärq
tõmbaq tubinitsaq villatsilõ kindilõ pääle!
tündsäguq napoq
tümpligadsõ nõnagaq tuhvliq
nakas hindäette hoitma
tõmmakõq kuumbalõ sis maq ka mahu!
tummõtverd inemine
tünksäs pisokõsõ saksa kiilt
tündsäk kihä
pondso
Tõnu esi oll kah tuukõrd kuigi esieräle mõosahe pilte pääle jäänü.
Tõnulõ hindäle miildü, selle et tälle miildü ülepää egäsugumanõ sport.
Tõnu oll Toomassõst jupp maad tsillemb
tüü aigo
tüüjutuq
Tüü alostusõn tulõ kirotaq teedüs esihindä kottalõ (nimi, sugu, sündümise aasta, kuul, klass, elokotus ja ku om, sõs e-posti aadrõs).
tüühü nakkama
tetängut om manoq tulnuq
asi olõ-iq sääne niguq piät
tüüjuhataja käve miihi muguq takast tsuskman
tüüd haarus kõigilõ
Tüüd juhatas Andres Ansper, kiä om rahvusligu ehitüse seldsi liige, juhendas Viljandi Kultuuriakadeemiän rahvusligu ehitüse osakunna praktikatüüd ja on kokko pandnu juhatusõ, kuis hindäle vahtsõt savvusanna ehitä.
tüüq tüküse virahuisi jäämä
tüü läts häste kõrda
külmänüq mõsu tuut tarrõ kostus ärq
tüüd oll nii pallo et läpe-es süvväkiq
tüüd tegemä tüütämä toimõndama
tüüd tetti künnelde valun
naaq numbriq ei näütäq peris õigõt saiso
tüü edenes vindsõhe
Tüü esitämisel tulõ arvõsta', et autur om nõvvun tüülehti tasulda avaldamisega ja and välläandjalõ tasulda pruukmisõ õigusõ.
tüügaq naati huugaq pääle
tüü nakkas jo mõõduma
tüü nakas jo mõõduma
tüütegemine võtt vunki manoq
Tüü ja talgu'
tüü manoq tüküt ärq tsilgahtuma
tüü man om kõva kari pääl
tüü kand vilja
tüü läts kõrda
tüü laapsambas tegemises om egäsugumaidsi abimiihi vällä mõtõld
tüükoda kulutas vuulu
tüüaadrõs
tüükotussõ saamisõ otsust ärq timä keeletundminõ
tüükuan hürräs motor
tüükuan videli kastõ viisi jubinit
tüü-ütisüs
tüükõrd om käest äräq
tüükõrraldus oll viimätseniq läbi mõtõld
tüükõrraldus läts parõmbas
tuuq kuuri alt lapju!
tüü lätt laabsahe
tüü läts tävve huugaq vallalõ
Tüülehe esitäjä vastutas illustriirvä matõrjaali auturiõiguisi iist.
Lehti kokkopandmisõs etteantu võrokeelitse (latsi) raamatu' omma:
Tüülehti tsihtrühm om I, II ja III kooliastmõ ni gimnaasiumiopilasõ'.
Tüüleht piät olõma võrokeeline.
Tüülehel piässi olõma vähämbält kolm esi ülesannõt, miä kõik nakkusõ' lehe päämidest teemast.
tüülepüngigaq pandasõq paika tüüandja ja tüüvõtja õigusõq ja kohussõq
tüüleppe sõlmminõ kaubategemine
tüületahtja kutsutas jutulõ
tüüle virk
tüühü kirotama
tooliq ja lavvaq pantiq saina viirde unikuhe ütstõõsõlõ sälgä
tooli jalg logisõs
tüüline ülendedi meistres
tooli põhi om tsipa lohkjanõ
tüüliisi klass alambklass korgklass
tüüliseq ja talorahvas
tüüinemiseq ja kontorirahvas
tüüliisi vastanakkaminõ surbõti maaha
tüül käüjäq noorõq opõq õdagukoolin
tüü tärmän om müüdä
Tüült tullõn oll vanaherrä P-l alasi aigo, et meid, latsi, tervitä ja küssü, kiä om iin jalgpalli- vai ijähokimatsin, miä parasjago käü.
Toomas Hendrik Ilves Eesti Vabariigi Presidendi kodulehe pääl Toomas Hendrik Ilvese leht Facebookin Toomas Hendrik Ilvese bibliograafia Eesti Rahvusraamadukogo Vabariigi Presidendi bibliograafia andmõbaasin
Ilvese Toomas Hendrik
tuu miis sääl
tüümiihi olõ-õs käeperi
tüümehidseq ommaq siginemäldäq imädseq
toomõ leheq ommaq ruppi tõmmanuq
toomõmari tege suud paksus
tuum puut häitsmit
poolamustik
tuuq mullõ pääd mõskõq vihmavett!
Tuuq näütit.
toonaq oll kombõs vainlasõgaq ausahe ümbre kävvüq
toonadsõq arvosaamisõq
toonõkurõ süük om lihalinõ mitte kasvolinõ
toonõkurgi poelõ naati rõngit pandma hainakuu alostusõn
päämäne
Et toonita' Kaikalt algusõ saanu suvõülikooli kimmüst, tetti KHÜ iistvõtmisõl valmis suvõülikooli rektori ammõtikett.
helü oll ülearvo kõrk
tüü olguq kipõst tett sõs massamiq topõld!
tüü oll kõrraldamaldaq
Tuu oll väläkass, kiä aig-aolt ka koolnusit eläjit tarrõ vidi.
tüü oll rassõ aq tuuiist häste massõt
tüü oll sääl rassõ ja palk vilets
tüü oll umaosa rassõ
tüüq tetäseq massinidõgaq
tüü om tegemäldäq
tüü taht tetäq aq mehe holotasõq ollõklaasi takan
tüüotsjaq kallusõq maalt liina
tüüao pikendämine
tüüpäiv läts hariligult
tüü tege meele hääs
tüü piät kõgõ ildampa õdagus valmis saama
tüü olõ-iq viil pääle naanuq
alosainõläteq
alosainõpuudus
Hariligult aetas tšatša kats kõrda läbi, mõnõl juhul õnnõ üts kõrd.
tuuraq puuq tossasõq
tuuraq puuq hussasõq ahon
tuuraq puuq hussasõq ahon
tuuraq vorstiq lambasoolikun
tooras puu aja vett vällä
tuuralt oll puud pehmeq kaibaq
tüürõivaq
tüüriistaq pantiq kuuri ala
Tüüriista.
Toorast juusto täüs krehvtidseq jalapenopiprõ kõdraq
tuuq säält kolmõst raamadust tuu vahemanõ mullõ!
Tuu sõbõr, üten tõisi mu sõproga, oll lännü liinast vällä,mere viirde, väikse suurpido pääle muusikat kullõma ni esi pito pidämä.
Teise päeva jooksul vallutab muusika kogu Mooste mõisa, kõlades paralleelselt mitmel laval.
tüü man tull muting
riugõlõma riuhkõlõma
tüül olõ-õs määnestkiq mõnno
tüüstüse ask
tüüstüse ja põllumajandusõ köüdüs
tüüstüse ao perrä säädmine
vabrigutüü
Villavabriku kaarsiq
tõbi läts täl tüügaq hullõmbas
tüütäs aokirä toimõndusõn
om eihtüse pääl podrätsik
tege tüüd hoolõldaq ja räppämiisi
tüütäs õdagudsõn vaihtusõn
tüütäs suurõ ähinägaq
tüütäs suurõ himogaq
tüütäs telen
tüütäs viistpästmise ammõtin
tüü taht tetäq
tüühimo tüüiso
tüütäjäq kaibasõq üleväsümist
tüüliseq teiq läbi hädälidse abi andmisõ kursusõ
tüüliisile massõtav taso
tüütimiq moodoridõ larmi seen
tei suurõ huugaq tüüd
tüüt kaubamüümisen
tüüt mitu aastakka uurjan
oll mõni aig uman kodopaigan oppaja
tüü tett niguq kõpsna
kauba vastapidämine
tegejäl olõ-iq tarvitajidõ käest vastakostust
vabrigutüüstüs -kuandus
tegemiskuluq
Ettevõtmist tugõva Vana Võromaa kultuuriprogramm ja Eesti Kultuurkapital.
tüüpiirkunnan või sõidusaistuisi ette tullaq
tüüldäq inemiisi tulõ mano
tüüq jaediq kätte
tüü vabrikun oll ütsipuinõ
tuu vanamiis elli võõran majan uma voligaq
sitarattaq
tüüvankri (q)
Tüüvankrõq
tüüvihk
tüükõlvolinõ kogondus
{m} tüükõlvolidsõq inemiseq
otsaniq sandis jäämine
inemiseq perren kinkast olõ-iq tüütegijit
tõsõvõrd kallimb
kats lõuga
mütserdäs asaq kohvrihe kugõrikku kokko
tüküs sinnäq kohe vaia olõ-iq
aja tsuvvakaplo sõõrmihe
topitpall
ai puid pliidi alaq
munakoogi pääl olliq kreemist roosiq
tordi põhja hämmäkeq kohvi vai piimägaq
uhkust ajama
hura tursa
kinä külh!
"Hää om tuu, et kõigi hindamiskogo liikmide juurõ' vai kodokotus omma' määnestkipiten vanal Võromaal, nii ei olõ näist kellelegi ka laulõ tõlki vaia" arvas ́ Uma Pido projektijuht Triinu Ojar.
tikõ teenindäjä
uhkõndava moodugaq maal
vastalinõ inemine poona
ei olõq rahu jorras
kaidsamiq aiast kahotegijit
topsaq käsi kindahe!
karas silmä
tsusas sõrmusõ sõrmõ
tsusas
saat hindä pümmest pääst hukka
torm läts kõik aig kõvõmbas
torm ai laiva kivve otsa kinniq
äkiline nuurmiis
marutama
rääräüss
tormas mullõ kässigaq külge
juusk plaadsnagaq viist läbi
juusk kaemaldaq bussi pääle
tuultpelgäjäq mõtsaq
marulinõ vastavõtminõ
Maru murtu puu'
torminõ meri om tasahunuq
tormidsõq ilmaq ei lasõq kalamiihi järve pääle
tormigaq putahusõq ossaq aknõhe
tormi käen saradaq saanuq laiv
Torm om nõsnu, sõski nakkami seltskunnaga tagasi minemä.
torm sarjas puid
maru aja kõik mi loodsiguq põhja
sõda uma moro pääl
Torni raatusõpoolsõ küllä pääle panti 1789. aastagal kell, mink tekk' rändkellässepp Politouri Benjamin, kiä oll' ildampa ülikoolin mehaanik.
tornist oll illos ümbretsõõri vällä kaiaq
tornist kaiaq oll kõik niguq peo pääl
toroq lätsiq umbõ
toroq ommaq tävveste läbi kulunuq
laih
toro om umbõn taa tulõ läbi puhastaq
toropill
toroq ommaq umbõn
tõrvas tõrvik
tõrvas om kinä kivvutus
tõrvikidõgaq rongikäük
Tõtõ, Kolga loomingun nakas võrokeeline osa kõrd-kõrrast kokko kuiuma ja eestikiilne osa kasuma.
õigus!
kimmäs miis
kõva pingutaminõ
tõsinõ süüdistüs
kimmäs tahtminõ oppiq
tõsidsõ asagaq nalla ei tetäq
rasõhõhe haavat
tõõmeeli kõnõlõt vai?
tõsitsidõ asjo üle massa-iq haukuq
rehkendäs numbri kanti
ammutas viglaga sitta haina põhku
nõstaq hindäle ilosahe ette miä sa kaurit!
hiidäq hindäle liimi!
nõsta värehti hingi päält maaha
nõstaq taad kotti tasaligult tan ommaq munaq seen
nõst silmäq raamadu päält
nõst vandõandmisõs käe
Nõsti kõrras uma silmä sõrmlavva päält üles, et tuuga üldä: ma olõ-i viil ummi e-mailõ är kaenu.
{slängin} otsaniq hunnin
Totaalsus ja ütsindüs.
ullipoolinõ naarahus
kõgõvõimulinõ riigi-kõrd
narr om ilma iist tüüd tetäq
õkva nakko ütlemä
õigust üldäq ma võlsi
tõtõl ja võlsil vaiht tegemä
tougõldi parõmbidõ kotustõ peräst
vaglaq ommaq kapstaleheq kõik vällä söönüq roodsuq ommaq perrä jäänüq õnnõ
kukas hainakuurma ümbre
tougas ussõ kinniq
Soomõ kelk
heränes ello
"Nõsõ ummõht üles, kallikõnõ!" pallõl perremiis timmä hallõldõ, aga esselil olõ-õs tuu jaos joudu.
saistaq pistü! V saistaq üles!
ülesronijidõ kiht
Tulli pistü ja võti uma väiku paki, miä oll mu kõrval tooli pääl.
saistas üte ropsugaq pistü
nõssi joba hummogu varra sängüst üles
saistas lavva takast üles
läts juhtma
nõssi marutuul
nõssi rasõhuisigaq pistü
nõssi torm
tulkõq üles!
mäehara pääle ülesminek
päält viinõsõngu tulõ mõõn
Tõva keelen om hulga mongoli, tiibedi ja vahtsõmbal aol ka vinne lainõ.
Tõva keelen om hulga mongoli, tiibedi ja vahtsõmbal aol ka vinne lainõ. Veidemb kõnõldas tõva kiilt Hiina Rahvavabariigin ja Mongoolian. Täämbädsel pääväl pruuk tõva kiilt imäkeeles umbõs 265 000 inemist[1]. 2010. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Vinnemaal tõva keele mõistjit 253 673 inemist.
Tõvan kõnõldav tõva kiil jagonõs neljä murdõrühmä: õdagu-, kesk-, põh'aõdagu- ja lõunõhummogumurrõq. Lisas om tõva keelel vähämbit murdit, nigu džungaari, tsengeli ja duha murrõq, midä olõ-õi siiäni kuigi põh'aligult uurit.
Tõvan kõnõldav tõva kiil jagonõs neljä murdõrühmä: õdagu-, kesk-, põh'aõdagu- ja lõunõhummogumurrõq.
traadinõ
traadi tinnin
õnnõdu hukkasaaminõ
kombõq lääväq põlvõst põlvõ edesi
Artur Adsonilõ (1889-1977) pühendet umakeelidse loomingu ettekandmisõ võistlusõ mõtõ om edimäst suurt võrokeelist luulõtajat miilde tulõta' ja lukõ' tõisigi kiränikõ võrokiilset loomingut
Vanaao eluviis
Võro keele nädälil märdikuu algusõn omma piaaigu kõik koolitunni võrokiilse.
truksa olõgigaq pernaanõ
tragist tüümehest om palas vari perrä jäänüq
kõrdsimiis trahtõrsnik
traktorihaagits
traktorilõ pantiq ägliq taadõ
traktor mauras nurmõn
traktor müüdi vanasravvas
traktor põpatas kraaviperve pääl
Traktor
traktor vidä äglit
Trammi omma tan täüs tsehkendedü.
läbividämise kraam
läbisõiduviisa
Treasure.
treener opas vii alaq minemä
harotaminõ käve aastak läbi
triinmise rasõhus piät olõma tervüse perrä
triinmisegaq minti liialõ
Trehväme' Moosten!
treipinki timmä
moodutsihiq pantiq Pariisin paika
moodukraam
trepialonõ kompka
tuhv trepiastõq
trepikoda kõlas sammõst
treppe pääl turnminõ pand tehkätämä
trepp räkse tä jala all
trepp nõrku jalgo all
joonikanõ prunts
Nuu tetti vahtsõ moodu perrä laja ja värvli ala säeti voltõ.
silestäq nõnarätt ärq!
presmäldäq pöksiq
riibu täüs veereniq täüs
pressraud
Triikmassin
Triinu Laan
triinu.laan@wi.ee
Ojari Triinu om tekste kirotanu ka täüskasunuilõ ja pruuvnu värssipandmist - tä om tõlknu võro kiilde Krulli Hasso luulõt. Teksti omma ilmunu kolmõkiilsen kogon "Jatulintarha. Hussaid. Kiviring" (2007).
Triinu Ojar
tripstrapstrulli risti muudu
võidukaar avvuväreht
võidurong
prostakõnõ opõrett
lämmämaa mõts om tappõ täüs
lämmälmaal tulõ üü kipõlt
troopigavüü
ikunõ elo
perädü paik
trossõgaq vinnati kuurma üles
jonn es lasõq täl käegaq hiitäq
vastalinõ nägo helü
trükmise hulk
Trüküsõnamn jäkkusõq Bondi seiklusõq tõisi autoridõ romaanõn.
trükütükes loetas nii aolehti ku ka postkaartõ
tubli tütrik
trummõ kummõ tümmin
Trummi pessä pini ei mõista, a tuust olõ-i hätä, selle et sõbral om mitu trummi ja pess tä naid nigunii katõ iist.
tuul undas truuba sisen
tsaariaignõ raha massa-iq inämb
tsässon lasti miiniga ülest
Tšatša tegemine
tsekiraamat
nahasilestüs
tsimmetist valõt trepp
võitjidõ süümaig
üttekokko aet raamadupidämine
Tšau!
verikõdraq kasviq meil joq ammukiq aknõlavva pääl potin
tsinkplekk
tsõõrõlõjaq õhumassiq
tsirkusõtekij palaganitekij
tsirkusõn ast üles välläopat lõvi
tsirkusõn näet uskmaldaq vigurit
pütt
pütüvakon raudtiipütt
Tsitaadiq
eräinemine
eräõigus
kõrraligu inemise muudu
Tsõõriklavva hõikas seokõrd kokko savvusanna kuuntüükogo.
Tsõõriklavva ümbre arotama ja raamatukaejatsilõ oodami kõiki, kinkalõ kodokotusõ kultuuriperändüse hoitminõ tähtsä om ja savvusannu teema huvvi pakk.
Tsõõriklavva ümbre omma võrokõsõ uma kultuuriasju arotanu 2006. aastagast pääle, seokõrd om kolmõtõiskus kõrd kokko saija.
tsoorikun arutelu.jpg
killamiil
kemmergupapõr
kemmergupapõr peldigupapõr
suumõsusiip
tarri plaan
om ammuq teedäq et tubak mõos tervüsele halvastõ
tarõ külm niguq keller
tarõ oll ärq ehitet
tarõ oll matal a muido apar
tarõ om räpäkunõ ja kraammaldaq
tarõ om kubinallaq kärbläisi täüs
tarõ om hõrrõ niguq üts igäväne sara lämmind piä-iq sukugiq
tarõ hiilas kullast ja karrast
tarrõ piät tuulutama V luhtitama sääne läpähtüs om seen
tiisik om külgenakkaja tõbi
tarri piät kõrra perrä tuulutama
kimmä inemise jaos olõ-iq ütskiq asi ülearvo rassõ
viks opja säeti tõisile näüdüsses
tudõngiq joobõrdiq hummoguniq
Tudõngiide jutu võtt kokko näide juhendaja Ester Võsu, kiä kõnõlõs viil eräle teemal "Savvusann ku elamus maaturismin", mink jaos tä uursõ Võro- ja Setomaal turismitalodõn pakutavit savvusannu.
viländäs läts
tülpünü naogaq
tütrik läts mehele vasta vanõmbidõ tahtmist
tütrik naas halusahe ikma
tütrik tsalkas niidi katski
tütrik höörütäs puusõ
latskõnõ kai hinnäst varokaehusõ päält
tütrik jäi rassõs
tütrik kihvahtas ku hiidüs
latskõnõ tüküs rõividõgaq höühkelemä
tütrik korjas lille
tütärlats sattõ ja tõmmas sukaq katski
tütärlats läts tüühü ja eläs noq uma käe pääl
tütrik läts üle tii
tütrik lipas kodo
tütärlats lugi helügaq raamatut
Tütrik sai tuust arvo ja tarvit kurastõ är mu lõbu, minka ma päält kai, kuis tä mu tarõn umma hõngu lakja laot.
tütrik naaraht kavaluisi
tütärlats norot nukan kiäkiq es võtaq tedä tandsma
tütrik ninnetäs niguq makun
tütärlats oll nii pirgo et es lasõq hinnäst puttugiq
tütärlats oll nukka litsut
tütrik oll ikma nakkaman
tütrik oll vaivadu olõmisõgaq
tütrik oll tüü pääle virk
tütrik oll väegaq noorõlt ärq tikat
tütrikku oll väelä võet
tütrik oll tsillokõnõ ja höörik
tütrik om viil nuur
tütrik om virk suud pruukma
tütrik opp liinan umblõmist
tütrik piät umma avvu hoitma niguq rõõsa piimä päält purru hoiõtas
tütrik pilsõ nõnagaq
tütrik, poiskõnõ
tütrik olõ-õs õnnõ illos a oll tark kah
tütrik naas äkki ikma
latskõsõl jutt juusk nigu sora
tütrik siputas kanolõ terri maaha
tütrik rinnotõli aknõlavva pääl
Tütrik selet, et mõlõmbal mehel oll olnu innenägemäldä pikk titt, miä ajanu hirmu pääle.
tütärlats silestäs pinni
Tütrik sirot hindä sängü pääle vällä, aga es kutsu minno hindä kõrvalõ; tä presse käe jalgo vaihõlõ ja naas oigama.
tütärlats tennäs ja tekk niksi
tütrik hünk
Tütrik lask tulla viimätsel, süvämõnost sündünül tänähtüsel, karas sõs sängüst üles, haard mul käest ni vidi mu tarõst vällä.
tütärlats tund hinnäst poissõ seldsin väega häste
latskõsõq jätkeq noq taa kisistämine perrä!
tütriguq kõõrutasõq lauldaq
tütärlatsõq värmväq küüdsi
tütärlatsõq teiq tsõõri
tütriguq muguq naariskõllõsõq
tütriguq olliq hulgani kuun ja muguq hikidiq
tütärlatsõq tsädsistiq kalitorin
tütriguq tulõvaq jututõn
tütriguq ütleseq poisilõ terävüisi
tütrigu helle naar
tütrigu kõnnõpruuk tuu miilde timä kadonu imä
vaja havvõldaq tütrikul jo poiskõsõgaq
tütrigul oll kõva himo mehele minnäq
latskõsõl om väega helle helü
tütrigul ommaq kuraq vanõmbaq
tütrigul om mitu kavaliiri
tütrigul olõ-õs näko es mako
tütrigu nago vaio pikäs
tütrigunibrits
tütrigu silmäq joosiq tarrõ piten niguq tä otsissiq midägiq
tütärlatsõn om joba naasõ illo
Tütrik rappu hüsteeriliidsi tõmbamiisi käen, presse üskä uma vormiprundsi alomast viirt, miä tõmmas hämmäs.
tütrik köüt uma lihtsä olõgigaq
tütrik võtt kihi pääl haino vasta
selgehe uma näogaq kunstnik
kõgõ kõvõmb
kõvastõ
tõra
kõvva vika saanuq hoonõh
jovvuliidsi siibogaq kodask
tegeva tugõvambas ja tuntumbas Vana Võromaa keele- ja kultuurikeskkunda, nõstva hindätiidmist
tukõv hopõn
kõva tüühimo
kõva tuul kõigutas puid
kõva vihm nakkas järve nõsõtama
kreslaq lüüdiq nahagaq üle
tuhandidõ lemmik
trikatjalga laskma
Tuhat viissada.
tühi jutthahk hapanuq
tühäkäügi pääl
tuulõvilu
tühi kõtt
tühi maja jääs pia laokillõ
tühi maja ai hirmu pääle
Tühi, kiäki es panõq hinnäst kirja.
tuhingugaq
tähtsüseldäq essüng
mõttõldaq inemine
pallaq lubahusõq
väiku kriim
tühi putõl
armõdu hinna iist
tühäst asast massa-iq hereväs minnäq
tühi tüü
tühäq tönniq tõrahasõq
{sõim} puustli hahkats
mõni hädä!
tühä platsi pääle märgiti maja ehitäq
lorri minemä
Tühäld.
mis noq tuust!
tühäst tull tülü
tühendimiq kardohkakottõ
tühäsjuuskva kummi tsissin
tuhkru jäi lausa ala
tinnõ lamp and hädägaq valgust
tuhnits hulga aigo taskin inne ku võtmõ üles löüd
pulstõ terve tarõ läbi
sünnütüshallõ käen vaivlõja
tallaalonõ
tuimuma
tuim halu ristluiõn
kaksas ussõst vällä
tuisk om jäleq ärq matnuq
tuisk aja kõik tiiq umbõ
pislak hopõn
tujo läts õkvalt parõmbas
miil om must
tujo olõ-õs kõgõ roosilidsõmb
tujost ärq
tuurikäändjä juuk
lõiguduq aiaviläq
tüküs kõgõ viina pakma
tükün pudõr
tükke tüllü
leeväpala
tükk V jupp tegemist
suigataja pää lõnkõlõs ette-taadõ
suikja pää jõnksaht allapoolõ
tuld ja tõrva sülgämä
tsiksama
Tuld!
tuld hoitma
lägünemä läügümä
tulõq endä!
tulõq avidaq mul hainakuurma ümbre kukadaq!
Tulõ põimukuun Haanimaalõ suidsusanna!
tulõ edesi rühkiq
tulõ rahha otsiq muido lätt ettevõtminõ põhja
tulõ ummajoudu toimõ tullaq
piät kaema kas sääne tegemine om peris säädüseperi
tulõ paikligu elämise-olõmisõgaq rehkendäq
taa asa vasta tulõ nõu löüdäq
ast takan minno
piät veidüq karaaida kobistama
piät ütlemä et Soomõn ommaq hääq kipõtiiq
tulõ asja tunnistaq
tulõ trahvma naadaq
tulõ üts prokk pandaq
tulõ kipõ astmisõgaq
tulõ sõpru sis ka meelen pitä
tulõ kaiaq et egäl aastaaol tiid piten läbi päsessiq
tulõ tiid piten
Ku kaia võrokõisi naabridõ mano, sõs omma sanna tartokõisi vai setokõisi man õnnõ kipõn tõistmuudu, tsipa inämb vaiht om kül mul ́kõga.
pilvi tulõ veidüq sato tulõ eiq
tulõ ütsiotsõ ahjo küttäq et tarõ lämmi püsüssiq
tulõ ärq hoitaq
tulõvaq tetäq säädüseq miä klapisõq tõisi Euruupa riike säädüisigaq
tulõ vett täüs pangigaq
taa vasta tulõ midägiq tetäq
tulõq edesi!
tulõq iistussõst edeuss om vallalõ!
tulõalostus
Tulõq esäga, sõs saat.
tulõq istuq muq kõrva ja laulaq muq perrä!
tulõq õkvalt siiäq!
Pilahkujalg
tulõq innembüisi!
tulõq üten!
palaminõ palang
tulõkuri pässi vallalõ üüse
tulõkeeleq lakvaq katust
tulõq kipõmbalõ!
arvati et tulõl ollõv nõiduslinõ vägi
Tulõkil om näütüs suidsusannust ja suidsusannapäiv.
tulõq meid mõntvuuri kaema!
tulõmiq niipia ku saamiq
tulõmiq turgu vahtsõ kaubagaq
tulõq minno ka tõnõkõrd kaema!
Tulõ' mullõ naasõs/mehes!
tulõmiq saavaq selges hummõn
läbi märkmä miä vällä tull
kõrdalännüq arstminõ
palloandnuq perräuurminõ
tullõm oll vaiva preemiät väärt
kehvä majanduslidsõ saiso peräst
tulõ ma siiä' tagasi
ma sis hummõn jälq tulõ
ma tulõ tiiqkaq hää meelegaq üten
tulõpelgäjäq ainõq
tulõq õdagu miiq poolõ!
tulõq õkva siiäq!
tulõq ruttu ärq viivitäguq!
tulõkipõn tulõkirg
tulõq tast ärq!
tulõn häädü maja ja hulga mõtsa ärq
tulõq siiäq!
tulõq tädile üskä!
tulõq tagasi!
tulõtagõq saadu ainõliido vallõm!
tulõtangiq
ütenkuun meelüskelimiq vanna aigo
tulõq kimmäle!
Tulõtõrjõrõividõ sälgäpandmisen
viipritsilohv
pritsimeheq kereq lohvõ kokko
pritsimeheq tormssiq palavahe majja
Vahtsõl aastagal imäkeelepäävä (14. märdsi) paiku om kavan koorikontsõrt, kon laulõtas võigõlusõlõ saadõtuid laulõ.
tulõq kaeq mis külä tõi!
Tulõva, võtva ja saava toimõ kül.
tulõva-aastaga
tulõq valgõ kätte!
Tulõval suvõl saa Vargamäel nätä' Tammsaarõ muuseumi rehe all Kesoneni viimäst diplomilavastust "Raamatutõde ja -õigus".
peräntulõjaq sugupõlvõq
Tulõvik
tulõq varost päävä kätte!
tulkõq kõrrast tulgu-iq kõik kõrragaq!
tulkõq joba ütskõrd süümä!
tulkõq puulpäävä nädäli seen olõ-iq mul aigo!
Tulke, mõistatami kuun!
tulkõq süümä!
Tulku joulu rõõmuga, häie vehverkuukõga.
tulkuq kiä taht!
tulguq noq miä tulõ!
tulkuq vai tulõmaldaq mis mul tuust?
tull õnnõ kõrras aos
"A ma olõ väega rahul taa ütegagi," ütles imä ja sugõ Siiri hiussõ hobõsõhannas.
kagost tull õdagu vihmavalu vali ku pangist!
tull appi lei turna alaq
tuli ei tahaq tuhnakut tegijät lats laiska hoitjat
vuul läts ärq
tull häbendämiisi nulga takast vällä
tull naadaq tüü man vahtsit muudõ pruukmistõ võtma
tuli hussus
tuli hupa
tulõjit oll nii ligidäst ku kavvõst
Tull jälki sõita sinnäkanti, a seokõrd olli ma pallo parõmban tujon.
kiusajaq mõttõq
kirjä tull pandaq vannus ja elokotus
nii kellä katõ aigo tull kodo
tull küllä palla käegaq
tull vällä vahtsõ seletüsega
tuli hupsaht palama
tull latsõmütsägugaq miiq poolõ
Tull ́ miilde, et ku sõita tuud vahet säändse riistaga, mis lää-iq üte huuga, a nõst egä posti vai piimäpuki man jalga, sys tulõva egän päätüsen pääle hinne vanõmpaq maainemiseq.
tulli eeläq vanaimä puult
tulinõ takk
tull nii hää loomus et võrguq lätsiq katski
ma tulli jälil sul takan
tulli kallo püüdmäst kinä noosigaq
ma tulli kotost
tulli liina puult
tulli sõbra puult
tulli teid kaema
tulli ammõtist äräq noq tüüdä uma käe pääl
tülü olõssiq võinuq ka olõmaldaq ollaq
tuli väega tinõhõlõ palas kuis ti no näet ka oppiq?
tuli praks pliidi all
tull reisi päält ja kõnõl mälehtüisi
tull rongi päält
tull sannast kriimo näogaq
Tulidsõq jalapenopiprõ kõdraq
tull siist vällä
lasi aq külge es saaq
lask märgist müüdä
tülüst tull tapõlus
tull himo käegaq perrä pruuviq
tuli takan
tull hää ropsahus vihma
pidi kõvva kütmä inne ku tarõ lämmäs läts
tuli kistus ärq tuul jääs vakka
tull üts hää tsäräk vihma
tüllü vaibõndama
tull väiku tsoks vihma
tuli pilgahtu kõrras
tull üts valõng vihma
Tull vällä, et põlinõ mõts olõ-i kimmähe tuu, ku mõtsa all omma suurõ puu risti-rästi maaha sadanu, juurõ pistü.
tull väläst sisse
tuli hussus
tuli hubisõs
tülü või alostaq tähtsüseldäq johtumisõst
hanguq naksõq sõudmisõ man
tulp närvetäs ärq
tuloteedüs
tulokäkjäq saavaq trahvi
tuloq jaotõdiq ausahe
tulo oll oodõtust suurusjärgo võrra suurõmb
tulogaq maaha müüd maja
kasulinõ äri
tulissin
kasulinõ kahtlikanõ äri
pehmeq kotus
pehmes pesset miis
mualõ sõidõt tii
pehmeq maa
mädäsuu
mustaq V pümmeq piksepilveq
tummõq plekiq Kuu pääl
Tummõ pääga.
tummõliguq hiusõq
tummõverevide sammõtiidsi häitsmidegaq lill
pardsugaq pessetäs tulpõ maa sisse
tümbäk nui lüümise peri käen
tümisti kulagugaq ussõ pääle
keeledü elläi ei mõistaq jo umma hätä kaivadaq
tundõq kaosõq ärq
tundõq mässäseq hingen
tundit vällä näütämä
tundõgaq laul
kalg kaeminõ
tundõtooniq
tunnõ viisi tunnõ
tund allkihän imelikku tuimust
tund suurt huult
olkõq niguq koton!
tunn lätt tunni perrä
tiidmäldäq tõbi
tundmaldaq tegeläne kukati liinapääs
tundravüü
tündritäüs kulda
meil oll külän hää ollaq
Mi tundsõ, et kõgõ hullõmb om müüdä.
Tundsõ hinnäst ollõv maailma kõgõ õnnõlidsõmb lats.
küle sisen tsusas
tunni rõnnon terävät vallu
tunni sälä pääl pututust
mul oll sinno puudus
tunni süämen halusat pitsitämist
tunni kangõt kärdä
Paistus, et vahtsõ luulõkeele löüdmine vanan kohaligun keelen passõ püürdeaigõl naile auturitele, kiä esindivä jo uma loomu poolõst tavaperätsempä vaimu.
Tull sääne tunnõ, nigu olõsi kõik olnu õnnõ näütemäng, väiku vaihõpala, "kiä kedä", et elo jäl umma tiid edesi liigussi.
Paistu, nigu olõsi rüüvkala õnnõ ülnü: andis, seokõrd olli mii nuu, kiä uma kõtu tii pujõst täüs sei, järgmäne kõrd või olla vastapiten.
tükü maad lämmämb
suur jago maad om jäänüq pruukmaldaq
nättäv ülekaal
toukus hummogu poolõ
väega suur palvõq
himo kõkkõ teedäq saiaq
tetäqtahtminõ
häbendeles suurõ hulga võõridõ man
tund hindä räbälähe
tund hinnäst väega kehväste
pelgäs ütsindäolõkit
tund ni hindas kotsõpäälset kultuuriperändüst;
om ärq torssunuq
tund muusikast mõnno
pelgäs
tund seto keele vorme;
tiid tähtsäbät kodokotsõ aoluust, myist taad ühendädä naabridõ aoluuga;
tund paigapääldsit ni kyy Setomaa tähtsäbi kotsit loodusõ, aoluu ni kultuuri poolõst;
kumardas tä iin pääd avvustas tedä
tund timä vasta suurt avvu
om uhkõ uma kodokandi keele, ryividõ, kommõtõ üle, myist näid alalõ hoita ́ ja näüdädä tyisilõ;
tund võõra iin häpü
siin maa all ommaq käügiq niguq võrk
ma tunnõ hinnäst esä iin niguq võlgnik
ma olõ nii õnnõlinõ!
tunnõ et jovva jälq midägiq ärq tetäq
viil om küländ hõel ollaq
tunnõ ja tiiä ja näe
mul kõgõ pusku tsuskas
tunnõ taa nurmõ ekä tsoppa
tunnõ tedä näo perrä
saa arvo umast osast ni vastutusõst seto keele ja kultuuri alalõhoitmisõ man;
Ma tunnõ mulda ku maapõrmu, miä om mi elo lättes.
tunnimiis nõud tulõja käest tunnissõnna
tunnimeheq peiq värehti pääl vahti
tunnistas meid sõnna lausmaldaq
tunnistaja käest võeti tunnistus
Ma tunnista, et mul olõ-õs aigo ei ka himmo, et perrä kaia', määntse kursi perrä kulda andas ni kuimuudu automaadist tulõja kuld vällä näütäs.
ma tunnista ummi viko
avaldaq uma süü mullõ ärq!
tunnist külh minno a ärq es tunnõq
kiteti õigõs
tunnistusõ pääl olliq õnnõ viieq
tunnistuisi andma tunnistama
tunnihind
kiteti noorõ poisi mehest olõmist
kitet näütlejä
Avvotasoq
Tunnustusõq
teedäq pätt
Tuntuisi tekste ümbretegemine ja tsitiirmine om andsak katsõ panda nä kõlama ummamuudu, ühendäden nallatamiisi umahindä maalähküdse elokaetusõ ja kavvõmba kultuuri.
Kõgõ tunnõtumb märdipääväkommõq om märdisantõ ehk märte ringijuuskminõ, midä tetti õdak inne märdipäivä -märdipuulpäävä.
Kõgõ tunnõtumb märdipääväkommõq om märdisantõ ehk märte ringijuuskminõ, midä tetti õdak inne märdipäivä -märdipuulpäävä. Märti juuskman ehk märdisandis käveq algsõlt noorõqmeheq, a parhillaq võivaq ollaq juuskjaq nii piskõsõq-tütriguq ku meheq-naasõq. Näil piät sälän olõma tummõq rõivaq. Näoq ommaq mustas tettüq vai maskõga katõduq. Märdisantõ kambaq liigusõq märdipuulpäävä õdagu perrest perrehe, laulvaq ja suuvvaq vilä-, kar'a- jm õnnõ ni pallõsõq ja saavaq vasta kingitüisi. Mardipäiv om olnuq inämb viläõnnõlõ pühendet miihipühä. Taalõ vastav kar'aõnnõ ja naisi pühä om katripäiv.
Tuntusõ ja pruukmise poolõst võimi pitä rahvalaulõs nii umaaigsõ Villändimaa laulumeistre Laulu-Mihkli ku seoilmaaigu kuulsas saanu Kihnu lauliku Köstre Virve loomingut.
tarrõ päses läbi vüürüse
tarõ lei valgõs
totudaq haava joodigaq!
Turbahunt
turbapäts
turbasuu
turrakala om paksu sälägaq
turg pand kulla hinna paika
turgu tsurkma
Turismitallõst tekk sanna vallalõ Mesipuu talo.
Küläliisitalu'
küläliisitalo
tuuritajaq ostvaq meelüssit
kõhrik karatsura
mi kungõli kõikjat purrõt piten
tohrutama
tohruma
tursonõ nägo
turson olõma
tursakere
turun om õgasugust kaupa saiaq
turu pääl pakuti kõgõsugust kraami
turu päält ostõt liha om tuim ja puinõ
turu pääl või nätäq esiqmuudu rahvast
müügipäälik
Turundusraadiot saa egä tõsõpäiv kullõlda aadrõsi www.mi.ee/turundusraadio päält ja tuu om internetiraadiosaadõ, kon kõnõldas turundusõst ja müügist, tunnustadas turundajit ja avitadas turundusnõvvoga.
turukurm
ohokinmäs auto
kaitsõ peräst
Julgõolõmisõ mõttõn naksi mu vanõmba innemb sõitma ja kokkolepmise perrä pidi nä kokko saama, ku Roodsimaalõ joudva, et sääl sõs ütenkuun lellä sõbra mano minnä, kiä näid edeotsa päävaroga avitama pidi.
Poodivaht es tii tuu asa vasta midägi, kõik poodin kai mullõ otsa ja oodi, midä ma ette võta, ja ma kääni hindä uma sõbra poolõ ja palssi täl kõik ültü sõna ümbre panda ni lätsi ostmisõga edesi, selle et ma sai arvo: tuu oll õnnõ üts ahta meelega, vähäharit inemine.
kummikirä süvvüs
soomus pääle!
tuso tussa tusso torss tursa
tussotas selle et pahanuq om
tüsse kihägaq om rassõ ronniq
tüsehelik ardenni hopõn
väega häste söönüq mehekene
tüsehelik tüsselik
tüsselik miis
paksõmb jämmemb
rähmik tüssäk
paks portvel
tõtõ uurminõ
meelehalu press süämehe
tuso tull pääle
tütärlatsõl nägo kuumõtas
tütrik kasus naasõs
tütrik uigas helle helügaq
kinä tütarlatsekest
tütrik pidi tõbist vanaprovvat pasma
tütärlatsõq V latskõsõq mõista-iq õigõlõ tandsiq
tütär oll umast imäst ora tennüq
tütär opp muusigakoolin klavõrit
totigaq kana
tütrekene tüküs tõõnõkõrd tooratama
tütrele lei viadusõ sisse
tutva inemine a nime olõ ärq unõtanuq
kroogu kaur
kaes tarvilidsõq paprõq üle
kaias muusõumin ümbre,
Tutvassaaminõ
vahtsidõ massinidõ edimäne kaeminõ
pruummishind
taha tutvas saiaq meesterahvagaq kinkal om auto
Saa' rahvuspargiga tutvas
sõbramehe poolõst
käve vannaliina kaeman
tutvidõ siän
kõnõldi vahtsõst raamatust
Tuud piät ka viiendäl Uma Pidol saama! Kõrraldaja' tahtva', et laulõtava' laulu' olõssi õkva nuu', midä pidolisõ' kõgõ inämb uutva'," ütles pido kõrraldaja Triinu Laan.
tungriq lasiq hinnäst järve põhja
tuul ai hiusõq segi
rabandus
Tuulamismassin
raisku minemä
lakja pilma
tuulõvägi
hunn lei haina lakja
tuulõkeerelüs nõst suurõtii päält tolmu üles
tuulõpluusõ
tuulõpöörüs tuulõkeerüs
tuulõvuhahus lei kao man pangiq ümbre
vaganõ ilm
tuulõkivi
Tuulõkivi
tuulõ vuhhin
tuul hõlotas ossõ
tuulõkivil om kats haari katski
Tuulisui aktiivsemp tegevüsaig 1940. aastide tõsel poolõl oll noorõn pagolaskirändüsengi täüs aktiivsit otsingit.
Tuuli Tubin
tuuli@wi.werro.ee
tuul ja vesi tegeväq mäki madalambas
tuul käänd tolmu üles
tuul keerot putsu üles
tuul liigutas lummõ
tuul lõngutõllõs ust
tuul lõõds
tuul mühises kõvastõ
tuul oll külm ni kõllõ
tuul oll vasta es võtaq muido ku reiätimiq
tuul puhk harvuisi üttemuudu
tuul om nii kõva et lõikas õkvalt läbi pääluu
tuul hõlotas puuossõ
tuul lei ussõ vallalõ
tuul läts marus
tuul pand vii virvendämä
tuulõ käänd hummoguhe
tuul käänd ja suuti tulõ pääle käändäq
tuul käänd õdaguhe
moro pühkü tuulõgaq puhtas
tuul om põhaõdagust
tuul puhk luust ja lihast läbi
tuul puhk põhast
tuul om takast
tuul puhk ütesttüküst põha puult
tuul rehvähtüs
tuul kisk mõssu nööri pääl
tuul kahist puulehti
tuul pulst hiussit
tuul tahend maad
tuul tekk järve kottalõ pöörüssit
tuul tõi peenükeist purru silmä
tuul läts kõvõmbas
tuul undas korsnan
tuul vuhisi korsnan
aadomivägi
tsäsüfüüsiga
tsäsüpomm
tuumareaktri lahes
vaganõ meri
KALA JA MUNA TSÄBÄHTÜS
Festivali teema ongi seekord töö meie elus - mõne töömesilase ametiks on tuuritada bändiga mööda Maarjamaad, mõni teine sukeldub kirjutamise põnevasse maailma või pühendub lina kasvatamisele.
Tööpäeviti kell 11.30 ja 22.30 loetakse Vikerraadios ette Kaido Kama raamatut "Ümbreilma reisikirä" ja 13. novembri "Mnemoturniir" on samuti võru keele maiguline.
tüübiline ja esiqeräline
harinuq üllenpidämine
Tüüpiline luudusmaastik om rahvuspargi lõunõjaon ja ümbre Õdri järve ja Kaugjärve.
tõtõ Saarõma kadastik
õigõ Seto talo
Suurist imetäjist omma' rahvuspargin hariligu põdõr, mõtskits, mõtstsiga ja ilves.
aiõ liivi keele sõnno pähäq
tüüri man saisja eräkund
peropidäjä istõ tohon
tüürimiis taarat edesi-tagasi
sorgas kapin
tuustõ papõrdõn
sekä meid uma uuratamisõgaq
segäjäq kiholasõq
segäjäq mõttõq laskvaq pään ümbre
väsütäv inemine
kiusaja kärbläne
kiusaja kärbläne linnas mitu kõrda latsõ nõna pääle
väsütäv kärbläse pirrin
väsütäjä minekigaq kuunolõk
viländüseniq nättüq naoq
tüvimäne
uba ni herneh ommaq kõdraviläq
upõ keedeti kruppõgaq
piim om udaran pakvallaq
hüdüläq hiussõq
udsukarv
udsutama
udsunõ
hüdükene
hüdüne lõug
otsaniq ausa
kaalaniq likõ
otsaniq väsünüq
undsõq lätt hõrrõmbas
undsõjuum
haussi ajama hausma
udsukogo
undsõq tull maaha
undsõq tulõ maaha
udsu peräst tull õnnõtuisi mitu kõrd inämb
undsõq om hulga laivo hukka saatnuq
undsõhe käkkünüq saarõq
udsudsõq pääväpildiq
undsõdsõq ilmaq
undsõgaq näe-iq häste
undsõhe mähkünüq mäeharaq
udsusulinõ
hiidseq aknõklaasiq
undsõq lätt paksus
Ufoq veiväq är nigu niuhti.
Ugandi oll üts muistidsõ Eesti maakund
vastaossusõq lätsiq kõrrast süvembäs
iks vahtsõst ja vahtsõst
üteaastanõ lats
üte mõlatõmbamisõgaq
ütevannudsõq latsõq
ütehelüline kerigumuusiga
ütemeeleline otsus
üte tolmahusõgaq oll kõik täl tett
üte valugaq üte rutugaq
Üte-katõ tähtsämbä draamaauturiga om tähistet eestikiilsengi proosan pikki periuutõ, tada inämb piäs olõma tähelepandmist väärt, et võro vahtsõmban kirändüsen taa ütispilt üte-katõ kiränikuga ei piirdu.
üte valõngigaq jovva-iq kõiki luumõ ärq vallaq
ütekõrdnõ rahaabi
ütekõrdsõq anomaq
ütekroonilidsõq paprõrahaq kattõq käügist ärq
ütsäkõrdsõ maja rõduq
kellä ütsä laiv
Ütes märkmisväärsembäs underground-poeediks ni maarahvalõ tugõva mõttõkogo lakjalaotajas saa taal aol Kalle Istvan Eller, kiä Nõvvukogodõ Eestin raamatit ei avaldagi. Timä tuuaigsõ luulõtusõ korjatas ildampa kokku "Bärsärk" (2001), kon lövvüse ka mõnõ võrokiilse teksti.
Ütes tähtsämbäs rõivas oll pikk kuup.
Ütes võro miihile umatsõs võttõs om paljodõ perisnimmi pruukmine, kosman nime sümbolisiirvä sakõst ülditsempi nättüisi (nt Adolf Hitler, Suur Tõll, Pjotr Pervõi jt).
üteülbäline teedüs
ütte kotust taht viis inemist
ütel imäl kuuli sarluhe neli last
Kiäki tõnõ ei või pruuki taa kodolehe matõrjaalõ mi vai tegejä loalda.
Sõs äkki naas sõbõr jälki ossõndama.
Ütekõrraga panni tähele, kuis lamba määgmä ja marutama naksi ja niida joosi ütest kotussõst tõistõ ja edesi-tagasi, õkva nigu olõs midägi johtunu.
kõrragaq olli õkva peris välänpuul aigo ja ruumi
A ütekõrraga vaio sõbõr maha.
ütelidseq kümnelidseq ja saalidsõq
Ütel urbõkuul, ku mu pini oll saanu 10-aastagadsõs, võti ma ette kõrras Eesti pinnalõ küllä tulla, et ligembäidsi uma äkilidse välläilmumisõga hiidütä.
Üts õdak nä trehvsi kongi vanaliina baarin ütte tummõ ihoga nii 40 aastaga vannust miist nimega Ra.
Üts õdak panni uman tarõn tulõ palama ni minno uut mu kõgõ torrõmb kingitüs tooniaoni - esä kingit edimäne jalgratas.
Üts õdak ujjo vana kala joba päälmädsen viin, - ma sai arvo, et nä olli otsani alla andnu ja olõ-õs inämb, midä kaitsa ja perrä kaia.
üts lõigahus tubakut
Üts üüse näi väega halva und.
Ütspäiv ma kuuli, et mu aoluuoppaja om koolnu.
Ütel pääväl saa timäst kohtunik.
Ütel suvõpääväl võedi ette ujoma minnä.
Üts talv Vanaliinan Raatusõ platsi pääl, tundsõ ma tõtõstõ, kuis taa maa mullõ miildüs.
Üts tõõnõ kõrd ma olli söögipoodin, ku äkki määnegi tüüp võtt kätte ja nakas mu poolõ tänitämä hõelit/rassistlikkõ kommõntaarõ, kutsõ minno kasimalda, mustas, ropus, kõiki eestikiilsit halvaspandvit kommõntaarõ kinkagi tõõsõsugumadsõ ihovärmiga inemise vasta.
üte kriipsadu kotusõ peräst massa-iq viil kaivadaq
selge jutt
tsusassi na kokku tsupsti
pand voolu sisse
köüdüs om kakõnuq
üte poolõ tävvüpalanik
Kuun tetäs projekt-kunnakoor "Mõtsamuudu Kunnakuur", et anda' ja saia' kontsõrdist ossa.
ütest veerest tõistõ
ütest ma asjast joht arvo ei saa
tä ütest silmäst viil tühä iist näkk
üten tükün
Ütte ja ainukõist vastust siin muidoki olõ-i, kõik olõnõs egä ütsigu kliendi ettemärkmiisist, perrekunna saisust, riski välläkandmisõst, tüükotusõ võimaluisist, rahasaisust jne.
ütesuuruq ubinaq
ütetarõlinõ kortin ütetarõkortin
ikäv elo ei määnestkiq vahelust
ütte värmi rõivas
ütine asi
KHÜ kõrraldas tegemiisi, miä toova kogukunna rahvast kokku, kon otsitas hätile ütenkuun lahenduisi ja tetäs mõni asi õkvalt kõrda (talgu', kogukunna nõvvupidämise', simmani' ja muu' lusti peräst kokkukäümise'). Ütisüs tege ka projekte, mink abiga lahendõdas häti, kõrraldõdas oppuisi ja muid kokkukäümisi, tetäs är arõngukavadõlõ sisse kirutõtuid asju, hoiõtas kogukunna vaimuvarra ja perändüst.
üttevällä sai kõik tettüs
Ütitsõst arotlõmisõst kasvi vällä mitmit vahtsit mõttit võro keele pruukmisõs nii liinan ku ka egapäävätselt.
ütiskundlinõ kokkolepeq
sotsiaalsõq hädäq
Umavaihõlise ́ läbikäümisõ. Koolielo, kultuur, sel ́tsi ́.
ütiskundlinõ ütsväärsüs
ütiskund painutas inemist hindä perrä
ütiskunna pingõq lätsiq viimätseniq veereniq teräväs
ärqvõetut varra tagasi andma
Perän saava latsõ umatettüst kamast kõrraliku ja meksä kõtutävve!
Kokkosaamisõ tyistõ seto kuule opjidega.
vagivahtsõq sissekäümäldäq saapaq
kõrk nago
uhkõ ja allahiitmäldäq rahvas
uhkõ ja pirdsak tütrik
uhkõ ja kõrk inemine
ilotõlõs külä vaihõl vahtsõ massinagaq
höühkeli kalli ülikunnagaq
torrõ loss
uhkõ uma tütre pääle
uhkõhe kimardõt prunts
uhkõst liinast jäiq perrä õnnõ varõmõq
mühäs midägiq üle ola
huhmrin piinüs tettüq pähknäq
kokko hiitmä
ütte kiilt
üttehoitminõ
ütte müntä rõivaq
ütte müntä rõivaq
üttemuudu kõnõlõsõq a tõistmuudu tegeväq
ütte rinda paika!
huhtõ jõõ veeren põrmandurõivast
Mõtsaq hoitvaq ja puhastasõq mulda, vett ja õhku, miä om ka inemise jaos hädätarvilik.
Niisamatõ om sünnüpäävähõnguga pido härgütüs nuurilõ, et nä kullõsi' vanavanõmbidõ mälestüisi ja opissi umma kultuuri tundma.
Üteliidsi valiti Tänak 2017. aastaga Eesti aastaga sportlasõs.
üts majanduskõrd
ütidseq normiq säädüseq nõudmisõq
Uibopuu Valga-pildist om ildampa kirotanu Madis Kõiv, kiä üteliidsi om ka es mälehtüslidses proosas muutnu uma kunagidse Valga-kogõmusa.
hoimanõ päältlõunõq
hoimussillaq hoimussin
uinussil tulõmägi
uinudi latsõ magama
uinuq uinuq ullikõnõ!
tritsusaabas
siuhkasamm
häüläs kaeminõ
häbelik tütrik
ujos laotus vasta maad.
ujoja jõvva-as kõvalõ voolulõ vasta pandaq
lõstaq hoitvaq võrku vii pääl
tsukõlusmajan om mitu tsukõlust
lapardiq
tsuklõminõ tekk matkajaq värskimbäs
ujomisprilliq
mi uio üle järve
oidsaarõq
viipäälne suvõmaja
ukõrda nilbõt huulitsat pite
Ukraina grammatigat ei olõ tä elon opnu ja tuu kiil nakkas täl kahos unõhtuma, selle et tä tuud väega ei tarvida.
Ukraina jagonõs Hummogu- ja Õdagu-Ukrainas, õdagu puul kõnõldas inämb ukraina kiilt ja peetäs inämb avvu sisen ukrainlasõs olõmist.
Ukrainahe es saa ma sõita tuuperäst, et sääl võedi mu vanõmbil maja är, a Baltimaa olli pallo kavvõn õdagu puul.
ütsainukõnõ kõrd
ütsainus tähekene pilgatu pilve vahelt
ütsainus mõro mekigaq siin või terve söögi ärq tsurkiq
üts akan oll üü otsa valgõ
üts akõn om aia poolõ
üts ammuskinõ asi tull miilde
Üts asi oll võtminõ triinmiisi aigo, tõõnõ asi oll joba midägi otsani ulli, nimelt juudi ka võistluisil.
Üts asi viil.
uss käü välläpoolõ
uss läts vallalõ
ussõq lääväq esiq kinniq
ussõ kiidsminõ hällü kitsin
ussõhingeq ommaq kiidsma naanuq
ussõhingeq ommaq õkvalt õlitõduq
ussõhingeq tahtvaq õlli
ussõ pitim ussõ vang
ussõkellä killõ tirrin
Ussõkell helises.
ussõ kotsil tolbõlõs latõrnas
ussõ kottal om silt "Kodomassinidõ tagavaraosaq"
ussõlink klõgisõs
ussõst tulõ külmä luhti
ussõst tull külmäpuhahus sisse
ussõst tull vüürüste lämmind
ussõst tulõ külmä
ussõ värehti hingeq
ussõvõti om välänpuul
põhalik plaan
inemise tulomass
lasõng
Ütsikist as'ust tasus kaia' Köstrejärve suurt imäleppä ja Ala-Mändiku tarupedäjät, Kaika kuuli ja matusaida; Karula kerikut, kerikuvarõmit, pastoraati, matusaida, Karkkülä muistist elupaika; Karkkülä kivikalmit; Mähkli muistist elupaika ja muistitsit kalmit; Rebäse liinamäke ja muistist küläkotust; Karkkülä taluriiht; Karula mõisa Rebäse kar'amõisa riiht üten pessükiviga; Köstrejärve leeri- ja koolimajja.
Ütsikosavõtjaq
Ütsik saar kesk merd, pikä talvõ haripunkt.
ütsindä kasuja puu om suurõ kuundõgaq
(vastaja andmõq jääseq salajadsõs)
Üts, esä piät armastama umma last.
üts jalg jo havvan tõnõ havva veere pääl
üts joodik kungits ärq kodo tõõnõ jäigiq kõrdsi mano tuigutama
tull vällä et üts jungri oll ärqandja
vähämbält katõssa pinni jalotas pargin.
ütskiq nõvv olõ-õi küländ hää
olõ-iq ütskiq asi tävveste hää vai halv
ütskiq inemine saa-iq minno seon asan avitaq
mitte üts meist mõista-s seolõ küsümisele vastadaq
ütskiq ruuh es mõoq
üts kleit tõsõst uhkõmb
Ütskõikkohe tä ka lätt, iks võtt tä mino üten.
Ütskõik kuis tä ka ei püvvä, kõik istusõ saalin surmani tõsitsidõ näkõga, ei ütle midägi tä ettekandõ kotsilõ ega naara-i timä naljo pääle.
Ütskõik kupallo ma ka es rabõlõ, es käü mu jõud timä umast üle ja lõpus lätski täl tuu asi kõrda.
Üts kunnakuur liigus tõsõ mano, kooni' saa kokko väkev, umbõs 150 inemisega kuur.
Ütskõrd kästi opilaisi imäkeele klassin panda kokko aoleht ja tuu jaos oll vaia tetä küsütelemiisi.
Ku olli ütevoori pikembät aigo Ungarin, sõs tunni, et igädse Eestit.
Üts ́kõrd nä mängseq, et näil ommaq mängult taldriguq ja et näil om sääl pääl süük ́ ja sõs nääq paksõq tuud süüki üts ́tõsõlõ.
ummõhtõgiq tullit iks minno kaema!
ütskõrd tulõ asaq selges kõnõldaq
uss kääts rossitunuisi hingi pääl
Üts kuulsambit tšatšasit om Binekhi Estragon, miä saiõ 2007. aastagal Mundus Vini hõpõmedäli.[1]
Näütüses ütel' Noel, et Bluri liikmõq võinuq AIDSi kooldaq.
üts kõlahus liigus
üts lammas läts võõra karagaq üten V võõrahe karja
üts latsist lövveti üles tõist viil otsitas
tõõnõ liiv om hahk tõõnõ om valsõmb
üts tsirk tsiirõl ümbre aknõ
igäväq äripääväq
uss lüvväs karragaq päält
ütemeeleline klass
üts miiq hulgast piät tuud tegemä
Üts mu hää sõbõr ollõv viinadsõ pääga muust summast harkunu, tahtnu ronni kaemislava pääle - tunda mõnno pildist ja pidossist, kaia noid kavvõst üten ilosa tütriguga.
Üts muso.
üts rõibõq om mu pääle kaivanuq
ütsindä timä tiidse vastust
üts oinas pusas tõist
Uss oll poikuisi ni kõik võisõ tuud oigamist kuulda.
uss oll poikuisi
uss oll peräniq vallalõ jäänüq
Üts oll ́ sääntse musta suurõ pää ja pikä musta kerega.
Üts tähtsäimpi manotulõkit on olnu vahtsõmp "võro miihilaul" - taa tsihi võtt kõge parembalõ kokko kogoteos "Viie pääle" (2005).
üts om lühkene ja paks tõõnõ jälq pikk ja peenükene
uss om lukun ja võti om seenpuul
kiäkiq om mu makussöögi ärq söönüq
Üts om muna.
uss om nesse käen urbunuq
uss om poiulõ
uss om veidükese poikvallaq
ma olõssiq üts päiv pia auto alaq jäänüq
uss prähvähtü vallalõ
uss kõmaht kinniq
uss panti petsädi alaq
üts topka viina
üts poig hulk välän tõõnõ om kodoelläi
Üts poistõst tulõ redeli päält alla.
Üts puul "kakard" esindäs vanna küläütiskunda, tõõne puul tehnoilma, minka näilitse helküse sutt autur rikku üteainumba tähendüslidse sõnaga "hais" (Ruitlane 1999:5).
uss prähvähtü vallalõ
uss prändsäht kinniq
üts pütülaud om vällä kumnuq
üts kõnõlõs kuhja tõõnõ kuhaalost
üts turak om iks ullimb ku tõnõ
üts saanõ om puudus viil
üts silm om kõhna
Üts sõbõr tuu ärkuivatõdu tsiakõrva, tõnõ -hanna ja kolmas jürämiskundi.
üts sündmüs minevädsest talvõst
uss tetti äkki vallalõ
Ütstõsõ mano käütäs küläkõrda, kapstatünn käen.
sadanu ütstõõsõ pääle
Ütstõõsõst peaaigu sõltumalda tekkü eri ettevõtmisõ:
üts terveq
üts padõmb tõõnõ harvõmb
üts tõmmas iist tõõnõ tougas takast
kõik ommaq üte killa meheq
üts tarõ om külm tõõnõ om jällekiq pallo lämmi
ütsüs pidi maalõ tulõma Peipsi veeren
Üts vana kooliveli "Riigi Teatajast" lugi.
Üts kõgõ vanõmbist Eesti maa päält lövvet luutükkest.
üts veli oll rikas tõnõ vaenõ
üts vihmapiso sattõ
üts võõras pini hulk mi maja man
Üts võro tegünevä näütekirändüse juuni nättüs olõvat periselolidse (sakõst kas kultuuriluulidse vai rahvaluulõlidse) ainõse pruukmine, midä omma tennüvä kõik võro draamakirändüse päämidse auturi.
üts võtt väidse tõõnõ kirvõ näüs kuas kuvva ärq tapp
koiraq latsõq
üllen liina kotsil linnas linnuk
iinpuul nimmat
mäel oroperve pääl
üllestpuult peenemb sammas
üllestpuult mäe päält kuuldu helle
üllest sinine alt hall
varõslill om Eestin harilik keväjäne lill
andkõq mullõ söögikaart!
pakuq kuuki lavva tõistõ otsa!
ängäq mullõ kitrat ma mängi üte luu!
anni kätte lilliq ja kingitüse
and mullõ uma nimekaardi
pikk luumisaig
lajalinõ mõtsapalang
suurõq muutmisõq
üledseq ainõq
laemb arotus
ülene koolisundus
kokko tull vihma-lummõ alla normi
päätsiht näütäs nõsõmist
üledseq ja erähuviq
Inämbjaolt võetas tšatša sisse ja tuuga ihho ei määritäq.
keskestläbi läts pido kõrda
inämbüisi latsilõ miildüs ijätüs
Ületsehe om nii, et imädse' omma' sagõhehe müdsärikun kuun. Talvõs või näid korjuda 10-20 eläjät ütte tsagarikku, õkva nigu viinamar ́a'.
ületsehe tunnistõt
Hariligul kõrral pand kiäki pundist iks "rutõmb ärsadajit" tähele.
kõigi perält ruumiq
ületsen pruukmisõn sõnavara ütelüs
ülene keeletiidüs
suur laulupido
kõgõ rahva pidopäiv
sukugiq
üttekokko om tä eesti kiilde ümbre pandnuq üle paarikümne raamadu
laemb sõnavara
ületsehe tunnistõt
häste tunnõt riigimiis
kõigilõ teedäq tõtõ
koir miis tälle piäsiq külh kõik külä tiko andma
koir poiss
liisnaq tooliq viidiq tõistõ tarrõ
ülemineväaasta
kats lehte tagasi
üle-eeläskine leht
üle Õuruupa mõõduq
liig ülejääk
Kõik muu' rahvuspargi maa' jääse' Liivi lahe vesikunda.
Ülejärgmädsen piätüsen lõpus sai tälle kässi ja jalgoga selges tettüs (miis esti kiilt es mõista), et tä piät appi tulõma ni mi nõsti vanõmba meesterahva bussipiätüsen pingi pääle, kon tä naas minno ka kõrraga hoolõga tennämä ja umast elost asjo kõnõlõma, ku api oodimi.
üle kõhu tüü
selge võit silmägaq nätäq võit
paks miis
{m} pallo rassõq pakiq
nuhelpäähä minemä
pallo suurõst tarvitamisõst läts vuul ärq
üle kraavi lätt palgõst purrõq
üle külä tütrik
päält kümne mehe oll kokko tulnuq
üleküdsänüq tomat lätt lädsäle
üleküdsänüq tomat lätt lädsäle
Ahun küdsedüq munaq
iiba hoitminõ ka olõ-iq hüä
rumaluisi süümä
liisna vesi lasti kraavõhe
kuurdu kuurdliganõ kuurunõ
ilma lämmämbäsminek üleilma
ülemaalinõ laulupido
ülembäq ja alambaq ammõtniguq
haik kassipoig
koiraq poisiq olli egä tembo pääle valmiq
ülemäne ja alomanõ puul
üleminek talvõao päält suvõao pääle
talvõao pääle üleminek
üleminegi-aig
kramphirs
Päälmädsen jaon om kõlladsõ ja verevä tooniga vahekihte kah ja tuu tulõ ravvarossõst liiva sisen.
ülemb oll äkilidse ja hürmä ütlemisegaq
ülemb saat siiäq umaq meheq
üleniq muhkõ ja kriimõ täüs
ojast päses üle ahtakõist purrõt piten
ületetäng
ülesandit ärq tegemä
ülesandõgaq tüütäs samal aol mitu uurmisrühmä
rehkendüse tullõm
ülesannõq oll kõva päämurdja
märko tegemä
Üle Sarmaatia lakõmaa küünüs hinnästhäötäv kõrralagõhus. Tuu ähvärdäs hindä ala mattaq kõik rahvaq, kiä inneskidse Vinne riigi piiren eläseq.
üleskäänetäv kell
üleskutsminõ võta-iq tuld
mäest üles minek oll haigõ jaos rassõ
üles V perrä otsma
oja oll üles sulut
üles sulama kostuma
üles sulatama kostutama
üleskirotusõq ommaq täpseq
mäsü lõppi pessäqsaamisõgaq
üles tunnistama ärq avaldama
ülesvõttit om kuvvõ tunni jago
päsemäldäq tahtminõ maadaq
päält tuhandõ aastaga vanaq kivikujoq
uputama
Kae' lähämbält portaalist Võromaa24.
ülekaehus võro keele aoluust
üle kaema
üle V perrä kaema
Et saia selget pilti kõgõst tast valdkunnast, olõsi vaia üleilmlidse ümbrehaardmisõga urgatust.
suurõq tundõq
pidolikun keelen luulõtusõq
üle venne laia viskas vett sisse
viländ saama
uhkõ viis
väega kipõq massinaq
majandusõ väega kipõ kasuminõ
ülikuuli tahtjit oll pallo sissepäsemine oll rassõ
ülikooli oppaja
suurkoolin tegüsiq tä ümbre vahtsõq tutvaq
ülikuuli sissesaaminõ
ülikuul om valmis mitu kõrda inämb üliopilaisi manoq võtma
kistumaldaq hää raamat
väega sündsä inemine
tudõndiq vabastõdasõq opimassust
tudõngidõ elämine tudõngimaja
väega rasõhõhe vika saanuq
väega tähtsä papõr
tähtsämbäst tähtsämb pido
väega väkev tehniga
julgõ olõkigaq tütrik
julgõ kupataja sõit vasta tulpa
julgõ merereis
uhkõ ohvitsiir
kikstu saisang
uhkõ sõalaul
kuraasi täüs
kulla miis sa ligimiisi vihkat ilmäaigu
vallalidsõ süämegaq inemine
Meele tege rõõmsas punt UMA KÄKK.
jahmahtaja uudis
imehti lämmind vastavõtmist
vikurmuna
hõlokas ulmõfilm
viirmidseq hüä- ja kurapoolidsõq
Sel nädalal kutsub Võru Instituut näiteks üles tegema võrukeelseid klippe ja neid YouTube'i kaudu teistega jagama.
Uma Leht küsütelli Kersna Vahurit
Uma Mekk om märk, miä antas Võromaa mullast peri ja paigapäälitse inemise hoolõga kasvatõdu ja lämmä süämega tett söögipalalõ.
Uma Pido aoraamat (blogi).
Uma Pido om võrokeeline laulu- ja rahvapido. Ütest külest om taa paikkundlinõ, Vana Võromaa pido, miä köüt ütte aoluulist kultuuriruumi katsa Lõuna-Eesti kihlkunnaga.
Uma Pido olõ-i lihtsähe laulupido, taa om sündmüs, miä köüt ütte Eestile tähtsit väärtüisi ­- laulupidotraditsiuuni ja kotussõvaimu.
Uma Pido olõ-i õnnõ paar tunni kontsõrti, a tiikund, midä kuun hulga rahvaga astutas.
Uma Pido olõ-i peris harilik laulupido, selle et opnu laulukuurõ kõrval laulva' ka "kunnakoori'", miä omma' kokko pant sugu-, selts-, sõprus- ja kogokundõst.
Uma Pido Moloraamatun (FBn).
Uma Pido filmi om katõ plaadi jago:
Uma Pido kodoleht.
Uma Pido koorirepertuaar tetäs egäs pidos vahtsõnõ, sääne, miä köüt egän iän publikut.
Uma Pido kõrraldaja' tennäse' kõiki pidolõ uma helü andnu inemiisi. Suurt rõõmu võimi tunda tuu üle, et edimädse kuvvõ hulgan oll' kogoni kolm Vana Võromaaga köüdetü asja - tunnustusõ saiva jo nii Põlvast alostusõ saanu bänd, Võro liinapildi ilostaminõ võrokõsõst kunstnigu piltega ku võrokõisi suur pido Uma Pido.
Uma Pido kõrraldamist vidä iist Võro Selts VKKF, kõrraldasõ' Võro instituut, Põlva ja Võro maavalitsusõ', Põlvamaa ja Võromaa umavalitsuisi liidu' ja mitmõ' Põlva ja Võro maakunna seltse ja asotuisi inemise'.
Uma Pido laulõ kontsõrt Moostõn
Uma Pido laulukava vali vällä rahvas
Uma Pido laulukavva valisi pia 500 inemist
Uma Pido lavastaja konkurss
Uma Pido noodivihu' saava' valmis sügüses.
Uma Pido om võrokõisi laulu- ja tandsupido, mille päämõtõ om jagada võrokõsõs olõmisõ ni võro keele ja kultuuri tundmisõ rõõmu.
Uma Pido om võrokõisi laulu- ja rahvapido, mille päämine mõtõ om jaka' võrokõsõs olõmisõ ni võro keele ja kultuuri tundmisõ rõõmu.
Uma Pido om võrokõisilõ üts väkev asi
Uma Pido pääval kell 12 lõpõtas lipujuuskja Contra uma lipuga juuskmisõ Võro keriguplatsi laadulava pääl.
Uma Pido projektijuht
Uma Pido vidäjä
Uma Pido laulu'
Uma Pido näütäs, et Eesti om sisest pall'o suurõmb ku väläst.
Uma Pido kõrraldaja' suuvva' kõigilõ lauluinemiisile hüvvä vahtsõt aastakka!
Uma Pido topõlt-DVDl om sõbrahind 6 eurot kooni 30. septembrini telmist teten ja ka esitlüsel 1. oktoobril.
Uma Pido
Umma Pito või nimmada ka võrokõisi üleilmalidsõs kokkotulõkis.
umapido.wordpress.com
Uma Pido projektijuht
Uma programmi tsõõriklaud
tsõõrikidõ lehtigaq kasv
tekk klotsi seen olõvat mulku tsõõrikus
Tsõõriklavva ümbre omma oodetu kõik, kiä seo asjaga köüdüst tundva vai kinkalõ asi huvvi pakk.
Tsõõriklavva kõnõluisiga tahetas vastata küsümüisile:
Tsõõriklavva ümbre kogonenü tegusa inemise aroti, määne võinu olla tulõvanõ programm, midä tuu abiga saanu är tetä ja kuimuudu tulõ programm tüüle saija.
ümärik redelipulk
kaarklambri kummõrklambri
kurõnokaq
ümb­re käümä ümbre käändlemä
ümbretsõõri eläseq õnnõ ahta meelegaq inemiseq
Eesti tervüshoitmisõ ümbresäädmine
väärdmä
Ümbre ilma
ümbre maja ommaq lajaq põlluq
ümbreopminõ
ümbre nõstma
ümbre võtma piirdu pandma
ümbre käändmä
ümbresõitminõ noolõ näütämise perrä
ümbre ütlemä
ümbresündümine
Ümbretett laulu omma inämbüste nallakamba ja madalamban stiilin ku näide originaali.
Ümbretüütluisi alostõna om pruugit ka luulõklassikat, kas viisistaduna vai mitte.
ümbre kõnõlõma
Umbõs aastaga peräst oll Musi jälki mitu päivä kaonu.
Nii kolm aastakka tagasi, ku naksi õkva gümnaasiummi lõpõtama, käve ma umast tahtmisõst tihtsähe eläjide varopaigan eläjidega õiõndaman.
nii kolm süld pikk
umbõn kraanikauss
nii kümme miitret
arvadaq minovannu
Nii viie minodiga läts mul kõrda tuu piinü asandus är lahku, tseieri külest kakku, poolõ lahuta, vedro üle käändä.
mõni viis aastakka tagasi
{kiil} määrämäldäq asõsõnaq
umbõnõ okupatsiooniaig
kahohaino ärqtundja
haina häötedi kihvtegaq
hainatama haina kasuma
haina kitskma kakma
hainakihvt
ümbrekunna rahvas
kahtlõja nägo
kahtluisi kaotama
umbusk võõramaalaisi vasta
Oma võru keele oskust saavad kõik huvilised testida instituudi Facebooki lehel viktoriinis "Ütski tark ei sata taivast".
ümärik niguq pall
kaarin nukkõgaq kraag
unikuhe juuskma
mülkünüq lump
pidähüs om tõsõ toro seen
mültümä
Una paloma blanca,
Una paloma blanca...
laokillaq mõisapark
unõssihe jäänüq läbikäümine
hoolõldaq jätet kutsik
unõhtustõ jäänüq kombõq
und nägemä
magahusõ aigo es olõq kukkivõrd
unõaig jäi küländ lühküs
unõhädä
UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon om taotluse tegemise man nõvvu andnu alaten 2010. aastagast.
UNESCO esindüsnimistühe jõudmisõs tettü tüü ja Vana Võromaa sannakombist laemb kõnõlõmine om härgütanu perrit uma sannu kõrda tegema, sannu vahtsõst pruukma ja tuu üle uhkõ olõma.
suigunõ nägo pään
unõn vai ilmuisi
unõldaq hingeliseq
unõvirahus
magamaldaq üü
unõtuisi hädäq
nõiakõllaq ommaq reboraikõ muudu
ainulinõ luudus
ütekõrdnõ võimalus
uninõ lats nakas käron vingma
uni oll niguq pühit
unistõlõma
unidsõ päägaq es jaaq tä tuhkagiq
unistaja silmigaq nuurmiis
suuv läts täüde
igätsüisi naanõ
viimädse pääl pulm
kõgõlinõ keelenättüs
kõgõkliipjä kliim
magalõ jäämä
lask meelest süümise juumisõ ja magamisõ
unõhtimiq mõnõq väikoq asaq
unõhti aolehe vahtsõst telliq
unõhti hindä lugõma
ma unõhti hirmsa rutugaq seo asa peris ärq
unõt triikravva hanna saina seest vällä tõmmadaq
unõht võõral maal imäkeele
unõhusõ üsän
unõhtuma
tuurutama
huppaq minno kuurma otsa!
uppi lindama
uppi riiol
uppunu võrkminõ
uppunut võrgiti ja tä tullgiq ello
uppunut püvveti ello herätäq
peris kinä tütrik
hääkene pallo
hää pallo
õgvalik
hinnäst tähtsäs tegemä
ooninõ oosinõ uusliganõ uunliganõ oosõtõt
igradi nikavva kooniq mulk sisse sai
uurat napogaq nõnna
nurgits timä minevikust pattõ vällä
pruumiq iks või
härgüdi aq midägiq vällä es tulõq
asi läts summa
ettevõtminõ tougati puulpäävä pääle edesi
Kõrraldasõ:
kuunolõmisõl hoit silmä pääl politsei
{m} tuhapuhtõq
tuhamatminõ
ÜRO ehk Ütistünüisi Rahvidõ Organisatsiuun
ÜRO pääsekretär
ursula@wi.ee
Ursula Zimmermann, III Uma Pido projektijuht tulõtas miilde, et pido nakatuslaulu' nakkasõ' pääle jo kell 18.
Ursula Zimmermann, III Uma Pido vidäjä
Ursula Zimmermann
urvitama{mitmit kõrdo}urvitõllõma
kõosõir
urbõlinõ urbõnõ
tuurut tagaotsa taiva poolõ
usu sinno tävveste
usinaq mehidseq
usk hingi rändämise sisse
usklik inemine
Usk, loodus, armastus om sisse uurõt.
uskmaldaq kaeminõ
uskminõ om inemiisile niguq oopium
uskminõ tege inemise õndsas
Uskmalda' kül', et ütel metallil om läbi ao olnu' nii korgõ staatus.
uskõ parõmbat tulõvataigo
Muidoki jõud Kauksi Ülle 1990. aastil naide žanrideni, miä ommavagina luu kõnelamise: tä nakkas kirotama näitemängõ ja proosat.
peris pero nuur kõrb
kergekene kirotus
Küländ prosta jutuajaminõ, aga sõs ma joba sai arvo, miä või sündüdä timä pään.
vaglanõ vaglonõ
hussi kiil om harolinõ
mardigaq panniq mi hõragapuhmaq nahka
vaglakõnõ tsipõl õngõ otsan
läbi aeduq kardohkaq
vaglanõ liha
vaglotõduq ubinaq
vaglanõ vaglonõ
huss pand
ust tsanku V haaki V krampi pandma
usus jumalit
uso- keele- spordihull
usolinõ läbielämine
usotuli
Usumi, et inemiisi ja ammõtiasutuisi kuuntüü tegegi elukeskkunna parõmbas kõiki jaos.
Ma usu, et näil oll loodus löüdä midägi esierälidsembät.
Usu ma sinno külh!
usuti et vastlapääväl livvulaskminõ jovvutas linakasumist
usuq vai ärq uskuq! V usuq vai uskmaldaq!
aetas tõrva
ütle ärq miä üteldäq om ja ärq perän inämb tsaagutaguq!
perädü suur kivi
kistumaldaq armsaq inemiseq
Ütlemi, et läämi tuulikuhe.
Kõnõlõ meile, Kätlin, midä sa kõgõ inämb tahtnu?
{rahvalaul} ütleq mullõ usinahe mul om aigo kasinahe!
ütle noq ausahe ärq!
Ütle õkva vällä, et sä pelgät.
Ütli, et ma olõ nõun ostma vahtsõ piledi Talinahe, et mu miis tulõ mullõ vasta ja tuu raha.
ütli taad tsosistõn
ütel kõva helügaq uma nime
ütel õkvalt näkko midä tä timäst arvas
ütel naabrikülä miis ku nägi
ütel nalagaq et lätt kosja
ütel õkvalt näkko
ütel perrerahvalõ tervüsesõnaq
ütel tuud õnnõ meelütämises
"Üts õigõ Võromaa juubõl tähendäs laulu, tandsu ja nalla.
undsõhe mähidüq mäeharaq
vahtsõhe majja panti kaablit
Miä sünnüs?
Miä sünnüs (parla olõ-i midägi)
uudishimo saa hirmust jako
uudis lei mu tummis
sõnnom pand külä elämä
vahtjaq kogosiq ussõ mano parki
vahtja
kavva imehtellimiq kingitüisi
taheti teedäq kuis mul läts
sõnomidõ jago aolehen
sõnomit oll hää kuuldaq
vahtsõnõ tetüs om vällä tulnuq
vahtsõ moodugaq kortin
vahtsõt nitti rõivaq
vahtsõ asa tõmmõq
vahtsõq nahvta lövvükotussõq
vahtsõq ärqvõeduq maaq jakadiq Vinne riigi külge
"Vahtsõ keele" otsmine võisõ laheneda ka nii, et vahtsõl avastõti vana - olõ-i vast juhuslik, et kõnnõalutsõlõ aigu jääs nii võro ku mulgi luulõ vahtsõnõ nõsõmine.
vahtsõlõ huunõlõ panti nukakivi
vahtsõl majal ommaq sainaq joq pistü
vahtsõ korgusõ pääl
vahtsõ maja takast oll kasimaldaq
Vahtsõbal aol om Kaplinski pidänü mitmakiilset blogi "Ummamuudu" (http://jaankaplinski.blogspot.com/), kost tä nimme kirotas inglüse vai võro, mitte eesti kiräkeelen.
Vahtsõmba ao lõunõeestikeelidse kirändüse tunnussõq.
mädänüq lagi vaihtõdi vällä
vahtsõt muudu riist
ümbre kõrraldõt opiplaan
noorutõt tarkvara
vahtsõq asaq taidõn muusikan
massõ ümbrekõrraldus
vahtsõ moodugaq tiatri
lõppragominõ
üle kobistõt võrgulehekülg
Vahtsõ opimatõrjaali saamisõs kõrraldas Võro Instituut oppajilõ võro keele ja kultuuri oppusõ tüülehti konkursi.
Vahtsõst oll pini maaha jätet ni ütsik.
vahtsõst tegemä
vahtsõst pääst
vahtsõn vabrikun saavaq palloq maainemiseq tüüd
urvikallaq hurdsik
uur keele ja mõtlõmisõ vaihõkõrdo
uur ainõt lähküsilmä all
and üüri pääle
uurjat huvit õga väiku asi
uurminõ näüdäs asja vahtsõn valgusõn
uurminõ sais tõtõasjo pääl
uurmisviis
uurmisrühm
uurmistüü tulõmiq trükidiq ärq
uurmisülesandõ seletüs
Ettevõtjidega käüti kõneleman ja jutuajamine käve innembi vällämärgitü küsümiisile vastamisega.
Uurmisõ aroannõ
uurminõ tunnist timä arvamisõ õigõs
Uurmisõ'
Uurmisõ lühkü kokkovõte
uurmiisi käügin muudõtas proomiollõ
Uurmise valmistiva ette ja veivä läbi Eichenbaumi Külli ja Jaagu Jako.
Hään loodussõn silmässi, mis näko teevä kõik ligidäl saisja mehe, a lää es kiäki näist sukkõ üles korjama.
tunnist minno tükk aigo päälaest jalatallaniq
uuramiq soonõ kiviplaadilõ sisse
uuritas kahtligast kuulmist
Uuritas inämbüisi lausõ seen sündüvit ütest keelest tõistõ üleminekiid. Noidõ man uuritas koodivaihtusõ struktuuri, koodivaihtusõ kotust lausõn, koodivaihtusõ jagonõmist sõnaliikõ ja lauseliikmidõ lõikõn, koodivaihtusõ ossõ köütümist põhikiilde helüoppusõ, mooduoppusõ ja lausõoppusõ poolõst, jutu põhikeele määrämist, koodivaihtusõ piirangit, koodivaihtamisõ ja lainamisõ eräldämist.[3]
uuriti ku pallo imädseq poigõ toovaq
Uuritu om prõllatsid sannakombit ja käütü sannu üles võtman.
uurva aokirändüs
Vahtsõaastak õnnõ toogu, vanast hää kõik miilde jäägü.
Vahtsõnõ aig, vahtsõ' võimalusõ' ja vahtsõnõ raha, miä pia tarvitustõ tulõ, - tuu sund ́ meid värskihe üle kaema noid otsussit, midä mi innembüisi olõ tennü'.
vahtsil tulõjil ommaq tõsõq tahtmisõq ku vanol olõjil
vahtsõnõ auto võtt veidemb nahvtat
vahtsõst bussiliinist saa-s asja
vahtsõnõ direktri pukin
Vahtsõnõ elo idonõs egä aastak, kasus, tund rõõmu ja meelüteles ummi värme ja hõngõga mano nii mutukit ku inemiisi.
kõgõ vahtsõmb aig
viimädse ao tehniga
vahtsõnõ kleit jo ärq rokatõt
vahtsõnõ korgõ maja olnuq vananliinan kõlbmaldaq
vahtsõnõ maja pand välläkaemisõ kinniq
Vahtsõl-Meremaal om hoobis tõnõ elo.
Vahtsõlt-Meremaalt.
vahtsõnõ näütemäng "Saabastõgaq kassi" ainidõ perrä
vahtsõnõ kuulmeistri oll nõudjamb ku vana
Vahtsõnõ õpmiseraamad ni tüüvihk op ́jilõ om pruummisõl. Saa valmist 2007 aasta sügüsest.
vahtsõnõ eräkund pässi võimu mano
Vahtsõnõ ratas ja kriim pääl.
vahtsõnõ rekordiumanik
vahtsõnõ satam vii majandust ja turismi edesi
vahtsõnõ säädüs vähändäs mi vabahust vabahuisi
Vahtsõnõ Tõstament
vahtsõnõ tükk säetäs püüne pääle
Vahtsõnõ tulõja piät tükk aigu hinnäst vannulõ olõjilõ "tõõstama", inne ku tä peris umas võetas.
Vahtsõnõ võimuvõtja - suur pruun kiriahhun tekk hindä kalaimäs ja lösüt vasta maad, et tõõsõ kala poigõ kivi alt vällä meelütä ja perän nahka panda.
Vahtsin ja viil rassembin olodõn pidivä tegutsama na, kiä jäi Eestihhe. Mõnõs aastakümnes lätt eesti kirändüs kattõ esisaisvalõ lehte. Sisolidselt juhtus sama võro kirändüsega, kuki õigele on 1940. ja 1950. aastil väega rassõ määnestki õigõt kodomaist võro kirändüst tähele pandagi. Ku kiäki ka võro keelen kirot, pidi taa toimuma vargusi, selle et kirändüskeelenä võro kiilt inne 1960. aastit es tunnistõda.
Uusi asjo ni tiidmiste saamine kullõldust.
vahtsidõ ülesandidõgaq toimõsaaminõ nõud pingutamist
vahtsidõ võimaluisi otsmisõ man es oldaq küländ lepliguq
Vahtsidõ võrokeelitside koorilaulõ ja -säädide konkurss
vahtsõt muudu adraq
vahtsõt riiki tunnistama
Vahtsõt tukõ võro luulõlõ om tulnu jälleki ka seto taustaga kiränigelt.
vahtsõt muudu maja
kaegõq et ti olõman olõt!
kaegõq inemine upus ärq!
kaegõq nii om lugu!
kaegõq targastraamatust!
Kaiõn ummi kaugit iinvanõmbit piät tunnistama, ku kõvva nä olli' köüdedü' maa ja mullaga.
Kaetu kokko:
kaeq hääle kuralõ!
vaadil lüüdi punn päält ärq
pütüolu
puusavüü
om minegi pääl
hõrõhuspump
vaalapüüdjä
Vaalitõlv
valaskala olõ-iq periselt kala
nisõld jala ärq
piitäjä piitäs
vingõrdõlli halust
päsemäldäq joud
vaaraovõhl
vaaraokuklanõ
tasos ärq märkiq
vabõrnaq kasusõq raotu pääl
vabarnit om verevit ja valgit kahruvabarn om must
vabarnamuus
vabarnakarva vabarnaverrev
avvulidsõ olõmisõgaq vanaherr
väärtasi
halvastõ ümbrekäümine
väärtpapõr
Väärtüsligumba' ja kuivõndusõst putmalda hainasuumõtsa' jääse' Ähijärvest õdagu poolõ ja lõunõhe (Sikksaarõ, Külmälättekolga ja Tammõmäe vaihõl, Plaagi ja Kogrõjärve vaihõl jt.).
pidä haridust tähtsäs
kapõrd V tuudõrd vastalidsõ antust hoobist
vaasi ommaq lilliq sugõnuq
vaas sattõ pira-pinna
vaas läts ümbre ja vesi juusk lavva pääle
Kaeq aga kaeq, ausa poiskõnõ.
Kaeq, Aino, Ruudi taht hindäle ütte vanõmbat sõpra löüdäq, kiä kand huult, oppas, jätä-i poiskõst ilmangi hättä.
Kaeq, peräkõrd om viil!
kaes asja vahtsõ nuka alt
kaes pelgämiisi ümbretsõõri
kaes mullõ naaruliidsi silmigaq pääle
kaes tõõsõlõ terätsele otsa
kaes unistõn tähti poolõ
kaeq takast tõist lehte!
Kaeq imäle otsa!
kaeq et sa hinnäst ärq ei annaq!
kaeq et sa kroosikõist maaha ei tsilgudaq!
kaeq et sa vettevidäjä kätte ei jõmmõlduq!
kaeq ette vaest köüdät hindä määntsehe põtalihe!
Kae no om egäl puul umandus, vot kuis.
kaejilõ näütemäng miildü
kaeq no jala ette mingu-iq päipäidi nii satat maaha!
Kaeja silmin lätt muld kullas, mullas, kullas, iks vahtsõst ja vahtsõst.
Kaeq ka
Kaeq viil
Kaeq, Karmõn.
kaeq kas niimuudu om õigõ!
Vaata ka
kaeq ku korgõ kaemisõgaq taa inemine om!
Tuu pääle kaemelda, et majjai mõos häste järvile ja pall'udõlõ viieläjile, om timä toimõndaminõ mõtsale halv ja selle piät majajal piiri pääl pidämä.
Huulmalda tuust, et ma olli Londonin, koton tagasi, olnu õnnõ paari päivi, es mõtlõ ma minotiski, et jätä tuu piledi vasta võtmalda.
kaemiq kõrras tõtõasjo
kaemiq kuis ilm panõhtus kas jääs kuivas vai nakkas jälq sadama
"Kaemi tuud tunni ao peräst," ütles Siiri.
Kaemi valitu kotussit DVD päält ja laulu võtva' iist Meelika Hainsoo ja Lauri Õunapuu.
kae no määnestkiq juumist kah!
Kaemisi:
Kae' naid pilte. Tan olõmi ma ja Dolly telgiga matkal, tan mi söömi ijätüst, tan mi olõmi seenel ja tan laulami jõuluvanalõ.
kaeq noq kuis om hinnäst ärq putsanuq!
Kae päevi KAVVA.
Kae Räpinä loomemaja tegemiisi:
kai herevilläq näogaq ussõ poolõ
kai aoleheq müüdäminnen läbi
kai segähüsen mehele pääle
kai asa pääle vahtsõ silmägaq
miiq kai last ütstõõsõ alaq
kaimiq majja õnnõ välästpuult
kaimiq määnestkiq hallõt filmi
kaimiq panga päält alla
kai et üts väikene mukõrus paistus tull lähkümbähe - uma lats oll
kaeq sinnäqpoolõ!
ma kai ümbre ja näi umas hääsmeeles ärq et kõik asaq ommaq alalõ
Ma kai sukapaarõ kahtlusõga, a tihka es näid üles korada.
tunnist ja tunnist a tunnõ-õs ärq
kai uso nuka alt
kai ilmaello roosatsidõ prillegaq
kai minno nii imeligult
kai kurastõ mullõ pääle
klaasitsidõ silmigaq kai mullõ otsa
kai mullõ ulli näogaq otsa
kai mullõ mõistmaldaq näogaq otsa
kai mullõ nuiakadsõ naogaq otsa
kai mullõ ütsisilmi otsa
kai õnnõ kõrras mu pääle
kai kärsmäldäq kellä
kai oppajalõ ärq pühändänü näogaq vasta
kai oppajat lukupidävähe
kai pilukallaq silmigaq päävä poolõ
kai rõivast vasta valgõt
kai taadõ
kai tälle ütsilde pääle
kai kõõrdu
kai timmä uudishimogaq
kai varguisi päält miä latsõq tegeväq
kai võitja naogaq otsa
Taotlusõ tegemist omi iist võtnu savvusannu kuuntüükogo, man omma osalise olnu hulka inemisi eri seltsest, külädest ja asotuisist.
kaeq telefoniraamatust perrä!
Kae' www.umapido.ee!
Vot ei massaq.
kaemislava kaemiskotus
kaeq ku jõgi nakkas taasperilde juuskma
kaeq ku satat maaha ja jõmmõldat jala ärq sõs ei saaq kohegiq minnäq
kaeq ku tsipsa sullõ vitsagaq tuharit piten
kaeq ku võta sullõ rihma!
kaeq kos vikur!
kagos om lugu!
kaeq kos noq pand pirni!
kagos oll kärgähüs!
kagos om no jambal ku bussi tulõki-iq
kaeq kos sa olõdõq ka hindä ornokki löönüq!
Kae maja oll ütlemi siin, a sann oll kavvõmban tükk maad.
"Kae niimuudu taa elo omgina", kitte perremiis.
kaeq nii om lugu
vot noq olõ ma külh plindrin
vot sullõ seh!
väävlihapas
veevel om vahanõ ollus
vabahusõihkus
priiq rahvaq
vabahusõristi kavaliir
vabahussõa aigo teiq vinläseq hirmutöid
priiust kätte võitma
vabahusvõidõlusõ päämiis
vabahus ütsväärsüs velemiil!
lopõ ettekujotus
prii istmisõkotus
priikaubapiirkund
priis ostõt ori
{füüs} vaba sadaminõ
vaba sadaminõ
apar ülikund
vabalt!
vaba vaihtusõgaq
vabamaadlus
vabameelidseq vanõmbaq lupasõq latsõl seod filmi kaiaq
andis meil om kõrralinõ hindaminõ!
"Andis, mul om nägemine tsipa kehv.
andis võlssi trehväs!
tõi ette aopuudusõ
andis pallõma
vabandus vasta võet!
priipilet
vaba pind
vabariigi aastapääväl näüdätäs sõaväeparaati
vabariigi hümn
Vabariigi piire tävvelik paikapandminõ Lätimaa ja Vinne riigi piiriveere maakotussin tetäs rahvahääletämisega, ku parhillanõ ilmasõda om lõpõtõt.
Vabariigi piiren elävile rahvusvähämbüisile, vindläisile, śakslaisilõ, ruutslaisilõ, juudõlõ ni tõisilõ kinnütedäseq näide rahvuskultuurilidsõ hindävoli õigusõq.
välän
Egä lähä-õi kõik hõlahusõ tõtõs, nii ku märgotadus sai, a plaani pitä' om iks vaia.
vaba tahtminõ
esiqtahtlinõ opiainõq
priitahtlinõ
priitahtlinõ tulõkaitsõliit
priitahtlinõ pritsimiis
umast tahtmisõst appitulõjaq
umast tahtmisõst ma seod tüüd es tennüq
apar kaeminõ mere pääle
voli
judisõs külmä käen
vabrik tüütäs tävve jovvugaq
vabriguq tsolkvaq vett
vabrik vehk odavit kängitsit tetäq
vägi sunniti taganõma
vaenõ saa-iq ostaq tuudkiq miä hädäste vaia
kitsas elo
Sõs om vainõlats kuu pääl kõgõ parõmbahe nätä.
vainlanõ võtt liina ärq
vainlanõ piird liina mitu nädälit
vainlanõ tull suurõ jovvugaq pääle
vainlanõ sunniti alaq andma
vainlanõ murd mi maalõ sisse
vainlasõgaq peeti veritsit tapõluisi
vainlasõlõ vasta pandma V vasta saisma
vainlaisi oll tõõsõvõrra inämb
vainlasõst alaqhiidet maa
vainlasõ salgaq riisõq maad
vainlasõst jouti ette
viha velji vaihõl läts süvembäs
väeosa alost jo inne aovalgõt rännängut
väeosa läts pääle
väejakko saadõti soldanit mano
sõapark tagasi vainlast
vaesõq olliq valla süütäq
vaesõq mõtsaruumajaq piät egäpäivi mõtsan puid ragoma
vaesõq sortvaq asukastõ
vaesõkõnõ timä aig om jo õdakun!
vaesõkõnõ visas vedro vällä
leeväldäq jäänüq
Vaestõmaja
kehväs jäänüq talomiis
Maq ei tahaq vaesus ollaq.
Vaesust ja vanadust.
vaesus võtt võimust
väetet kapstas kasus lihavahe
arotõldi midä kaup väärt om
väetüs oll kuurin likõs saanuq ni ärq kivistünüq
vaivas võtma
vaivalinõ tii
kügäritsmä
Vaivalt olli' nä autost vällä saanu, ku panni' pindremaa poolõ juusku.
õnnõ sai kodo joba otsõ raamaduq vällä
vaivalt tä inämb tulõ
vaivalt jõudse tetä tuud ku joba kutse
vaiva nägemä
vaivalinõ tüü
vaivussin olõma
süämetunnistus vaivas
süämetunnistus vaivas timmä
hädägaq nätäq tiirada
väega ärqvaabat nago
väega vallus päiv
väega kogosaq tarõq lämmäq ja hääq
väega hiidüskine lats
väega kõrralik koolilats
Väega hulga kiholasõ sortõ nigu hallakiholasõ', laulukiholasõ', tsirgukiholasõ' - näide sortõ imädse' - talvitasõ' niisamatõ kuupõn.
Väega pallo mõotas mi üllenpidämist mi keskkund.
Väega pall ́u siist kolgast peri kraami, pilte ja ülestähendüisi om olõman eri muusõummõ arhiivõn.
väegaq hulga rahvast oll
paha pallo tüüd om tetäq
väega raba vana rõivatükk
väega mõistusõperi mõtlõmisõgaq
Väega üttemuudu võro loominguga om nimetatu rühmitüse tõdõmus, et publiku löüdmises vajatas andekit kiränikke, kiä sutva kütkestä suurt rahvast, ni kõge õgvamp ja kipõmp tii taa jaos om olla nallakas, naaroline.
väega tsärre naistõrahvas lätt palama ku tuli
vaatsõs tegemä
vagadsõ joosugaq jõgi
umbõlõ suur
väega tähtsä inemine
väega taipsa vastaminõ
väega teräne miis
Väega tavalinõ võtõ om kasutada mõningite sõnnu eri tähendüisi kõrraga.
väega kittäq mõtõq
väega prikstu tsurakõnõ
väega vaivanõ tüü
väega ausaq rõivaq
väega ausa tüümiis
väega armulinõ inemine
vaga vesi
väega hää viiegaq müüjä
väega hoolõlinõ poiss kõkkõ tege häste ja virka
või väega ollaq et olõmiq joba trehvänüq
ränk lõunasüük
suur tuul
napsiq
hukksurm
vägivaldnõ valitsõja
vägivallast tulõ õnnõ vahtsõt vägivalda
vägivallatego
tasalik mehekene
igäväne hädävarõs
vahatsõs tõmmanuq nägo
vahanõ
terävä ütlemisegaq kirämiis
vaelduja kujogaq maa
egäsugunõ maa
Tõõnõkõrd vast peris ruttu... paari eloga..
vaheliha vahenahk
aiglanõ suurpöörüs
tõnõkõrd kävemiq kinon vai tiatrin
Tõõnõkõrd lövveti tuud siist liivatsõst mullast.
Tõõnõkõrd ma olõ täga üten lännü, avitanu kanda, peräle viiä asjo ja rõivit ja vastatasos olõ kõgõ saanu rahuolõmisõ tundõ, miä om tulnu tuust rõõmust, midä mi näide inemiisi man näe.
Tõõnõkõrd om meid tagasi kutsut, et uhkusõga kõnõlda ja näüdädä, miä näide elon om sündünü, ku häste nä, teno meile, omma uma elo sisse säädnü.
Mõnikõrd või lindorrav süvväq ka tsirgupoigõ ja munnõ ni mutikit, a nä sööväq ka näütüses siini ja ubinit.
tõõnõkõrd tulõ mullõ pääle hirmsa tahtminõ kraamiq
tõõnõkõrd kääväq täl mändseq tuuriq pääl
tõnõkõrd ei viäq
vahepääl või tä peris viguridsõ ütlemisegaq ollaq
kotost kuuli om lühüq maa
vähämbäq meheq ei päseq ligigiq
Veidemb kõnõldas tõva kiilt Hiina Rahvavabariigin ja Mongoolian.
Iks määnegi kaidsõ neeläskiidsi võistlõjidõ vasta! Mõni minot oll haiklõmist, a sõs ujjo imäkala sisse ja nakas haudma.
vähämbält saq pidänüq siiäq pasma jäämä
võtaq huugu mahaq!
minkastkiq huulmaldaq minkagiq pääle kaemaldaq
tallitusraha
vaib väits kirvõs
Nii et vaih oll õnnõ kuulmisõ häädüsen.
Kõgõ rohkõmb mutukit eläs talvõ üle muna kujol.
meelegaq mõistaq om elo vaihõpääl edesi lännüq
vahepääl sai istuq a muido tei tüüd kõik aig saisu
veidükene jäi puudus et olõssiq alla sadanuq
ütsiguq peiq lõpuniq vasta
ütsiguq
vähä tuust
veidüq peetäs ka partõ
ohukõnõ talv
a ku avitas joq!
vaeldagõq kotusõq ärq!
tekeq saalinõ vallalõ!
ma noorudi hobõsõ ümbre
es piäq kotust vaiht sagõhõhe ammõtit
vaihtpidämäldäq vahtsõs saav maailm
vaiht tegemä
A naisi man oll vaih tunda.
õkva kokkoputminõ
Et saia' vatsit laulõ mano, tetti inne Umma Pito vahtsidõ võrokeelitsidõ laulõ võigõlus Uma Laul III, kohe tull' 15 laulu. Noidõ seast valiti vällä parõmba'.
tunnivaheq om 10 minotit
õkva man
jutt midä võit vaivalt uskuq
veitüperrä veidüq
peegeldäs hinnäst piigli man
vahis meid pää viltu
vahis mokk tölläkil
vahis toto näogaq
vahis võõrildõ
vähä kaal
vahimadrus uur taivaviirt
kaeq miä ärq tekk!
vähitsemä
kassuvhädä om täl joba kavvõlõ lännüq
kael ümbretsõõri
vahiq lätsiq vällä
vahtraq veretäseq sügüsedse päävä käen
vahtrik
vahtrõdsõq rihapidimäq
Vahtra sündü Moostõ vallan Kaaru külän. Tä nakas maast madalast pääle huvvi tundma vanavara korjamise vasta ni 1905. aastagal ilmu talt väiku naljajuttõ ja -laulõ raamat "Setu nali" (1905), miä auturi väitel om setokõisi suust setokiilsenä kirja pantu.
koholõ lüümä
vatudsõq lainõq
vatulüüjä
Lüü' munavalgõ ja sora umaette kõvva vatulõ. Sekä' munasoralõ mano soola ja tsukriga segätüt nisujauhõ, viimätses sekä' mano vattulüüd munavalgõ, määri' küdsämispaprõ pääle ütelidselt lakja ni küdsä' är. Päält küdsämise käänä' õkvalt trulli ja jahuta'. Sisu valmistegemises sekä' piinüs tsaat söögikraam kohopiimäpastaga; sisu paksust timmi' hapnakoorõga; panõ' maiguhainu.
kinä et mi kokko sai!
Vahvast ettevõtmisõst võtt ossa 14 latsiaida Võro, Põlva ja Valga maakunnast: Sõmmõrpalo, Kuldri, Antsla Lusti, Väimälä, Lasva, Rõugõ, Harglõ kooli, Veriora ja Räpinä latsiaia, niisamatõ latsiaia Päkäpikk, Punamütsüke ja Sõlõkõ Võrolt ja Mesimumm ja Pihlapuu Põlvast.
täütsä miis
vaibakasiminõ
väüdüs ja tõõstus
taa vesi tegevät terves niguq kitetäs
vaidlõjaq lätsiq kattõ jakko
tõisitimiq pikält ja mullõ jäi õigus
vaiõlusõn kullõq ärq ka tõnõ puul!
vaiõlus jäi poolõlõ
õnnõ puuq näütäseq inneskidse talo asõnd
Tasadsõ maa pääl omma' suu' tulnu' maisõmaa suustumisõst.
Õnnõ ütel kõrral, mahlakuu 9. pääväl, saa huvilinõ kävvü Karilatsin Põlva Talurahvamuusõumi savvusannan ja saia' ossa Lõuna-Eesti perimüskultuuri kombist!
kahtlanõ arvaminõ
tõrvanõ tõrvas
Väiko abi Haanjamehe pidol toimõtulõkis
väikene ajo
kämm kämmäk kämmüs
väiku tsobarik huunit
väikokõnõ kägrätsine mehekene
Väikeisist imetäjist omma' hariligu repän, kährik, tuhkru, halljänes ja orrav.
väikokodanlinõ jätüs
Väikeisi kunnakodassit om rahvuspargin 2-4 paari.
tsillokõnõ pahandus kasvi suurõs tülüs
väiko liina vaim
väikene illos liinakõnõ
Väiku mõtõlus III Uma Pido püüne pääle säädjält Tagamõtsa Tarmolt:
mustokõnõ mustakõnõ
tsips ja põrknas omgiq välän
plõks
Väiku tops ja vehverkoogi, nii saa õdak õigõ noodi.
poiskõsõots poiskõsõplõks
marran pintslanõ
Väiku Rääbüsk.
väiko riigi sõamiil olõ-õi alaqhaardja
tsillokõnõ saarõkõnõ kesk ilmotsaldaq merd
väikuq latsõq istusõq auton tagomadsõ istmõ pääl
väikukõsõq latsõq
tsillokõsõq vereväq häitsmeq
väikseq petüsseq
väikuq välkäq kalaq
matal hopõn
Mi olli väikse külä poisi ja mii jaos olõ-õs määnegi murõ anda poe takan olõvalõ vanalõmehele 100 kruuni, et tä ostassi viina ja laihõmbat alkoholli.
Väiksele inemisele paistus, teedäki, et kõik ümbretsõõri om suur ja sais kotgõl.
väiku saarõ pääl olõ-õs kasvõ
Haabsaarõ (Rännä) oja rahvuspargi põh'apoolitsõn jaon käü Võrtsjärve (Peipsi) vesikunna ala.
väiku sissetulõkigaq inemiisile mastas toimõsaamisõ tukõ
Väiku tarõ põrmandu pääl oll paks kiht mustõ sängülinno ja käterätte.
vähälik kortin
peeneliguq maraq
väikoq hobõsõq
veitse püvvetäs kallo kah
väiko tarõ
tüno tünä
vakka ollaq olõssiq olnuq tuusama miä pettäq
vaganõ aig
vakka päältkaeja
väikeisi asjo pääle õiõndaminõ
tasalik nali
välläütlemäldäq loodus
vaganõ miis
vaganõ õdak
Tasalik ilmameri
väikuq pehmeq käeq
väiksit ütlemiisi tull ette
Väikeist last tõmbas inämb iks mängmine ku päiv otsa mugu lambidõ vahtminõ ni tuu tarbõs olli mul uma kundsi.
umaette luutma
hillokõisi juuskja oja
vähämbäq pahandusõq andasõq andis
vähämbit tohe-iq kiusadaq
tasahtuma vaikuma reevähtümä rehvähtümä
vähämb
vähämb veli
vaiklik tasalik
Väikumb kallendri om kaemises üte kuu kaupa, suurõmban om kõrraga nätä kolm kuud.
vaikus nakas joq vaivama
vaikust jovva es inämb vällä kannahtaq
vaikus oll rassõ
Vaikus anna-as kuiki kätte.
tassa!
väümiis om suur süüjä
Väimelä, Võromaa Kutsõhariduskeskusõ päämaja konvõrendsitarõ (tarõ 101)
allakäük
vaimlinõ hüvvüs
vaimumõno
vaimotüü päägaq tüü
vaimoand V esiqhindäst tarkus
vaim om valmis iho om nõrk
mudsuhädäq
Vaimse kultuuriperändi kaitse ja UNESCO.
päägaq tüütekij
ullus meelehädä
hää ütlemisegaq seltskunnainemine
vaimolik ja ilmalik võim
usolinõ kirändüs
usotalitus
vaimunõrkus meelenõrkus
tuim tüü
silmi ette tulõ kaonuq kodo
vaimon ma olli tiikaq
imeline luudus
lätsi seost kontsõrdist palama
vaimust vaenõ
tundmist pite pagõminõ
loomusundus V sisemäne tiidmine ai rändäjäq tsirguq liikma
mul nõna ütles V mul om sääne tundminõ
vaikuma
vakka jäämä
vaiki niguq sukk
ütlemislausõq küsümislausõq käskmislausõq suuvmislausõq hõikuslausõq üleslugõmislausõq
sõs ku vaia
Välläandja või teksti lühkümbäs tetä'.
Ku vaia, tulõ opilaisi suunataq ja avitaq, et nä küsümüisist õigõlõ arvu saassi. A pallõmi hoitaq hinnäst tuust, et nakkati parandama opilaisi vastussidõ sissu ja kiräviku. Ärq tõmmakuq maaha ka roppõ ütlemiisi.
piät olõma taa tüügaq harinuq
otsimiq säänest rehnudipidäjät kiä mõist rehnudi tasakaalu pandaq
mul om taad teedüst õnnõ uma tüü jaos vaia
vaia olõma
vaos nõtsko
vaio kühmä
lask põlvildõ
vaio sügävähe lummõ
vaio sängü pääle roodsakuhe
lits raadionuppõ
vaodaq lapatsit!
litsuq nuppi!
vaodi linki ja uss läts vallalõ
vaossihe vaossillõ
vaossin
vaossist
nupi pääle vaotus
vapa kotust taht hindäle mitu inemist
vakk rüki
vaglanõ vaglonõ
vana pininäss
vaksiini andas sisse vai pandas pritsigaq
ikk halusalõ
vala kurgõlõ suulvett
kaldas leeme paast kaussi
valaq hindäle säält kannist vett!
valksaq kohvilõ piimä pääle!
leikagaq valaq õli pudõlihe!
vali pendsini paaki
vali hindäle tsilga tsäid
vali kapstluumõ
vali klaasi silminiq täüs
and tõsõlõ pudõligaq vasta pääd
mõist vabalt mitund võõrast kiilt
Vald arvas nigunii joba, et seo maa om näide uma.
Inämbüse eestläisi imäkiil om eesti kiil.
päämäne kala om siin ahhun
suurõmb jago
inämbjago
võlss jutt
võlsil ommaq lühküq jalaq
Sõbrapäivä, midä kutsutas ka Valentinipääväs, peetäs 14. radokuu pääväl.
Sõbrapäivä, midä kutsutas ka Valentinipääväs, peetäs 14. radokuu pääväl. Taa päiv om Eestihte tulnuq 1980. aastidõ lõpun Soomõ iinkujo perrä. Taal pääväl näüdätäs vällä umma armastust, peetäs meelen kalliid inemiisi ja tetäs näile kingitüisi.
Valentinipäiv, sõbrapäiv - 14. radokuu päiv. Berta - Eesti rahvakalendri tähtpäivi andmõbaas.
Valentinipäiv, sõbrapäiv - 14. radokuu päiv.
Sõbrapäävä sisus om meil kõiki lähkeidsi inemiisi meelen pitäq, kuigi algusõn om päiv olnuq pühendet armastusõlõ ja kallimbalõ, kelle andas umist tundist märko vai tetäs kingitüisi. Euruupan ja Ameerikan reklaamitaski taad ku armastusavalduisi, kihlumisõ ja pulma päivä. Meil kingitäs sõbrapääväl sagõhõhe kaardikõisi, lille vai tetäs muid väikeisi kingitüisi. Ku algusõn peiq meil sõbrapäivä põhilidsõlt noorõq ja latsõq, sis pikäpääle ommaq taad rohkõmb tähele pandma ja pidämä naanuq ka keskiälidseq ja vanõmbaq inemiseq.
Sõbrapäävä sisus om meil kõiki lähkeidsi inemiisi meelen pitäq, kuigi algusõn om päiv olnuq pühendet armastusõlõ ja kallimbalõ, kelle andas umist tundist märko vai tetäs kingitüisi. Euruupan ja Ameerikan reklaamitaski taad ku armastusavalduisi, kihlumisõ ja pulma päivä. Meil kingitäs sõbrapääväl sagõhõhe kaardikõisi, lille vai tetäs muid väikeisi kingitüisi.
võlssi võlsspite
puhtaniq petüs miä tä kõnõl!
võlss kotussõ pääl
võlss plaan
võlssiq olõ eiq illos
võlsit rõibõq
Võlss!
Valev Uibopuu loomingun nii põnevit keeleliidsi põrkumisi ette ei tulõ. Ka õkva sääntsit mälehtüisi kirjapandmist olõ-ei tel paljo, kuki veidükene sõski: näites om tä kirotanu ka uma unost Richard Rohust.
Valga om Võromaast lõunaõdagu puul
VALGÕQ VEINIQ
kaputjalg
mõtsajänes
valgõ juun musta põha pääl
krantskaalagaq pini
valgõ klaar oll ubinit täüs
valgõ klaarupin nakkas aigsahe saaki andma
valgõ lumi lei silmäq pümmes
valgõ V vallus üü ilm
Tuurõst juustost ja valgõst šokolaadist kuuk vabarnidõga
valgõ hõrak
valgõ rüvvügaq naanõ
Valgõst ja vereväst kalast tett supp, minkalõ om maiku mano ant paprigu, tumadi ja apõlsiiniga.
valgidõ tähtigaq siivasulõq
verrev küpär valgidõ täppegaq
valgõ jutt musta põha pääl
"Valgõ tuvi"
valusat V valgõt verd
valgõ vaabagaq vehverkoogiq
valgõ viin
välgüq tsähvväq risti-rästi tummõ taiva pääl
välgiq tsähveq üütaivan
niguq välk
tsähvähüs pälgähtüs
valgusõviguridõgaq pido
valgusõ kibõhus
valgus oll väega valgõ
valgusosakõisi vuul
valgus peegeldüs lumõ päält vasta
helleq pedäjämõtsaq
valgusõtsõõr
valgõ tundminõ
tiiq mullõ selges et ma arvo saasiq!
lambiq ei olõq tüütarõn kõgõ parõmbahe säedüq
must äri
valgõt om veidüq
tulõvärk
valgustamisao mõttõq
vitsaragominõ
valgustustüü
valgusvihuq ristliq tummõ taiva pääl
välgüt siiri
näüdäs tagaotsa
kõva helü
validuq rahvalauluq
sortva ragominõ
kaeq külläminekis sündsä aig!
Valikun omma savvusanna vai käsitüü pildiga kallendri, a ku tahat peris uma valitu pildiga võro-eesti kallendrit, saat ka tuud esi telli.
valigu alossäädüs
välimäne luuk väläluuk
valimisjaoskunnan istõq manvahtjaq
valimiskihotus
valimispiirkund
valimiisil sattõ eräkund kõvastõ tagasi
valimiisil jäiq pääle vanameelidseq
valimiseq tettiq tühäs
väläst kaiaq illos maja
Välästpuult paistu tä mukka umbõs üteiäline.
Vällänägemine, mõõduq ja eloigä
Vällänägemine
kõva muusiga rikk üürahhu
välimäne kõvatsõõr
Vali Niilo Tiit, 274. Kõrralik kohopiim joba hulga aigu.
Vali Niilo Tiit. Kõrralik kohopiim joba hulga aigu. Kats säidse neli.
kõva noomitus
valiq õigõ vastus!
kuri elo
välidseq tundõmärgiq
päältnätäq jäi tä rahuligus
sortõ kastist hinele rõivit vällä
Välisküläliisi om uuta Lätist (Vecelaicene ehk Vana-Laitsna segäkuur ja Ziemeri naisikuur) ja Soomõst (Helsingi eestläisi segäkuur Siller).
Kaeq viil
Lingiq
Välislingid
Välislingiq
Välislink
vällämaalasõq ommaq viimätsel aol Eesti majandustõ hulga rahha sisse pandnuq
välämaal olõ-õi ka elo hätildäq
välämaa saadiguq
sortõ vaagna päält hindäle puuviljo vällä
võõras raha
Vällä märgitas sändse tegemise, miä sünnüse kõge parembahe kokko programmi tsihtega.
välätüüq ommaq tettüq noq või ärq tarõtsõs jäiäq
asal lasti minnäq kiäkiq es hooliq
valitsusõ liikmõq ommaq...
valitsusõ kuunsais
valitsus om täüdeviijä võim
valitsusõlõ pandas süüs tegemäldäq jätmiisi
Teemaq vällävalituilõ opilaisilõ
Välläandja või teksti kiilt toimõnda'.
maaha arvama
vällä arvama
tossu vällä laskma
Vällä joonistusõ seoilmahädä - Facebook ehk Molovihk, päähämäärmine, ostõlõminõ, kipõsüük jms -, a vägevämbäs kõgõst korgusõ iks armastus ja luudus.
välläkaibmisõq näütäseq et tan om olnuq liin
vällä kasuma
vällä kirotama
plats om rahvast täüs
kellämä
vällänüssü edetullõm
vällä märgütämä
vällä näütämä
vällä umblõma
päsemäldäq lugu {m} päsemäldäq pääväq
mere pääle päsemine
Vällä pakut kirändüse nimekiri olõ ei mõtõld aoluu uur ́misõgaq leibä tiin ́vä aoluulasõ jaos, a taht avitaq kodoluu-huvigaq uurjat ja aoluulidsõ Võromaa kuul ́meistrit vai kultuuritüütäjät.
laigulidsõst püksüharust
välläragominõ
väljuse na pitä-pätä
vällä saatma
välän nakas joba pümmembäs minemä
Välläsirotõt kiil om pikemb kuq kameeleoni kihä.
välän külmetäs ja taivast satas lummõ
välän oll joba peris hää lämmi
välän oll üts 30 kraati külmä külq
välän om joba küländkiq pümmes lännüq
välän om joba mõni kraat lämmind
nätäq et välän om valgõmbas lännüq
Välänpuul Eestit eläs umbõs 160 000 väliseestläst vai eesti päritologa inemist. Päält Eesti eläs eestläisi rohkõmb viil Vinnemaal, Soomõn, Roodsin, USAn ja Kanadan[1].
Välänpuul Eestit eläs umbõs 160 000 väliseestläst vai eesti päritologa inemist.
välänpuul järekõrda
auto jätmine välläpoolõ saisotuskotust om keelet
välän satas hirmsahe
väläst tull tarrõ tsirelinuhet
välästpuult
välän kaldas vihma
vällä kõnõlõma
vällä ütlemä
välläütlemise peräst om tedä kõvva tsangut
ärq vinnünüq
ütleq selgehe vällä midä mõtlõt!
ütlemine jäi kiilde pidämä
Vällend "Püha paroodia" parodia sacra om peri keskaigsõst karnevalikultuurist, minka kombõstikku kuulusi vaba naljahiitmine pühhi nättüisi, säälhulgah ammõtligu kerikuelo üle.
kõnõlõq selgembähe!
sõnarikas kiil
kõnõlõja nägo
lätsi kotost vällä kell kuus
tull võistlusõ võitjas
valsja kõtualodsõgaq tsirk
hahk hummogunõ taivas
Välja kuulutatakse 30. laste ja noorte võrukeelsete kirjatööde võistlus Mino Võromaa.
Vallakirotaja laud
vallakohtun olliq vanast kohtumeheq a liinan iks kohtuherräq
vallal olõ-iq rahha
Vallalidsõ ja abielomehe rõiva es olõ tõnõ tõistmuudu.
Vallamaja
valla timahavvanõ etterehkendüs om selge ja läbi nätäq
Vallikraavi ei sünnü postkaardi pääle, tuud tulõ iks vahtsõst ja vahtsõst maali.
ärqvõeduq maaq
Valmis sai film vana Võromaa savvusannast
Taotlusõpaprõ UNESCO-le saatmisõs omma valmis
valmis saama
valmis suuri asjo tegemä
tege süvväq
teemiq nii suuri ku väiksit sepätöid
Tegemine
Tii' pliinitahas valmis ja küdsä' tilïokõsõ' pliini'.
tett Eestin
säemiq ärq sõitma
valmistõdas lahingus
Valmis.
valmis välmeq võeti langaristi päält ärq
puultäüs mõts
hädäperäline abi
{m} päsemäldäq pääväq
valu and tsipakõsõ perrä
valuq süäme man
valutsähvähüs käve kerest läbi
halu käen vaivlõma
halu rehvähtü
halu and perrä
halu om terräv jaolt jõvva-iq vällä kandaq
halu om terräv jaolt jõvva-iq vällä kannahtaq
hallus om teedäq et sinno olõ-iq inämb vaia
valutsusahus
haluldaq lõikus
Valv viikingiide varandust.
piämiq kõrdamüüdä vahti kooniq hummoguniq
virgõ olõmisõgaq tunnimiis
vahildaq ülesõidukotus
terädseq naabriq panniq varast tähele
vahimiihi panti tõõsõvõrra manoq
vaht lüüdi hoimatsõs
vana aasta tulõ ilosahe ärq saataq
vanaaolinõ ahi
muistinõ mõtlõminõ
Vanaao sannu pildi ja filmijupi omma peri Eesti Rahva Muuseumist.
vanaao vaim om tarõn
vana arm rossida õiq
Vanadaam om iks viil imehtünü ja tennäs minno.
vanaq asaq ommaq väega moodun
vanno estläisi pühäkuaq olliq pühäq mõtsaq ja ohvripaigaq
vanaq egüptläseq palsameereq ummi kuulnuid
· vanno ja vahtsidõ tekste (näütüses vanno päävä­raama­tidõ ja vahtsidõ võrgopääväraamatidõ) mitmõsugumadsõq seletüstasandiq
vanaq elliq hindäette
vanaq nardsoq koetasõq põrmandurõivas
vanaq marapuhmuq tahtvaq vällä vaihtaq
vanaq meheq tegeväq õks viil kusõmist tubagukottõ
vanaq pargipuuq ommaq mõisa inneskidse torõhusõ tunnistajaq
vanaq puumajaq lahudiq maaha
vanahusõst luuka kisknuq
vanahusõst hõelas jäänüq
vanan iän tundminõ kahanõs
vanahusõst jovvõdu
vanan iän
Vanadus ei tahaq ma kah ollaq, selle et naasõq pelgäseq vanadust inämb ku meheq.
vanaq võitlõjaq kõnõliq ummi mälehtüisi
vanamutt käü ja õhitsõs väega lauda man tuud hõhvakõist
Vanaimä ähvärd, et ega ma muido ei saavatki terves, jala jäävä ala nigu paku ja kiä tiid, peräkõrd koolõ hoobis är.
vanaimä jalotas latsigaq välän
Vanaimä kangut kardokakuurmisõ väidsega pudõli päält plastik-korgi maha ni sundõ mu sõõmu võtma.
Vanaimä läts sõs esi vällä, piksevihma kätte.
vanaimä lõigas latsõlõ muro leibä
vanalimäl olliq soonõlidsõq käeq
Vanalimäl oll ́ suur aid ja sääl kasvi' uibu' ja maŕapuhma'.
Vanalimäl om no' vanaesä kuldsõrmus nööriga kaalan.
vanaimä murõhtas vannaessä
vanaimä oll hää süämegaq torisi niisama moodu peräst
Vanaimä oll joba vihanõ ni ütel, mi kasu-i niimuudu kunagi pikäs, selle et vihma käen pidävät timä jutu perrä latsõ rutõmbahe kasuma.
vanaimä om joba ärqkiq matõt
vanaimä om sul viil peris võrksa
vanaimä om viil väegaq elorõõmsa
vanaimä kannõti kalmu
vanaimä silest mul pääd
vanaimä tund ärq ku ilm muutuma nakkas
Vanaimä tandsõ iks paljidõ jalgoga ja üühammõga muro pääl edesi ni laulõ, et või ku hää ja lustilinõ om elo.
vanaimä kai latsõlast vesi silmänukan
vana hainaküün om väega häste alalõ püsünüq
Vana inglüse valentinipääväkaart
vanainemine om ärq harinuq köörän käümä
vanol om astminõ vaivalinõ
vanaesä võtt vanan iän tõõsõ naasõ
vanaesä asõ oll üllen aho pääl
vanaesä hällüt last põlvõ pääl
vanaesä tõnõkõrd mõrostas latsi pääle
vanaesä kuuldminõ om peris kehväs jäänüq
Vanalesäl oll vana villis, mink tarbõs tä liinast kanistridõga pendsinni vidi.
vanaesä makas ammuq maamullan
kiäkiq mõista-s parõmbahe pajataq ku vanaesä
vanaesä oll tuudaigo viil poiskõsõkunn
vanaesä om joq sada aastakka vana
vanastesäst om joba vana mullakõnõ saanuq
Vanaesä panti kirstuga mulla ala.
vanaesä perändüs jaeti latsõlatsi vaihõl ärq
vanaesä sõajutuq panniq poissõ kullõma
vanaesä võtt kardohkit põlvildõ
Vana ja vahtsõnõ kiräkiil, keele täämbädse ao sais, staatus ja tulõvik.
vana kaiv tulõ puhtas ruukiq
"Vana kandlõ" rikkus haard minno üten
vana kass ast paads-paads
vana tarbõldaq hoonõq
vanakõnõ hingitsi viil mõnõ nädäli
vanainemisekene kõndsõ künäräädsin
Vanakõnõom imehtünü, aga ütles kõrraga, et tuud olõ-i vaia tetä.
Vanakõsõl lätt jälki perädü aig, et üle saia minkastki, miä mu jaos nii kerge paistus...
vana kirstu tutvaq hõnguq herätäseq ammuskiidsi mälehtüisi
vana pini panti kihvtisüstigaq magama
jätä kiusas jälkiq
vanahalv sai hinnäst iskiq suurõs ni väikos
vana kuur om jälehehe lüngi
Õigõ vanast, ku savikivvõ es olõ lajalt saija, tetti sannakeressit maakivest.
vana lammas pokk jalagaq vasta maad taht hirmutaq
vana laoplatsi pääle ehitedäseq vahtsõ ao huunõq
vana tsirk om kõlladsõ nokigaq
vanaliina kahtladsõq nukatagodsõq
vanal kuul võõrutõt lats saa vana naogaq
vana luvvakands
vanal Villemil ommaq tävvüq läbi muguq pröhkätäs ja rüügäs peris jälle kaiaq
vanal Villemil ommaq täüq läbi muguq rüügäs
vana maja vahtsõst kõrda tegemine mass pallo
vana mäntli sai vahtsõ vurhvi
vanamiis ai hinnäst käginägaq pistü
vanamiis istõ kergo pääl ja puhast marjo
vanamiis oll vihalinõ ni tsortõli ku jälle
vanamiis om hää hingegaq ei koolõq tä kohegiq
vanamiis väüdäs kõgõst jovvust tüüd ärq tetäq
vanamiis kõnõl vinütämiisi
vanamiis silläs habõnit
vanamiis närähüt midäginaq vihatsõhe
vanamiis vaarit ollõlaari noq muguq prinnitäs tõist egä päiv
vana miis varsa miil
vanamiis ai tsohhet juttu
vanamiis nõid poisilõ siivaq sälgä
vanamehe näost oll nätäq puhas kahorõõm
vanamehenura
vana meherõibõq kõiki naisigaq tä sehverdäs
vanamoodulinõ
vana müübli rännäs tarõ pääle
vannamuudu prilliq
vanamuur naas jälehehe vanma
vanamuur püürd ämmärdämä
vana nardsonõ põrmadurõivas
vana näogaq
ello nännüq naistõrahvas kaes pidorahvast kurva naogaq
Vanauno nimi om Aleksander ja tedä kutsutas Sassis.
Vana Orm esi! Viiking Orm.
vanalõpaarilõ pakuti istmist
paganaq tulliq oosõst vällä
Vanajuuda jalajälgi teedäs viil täämbä
vana jämme
vanatütrik
Vanna puuti ma es näeq, ma sõs viil kavvõl olli, Kamtšatkal.
vanapoolinõ herrä
puulpeet ülikund
vanalrahval oll õnnõ kats võiust võid ja kuur
vanarahva muistidsõq kombõq
vana ao tarkus
vanarahva uskmisõq
vanarahva ütelüseq
vanan rehetarõn oll nulgan õks kravat
vana rõivaräbäk
vana rõivaräpäl
Vana-Roosa kalmuaid om kalmuaid Võromaal Rõugõ kihlkunnan, seo ilma ao jagamisõ perrä Võro maakunnan Rõugõ vallan Vana-Roosa külän.
vana ruun oll sällüle rattaq kraavin küllüle
vanan majan oll õgasugumast kolli
vanostsõnost tulõvaq vällä rahvatarkusõq
Vanast ehitedi õks edimält sann ja päält tuud viil tõsõ' talohuunõ'.
vanast mi elli talon
vanast saksaq käveq nepijahin
vanast loeti pirrutulõ valgõl
vanast murrõti kalkkivve käsilde pliidahavvast
vanastõ ülti et kibõnist saa kirg
Vanast oll nii pallo häid armuliidsi inemiisi.
Vanast oll ́ puut tõsõl puul tiid.
vanast opõq latsõq koolin jumalasõnna
vanast panti süüdläisi lüllitulpa
vanast tapõldi mõõkogaq
vanast tettiq vissravvaq vikahtisäläst
Vanast tetti võidu võiukirnun hariligu puuluidsaga hõõrõn vai kinnidse anoma seen loksutõn.
vana rasva pääl elämä
Sännan opatas kuis vanna savvusanna paigast liiguta.
vanatätä häieht ummi mälehtüisi
vana tammõ tüve seen om suur uus
vana tarõ madalaq kambrõq
Vana Tõstament
vana nirss sääne tege õnnõ ulli nalja
vanatütrik ai kosilasõ ussõst vällä
vana tutva võissiq jälq üles otsiq
Vanavanõmba es tulõ tuu päälegi, midä ma olli tennü, ja pallo aastakit es mõtlõ ma tuu pääle inämb.
Vanavanõmba elli sisseharinut maaello - eläjä ni põllutüü.
Vana-Vigala ijätsõõr 2016. aastaga vahtsõaastkuun. Kavvõmbast paistus ohvrihiis.
Vana-Vigala ijätsõõr korgõst kaiaq, üles võet vahtsõaastakuun 2019.
Vana-Vigala ijätsõõr om luudusnättüs Vigala jõõ pääl Vana-Vigala külän Hiieoru lähkün. Ijätsõõr tegünes talvildõ sis, ku jõgi nakkas kinniq külmämä. Külmä ilmaga võtt ijäkõrd jõõ pääl suurõ ümbrekäüjä kettä kujo.
Vana-Vigala ijätsõõr om luudusnättüs Vigala jõõ pääl Vana-Vigala külän Hiieoru lähkün. Ijätsõõr tegünes talvildõ sis, ku jõgi nakkas kinniq külmämä.
Vana-Vigala ijätsõõr
Vana viikingikombõ perrä lastas "Helga" parda pääle õnnõ miihi.
vana vain
vana vai vahtsõ moodugaq
vana võlg vaia ärq massaq
Edimene ütine märgotamine Vana-Võromaa arõnguprogrammi ellokutsmisõs peeti maaha 2011 aastaga hainakuu 15. pääväl Rõugõ kihelkunnan Kiidi talos.
Vana Võromaa arõnguprogrammi vällämärkmist alostiva Vana Võromaa umavalitsuse, maavalitsuse ja Võro Instituut. Ütenkuun regionaalministri bürooga kõrraldedi ettevõtluse uurmine ja idee-tsõõr, toimus ütine tsõõriklaud.
Vana-Võromaa e-poodist saat osta tulõvas aastagas sainakallendrit, miä om võro- ja eesti keelen.
Vana Võromaa kultuuriperändit ja luudusvara pruukva ettevõtluse uurmine 2013. aastagal
Vana-Võromaa ummamuudu kultuuriperändüst, kombestikku ja luudusvarra pruukva ettevõtluse edendämine om üts viis, kuimuudu paranda seo kandi inemiisi elojärge.
Vana-Võromaa savvusannakombõ omma 2014. aastaga märdikuust UNESCO üleilma tähtsä kultuuripärandüse nimekirän.
Vanal Võromaal tetti savvusanna vallalõ
Vana-Võromaa savvvusannakombõ arvati 2014. aastagal UNESCO üleilma tähtsä vaimlidse kultuuriperändüse nimekirja ja seo sündümine härgüt ka mi naabõrmaie sannahuviliidsõ uma kotusõ vannu sannakombide püsümise üle märgotama.
Vana Võromaa savvusann täämbädse peremehe kaemist perrä.
vana Võro-Tarto suurtii
vana hundamendi üleslöüdmine olõ-õs rassõ
pätiq lahiq viipurskusõ ärq
salanõvvus pidämine
jõndõrdas ütest sainast tõistõ
Vanderselli rühmä oppaja omma Helle Ehasalu, Kerli Verev ja oppaja abi Karmen Sabbal.
vanõmbaq eelevandiq es tahaq karagaq seltsiq
vanõmbaq inemiseq istõq lavva man latsõq ja haralidsõq saisiq
Vanõmba inemisepidäsisääntsest rõivast ummõlduid rõivid vähä vastapidäväs ja kokkovõttõn langa raiskamisõs.
vanõmbaq avitasõq ekä muudu üten latsõ tetäqtahtmiisilõ
vanõmbaq anniq kuuli teedäq et lats om haigõs jäänüq
imäpalk
Vanõmbast põlvkunnast jakkas tan rahvalauliku ja kiränigu rolli üttesäädmist Maria Kukka.
vanõmbaq pelgsiq asa peräst
Vanõbidõ Kogo.
Vanõmbist om mul alalõ imä pääväraamat, mink lugõmisõ man olõ ma, kõva esti miis, mimit kõrdo ikma naanu.
Vanemuise 42
Vanõmuisõ suur ja väikene tiatrimaja
Vanemuisõ tiatritrupp
vanõmb veli tii-iq suurt midägiq noorõmb om tuu päämine kammandaja
vanõmb veli om järremb minno
vänge nuheq
vangõ inne aigo vällälaskminõ
vangiq saadõdiq tapigaq sunnitüüle
vang taht priipõlvõ
vangilaagrist oll ilmvõimaldaq ärq paedaq
vangilõ lüüdi tropits suuhtõ
kinniq istma
Puurih peetäv kährik
vangist vallalõ saama
vangin vaivlõma
vangimaja häöt mehe vaimo
vangimaja kiil
vangist vallalõ saama
vang oll trelliq saegaq läbi lõiganuq ja ärq paenuq
vang panti jalgahilahe
vang läts vahilõ sälä takast külge
kõigus elo ja surma vaihõl
vang võeti hahilist ärq
Vaniljeijätüs mandlikorvikõsõ seen lämmistedüisi vabarnidõga, koorõvatt pääl
Kõgõ vanõmbas ülerõivas omma olnu mitmasugudsõ olgõ katmisõs mõtõldurõiva, miä ümbrevõetult kaidsi nii vihma, tuulõ ku külmä iist.
rattaq kargõliq kunarigadsõ külätii pääl
rattaq ommaq määrmäldäq kidsiseseq
vankri tõrku
vankri tõrgut
rattaq lääväq ku kõrisõs
rattaq sõitvaq tüminägaq
vankri sõit moro pääle
vankri kihä
tõllakuur (Kaeq!)
vahelik
Var'oalonõ
rattil ommaq tsõõriq vääde all
piimäplänniq tõrisiq rattidõ pääl
vankriperä põrotas saa eiq sääl häste istuq
vankritsõõriq longõrdõlliq telgi otsan
kimmäs niguq kivisain
kimmäs tinasoldan
kimmäs usk
vannõt vandma
vann sai vett täüs
vannuq et sa õigut kõnõlõt!
tootamiq ollaq esämaalõ truuq
tege mi küläst filmi
vanno asjo saa vahtsidõgaq kokko klapitaq
vanno kombit vahtsõst elolõ herätämä
vanno nardsakit massa-iq inämb paigadaq
vanainemise huuldaja
vanainemise hiussin oll hulga hõpõt
Eri vannusõrühmi pääavvuhinnaq ommaq kaamõraq ja arvudiq.
Vannus
vanno tutvit vahtsõhe üles otsma
julgõ ja suurõmeeleline miis
mehene miil
kangõ riamiis
vahva taplõja
värisi korgõn palavigun
rapus köhähuu käen
väegaq suur läbielämine
raputusõq maailma aoluun
varahadsõst barokiaost
kikka aigo andas puhtin süvväq
varra hummogu
varahanõ hummok
vanõmbaq kivikalmatuq
inneskine arvaminõ es piäq paika
varahanõ keskaig
varra keväjä
varahadsõ keväjä külmäq
Varra lüü Kauksi Ülle luulõn vällä ka jutusuun - sääne jutustavite lugulaulõ kogo om näites timä tõne raamat.
noorõn valmis kunstnik
varra valmis saanuq upin
varra välläkasunuq tütrik
vara müüdi kõgõ tävvegaq
varaperitsejä
Varrampa ol võrokiilset latsikirändüst väähä ja raamatuhe tuu naljalt es jõvvaki. A tõisõ nakas olõma 21. aastasaast pääle: pääle Milvi Panga nõsõsõ võro ja seto latsikirändüse luujis Jan Rahman, Jüvä Sullõv ja Leeni Sõrmus. Ilmunu om kümmekond nummõrd võrokiilset latsiaokirja Täheke.
Varrampa oll võro kirändüse proosa-jaon jutukirändüst inämp. Ildampa om kõvastõ mano tulnu pikembit tekste ni lühkü proosa, rumaanõ ja periselokirändüse vahekõrra omma tasakaalu säädünü.
varas nakas ust vallalõ murdma
varas võeti kinniq
varas sai hää noosi
vargalõ saadi pääle
varas püvveti kinniq
kost saa säält käppäs
varastõt auto lövveti pistorost
ärq varastõt massin löüti üles
varas puudi võllahe
varas pass pääle parast aigo ku maja tühi om
varravahtsõnõ aig
värte- aiapost
värehti iin korjusõq inemiseq troppi
värtetulbaq -postiq
värtevahr
värräi om vallalõ
väreht om lökäkile vaonuq
väreht om vahrust vallalõ jäänüq
varbaq ommaq kängi sisen ärq pitsünüq
varblanõ tsuklõs liiva seen
varblasõq lätsiq leeväraasa pääle kisklõma
varblasõq tsiuksvaq pesä pääl
varblasõq tsiitäseq
varblaisi tsakin oll tarrõ kuuldaq
vibisejä valgus
kokkosadanuq maja
innembä pelgsiq inemiseq kaabajalgo
Inne tuud pruugiti õ-helü märkmises päämidselt ö-tähte, mõnõn sõnan ka a-tähte.
innembä oll elo parõmb
Innembi om vähk elänü Papijärven, Rebäsejärven, Suurõn Pehmejärven, Kallõtõ järven ja Savijärven, Viitka järven ja Liinajärven, Saarjärven ja pia kõigin püsüvä vooluga ojakõisin ja kraavõn.
ütskõrd tulõ võlsminõ õks vällä
varõssit tull pargõ
varõs vaagaht ja linnas minemä
varõs om kavval tsirk
varõs vaagaht
vargaq olliq kortina puhtas tennüq
{m} varga tunnustäheq
vargapundist saadi üts kätte tõõsõq pagõsiq ärq
vargilõ minemä
vargil käümä
salahuisi loodõtas võitu
varastamisegaq tetti ettevõttõlõ hulga kahho
sadahuisi sadakillaq
kokkosadanu müürü räbo
jõdisimiq külmäst
ma värisi ku haavaleht
sattõ käpilde maaha
värisi uma tüükotussõ peräst
suurõq riigiq kah satasõq kokko
värist olgõ
pasjaq jäiq uutma
pasmisõpark
varahanõ kevväi
käkemiq naabrimiist hindä man
varolidsõ elogaq tsirk
varguisi üles võet
salamurõq
koomidsa all saisvaq riiq-rattaq
varolinõ sadamakotus
varoliidsi puiõ all
Varopaiga tüütäjä palssi mul tuu päiv sääl olla ni avita näil piniga tutvas saia.
vilun oll kolmkümmend kraati lämmind
koolussin
toonituisi klaasõgaq prilliq
varrõ käänüs
käüseq heemendäseq
käüseq heemendäseq
varsanõ märä
luulõtaja värsitreiäl
Varska (?) Seto Talorahvamuuseum.
Verska Seto Talomuuseumi põhalik tunmaopmine.
värski kala värm
värskilt küdset uudsõq
värskilt ümbre pant raamat
värskilt värvit põrmand viil naks
Värskembat teedüst loe:
rõõsk piim
värski salat (kapstas, põrknas)
värskin õhun sai tä hoimast vallalõ
vahtsõnõ sõnnom
värsse ilo lätt seo lugõmisõ man kaotsihe
vars joba juusk traavi
Varsti lätt lämmämbäs.
Varsti oll mul näid pallo.
pia om kõik külä kõlinat täüs
tagavariant
võeti nekrutis
värm tulõ kergehe maaha
värv maja valgõs
jäi silmä et värmiq passi-iq kokko
värmiq andvaq herksüst manoq
värmikõrd naas tassakõisi metalli pinna päält vallalõ tulõma
Värviline, hulga piltega raamat "Mi uma savvusann" kõnõlõs vana Võromaa ja Setomaa suidsusannust ni sannakombist.
värvipümme
värmilidseq pleiädsiq
paini langa vereväs
värmit akõn tege valgusõ tummõs
värvituubõ
värv lastas puu pääle
vastapiten vindigaq kruvv
kurapoolinõ liikmine
kurapoolidsõ ilmakaemisõgaq üliopilanõ
kuralõkäändmine
kura jalagaq sängüst vällä tulnuq
kuralõ kaeq!
vasarahiitmine
{sport} vasarahiitjä
vasara pinn
vasara hand
pesse lihha inne praatmist vasaragaq
vasinõ
vasõst valõt pikri
vasigaq lööväq pringu
vaskal om kabõl kaala ümbre
vasik naas lauda läve pääl punkõlõma
vasik nakas minno tsurmma
vask häüsend mütsü ärq
vasik jäteti elo pääle
vasik oll jätmäldäq suur
väsümisest tulnuq V tettüq viaq
väsümüs oll suur
väsünüq lats kai meile ikudsõ naogaq otsa
väsünüq meheq sõvviq ütstõsõ ala
väsünüq nägo
väsütäjä väsütäv
vasinõ kujo
vasinõ ussõlink
vasõst plaadi sisse söödütet kiri
vasklanõ om vasõkarva vähämb rästikut
jungõrdas ütsilde ja tõisildõ aq õigust ütle eiq sõnnagiq
sumpõ päsemises midägiq kokko
Vastajidõ hulgan oll ́ inämb naisi ku miihi ja inämb pidol käünüid lauljit ku publikut.
vastanolõjaq saiq jaaman pikält uutaq
Vastandamine tuu loomingulõ paroodia ja allegooria kibõnakõisi, tõsitsite ja korgite nättüste naaruvääristämist ja madaldamist.
Vastandamise viirmüses omma n-ö "pühad paroodiad", kus alosmaterjalina pruugitas eriti tähendüsrikkit tekste, nigu hümn, koraal, tiitü ajastu sümbolis saanu poplaul vms.
Vastandamist pruugitas ka tegeläskujjõ luumisel.
sääd hinnäst ütiskunna vasta
sääd vaimu võimulõ vasta
vastapiten pedäjäle kannahtas kuus varjo
vastapiten
vastapiten arvamisõq
vastalinõ tsusati piigi otsa
vastalinõ lüüdi täpsä välgigaq hoimatsõs
ma ei ütleq midä vasta
vainlasõ viialodsõq laivaq
vastatsit oll rohkõmb
vastatsit oll mitmitsato
vastas eksämi viie pääle
vastas küsümise pääle suurõlidsõlt
vastanmaja
vastas telefoni pääle herksähe
vastantsihirida vastantsihimaa
vastast ei tohiq kehväs pitäq
vastas teretüsele naarahusõgaq
katõpoolinõ tõnõtõsõ uskminõ
kummaltkiq puult taha-as tsuskamisõq lõppõq
ütel uhkuisi vasta ei!
vastas hinnäst tagasi hoitõn
vastanmeheq vastannaasõq
Vastadaq võit ka veebikeskkunnan (www.folklore.ee/kp).
Tiidüsperätside teemaside perrä eestikiil ́silõ synolõ setokiil ́dside mano panmine ni vastapide
Elukundõ kaitsõtsihi perrä või vaiht tetä' luuduperi kasuma jäetüisil kotussil ja sääntsil kaitsõvöil, mink iist inemine huult kand ja kon kaitsõtsihi perrä om lubat mõtsa puu- ja puhmarinda harvõmbas raku'.
Ku muud muutu, naati pidolikkõ pikki kuupõ umblõma ka tummõsinidsest vai mustast rõivast.
niivõrd kuvõrd tä hukan om
niguq vaia
Ummi mõttit võit kirotaq egä as'a kottalõ, a lühkeseq jah-ei-vastusõq olõ-i hääq.
taa otsus võeti vasta
jälle ilm
õkva kõndma naanuq latsõkõnõ
hobõstõgaq katatõdas maaselitsah
Vastlapääväl lastas liugu, et suvõl kasusiq ilosaq pikäq linaq.
vastlapääväl tetti hunni
Vastlapääväst Eesti rahvakallendri tähtpäivi andmõbaasin Berta
Vastlapäiv (vai ka Lihahiideq vai Livvupühiq) om võro ja eesti rahvakallendrin liikva pühä. Taad peetäs päiv inne tuhapäivä, minkast edesi nakkas nädäline paastuaig kooniq munnõpühhini.
Vahtsõliina nukan om hulga järvi üles sulut
Vahtsõliina võrokõsõq toimõtasõq säändsidesammu mäenutte vaihõl nigu haanimeheki, a kandva hindäga suurõmbat kuraasi ja sõakust, miä om kujonuq aastasatu joosul Liivimaa hummogupiiri tõmbõtuulõ käen.
vasta nakkama
vastanakkaminõ litsuti kõrragaq maaha
vastanakkaminõ lätt kõrrast laembas
vastanakkamist maaha surbma
vasta hummokut jäi tuult veidembäs
vastakaalus vabrigukaubalõ härgütedi käsitüüd
vasta keväjät nakkasõq lehmäq hanna puult kohmõtama
vastamiilt inemine
vasta õdagut lääväq mualasõq väega hõelas
sisse lännüq
vastaossuisi täüs jutt
tülün esiqhindägaq
ilm parasi uutmaldaq
kistumaldaq viha
vastasaismisõ asõmõl tulõ naadaq taplõma
vasta pandmaldaq alla andma
vasta pidämä kanduma pidähümä
vindsõ spordimiis
vastapiten ti pelgämiisile kõik laabu
vastakihotus
vastakäüväq teedüsseq
vastussõs kostu õnnõ pominat
vastussõs kuuldu tihkõt märinät ja sõnnost saa-as midägiq arvo
Vastus oll: "Kaidsi ütsindä snaipritulõga umma rühmä 24 tunni järgepiten".
Vastus oll sinnäpoolõ, et tuu om kinni mõtlõmisõ man.
vastus viis plüss
vastust andma kostma
vastussidõ tarkus
Vastust ma kahos ei olõki saanu, aga ma looda, et kõik om taltunu ja tuu truvv sõbõr om löüdnü hindäle kotusõ kinkagi tõõsõ elon, ja om esi ütellisi väega õnnõlinõ.
kannat vastust uma päägaq
vastutaja toimõndaja
tähtsä ammõt
vastust kandma
huulmaldaq tüütegemine
üle nägemise
vastaajamaldaq sõnakullõminõ
vastaajaminõ oll asandaq kõik oll joba ette teedäq
vasta võeti tahtjit egän iän
vastavõtminõ oll jahhe
vastavõtmispapõr
vastavõtmis- müügikotus
ääsä valmis saanuq maja
vatitotukõnõ
vatras maaq ja ilmaq kokko
vidä juttõ paprõ pääle
lepümiq!
violdaq saisang
ütegiq vialdaq seto kiil
vitäi pidäguq kuurma iist huult!
videli terveq päiv sängün
vedelik valõtas ütskõik määntse kujo ja suurusõgaq anomahe
vetelküteq
vedrovankri (q)
Vedrovankrõq
vitur and vilet
rongijuht paravosnik
vitur tõmmas ja vagoniq jõnksahtuq
viialonõ tasamaa
saat aigo müüdä lugõmisõgaq
om nädälilõpun maal
olõ puhkusõ aol Pärnän
Viiellu mõotas ka vette ilma lubalda vahtsidõ kallu sissetuuminõ.
vii- gaasi- voolumõõtja
viigaq timbit piiretüs
vii ja kuiva maa jaotus Maa pääl
viikaitsõmõts
vettpidäjäq kängidsäq
viikimmäq värmiq
Täl ommaq mustaq suurõq silmäq ja lindamisõs tarvilidsõq ohkuq nahaq ede- ja tagakäppi vaihõl.[10] Karv om täl tihhe ja siidine, suvõl kõllakas kooniq mustjashall ni talvõl hõpõhall.
Inämb viil, terve Põh'a-Vinnemaa vinläisi ni mii hõimõ sanna, Volga jõõ veeren ja ümbre Uurali mäki, omma õks küländki ütetaolidsõ, niisamatõ Põh'a-Lätin.
Viil hullõmb om tuu häbü ni vaiv, midä olõ perän tundnu.
Viil hirmsamb, mi jätä es üttegi harotamist vaihõlõ ka puron pääga.
viil närvilidsemb tüü
viitsirgõl ommaq lapardiq
viitsirkõ sulõq saa-iq likõs
Viil pelgäse Võromaa inemise, et hädä või tulla ka keelest arvosaamisõga.
Viil om kuurõ Harju, Jõgõva, Viljandi ja Rapla maakunnast ni Lääne-Virumaalt.
viil puul tunni sõitaq ja sõs olõmiq peräl
Viil võeti sannaküläliisi vasta Voki külän Lepä talon, Karilatsi muuseumi sannan ja Lootvina külän Palli talon.
viimõõtja
kimmäs olõma kimmähe uskma
usutav seletüs
suuni laendusõq
soonõkomu
viiannom
viipaagi ujok
veerändi lõpp om hindidõ välläpandmisõ aig
neläs jago seod seko om liiv
saat päivi õdaguhe
lugi võõran keelen teksti vaivagaq mitu tunni
ribaldõ ragominõ
Veer toorus morra!
Veer toorus morra.
viitulp
viisuun
vii tsorrin
Vii'
viist paistiq õnnõ ujojidõ päänupiq
viihainaq tüküseq jalgo ümbre mähkmä
vesi om kaon alla sadanuq
viinõsõk Imäjõõn
vesi om matal
manoqtõmbajaq väläkohviguq
kinä nuurmiis
viitoro külmäs lahki
peimiq umma hähäkuud välämaal
viisaaminõ
vii- vilätuurja
vehke tüüd tetäq
andsak küpär
kõrra ao peräst
Veitü ao peräst essel pallõl jälki: "Ma inämb ei jovva, avida!"
ku miis veidükese targõmbas sai naas tä taipama kon om
veitse kulunuq kängäq
veidükese kibõndas välän
veidüq uskmaldaq helügaq
Andsagu vai õnnõligu johusõ peräst olõ-i ma Estin kunagi tuud haisu tundnu.
vein lätt saistõn parõmbas
tõbras tege aastan päält katsa tonni sitta
Eläjälihakarman juustoga
purkitettüq kikkaseeneq
Vello piä-äs sõnna
mõsusammõtist püksiq
malka sullõ!
pess pinni
veleq hoitvaq kokko
veli om täl puudulinõ
veli saisõ sõsarast veidükene takanpuul
vinne kiil
vinne lainsõnaq
vinläseq tahtvaq soomõ-ugrilaisi hindä sisse neeldäq
Vindläisi rõividõ mant võeti üle muud ilosta ülerõivid verevä kaaruspailaga. Tuu kommõ läts edesi ka lõunapoolidsõlõ Tartomaalõ, mulgi maiõ pääle ja Pärnumaalõgi.
vinnel om kats otsa - nõna ja tohk
Vinnemaal olõssi nuu jalgratta ammuki är varastõdu.
Vinnemaal astuti üles presidendi vasta
vinne opikeelegaq kuul
Vinne rahvarõividõ kaunistuisi iinkujol levisi Võromaal vereväst puuvilladsõst maagõlangast valgõlõ pakladsõlõ rõivalõ sissekoedu vai ummõldu kirä.
Elo Vinne tsaaririigih. Elämine Eesti Vabariigih.
Vinne värk
vinnüssin
vinnüssihe vinnüssile
vinnüv vetel ollus
veleq olliq kuunkirotajaq
Vele olli ligidädse ja tõõnõtõõsõlõ lubanu, et ku sõda piässi tulõma, hoitva nä kokko, esiki ku piässi uma maa maha jätmä.
Vele kaotaminõ oll hallus, a kuigi pidi edesi elämä.
velidseq pidäväq katõgese tallo
veletervitüs
velel om tsäbrägu päägaq pruut
Velenaanõ Linda pruumõ vahtõ käest teedä saia, miä sääl välän iks sünnüs.
velitside palvõmaja
veletapp
ventilaatri käve kipõstõ ümbre
õhuvaeldusmulk
õhukorsna
viomassin ai tiile süväq rüüpeq sisse
kuurmit maaha laatma
{kiil} tegosõna muutmiskõrd V käänüskõrd
Verd ei olõq nätäq.
verdünüisi silmigaq
verd valama
verepruum
verenälän pininokiq
veri jääs pidämä
verejuuskminõ panti tropussõgaq kinniq
verelibõnaq
veremürgeldüs
verenõrõq
vererõhk om üles lännüq
vererõuhkust allavõtja rohi
veresaistus oll neli millimiitret{kõnnõk}veresago oll nelä pääl
veresuuni ummistuminõ
püssäldäq jaht
veri naas suuni seen kipõmbahe juuskma
veri juusk ku tsirisi
ÄRQTSUSAT MANN (VIRU VALGÕ, TOMADIMAHL, TSITRONIMAHL, TABASCO, ANGUSTORA BITTER)
veri käü ümbre
verist klaasikildagaq käe ärq
verine kriim
veri juusk päähä nakko
veri vemmeldäs
vorstipudõr
Verivorst ja tsiapää, sis om jouluõdak hää.
pistüjuun
Kihte pistüne sais om illatsõmb, sõitmisõst ja vaomisõst tegünü, ku sete' oll' viil puulkõva. Ja ildamb om tast päält är kulutõt.
pistüline liikmine
pistütelg
vesi ahon
vesi olõ-iq tahhe tä om nesseq
liiv võtt vii sisse
vesi juusk vungigaq
vesi tõmmas ohkõsõ ijäkarra pääle
vesi sais kuun hapasnigust ja vesäsnigust
vesi läükeli mustalt
vesi lapahtu üle veere mahaq
likõ kotus
vesine kohopiim
vesioinas
vesi oll tossulidsõn olõkin
vesi oll sagonallaq moksõ täüs
vesi oll sükäv ja tumm
vesi om pangin nii kavva saisnuq et annom om nüätses lännüq
vesi om jõõn alla lännüq
vesi om paast ärq tossunuq
vesi paan hapsõ
vesipiip
vesi tsiugahu vasta näko
vesi tagapaan oll oigõ
vesi lahksas üle veere
vesi uht järve perve
vesi uurd kalkkivi sisse kuupõ
vesi uurd kaldõhe süväq vaoq
vesi
vesi juusk tsirinägaq
vesi juusk suurõ trukigaq
vesi juusksõ tsolinallaq vanni
vesi juusk holinallaq
Kivi
Veskikivi
kiviliseq tulõvaq kodo
räämejauh pühitäs kivi põrmandu päält kokko
kõnõli külälisegaq muusikast
Jutu ́ seldsiliste, oppajide, ummi vanõbide ni vanavanõbidega vai kyiki tõõstõga, kiä mõistva seto kiil ́t.
jutu sisse tull vaih
jutt käü rahast
jutt juusk lobõhõhe
jutuajaminõ om paklihe jäänüq
jutt jäi pidämä
viistpästmise oppusõq
viikasvoq olliq kivve pääl kinniq
nõtro tallogaq saapaq
nõdsõrmus
vett õnnõ tsirises kraanist
läbi ligonuq olõkuhi
rambits rambõq
vett om nii pallo et moro õkva lainõtas
vibajadsõ kihägaq nuurmiis
vipu laskma
vibu om vinnan
Videoidõ ja helüsalvõstuisi, a ka kaustikidõ jm ümbrevõtmisõs ja tagasiandmisõs pallõmi kõnõldaq toimkunna inemiisiga.
videovalvõq videosilm
hämärikku häbendämä
hämärägaq om julgõmb luurama minnäq
Vidrik peläs' väega, et Sassil jääs kõtt tühäs ja niimuudu jätt' tä edespite kõik pudsaja' Sassilõ.
Vidrikulõ and' tä nõnarätte kätte, käskse kõvva tati vällä nuusata' ja tsilgut' rohtu nõnna.
Vidrikulõ miildüsi Sass tegeligult pia sündümisest pääle.
Vietnami keelen märk õ nõsõva kakkõtooniga o-hellü.
Vietnami kiil
vikolõ olliq vereväq jutiq alaq kisuduq
Vigala jõe lisajõed
Vigala jõgi (ka Konuvere jõgi, Koluvere jõgi) om Kasari jõõ kõgõ viirohkõmb lisajõgi.
Vigala jõgi Kuusiku mõisa veskitammi iin
Vigala jõgi riiklikus keskkonnaregistris
vigalinõ inemine käü hangun
viganõ lats
viagaq lukk
vika saama vigahuma
tekk hindäle kadsagaq vika
vikasaanuq jalg
läsägaq puuq lääväq tulõpuiõs
vihaq tsopsvaq
vihaq pantiq paarihna kuioma
vihahuisi vihagaq
vihahuun või täl miil hoobis pääst minnäq
viha läts üle
vihalõ ajama
viha tekk mu jovvu mitmõkõrdsõs
vihanõ naanõ tänitäs
kuri olõma
vihha tagasi hoitma
vihha pidämä süänd kiskma
viha and perrä
vihapurskus
vihast meeletüs lännüq miis
viha käen tsuhkatama
marutama
vihatõn sa tõisi silmin oled umbõ matal
viha vargidõ pääle
vihkamine jätt su lõpuss perämädsest ilmä
vihkamine näütäs et su heng om väega tuuras
vihkamine ilmän sinnu ei tii vaimult suuress
vihkamisess olõi sinnu ilmä pääle tuudu
vihkamine saadanast ta üüldäs peri ollõv
sado jäi perrä ja tiiq tahesiq
vihma naas pisõndama
tsopsahus oll ärq
vihmahuug om vilä mahaq pandnuq
vihma ja räüssä tull puhahuisi vasta akõnt
vihma jo satas tüüd tetäs tuuvõrra veidemb
lätt viil hullõmbas
vihma satas nigu uavarrõst alla
vihmapelün minti haina manoq suurõmba rahvagaq
vihmagaq om hainaküün mi varopaik
vihma labistas
Troopilidsõ vihmamõtsa levik
vihma om sadanuq jo kats nädälit ütteheidä
vihma oll sadanuq tii oll väega tatinõ
vihmo aig
vihmatsilgaq nõrisõsõq akõnd piten alla
vihma sattõ lühkeisi vahjidõgaq päiv otsa
vihma sattõ vahel tull mõni ropsak räüssä kah
vihma sattõ vallõviisi
vihmasado nakkas jo riimpsämbäs jäämä
vihmasado tege meele halvas
vihmagaq nikidse niisama koton
vihmast hämonõ V hägonõ akõn
vihma tulõ rabinagaq
vihma tull paras jago
vihma üteline tsipin
liivikõnõ vihmavagõl
sirmi hand
vihmaviirinniq
vihmavesi kogonõs maa lohkõ sisse
vihmavesi juusk akõnd pite alla
vihm kistut tulõ ärq
vihm jäi perrä
vihm tekk kuiva haina likõs
vihm määtäs vilä ärq
vihm tekk maa õnnõ päält likõs
vihm ai hainategemise summa
vihm olõssiq niguq harvõmbas jäänüq
vihm kopa saina pääle
vihm läts kõvõmbas
aiavalaja tsiuk häste
vihm vetütäs hainarukõ
vihta haudma
Näütüses kadajavihaga vihtlemine om sama hää ku kupupanõk.
viht om sannan hää a vihkamine tuu om haigus
vihuti tulist tandso
uuritas Vana Võromaa ettevõttit, kiä pruukva kultuuriperändüse võimaluisi
kässigaq kõnõld eesti kiil
om sääntsen unõhtusõn et ei mälehtäq tervet eeläst päivä
vii näio tandsma
vii osa tarõlille suvõs aida
juhatusõq tõisi lehti pääle
Rehästü matõrjaal panda mano eräle failina.
viie käügigaq auto
viis kilomiitret edesi
viis killo rassõ
Viiendät Umma Pito nakkas lava pääle säädmä Helena Kesonen, kiä tund häste paigapäälist kiilt ja kultuuri ja taht umma miiskunda haarda' umakandirahvast.
Viiendä Uma Pido sääd lava pääle Helena Kesonen
viiesjago villä om maaha pant
kellä viie buss
pääle viietunnilist roitmist joudsõmiq vällä mere viirde
sai mängo viimätsel minotil viiki
viikingiq olliq tüllükakja rahvas
Viikingiq ommaq mi randa tulnu vai?
Viikingiq - sõariistaq kätte! Tuld!
Viikingilaivaga sõitma?
Viikingiide.
Viikingivarandusõ peräst.
Viikingihärbänin eläsi üts Viiking Orm.
Viikingihärbänihe.
viiq lehm mõtsa!
kelp om maja otsan saina ja katusõ vaihõl
lõigut leib
lipsõs lõigut vorst
peräkõrd ummõhtõ koton!
peräkõrd tetti uss vallalõ
peräkõrd sai uurja selges et miis kõnõl õigut
siin om perämine ku pilbas muq tett
perämäne mahikan
Perämäne naist alust laulja ja kiränikuna tõisist veidü varrampa.
peräots
viimäne uss hääd kätt
Seoga või olla esiki ollu ütine alostus viil tuhandit aastit inne ku naati hirsist eihtämä.
viimätsel aol om liikmisõnnõtuisi manoq tulnuq
Tuud sekä siski Vinnemaal vasta võet säädüs, mink perrä Vinnemaa vabriike riigikeeleq piät olõma kirotõduq kirillitsan.
Viimäne kõrd sai kohvri kätte nädälidse puhkusõ neländäl pääväl.
viimätseniq täüs topit kott
perämädse lausõ pääle pand tä eräle suurt rõhku
Perämäne päälkiri avitas Adsonit panda ka maakaardilõ - kuki tä sündü Tarton, elli tä latsõna Pärlijõõ veeren sugulaisi man - tedä om kutsut ka Sännä trubaduuris.
Viimäte mano pant
viimäne kohtupäiv{van}aropidämise päiv
viimäst avvu andma
Viinaga hämmatet hõrn lämmä kartolisalti ja ernekreemiga
Viinaga marineerit hõrn lämmäkartolisalati (vai ka -saladi) ja ernekreemiga
viinal piät iks kõvvust olõma
viinamaraq kasusõq tsähälikun
viinamaraaid
VIINAMAR ́A
viinamüügile pääle pant piir
viinatops liigus lavvan külvikätt
viina pääl hoitma
viinast segi joonuq
tsommin miis kükütas tiiperve pääl
tsiukama tsärkämä
viin võtt võimust
terehtäs
ma riibõ tedä hindä manoq
virp tull silmi ette
kadinits
tsiiroliidsi sulgigaq papagoi
viirustõbi
viiq saapaq vällä kuioma!
Viis aastakka tagasi ma saiõ tutvas uma tõõsõpoolõ Lauraga.
VII aastagasaa keskpaigan sai Hummogumail ja Kesk-Aasia riigen vaimuväärtüisi, hindätiidmise ja -avvostamisõ põhas islam.
viisat pallõma
Viisiku luumisõ moodust
Viisiku tundõilma vällendäs vahetumbalt naide puhul küländ haroldanõ lüüriline luulõ.
ma vei kirä posti
vei raamadu köütäq
vei vilä kuivustõ
vei jalgratta varo ala
viisõ koetas niidsest
vei kirä posti
viis kõrda nüsmä tulnuq lehm
kussõm viis ja olõkõrs
Viiskümmend om viimäne sõna.
Viis lainatas mõnõlt hästetunnõt laulult, a tekst taasluvvas vahtsõlt uma kaetuspunktist, andõn taalõ pääväkajalidse siso.
vei latsõ kättpiten tarrõ
viiest kats mahaq om kolm
viienukõlinõ täht
vei õdaguoodussõ haigõlõ sängü
viis tüüpäivä nädälin
vei turgu uma majapidämise viljo võidu munnõ mett
viiq tälle pallo tervüisi!
Lätteq
Viited
tunnusnummõr
kiigalüüjä mängon om huugu ja palamist
viiolimängjä mängon olõ-õs ütte vigahust
kiigapuugna
viiol om timmin
viiol unõskõli tassakõisi
Vika hoit külh minno.
Vika, kon nä taad konkurssi pidäväq?
Vika, ma löüdse viikingiide varandusõ!
vikahti jalus tulõ inne niitmist viigaq ärq tarrutaq
vikahtilast
vikahti hikoq om kõgõ parõmb mürglilast
tsagama
vikaht oll üleniq ärq rossitõt
vikaht rapsaht otsagaq mättähe
viks ja virk naistõrahvas
vildak korsna
heemendämä heemetämä hiivalõ kuluma
heemile peet
villõ püksiperseq
villu ajama
sandidsõq rõivaq
autotükk
hõel lugu külh
rojo tiuk pärdik
villõ tuul
elläv kauplõminõ
põld lätt hukka kuq vihma ei tulõq
vili tippus ärq
vili kasus häste om uutaq hääd saaki
vili kasus hõelahe
vili kuios ütelidsen kihin
vili kuivi parsil
vili om nii hõrrõ et üts kõrs uikas tõist takan
vili om paksu külbet
vili nurmi pääl om ütelidselt paks ja illos
vili juusk kotti
vilistäq uma pini!
põll säädüseq ärq
Vili
vili juusk kotti
viläline maa
latsõlinõ naanõ
viläline ploomisort
teküs ümbrepandja
Viläkirst
Viläkühvli
Viläkumm
viläkuurma
latõm lado
põimma
põldõ pandas tävve huugaq
vilänurm
küdsä nellä sorti kuukõ
viläpuiõ risttolmõlus
viläsaak olõnõs pallo ilmast
seemendet imämuna
kehv maa
vorikorv
Vilävakk
vilävihkõ lasti trummulilõ
vilävihk
villä vai linno pesmä
arit maa
Kaarsiq
villak
villanõ rõivas
villadsõq sukaq
villadsõq sukaq villasukaq
Villadsõst ummõldi mitmasugudsõ päälmädse rõiva, koedi suka ja kinda.
villa vannutamisõ man ülti"Vilsti-pulsti!"
villene
koiq ommaq villa ärq koitanuq
vildigaq
liuhka lõigat vorst
vilu kotus
mõistminõ tulõ-iq ilma tüüldäq
sisseharinuq liigutusõq
vilutama
villõ tuul
vihha pidämä
vingõrdi-vangõrdi
karmama karmutama karmu ajama
vinkli om tõisi tüüriisto man
kaalugaq kaiv kaalukaiv orrõkaiv
vinssiq plokigaq kuurma üles
vinssi hindä autokasti
vints käü hüdro päält
vindsõhtuma
vindsõ liha
vindsõ puu näräp
vaivussihe V vaivussilõ jätmä V jäämä
virõlõmiq siin vaesusõn
virgal pernaasõl olliq tarõq joba kraamiduq
ma härgüdi tõisi laulma
herksästegejä juuk
virgõsvõimlõminõ
perrätett vällämõtõld ettekujotõt ilm
Võrokõsõlõ om timä sann pall'o inämb üts jago timä hindätiidmisest, ku kaia taad kõrvuisi Eesti muidõ piirkundõga.
kaki läbi mõtsa kodo poolõ
märgütäs hummõnist kõnõt
visas paprõ pääle maja plaani
visati prostat nalja
kõva tüügaq saadi kõigist rasõhuisist jako
vindsõ vastalinõ
visõ läts täppi ja rahvas hõigaht rõõmsahe
käügimass vastavõtumass
Viskas tuu, kelle tsõõr om korvist kõgõ kavvõmban.
Pillu'/hiidä'/viska'/tsiuguta' lõunat kah!
tiiq lõunat!
teemiq lõunat ka mano
tõmmas hindäle särgi pääle
vissimiq pallo tarbõldaq kolli minemä
visksi rikkunuq ubinaq ärq
visas kivigaq nii et tirak käve arvadaq aknõklaas läts katski
visas luvvakandso muu asu sekkä
kahvas mullõ vett kaala
visas palli korvi
visas pauna sälgä ja läts hulkma
visas varõst kivigaq
viskaq üts viieline!
tsiukaq!
Viskõq jagonõsõq kavvusõ perrä kolmõs: puttaminõ vai lähküle visõ, keskmaavisõ ja kavvõvisõ.
Viskõq
hiitse hinnäst rongitsõõrõ alaq
Visnapuu oll ka üts uma ao katsõtusvalmimpi kiränikke.
viplama
vast kah
kaeminõ
silmämälo
vitamiine mitund sorti mõjo
vitamiiniq ja tõõsõq sääntseq
letin välän olliq kuldehteq
vitsamõrd
vitsunõ
mütsütedi lihha ja kohopiimä
kahmistõlõs külmä käen
värist olgõ
võiq ku pallo rahvast!
võeti toss vällä
Haarõdi üten räti, päävävõtmismäär ja tõõsõ asa, midä rannan vaia lätt.
Võhandu ala- ja mäejaon
Võhandu juusk Lämmijärve
väkev karvakasuminõ
joudu täl jakkus
pohmist hindäl kõtu täüs
vemmeld süümist
kalmuslilliq ommaq katõjaolidsõq sinitside ja kõllatsidõ häelmidegaq kasusõq aian ja jõõ veeren
Võit õnnõ arvada, mis asi tuu päiv tuu inemise meele rõõmsas tekk.
Arvada om, et inne Kaplinskit olõ-es säänest laati võrokiilsit värsse olõman.
Üten või kah juuskõ, sest tempo piässi kõigilõ konte müüdä olõma ja esi saa valida paraja hulga kilomeetrid.
Või-ollaq meheq ommaki säändseq?
Või-olla om põhjus tuun, et nalja kaudu jõudva nii mõneki sõnumi parempini kullõjani, vahel om naardõn keremb tõtt kõnõlda.
arvada essütäjä puja'
või tullaq vähä sato
võit tuu kiä om kõgõ inämb täppi saanuq
mi võida tõisi näide kodovälä pääl
Küssüq võit ka sõpru ja näide vanõmbidõ käest, a kimmähe ärq võtkuq appi raamatit! Inne vastamisõga päälenakkamist kirotaq paprõ pääle uma nimi, sugu, vannus, kuul, klass, elokotus ja ku om, sõs e-posti aadrõs!
Võidu om tett aost, ku eläjide piimä om söögis tarvitõt. Vanast tetti võidu võiukirnun hariligu puuluidsaga hõõrõn vai kinnidse anoma seen loksutõn.
Võidu om tett aost, ku eläjide piimä om söögis tarvitõt.
Võidu tetäs puhtast ja kõrraligust hapnõstkoorõst vai rõõsast koorõst. Vahtsõmbal aol tetäs taad võiumassinaga. Kuurt klopitas, kooniq rasvaosakõsõq lätväq kokko võius ja jääs perrä võiupiim.
Võidu tetäs puhtast ja kõrraligust hapnõstkoorõst vai rõõsast koorõst. Vahtsõmbal aol tetäs taad võiumassinaga.
võikijuuskminõ -laulminõ
võidulinõ marsimuusiga
ärqvõitja naarahus
võidõt sõda
võidusõitja tukõv lõpõtus
võikisõitminõ võituajaminõ
omma silmä rikken mul
Piim Kuur
Vai et mis sõs, ku tä omgina kohmats ja kunagi üttegi saaki kätte ei saa - timäl olõ-i määnestki saaki tarvis kah, selle et täl om tüü, mink iist saa palka ja tuu palga iist või söögi- ja muid häid asjo poodist osta.
jäledü rüükmine
Vai kas om mõtõt mõtõlda tulõvigu pääle, minka lätt viil aigo, kooni tä undsõst vällä kasus?
Vai kas omgina? Lavastus üten muusikaga and meile sõnomi elo jakkumisõst Lõuna-Eestin.
Vai purki sisse tettü hädä välämaalt.
Ütest külest om tan pall ́o õigit pedäjä- ja kuusõtümmi ni tõsõst külest lits pääle kõva talv, kon väega kulunu är säändene kimmäs hoonõ nigu taa saa hirsist.
võinuq üldäq et miiq suqkaq elä kuagiq esiq ilman
{m} leeväravvaq
puulmuido saad
võiuninni pudsu
võismõlilliq kasusõq egäl puul
võiuninn om tülütegijä kasv
Pesitellä' või ka maakodask.
saa mitund muudu
saa mitund muudu
Saa pitä' seminääre ja kuunolõmiisi kooni 70 inemisega.
väkev hoonõq pand avvustust tundma
Võiumassin
"Väkev leopart - tsungli valitsõja"
väkev tammõpuu
timä sõnost ei annaq võlssi arvo saiaq
joud haiguisilõ vasta pandaq
tiit tühäq asaq suurõs
jovvõtun vihan näüdädi rusikit
võimlõjidõ miiskund
võimlõminõ ku spordiala
tugõvaq näütlejätüüq
Võimsa Viisiku looming om sakõst hõkõrdav ni poliitilidselt, esteetilidselt vai moraalsõlt ebakorrektne.
võimu mõõt om vatt
võimõ erälehoitminõ
võimu ja vaimu vastansais
võimunäütäjä olõkigaq ammõtnik
võimlik presidendiprovva
võimulõ vastanakkaja
võimu mant toukama
võimu käest ärq andma
Vai nii, tõõsõ saja, kunas nuu sis tulõva?
vai nii!
Kas ma või võtta?
Või üldä, et tuu oll üts halusampi lahkuminekit, tõtõstõ.
Vai oll tuu kõgõst vii päält vasta paistuva päävä helge', silmäpetjä? Inämbähe jäi sõgla pääle õnnõ liiv, muld.
vai om taa mäng?
Puu' koogutasõ' joba kolmandat nädälit tiiaki-õi, kas ikva' perrä vai tennäse'.
Võiupakk
või lätt lämmän pehmes
Vai sõs joulupuu pääl.
Vai sõs sõita' rattaga kipõstõ ja kavvõhe ütel päältlõunõl, ku tuul vasta ei puhu' ja sinno tuuga tagasi asfaldi sisse ei pressi'.
ma võisõ kävvüq kon esiq tahi
võistõldi pargiviisi
võistkundõ edimäne kotus
võistkund sai hõpõmedäli
võistlõs kergenkaalun
võistlõja läts kirotuistõ
võistlõjal läts õnnõ üts laskminõ müüdä
Võistlõja nummõr üts piät tehniliidsi põhjuisi peräst katski jätmä.
võikõlõvaq poolõq
inne võistlust oll harotaminõ
Võigõlusõlõ saadõt käsikirä' ja kontsõrdi ülesvõtõ' anti üle Eesti Rahvaluulõ Arhiivile.
võigõlusõlõ saadõduq tüüq
Võigõlusõl hinnatas:
võistlusõst ossavõtjaq kooliq
võistlus näüdäs et miiskund om kõva külh
Võistlus nummõr üts, kõndmisõ võistlus, nakkas pääle.
võistlus vidi algusõst pääle üten
võistluisi edenumbris peet sportlanõ jäi tõõsõs
võistlust kai hulga inemiisi
purolaivagaq võiki ümbre ilma sõitminõ
võiunõ
Võiti ette kujota küländ täüs pääga latsi, kiä spordisaali põrmandu pääl peris andsakuhe tukõrdõn, pruumõn treenerile targa vällä paistu, ringi tatõrdasõ.
võit kuldmedäli
võitjat tervitäs rõõmu täüs rahvas
Võitja valitas armsa väiku sinitside silmiga poiskõsõ esäs.
sõdi liinavalitsusõgaq vii hinna peräst
Vai tunda', kuis kass põlvi pääle kargas, et jaka' su'ka umma lämmüst.
Koton esiq võiutegemine
vai viil!
{kiil} vabahelükokkokõla
vaba- ja peethelüq
täüshelü umahus
tä om hää lauluväegaq
vokiratas vöörüs
vokiratta hurrin
vokki sõkkama hiirama
vokki sõkma
langaratas
Vokk
trihigaq ündrik
võla tasomisõ aig om kolm aastakka
volbriüü
lodjaq eläseq kivve all
võlga sisse nõudma
võlla põigus es piäq vasta
Volli läts ubinidõgaq turgu
Volli ärqtapmisõ pildikene
volti säet aknõrõivas
voldin kõtt
perrätett kirämark
võlssraha
kinäq seereq
meelütäv naarahus
kummit lagi
sängühaigõt piät egä päiv pasma
sängü päälisrõivas
säng laud ja kapp oll kõik timä tarõkraam
vöödik
säng oll kapi takan
alaq kusõma
sängünõrkmõq sängüvedroq
säng vedrotas häste
säng vedrot istmisõ all
lainõtavaq hiusõq
taski tasku
Voolaise ja timägä köüdet inemiisi tegevüse üts tullõm om taa, et Kagu-Eestist tulõ küländ paljo umakiilsit tekste.
Voolaisele kuulus ka viil kolmõvaatuseline komöödia "Maajumala poig" (1933).
juuskja jutt
juuskja vesi
viitrukk lohvin om kõva
Meisterdämi?
huulõ savist pardsikõsõ
suuni tasoma
vüü külen ripva tuuts
voolualandaja vooluõgvõndaja
voolukotus
Jõõ' ja oja' omma' Karula rahvuspargin tsill'ukõsõ', selle et rahvuspark om Eesti üten tähtsämbän viilahkmõkotussõn.
juuskja vii renniq
plötsäq taa tala üle!
Vüüproovi matõrjaal om instituudi puult.
Võõpso om Võu jõõ alaotsan
võõraq inemiseq
võõrit harkus siiäq harvuisi
võõrasimä oll väega hõel
Võõras om näites vällämaitsõ peritologa muusiga, a ka lihtinemise jaos kavvõ ja korgõ kunsti, midä iseloomustasõ sõna elitaarnõ, korgõ, rafineeritü, pateetiline jms.
võõristajaq latsõq
võõridõ kuraq plaaniq
võõrast pinni tulõ häälitsäq
võõras tüüjoud{m}võõraq tüüliseq
võõra võimu kalgus
võõran keelen raamaduq
vüü tuu keskkotusõ vällä
Ku elät võõral maal, putut kokko ka tuu kandi kombidõga, tahat vai ei.
võõral maal om tä pallond nännüq
hääq ja viaq
päädik
Vüü hoit kuun hamõht, ku olti õnnõ hammõga, avit üllen hoita undrukku, ku tuul es olõ värvlit, ja avit kuun hoita mehe pikä kuuba hõlmu.
hiitü üles
võrdõlõja psükoloogia
ütepikäq
võrguq olliq täüs vetikit
polonits
karss võrk
võrk lasõ-iq kärbläisi sisse
võrku atma
vormlidõ võidusõit
kumõraq rinnaq
VORMISTAMINÕ
säeq umaq kirätüüq kokko raamatus
vetel küpär
võro, eesti, vinne, tõsõq keeleq, ei kullõq. Mille sa naid saatit kullõt?
võro, eesti, vinne, tõsõq keeleq, ei kaeq. Mille sa naid saatit kaet?
Võru Instituudi üleskutsel valiti Euroopa keelte päevaks välja põnevaid võru keele sõnu.
Võro Instituut ni Tarto ülikooli eesti ja soomõ-ugri keeletiide osakunna kõrraldõdul riikevaihõlidsõl konvõrendsil Võrol 2006. aastaga 19.-21. rehekuu pääväl püüti löüdäq vastussit küsümüisele, kon ni määne om olluq õdagumeresoomõ rahvidõ kodo ja miä iseloomustas katskeelist kodo.
Võru Instituut kutsub asutusi ja ettevõtteid üles võrukeelseid ettevõtmisi ka juurde looma ja inimesi muidugi võru keelt kõnelema.
Võro instituut kutsus üles Euroopa keelte päevaks (26.09) esitama ja välja valima kõige põnevamaid võru keele sõnu.
Võro Instituut
Võro Instituut.
võro kiil, eesti kiil, vinne kiil, muu kiil, miä? Mille? Seletäq, mille sa niimuudu arvat.
võro kiil, eesti kiil, vinne kiil, muu kiil, miä? Mille? Seletäq, mille sa niimuudu arvat.
võro kiil, eesti kiil, vinne kiil, muu kiil, määne kiil vai keeleq?
võro kiil, eesti kiil, vinne kiil, muu kiil, miä? Mille? Seletäq, mille sa niimuudu arvat.
võro kiil, eesti kiil, vinne kiil, muu kiil, miä? väega häste, häste, keskmädselt, halvastõ, sukugi eiq
võro kiil, eesti kiil, vinne kiil, muu kiil, miä? väega häste, häste, keskmädselt, halvastõ, sukugi eiq
võro kiil, eesti kiil, vinne kiil, muu kiil, miä? mille? Seletäq, mille sa niimuudu arvat.
VÕRO KEELE LAAGRI KARILATSIN PÕLVA TALORAHVAMUUSÕUMIN
Võru keele nädala sisse jääb veel sündmusi, kus on paslik just võru keeles rääkida: näiteks Uma Meki laat 12. novembril Võru spordikeskuses.
Võru keele nädal kutsub oma keelt kõnelema
opitas võro kiilt,
Võrokeelitside koorilaulõ võigõlusõlõ tull ́ 27 tüüd
Võrokiilne tekst ol kimmäle põhjusõs, mille väega paljo eestläse pidivä Näiokõisi lauldut "Tiid" rahvalaulus.
Võrokeeline laulu- ja rahvapido Uma Pido om joba hummõn!
Kae siiä om käkit seo, miä tege Võromaa sanna esierälidses.
Võrokõisi elost-olõmisest ja ilmapildist saat inämb teedä, ku tulõt Võromaalõ ja kaet esi perrä.
Võrokõsõ omma kokko pandnu tarvilidsõ paprõ, miä om vajja saata UNESCO-lõ, et mi savvusannakombit esitä vaimlidsõ kultuuriperändüse esindusnimekirä panõkis.
Võrokõisi suidsusanna kuuntüükogo om tsõõr inemiisi eri seltsest ja asotuisist, talodest ja külädest, kinkalõ om savvusannakombide püsümine tähtsä. Kogo tegemisi avitas prõlla kõrralda MTÜ Võro Selts VKKF, kogon omma osalidsõ OÜ Mooska, MTÜ Hinokad, Võru Instituut, MTÜ Haanjamaa Kultuurikoda, Põlvamaa Talurahvamuuseum, MTÜ Karula Hoiu Ühing, Võrumaa Turismiliit, MTÜ Vanaajamaja ja viil mitma inemise.
Võrokõisi suidsusanna taotlus läts UNESCO poolõ minemä
Võru keelt kuuleb ka Võru lasteraamatukogus, kus lapsed võru keeles ettelugemises mõõtu võtavad.
Võro kiränikele umatsõ vastandamisega lätt ütte ka suuri asju kujotamine väikeisi kaudu, korgõ kujutaminõ altpuult.
Võrokõisi lipp juusk Contraga läbi Vana Võromaa!
Võrokesed valisid Euroopa keelte päevaks sõnu
Võrokõisi loomingun lövvüs paljo absurdi ja nalja, hoobis vähämp om selge sõnumiga tõsitsit luulõtuisi.
Võro laulvite luulõtajite esinemisen ja hoiakin om ütisjuuni seoilma suulitselt esitätävä kirändüsega, midä tuntas nüüd joba ka Eestin nimetusõga luulõslämm (ingl k poetry slam, performance-literature).
Võro luulõtaja laulva nisamatõ aokotsistest sündmuisist, põimõn ütiskundliidsi teemasit nala ja absurdiga.
Võro luulõtajite isikuperäst võttõstikku nimätäs "vastandamise poeetika".
Võro luulõtajite väärtuisis om asju õkva ja tõtõtsõlt nimmav rikmalda imäkiil ja mehemiil; inemise, huulmada naide saisundist vai varandusõst; siiras armastus, miä ei säe piire hingelidse ja kihälidse vaihele; ilma mitmakesine, ka tagasihoidlik ilo; sutmine maitsist asjost rõõmu tunda - ja muiduki võltsmalda, puhastav naar.
Võro miisluulõtaja omma loonu küländ paljo laulõ.
Võro miisluulõtajite loomingun om rõõmsat lähküst lihtrahvalõ, laulu ja naaru.
Võro miihi luulõlaadile omgi umanõ varatsõmpi tekste pruukmine ja naile osutamine: lõikõ tsitiirmine, sümboolsite kultuurinättüisi nimetamine, mitmasugumadsõ rehksämise mõnõlõ tõsele teosõlõ vai isikulõ.
Võro Seltsi VKKF juhatusõ esimiis
Võro Selts VKKF
Võro- Seto tähtraamat.
Võro viisiku loomingun põimusõ kauni kunsti, rahvaluulõ, massikultuur ja argimõtlõmine, luvvõn köüdüste kaudu vahtsit tähendüisi.
Adsoniga võrrelden kombiniir Kolk tõsel kombõl ümbre hallõmiilsüst ja huumorit/nalja - kibõnakõisi, miä esinese mõlõmbal võro klassikul.
Mitte nigu nuuril.
Räppo vai Schmalzi laulõga võrrõldõn om Adsonil veidemb rämehüst ni pehmit kuuhkõlasid.
Tõisi Siuru kiränikega kõrvuisi säädin om Adsoni teemadõ ja stiile valik väiksemb, a taan tasu-i õnne hätä nätä - Sännä-miis mõistsõ löüdä stiili, kos tä es piä kõik aig hinnäst võrdlõma "suureesti" kiränikega.
kõrvuisi kaeti palko koton ja välämaal
vorstikoda
vorstilõikmõq
vorstiraasakõnõ meelütäs hiire lõksi
vorst lõigutas lipsõs
Võrtsjärve joud Haabsaarõ oja vesi Ärnu jõkõ ja säält edesi Väikut Imäjõkõ piten.
Võru draamast 20. aastasaa edimädsel poolõl om ültse veidü varra kõnõlda - taa kujunas 1980. aastide peräotsast pääle.
Võro folk
Võro hädäabikõnnõ suunatas maikuun Tartuhe
Võro Hariduskuundis kuulut Arvi Leoski ja Evi Kasesalu iistvidämisel välla konkursi võrokeelitside koolilatsi kirätöie ja võro keele opiraamadu saamises;
Võro identiteeti alal hoitunuit proosakiränikke om uutusperätselt vähämb olnu, a varatsõmbaga võrrõldõn om edesiminek toimunu ka siin.
Võro Instituudi toimõndusõq
Võro Instituudi tüüpakminõ
Võro Instituut nakkas kõrraldama arotõlõmiisi, kohe ommaq osaliisis oodõtuq nuuq inemiseq, kel om süäme pääl tuu, määnest tiid võro kiil edespite lätt.
Võro Instituut ja Uma regionaalprogrammi ettevalmistav nõvvukogo kutsva Sinno kullõma ja üten
Võro instituut kuts 2.-7. klassi opilaisi võro keele nädälil 7. novvembril Võro latsiraamadukokko (Võro, Jüri 54) võro keelen ettelugõmisõ pääväle "Kullõ', ma loe sullõ!".
Võro Instituut ja Tarto Ülikooli keeletiidüse, filosoofia ni semiootiga doktorikuul kõrraldasõq 24.-26. rehekuul 2013 Võromaal rahvusvaihõlidsõ konvõrendsi "Õdagumeresoomõ keeleq kaartõ pääl".
Võro Instituut om tenolik, ku tiiti umast ettekandõst artikli ja saadati tuu avaldamisõs Võro Instituudi Toimõtiisi 2014. a numbrõn (kõik artikliq retsenseeritäseq).
Võro Instituut
Võrokõnõ ei eläq tuu jaos, et hääd hindäle hoita ja varandust kor ́adaq.
võro keele avvustaja
võro keele välläütlemist;
Võro keele oppamisega alustati Maaja Glaseri iistvõttõl 2002. aastagal.
Võro keele ja kultuuri oppusõ tüülehti konkurss
võro keele kursusõq alostajilõ ja edesijoudjilõ
võro keele nätäl
otsiti võro sõnolõ soomõ vastussit
võro keele vaht
Võro keele süämealaga köüdet kiränige tiikund kirändüsen käü katõ sõa vaihel mõnõvõrra tassampa, kuki tsihikimmält ja huvitavalt.
Võru keelen
Võro keele pruukmisvõimalusõ olli piiratu ni kirändüsele kai perrä poliitiline kiräkari - taa teküt ka määntselgi moodul võro kirändüse "häönü põlvkunna".
Võro kiil: kiräviis, helüq, sõnno käändmine, praktilidsõq haŕotusõq.
VÕROKEELINE XV LUULÕLUGÕMISVÕISTLUS ARTUR ADSONI AVVUS
võro kiil om seon koolin vabaainõq
Võro kiil opmisõ man ja opitunnin.
Võrokeelitse keelepesä omma latsiaiarühmä, kon vähembält ütel pääväl nädälin omma kõik tegemise võro keelen.
Võrokeelidse luulõ lugõmisõ võistlusõl võiva' luulõtuisi lukõ' kõiki aoluulidsõ Võromaa kuulõ ja latsiaidu eri vannusõn latsõ'
võrokeelidse oppusõ tähendüs latsi hindätiidmisele
Võrokiilne kiri om sakõst ka spordiliidu medalide, vimplide, aukirju jm atribuutika pääl.
võrokeelitside näütemängõ võistlus
Võrokiilset luulõt om katõ sõa vaihel veidü inämb ku aastasaa algusan, a numbrõline nõsemine olõ-i sõski väega suur.
Võrukeelist rahva- ja laulupito peetäs 2008. aastagast pääle.
Võrokiilsus tsuskas inämb silmä tuu ao luulõn, a taa olõ-i olõmalda ka proosan ni paigapäälitse geograafia ja keskkunna läbitunnõtõt piiglile säädümisi om võimalik löüdä ni siist ku säält.
Võro kiilt oppasõ Maaja Glaser, Marje Ilves ja Maarika Kaldmäe.
vihukõnõ võro keele kotsilõ
Võru kiil
Võrokõsõ edimäne küsümine kinkagi tutvas saiõn om: "Kost sa peri ol't?" Tä mõist väega peenükeist vahet tetä ummi ja võõridõ vaihõl.
Võrokõsõ loomul om väega pall ́o ütist kodopaiga maastikuga.
Ja ku' võrokõisi kõrvalõ mahus, sõs oodami ka kõiki tõisi laulukuurõ egäst Eestimaa kihlkunnast.
võrokõisi lipu pääl om valgõ katsaharo rohilidsõ põha pääl
võrokõisil om kimmäs köüdüs uma suguseldsigaq
Võrokõisi villadsõst pidolidsõst suursärgist kõnõlõs piltega teedüsleht, kost saa lühkült teedä suursärgi aoluust ja tuu tegemisest ja kandmisõst täämbädsel pääväl.
Võro kirändüse, eriti luulõ kujonamisele and 1920. aastil tugõva lisatõukõ seto rahvuslik heränemine.
Võro kirändüsega om tä õkvambalt köüdet mälehtüisiraamatide kirotajana (näites"Vana Võrumaa" (1934)).
Võro kirändüse uurmisega omma tegelnü Ülo Tonts, Mart Velsker, Janika Kronberg, Hasso Krull, Arne Merilai, Tiit Hennoste, Taive Särg, Valdo Valper, Ave Mattheus, Tiia Allas jt.
Jaan Võro kirändüse legendaarsõs aineses omma saanu Vahtra kalalkäügi - naist om kirotanu Vahtra esi, a ka tõse kiränigu.
Võro kirändüse saisukottalt omma niisõs eriti huvitava ta varatsõmba luulõtusõ, miä avaldõt katõn edimädsen kogon - peräst "Ütsikut tähte" ilmus "Kõiv akna all" (1952).
Võro kirändüse vahtsõstheränemine
Võro kirändüse vahtsõstsünnün om sümboolsõ tähendüsega 1987. aastaga, ku ilmus mitmaaastadsõ vaheao perrä kats võrokiilset ilokirändüslist raamadut - üte auturis Kauksi Ülle, tõsõ luujis Madis Kõiv ja Aivo Lõhmus. Kauksi Üllest ja Kõivu Madissast kujunasõ võro vaimuliikmise pääiistvõtja.
Võro kirändüse vahtsõstsünd ahtamban mõttõn tähendäs vahtside kiränike, tekste, raamatide ja kirändüsüritüisi äkilist manotulõkit, a saman om tegemist ka laemba, üle kirändüse piire minevä kultuuriliikmisega.
Võro kirändüs jakku vällänpuul Eestit. Muiduki om tõses saanu olosit arvõstõn võimalik üldä, et alas võro kirändüse vahtsõnõ jago, tõsest küllest a jakatas võõral maal suurõn luun taadsamma tavva, miä ol kodomaal vällä kujonu - liiatigi kirotivä taad kirändüst inämbüste naasama kiränigu (iinotsan Lattiku ja Adsoniga), kiä olliva taad tennü inne sõta.
Võro kirändüs katõ ilmasõa vaihel Eestin ja pääle Tõist ilmasõta pagulusõn
Võro kirändüsluu saisukottalt tekse tii ette Kõivu üten Lõhmusõ Aivoga kirotõt näütemäng "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl", miä ilmusi trüküst 1987. aastagal ja lava pääle säeti 1993.
Pääle sõta Eestin tettü võro kirändüs olõ-i ololidselt mahukamp, ku taa, miä sündü paossil.
Võru kontori direktri
Võro kontori eräklienditallitaja
Võro konvõrents käü riikevaihõliidsi kultuuri- ja keelekonvõ­rent­se ritta, midä Võro Instituut ja Tarto Ülikuul ommaq kõrraldanuq 1996. aastagast pääle.
Võro köögi ja söögi tsõõriklaud alostas vahtsõ huuga!
Võro kultuuriliikmise mooduperätses algusas võissi olla Võru Keele ja Kultuuri Fondi asutamine 1988. aastal, a inne taad tsibisi jo ni seldsielo ku kirändüs.
Võro laulvite luuletajite loomingulõ võip löüdä ütisjuuni ammõtlikulõ päävoolulõ vastasäädüvite kultuurisuundõga läbi aoluu, näites keskao karnevalikultuur, seoilma performance-literature ni sotsiaalsõ tsihiga popmuusiga suuna blues vai räpp.
Võro liikumine
Võro liikumisõ edimedse lainõ tähtsämbit saavutuisi oll 1988 aastaga sügüse Võro keele ja Kultuuri Fondi luumine.
Võro liina ettevõttõq
Võro liina lähkül om mitmit järvi
Võro Liinatiatri huuao alostus
Kaetusalustõl aol om võrokeelitsit luulõtijit inämb ku kunagi varramba.
Võro luulõ ol tõisist põhiliigest rikkamb jo varrampa ni taade om tulnu vahtsõmbal aol viilgi tävendüst.
Võrokõnõ hoit ja avvustas luudust hindä ümbre - maast ja mõtsast saa jo söögikraami, minkal om uma mekk. Mõtsalda mõista-ei kuigi ellä ja taloelämisen piäsi iks mõni eläjäkene olõma. Iho ja henge harimises om kõgõ parõmb kotus savvusann.
Võrumaa Kutsehariduskeskus
Võromaal püssi nii pakladsõ lina ku villadsõ kõriguegäpäävädsen kasutusõn kavvõmb ku muial Eestin.
Võromaal võeti siski 19. aastagasaa keskpaigan inämbäste üle tanu kandmisõ muud.
Võromaa maastikun andva tuuni mäeq ja järveq, tõõnõkõrd om õkva tõtõst illos hindä ümbre ringi kaiaq.
Võromaa - mahhe ja muhhe
Võromaa MTÜ Sann ja Süük võtt iist kolmõ ütiskokkosaamist, kon märgutadas sannakultuuri hoitmisest ja plaanitas edespiditses ütidsi tegemiisi.
Võromaa naasõ köüdi kaala ala viil verevä paila, minka otsa jäi sõlõ pääle rippu.
Võromaa uma otsmisõ tüürühm
Võromaa jääs Eesti lõunahummogunukka.
Võromaa om juuri maa
Võromaa om üts ummamuudu kotus, inemise kõnõlõsõ eesti keelest tõistmuudu kiilt ja aig lätt tan mäki, järvi ja mõtsu vaihel kah hoobis tõistmuudu - aigu om!
Võromaa rahvarõiva
Võromaa rahvarõivilõ om umanõ, et mitmõ vana asa hoitu kavva alalõ, näütüses naisi päälinikidõ ja villatsidõ ni paklaisi olarätte kandminõ ülerõiva ülessandin, rõividõ valgõ ja hahk värv jne.
Spordiliidu massin kand võrokiilsit kirju, hammide pääl lövvüs umakeelitsit ütelüisi, näütüses tekst Taa rõnna seen lüü võro süä.
Võromaa Spordiliidu tekevjuht Merike Õun kõnõlas ja kirotas hään elävän võro keelen.
Võromaa Spordiliit and esiki Molovihun aig-aolt umist tegemiisist võro keelen teedä.
*Võromaa Spordiliit
Võromaa savvusann Eesti vaimsõ kultuuriperändi nimekirän.
Võromaa jõõq-järveq
võro keele Räpinä keelepruuk
Võro näitekirändüs sai lühkü arvamise joba iinpuun, ku ol juttu Madis Kõivust ja Kauksi Üllest - naa kats kiränikku omma juhtnu nii võru proosa tõsessaamist ku ka võro draama tegünemist.
võro opikeelegaq latsiaid
Võro proosa võrokiilsen osan om suurteossit tulnu Madis Kõivult ja Kauksi Üllelt, naide kõrval om pikembä võrokeelitse teksti ololidses näütes Kaido Kama "Ümbreilma reisikirä" (2001). Taa - olõmalda külh õkva ilokirändüsline raamat, pakk kunstikimmit naudingut ni pand võro kultuuri kõgõilma konteksti.
Võro liinan tetti veiervärki
konvõrents midä peetäs Võrol
Võro Spordihallin (Räpinä mnt 3a)
Võro vaimu avaldusi om lövvet ka Kangro proosa- ni draamatekstest. Kauksi Ülle om tõlknu võro kiilde timä näütemängu "Hunt", minka tegevüs toimus Karula kihlkunnan.
Võro vaimu kihästümist om nättü ka timä näütemängen "Küüni täitmine" (1978, üten Hando Runneliga) ja "Peiarite õhtunäitus" (1997), miä omma eestikiilse. "Peiarite õhtunäituse" algmõtõ om külh peri soomõ ainõstigust, taa lava pääle säädjä oll Kõivu "iholavastajas" peet Priit Pedajas.
võsonõ
märgiq taad asja!
võtaq asja vagatsõmbalt!
võtt ello tõsitsõhe
pand puhkatama
võtt latsõ käe otsa
võtt latsõ üskä
võtt leevä mano silku
võtt üüri pääle
võtt jursu vällä
võtaq pürst ja pühiq põrmand puhtas!
võtaq hääs!
võtaq hobõsõl luuk maaha!
võtaq vihmarõivas pääle!
võtaq kõik uma krimpli üten!
võtaq õkva hulgõmb!
võtaq krõbuskit kah üten!
võtaq latist keskembält kinniq!
võtaq lõnks vett!
otsiq minno üles!
Võtami tsirgupetet ja läämi Ööbikuorgo hummogust tsirgulaulu kullõma.
võtamiq tõõsõst registrist
võtaq minno üten!
võtaq minno ka perä pääle!
võtaq minno leppi!
võtaq mu auto vingu otsa!
võtaq võti nagla otsast!
võtaq napost!
võtaq nii pallo ku tahat!
tii sullõ tagasi
võta ti käest toovotusõ et tiq seost asast vakka olõt
võta üte kroosikõsõ kohvi
võtaq uma pääkolo iist ärq ma ei näeq kinno!
võtaq no päälegiq seo raha egaq ma tuuperäst viil vaesõs jää-iq!
võtaq pleiäts õigõtpiten kätte!
võtaq pääväsärk ärq ja hamõq kah!
tiiq sõs vaihõpääl hellü kah!
võtaq tüükotusõst koolist perämädse tüüandja käest arvaminõ!
tõmbaq tagasi asi om joba kõrran!
võtvaq tõnõtõsõgaq hummogust õdaguniq
võtaq vasta ku pakutas!
võtaq võidu leeväle päälüsses!
võtaq vai jätäq!
Võtõt, kos kunstiteos moodustas senitse kultuurikogõmusõ ümbremõtõstamisest, pruugitäs tiidlikult ja paljo postmodernismin.
võtkõq hindä kuumbalõ mul olõ-iq ruumi!
võtkõq handa!
võtkõq kõik tarblidsõq riistaq üten!
kullõlgõq muq karistamist!
võtkõq minno ka sekkä!
võtkõq paarikaupa!
võtkõq pääväsüük üten
võtkõq taa tiidmises!
võtmõq ommaq kaotsin
Vot niimuudu.
Võtnu lainu.
Vot säändseq naljakaq mõttõq olliva pään, ykvalt sys, ku mi müüdä sõidimi tuust toidotarõst, mille trepi päält ma ütskõrd, viil väega noorõl aol, arbuusi es varasta.
võtimiq vüürüsen suurõq rõivaq säläst
võtimiq ette pikki rändämiisi
võtimiq kursi nõna otsa pääle
Mi võti säält vett tserbäguga.
võtimiq üte käügi ette
võti hotellin üte inemise tarõ
võti ruhmigugaq vett
võti kõol tila ärq mahl om joq kinniq
võti kõik uma tahtmisõ kokko
võti koti sälgä
Võti uma kolm karapinni ja lambakara.
võti umas rohilidsõq põhimõttõq
võti paldõrjalgo sisse
Võti salahuisi väikse kanistri ja mõnõ rõivanärdso ja kirvõ.
Võti kormusõ ja naksi kätt nõstõn Eesti poolõ, Talnahe tulõma.
olli õkva tollõ asa sisen
võtt ahost tulitsit hütsi vällä
võtt automaadi magasinist pidemä vällä
võtt esä äri üle
võtt julu kõnõldaq õigust
võtt jutu paari lausõgaq kokko
võtt kassil tornust kinniq
võtt kergüisi lõunõt
võtt kõkkõ üten miä üskiq majan oll
võtt suurõlt ette
võtt luidsatävve mõrro rohto
võtt väidse kurra kätte
võtt umast tagavarast paar purki sahvti
võtt paki ümbrelt paprõ ärq
võtt paki vasta tennäht ja juusk edesi
võtt käküssest võtmõq vällä
võtt punga puhust
võtt sada õurot võlgo
võtt kõrigu olgõ pääle ja astsõ kerigu poolõ
haard hõlma
võtt tsihi Austraalia pääle
võtt kinmä pordso unõruuht
võtt üles minnen mitu tuhvi kõrragaq
võtt vii paarõgaq sälgä
Kaeq kogomisjuhõndit Internetin (www.folklore.ee/kp).
võih ku jälle!
lõustinõ kaupmiis
prosta naar
tulõmäepurgahus om väkev pilt
tulõmäepurgahus -purdsahus
tulõmäe pää
V Uma Pido laulukava tulõ just sääne, nigu rahvas taht - tuusjaos saa uma helü anda egäüts viil märtsikuu joosul.
V Uma Pido toimkunna nimel Triinu Laan Uma Pido projektijuht
kargsimiq pingi päält üles
vurist värsiq ette
VÄGIDSEQ KANATSIIVAQ JA TOMADIMAJONIIS ́
Krehvtidseq kanasiivaq
Krehvtine kanasupp
Krehvtine kalasupp aiakraami, heigi- ja lõhekalaga
Ohukõsõ leevä sisse käänet krehvtinõ suitsolõhe 22 EEK
Waldorf-koolõn om eurütmiä kõrralinõ opiainõq.
Kõmrimaal om uma parlament (rahvusassamblee), mil ommaq piiredüq säädüseandja õigusõq.
Ammõtlidsõq keeleq ommaq kõmri ja inglüse kiil, mil om võrdnõ staatus.
Kõmrimaal eläs ligi kolm mill'onit inemist.
Kõmrimaal eläs ligi kolm mill'onit inemist. Ammõtlidsõq keeleq ommaq kõmri ja inglüse kiil, mil om võrdnõ staatus.
Kõmrimaa (ka Wales, kõmri keelen Cymru [kõmru] inglüse keelen Wales [u'eilz]) om maa Suurbritannia saarõ õdagujaon ja Ütiskuningriigi üts neläst osast.
kemmergupott
Willemi tsäron vorstiq
koduleht: www.karulatsk.ee
www.khy.ee
koduleht: www.nakatu.ee
www.savvusann.ee
www.umapido.ee
www.visitvoru.ee
www.voroselts.ee
XVI Eestimaa umavalitsusjuhte mitmõvõigõlus
Jah.
Sumaci Yma helü oll' esiqeräline tuu poolõst, et küündü üle viie oktaavi, miä jätt' kullõjilõ kistumalda elämüse. Laulja käve ka Eestin. Timä kõik kolm kontserti Talliinan Estonia kontsõrdisaalin joulukuun 1960 olliq vällä müüdüq,[1] ütte noist kand' üle ka Eesti Televisiuun.
Sumaci Yma helü oll' esiqeräline tuu poolõst, et küündü üle viie oktaavi, miä jätt' kullõjilõ kistumalda elämüse.
Sumaci Yma (Yma Sumac, kodanigunimega Zoila Augusta Emperatriz Chavarri del Castillo; (1922-2008) oll' Ameeriga Ütisriigen elänüq Peruu laulja (sopran, kontraalt).
ribisõgõl
eläjäuurja, luuduspiltnik
Hindajidõ kogo, kon omma' viiemeistri Piret Rips Laul, viiemeistri ja dirigent Riivo Jõgi, rahvamuusik Ott Kaasik nink dirigendi' Silja Otsar ja Saidi Tammeorg tege uma otsussõ novvembrikuu alostusõs.
Hindajidõ kogo tege uma otsussõ novvembri alostusõs ja osavõtjit tennätäs ja parõmba' saava' avvuhinna' 29. novvembril Kanepi seltsimajan Kanepi segäkoori 130 juubõlil.