context
stringclasses 102
values | question
stringlengths 19
111
| answers
listlengths 1
1
| title
stringclasses 10
values | id
stringlengths 36
36
|
|---|---|---|---|---|
Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon, põlvitades tema surnukeha juures, lausus: "Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled – hüatsindid. | Kes tappis Hyakinthose? | [
{
"answer_start": 18,
"text": "Apollonil"
}
] | Apollon | 8995edcc-c41e-4380-984a-0391d94f9acf |
Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon, põlvitades tema surnukeha juures, lausus: "Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled – hüatsindid. | Millise vahendiga Apollon Hyakinthose surmas? | [
{
"answer_start": 129,
"text": "ketta"
}
] | Apollon | 652d72ee-95cf-4515-97a7-180d65ae26af |
Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon, põlvitades tema surnukeha juures, lausus: "Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled – hüatsindid. | Kuidas reageeris Apollon sõbra surmale? | [
{
"answer_start": 235,
"text": "tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda"
}
] | Apollon | b38e8031-9442-4378-8384-66f8741d30a8 |
Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon, põlvitades tema surnukeha juures, lausus: "Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled – hüatsindid. | Kuidas reageeris Apollon sõbra surmale? | [
{
"answer_start": 235,
"text": "tõstis Hyakinthose kätele"
}
] | Apollon | b38e8031-9442-4378-8384-66f8741d30a8 |
Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon, põlvitades tema surnukeha juures, lausus: "Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled – hüatsindid. | Kuidas reageeris Apollon sõbra surmale? | [
{
"answer_start": 264,
"text": "püüdis haava sulgeda"
}
] | Apollon | b38e8031-9442-4378-8384-66f8741d30a8 |
Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon, põlvitades tema surnukeha juures, lausus: "Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled – hüatsindid. | Kuidas reageeris Apollon sõbra surmale? | [
{
"answer_start": 235,
"text": "tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja"
}
] | Apollon | b38e8031-9442-4378-8384-66f8741d30a8 |
Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon, põlvitades tema surnukeha juures, lausus: "Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled – hüatsindid. | Kuidas reageeris Apollon sõbra surmale? | [
{
"answer_start": 264,
"text": "püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja"
}
] | Apollon | b38e8031-9442-4378-8384-66f8741d30a8 |
Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon, põlvitades tema surnukeha juures, lausus: "Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled – hüatsindid. | Mis juhtus muruga pärast Apolloni soovi? | [
{
"answer_start": 439,
"text": "muutus verine rohi taas roheliseks"
}
] | Apollon | 15320d17-cba3-4ffd-9538-7fb8964abaa4 |
Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon, põlvitades tema surnukeha juures, lausus: "Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled – hüatsindid. | Mis taimed läksid õide? | [
{
"answer_start": 515,
"text": "hüatsindid"
}
] | Apollon | 51acb9b8-fcd5-4efe-8eec-945635efd932 |
Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon, põlvitades tema surnukeha juures, lausus: "Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled – hüatsindid. | Mis taimed läksid õide? | [
{
"answer_start": 496,
"text": "imekaunid lilled – hüatsindid"
}
] | Apollon | 51acb9b8-fcd5-4efe-8eec-945635efd932 |
Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon, põlvitades tema surnukeha juures, lausus: "Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled – hüatsindid. | Mis taimed läksid õide? | [
{
"answer_start": 506,
"text": "lilled"
}
] | Apollon | 51acb9b8-fcd5-4efe-8eec-945635efd932 |
Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon, põlvitades tema surnukeha juures, lausus: "Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled – hüatsindid. | Mis taimed läksid õide? | [
{
"answer_start": 496,
"text": "imekaunid lilled"
}
] | Apollon | 51acb9b8-fcd5-4efe-8eec-945635efd932 |
Rusizi jõe määrasid oma alade piiriks Belgia ja Saksamaa 11. augustil 1910 allkirjastatud leppega. Aastal 1924 määras Belgia ja Suurbritannia vaheline protokoll Tanganjika ja Rwanda-Urundi piiri kohal, kus praegu on Burundi, Rwanda ja Tansaania piiri kolmikpunkt Mwibu ja Kagera voolunõvade liitumiskohal. Pärast Esimest maailmasõda anti Kisaka ehk Kissaga ringkond (praegu Gisaka ringkond) Rwanda kirdeosas lühikeseks ajaks Briti mandaadi alla, et saaks rajada läbi Briti alade raudtee Ugandasse. Samuti anti Bugufi piirkond Ruvuvu ja Kagera jõe vahel praegusest Burundi-Tansaania piirist läänes Tanganjika osaks. | Kelle kontrolli alla läks pärast Esimest maailmasõda praegune Gisaka ringkond? | [
{
"answer_start": 425,
"text": "Briti"
}
] | Burundi | aa5fc084-7888-4480-b04b-c4d6ade74b9f |
Rusizi jõe määrasid oma alade piiriks Belgia ja Saksamaa 11. augustil 1910 allkirjastatud leppega. Aastal 1924 määras Belgia ja Suurbritannia vaheline protokoll Tanganjika ja Rwanda-Urundi piiri kohal, kus praegu on Burundi, Rwanda ja Tansaania piiri kolmikpunkt Mwibu ja Kagera voolunõvade liitumiskohal. Pärast Esimest maailmasõda anti Kisaka ehk Kissaga ringkond (praegu Gisaka ringkond) Rwanda kirdeosas lühikeseks ajaks Briti mandaadi alla, et saaks rajada läbi Briti alade raudtee Ugandasse. Samuti anti Bugufi piirkond Ruvuvu ja Kagera jõe vahel praegusest Burundi-Tansaania piirist läänes Tanganjika osaks. | Kelle kontrolli alla läks pärast Esimest maailmasõda praegune Gisaka ringkond? | [
{
"answer_start": 425,
"text": "Briti mandaadi"
}
] | Burundi | aa5fc084-7888-4480-b04b-c4d6ade74b9f |
Rusizi jõe määrasid oma alade piiriks Belgia ja Saksamaa 11. augustil 1910 allkirjastatud leppega. Aastal 1924 määras Belgia ja Suurbritannia vaheline protokoll Tanganjika ja Rwanda-Urundi piiri kohal, kus praegu on Burundi, Rwanda ja Tansaania piiri kolmikpunkt Mwibu ja Kagera voolunõvade liitumiskohal. Pärast Esimest maailmasõda anti Kisaka ehk Kissaga ringkond (praegu Gisaka ringkond) Rwanda kirdeosas lühikeseks ajaks Briti mandaadi alla, et saaks rajada läbi Briti alade raudtee Ugandasse. Samuti anti Bugufi piirkond Ruvuvu ja Kagera jõe vahel praegusest Burundi-Tansaania piirist läänes Tanganjika osaks. | Kelle kontrolli alla läks pärast Esimest maailmasõda praegune Gisaka ringkond? | [
{
"answer_start": 425,
"text": "Briti mandaadi alla"
}
] | Burundi | aa5fc084-7888-4480-b04b-c4d6ade74b9f |
Rusizi jõe määrasid oma alade piiriks Belgia ja Saksamaa 11. augustil 1910 allkirjastatud leppega. Aastal 1924 määras Belgia ja Suurbritannia vaheline protokoll Tanganjika ja Rwanda-Urundi piiri kohal, kus praegu on Burundi, Rwanda ja Tansaania piiri kolmikpunkt Mwibu ja Kagera voolunõvade liitumiskohal. Pärast Esimest maailmasõda anti Kisaka ehk Kissaga ringkond (praegu Gisaka ringkond) Rwanda kirdeosas lühikeseks ajaks Briti mandaadi alla, et saaks rajada läbi Briti alade raudtee Ugandasse. Samuti anti Bugufi piirkond Ruvuvu ja Kagera jõe vahel praegusest Burundi-Tansaania piirist läänes Tanganjika osaks. | Millal muutus Rusiz Belgia ja Saksa alade piirijõeks? | [
{
"answer_start": 57,
"text": "11. augustil 1910"
}
] | Burundi | de944888-f89f-4dab-8e63-f9d7013ed0db |
Rusizi jõe määrasid oma alade piiriks Belgia ja Saksamaa 11. augustil 1910 allkirjastatud leppega. Aastal 1924 määras Belgia ja Suurbritannia vaheline protokoll Tanganjika ja Rwanda-Urundi piiri kohal, kus praegu on Burundi, Rwanda ja Tansaania piiri kolmikpunkt Mwibu ja Kagera voolunõvade liitumiskohal. Pärast Esimest maailmasõda anti Kisaka ehk Kissaga ringkond (praegu Gisaka ringkond) Rwanda kirdeosas lühikeseks ajaks Briti mandaadi alla, et saaks rajada läbi Briti alade raudtee Ugandasse. Samuti anti Bugufi piirkond Ruvuvu ja Kagera jõe vahel praegusest Burundi-Tansaania piirist läänes Tanganjika osaks. | Millal muutus Rusiz Belgia ja Saksa alade piirijõeks? | [
{
"answer_start": 70,
"text": "1910"
}
] | Burundi | de944888-f89f-4dab-8e63-f9d7013ed0db |
Rusizi jõe määrasid oma alade piiriks Belgia ja Saksamaa 11. augustil 1910 allkirjastatud leppega. Aastal 1924 määras Belgia ja Suurbritannia vaheline protokoll Tanganjika ja Rwanda-Urundi piiri kohal, kus praegu on Burundi, Rwanda ja Tansaania piiri kolmikpunkt Mwibu ja Kagera voolunõvade liitumiskohal. Pärast Esimest maailmasõda anti Kisaka ehk Kissaga ringkond (praegu Gisaka ringkond) Rwanda kirdeosas lühikeseks ajaks Briti mandaadi alla, et saaks rajada läbi Briti alade raudtee Ugandasse. Samuti anti Bugufi piirkond Ruvuvu ja Kagera jõe vahel praegusest Burundi-Tansaania piirist läänes Tanganjika osaks. | Kuhu suundus raudtee läbi Kisaka? | [
{
"answer_start": 487,
"text": "Ugandasse"
}
] | Burundi | 38023638-04db-42f9-89c2-111010015b34 |
Rusizi jõe määrasid oma alade piiriks Belgia ja Saksamaa 11. augustil 1910 allkirjastatud leppega. Aastal 1924 määras Belgia ja Suurbritannia vaheline protokoll Tanganjika ja Rwanda-Urundi piiri kohal, kus praegu on Burundi, Rwanda ja Tansaania piiri kolmikpunkt Mwibu ja Kagera voolunõvade liitumiskohal. Pärast Esimest maailmasõda anti Kisaka ehk Kissaga ringkond (praegu Gisaka ringkond) Rwanda kirdeosas lühikeseks ajaks Briti mandaadi alla, et saaks rajada läbi Briti alade raudtee Ugandasse. Samuti anti Bugufi piirkond Ruvuvu ja Kagera jõe vahel praegusest Burundi-Tansaania piirist läänes Tanganjika osaks. | Kes otsustasid Tanganjika ja Rwanda-Urundi piiri asukoha? | [
{
"answer_start": 118,
"text": "Belgia ja Suurbritannia"
}
] | Burundi | 2d47dff1-ab39-4c88-b4e8-888242e1e942 |
Rusizi jõe määrasid oma alade piiriks Belgia ja Saksamaa 11. augustil 1910 allkirjastatud leppega. Aastal 1924 määras Belgia ja Suurbritannia vaheline protokoll Tanganjika ja Rwanda-Urundi piiri kohal, kus praegu on Burundi, Rwanda ja Tansaania piiri kolmikpunkt Mwibu ja Kagera voolunõvade liitumiskohal. Pärast Esimest maailmasõda anti Kisaka ehk Kissaga ringkond (praegu Gisaka ringkond) Rwanda kirdeosas lühikeseks ajaks Briti mandaadi alla, et saaks rajada läbi Briti alade raudtee Ugandasse. Samuti anti Bugufi piirkond Ruvuvu ja Kagera jõe vahel praegusest Burundi-Tansaania piirist läänes Tanganjika osaks. | Milliste jõgede vaheline piirkond anti Tanganjikale? | [
{
"answer_start": 526,
"text": "Ruvuvu ja Kagera"
}
] | Burundi | acddf874-0312-4987-86ab-389e513d2335 |
Lääne poole langevad nõlvad järsult. Seal on Rusizi jõe ja Tanganjika järve vahelised kitsad madalikud, mis moodustavad Burundi madalaima osa (alla 1000 m). Need tasandikud on osa Aafrika murranguvööndist (Ida-Aafrika riftivööndist). Riigi madalaim maismaaosa ja ainus madal tasandik on 780–1000 m kõrgusel paiknev Imbo tasandik kitsa ribana riigi läänepiiril. Rusizi jõgi suubub Tanganjika järve, mille pind asub umbes 770 m kõrgusel merepinnast. Ka Tanganjika järv asub alangus. Nõlvad langevad ka lõuna poole. Kiltmaa kaguserva kõrval on veel üks kõrgem piirkond, mille nõlv laskub järsult Kumoso nõkku. | Kuidas kutsutakse Aafrika murranguvööndit teise nimega? | [
{
"answer_start": 206,
"text": "Ida-Aafrika riftivööndist"
}
] | Burundi | 81eee75a-a282-4f55-833a-82097993d9be |
Lääne poole langevad nõlvad järsult. Seal on Rusizi jõe ja Tanganjika järve vahelised kitsad madalikud, mis moodustavad Burundi madalaima osa (alla 1000 m). Need tasandikud on osa Aafrika murranguvööndist (Ida-Aafrika riftivööndist). Riigi madalaim maismaaosa ja ainus madal tasandik on 780–1000 m kõrgusel paiknev Imbo tasandik kitsa ribana riigi läänepiiril. Rusizi jõgi suubub Tanganjika järve, mille pind asub umbes 770 m kõrgusel merepinnast. Ka Tanganjika järv asub alangus. Nõlvad langevad ka lõuna poole. Kiltmaa kaguserva kõrval on veel üks kõrgem piirkond, mille nõlv laskub järsult Kumoso nõkku. | Mis kõrgusel on Burundi kõige madalam osa? | [
{
"answer_start": 287,
"text": "780–1000 m"
}
] | Burundi | 63562f88-ac7f-4a0d-98dc-a2d5181f0986 |
Lääne poole langevad nõlvad järsult. Seal on Rusizi jõe ja Tanganjika järve vahelised kitsad madalikud, mis moodustavad Burundi madalaima osa (alla 1000 m). Need tasandikud on osa Aafrika murranguvööndist (Ida-Aafrika riftivööndist). Riigi madalaim maismaaosa ja ainus madal tasandik on 780–1000 m kõrgusel paiknev Imbo tasandik kitsa ribana riigi läänepiiril. Rusizi jõgi suubub Tanganjika järve, mille pind asub umbes 770 m kõrgusel merepinnast. Ka Tanganjika järv asub alangus. Nõlvad langevad ka lõuna poole. Kiltmaa kaguserva kõrval on veel üks kõrgem piirkond, mille nõlv laskub järsult Kumoso nõkku. | Mis kõrgusel on Burundi kõige madalam osa? | [
{
"answer_start": 420,
"text": "770 m"
}
] | Burundi | 63562f88-ac7f-4a0d-98dc-a2d5181f0986 |
Lääne poole langevad nõlvad järsult. Seal on Rusizi jõe ja Tanganjika järve vahelised kitsad madalikud, mis moodustavad Burundi madalaima osa (alla 1000 m). Need tasandikud on osa Aafrika murranguvööndist (Ida-Aafrika riftivööndist). Riigi madalaim maismaaosa ja ainus madal tasandik on 780–1000 m kõrgusel paiknev Imbo tasandik kitsa ribana riigi läänepiiril. Rusizi jõgi suubub Tanganjika järve, mille pind asub umbes 770 m kõrgusel merepinnast. Ka Tanganjika järv asub alangus. Nõlvad langevad ka lõuna poole. Kiltmaa kaguserva kõrval on veel üks kõrgem piirkond, mille nõlv laskub järsult Kumoso nõkku. | Mis kõrgusel on Burundi kõige madalam osa? | [
{
"answer_start": 414,
"text": "umbes 770 m"
}
] | Burundi | 63562f88-ac7f-4a0d-98dc-a2d5181f0986 |
Lääne poole langevad nõlvad järsult. Seal on Rusizi jõe ja Tanganjika järve vahelised kitsad madalikud, mis moodustavad Burundi madalaima osa (alla 1000 m). Need tasandikud on osa Aafrika murranguvööndist (Ida-Aafrika riftivööndist). Riigi madalaim maismaaosa ja ainus madal tasandik on 780–1000 m kõrgusel paiknev Imbo tasandik kitsa ribana riigi läänepiiril. Rusizi jõgi suubub Tanganjika järve, mille pind asub umbes 770 m kõrgusel merepinnast. Ka Tanganjika järv asub alangus. Nõlvad langevad ka lõuna poole. Kiltmaa kaguserva kõrval on veel üks kõrgem piirkond, mille nõlv laskub järsult Kumoso nõkku. | Mis nime kannab Burundi ainus madal tasandik? | [
{
"answer_start": 315,
"text": "Imbo tasandik"
}
] | Burundi | 87babeee-cef7-4b22-bc1e-1ca315ce64e2 |
Lääne poole langevad nõlvad järsult. Seal on Rusizi jõe ja Tanganjika järve vahelised kitsad madalikud, mis moodustavad Burundi madalaima osa (alla 1000 m). Need tasandikud on osa Aafrika murranguvööndist (Ida-Aafrika riftivööndist). Riigi madalaim maismaaosa ja ainus madal tasandik on 780–1000 m kõrgusel paiknev Imbo tasandik kitsa ribana riigi läänepiiril. Rusizi jõgi suubub Tanganjika järve, mille pind asub umbes 770 m kõrgusel merepinnast. Ka Tanganjika järv asub alangus. Nõlvad langevad ka lõuna poole. Kiltmaa kaguserva kõrval on veel üks kõrgem piirkond, mille nõlv laskub järsult Kumoso nõkku. | Mis nime kannab Burundi ainus madal tasandik? | [
{
"answer_start": 315,
"text": "Imbo"
}
] | Burundi | 87babeee-cef7-4b22-bc1e-1ca315ce64e2 |
Lääne poole langevad nõlvad järsult. Seal on Rusizi jõe ja Tanganjika järve vahelised kitsad madalikud, mis moodustavad Burundi madalaima osa (alla 1000 m). Need tasandikud on osa Aafrika murranguvööndist (Ida-Aafrika riftivööndist). Riigi madalaim maismaaosa ja ainus madal tasandik on 780–1000 m kõrgusel paiknev Imbo tasandik kitsa ribana riigi läänepiiril. Rusizi jõgi suubub Tanganjika järve, mille pind asub umbes 770 m kõrgusel merepinnast. Ka Tanganjika järv asub alangus. Nõlvad langevad ka lõuna poole. Kiltmaa kaguserva kõrval on veel üks kõrgem piirkond, mille nõlv laskub järsult Kumoso nõkku. | Kus paikneb Tanganjika järv? | [
{
"answer_start": 472,
"text": "alangus"
}
] | Burundi | 06ac13c2-d80d-45a7-b803-ee056d05b7b0 |
Lääne poole langevad nõlvad järsult. Seal on Rusizi jõe ja Tanganjika järve vahelised kitsad madalikud, mis moodustavad Burundi madalaima osa (alla 1000 m). Need tasandikud on osa Aafrika murranguvööndist (Ida-Aafrika riftivööndist). Riigi madalaim maismaaosa ja ainus madal tasandik on 780–1000 m kõrgusel paiknev Imbo tasandik kitsa ribana riigi läänepiiril. Rusizi jõgi suubub Tanganjika järve, mille pind asub umbes 770 m kõrgusel merepinnast. Ka Tanganjika järv asub alangus. Nõlvad langevad ka lõuna poole. Kiltmaa kaguserva kõrval on veel üks kõrgem piirkond, mille nõlv laskub järsult Kumoso nõkku. | Kus paikneb Tanganjika järv? | [
{
"answer_start": 414,
"text": "umbes 770 m kõrgusel merepinnast"
}
] | Burundi | 06ac13c2-d80d-45a7-b803-ee056d05b7b0 |
Lääne poole langevad nõlvad järsult. Seal on Rusizi jõe ja Tanganjika järve vahelised kitsad madalikud, mis moodustavad Burundi madalaima osa (alla 1000 m). Need tasandikud on osa Aafrika murranguvööndist (Ida-Aafrika riftivööndist). Riigi madalaim maismaaosa ja ainus madal tasandik on 780–1000 m kõrgusel paiknev Imbo tasandik kitsa ribana riigi läänepiiril. Rusizi jõgi suubub Tanganjika järve, mille pind asub umbes 770 m kõrgusel merepinnast. Ka Tanganjika järv asub alangus. Nõlvad langevad ka lõuna poole. Kiltmaa kaguserva kõrval on veel üks kõrgem piirkond, mille nõlv laskub järsult Kumoso nõkku. | Millisesse järve voolab Rusiz? | [
{
"answer_start": 59,
"text": "Tanganjika"
}
] | Burundi | 3e767786-d5a3-4564-9677-73086b2b3416 |
Lääne poole langevad nõlvad järsult. Seal on Rusizi jõe ja Tanganjika järve vahelised kitsad madalikud, mis moodustavad Burundi madalaima osa (alla 1000 m). Need tasandikud on osa Aafrika murranguvööndist (Ida-Aafrika riftivööndist). Riigi madalaim maismaaosa ja ainus madal tasandik on 780–1000 m kõrgusel paiknev Imbo tasandik kitsa ribana riigi läänepiiril. Rusizi jõgi suubub Tanganjika järve, mille pind asub umbes 770 m kõrgusel merepinnast. Ka Tanganjika järv asub alangus. Nõlvad langevad ka lõuna poole. Kiltmaa kaguserva kõrval on veel üks kõrgem piirkond, mille nõlv laskub järsult Kumoso nõkku. | Millisesse järve voolab Rusiz? | [
{
"answer_start": 59,
"text": "Tanganjika järve"
}
] | Burundi | 3e767786-d5a3-4564-9677-73086b2b3416 |
Parlament oli varem ühekojaline Rahvuskogu (Assemblée Nationale), nüüd kahekojaline. Rahvuskogus oli varem 81 kohta, kuid 1998. aasta üleminekupõhiseaduse kohaselt (1998) suurenes see 121-le. Selle valis rahvas 5 aastaks. Valimissüsteem oli võrdeline. Ülemkoda on Senat, millel on 49 kohta. Neist 34 valib etniliselt tasakaalustatud valijameestekogu 17 provintsis. Alamkoda Rahvuskogu koosneb nüüd vähemalt 100 liikmest (pärast 2005. aasta valimisi valib rahvas 5 aastaks. Valimissüsteem on võrdeline. Kummaski kojas peab olema vähemalt 30% naisi. Rahvuskogus on hutude ja tutside proportsioon 60:40; kolm kohta on ette nähtud batvatele. | Mis rahvuse esindajaid on rahvuskogus kõige rohkem? | [
{
"answer_start": 563,
"text": "hutude"
}
] | Burundi | 147083d6-765a-436c-bc4d-8239ff6b0688 |
Parlament oli varem ühekojaline Rahvuskogu (Assemblée Nationale), nüüd kahekojaline. Rahvuskogus oli varem 81 kohta, kuid 1998. aasta üleminekupõhiseaduse kohaselt (1998) suurenes see 121-le. Selle valis rahvas 5 aastaks. Valimissüsteem oli võrdeline. Ülemkoda on Senat, millel on 49 kohta. Neist 34 valib etniliselt tasakaalustatud valijameestekogu 17 provintsis. Alamkoda Rahvuskogu koosneb nüüd vähemalt 100 liikmest (pärast 2005. aasta valimisi valib rahvas 5 aastaks. Valimissüsteem on võrdeline. Kummaski kojas peab olema vähemalt 30% naisi. Rahvuskogus on hutude ja tutside proportsioon 60:40; kolm kohta on ette nähtud batvatele. | Kuidas kutsutakse Burundi parlamendi ülemkoda? | [
{
"answer_start": 264,
"text": "Senat"
}
] | Burundi | 4cdd0624-c280-442b-9a0c-2a0003e683b8 |
Parlament oli varem ühekojaline Rahvuskogu (Assemblée Nationale), nüüd kahekojaline. Rahvuskogus oli varem 81 kohta, kuid 1998. aasta üleminekupõhiseaduse kohaselt (1998) suurenes see 121-le. Selle valis rahvas 5 aastaks. Valimissüsteem oli võrdeline. Ülemkoda on Senat, millel on 49 kohta. Neist 34 valib etniliselt tasakaalustatud valijameestekogu 17 provintsis. Alamkoda Rahvuskogu koosneb nüüd vähemalt 100 liikmest (pärast 2005. aasta valimisi valib rahvas 5 aastaks. Valimissüsteem on võrdeline. Kummaski kojas peab olema vähemalt 30% naisi. Rahvuskogus on hutude ja tutside proportsioon 60:40; kolm kohta on ette nähtud batvatele. | Kuidas kutsutakse Burundi parlamendi alamkoda? | [
{
"answer_start": 32,
"text": "Rahvuskogu"
}
] | Burundi | 7f030d1e-3325-4f24-b8d0-fc796a28d492 |
Parlament oli varem ühekojaline Rahvuskogu (Assemblée Nationale), nüüd kahekojaline. Rahvuskogus oli varem 81 kohta, kuid 1998. aasta üleminekupõhiseaduse kohaselt (1998) suurenes see 121-le. Selle valis rahvas 5 aastaks. Valimissüsteem oli võrdeline. Ülemkoda on Senat, millel on 49 kohta. Neist 34 valib etniliselt tasakaalustatud valijameestekogu 17 provintsis. Alamkoda Rahvuskogu koosneb nüüd vähemalt 100 liikmest (pärast 2005. aasta valimisi valib rahvas 5 aastaks. Valimissüsteem on võrdeline. Kummaski kojas peab olema vähemalt 30% naisi. Rahvuskogus on hutude ja tutside proportsioon 60:40; kolm kohta on ette nähtud batvatele. | Kui pikk on parlamendi valimisperiood? | [
{
"answer_start": 211,
"text": "5 aastaks"
}
] | Burundi | 29fb573d-aac9-46b0-8bcf-8b9f4db71c8f |
Parlament oli varem ühekojaline Rahvuskogu (Assemblée Nationale), nüüd kahekojaline. Rahvuskogus oli varem 81 kohta, kuid 1998. aasta üleminekupõhiseaduse kohaselt (1998) suurenes see 121-le. Selle valis rahvas 5 aastaks. Valimissüsteem oli võrdeline. Ülemkoda on Senat, millel on 49 kohta. Neist 34 valib etniliselt tasakaalustatud valijameestekogu 17 provintsis. Alamkoda Rahvuskogu koosneb nüüd vähemalt 100 liikmest (pärast 2005. aasta valimisi valib rahvas 5 aastaks. Valimissüsteem on võrdeline. Kummaski kojas peab olema vähemalt 30% naisi. Rahvuskogus on hutude ja tutside proportsioon 60:40; kolm kohta on ette nähtud batvatele. | Milline on naiste kvoot parlamendis? | [
{
"answer_start": 528,
"text": "vähemalt 30%"
}
] | Burundi | c08b0c95-e825-48c3-83ba-81fc1ecde235 |
Parlament oli varem ühekojaline Rahvuskogu (Assemblée Nationale), nüüd kahekojaline. Rahvuskogus oli varem 81 kohta, kuid 1998. aasta üleminekupõhiseaduse kohaselt (1998) suurenes see 121-le. Selle valis rahvas 5 aastaks. Valimissüsteem oli võrdeline. Ülemkoda on Senat, millel on 49 kohta. Neist 34 valib etniliselt tasakaalustatud valijameestekogu 17 provintsis. Alamkoda Rahvuskogu koosneb nüüd vähemalt 100 liikmest (pärast 2005. aasta valimisi valib rahvas 5 aastaks. Valimissüsteem on võrdeline. Kummaski kojas peab olema vähemalt 30% naisi. Rahvuskogus on hutude ja tutside proportsioon 60:40; kolm kohta on ette nähtud batvatele. | Milline on naiste kvoot parlamendis? | [
{
"answer_start": 537,
"text": "30%"
}
] | Burundi | c08b0c95-e825-48c3-83ba-81fc1ecde235 |
1990ndate algul alanud kodusõda kahjustas Burundi majanduslikku arengut tunduvalt. Turvalisuse puudumise tõttu vähenesid investeeringud mäendusse ning langes tööstus- ja põllumajandustoodang. Olukorda halvendasid veelgi 1990ndate teisel poolel kehtestatud rahvusvahelised majandussanktsioonid. Need olid suunatud peamiselt tutsidest koosneva linnaeliidi vastu, kuid koos sõjaga tõid nad kaasa suure majanduslanguse. Tekkis importkaupade nappus ja väljavedu raskenes, kuigi sanktsioonide mõju leevendas salakaubandus. Sõda naaberriigis Kongo DV-s 1990. aastate keskel tõi kaasa kaupade, sealhulgas mäendussaaduste illegaalse väljaveo sealt Burundi kaudu. | Millal puhkes Burundis kodusõda? | [
{
"answer_start": 0,
"text": "1990ndate algul"
}
] | Burundi | 9c4eef36-c5c0-4d04-afa5-cceedd0016b8 |
1990ndate algul alanud kodusõda kahjustas Burundi majanduslikku arengut tunduvalt. Turvalisuse puudumise tõttu vähenesid investeeringud mäendusse ning langes tööstus- ja põllumajandustoodang. Olukorda halvendasid veelgi 1990ndate teisel poolel kehtestatud rahvusvahelised majandussanktsioonid. Need olid suunatud peamiselt tutsidest koosneva linnaeliidi vastu, kuid koos sõjaga tõid nad kaasa suure majanduslanguse. Tekkis importkaupade nappus ja väljavedu raskenes, kuigi sanktsioonide mõju leevendas salakaubandus. Sõda naaberriigis Kongo DV-s 1990. aastate keskel tõi kaasa kaupade, sealhulgas mäendussaaduste illegaalse väljaveo sealt Burundi kaudu. | Millal lõppes Burundis rahuaeg? | [
{
"answer_start": 0,
"text": "1990ndate algul"
}
] | Burundi | 62a77acc-70d4-4f16-9547-27d7fda7b03f |
1990ndate algul alanud kodusõda kahjustas Burundi majanduslikku arengut tunduvalt. Turvalisuse puudumise tõttu vähenesid investeeringud mäendusse ning langes tööstus- ja põllumajandustoodang. Olukorda halvendasid veelgi 1990ndate teisel poolel kehtestatud rahvusvahelised majandussanktsioonid. Need olid suunatud peamiselt tutsidest koosneva linnaeliidi vastu, kuid koos sõjaga tõid nad kaasa suure majanduslanguse. Tekkis importkaupade nappus ja väljavedu raskenes, kuigi sanktsioonide mõju leevendas salakaubandus. Sõda naaberriigis Kongo DV-s 1990. aastate keskel tõi kaasa kaupade, sealhulgas mäendussaaduste illegaalse väljaveo sealt Burundi kaudu. | Kes moodustavad Burundis eliidi? | [
{
"answer_start": 323,
"text": "tutsidest"
}
] | Burundi | 614855c3-9ef4-4be5-8a23-54c818ddd4f9 |
1990ndate algul alanud kodusõda kahjustas Burundi majanduslikku arengut tunduvalt. Turvalisuse puudumise tõttu vähenesid investeeringud mäendusse ning langes tööstus- ja põllumajandustoodang. Olukorda halvendasid veelgi 1990ndate teisel poolel kehtestatud rahvusvahelised majandussanktsioonid. Need olid suunatud peamiselt tutsidest koosneva linnaeliidi vastu, kuid koos sõjaga tõid nad kaasa suure majanduslanguse. Tekkis importkaupade nappus ja väljavedu raskenes, kuigi sanktsioonide mõju leevendas salakaubandus. Sõda naaberriigis Kongo DV-s 1990. aastate keskel tõi kaasa kaupade, sealhulgas mäendussaaduste illegaalse väljaveo sealt Burundi kaudu. | Kes moodustavad Burundis eliidi? | [
{
"answer_start": 313,
"text": "peamiselt tutsidest"
}
] | Burundi | 614855c3-9ef4-4be5-8a23-54c818ddd4f9 |
1990ndate algul alanud kodusõda kahjustas Burundi majanduslikku arengut tunduvalt. Turvalisuse puudumise tõttu vähenesid investeeringud mäendusse ning langes tööstus- ja põllumajandustoodang. Olukorda halvendasid veelgi 1990ndate teisel poolel kehtestatud rahvusvahelised majandussanktsioonid. Need olid suunatud peamiselt tutsidest koosneva linnaeliidi vastu, kuid koos sõjaga tõid nad kaasa suure majanduslanguse. Tekkis importkaupade nappus ja väljavedu raskenes, kuigi sanktsioonide mõju leevendas salakaubandus. Sõda naaberriigis Kongo DV-s 1990. aastate keskel tõi kaasa kaupade, sealhulgas mäendussaaduste illegaalse väljaveo sealt Burundi kaudu. | Milline oli rahvusvaheliste sanktsioonide mõju Burundile? | [
{
"answer_start": 393,
"text": "suure majanduslanguse"
}
] | Burundi | d5225862-956d-4441-b7c4-0def7337e200 |
1990ndate algul alanud kodusõda kahjustas Burundi majanduslikku arengut tunduvalt. Turvalisuse puudumise tõttu vähenesid investeeringud mäendusse ning langes tööstus- ja põllumajandustoodang. Olukorda halvendasid veelgi 1990ndate teisel poolel kehtestatud rahvusvahelised majandussanktsioonid. Need olid suunatud peamiselt tutsidest koosneva linnaeliidi vastu, kuid koos sõjaga tõid nad kaasa suure majanduslanguse. Tekkis importkaupade nappus ja väljavedu raskenes, kuigi sanktsioonide mõju leevendas salakaubandus. Sõda naaberriigis Kongo DV-s 1990. aastate keskel tõi kaasa kaupade, sealhulgas mäendussaaduste illegaalse väljaveo sealt Burundi kaudu. | Milline oli rahvusvaheliste sanktsioonide mõju Burundile? | [
{
"answer_start": 399,
"text": "majanduslanguse"
}
] | Burundi | d5225862-956d-4441-b7c4-0def7337e200 |
1990ndate algul alanud kodusõda kahjustas Burundi majanduslikku arengut tunduvalt. Turvalisuse puudumise tõttu vähenesid investeeringud mäendusse ning langes tööstus- ja põllumajandustoodang. Olukorda halvendasid veelgi 1990ndate teisel poolel kehtestatud rahvusvahelised majandussanktsioonid. Need olid suunatud peamiselt tutsidest koosneva linnaeliidi vastu, kuid koos sõjaga tõid nad kaasa suure majanduslanguse. Tekkis importkaupade nappus ja väljavedu raskenes, kuigi sanktsioonide mõju leevendas salakaubandus. Sõda naaberriigis Kongo DV-s 1990. aastate keskel tõi kaasa kaupade, sealhulgas mäendussaaduste illegaalse väljaveo sealt Burundi kaudu. | Milline oli rahvusvaheliste sanktsioonide mõju Burundile? | [
{
"answer_start": 416,
"text": "Tekkis importkaupade nappus ja väljavedu raskenes"
}
] | Burundi | d5225862-956d-4441-b7c4-0def7337e200 |
1990ndate algul alanud kodusõda kahjustas Burundi majanduslikku arengut tunduvalt. Turvalisuse puudumise tõttu vähenesid investeeringud mäendusse ning langes tööstus- ja põllumajandustoodang. Olukorda halvendasid veelgi 1990ndate teisel poolel kehtestatud rahvusvahelised majandussanktsioonid. Need olid suunatud peamiselt tutsidest koosneva linnaeliidi vastu, kuid koos sõjaga tõid nad kaasa suure majanduslanguse. Tekkis importkaupade nappus ja väljavedu raskenes, kuigi sanktsioonide mõju leevendas salakaubandus. Sõda naaberriigis Kongo DV-s 1990. aastate keskel tõi kaasa kaupade, sealhulgas mäendussaaduste illegaalse väljaveo sealt Burundi kaudu. | Milline oli rahvusvaheliste sanktsioonide mõju Burundile? | [
{
"answer_start": 416,
"text": "Tekkis importkaupade nappus"
}
] | Burundi | d5225862-956d-4441-b7c4-0def7337e200 |
1990ndate algul alanud kodusõda kahjustas Burundi majanduslikku arengut tunduvalt. Turvalisuse puudumise tõttu vähenesid investeeringud mäendusse ning langes tööstus- ja põllumajandustoodang. Olukorda halvendasid veelgi 1990ndate teisel poolel kehtestatud rahvusvahelised majandussanktsioonid. Need olid suunatud peamiselt tutsidest koosneva linnaeliidi vastu, kuid koos sõjaga tõid nad kaasa suure majanduslanguse. Tekkis importkaupade nappus ja väljavedu raskenes, kuigi sanktsioonide mõju leevendas salakaubandus. Sõda naaberriigis Kongo DV-s 1990. aastate keskel tõi kaasa kaupade, sealhulgas mäendussaaduste illegaalse väljaveo sealt Burundi kaudu. | Milline oli rahvusvaheliste sanktsioonide mõju Burundile? | [
{
"answer_start": 423,
"text": "importkaupade nappus ja väljavedu raskenes"
}
] | Burundi | d5225862-956d-4441-b7c4-0def7337e200 |
1990ndate algul alanud kodusõda kahjustas Burundi majanduslikku arengut tunduvalt. Turvalisuse puudumise tõttu vähenesid investeeringud mäendusse ning langes tööstus- ja põllumajandustoodang. Olukorda halvendasid veelgi 1990ndate teisel poolel kehtestatud rahvusvahelised majandussanktsioonid. Need olid suunatud peamiselt tutsidest koosneva linnaeliidi vastu, kuid koos sõjaga tõid nad kaasa suure majanduslanguse. Tekkis importkaupade nappus ja väljavedu raskenes, kuigi sanktsioonide mõju leevendas salakaubandus. Sõda naaberriigis Kongo DV-s 1990. aastate keskel tõi kaasa kaupade, sealhulgas mäendussaaduste illegaalse väljaveo sealt Burundi kaudu. | Mis riigi kaupu veeti salaja läbi Burundi välja? | [
{
"answer_start": 535,
"text": "Kongo DV-s"
}
] | Burundi | f86786b7-f294-4f61-9f1f-f79aaa336928 |
1990ndate algul alanud kodusõda kahjustas Burundi majanduslikku arengut tunduvalt. Turvalisuse puudumise tõttu vähenesid investeeringud mäendusse ning langes tööstus- ja põllumajandustoodang. Olukorda halvendasid veelgi 1990ndate teisel poolel kehtestatud rahvusvahelised majandussanktsioonid. Need olid suunatud peamiselt tutsidest koosneva linnaeliidi vastu, kuid koos sõjaga tõid nad kaasa suure majanduslanguse. Tekkis importkaupade nappus ja väljavedu raskenes, kuigi sanktsioonide mõju leevendas salakaubandus. Sõda naaberriigis Kongo DV-s 1990. aastate keskel tõi kaasa kaupade, sealhulgas mäendussaaduste illegaalse väljaveo sealt Burundi kaudu. | Mis riigi kaupu veeti salaja läbi Burundi välja? | [
{
"answer_start": 522,
"text": "naaberriigis Kongo DV-s"
}
] | Burundi | f86786b7-f294-4f61-9f1f-f79aaa336928 |
1990ndate algul alanud kodusõda kahjustas Burundi majanduslikku arengut tunduvalt. Turvalisuse puudumise tõttu vähenesid investeeringud mäendusse ning langes tööstus- ja põllumajandustoodang. Olukorda halvendasid veelgi 1990ndate teisel poolel kehtestatud rahvusvahelised majandussanktsioonid. Need olid suunatud peamiselt tutsidest koosneva linnaeliidi vastu, kuid koos sõjaga tõid nad kaasa suure majanduslanguse. Tekkis importkaupade nappus ja väljavedu raskenes, kuigi sanktsioonide mõju leevendas salakaubandus. Sõda naaberriigis Kongo DV-s 1990. aastate keskel tõi kaasa kaupade, sealhulgas mäendussaaduste illegaalse väljaveo sealt Burundi kaudu. | Mis riigi kaupu veeti salaja läbi Burundi välja? | [
{
"answer_start": 535,
"text": "Kongo"
}
] | Burundi | f86786b7-f294-4f61-9f1f-f79aaa336928 |
Tähtsamad ekspordikultuurid on kohv ja tee. 1980ndate lõpus muutus oluliseks ekspordiartikliks puuvill, kuid 1990ndate keskel selle tootmine langes järsult. Ka suhkrut jääb ekspordiks veidi üle. Suurema osa kohvist moodustab araabika. Kohvi kasvatab umbes miljon väiketalupoega. 2000. aastal moodustas kohv umbes 70% riigi ekspordituludest, tee umbes 25%. Tootmine, eriti kohvitootmine on 1990. aastate algusest tugevasti kõikunud, põhjuseks kodusõda ja maailmaturuhindade kõikumine. 1990ndate teisel poolel kahjustasid kohvi tootmist ka majandussanktsioonid, kuigi kohvi veeti välja ka salakaubana. 1999. aastal moodustasid kohvitulud veel ainult 30 miljonit USA dollarit. Peale sõja vähendas tootmist ka põud. | Millega Burundi väliskaubanduses kõige rohkem tulu teenib? | [
{
"answer_start": 31,
"text": "kohv"
}
] | Burundi | bb23fcbe-73a7-48ab-882b-6199abe7cf16 |
Tähtsamad ekspordikultuurid on kohv ja tee. 1980ndate lõpus muutus oluliseks ekspordiartikliks puuvill, kuid 1990ndate keskel selle tootmine langes järsult. Ka suhkrut jääb ekspordiks veidi üle. Suurema osa kohvist moodustab araabika. Kohvi kasvatab umbes miljon väiketalupoega. 2000. aastal moodustas kohv umbes 70% riigi ekspordituludest, tee umbes 25%. Tootmine, eriti kohvitootmine on 1990. aastate algusest tugevasti kõikunud, põhjuseks kodusõda ja maailmaturuhindade kõikumine. 1990ndate teisel poolel kahjustasid kohvi tootmist ka majandussanktsioonid, kuigi kohvi veeti välja ka salakaubana. 1999. aastal moodustasid kohvitulud veel ainult 30 miljonit USA dollarit. Peale sõja vähendas tootmist ka põud. | Milline on Burundi levinuim kohvisort? | [
{
"answer_start": 225,
"text": "araabika"
}
] | Burundi | 306499da-1245-4f34-b0af-d91f0a66d66d |
Tähtsamad ekspordikultuurid on kohv ja tee. 1980ndate lõpus muutus oluliseks ekspordiartikliks puuvill, kuid 1990ndate keskel selle tootmine langes järsult. Ka suhkrut jääb ekspordiks veidi üle. Suurema osa kohvist moodustab araabika. Kohvi kasvatab umbes miljon väiketalupoega. 2000. aastal moodustas kohv umbes 70% riigi ekspordituludest, tee umbes 25%. Tootmine, eriti kohvitootmine on 1990. aastate algusest tugevasti kõikunud, põhjuseks kodusõda ja maailmaturuhindade kõikumine. 1990ndate teisel poolel kahjustasid kohvi tootmist ka majandussanktsioonid, kuigi kohvi veeti välja ka salakaubana. 1999. aastal moodustasid kohvitulud veel ainult 30 miljonit USA dollarit. Peale sõja vähendas tootmist ka põud. | Mis on mõjutanud Burundi kohvitoodangu suurust? | [
{
"answer_start": 442,
"text": "kodusõda ja maailmaturuhindade kõikumine"
}
] | Burundi | c5adfb41-548d-489d-b88a-cfd48a1a0c29 |
Tähtsamad ekspordikultuurid on kohv ja tee. 1980ndate lõpus muutus oluliseks ekspordiartikliks puuvill, kuid 1990ndate keskel selle tootmine langes järsult. Ka suhkrut jääb ekspordiks veidi üle. Suurema osa kohvist moodustab araabika. Kohvi kasvatab umbes miljon väiketalupoega. 2000. aastal moodustas kohv umbes 70% riigi ekspordituludest, tee umbes 25%. Tootmine, eriti kohvitootmine on 1990. aastate algusest tugevasti kõikunud, põhjuseks kodusõda ja maailmaturuhindade kõikumine. 1990ndate teisel poolel kahjustasid kohvi tootmist ka majandussanktsioonid, kuigi kohvi veeti välja ka salakaubana. 1999. aastal moodustasid kohvitulud veel ainult 30 miljonit USA dollarit. Peale sõja vähendas tootmist ka põud. | Mis on mõjutanud Burundi kohvitoodangu suurust? | [
{
"answer_start": 442,
"text": "kodusõda"
}
] | Burundi | c5adfb41-548d-489d-b88a-cfd48a1a0c29 |
Tähtsamad ekspordikultuurid on kohv ja tee. 1980ndate lõpus muutus oluliseks ekspordiartikliks puuvill, kuid 1990ndate keskel selle tootmine langes järsult. Ka suhkrut jääb ekspordiks veidi üle. Suurema osa kohvist moodustab araabika. Kohvi kasvatab umbes miljon väiketalupoega. 2000. aastal moodustas kohv umbes 70% riigi ekspordituludest, tee umbes 25%. Tootmine, eriti kohvitootmine on 1990. aastate algusest tugevasti kõikunud, põhjuseks kodusõda ja maailmaturuhindade kõikumine. 1990ndate teisel poolel kahjustasid kohvi tootmist ka majandussanktsioonid, kuigi kohvi veeti välja ka salakaubana. 1999. aastal moodustasid kohvitulud veel ainult 30 miljonit USA dollarit. Peale sõja vähendas tootmist ka põud. | Kuidas eksporditi kohvi sanktsioonide ajal? | [
{
"answer_start": 587,
"text": "salakaubana"
}
] | Burundi | e70b2c6d-4fee-4df1-b254-ae99b95aa1bd |
Tähtsamad ekspordikultuurid on kohv ja tee. 1980ndate lõpus muutus oluliseks ekspordiartikliks puuvill, kuid 1990ndate keskel selle tootmine langes järsult. Ka suhkrut jääb ekspordiks veidi üle. Suurema osa kohvist moodustab araabika. Kohvi kasvatab umbes miljon väiketalupoega. 2000. aastal moodustas kohv umbes 70% riigi ekspordituludest, tee umbes 25%. Tootmine, eriti kohvitootmine on 1990. aastate algusest tugevasti kõikunud, põhjuseks kodusõda ja maailmaturuhindade kõikumine. 1990ndate teisel poolel kahjustasid kohvi tootmist ka majandussanktsioonid, kuigi kohvi veeti välja ka salakaubana. 1999. aastal moodustasid kohvitulud veel ainult 30 miljonit USA dollarit. Peale sõja vähendas tootmist ka põud. | Kui palju inimesi on Burundis kohvitootmisega hõivatud? | [
{
"answer_start": 250,
"text": "umbes miljon"
}
] | Burundi | 60820b6c-16af-471a-a63e-bab741264cf6 |
Tähtsamad ekspordikultuurid on kohv ja tee. 1980ndate lõpus muutus oluliseks ekspordiartikliks puuvill, kuid 1990ndate keskel selle tootmine langes järsult. Ka suhkrut jääb ekspordiks veidi üle. Suurema osa kohvist moodustab araabika. Kohvi kasvatab umbes miljon väiketalupoega. 2000. aastal moodustas kohv umbes 70% riigi ekspordituludest, tee umbes 25%. Tootmine, eriti kohvitootmine on 1990. aastate algusest tugevasti kõikunud, põhjuseks kodusõda ja maailmaturuhindade kõikumine. 1990ndate teisel poolel kahjustasid kohvi tootmist ka majandussanktsioonid, kuigi kohvi veeti välja ka salakaubana. 1999. aastal moodustasid kohvitulud veel ainult 30 miljonit USA dollarit. Peale sõja vähendas tootmist ka põud. | Kui palju inimesi on Burundis kohvitootmisega hõivatud? | [
{
"answer_start": 256,
"text": "miljon"
}
] | Burundi | 60820b6c-16af-471a-a63e-bab741264cf6 |
Hiljutise ajani valitses arvamus, et sajandeid tagasi vallutasid riigi kõigepealt hutud (4.–7. sajandil pKr), siis tutsid (14.–17. sajandil), kusjuures viimased saabusid kahe lainena praeguse Etioopia või Egiptuse alalt, ning viimastest moodustusid kaks omavahel vaenujalal olevat tutside rühma; pärast tutside saabumist kujunes ka ühine rundi keel. See seisukoht kujunes 19. sajandi lõpul. 1990ndate algul levis seisukoht, et hutude ja tutside vahel puuduvad etnilised erinevused ning need postuleeriti alles koloniaalajal. Uuema seisukoha järgi on need kaks rühma algselt nimetatud erineva sotsiaalse staatuse järgi (tutsi tähendab 'veisterikas' ja hutu 'allutatud') ning pärast nimede saamist hakkasid need rühmad eralduma, omavahelised abielud muutusid harvaks ja nõnda kujunes erinev genofond, mis avaldub ka välimuses. On olemas ka arvamus, et hutud ja tutsud võivad küll olla eri päritolu, kuid praegune grupikuuluvus ei ole etnilise iseloomuga. | Kust arvati, et tutsid Burundi aladele tulid? | [
{
"answer_start": 183,
"text": "praeguse Etioopia või Egiptuse alalt"
}
] | Burundi | 8a66a77b-608c-4776-8e97-a6139f453f0c |
Hiljutise ajani valitses arvamus, et sajandeid tagasi vallutasid riigi kõigepealt hutud (4.–7. sajandil pKr), siis tutsid (14.–17. sajandil), kusjuures viimased saabusid kahe lainena praeguse Etioopia või Egiptuse alalt, ning viimastest moodustusid kaks omavahel vaenujalal olevat tutside rühma; pärast tutside saabumist kujunes ka ühine rundi keel. See seisukoht kujunes 19. sajandi lõpul. 1990ndate algul levis seisukoht, et hutude ja tutside vahel puuduvad etnilised erinevused ning need postuleeriti alles koloniaalajal. Uuema seisukoha järgi on need kaks rühma algselt nimetatud erineva sotsiaalse staatuse järgi (tutsi tähendab 'veisterikas' ja hutu 'allutatud') ning pärast nimede saamist hakkasid need rühmad eralduma, omavahelised abielud muutusid harvaks ja nõnda kujunes erinev genofond, mis avaldub ka välimuses. On olemas ka arvamus, et hutud ja tutsud võivad küll olla eri päritolu, kuid praegune grupikuuluvus ei ole etnilise iseloomuga. | Kust arvati, et tutsid Burundi aladele tulid? | [
{
"answer_start": 192,
"text": "Etioopia või Egiptuse alalt"
}
] | Burundi | 8a66a77b-608c-4776-8e97-a6139f453f0c |
Hiljutise ajani valitses arvamus, et sajandeid tagasi vallutasid riigi kõigepealt hutud (4.–7. sajandil pKr), siis tutsid (14.–17. sajandil), kusjuures viimased saabusid kahe lainena praeguse Etioopia või Egiptuse alalt, ning viimastest moodustusid kaks omavahel vaenujalal olevat tutside rühma; pärast tutside saabumist kujunes ka ühine rundi keel. See seisukoht kujunes 19. sajandi lõpul. 1990ndate algul levis seisukoht, et hutude ja tutside vahel puuduvad etnilised erinevused ning need postuleeriti alles koloniaalajal. Uuema seisukoha järgi on need kaks rühma algselt nimetatud erineva sotsiaalse staatuse järgi (tutsi tähendab 'veisterikas' ja hutu 'allutatud') ning pärast nimede saamist hakkasid need rühmad eralduma, omavahelised abielud muutusid harvaks ja nõnda kujunes erinev genofond, mis avaldub ka välimuses. On olemas ka arvamus, et hutud ja tutsud võivad küll olla eri päritolu, kuid praegune grupikuuluvus ei ole etnilise iseloomuga. | Kust arvati, et tutsid Burundi aladele tulid? | [
{
"answer_start": 192,
"text": "Etioopia või Egiptuse"
}
] | Burundi | 8a66a77b-608c-4776-8e97-a6139f453f0c |
Hiljutise ajani valitses arvamus, et sajandeid tagasi vallutasid riigi kõigepealt hutud (4.–7. sajandil pKr), siis tutsid (14.–17. sajandil), kusjuures viimased saabusid kahe lainena praeguse Etioopia või Egiptuse alalt, ning viimastest moodustusid kaks omavahel vaenujalal olevat tutside rühma; pärast tutside saabumist kujunes ka ühine rundi keel. See seisukoht kujunes 19. sajandi lõpul. 1990ndate algul levis seisukoht, et hutude ja tutside vahel puuduvad etnilised erinevused ning need postuleeriti alles koloniaalajal. Uuema seisukoha järgi on need kaks rühma algselt nimetatud erineva sotsiaalse staatuse järgi (tutsi tähendab 'veisterikas' ja hutu 'allutatud') ning pärast nimede saamist hakkasid need rühmad eralduma, omavahelised abielud muutusid harvaks ja nõnda kujunes erinev genofond, mis avaldub ka välimuses. On olemas ka arvamus, et hutud ja tutsud võivad küll olla eri päritolu, kuid praegune grupikuuluvus ei ole etnilise iseloomuga. | Mille alusel hakati hutusid ja tutse esmalt eristama? | [
{
"answer_start": 592,
"text": "sotsiaalse staatuse järgi"
}
] | Burundi | 58c7cabc-1aeb-42ff-84f9-50e398d73449 |
Hiljutise ajani valitses arvamus, et sajandeid tagasi vallutasid riigi kõigepealt hutud (4.–7. sajandil pKr), siis tutsid (14.–17. sajandil), kusjuures viimased saabusid kahe lainena praeguse Etioopia või Egiptuse alalt, ning viimastest moodustusid kaks omavahel vaenujalal olevat tutside rühma; pärast tutside saabumist kujunes ka ühine rundi keel. See seisukoht kujunes 19. sajandi lõpul. 1990ndate algul levis seisukoht, et hutude ja tutside vahel puuduvad etnilised erinevused ning need postuleeriti alles koloniaalajal. Uuema seisukoha järgi on need kaks rühma algselt nimetatud erineva sotsiaalse staatuse järgi (tutsi tähendab 'veisterikas' ja hutu 'allutatud') ning pärast nimede saamist hakkasid need rühmad eralduma, omavahelised abielud muutusid harvaks ja nõnda kujunes erinev genofond, mis avaldub ka välimuses. On olemas ka arvamus, et hutud ja tutsud võivad küll olla eri päritolu, kuid praegune grupikuuluvus ei ole etnilise iseloomuga. | Mille alusel hakati hutusid ja tutse esmalt eristama? | [
{
"answer_start": 592,
"text": "sotsiaalse staatuse"
}
] | Burundi | 58c7cabc-1aeb-42ff-84f9-50e398d73449 |
Hiljutise ajani valitses arvamus, et sajandeid tagasi vallutasid riigi kõigepealt hutud (4.–7. sajandil pKr), siis tutsid (14.–17. sajandil), kusjuures viimased saabusid kahe lainena praeguse Etioopia või Egiptuse alalt, ning viimastest moodustusid kaks omavahel vaenujalal olevat tutside rühma; pärast tutside saabumist kujunes ka ühine rundi keel. See seisukoht kujunes 19. sajandi lõpul. 1990ndate algul levis seisukoht, et hutude ja tutside vahel puuduvad etnilised erinevused ning need postuleeriti alles koloniaalajal. Uuema seisukoha järgi on need kaks rühma algselt nimetatud erineva sotsiaalse staatuse järgi (tutsi tähendab 'veisterikas' ja hutu 'allutatud') ning pärast nimede saamist hakkasid need rühmad eralduma, omavahelised abielud muutusid harvaks ja nõnda kujunes erinev genofond, mis avaldub ka välimuses. On olemas ka arvamus, et hutud ja tutsud võivad küll olla eri päritolu, kuid praegune grupikuuluvus ei ole etnilise iseloomuga. | Mille alusel hakati hutusid ja tutse esmalt eristama? | [
{
"answer_start": 584,
"text": "erineva sotsiaalse staatuse järgi"
}
] | Burundi | 58c7cabc-1aeb-42ff-84f9-50e398d73449 |
Hiljutise ajani valitses arvamus, et sajandeid tagasi vallutasid riigi kõigepealt hutud (4.–7. sajandil pKr), siis tutsid (14.–17. sajandil), kusjuures viimased saabusid kahe lainena praeguse Etioopia või Egiptuse alalt, ning viimastest moodustusid kaks omavahel vaenujalal olevat tutside rühma; pärast tutside saabumist kujunes ka ühine rundi keel. See seisukoht kujunes 19. sajandi lõpul. 1990ndate algul levis seisukoht, et hutude ja tutside vahel puuduvad etnilised erinevused ning need postuleeriti alles koloniaalajal. Uuema seisukoha järgi on need kaks rühma algselt nimetatud erineva sotsiaalse staatuse järgi (tutsi tähendab 'veisterikas' ja hutu 'allutatud') ning pärast nimede saamist hakkasid need rühmad eralduma, omavahelised abielud muutusid harvaks ja nõnda kujunes erinev genofond, mis avaldub ka välimuses. On olemas ka arvamus, et hutud ja tutsud võivad küll olla eri päritolu, kuid praegune grupikuuluvus ei ole etnilise iseloomuga. | Mille alusel hakati hutusid ja tutse esmalt eristama? | [
{
"answer_start": 584,
"text": "erineva sotsiaalse staatuse"
}
] | Burundi | 58c7cabc-1aeb-42ff-84f9-50e398d73449 |
Hiljutise ajani valitses arvamus, et sajandeid tagasi vallutasid riigi kõigepealt hutud (4.–7. sajandil pKr), siis tutsid (14.–17. sajandil), kusjuures viimased saabusid kahe lainena praeguse Etioopia või Egiptuse alalt, ning viimastest moodustusid kaks omavahel vaenujalal olevat tutside rühma; pärast tutside saabumist kujunes ka ühine rundi keel. See seisukoht kujunes 19. sajandi lõpul. 1990ndate algul levis seisukoht, et hutude ja tutside vahel puuduvad etnilised erinevused ning need postuleeriti alles koloniaalajal. Uuema seisukoha järgi on need kaks rühma algselt nimetatud erineva sotsiaalse staatuse järgi (tutsi tähendab 'veisterikas' ja hutu 'allutatud') ning pärast nimede saamist hakkasid need rühmad eralduma, omavahelised abielud muutusid harvaks ja nõnda kujunes erinev genofond, mis avaldub ka välimuses. On olemas ka arvamus, et hutud ja tutsud võivad küll olla eri päritolu, kuid praegune grupikuuluvus ei ole etnilise iseloomuga. | Mis on sõna "hutu" tähendus? | [
{
"answer_start": 657,
"text": "allutatud"
}
] | Burundi | a97845f2-d7a5-41df-aafc-931b30009f1d |
Hiljutise ajani valitses arvamus, et sajandeid tagasi vallutasid riigi kõigepealt hutud (4.–7. sajandil pKr), siis tutsid (14.–17. sajandil), kusjuures viimased saabusid kahe lainena praeguse Etioopia või Egiptuse alalt, ning viimastest moodustusid kaks omavahel vaenujalal olevat tutside rühma; pärast tutside saabumist kujunes ka ühine rundi keel. See seisukoht kujunes 19. sajandi lõpul. 1990ndate algul levis seisukoht, et hutude ja tutside vahel puuduvad etnilised erinevused ning need postuleeriti alles koloniaalajal. Uuema seisukoha järgi on need kaks rühma algselt nimetatud erineva sotsiaalse staatuse järgi (tutsi tähendab 'veisterikas' ja hutu 'allutatud') ning pärast nimede saamist hakkasid need rühmad eralduma, omavahelised abielud muutusid harvaks ja nõnda kujunes erinev genofond, mis avaldub ka välimuses. On olemas ka arvamus, et hutud ja tutsud võivad küll olla eri päritolu, kuid praegune grupikuuluvus ei ole etnilise iseloomuga. | Millal arvati, et hutud Burundi vallutasid? | [
{
"answer_start": 89,
"text": "4.–7. sajandil pKr"
}
] | Burundi | 214c4514-9f31-4817-b648-501c27d7cecb |
Hiljutise ajani valitses arvamus, et sajandeid tagasi vallutasid riigi kõigepealt hutud (4.–7. sajandil pKr), siis tutsid (14.–17. sajandil), kusjuures viimased saabusid kahe lainena praeguse Etioopia või Egiptuse alalt, ning viimastest moodustusid kaks omavahel vaenujalal olevat tutside rühma; pärast tutside saabumist kujunes ka ühine rundi keel. See seisukoht kujunes 19. sajandi lõpul. 1990ndate algul levis seisukoht, et hutude ja tutside vahel puuduvad etnilised erinevused ning need postuleeriti alles koloniaalajal. Uuema seisukoha järgi on need kaks rühma algselt nimetatud erineva sotsiaalse staatuse järgi (tutsi tähendab 'veisterikas' ja hutu 'allutatud') ning pärast nimede saamist hakkasid need rühmad eralduma, omavahelised abielud muutusid harvaks ja nõnda kujunes erinev genofond, mis avaldub ka välimuses. On olemas ka arvamus, et hutud ja tutsud võivad küll olla eri päritolu, kuid praegune grupikuuluvus ei ole etnilise iseloomuga. | Mitmes osas arvati, et tutsid Burundisse saabusid? | [
{
"answer_start": 170,
"text": "kahe lainena"
}
] | Burundi | d24493b5-d4a1-44a2-a1e3-acf366ec4f60 |
Hiljutise ajani valitses arvamus, et sajandeid tagasi vallutasid riigi kõigepealt hutud (4.–7. sajandil pKr), siis tutsid (14.–17. sajandil), kusjuures viimased saabusid kahe lainena praeguse Etioopia või Egiptuse alalt, ning viimastest moodustusid kaks omavahel vaenujalal olevat tutside rühma; pärast tutside saabumist kujunes ka ühine rundi keel. See seisukoht kujunes 19. sajandi lõpul. 1990ndate algul levis seisukoht, et hutude ja tutside vahel puuduvad etnilised erinevused ning need postuleeriti alles koloniaalajal. Uuema seisukoha järgi on need kaks rühma algselt nimetatud erineva sotsiaalse staatuse järgi (tutsi tähendab 'veisterikas' ja hutu 'allutatud') ning pärast nimede saamist hakkasid need rühmad eralduma, omavahelised abielud muutusid harvaks ja nõnda kujunes erinev genofond, mis avaldub ka välimuses. On olemas ka arvamus, et hutud ja tutsud võivad küll olla eri päritolu, kuid praegune grupikuuluvus ei ole etnilise iseloomuga. | Mitmes osas arvati, et tutsid Burundisse saabusid? | [
{
"answer_start": 170,
"text": "kahe"
}
] | Burundi | d24493b5-d4a1-44a2-a1e3-acf366ec4f60 |
Burundi oli 16. sajandil kuningriik (Burundi kuningriik). Burundi kuningas (mwami) oli 300 tutside sugukonnast koosneva ülikkonna (gwana) eesotsas. Ülikud nõudsid põlluharijatelt ja karjakasvatajatelt andamit või maksu. Kohalikul tasandil olid ülikud kuningast üsna sõltumatud. Õigused kuningaseisusele olid ainult neljal sugukonnal: Bataga sugukonnal (kuninganimi Mutaga), Bezi sugukonnal (kuninganimi Mwezi), Bambutsa sugukonnal (kuninganimi Mwambutsa) ja Batare sugukonnal (kuninganimi Ntare). Ülikkonnast allpool olid tavalised tutsid. Ainult tutsidel oli õigus omada maad ja veiseid. Hutud, kes moodustasid alama seisuse, harisid maad. Arvukate segaabielude tõttu hutude ja tutside vahel kujunes etniline kuuluvus sajandite pikku eluhoiaku küsimuseks: karjakasvatajaid peeti tutsideks, põlluharijaid hutudeks. Mõlemad kõnelesid rundi keelt. | Kuidas kutsuti Burundi kuningat? | [
{
"answer_start": 76,
"text": "mwami"
}
] | Burundi | 87bc4470-3352-4c2b-ac83-84897b5e6957 |
Burundi oli 16. sajandil kuningriik (Burundi kuningriik). Burundi kuningas (mwami) oli 300 tutside sugukonnast koosneva ülikkonna (gwana) eesotsas. Ülikud nõudsid põlluharijatelt ja karjakasvatajatelt andamit või maksu. Kohalikul tasandil olid ülikud kuningast üsna sõltumatud. Õigused kuningaseisusele olid ainult neljal sugukonnal: Bataga sugukonnal (kuninganimi Mutaga), Bezi sugukonnal (kuninganimi Mwezi), Bambutsa sugukonnal (kuninganimi Mwambutsa) ja Batare sugukonnal (kuninganimi Ntare). Ülikkonnast allpool olid tavalised tutsid. Ainult tutsidel oli õigus omada maad ja veiseid. Hutud, kes moodustasid alama seisuse, harisid maad. Arvukate segaabielude tõttu hutude ja tutside vahel kujunes etniline kuuluvus sajandite pikku eluhoiaku küsimuseks: karjakasvatajaid peeti tutsideks, põlluharijaid hutudeks. Mõlemad kõnelesid rundi keelt. | Mis rahvusest olid ülikud? | [
{
"answer_start": 91,
"text": "tutside"
}
] | Burundi | fb81ce42-ca32-4392-ab32-a50e16cd0c50 |
Burundi oli 16. sajandil kuningriik (Burundi kuningriik). Burundi kuningas (mwami) oli 300 tutside sugukonnast koosneva ülikkonna (gwana) eesotsas. Ülikud nõudsid põlluharijatelt ja karjakasvatajatelt andamit või maksu. Kohalikul tasandil olid ülikud kuningast üsna sõltumatud. Õigused kuningaseisusele olid ainult neljal sugukonnal: Bataga sugukonnal (kuninganimi Mutaga), Bezi sugukonnal (kuninganimi Mwezi), Bambutsa sugukonnal (kuninganimi Mwambutsa) ja Batare sugukonnal (kuninganimi Ntare). Ülikkonnast allpool olid tavalised tutsid. Ainult tutsidel oli õigus omada maad ja veiseid. Hutud, kes moodustasid alama seisuse, harisid maad. Arvukate segaabielude tõttu hutude ja tutside vahel kujunes etniline kuuluvus sajandite pikku eluhoiaku küsimuseks: karjakasvatajaid peeti tutsideks, põlluharijaid hutudeks. Mõlemad kõnelesid rundi keelt. | Mis rahvusest olid ülikud? | [
{
"answer_start": 91,
"text": "tutside sugukonnast"
}
] | Burundi | fb81ce42-ca32-4392-ab32-a50e16cd0c50 |
Burundi oli 16. sajandil kuningriik (Burundi kuningriik). Burundi kuningas (mwami) oli 300 tutside sugukonnast koosneva ülikkonna (gwana) eesotsas. Ülikud nõudsid põlluharijatelt ja karjakasvatajatelt andamit või maksu. Kohalikul tasandil olid ülikud kuningast üsna sõltumatud. Õigused kuningaseisusele olid ainult neljal sugukonnal: Bataga sugukonnal (kuninganimi Mutaga), Bezi sugukonnal (kuninganimi Mwezi), Bambutsa sugukonnal (kuninganimi Mwambutsa) ja Batare sugukonnal (kuninganimi Ntare). Ülikkonnast allpool olid tavalised tutsid. Ainult tutsidel oli õigus omada maad ja veiseid. Hutud, kes moodustasid alama seisuse, harisid maad. Arvukate segaabielude tõttu hutude ja tutside vahel kujunes etniline kuuluvus sajandite pikku eluhoiaku küsimuseks: karjakasvatajaid peeti tutsideks, põlluharijaid hutudeks. Mõlemad kõnelesid rundi keelt. | Millal valitses Burundit kuningas? | [
{
"answer_start": 12,
"text": "16. sajandil"
}
] | Burundi | f13febae-16e8-4c8c-816c-3c47885938b7 |
Burundi oli 16. sajandil kuningriik (Burundi kuningriik). Burundi kuningas (mwami) oli 300 tutside sugukonnast koosneva ülikkonna (gwana) eesotsas. Ülikud nõudsid põlluharijatelt ja karjakasvatajatelt andamit või maksu. Kohalikul tasandil olid ülikud kuningast üsna sõltumatud. Õigused kuningaseisusele olid ainult neljal sugukonnal: Bataga sugukonnal (kuninganimi Mutaga), Bezi sugukonnal (kuninganimi Mwezi), Bambutsa sugukonnal (kuninganimi Mwambutsa) ja Batare sugukonnal (kuninganimi Ntare). Ülikkonnast allpool olid tavalised tutsid. Ainult tutsidel oli õigus omada maad ja veiseid. Hutud, kes moodustasid alama seisuse, harisid maad. Arvukate segaabielude tõttu hutude ja tutside vahel kujunes etniline kuuluvus sajandite pikku eluhoiaku küsimuseks: karjakasvatajaid peeti tutsideks, põlluharijaid hutudeks. Mõlemad kõnelesid rundi keelt. | Mis põhjusel hakkasid hutud ja tutsid segunema? | [
{
"answer_start": 641,
"text": "Arvukate segaabielude tõttu"
}
] | Burundi | 97ad7cfe-3765-40ea-8914-fdfc4812a086 |
Burundi oli 16. sajandil kuningriik (Burundi kuningriik). Burundi kuningas (mwami) oli 300 tutside sugukonnast koosneva ülikkonna (gwana) eesotsas. Ülikud nõudsid põlluharijatelt ja karjakasvatajatelt andamit või maksu. Kohalikul tasandil olid ülikud kuningast üsna sõltumatud. Õigused kuningaseisusele olid ainult neljal sugukonnal: Bataga sugukonnal (kuninganimi Mutaga), Bezi sugukonnal (kuninganimi Mwezi), Bambutsa sugukonnal (kuninganimi Mwambutsa) ja Batare sugukonnal (kuninganimi Ntare). Ülikkonnast allpool olid tavalised tutsid. Ainult tutsidel oli õigus omada maad ja veiseid. Hutud, kes moodustasid alama seisuse, harisid maad. Arvukate segaabielude tõttu hutude ja tutside vahel kujunes etniline kuuluvus sajandite pikku eluhoiaku küsimuseks: karjakasvatajaid peeti tutsideks, põlluharijaid hutudeks. Mõlemad kõnelesid rundi keelt. | Milliseid loomi tohtisid pidada ainult tutsid? | [
{
"answer_start": 580,
"text": "veiseid"
}
] | Burundi | 82faff90-52c6-4c03-9ef3-2f2b4ef2fe23 |
Pärast Teist maailmasõda sai Ruanda-Urundist 13. detsembril 1946 ÜRO hooldusterritoorium Belgia halduses. 1948 lubas Belgia tekkida võistlevatel parteidel. Kohalikel valimistel võitsid 1953 hutude parteid, piirkondlikel valimistel tutside parteid. See viis tutside ja hutude võõrdumiseni, sest viimased tundsid end endiselt rõhututena. Alates septembrist 1959 loodi arvukalt parteisid, mis järgisid etnilisi või sugukonnapiire. Erandiks oli tutsi printsi Louis Rwagasore juhitud partei Liit Rahvusliku Progressi Eest (UPRONA), mille juhtkonna seas oli nii tutsisid kui ka hutusid. Teine suurem partei oli Kristlik-Demokraatlik Partei, mida toetas Belgia. Novembris 1959 puhkesid hutude ja tutside vahel suured rahutused, mille belglased alla surusid. | Milline partei koondas mõlemat rahvust? | [
{
"answer_start": 486,
"text": "Liit Rahvusliku Progressi Eest (UPRONA)"
}
] | Burundi | 0ed4b185-c526-42d9-bde4-d08887a4c107 |
Pärast Teist maailmasõda sai Ruanda-Urundist 13. detsembril 1946 ÜRO hooldusterritoorium Belgia halduses. 1948 lubas Belgia tekkida võistlevatel parteidel. Kohalikel valimistel võitsid 1953 hutude parteid, piirkondlikel valimistel tutside parteid. See viis tutside ja hutude võõrdumiseni, sest viimased tundsid end endiselt rõhututena. Alates septembrist 1959 loodi arvukalt parteisid, mis järgisid etnilisi või sugukonnapiire. Erandiks oli tutsi printsi Louis Rwagasore juhitud partei Liit Rahvusliku Progressi Eest (UPRONA), mille juhtkonna seas oli nii tutsisid kui ka hutusid. Teine suurem partei oli Kristlik-Demokraatlik Partei, mida toetas Belgia. Novembris 1959 puhkesid hutude ja tutside vahel suured rahutused, mille belglased alla surusid. | Milline partei koondas mõlemat rahvust? | [
{
"answer_start": 486,
"text": "Liit Rahvusliku Progressi Eest"
}
] | Burundi | 0ed4b185-c526-42d9-bde4-d08887a4c107 |
Pärast Teist maailmasõda sai Ruanda-Urundist 13. detsembril 1946 ÜRO hooldusterritoorium Belgia halduses. 1948 lubas Belgia tekkida võistlevatel parteidel. Kohalikel valimistel võitsid 1953 hutude parteid, piirkondlikel valimistel tutside parteid. See viis tutside ja hutude võõrdumiseni, sest viimased tundsid end endiselt rõhututena. Alates septembrist 1959 loodi arvukalt parteisid, mis järgisid etnilisi või sugukonnapiire. Erandiks oli tutsi printsi Louis Rwagasore juhitud partei Liit Rahvusliku Progressi Eest (UPRONA), mille juhtkonna seas oli nii tutsisid kui ka hutusid. Teine suurem partei oli Kristlik-Demokraatlik Partei, mida toetas Belgia. Novembris 1959 puhkesid hutude ja tutside vahel suured rahutused, mille belglased alla surusid. | Milline partei koondas mõlemat rahvust? | [
{
"answer_start": 518,
"text": "UPRONA"
}
] | Burundi | 0ed4b185-c526-42d9-bde4-d08887a4c107 |
Pärast Teist maailmasõda sai Ruanda-Urundist 13. detsembril 1946 ÜRO hooldusterritoorium Belgia halduses. 1948 lubas Belgia tekkida võistlevatel parteidel. Kohalikel valimistel võitsid 1953 hutude parteid, piirkondlikel valimistel tutside parteid. See viis tutside ja hutude võõrdumiseni, sest viimased tundsid end endiselt rõhututena. Alates septembrist 1959 loodi arvukalt parteisid, mis järgisid etnilisi või sugukonnapiire. Erandiks oli tutsi printsi Louis Rwagasore juhitud partei Liit Rahvusliku Progressi Eest (UPRONA), mille juhtkonna seas oli nii tutsisid kui ka hutusid. Teine suurem partei oli Kristlik-Demokraatlik Partei, mida toetas Belgia. Novembris 1959 puhkesid hutude ja tutside vahel suured rahutused, mille belglased alla surusid. | Milline partei koondas mõlemat rahvust? | [
{
"answer_start": 479,
"text": "partei Liit Rahvusliku Progressi Eest"
}
] | Burundi | 0ed4b185-c526-42d9-bde4-d08887a4c107 |
Pärast Teist maailmasõda sai Ruanda-Urundist 13. detsembril 1946 ÜRO hooldusterritoorium Belgia halduses. 1948 lubas Belgia tekkida võistlevatel parteidel. Kohalikel valimistel võitsid 1953 hutude parteid, piirkondlikel valimistel tutside parteid. See viis tutside ja hutude võõrdumiseni, sest viimased tundsid end endiselt rõhututena. Alates septembrist 1959 loodi arvukalt parteisid, mis järgisid etnilisi või sugukonnapiire. Erandiks oli tutsi printsi Louis Rwagasore juhitud partei Liit Rahvusliku Progressi Eest (UPRONA), mille juhtkonna seas oli nii tutsisid kui ka hutusid. Teine suurem partei oli Kristlik-Demokraatlik Partei, mida toetas Belgia. Novembris 1959 puhkesid hutude ja tutside vahel suured rahutused, mille belglased alla surusid. | Milline partei koondas mõlemat rahvust? | [
{
"answer_start": 479,
"text": "partei Liit Rahvusliku Progressi Eest (UPRONA)"
}
] | Burundi | 0ed4b185-c526-42d9-bde4-d08887a4c107 |
Pärast Teist maailmasõda sai Ruanda-Urundist 13. detsembril 1946 ÜRO hooldusterritoorium Belgia halduses. 1948 lubas Belgia tekkida võistlevatel parteidel. Kohalikel valimistel võitsid 1953 hutude parteid, piirkondlikel valimistel tutside parteid. See viis tutside ja hutude võõrdumiseni, sest viimased tundsid end endiselt rõhututena. Alates septembrist 1959 loodi arvukalt parteisid, mis järgisid etnilisi või sugukonnapiire. Erandiks oli tutsi printsi Louis Rwagasore juhitud partei Liit Rahvusliku Progressi Eest (UPRONA), mille juhtkonna seas oli nii tutsisid kui ka hutusid. Teine suurem partei oli Kristlik-Demokraatlik Partei, mida toetas Belgia. Novembris 1959 puhkesid hutude ja tutside vahel suured rahutused, mille belglased alla surusid. | Mis alustel loodi palju erakondi 1959. aastal? | [
{
"answer_start": 399,
"text": "etnilisi või sugukonnapiire"
}
] | Burundi | 36e92496-be17-42c1-ad2c-5b51e84f8a1d |
Pärast Teist maailmasõda sai Ruanda-Urundist 13. detsembril 1946 ÜRO hooldusterritoorium Belgia halduses. 1948 lubas Belgia tekkida võistlevatel parteidel. Kohalikel valimistel võitsid 1953 hutude parteid, piirkondlikel valimistel tutside parteid. See viis tutside ja hutude võõrdumiseni, sest viimased tundsid end endiselt rõhututena. Alates septembrist 1959 loodi arvukalt parteisid, mis järgisid etnilisi või sugukonnapiire. Erandiks oli tutsi printsi Louis Rwagasore juhitud partei Liit Rahvusliku Progressi Eest (UPRONA), mille juhtkonna seas oli nii tutsisid kui ka hutusid. Teine suurem partei oli Kristlik-Demokraatlik Partei, mida toetas Belgia. Novembris 1959 puhkesid hutude ja tutside vahel suured rahutused, mille belglased alla surusid. | Mis alustel loodi palju erakondi 1959. aastal? | [
{
"answer_start": 399,
"text": "etnilisi"
}
] | Burundi | 36e92496-be17-42c1-ad2c-5b51e84f8a1d |
Pärast Teist maailmasõda sai Ruanda-Urundist 13. detsembril 1946 ÜRO hooldusterritoorium Belgia halduses. 1948 lubas Belgia tekkida võistlevatel parteidel. Kohalikel valimistel võitsid 1953 hutude parteid, piirkondlikel valimistel tutside parteid. See viis tutside ja hutude võõrdumiseni, sest viimased tundsid end endiselt rõhututena. Alates septembrist 1959 loodi arvukalt parteisid, mis järgisid etnilisi või sugukonnapiire. Erandiks oli tutsi printsi Louis Rwagasore juhitud partei Liit Rahvusliku Progressi Eest (UPRONA), mille juhtkonna seas oli nii tutsisid kui ka hutusid. Teine suurem partei oli Kristlik-Demokraatlik Partei, mida toetas Belgia. Novembris 1959 puhkesid hutude ja tutside vahel suured rahutused, mille belglased alla surusid. | Mis alustel loodi palju erakondi 1959. aastal? | [
{
"answer_start": 412,
"text": "sugukonnapiire"
}
] | Burundi | 36e92496-be17-42c1-ad2c-5b51e84f8a1d |
Pärast Teist maailmasõda sai Ruanda-Urundist 13. detsembril 1946 ÜRO hooldusterritoorium Belgia halduses. 1948 lubas Belgia tekkida võistlevatel parteidel. Kohalikel valimistel võitsid 1953 hutude parteid, piirkondlikel valimistel tutside parteid. See viis tutside ja hutude võõrdumiseni, sest viimased tundsid end endiselt rõhututena. Alates septembrist 1959 loodi arvukalt parteisid, mis järgisid etnilisi või sugukonnapiire. Erandiks oli tutsi printsi Louis Rwagasore juhitud partei Liit Rahvusliku Progressi Eest (UPRONA), mille juhtkonna seas oli nii tutsisid kui ka hutusid. Teine suurem partei oli Kristlik-Demokraatlik Partei, mida toetas Belgia. Novembris 1959 puhkesid hutude ja tutside vahel suured rahutused, mille belglased alla surusid. | Millise erakonna taga seisis Belgia? | [
{
"answer_start": 605,
"text": "Kristlik-Demokraatlik Partei"
}
] | Burundi | 8ce54363-40d7-46f0-97a9-9781b0d06f2f |
Pärast Teist maailmasõda sai Ruanda-Urundist 13. detsembril 1946 ÜRO hooldusterritoorium Belgia halduses. 1948 lubas Belgia tekkida võistlevatel parteidel. Kohalikel valimistel võitsid 1953 hutude parteid, piirkondlikel valimistel tutside parteid. See viis tutside ja hutude võõrdumiseni, sest viimased tundsid end endiselt rõhututena. Alates septembrist 1959 loodi arvukalt parteisid, mis järgisid etnilisi või sugukonnapiire. Erandiks oli tutsi printsi Louis Rwagasore juhitud partei Liit Rahvusliku Progressi Eest (UPRONA), mille juhtkonna seas oli nii tutsisid kui ka hutusid. Teine suurem partei oli Kristlik-Demokraatlik Partei, mida toetas Belgia. Novembris 1959 puhkesid hutude ja tutside vahel suured rahutused, mille belglased alla surusid. | Mis juhtus kahe rahvusrühma vahel 1959. aasta hilissügisel? | [
{
"answer_start": 703,
"text": "suured rahutused"
}
] | Burundi | 483d1132-e5f4-4c43-9ab2-54443b4b7529 |
Pärast Teist maailmasõda sai Ruanda-Urundist 13. detsembril 1946 ÜRO hooldusterritoorium Belgia halduses. 1948 lubas Belgia tekkida võistlevatel parteidel. Kohalikel valimistel võitsid 1953 hutude parteid, piirkondlikel valimistel tutside parteid. See viis tutside ja hutude võõrdumiseni, sest viimased tundsid end endiselt rõhututena. Alates septembrist 1959 loodi arvukalt parteisid, mis järgisid etnilisi või sugukonnapiire. Erandiks oli tutsi printsi Louis Rwagasore juhitud partei Liit Rahvusliku Progressi Eest (UPRONA), mille juhtkonna seas oli nii tutsisid kui ka hutusid. Teine suurem partei oli Kristlik-Demokraatlik Partei, mida toetas Belgia. Novembris 1959 puhkesid hutude ja tutside vahel suured rahutused, mille belglased alla surusid. | Mis juhtus kahe rahvusrühma vahel 1959. aasta hilissügisel? | [
{
"answer_start": 710,
"text": "rahutused"
}
] | Burundi | 483d1132-e5f4-4c43-9ab2-54443b4b7529 |
Pärast Teist maailmasõda sai Ruanda-Urundist 13. detsembril 1946 ÜRO hooldusterritoorium Belgia halduses. 1948 lubas Belgia tekkida võistlevatel parteidel. Kohalikel valimistel võitsid 1953 hutude parteid, piirkondlikel valimistel tutside parteid. See viis tutside ja hutude võõrdumiseni, sest viimased tundsid end endiselt rõhututena. Alates septembrist 1959 loodi arvukalt parteisid, mis järgisid etnilisi või sugukonnapiire. Erandiks oli tutsi printsi Louis Rwagasore juhitud partei Liit Rahvusliku Progressi Eest (UPRONA), mille juhtkonna seas oli nii tutsisid kui ka hutusid. Teine suurem partei oli Kristlik-Demokraatlik Partei, mida toetas Belgia. Novembris 1959 puhkesid hutude ja tutside vahel suured rahutused, mille belglased alla surusid. | Milline riik kontrollis Ruanda-Urundit pärast Teist maailmasõda? | [
{
"answer_start": 89,
"text": "Belgia"
}
] | Burundi | f623e814-7460-449c-bee3-3631bab23fc6 |
Kevadel 1961 sai maa autonoomse ajutise valitsuse Joseph Cimpaye juhtimisel (Joseph Cimpaye valitsus), milles osalesid paljud parteid. 26. septembril 1961 toimusid ÜRO järelevalve all esimesed parlamendivalimised; UPRONA sai selge võidu. Uueks peaministriks sai prints Louis Rwagasore. Juba 13. oktoobril 1961 mõrvas peaministri, kes oli abielus hutuga, kreeka päritolu palgamõrvar Ioannis Kageorgis. Mõrva tellimises süüdistati Kristlik-Demokraatlikku Parteisse kuulunud Batare sugukonna liikmeid; nad hukati avalikult jaanuaris 1963. UPRONA lõhenes etnilisel alusel. Uueks valitsusjuhiks sai 20. oktoobril 1961 Tare sugukonna tutsi André Muhirwa, kes jäi sellele ametikohale 1963. aastani, nii et temast sai iseseisva Burundi esimene peaminister. | Kes tappis Louis Rwagasore? | [
{
"answer_start": 354,
"text": "kreeka päritolu palgamõrvar Ioannis Kageorgis"
}
] | Burundi | d1376233-2444-4ab1-b6c5-46c20445b384 |
Kevadel 1961 sai maa autonoomse ajutise valitsuse Joseph Cimpaye juhtimisel (Joseph Cimpaye valitsus), milles osalesid paljud parteid. 26. septembril 1961 toimusid ÜRO järelevalve all esimesed parlamendivalimised; UPRONA sai selge võidu. Uueks peaministriks sai prints Louis Rwagasore. Juba 13. oktoobril 1961 mõrvas peaministri, kes oli abielus hutuga, kreeka päritolu palgamõrvar Ioannis Kageorgis. Mõrva tellimises süüdistati Kristlik-Demokraatlikku Parteisse kuulunud Batare sugukonna liikmeid; nad hukati avalikult jaanuaris 1963. UPRONA lõhenes etnilisel alusel. Uueks valitsusjuhiks sai 20. oktoobril 1961 Tare sugukonna tutsi André Muhirwa, kes jäi sellele ametikohale 1963. aastani, nii et temast sai iseseisva Burundi esimene peaminister. | Kes tappis Louis Rwagasore? | [
{
"answer_start": 370,
"text": "palgamõrvar"
}
] | Burundi | d1376233-2444-4ab1-b6c5-46c20445b384 |
Kevadel 1961 sai maa autonoomse ajutise valitsuse Joseph Cimpaye juhtimisel (Joseph Cimpaye valitsus), milles osalesid paljud parteid. 26. septembril 1961 toimusid ÜRO järelevalve all esimesed parlamendivalimised; UPRONA sai selge võidu. Uueks peaministriks sai prints Louis Rwagasore. Juba 13. oktoobril 1961 mõrvas peaministri, kes oli abielus hutuga, kreeka päritolu palgamõrvar Ioannis Kageorgis. Mõrva tellimises süüdistati Kristlik-Demokraatlikku Parteisse kuulunud Batare sugukonna liikmeid; nad hukati avalikult jaanuaris 1963. UPRONA lõhenes etnilisel alusel. Uueks valitsusjuhiks sai 20. oktoobril 1961 Tare sugukonna tutsi André Muhirwa, kes jäi sellele ametikohale 1963. aastani, nii et temast sai iseseisva Burundi esimene peaminister. | Kes tappis Louis Rwagasore? | [
{
"answer_start": 370,
"text": "palgamõrvar Ioannis Kageorgis"
}
] | Burundi | d1376233-2444-4ab1-b6c5-46c20445b384 |
Kevadel 1961 sai maa autonoomse ajutise valitsuse Joseph Cimpaye juhtimisel (Joseph Cimpaye valitsus), milles osalesid paljud parteid. 26. septembril 1961 toimusid ÜRO järelevalve all esimesed parlamendivalimised; UPRONA sai selge võidu. Uueks peaministriks sai prints Louis Rwagasore. Juba 13. oktoobril 1961 mõrvas peaministri, kes oli abielus hutuga, kreeka päritolu palgamõrvar Ioannis Kageorgis. Mõrva tellimises süüdistati Kristlik-Demokraatlikku Parteisse kuulunud Batare sugukonna liikmeid; nad hukati avalikult jaanuaris 1963. UPRONA lõhenes etnilisel alusel. Uueks valitsusjuhiks sai 20. oktoobril 1961 Tare sugukonna tutsi André Muhirwa, kes jäi sellele ametikohale 1963. aastani, nii et temast sai iseseisva Burundi esimene peaminister. | Kes tappis Louis Rwagasore? | [
{
"answer_start": 382,
"text": "Ioannis Kageorgis"
}
] | Burundi | d1376233-2444-4ab1-b6c5-46c20445b384 |
Kevadel 1961 sai maa autonoomse ajutise valitsuse Joseph Cimpaye juhtimisel (Joseph Cimpaye valitsus), milles osalesid paljud parteid. 26. septembril 1961 toimusid ÜRO järelevalve all esimesed parlamendivalimised; UPRONA sai selge võidu. Uueks peaministriks sai prints Louis Rwagasore. Juba 13. oktoobril 1961 mõrvas peaministri, kes oli abielus hutuga, kreeka päritolu palgamõrvar Ioannis Kageorgis. Mõrva tellimises süüdistati Kristlik-Demokraatlikku Parteisse kuulunud Batare sugukonna liikmeid; nad hukati avalikult jaanuaris 1963. UPRONA lõhenes etnilisel alusel. Uueks valitsusjuhiks sai 20. oktoobril 1961 Tare sugukonna tutsi André Muhirwa, kes jäi sellele ametikohale 1963. aastani, nii et temast sai iseseisva Burundi esimene peaminister. | Millise partei liikmeid peaministri mõrva tellimises süüdistati? | [
{
"answer_start": 429,
"text": "Kristlik-Demokraatlikku Parteisse"
}
] | Burundi | 550c5ee9-39f4-4004-939d-cdf763f06c64 |
Kevadel 1961 sai maa autonoomse ajutise valitsuse Joseph Cimpaye juhtimisel (Joseph Cimpaye valitsus), milles osalesid paljud parteid. 26. septembril 1961 toimusid ÜRO järelevalve all esimesed parlamendivalimised; UPRONA sai selge võidu. Uueks peaministriks sai prints Louis Rwagasore. Juba 13. oktoobril 1961 mõrvas peaministri, kes oli abielus hutuga, kreeka päritolu palgamõrvar Ioannis Kageorgis. Mõrva tellimises süüdistati Kristlik-Demokraatlikku Parteisse kuulunud Batare sugukonna liikmeid; nad hukati avalikult jaanuaris 1963. UPRONA lõhenes etnilisel alusel. Uueks valitsusjuhiks sai 20. oktoobril 1961 Tare sugukonna tutsi André Muhirwa, kes jäi sellele ametikohale 1963. aastani, nii et temast sai iseseisva Burundi esimene peaminister. | Kes võitis 1961. aasta valimised? | [
{
"answer_start": 214,
"text": "UPRONA"
}
] | Burundi | 7e16932c-7ecf-45b6-846f-c35c8397bc12 |
Kevadel 1961 sai maa autonoomse ajutise valitsuse Joseph Cimpaye juhtimisel (Joseph Cimpaye valitsus), milles osalesid paljud parteid. 26. septembril 1961 toimusid ÜRO järelevalve all esimesed parlamendivalimised; UPRONA sai selge võidu. Uueks peaministriks sai prints Louis Rwagasore. Juba 13. oktoobril 1961 mõrvas peaministri, kes oli abielus hutuga, kreeka päritolu palgamõrvar Ioannis Kageorgis. Mõrva tellimises süüdistati Kristlik-Demokraatlikku Parteisse kuulunud Batare sugukonna liikmeid; nad hukati avalikult jaanuaris 1963. UPRONA lõhenes etnilisel alusel. Uueks valitsusjuhiks sai 20. oktoobril 1961 Tare sugukonna tutsi André Muhirwa, kes jäi sellele ametikohale 1963. aastani, nii et temast sai iseseisva Burundi esimene peaminister. | Kes oli peaminister enne Louis Rwagasoret? | [
{
"answer_start": 50,
"text": "Joseph Cimpaye"
}
] | Burundi | 6075f5ff-d008-4014-b463-d203e3ffe952 |
Kevadel 1961 sai maa autonoomse ajutise valitsuse Joseph Cimpaye juhtimisel (Joseph Cimpaye valitsus), milles osalesid paljud parteid. 26. septembril 1961 toimusid ÜRO järelevalve all esimesed parlamendivalimised; UPRONA sai selge võidu. Uueks peaministriks sai prints Louis Rwagasore. Juba 13. oktoobril 1961 mõrvas peaministri, kes oli abielus hutuga, kreeka päritolu palgamõrvar Ioannis Kageorgis. Mõrva tellimises süüdistati Kristlik-Demokraatlikku Parteisse kuulunud Batare sugukonna liikmeid; nad hukati avalikult jaanuaris 1963. UPRONA lõhenes etnilisel alusel. Uueks valitsusjuhiks sai 20. oktoobril 1961 Tare sugukonna tutsi André Muhirwa, kes jäi sellele ametikohale 1963. aastani, nii et temast sai iseseisva Burundi esimene peaminister. | Mis aastal hukati Rwagasore mõrva tellijad? | [
{
"answer_start": 530,
"text": "1963"
}
] | Burundi | 636f9e39-ee46-4464-85f7-792785e41d5c |
1. juulil 1962 lõhenes valitsuspartei rivaalitsevateks rühmitusteks. Monrovia rühm koosnes mõõdukatest läänemeelsetest tutsidest ja hutudest hutu Paul Mirerekano juhtimisel, Casablanca rühm radikaalsetest tutsidest. Esialgu pääses mõjule Monrovia rühm, kust tulid peaministrid André Muhirwa ning 18. juunist 1963 Pierre Ngendandumwe. Kui kuningas Mwambutsa IV viis läbi nelja hutust ministri vabastamise, astus Ngendandumwe peaministri ametist tagasi. Ta asendati radikaalse tutsi Albin Nyamoyaga, kes moodustas 6. aprillil 1964 uue valitsuse. Nyamoya loobus oma eelkäijate läänemeelsest poliitikast ning toetus Hiina Rahvavabariigile. Tekkisid piiritülid Kongo DV-ga. Kui detsembris leiti suuremal hulgal Hiina päritolu relvi, kaotas Nyamoya kuninga usalduse. 8. jaanuaril 1965 vabastati ta ametist. Tema asemele nimetati tema eelkäija Ngendandumwe, kelle aga 15. jaanuaril mõrvas rühm radikaalseid tutsisid. Kuningas nimetas uueks peaministriks UPRONA esimehe Joseph Bamina. 10. mail 1965 toimusid esimesed parlamendivalimised pärast iseseisvuse väljakuulutamist. UPRONA saavutas 64% häältega veenva võidu. Radikaalne tutside Rahvapartei sai 30% häältest ning läks UPRONA-ga konfrontatsioonile. Hoolimata valmisvõidust sundis kuningas hutust peaministri Bamina tagasi astuma. 24. juulil kuulutas kuningas välja erakorralise seisukorra. Uueks valitsusjuhiks sai 13. oktoobril 1965 kuninga erasekretär, Bezi sugukonda kuulunud tutsi Léopold Biha. Nii radikaalsed tutsid kui ka võimust ilma jäetud hutud üritasid oktoobris 1965 riigipööret. Tutsidest koosnev armee tappis seoses sellega üle 5000 hutu, sealhulgas endise valitsusjuhi Bamina ja UPRONA endise esimehe Mirerekano. Diskrediteeritud kuningas suundus Euroopasse. Riik oli kodusõja äärel. 24. märtsil 1966 määras kuningas regendiks prints Charles Ndizeye. Tegeliku võimu pärast riigis võitlesid armee ülemjuhataja Michel Micombero ja prints Charles Ndizeye. | Mis riigi tuge kasutas Nyamoya? | [
{
"answer_start": 612,
"text": "Hiina Rahvavabariigile"
}
] | Burundi | 2e419328-1975-4496-8fd9-e1b9ee062535 |
1. juulil 1962 lõhenes valitsuspartei rivaalitsevateks rühmitusteks. Monrovia rühm koosnes mõõdukatest läänemeelsetest tutsidest ja hutudest hutu Paul Mirerekano juhtimisel, Casablanca rühm radikaalsetest tutsidest. Esialgu pääses mõjule Monrovia rühm, kust tulid peaministrid André Muhirwa ning 18. juunist 1963 Pierre Ngendandumwe. Kui kuningas Mwambutsa IV viis läbi nelja hutust ministri vabastamise, astus Ngendandumwe peaministri ametist tagasi. Ta asendati radikaalse tutsi Albin Nyamoyaga, kes moodustas 6. aprillil 1964 uue valitsuse. Nyamoya loobus oma eelkäijate läänemeelsest poliitikast ning toetus Hiina Rahvavabariigile. Tekkisid piiritülid Kongo DV-ga. Kui detsembris leiti suuremal hulgal Hiina päritolu relvi, kaotas Nyamoya kuninga usalduse. 8. jaanuaril 1965 vabastati ta ametist. Tema asemele nimetati tema eelkäija Ngendandumwe, kelle aga 15. jaanuaril mõrvas rühm radikaalseid tutsisid. Kuningas nimetas uueks peaministriks UPRONA esimehe Joseph Bamina. 10. mail 1965 toimusid esimesed parlamendivalimised pärast iseseisvuse väljakuulutamist. UPRONA saavutas 64% häältega veenva võidu. Radikaalne tutside Rahvapartei sai 30% häältest ning läks UPRONA-ga konfrontatsioonile. Hoolimata valmisvõidust sundis kuningas hutust peaministri Bamina tagasi astuma. 24. juulil kuulutas kuningas välja erakorralise seisukorra. Uueks valitsusjuhiks sai 13. oktoobril 1965 kuninga erasekretär, Bezi sugukonda kuulunud tutsi Léopold Biha. Nii radikaalsed tutsid kui ka võimust ilma jäetud hutud üritasid oktoobris 1965 riigipööret. Tutsidest koosnev armee tappis seoses sellega üle 5000 hutu, sealhulgas endise valitsusjuhi Bamina ja UPRONA endise esimehe Mirerekano. Diskrediteeritud kuningas suundus Euroopasse. Riik oli kodusõja äärel. 24. märtsil 1966 määras kuningas regendiks prints Charles Ndizeye. Tegeliku võimu pärast riigis võitlesid armee ülemjuhataja Michel Micombero ja prints Charles Ndizeye. | Mis riigi tuge kasutas Nyamoya? | [
{
"answer_start": 612,
"text": "Hiina"
}
] | Burundi | 2e419328-1975-4496-8fd9-e1b9ee062535 |
1. juulil 1962 lõhenes valitsuspartei rivaalitsevateks rühmitusteks. Monrovia rühm koosnes mõõdukatest läänemeelsetest tutsidest ja hutudest hutu Paul Mirerekano juhtimisel, Casablanca rühm radikaalsetest tutsidest. Esialgu pääses mõjule Monrovia rühm, kust tulid peaministrid André Muhirwa ning 18. juunist 1963 Pierre Ngendandumwe. Kui kuningas Mwambutsa IV viis läbi nelja hutust ministri vabastamise, astus Ngendandumwe peaministri ametist tagasi. Ta asendati radikaalse tutsi Albin Nyamoyaga, kes moodustas 6. aprillil 1964 uue valitsuse. Nyamoya loobus oma eelkäijate läänemeelsest poliitikast ning toetus Hiina Rahvavabariigile. Tekkisid piiritülid Kongo DV-ga. Kui detsembris leiti suuremal hulgal Hiina päritolu relvi, kaotas Nyamoya kuninga usalduse. 8. jaanuaril 1965 vabastati ta ametist. Tema asemele nimetati tema eelkäija Ngendandumwe, kelle aga 15. jaanuaril mõrvas rühm radikaalseid tutsisid. Kuningas nimetas uueks peaministriks UPRONA esimehe Joseph Bamina. 10. mail 1965 toimusid esimesed parlamendivalimised pärast iseseisvuse väljakuulutamist. UPRONA saavutas 64% häältega veenva võidu. Radikaalne tutside Rahvapartei sai 30% häältest ning läks UPRONA-ga konfrontatsioonile. Hoolimata valmisvõidust sundis kuningas hutust peaministri Bamina tagasi astuma. 24. juulil kuulutas kuningas välja erakorralise seisukorra. Uueks valitsusjuhiks sai 13. oktoobril 1965 kuninga erasekretär, Bezi sugukonda kuulunud tutsi Léopold Biha. Nii radikaalsed tutsid kui ka võimust ilma jäetud hutud üritasid oktoobris 1965 riigipööret. Tutsidest koosnev armee tappis seoses sellega üle 5000 hutu, sealhulgas endise valitsusjuhi Bamina ja UPRONA endise esimehe Mirerekano. Diskrediteeritud kuningas suundus Euroopasse. Riik oli kodusõja äärel. 24. märtsil 1966 määras kuningas regendiks prints Charles Ndizeye. Tegeliku võimu pärast riigis võitlesid armee ülemjuhataja Michel Micombero ja prints Charles Ndizeye. | Mis rahvusrühma kuulus Nyamoya? | [
{
"answer_start": 119,
"text": "tutsi"
}
] | Burundi | 6dc10033-d799-4c43-9c48-13c06404efa9 |
1. juulil 1962 lõhenes valitsuspartei rivaalitsevateks rühmitusteks. Monrovia rühm koosnes mõõdukatest läänemeelsetest tutsidest ja hutudest hutu Paul Mirerekano juhtimisel, Casablanca rühm radikaalsetest tutsidest. Esialgu pääses mõjule Monrovia rühm, kust tulid peaministrid André Muhirwa ning 18. juunist 1963 Pierre Ngendandumwe. Kui kuningas Mwambutsa IV viis läbi nelja hutust ministri vabastamise, astus Ngendandumwe peaministri ametist tagasi. Ta asendati radikaalse tutsi Albin Nyamoyaga, kes moodustas 6. aprillil 1964 uue valitsuse. Nyamoya loobus oma eelkäijate läänemeelsest poliitikast ning toetus Hiina Rahvavabariigile. Tekkisid piiritülid Kongo DV-ga. Kui detsembris leiti suuremal hulgal Hiina päritolu relvi, kaotas Nyamoya kuninga usalduse. 8. jaanuaril 1965 vabastati ta ametist. Tema asemele nimetati tema eelkäija Ngendandumwe, kelle aga 15. jaanuaril mõrvas rühm radikaalseid tutsisid. Kuningas nimetas uueks peaministriks UPRONA esimehe Joseph Bamina. 10. mail 1965 toimusid esimesed parlamendivalimised pärast iseseisvuse väljakuulutamist. UPRONA saavutas 64% häältega veenva võidu. Radikaalne tutside Rahvapartei sai 30% häältest ning läks UPRONA-ga konfrontatsioonile. Hoolimata valmisvõidust sundis kuningas hutust peaministri Bamina tagasi astuma. 24. juulil kuulutas kuningas välja erakorralise seisukorra. Uueks valitsusjuhiks sai 13. oktoobril 1965 kuninga erasekretär, Bezi sugukonda kuulunud tutsi Léopold Biha. Nii radikaalsed tutsid kui ka võimust ilma jäetud hutud üritasid oktoobris 1965 riigipööret. Tutsidest koosnev armee tappis seoses sellega üle 5000 hutu, sealhulgas endise valitsusjuhi Bamina ja UPRONA endise esimehe Mirerekano. Diskrediteeritud kuningas suundus Euroopasse. Riik oli kodusõja äärel. 24. märtsil 1966 määras kuningas regendiks prints Charles Ndizeye. Tegeliku võimu pärast riigis võitlesid armee ülemjuhataja Michel Micombero ja prints Charles Ndizeye. | Kes tapsid Ngendandumwe? | [
{
"answer_start": 882,
"text": "rühm radikaalseid tutsisid"
}
] | Burundi | 602a040c-6b3b-4537-af06-01758740eadd |
1. juulil 1962 lõhenes valitsuspartei rivaalitsevateks rühmitusteks. Monrovia rühm koosnes mõõdukatest läänemeelsetest tutsidest ja hutudest hutu Paul Mirerekano juhtimisel, Casablanca rühm radikaalsetest tutsidest. Esialgu pääses mõjule Monrovia rühm, kust tulid peaministrid André Muhirwa ning 18. juunist 1963 Pierre Ngendandumwe. Kui kuningas Mwambutsa IV viis läbi nelja hutust ministri vabastamise, astus Ngendandumwe peaministri ametist tagasi. Ta asendati radikaalse tutsi Albin Nyamoyaga, kes moodustas 6. aprillil 1964 uue valitsuse. Nyamoya loobus oma eelkäijate läänemeelsest poliitikast ning toetus Hiina Rahvavabariigile. Tekkisid piiritülid Kongo DV-ga. Kui detsembris leiti suuremal hulgal Hiina päritolu relvi, kaotas Nyamoya kuninga usalduse. 8. jaanuaril 1965 vabastati ta ametist. Tema asemele nimetati tema eelkäija Ngendandumwe, kelle aga 15. jaanuaril mõrvas rühm radikaalseid tutsisid. Kuningas nimetas uueks peaministriks UPRONA esimehe Joseph Bamina. 10. mail 1965 toimusid esimesed parlamendivalimised pärast iseseisvuse väljakuulutamist. UPRONA saavutas 64% häältega veenva võidu. Radikaalne tutside Rahvapartei sai 30% häältest ning läks UPRONA-ga konfrontatsioonile. Hoolimata valmisvõidust sundis kuningas hutust peaministri Bamina tagasi astuma. 24. juulil kuulutas kuningas välja erakorralise seisukorra. Uueks valitsusjuhiks sai 13. oktoobril 1965 kuninga erasekretär, Bezi sugukonda kuulunud tutsi Léopold Biha. Nii radikaalsed tutsid kui ka võimust ilma jäetud hutud üritasid oktoobris 1965 riigipööret. Tutsidest koosnev armee tappis seoses sellega üle 5000 hutu, sealhulgas endise valitsusjuhi Bamina ja UPRONA endise esimehe Mirerekano. Diskrediteeritud kuningas suundus Euroopasse. Riik oli kodusõja äärel. 24. märtsil 1966 määras kuningas regendiks prints Charles Ndizeye. Tegeliku võimu pärast riigis võitlesid armee ülemjuhataja Michel Micombero ja prints Charles Ndizeye. | Kes tapsid Ngendandumwe? | [
{
"answer_start": 887,
"text": "radikaalseid tutsisid"
}
] | Burundi | 602a040c-6b3b-4537-af06-01758740eadd |
1. juulil 1962 lõhenes valitsuspartei rivaalitsevateks rühmitusteks. Monrovia rühm koosnes mõõdukatest läänemeelsetest tutsidest ja hutudest hutu Paul Mirerekano juhtimisel, Casablanca rühm radikaalsetest tutsidest. Esialgu pääses mõjule Monrovia rühm, kust tulid peaministrid André Muhirwa ning 18. juunist 1963 Pierre Ngendandumwe. Kui kuningas Mwambutsa IV viis läbi nelja hutust ministri vabastamise, astus Ngendandumwe peaministri ametist tagasi. Ta asendati radikaalse tutsi Albin Nyamoyaga, kes moodustas 6. aprillil 1964 uue valitsuse. Nyamoya loobus oma eelkäijate läänemeelsest poliitikast ning toetus Hiina Rahvavabariigile. Tekkisid piiritülid Kongo DV-ga. Kui detsembris leiti suuremal hulgal Hiina päritolu relvi, kaotas Nyamoya kuninga usalduse. 8. jaanuaril 1965 vabastati ta ametist. Tema asemele nimetati tema eelkäija Ngendandumwe, kelle aga 15. jaanuaril mõrvas rühm radikaalseid tutsisid. Kuningas nimetas uueks peaministriks UPRONA esimehe Joseph Bamina. 10. mail 1965 toimusid esimesed parlamendivalimised pärast iseseisvuse väljakuulutamist. UPRONA saavutas 64% häältega veenva võidu. Radikaalne tutside Rahvapartei sai 30% häältest ning läks UPRONA-ga konfrontatsioonile. Hoolimata valmisvõidust sundis kuningas hutust peaministri Bamina tagasi astuma. 24. juulil kuulutas kuningas välja erakorralise seisukorra. Uueks valitsusjuhiks sai 13. oktoobril 1965 kuninga erasekretär, Bezi sugukonda kuulunud tutsi Léopold Biha. Nii radikaalsed tutsid kui ka võimust ilma jäetud hutud üritasid oktoobris 1965 riigipööret. Tutsidest koosnev armee tappis seoses sellega üle 5000 hutu, sealhulgas endise valitsusjuhi Bamina ja UPRONA endise esimehe Mirerekano. Diskrediteeritud kuningas suundus Euroopasse. Riik oli kodusõja äärel. 24. märtsil 1966 määras kuningas regendiks prints Charles Ndizeye. Tegeliku võimu pärast riigis võitlesid armee ülemjuhataja Michel Micombero ja prints Charles Ndizeye. | Kes tapsid Ngendandumwe? | [
{
"answer_start": 900,
"text": "tutsisid"
}
] | Burundi | 602a040c-6b3b-4537-af06-01758740eadd |
1. juulil 1962 lõhenes valitsuspartei rivaalitsevateks rühmitusteks. Monrovia rühm koosnes mõõdukatest läänemeelsetest tutsidest ja hutudest hutu Paul Mirerekano juhtimisel, Casablanca rühm radikaalsetest tutsidest. Esialgu pääses mõjule Monrovia rühm, kust tulid peaministrid André Muhirwa ning 18. juunist 1963 Pierre Ngendandumwe. Kui kuningas Mwambutsa IV viis läbi nelja hutust ministri vabastamise, astus Ngendandumwe peaministri ametist tagasi. Ta asendati radikaalse tutsi Albin Nyamoyaga, kes moodustas 6. aprillil 1964 uue valitsuse. Nyamoya loobus oma eelkäijate läänemeelsest poliitikast ning toetus Hiina Rahvavabariigile. Tekkisid piiritülid Kongo DV-ga. Kui detsembris leiti suuremal hulgal Hiina päritolu relvi, kaotas Nyamoya kuninga usalduse. 8. jaanuaril 1965 vabastati ta ametist. Tema asemele nimetati tema eelkäija Ngendandumwe, kelle aga 15. jaanuaril mõrvas rühm radikaalseid tutsisid. Kuningas nimetas uueks peaministriks UPRONA esimehe Joseph Bamina. 10. mail 1965 toimusid esimesed parlamendivalimised pärast iseseisvuse väljakuulutamist. UPRONA saavutas 64% häältega veenva võidu. Radikaalne tutside Rahvapartei sai 30% häältest ning läks UPRONA-ga konfrontatsioonile. Hoolimata valmisvõidust sundis kuningas hutust peaministri Bamina tagasi astuma. 24. juulil kuulutas kuningas välja erakorralise seisukorra. Uueks valitsusjuhiks sai 13. oktoobril 1965 kuninga erasekretär, Bezi sugukonda kuulunud tutsi Léopold Biha. Nii radikaalsed tutsid kui ka võimust ilma jäetud hutud üritasid oktoobris 1965 riigipööret. Tutsidest koosnev armee tappis seoses sellega üle 5000 hutu, sealhulgas endise valitsusjuhi Bamina ja UPRONA endise esimehe Mirerekano. Diskrediteeritud kuningas suundus Euroopasse. Riik oli kodusõja äärel. 24. märtsil 1966 määras kuningas regendiks prints Charles Ndizeye. Tegeliku võimu pärast riigis võitlesid armee ülemjuhataja Michel Micombero ja prints Charles Ndizeye. | Millal leidis aset kaks riigipöörde katset? | [
{
"answer_start": 1512,
"text": "oktoobris 1965"
}
] | Burundi | 47cc4d49-e15a-4d03-a416-f1eebfe3bc56 |
1. juulil 1962 lõhenes valitsuspartei rivaalitsevateks rühmitusteks. Monrovia rühm koosnes mõõdukatest läänemeelsetest tutsidest ja hutudest hutu Paul Mirerekano juhtimisel, Casablanca rühm radikaalsetest tutsidest. Esialgu pääses mõjule Monrovia rühm, kust tulid peaministrid André Muhirwa ning 18. juunist 1963 Pierre Ngendandumwe. Kui kuningas Mwambutsa IV viis läbi nelja hutust ministri vabastamise, astus Ngendandumwe peaministri ametist tagasi. Ta asendati radikaalse tutsi Albin Nyamoyaga, kes moodustas 6. aprillil 1964 uue valitsuse. Nyamoya loobus oma eelkäijate läänemeelsest poliitikast ning toetus Hiina Rahvavabariigile. Tekkisid piiritülid Kongo DV-ga. Kui detsembris leiti suuremal hulgal Hiina päritolu relvi, kaotas Nyamoya kuninga usalduse. 8. jaanuaril 1965 vabastati ta ametist. Tema asemele nimetati tema eelkäija Ngendandumwe, kelle aga 15. jaanuaril mõrvas rühm radikaalseid tutsisid. Kuningas nimetas uueks peaministriks UPRONA esimehe Joseph Bamina. 10. mail 1965 toimusid esimesed parlamendivalimised pärast iseseisvuse väljakuulutamist. UPRONA saavutas 64% häältega veenva võidu. Radikaalne tutside Rahvapartei sai 30% häältest ning läks UPRONA-ga konfrontatsioonile. Hoolimata valmisvõidust sundis kuningas hutust peaministri Bamina tagasi astuma. 24. juulil kuulutas kuningas välja erakorralise seisukorra. Uueks valitsusjuhiks sai 13. oktoobril 1965 kuninga erasekretär, Bezi sugukonda kuulunud tutsi Léopold Biha. Nii radikaalsed tutsid kui ka võimust ilma jäetud hutud üritasid oktoobris 1965 riigipööret. Tutsidest koosnev armee tappis seoses sellega üle 5000 hutu, sealhulgas endise valitsusjuhi Bamina ja UPRONA endise esimehe Mirerekano. Diskrediteeritud kuningas suundus Euroopasse. Riik oli kodusõja äärel. 24. märtsil 1966 määras kuningas regendiks prints Charles Ndizeye. Tegeliku võimu pärast riigis võitlesid armee ülemjuhataja Michel Micombero ja prints Charles Ndizeye. | Millal leidis aset kaks riigipöörde katset? | [
{
"answer_start": 1512,
"text": "oktoobris"
}
] | Burundi | 47cc4d49-e15a-4d03-a416-f1eebfe3bc56 |