context
stringclasses 102
values | question
stringlengths 19
111
| answers
listlengths 1
1
| title
stringclasses 10
values | id
stringlengths 36
36
|
|---|---|---|---|---|
1. juulil 1962 lõhenes valitsuspartei rivaalitsevateks rühmitusteks. Monrovia rühm koosnes mõõdukatest läänemeelsetest tutsidest ja hutudest hutu Paul Mirerekano juhtimisel, Casablanca rühm radikaalsetest tutsidest. Esialgu pääses mõjule Monrovia rühm, kust tulid peaministrid André Muhirwa ning 18. juunist 1963 Pierre Ngendandumwe. Kui kuningas Mwambutsa IV viis läbi nelja hutust ministri vabastamise, astus Ngendandumwe peaministri ametist tagasi. Ta asendati radikaalse tutsi Albin Nyamoyaga, kes moodustas 6. aprillil 1964 uue valitsuse. Nyamoya loobus oma eelkäijate läänemeelsest poliitikast ning toetus Hiina Rahvavabariigile. Tekkisid piiritülid Kongo DV-ga. Kui detsembris leiti suuremal hulgal Hiina päritolu relvi, kaotas Nyamoya kuninga usalduse. 8. jaanuaril 1965 vabastati ta ametist. Tema asemele nimetati tema eelkäija Ngendandumwe, kelle aga 15. jaanuaril mõrvas rühm radikaalseid tutsisid. Kuningas nimetas uueks peaministriks UPRONA esimehe Joseph Bamina. 10. mail 1965 toimusid esimesed parlamendivalimised pärast iseseisvuse väljakuulutamist. UPRONA saavutas 64% häältega veenva võidu. Radikaalne tutside Rahvapartei sai 30% häältest ning läks UPRONA-ga konfrontatsioonile. Hoolimata valmisvõidust sundis kuningas hutust peaministri Bamina tagasi astuma. 24. juulil kuulutas kuningas välja erakorralise seisukorra. Uueks valitsusjuhiks sai 13. oktoobril 1965 kuninga erasekretär, Bezi sugukonda kuulunud tutsi Léopold Biha. Nii radikaalsed tutsid kui ka võimust ilma jäetud hutud üritasid oktoobris 1965 riigipööret. Tutsidest koosnev armee tappis seoses sellega üle 5000 hutu, sealhulgas endise valitsusjuhi Bamina ja UPRONA endise esimehe Mirerekano. Diskrediteeritud kuningas suundus Euroopasse. Riik oli kodusõja äärel. 24. märtsil 1966 määras kuningas regendiks prints Charles Ndizeye. Tegeliku võimu pärast riigis võitlesid armee ülemjuhataja Michel Micombero ja prints Charles Ndizeye. | Mis ajani oli Nyamoya peaminister? | [
{
"answer_start": 761,
"text": "8. jaanuaril 1965"
}
] | Burundi | 2903c7c7-f9ca-483e-addf-fa9aa523ce18 |
Mõne aastaga kõrvaldas Micombero kõik hutud juhtivatelt kohtadelt sõjaväes, politseis ja halduses. Septembris 1969 tekid viimased sõjaväkke jäänud hutudest ohvitserid riigipöördekatse. See ebaõnnestus ning detsembris 1969 hukati 23 inimest. Micombero toetus üha enam oma kodukandi tutsidele ning pahandas sellega teisi tutside sugukondi. Aastal 1971, pärast Revolutsiooni Ülemnõukogu asutamist, kõrvaldati juhtivatelt positsioonidelt viimased mõõdukad tutsid. Loodud 30-kohalisse organisse kuulus veel vaid kaks hutude esindajat ja kaks ganwa esindajat. | Mitu inimest hukati pärast riigipöördekatset? | [
{
"answer_start": 229,
"text": "23"
}
] | Burundi | 73deac7a-3c5e-4d3a-954f-6b3e39cd610d |
Mõne aastaga kõrvaldas Micombero kõik hutud juhtivatelt kohtadelt sõjaväes, politseis ja halduses. Septembris 1969 tekid viimased sõjaväkke jäänud hutudest ohvitserid riigipöördekatse. See ebaõnnestus ning detsembris 1969 hukati 23 inimest. Micombero toetus üha enam oma kodukandi tutsidele ning pahandas sellega teisi tutside sugukondi. Aastal 1971, pärast Revolutsiooni Ülemnõukogu asutamist, kõrvaldati juhtivatelt positsioonidelt viimased mõõdukad tutsid. Loodud 30-kohalisse organisse kuulus veel vaid kaks hutude esindajat ja kaks ganwa esindajat. | Mitu inimest hukati pärast riigipöördekatset? | [
{
"answer_start": 229,
"text": "23 inimest"
}
] | Burundi | 73deac7a-3c5e-4d3a-954f-6b3e39cd610d |
Mõne aastaga kõrvaldas Micombero kõik hutud juhtivatelt kohtadelt sõjaväes, politseis ja halduses. Septembris 1969 tekid viimased sõjaväkke jäänud hutudest ohvitserid riigipöördekatse. See ebaõnnestus ning detsembris 1969 hukati 23 inimest. Micombero toetus üha enam oma kodukandi tutsidele ning pahandas sellega teisi tutside sugukondi. Aastal 1971, pärast Revolutsiooni Ülemnõukogu asutamist, kõrvaldati juhtivatelt positsioonidelt viimased mõõdukad tutsid. Loodud 30-kohalisse organisse kuulus veel vaid kaks hutude esindajat ja kaks ganwa esindajat. | Kes korraldasid riigipöördekatse 1969. aasta septembris? | [
{
"answer_start": 121,
"text": "viimased sõjaväkke jäänud hutudest ohvitserid"
}
] | Burundi | 0a021f4b-3602-4931-a0a4-f00926f22032 |
Mõne aastaga kõrvaldas Micombero kõik hutud juhtivatelt kohtadelt sõjaväes, politseis ja halduses. Septembris 1969 tekid viimased sõjaväkke jäänud hutudest ohvitserid riigipöördekatse. See ebaõnnestus ning detsembris 1969 hukati 23 inimest. Micombero toetus üha enam oma kodukandi tutsidele ning pahandas sellega teisi tutside sugukondi. Aastal 1971, pärast Revolutsiooni Ülemnõukogu asutamist, kõrvaldati juhtivatelt positsioonidelt viimased mõõdukad tutsid. Loodud 30-kohalisse organisse kuulus veel vaid kaks hutude esindajat ja kaks ganwa esindajat. | Kes korraldasid riigipöördekatse 1969. aasta septembris? | [
{
"answer_start": 147,
"text": "hutudest ohvitserid"
}
] | Burundi | 0a021f4b-3602-4931-a0a4-f00926f22032 |
Mõne aastaga kõrvaldas Micombero kõik hutud juhtivatelt kohtadelt sõjaväes, politseis ja halduses. Septembris 1969 tekid viimased sõjaväkke jäänud hutudest ohvitserid riigipöördekatse. See ebaõnnestus ning detsembris 1969 hukati 23 inimest. Micombero toetus üha enam oma kodukandi tutsidele ning pahandas sellega teisi tutside sugukondi. Aastal 1971, pärast Revolutsiooni Ülemnõukogu asutamist, kõrvaldati juhtivatelt positsioonidelt viimased mõõdukad tutsid. Loodud 30-kohalisse organisse kuulus veel vaid kaks hutude esindajat ja kaks ganwa esindajat. | Kes korraldasid riigipöördekatse 1969. aasta septembris? | [
{
"answer_start": 156,
"text": "ohvitserid"
}
] | Burundi | 0a021f4b-3602-4931-a0a4-f00926f22032 |
Mõne aastaga kõrvaldas Micombero kõik hutud juhtivatelt kohtadelt sõjaväes, politseis ja halduses. Septembris 1969 tekid viimased sõjaväkke jäänud hutudest ohvitserid riigipöördekatse. See ebaõnnestus ning detsembris 1969 hukati 23 inimest. Micombero toetus üha enam oma kodukandi tutsidele ning pahandas sellega teisi tutside sugukondi. Aastal 1971, pärast Revolutsiooni Ülemnõukogu asutamist, kõrvaldati juhtivatelt positsioonidelt viimased mõõdukad tutsid. Loodud 30-kohalisse organisse kuulus veel vaid kaks hutude esindajat ja kaks ganwa esindajat. | Kes korraldasid riigipöördekatse 1969. aasta septembris? | [
{
"answer_start": 147,
"text": "hutudest"
}
] | Burundi | 0a021f4b-3602-4931-a0a4-f00926f22032 |
Mõne aastaga kõrvaldas Micombero kõik hutud juhtivatelt kohtadelt sõjaväes, politseis ja halduses. Septembris 1969 tekid viimased sõjaväkke jäänud hutudest ohvitserid riigipöördekatse. See ebaõnnestus ning detsembris 1969 hukati 23 inimest. Micombero toetus üha enam oma kodukandi tutsidele ning pahandas sellega teisi tutside sugukondi. Aastal 1971, pärast Revolutsiooni Ülemnõukogu asutamist, kõrvaldati juhtivatelt positsioonidelt viimased mõõdukad tutsid. Loodud 30-kohalisse organisse kuulus veel vaid kaks hutude esindajat ja kaks ganwa esindajat. | Mis aastal asutati Revolutsiooni Ülemnõukogu? | [
{
"answer_start": 345,
"text": "1971"
}
] | Burundi | 3ea991bb-fa02-429e-afb4-a1265ad8540d |
Mõne aastaga kõrvaldas Micombero kõik hutud juhtivatelt kohtadelt sõjaväes, politseis ja halduses. Septembris 1969 tekid viimased sõjaväkke jäänud hutudest ohvitserid riigipöördekatse. See ebaõnnestus ning detsembris 1969 hukati 23 inimest. Micombero toetus üha enam oma kodukandi tutsidele ning pahandas sellega teisi tutside sugukondi. Aastal 1971, pärast Revolutsiooni Ülemnõukogu asutamist, kõrvaldati juhtivatelt positsioonidelt viimased mõõdukad tutsid. Loodud 30-kohalisse organisse kuulus veel vaid kaks hutude esindajat ja kaks ganwa esindajat. | Mitu inimest kuulus Revolutsiooni Ülemnõukokku? | [
{
"answer_start": 467,
"text": "30-kohalisse"
}
] | Burundi | 46302909-eb51-426a-a9d0-0b868cb774fb |
Mõne aastaga kõrvaldas Micombero kõik hutud juhtivatelt kohtadelt sõjaväes, politseis ja halduses. Septembris 1969 tekid viimased sõjaväkke jäänud hutudest ohvitserid riigipöördekatse. See ebaõnnestus ning detsembris 1969 hukati 23 inimest. Micombero toetus üha enam oma kodukandi tutsidele ning pahandas sellega teisi tutside sugukondi. Aastal 1971, pärast Revolutsiooni Ülemnõukogu asutamist, kõrvaldati juhtivatelt positsioonidelt viimased mõõdukad tutsid. Loodud 30-kohalisse organisse kuulus veel vaid kaks hutude esindajat ja kaks ganwa esindajat. | Millistest asutustest eemaldas Micombero hutud kõrgetelt kohtadelt? | [
{
"answer_start": 66,
"text": "sõjaväes, politseis ja halduses"
}
] | Burundi | 4d5c4c13-88e7-45a6-b138-e6d30908bc57 |
Kui Ntare V 30. märtsil 1972 teadmata põhjusel (oletused ulatuvad tema julgeoleku ja isikliku amnestia kinnitusest vägivaldse röövimiseni) Ugandast kodumaale naasis, ta arreteeriti. 16. aprillil algas pärast hutude massilist arreteerimist hutude mäss. 29. aprillil vabastas Micombero kogu oma valitsuse ning valitseva partei esimehe ning võttis riigi täielikult enda kontrolli alla. Bujumburas puhkesid rahutused. Micombero pooldajad mõrvasid Ntare V tema maamajas, kus ta vahi all viibis. 6. mail sai Micombero endale ustavate vägede abil mässust jagu. Kõik 450 armeesse jäänud hutut mõrvati. Armee mõrvas järgnenud kuudel 100 000 – 250 000 hutut. Samal ajal hukkus kättemaksuaktsioonide käigus 3000 – 10 000 tutsit. Kogu hutude eliit oli 1973. aasta keskpaigaks surnud või eksiilis. Sajad tuhanded burundilased põgenesid. Rahutused jätkusid 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses. Püüdes võita USA poolehoidu, süüdistas valitsus, milles domineerisid tutsid, hutudest mässajaid poolehoius kommunismile, kuid see pole usutavalt tõendatud. | Kes mõrvasid Ntare V? | [
{
"answer_start": 414,
"text": "Micombero pooldajad"
}
] | Burundi | c1e9633f-2c8d-44bb-a9af-6c312570b50a |
Kui Ntare V 30. märtsil 1972 teadmata põhjusel (oletused ulatuvad tema julgeoleku ja isikliku amnestia kinnitusest vägivaldse röövimiseni) Ugandast kodumaale naasis, ta arreteeriti. 16. aprillil algas pärast hutude massilist arreteerimist hutude mäss. 29. aprillil vabastas Micombero kogu oma valitsuse ning valitseva partei esimehe ning võttis riigi täielikult enda kontrolli alla. Bujumburas puhkesid rahutused. Micombero pooldajad mõrvasid Ntare V tema maamajas, kus ta vahi all viibis. 6. mail sai Micombero endale ustavate vägede abil mässust jagu. Kõik 450 armeesse jäänud hutut mõrvati. Armee mõrvas järgnenud kuudel 100 000 – 250 000 hutut. Samal ajal hukkus kättemaksuaktsioonide käigus 3000 – 10 000 tutsit. Kogu hutude eliit oli 1973. aasta keskpaigaks surnud või eksiilis. Sajad tuhanded burundilased põgenesid. Rahutused jätkusid 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses. Püüdes võita USA poolehoidu, süüdistas valitsus, milles domineerisid tutsid, hutudest mässajaid poolehoius kommunismile, kuid see pole usutavalt tõendatud. | Mitu hutut tapeti armee poolt? | [
{
"answer_start": 624,
"text": "100 000 – 250 000"
}
] | Burundi | a15c5dcf-9cbb-48f4-919f-d240b56563b1 |
Kui Ntare V 30. märtsil 1972 teadmata põhjusel (oletused ulatuvad tema julgeoleku ja isikliku amnestia kinnitusest vägivaldse röövimiseni) Ugandast kodumaale naasis, ta arreteeriti. 16. aprillil algas pärast hutude massilist arreteerimist hutude mäss. 29. aprillil vabastas Micombero kogu oma valitsuse ning valitseva partei esimehe ning võttis riigi täielikult enda kontrolli alla. Bujumburas puhkesid rahutused. Micombero pooldajad mõrvasid Ntare V tema maamajas, kus ta vahi all viibis. 6. mail sai Micombero endale ustavate vägede abil mässust jagu. Kõik 450 armeesse jäänud hutut mõrvati. Armee mõrvas järgnenud kuudel 100 000 – 250 000 hutut. Samal ajal hukkus kättemaksuaktsioonide käigus 3000 – 10 000 tutsit. Kogu hutude eliit oli 1973. aasta keskpaigaks surnud või eksiilis. Sajad tuhanded burundilased põgenesid. Rahutused jätkusid 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses. Püüdes võita USA poolehoidu, süüdistas valitsus, milles domineerisid tutsid, hutudest mässajaid poolehoius kommunismile, kuid see pole usutavalt tõendatud. | Mitu tutsit mõrvati kättemaksuks? | [
{
"answer_start": 696,
"text": "3000 – 10 000"
}
] | Burundi | 611d3d3c-973c-4411-9890-559ea482b2c7 |
Kui Ntare V 30. märtsil 1972 teadmata põhjusel (oletused ulatuvad tema julgeoleku ja isikliku amnestia kinnitusest vägivaldse röövimiseni) Ugandast kodumaale naasis, ta arreteeriti. 16. aprillil algas pärast hutude massilist arreteerimist hutude mäss. 29. aprillil vabastas Micombero kogu oma valitsuse ning valitseva partei esimehe ning võttis riigi täielikult enda kontrolli alla. Bujumburas puhkesid rahutused. Micombero pooldajad mõrvasid Ntare V tema maamajas, kus ta vahi all viibis. 6. mail sai Micombero endale ustavate vägede abil mässust jagu. Kõik 450 armeesse jäänud hutut mõrvati. Armee mõrvas järgnenud kuudel 100 000 – 250 000 hutut. Samal ajal hukkus kättemaksuaktsioonide käigus 3000 – 10 000 tutsit. Kogu hutude eliit oli 1973. aasta keskpaigaks surnud või eksiilis. Sajad tuhanded burundilased põgenesid. Rahutused jätkusid 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses. Püüdes võita USA poolehoidu, süüdistas valitsus, milles domineerisid tutsid, hutudest mässajaid poolehoius kommunismile, kuid see pole usutavalt tõendatud. | Milles süüdistasid tutsid hutudest mässajaid? | [
{
"answer_start": 985,
"text": "poolehoius kommunismile"
}
] | Burundi | 0f1bea29-ea34-4de0-a6aa-257394b1e554 |
Kui Ntare V 30. märtsil 1972 teadmata põhjusel (oletused ulatuvad tema julgeoleku ja isikliku amnestia kinnitusest vägivaldse röövimiseni) Ugandast kodumaale naasis, ta arreteeriti. 16. aprillil algas pärast hutude massilist arreteerimist hutude mäss. 29. aprillil vabastas Micombero kogu oma valitsuse ning valitseva partei esimehe ning võttis riigi täielikult enda kontrolli alla. Bujumburas puhkesid rahutused. Micombero pooldajad mõrvasid Ntare V tema maamajas, kus ta vahi all viibis. 6. mail sai Micombero endale ustavate vägede abil mässust jagu. Kõik 450 armeesse jäänud hutut mõrvati. Armee mõrvas järgnenud kuudel 100 000 – 250 000 hutut. Samal ajal hukkus kättemaksuaktsioonide käigus 3000 – 10 000 tutsit. Kogu hutude eliit oli 1973. aasta keskpaigaks surnud või eksiilis. Sajad tuhanded burundilased põgenesid. Rahutused jätkusid 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses. Püüdes võita USA poolehoidu, süüdistas valitsus, milles domineerisid tutsid, hutudest mässajaid poolehoius kommunismile, kuid see pole usutavalt tõendatud. | Milles süüdistasid tutsid hutudest mässajaid? | [
{
"answer_start": 996,
"text": "kommunismile"
}
] | Burundi | 0f1bea29-ea34-4de0-a6aa-257394b1e554 |
Kui Ntare V 30. märtsil 1972 teadmata põhjusel (oletused ulatuvad tema julgeoleku ja isikliku amnestia kinnitusest vägivaldse röövimiseni) Ugandast kodumaale naasis, ta arreteeriti. 16. aprillil algas pärast hutude massilist arreteerimist hutude mäss. 29. aprillil vabastas Micombero kogu oma valitsuse ning valitseva partei esimehe ning võttis riigi täielikult enda kontrolli alla. Bujumburas puhkesid rahutused. Micombero pooldajad mõrvasid Ntare V tema maamajas, kus ta vahi all viibis. 6. mail sai Micombero endale ustavate vägede abil mässust jagu. Kõik 450 armeesse jäänud hutut mõrvati. Armee mõrvas järgnenud kuudel 100 000 – 250 000 hutut. Samal ajal hukkus kättemaksuaktsioonide käigus 3000 – 10 000 tutsit. Kogu hutude eliit oli 1973. aasta keskpaigaks surnud või eksiilis. Sajad tuhanded burundilased põgenesid. Rahutused jätkusid 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses. Püüdes võita USA poolehoidu, süüdistas valitsus, milles domineerisid tutsid, hutudest mässajaid poolehoius kommunismile, kuid see pole usutavalt tõendatud. | Kus Ntare V mõrv aset leidis? | [
{
"answer_start": 451,
"text": "tema maamajas"
}
] | Burundi | 7ef97fcc-888f-468b-8042-97e77916c318 |
Kui Ntare V 30. märtsil 1972 teadmata põhjusel (oletused ulatuvad tema julgeoleku ja isikliku amnestia kinnitusest vägivaldse röövimiseni) Ugandast kodumaale naasis, ta arreteeriti. 16. aprillil algas pärast hutude massilist arreteerimist hutude mäss. 29. aprillil vabastas Micombero kogu oma valitsuse ning valitseva partei esimehe ning võttis riigi täielikult enda kontrolli alla. Bujumburas puhkesid rahutused. Micombero pooldajad mõrvasid Ntare V tema maamajas, kus ta vahi all viibis. 6. mail sai Micombero endale ustavate vägede abil mässust jagu. Kõik 450 armeesse jäänud hutut mõrvati. Armee mõrvas järgnenud kuudel 100 000 – 250 000 hutut. Samal ajal hukkus kättemaksuaktsioonide käigus 3000 – 10 000 tutsit. Kogu hutude eliit oli 1973. aasta keskpaigaks surnud või eksiilis. Sajad tuhanded burundilased põgenesid. Rahutused jätkusid 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses. Püüdes võita USA poolehoidu, süüdistas valitsus, milles domineerisid tutsid, hutudest mässajaid poolehoius kommunismile, kuid see pole usutavalt tõendatud. | Kus Ntare V mõrv aset leidis? | [
{
"answer_start": 456,
"text": "maamajas"
}
] | Burundi | 7ef97fcc-888f-468b-8042-97e77916c318 |
1. novembril 1976 kukutas Micombero sõjaväeline riigipööre, mida juhtisid kolonel Jean-Baptiste Bagazaja kolonel Édouard Nzambimana. Moodustasti Kõrgema Revolutsioonilise Nõukogu, mis võttis valitsusvastutuse. Micombero põgenes Somaaliasse. Sellest sai alguse Teine Vabariik. Jean-Baptiste Bagazast sai uus riigipea ning Édouard Nzambimanast valitsusjuht ajavahemikuks 12. novembrist 1976 kuni 13. oktoobrini 1978, mil peaministri ametikoht jälle kaotati. Kuid vaid vähesed 1972. ja 1973. aasta veresauna süüdlased arreteeriti ja mõisteti süüdi. Kuigi Bagaza oli peamiselt tutside sõjaväelise režiimi eesotsas, ajas ta pigem vasakpoolset poliitikat (algatas maareformi ja valimisreformi) ning püüdis saavutada rahvuslikku leppimist. Pärast uue põhiseaduse vastuvõtmist ja väljakuulutamist 1981 sai Jean-Baptiste Bagaza ametlikult presidendiks. Oktoobris 1982 toimusid esimesed parlamendivalimised pärast 17-aastast vaheaega. Igas ringkonnas kandideeris kaks kandidaati valitsevast parteist UPRONA-st. 31. augustil 1984 valiti Bagaza ainsa kandidaadina riigipeaks tagasi. Pärast seda hakkas ta maha suruma usulist tegevust ja kinni pidama poliitilisi vastaseid. Aastal 1986 asutati esimene opositsioonipartei FRODEBU. Selle esimees oli Melchior Ndadaye. | Mis riiki lahkus Micombero? | [
{
"answer_start": 228,
"text": "Somaaliasse"
}
] | Burundi | 7db5441f-6b83-41b3-9dc8-1d640b39bb53 |
1. novembril 1976 kukutas Micombero sõjaväeline riigipööre, mida juhtisid kolonel Jean-Baptiste Bagazaja kolonel Édouard Nzambimana. Moodustasti Kõrgema Revolutsioonilise Nõukogu, mis võttis valitsusvastutuse. Micombero põgenes Somaaliasse. Sellest sai alguse Teine Vabariik. Jean-Baptiste Bagazast sai uus riigipea ning Édouard Nzambimanast valitsusjuht ajavahemikuks 12. novembrist 1976 kuni 13. oktoobrini 1978, mil peaministri ametikoht jälle kaotati. Kuid vaid vähesed 1972. ja 1973. aasta veresauna süüdlased arreteeriti ja mõisteti süüdi. Kuigi Bagaza oli peamiselt tutside sõjaväelise režiimi eesotsas, ajas ta pigem vasakpoolset poliitikat (algatas maareformi ja valimisreformi) ning püüdis saavutada rahvuslikku leppimist. Pärast uue põhiseaduse vastuvõtmist ja väljakuulutamist 1981 sai Jean-Baptiste Bagaza ametlikult presidendiks. Oktoobris 1982 toimusid esimesed parlamendivalimised pärast 17-aastast vaheaega. Igas ringkonnas kandideeris kaks kandidaati valitsevast parteist UPRONA-st. 31. augustil 1984 valiti Bagaza ainsa kandidaadina riigipeaks tagasi. Pärast seda hakkas ta maha suruma usulist tegevust ja kinni pidama poliitilisi vastaseid. Aastal 1986 asutati esimene opositsioonipartei FRODEBU. Selle esimees oli Melchior Ndadaye. | Milliste reformidega tegi algust Bagaza? | [
{
"answer_start": 658,
"text": "maareformi ja valimisreformi"
}
] | Burundi | 6ec7cdee-989f-4925-ba68-3cd16495a4c3 |
1. novembril 1976 kukutas Micombero sõjaväeline riigipööre, mida juhtisid kolonel Jean-Baptiste Bagazaja kolonel Édouard Nzambimana. Moodustasti Kõrgema Revolutsioonilise Nõukogu, mis võttis valitsusvastutuse. Micombero põgenes Somaaliasse. Sellest sai alguse Teine Vabariik. Jean-Baptiste Bagazast sai uus riigipea ning Édouard Nzambimanast valitsusjuht ajavahemikuks 12. novembrist 1976 kuni 13. oktoobrini 1978, mil peaministri ametikoht jälle kaotati. Kuid vaid vähesed 1972. ja 1973. aasta veresauna süüdlased arreteeriti ja mõisteti süüdi. Kuigi Bagaza oli peamiselt tutside sõjaväelise režiimi eesotsas, ajas ta pigem vasakpoolset poliitikat (algatas maareformi ja valimisreformi) ning püüdis saavutada rahvuslikku leppimist. Pärast uue põhiseaduse vastuvõtmist ja väljakuulutamist 1981 sai Jean-Baptiste Bagaza ametlikult presidendiks. Oktoobris 1982 toimusid esimesed parlamendivalimised pärast 17-aastast vaheaega. Igas ringkonnas kandideeris kaks kandidaati valitsevast parteist UPRONA-st. 31. augustil 1984 valiti Bagaza ainsa kandidaadina riigipeaks tagasi. Pärast seda hakkas ta maha suruma usulist tegevust ja kinni pidama poliitilisi vastaseid. Aastal 1986 asutati esimene opositsioonipartei FRODEBU. Selle esimees oli Melchior Ndadaye. | Kui pikk oli paus parlamendivalimiste vahel enne 1982. aastat? | [
{
"answer_start": 904,
"text": "17-aastast"
}
] | Burundi | 1b63075f-85c5-42fa-ab9d-b5159a2ee4da |
1. novembril 1976 kukutas Micombero sõjaväeline riigipööre, mida juhtisid kolonel Jean-Baptiste Bagazaja kolonel Édouard Nzambimana. Moodustasti Kõrgema Revolutsioonilise Nõukogu, mis võttis valitsusvastutuse. Micombero põgenes Somaaliasse. Sellest sai alguse Teine Vabariik. Jean-Baptiste Bagazast sai uus riigipea ning Édouard Nzambimanast valitsusjuht ajavahemikuks 12. novembrist 1976 kuni 13. oktoobrini 1978, mil peaministri ametikoht jälle kaotati. Kuid vaid vähesed 1972. ja 1973. aasta veresauna süüdlased arreteeriti ja mõisteti süüdi. Kuigi Bagaza oli peamiselt tutside sõjaväelise režiimi eesotsas, ajas ta pigem vasakpoolset poliitikat (algatas maareformi ja valimisreformi) ning püüdis saavutada rahvuslikku leppimist. Pärast uue põhiseaduse vastuvõtmist ja väljakuulutamist 1981 sai Jean-Baptiste Bagaza ametlikult presidendiks. Oktoobris 1982 toimusid esimesed parlamendivalimised pärast 17-aastast vaheaega. Igas ringkonnas kandideeris kaks kandidaati valitsevast parteist UPRONA-st. 31. augustil 1984 valiti Bagaza ainsa kandidaadina riigipeaks tagasi. Pärast seda hakkas ta maha suruma usulist tegevust ja kinni pidama poliitilisi vastaseid. Aastal 1986 asutati esimene opositsioonipartei FRODEBU. Selle esimees oli Melchior Ndadaye. | Kes sai presidendiks pärast parlamendivalimisi? | [
{
"answer_start": 96,
"text": "Bagaza"
}
] | Burundi | 2c96d3b7-d11b-4d3e-9ed5-fd80d13d1fcf |
1. novembril 1976 kukutas Micombero sõjaväeline riigipööre, mida juhtisid kolonel Jean-Baptiste Bagazaja kolonel Édouard Nzambimana. Moodustasti Kõrgema Revolutsioonilise Nõukogu, mis võttis valitsusvastutuse. Micombero põgenes Somaaliasse. Sellest sai alguse Teine Vabariik. Jean-Baptiste Bagazast sai uus riigipea ning Édouard Nzambimanast valitsusjuht ajavahemikuks 12. novembrist 1976 kuni 13. oktoobrini 1978, mil peaministri ametikoht jälle kaotati. Kuid vaid vähesed 1972. ja 1973. aasta veresauna süüdlased arreteeriti ja mõisteti süüdi. Kuigi Bagaza oli peamiselt tutside sõjaväelise režiimi eesotsas, ajas ta pigem vasakpoolset poliitikat (algatas maareformi ja valimisreformi) ning püüdis saavutada rahvuslikku leppimist. Pärast uue põhiseaduse vastuvõtmist ja väljakuulutamist 1981 sai Jean-Baptiste Bagaza ametlikult presidendiks. Oktoobris 1982 toimusid esimesed parlamendivalimised pärast 17-aastast vaheaega. Igas ringkonnas kandideeris kaks kandidaati valitsevast parteist UPRONA-st. 31. augustil 1984 valiti Bagaza ainsa kandidaadina riigipeaks tagasi. Pärast seda hakkas ta maha suruma usulist tegevust ja kinni pidama poliitilisi vastaseid. Aastal 1986 asutati esimene opositsioonipartei FRODEBU. Selle esimees oli Melchior Ndadaye. | Kes sai presidendiks pärast parlamendivalimisi? | [
{
"answer_start": 82,
"text": "Jean-Baptiste Bagaza"
}
] | Burundi | 2c96d3b7-d11b-4d3e-9ed5-fd80d13d1fcf |
1. novembril 1976 kukutas Micombero sõjaväeline riigipööre, mida juhtisid kolonel Jean-Baptiste Bagazaja kolonel Édouard Nzambimana. Moodustasti Kõrgema Revolutsioonilise Nõukogu, mis võttis valitsusvastutuse. Micombero põgenes Somaaliasse. Sellest sai alguse Teine Vabariik. Jean-Baptiste Bagazast sai uus riigipea ning Édouard Nzambimanast valitsusjuht ajavahemikuks 12. novembrist 1976 kuni 13. oktoobrini 1978, mil peaministri ametikoht jälle kaotati. Kuid vaid vähesed 1972. ja 1973. aasta veresauna süüdlased arreteeriti ja mõisteti süüdi. Kuigi Bagaza oli peamiselt tutside sõjaväelise režiimi eesotsas, ajas ta pigem vasakpoolset poliitikat (algatas maareformi ja valimisreformi) ning püüdis saavutada rahvuslikku leppimist. Pärast uue põhiseaduse vastuvõtmist ja väljakuulutamist 1981 sai Jean-Baptiste Bagaza ametlikult presidendiks. Oktoobris 1982 toimusid esimesed parlamendivalimised pärast 17-aastast vaheaega. Igas ringkonnas kandideeris kaks kandidaati valitsevast parteist UPRONA-st. 31. augustil 1984 valiti Bagaza ainsa kandidaadina riigipeaks tagasi. Pärast seda hakkas ta maha suruma usulist tegevust ja kinni pidama poliitilisi vastaseid. Aastal 1986 asutati esimene opositsioonipartei FRODEBU. Selle esimees oli Melchior Ndadaye. | Mis nimega oli esimene partei opositsioonis? | [
{
"answer_start": 1208,
"text": "FRODEBU"
}
] | Burundi | 43723fd2-f9bc-409a-9730-a4fd64aa02b8 |
Bagaza, kes võttis osa frankofoonia tippkonverentsist Kanadas, kukutati septembris 1987 sõjaväelise riigipöördega major Pierre Buyoya juhtimisel. Ta saatis opositsiooniparteid laiali, peatas põhiseaduse kehtivuse ning asutas oma Sõjaväelise Komitee Rahvuslikuks Päästmiseks (CSMN). Buyoya ohjeldas repressioone ja tegi lõpu Bagaza katoliiklusevastasele poliitikale. 1988 viisid kasvavad pinged valitsevate tutside ja enamusrahva hutude vahel vägivaldsete kokkupõrgeteni sõjaväe, hutu opositsiooni ja konservatiivsete tutside vahel. Augustis puhkesid lahingud. Tol aastal tapeti hinnanguliselt 150 000 (teisel hinnangul 20 000) inimest. Naabermaadesse, eriti Rwandasse, voolas kümneid tuhandeid põgenikke. Kumbki pool süüdistas teist sõja alustamises. Buyoya moodustas komisjoni rahutuste põhjuste uurimiseks ja demokraatlike reformide kavandamiseks. Oktoobris 1988 moodustati uus valitsus. Peaministriks määrati hutu ja esimest korda olid hutud valitsuses enamuses. | Millal said hutud esmakordselt valitsuses enamuse? | [
{
"answer_start": 850,
"text": "Oktoobris 1988"
}
] | Burundi | 76940976-1506-4d45-baba-2ed02ec40c8d |
Bagaza, kes võttis osa frankofoonia tippkonverentsist Kanadas, kukutati septembris 1987 sõjaväelise riigipöördega major Pierre Buyoya juhtimisel. Ta saatis opositsiooniparteid laiali, peatas põhiseaduse kehtivuse ning asutas oma Sõjaväelise Komitee Rahvuslikuks Päästmiseks (CSMN). Buyoya ohjeldas repressioone ja tegi lõpu Bagaza katoliiklusevastasele poliitikale. 1988 viisid kasvavad pinged valitsevate tutside ja enamusrahva hutude vahel vägivaldsete kokkupõrgeteni sõjaväe, hutu opositsiooni ja konservatiivsete tutside vahel. Augustis puhkesid lahingud. Tol aastal tapeti hinnanguliselt 150 000 (teisel hinnangul 20 000) inimest. Naabermaadesse, eriti Rwandasse, voolas kümneid tuhandeid põgenikke. Kumbki pool süüdistas teist sõja alustamises. Buyoya moodustas komisjoni rahutuste põhjuste uurimiseks ja demokraatlike reformide kavandamiseks. Oktoobris 1988 moodustati uus valitsus. Peaministriks määrati hutu ja esimest korda olid hutud valitsuses enamuses. | Millal said hutud esmakordselt valitsuses enamuse? | [
{
"answer_start": 366,
"text": "1988"
}
] | Burundi | 76940976-1506-4d45-baba-2ed02ec40c8d |
Bagaza, kes võttis osa frankofoonia tippkonverentsist Kanadas, kukutati septembris 1987 sõjaväelise riigipöördega major Pierre Buyoya juhtimisel. Ta saatis opositsiooniparteid laiali, peatas põhiseaduse kehtivuse ning asutas oma Sõjaväelise Komitee Rahvuslikuks Päästmiseks (CSMN). Buyoya ohjeldas repressioone ja tegi lõpu Bagaza katoliiklusevastasele poliitikale. 1988 viisid kasvavad pinged valitsevate tutside ja enamusrahva hutude vahel vägivaldsete kokkupõrgeteni sõjaväe, hutu opositsiooni ja konservatiivsete tutside vahel. Augustis puhkesid lahingud. Tol aastal tapeti hinnanguliselt 150 000 (teisel hinnangul 20 000) inimest. Naabermaadesse, eriti Rwandasse, voolas kümneid tuhandeid põgenikke. Kumbki pool süüdistas teist sõja alustamises. Buyoya moodustas komisjoni rahutuste põhjuste uurimiseks ja demokraatlike reformide kavandamiseks. Oktoobris 1988 moodustati uus valitsus. Peaministriks määrati hutu ja esimest korda olid hutud valitsuses enamuses. | Mis nimega organi asutas Pierre Buyoya? | [
{
"answer_start": 229,
"text": "Sõjaväelise Komitee Rahvuslikuks Päästmiseks (CSMN)"
}
] | Burundi | cc53bb47-9c2c-4e78-ac7e-f8e597a6c30a |
Bagaza, kes võttis osa frankofoonia tippkonverentsist Kanadas, kukutati septembris 1987 sõjaväelise riigipöördega major Pierre Buyoya juhtimisel. Ta saatis opositsiooniparteid laiali, peatas põhiseaduse kehtivuse ning asutas oma Sõjaväelise Komitee Rahvuslikuks Päästmiseks (CSMN). Buyoya ohjeldas repressioone ja tegi lõpu Bagaza katoliiklusevastasele poliitikale. 1988 viisid kasvavad pinged valitsevate tutside ja enamusrahva hutude vahel vägivaldsete kokkupõrgeteni sõjaväe, hutu opositsiooni ja konservatiivsete tutside vahel. Augustis puhkesid lahingud. Tol aastal tapeti hinnanguliselt 150 000 (teisel hinnangul 20 000) inimest. Naabermaadesse, eriti Rwandasse, voolas kümneid tuhandeid põgenikke. Kumbki pool süüdistas teist sõja alustamises. Buyoya moodustas komisjoni rahutuste põhjuste uurimiseks ja demokraatlike reformide kavandamiseks. Oktoobris 1988 moodustati uus valitsus. Peaministriks määrati hutu ja esimest korda olid hutud valitsuses enamuses. | Mis nimega organi asutas Pierre Buyoya? | [
{
"answer_start": 229,
"text": "Sõjaväelise Komitee Rahvuslikuks Päästmiseks"
}
] | Burundi | cc53bb47-9c2c-4e78-ac7e-f8e597a6c30a |
Bagaza, kes võttis osa frankofoonia tippkonverentsist Kanadas, kukutati septembris 1987 sõjaväelise riigipöördega major Pierre Buyoya juhtimisel. Ta saatis opositsiooniparteid laiali, peatas põhiseaduse kehtivuse ning asutas oma Sõjaväelise Komitee Rahvuslikuks Päästmiseks (CSMN). Buyoya ohjeldas repressioone ja tegi lõpu Bagaza katoliiklusevastasele poliitikale. 1988 viisid kasvavad pinged valitsevate tutside ja enamusrahva hutude vahel vägivaldsete kokkupõrgeteni sõjaväe, hutu opositsiooni ja konservatiivsete tutside vahel. Augustis puhkesid lahingud. Tol aastal tapeti hinnanguliselt 150 000 (teisel hinnangul 20 000) inimest. Naabermaadesse, eriti Rwandasse, voolas kümneid tuhandeid põgenikke. Kumbki pool süüdistas teist sõja alustamises. Buyoya moodustas komisjoni rahutuste põhjuste uurimiseks ja demokraatlike reformide kavandamiseks. Oktoobris 1988 moodustati uus valitsus. Peaministriks määrati hutu ja esimest korda olid hutud valitsuses enamuses. | Mis nimega organi asutas Pierre Buyoya? | [
{
"answer_start": 275,
"text": "CSMN"
}
] | Burundi | cc53bb47-9c2c-4e78-ac7e-f8e597a6c30a |
Bagaza, kes võttis osa frankofoonia tippkonverentsist Kanadas, kukutati septembris 1987 sõjaväelise riigipöördega major Pierre Buyoya juhtimisel. Ta saatis opositsiooniparteid laiali, peatas põhiseaduse kehtivuse ning asutas oma Sõjaväelise Komitee Rahvuslikuks Päästmiseks (CSMN). Buyoya ohjeldas repressioone ja tegi lõpu Bagaza katoliiklusevastasele poliitikale. 1988 viisid kasvavad pinged valitsevate tutside ja enamusrahva hutude vahel vägivaldsete kokkupõrgeteni sõjaväe, hutu opositsiooni ja konservatiivsete tutside vahel. Augustis puhkesid lahingud. Tol aastal tapeti hinnanguliselt 150 000 (teisel hinnangul 20 000) inimest. Naabermaadesse, eriti Rwandasse, voolas kümneid tuhandeid põgenikke. Kumbki pool süüdistas teist sõja alustamises. Buyoya moodustas komisjoni rahutuste põhjuste uurimiseks ja demokraatlike reformide kavandamiseks. Oktoobris 1988 moodustati uus valitsus. Peaministriks määrati hutu ja esimest korda olid hutud valitsuses enamuses. | Mis kuus puhkesid 1988. aastal lahingud? | [
{
"answer_start": 532,
"text": "Augustis"
}
] | Burundi | d6aff11c-75e2-46fc-939a-902482ed20a6 |
Bagaza, kes võttis osa frankofoonia tippkonverentsist Kanadas, kukutati septembris 1987 sõjaväelise riigipöördega major Pierre Buyoya juhtimisel. Ta saatis opositsiooniparteid laiali, peatas põhiseaduse kehtivuse ning asutas oma Sõjaväelise Komitee Rahvuslikuks Päästmiseks (CSMN). Buyoya ohjeldas repressioone ja tegi lõpu Bagaza katoliiklusevastasele poliitikale. 1988 viisid kasvavad pinged valitsevate tutside ja enamusrahva hutude vahel vägivaldsete kokkupõrgeteni sõjaväe, hutu opositsiooni ja konservatiivsete tutside vahel. Augustis puhkesid lahingud. Tol aastal tapeti hinnanguliselt 150 000 (teisel hinnangul 20 000) inimest. Naabermaadesse, eriti Rwandasse, voolas kümneid tuhandeid põgenikke. Kumbki pool süüdistas teist sõja alustamises. Buyoya moodustas komisjoni rahutuste põhjuste uurimiseks ja demokraatlike reformide kavandamiseks. Oktoobris 1988 moodustati uus valitsus. Peaministriks määrati hutu ja esimest korda olid hutud valitsuses enamuses. | Mis riiki põgenes 1988. aastal kõige rohkem burundilasi? | [
{
"answer_start": 658,
"text": "Rwandasse"
}
] | Burundi | e592b85f-4d9a-49a4-95ad-e75de415fef5 |
Bagaza, kes võttis osa frankofoonia tippkonverentsist Kanadas, kukutati septembris 1987 sõjaväelise riigipöördega major Pierre Buyoya juhtimisel. Ta saatis opositsiooniparteid laiali, peatas põhiseaduse kehtivuse ning asutas oma Sõjaväelise Komitee Rahvuslikuks Päästmiseks (CSMN). Buyoya ohjeldas repressioone ja tegi lõpu Bagaza katoliiklusevastasele poliitikale. 1988 viisid kasvavad pinged valitsevate tutside ja enamusrahva hutude vahel vägivaldsete kokkupõrgeteni sõjaväe, hutu opositsiooni ja konservatiivsete tutside vahel. Augustis puhkesid lahingud. Tol aastal tapeti hinnanguliselt 150 000 (teisel hinnangul 20 000) inimest. Naabermaadesse, eriti Rwandasse, voolas kümneid tuhandeid põgenikke. Kumbki pool süüdistas teist sõja alustamises. Buyoya moodustas komisjoni rahutuste põhjuste uurimiseks ja demokraatlike reformide kavandamiseks. Oktoobris 1988 moodustati uus valitsus. Peaministriks määrati hutu ja esimest korda olid hutud valitsuses enamuses. | Milline oli Buyoya religioonipoliitika? | [
{
"answer_start": 314,
"text": "tegi lõpu Bagaza katoliiklusevastasele poliitikale"
}
] | Burundi | 08fb4ba9-ffe3-460c-aa78-060e91c01f80 |
1989. aasta keskpaigaks olid peaaegu kõik hutud, kes olid 1988 põgenenud, tagasi tulnud. Aastal 1991 kiitis Buyoya heaks põhiseaduse, mis nägi ette presidendi, mitmeetnoselise valitsuse ning parlamendi. Aastal 1993 valiti ootamatult presidendiks peamiselt hutudest koosneva partei FRODEBU esindaja Melchior Ndadaye. Oktoobris 1993 ta mõrvati peamiselt tutsidest koosnevate relvajõudude riigipöördekatse käigus. Riik sattus kodusõtta, milles hukkus kolme aasta jooksul üle 150 000 inimese ja mis sundis põgenema sadu tuhandeid. Riik kannatas majandusprobleemide all ning sõltus endiselt rahalisest ja tehnilisest välisabist. | Mitu inimest hukkus 1993. aastal alanud kodusõjas? | [
{
"answer_start": 468,
"text": "üle 150 000 inimese"
}
] | Burundi | 539bc59c-a647-4627-b97c-029433aef58b |
1989. aasta keskpaigaks olid peaaegu kõik hutud, kes olid 1988 põgenenud, tagasi tulnud. Aastal 1991 kiitis Buyoya heaks põhiseaduse, mis nägi ette presidendi, mitmeetnoselise valitsuse ning parlamendi. Aastal 1993 valiti ootamatult presidendiks peamiselt hutudest koosneva partei FRODEBU esindaja Melchior Ndadaye. Oktoobris 1993 ta mõrvati peamiselt tutsidest koosnevate relvajõudude riigipöördekatse käigus. Riik sattus kodusõtta, milles hukkus kolme aasta jooksul üle 150 000 inimese ja mis sundis põgenema sadu tuhandeid. Riik kannatas majandusprobleemide all ning sõltus endiselt rahalisest ja tehnilisest välisabist. | Mitu inimest hukkus 1993. aastal alanud kodusõjas? | [
{
"answer_start": 468,
"text": "üle 150 000"
}
] | Burundi | 539bc59c-a647-4627-b97c-029433aef58b |
1989. aasta keskpaigaks olid peaaegu kõik hutud, kes olid 1988 põgenenud, tagasi tulnud. Aastal 1991 kiitis Buyoya heaks põhiseaduse, mis nägi ette presidendi, mitmeetnoselise valitsuse ning parlamendi. Aastal 1993 valiti ootamatult presidendiks peamiselt hutudest koosneva partei FRODEBU esindaja Melchior Ndadaye. Oktoobris 1993 ta mõrvati peamiselt tutsidest koosnevate relvajõudude riigipöördekatse käigus. Riik sattus kodusõtta, milles hukkus kolme aasta jooksul üle 150 000 inimese ja mis sundis põgenema sadu tuhandeid. Riik kannatas majandusprobleemide all ning sõltus endiselt rahalisest ja tehnilisest välisabist. | Milline oli kodusõja mõju Burundile? | [
{
"answer_start": 541,
"text": "majandusprobleemide"
}
] | Burundi | 78ac4c92-c51c-4004-b911-98bd502ccec4 |
1989. aasta keskpaigaks olid peaaegu kõik hutud, kes olid 1988 põgenenud, tagasi tulnud. Aastal 1991 kiitis Buyoya heaks põhiseaduse, mis nägi ette presidendi, mitmeetnoselise valitsuse ning parlamendi. Aastal 1993 valiti ootamatult presidendiks peamiselt hutudest koosneva partei FRODEBU esindaja Melchior Ndadaye. Oktoobris 1993 ta mõrvati peamiselt tutsidest koosnevate relvajõudude riigipöördekatse käigus. Riik sattus kodusõtta, milles hukkus kolme aasta jooksul üle 150 000 inimese ja mis sundis põgenema sadu tuhandeid. Riik kannatas majandusprobleemide all ning sõltus endiselt rahalisest ja tehnilisest välisabist. | Milline oli kodusõja mõju Burundile? | [
{
"answer_start": 541,
"text": "majandusprobleemide all ning sõltus endiselt rahalisest ja tehnilisest välisabist"
}
] | Burundi | 78ac4c92-c51c-4004-b911-98bd502ccec4 |
1989. aasta keskpaigaks olid peaaegu kõik hutud, kes olid 1988 põgenenud, tagasi tulnud. Aastal 1991 kiitis Buyoya heaks põhiseaduse, mis nägi ette presidendi, mitmeetnoselise valitsuse ning parlamendi. Aastal 1993 valiti ootamatult presidendiks peamiselt hutudest koosneva partei FRODEBU esindaja Melchior Ndadaye. Oktoobris 1993 ta mõrvati peamiselt tutsidest koosnevate relvajõudude riigipöördekatse käigus. Riik sattus kodusõtta, milles hukkus kolme aasta jooksul üle 150 000 inimese ja mis sundis põgenema sadu tuhandeid. Riik kannatas majandusprobleemide all ning sõltus endiselt rahalisest ja tehnilisest välisabist. | Milline oli kodusõja mõju Burundile? | [
{
"answer_start": 527,
"text": "Riik kannatas majandusprobleemide all ning sõltus endiselt rahalisest ja tehnilisest välisabist"
}
] | Burundi | 78ac4c92-c51c-4004-b911-98bd502ccec4 |
1989. aasta keskpaigaks olid peaaegu kõik hutud, kes olid 1988 põgenenud, tagasi tulnud. Aastal 1991 kiitis Buyoya heaks põhiseaduse, mis nägi ette presidendi, mitmeetnoselise valitsuse ning parlamendi. Aastal 1993 valiti ootamatult presidendiks peamiselt hutudest koosneva partei FRODEBU esindaja Melchior Ndadaye. Oktoobris 1993 ta mõrvati peamiselt tutsidest koosnevate relvajõudude riigipöördekatse käigus. Riik sattus kodusõtta, milles hukkus kolme aasta jooksul üle 150 000 inimese ja mis sundis põgenema sadu tuhandeid. Riik kannatas majandusprobleemide all ning sõltus endiselt rahalisest ja tehnilisest välisabist. | Mis parteisse kuulus president Ndadaye? | [
{
"answer_start": 281,
"text": "FRODEBU"
}
] | Burundi | 91b88f63-edcb-4d0a-b13b-b93077f96794 |
1989. aasta keskpaigaks olid peaaegu kõik hutud, kes olid 1988 põgenenud, tagasi tulnud. Aastal 1991 kiitis Buyoya heaks põhiseaduse, mis nägi ette presidendi, mitmeetnoselise valitsuse ning parlamendi. Aastal 1993 valiti ootamatult presidendiks peamiselt hutudest koosneva partei FRODEBU esindaja Melchior Ndadaye. Oktoobris 1993 ta mõrvati peamiselt tutsidest koosnevate relvajõudude riigipöördekatse käigus. Riik sattus kodusõtta, milles hukkus kolme aasta jooksul üle 150 000 inimese ja mis sundis põgenema sadu tuhandeid. Riik kannatas majandusprobleemide all ning sõltus endiselt rahalisest ja tehnilisest välisabist. | Kes tapsid Ndadaye? | [
{
"answer_start": 342,
"text": "peamiselt tutsidest koosnevate relvajõudude"
}
] | Burundi | 43ae3c18-4b0f-4997-a2ac-9f1bb1f2c102 |
1989. aasta keskpaigaks olid peaaegu kõik hutud, kes olid 1988 põgenenud, tagasi tulnud. Aastal 1991 kiitis Buyoya heaks põhiseaduse, mis nägi ette presidendi, mitmeetnoselise valitsuse ning parlamendi. Aastal 1993 valiti ootamatult presidendiks peamiselt hutudest koosneva partei FRODEBU esindaja Melchior Ndadaye. Oktoobris 1993 ta mõrvati peamiselt tutsidest koosnevate relvajõudude riigipöördekatse käigus. Riik sattus kodusõtta, milles hukkus kolme aasta jooksul üle 150 000 inimese ja mis sundis põgenema sadu tuhandeid. Riik kannatas majandusprobleemide all ning sõltus endiselt rahalisest ja tehnilisest välisabist. | Kes tapsid Ndadaye? | [
{
"answer_start": 352,
"text": "tutsidest koosnevate relvajõudude"
}
] | Burundi | 43ae3c18-4b0f-4997-a2ac-9f1bb1f2c102 |
1989. aasta keskpaigaks olid peaaegu kõik hutud, kes olid 1988 põgenenud, tagasi tulnud. Aastal 1991 kiitis Buyoya heaks põhiseaduse, mis nägi ette presidendi, mitmeetnoselise valitsuse ning parlamendi. Aastal 1993 valiti ootamatult presidendiks peamiselt hutudest koosneva partei FRODEBU esindaja Melchior Ndadaye. Oktoobris 1993 ta mõrvati peamiselt tutsidest koosnevate relvajõudude riigipöördekatse käigus. Riik sattus kodusõtta, milles hukkus kolme aasta jooksul üle 150 000 inimese ja mis sundis põgenema sadu tuhandeid. Riik kannatas majandusprobleemide all ning sõltus endiselt rahalisest ja tehnilisest välisabist. | Kui palju inimesi põgenes 1993. aastal alanud kodusõja tõttu? | [
{
"answer_start": 511,
"text": "sadu tuhandeid"
}
] | Burundi | 0f23ccb8-47a0-4f21-a6f9-645ac41aa14e |
FRODEBU valitsus taastas lõpuks kontrolli sündmuste üle ja valis jaanuaris 1994 presidendiks Cyprien Ntaryamira. Ent julgeolekuolukord halvenes endiselt. Aprillis 1994 hukkusid president Ntayamira ja Rwanda president Juvénal Habyarimana, kui nende lennuk alla tulistati. Sellest sai alguse Rwanda genotsiid. Burundis pärast Ntaryamira surma vägivald ja rahutused küll ägenesid, kuid üleüldisi tapatalguid ei olnud. 8. aprillil 1994 sai neljaks aastaks presidendiks Sylvestre Ntibantunganya, kuid julgeolekuolukord halvenes veelgi. Režiimi destabiliseerisid sadade tuhandete Rwanda põgenike sissevool ning hutude ja tutside relvarühmitused. Novembris 1995 kuulutasid Burundi, Rwanda, Uganda ja Zaire (praegu Kongo DV) välja Burundi rahuläbirääkimiste algatuse endise Tansaania presidendi Julius Nyerere vahendusel. | Kuidas surid Ntayamira ja Habyarimana? | [
{
"answer_start": 242,
"text": "nende lennuk alla tulistati"
}
] | Burundi | 79f1bea5-1455-4f91-aa1b-3720e785bbc6 |
FRODEBU valitsus taastas lõpuks kontrolli sündmuste üle ja valis jaanuaris 1994 presidendiks Cyprien Ntaryamira. Ent julgeolekuolukord halvenes endiselt. Aprillis 1994 hukkusid president Ntayamira ja Rwanda president Juvénal Habyarimana, kui nende lennuk alla tulistati. Sellest sai alguse Rwanda genotsiid. Burundis pärast Ntaryamira surma vägivald ja rahutused küll ägenesid, kuid üleüldisi tapatalguid ei olnud. 8. aprillil 1994 sai neljaks aastaks presidendiks Sylvestre Ntibantunganya, kuid julgeolekuolukord halvenes veelgi. Režiimi destabiliseerisid sadade tuhandete Rwanda põgenike sissevool ning hutude ja tutside relvarühmitused. Novembris 1995 kuulutasid Burundi, Rwanda, Uganda ja Zaire (praegu Kongo DV) välja Burundi rahuläbirääkimiste algatuse endise Tansaania presidendi Julius Nyerere vahendusel. | Kuidas surid Ntayamira ja Habyarimana? | [
{
"answer_start": 248,
"text": "lennuk alla tulistati"
}
] | Burundi | 79f1bea5-1455-4f91-aa1b-3720e785bbc6 |
FRODEBU valitsus taastas lõpuks kontrolli sündmuste üle ja valis jaanuaris 1994 presidendiks Cyprien Ntaryamira. Ent julgeolekuolukord halvenes endiselt. Aprillis 1994 hukkusid president Ntayamira ja Rwanda president Juvénal Habyarimana, kui nende lennuk alla tulistati. Sellest sai alguse Rwanda genotsiid. Burundis pärast Ntaryamira surma vägivald ja rahutused küll ägenesid, kuid üleüldisi tapatalguid ei olnud. 8. aprillil 1994 sai neljaks aastaks presidendiks Sylvestre Ntibantunganya, kuid julgeolekuolukord halvenes veelgi. Režiimi destabiliseerisid sadade tuhandete Rwanda põgenike sissevool ning hutude ja tutside relvarühmitused. Novembris 1995 kuulutasid Burundi, Rwanda, Uganda ja Zaire (praegu Kongo DV) välja Burundi rahuläbirääkimiste algatuse endise Tansaania presidendi Julius Nyerere vahendusel. | Mis riigid algatasid Burundi rahuläbirääkimised? | [
{
"answer_start": 666,
"text": "Burundi, Rwanda, Uganda ja Zaire"
}
] | Burundi | 3a6b673c-80d7-46b0-a873-0c1f7fa63df3 |
FRODEBU valitsus taastas lõpuks kontrolli sündmuste üle ja valis jaanuaris 1994 presidendiks Cyprien Ntaryamira. Ent julgeolekuolukord halvenes endiselt. Aprillis 1994 hukkusid president Ntayamira ja Rwanda president Juvénal Habyarimana, kui nende lennuk alla tulistati. Sellest sai alguse Rwanda genotsiid. Burundis pärast Ntaryamira surma vägivald ja rahutused küll ägenesid, kuid üleüldisi tapatalguid ei olnud. 8. aprillil 1994 sai neljaks aastaks presidendiks Sylvestre Ntibantunganya, kuid julgeolekuolukord halvenes veelgi. Režiimi destabiliseerisid sadade tuhandete Rwanda põgenike sissevool ning hutude ja tutside relvarühmitused. Novembris 1995 kuulutasid Burundi, Rwanda, Uganda ja Zaire (praegu Kongo DV) välja Burundi rahuläbirääkimiste algatuse endise Tansaania presidendi Julius Nyerere vahendusel. | Mis riigid algatasid Burundi rahuläbirääkimised? | [
{
"answer_start": 666,
"text": "Burundi, Rwanda, Uganda ja Zaire (praegu Kongo DV)"
}
] | Burundi | 3a6b673c-80d7-46b0-a873-0c1f7fa63df3 |
FRODEBU valitsus taastas lõpuks kontrolli sündmuste üle ja valis jaanuaris 1994 presidendiks Cyprien Ntaryamira. Ent julgeolekuolukord halvenes endiselt. Aprillis 1994 hukkusid president Ntayamira ja Rwanda president Juvénal Habyarimana, kui nende lennuk alla tulistati. Sellest sai alguse Rwanda genotsiid. Burundis pärast Ntaryamira surma vägivald ja rahutused küll ägenesid, kuid üleüldisi tapatalguid ei olnud. 8. aprillil 1994 sai neljaks aastaks presidendiks Sylvestre Ntibantunganya, kuid julgeolekuolukord halvenes veelgi. Režiimi destabiliseerisid sadade tuhandete Rwanda põgenike sissevool ning hutude ja tutside relvarühmitused. Novembris 1995 kuulutasid Burundi, Rwanda, Uganda ja Zaire (praegu Kongo DV) välja Burundi rahuläbirääkimiste algatuse endise Tansaania presidendi Julius Nyerere vahendusel. | Mis nime kannab Zaire praegu? | [
{
"answer_start": 707,
"text": "Kongo DV"
}
] | Burundi | 39827c0f-d07c-4685-8193-b4cb6c8572f6 |
FRODEBU valitsus taastas lõpuks kontrolli sündmuste üle ja valis jaanuaris 1994 presidendiks Cyprien Ntaryamira. Ent julgeolekuolukord halvenes endiselt. Aprillis 1994 hukkusid president Ntayamira ja Rwanda president Juvénal Habyarimana, kui nende lennuk alla tulistati. Sellest sai alguse Rwanda genotsiid. Burundis pärast Ntaryamira surma vägivald ja rahutused küll ägenesid, kuid üleüldisi tapatalguid ei olnud. 8. aprillil 1994 sai neljaks aastaks presidendiks Sylvestre Ntibantunganya, kuid julgeolekuolukord halvenes veelgi. Režiimi destabiliseerisid sadade tuhandete Rwanda põgenike sissevool ning hutude ja tutside relvarühmitused. Novembris 1995 kuulutasid Burundi, Rwanda, Uganda ja Zaire (praegu Kongo DV) välja Burundi rahuläbirääkimiste algatuse endise Tansaania presidendi Julius Nyerere vahendusel. | Mis nime kannab Zaire praegu? | [
{
"answer_start": 707,
"text": "Kongo"
}
] | Burundi | 39827c0f-d07c-4685-8193-b4cb6c8572f6 |
FRODEBU valitsus taastas lõpuks kontrolli sündmuste üle ja valis jaanuaris 1994 presidendiks Cyprien Ntaryamira. Ent julgeolekuolukord halvenes endiselt. Aprillis 1994 hukkusid president Ntayamira ja Rwanda president Juvénal Habyarimana, kui nende lennuk alla tulistati. Sellest sai alguse Rwanda genotsiid. Burundis pärast Ntaryamira surma vägivald ja rahutused küll ägenesid, kuid üleüldisi tapatalguid ei olnud. 8. aprillil 1994 sai neljaks aastaks presidendiks Sylvestre Ntibantunganya, kuid julgeolekuolukord halvenes veelgi. Režiimi destabiliseerisid sadade tuhandete Rwanda põgenike sissevool ning hutude ja tutside relvarühmitused. Novembris 1995 kuulutasid Burundi, Rwanda, Uganda ja Zaire (praegu Kongo DV) välja Burundi rahuläbirääkimiste algatuse endise Tansaania presidendi Julius Nyerere vahendusel. | Kust tulid põgenikud Burundisse? | [
{
"answer_start": 200,
"text": "Rwanda"
}
] | Burundi | 59ca037d-09ce-4112-80f0-829303d3adb6 |
FRODEBU valitsus taastas lõpuks kontrolli sündmuste üle ja valis jaanuaris 1994 presidendiks Cyprien Ntaryamira. Ent julgeolekuolukord halvenes endiselt. Aprillis 1994 hukkusid president Ntayamira ja Rwanda president Juvénal Habyarimana, kui nende lennuk alla tulistati. Sellest sai alguse Rwanda genotsiid. Burundis pärast Ntaryamira surma vägivald ja rahutused küll ägenesid, kuid üleüldisi tapatalguid ei olnud. 8. aprillil 1994 sai neljaks aastaks presidendiks Sylvestre Ntibantunganya, kuid julgeolekuolukord halvenes veelgi. Režiimi destabiliseerisid sadade tuhandete Rwanda põgenike sissevool ning hutude ja tutside relvarühmitused. Novembris 1995 kuulutasid Burundi, Rwanda, Uganda ja Zaire (praegu Kongo DV) välja Burundi rahuläbirääkimiste algatuse endise Tansaania presidendi Julius Nyerere vahendusel. | Mis aastal algas Rwanda genotsiid? | [
{
"answer_start": 75,
"text": "1994"
}
] | Burundi | 129f3b85-b16a-4c2e-a711-c1cbcc3e56bc |
1996. aasta suvel kardeti, et Burundis kordub Rwanda genotsiid). Pinge kasvas, kui ühes põgenikelaagris Burundi keskosas mõrvati 20. juulil üle 300 tutsi naise ja lapse. Tapatalgutes süüdistati ühte hutude mässulist rühmitust. 25. juulil haaras võimu sõjavägi, kus domineerisid tutsid. Hutust president Sylvestre Ntibantunganya kukutati ning ta otsis varjupaika USA suursaatkonnas Bujumburas. Sõjaväelased saatsid parlamendi laiali, keelustasid parteid ja demonstratsioonid, seadsid sisse komandanditunni ning sulgesid Burundi piirid ja rahvusvahelise lennuvälja. Sõjavägi nimetas üleminekuvabariigi presidendiks riigipööret juhtinud tutsi majori Pierre Buyoya, kes oli olnud president 1987–1993. Riigipööre mõisteti laialdaselt hukka ning piirkonna riigid seadsid sisse majandussanktsioonid kuni põhiseadusliku valitsemise juurde naasmiseni. Buyoya nõustus 1996 parteide tegevust lubama. Hoolimata sellest ja rahvusvahelise kogukonna püüetest algatada rahuprotsessi, kodusõda sõjaväe ja hutu sisside vahel jätkus. 1993–1999 põhjustas rahvuslik konflikt Burundi hutude ja tutside vahel massilise põgenike voolu ja vähemalt veerandi miljoni inimese hukkumise. Kuigi paljud põgenikud on naasnud, on konflikti jätkumine tekitanud uusi põgenikke. Burundi väed on oma piire kindlustada püüdes tunginud Kongo DV territooriumile. | Kuhu põgenes kukutatud president Ntibantunganya? | [
{
"answer_start": 362,
"text": "USA suursaatkonnas Bujumburas"
}
] | Burundi | 9f3ee601-c985-406a-b5c7-ed92eaa48c23 |
1996. aasta suvel kardeti, et Burundis kordub Rwanda genotsiid). Pinge kasvas, kui ühes põgenikelaagris Burundi keskosas mõrvati 20. juulil üle 300 tutsi naise ja lapse. Tapatalgutes süüdistati ühte hutude mässulist rühmitust. 25. juulil haaras võimu sõjavägi, kus domineerisid tutsid. Hutust president Sylvestre Ntibantunganya kukutati ning ta otsis varjupaika USA suursaatkonnas Bujumburas. Sõjaväelased saatsid parlamendi laiali, keelustasid parteid ja demonstratsioonid, seadsid sisse komandanditunni ning sulgesid Burundi piirid ja rahvusvahelise lennuvälja. Sõjavägi nimetas üleminekuvabariigi presidendiks riigipööret juhtinud tutsi majori Pierre Buyoya, kes oli olnud president 1987–1993. Riigipööre mõisteti laialdaselt hukka ning piirkonna riigid seadsid sisse majandussanktsioonid kuni põhiseadusliku valitsemise juurde naasmiseni. Buyoya nõustus 1996 parteide tegevust lubama. Hoolimata sellest ja rahvusvahelise kogukonna püüetest algatada rahuprotsessi, kodusõda sõjaväe ja hutu sisside vahel jätkus. 1993–1999 põhjustas rahvuslik konflikt Burundi hutude ja tutside vahel massilise põgenike voolu ja vähemalt veerandi miljoni inimese hukkumise. Kuigi paljud põgenikud on naasnud, on konflikti jätkumine tekitanud uusi põgenikke. Burundi väed on oma piire kindlustada püüdes tunginud Kongo DV territooriumile. | Kuhu põgenes kukutatud president Ntibantunganya? | [
{
"answer_start": 362,
"text": "USA suursaatkonnas"
}
] | Burundi | 9f3ee601-c985-406a-b5c7-ed92eaa48c23 |
1996. aasta suvel kardeti, et Burundis kordub Rwanda genotsiid). Pinge kasvas, kui ühes põgenikelaagris Burundi keskosas mõrvati 20. juulil üle 300 tutsi naise ja lapse. Tapatalgutes süüdistati ühte hutude mässulist rühmitust. 25. juulil haaras võimu sõjavägi, kus domineerisid tutsid. Hutust president Sylvestre Ntibantunganya kukutati ning ta otsis varjupaika USA suursaatkonnas Bujumburas. Sõjaväelased saatsid parlamendi laiali, keelustasid parteid ja demonstratsioonid, seadsid sisse komandanditunni ning sulgesid Burundi piirid ja rahvusvahelise lennuvälja. Sõjavägi nimetas üleminekuvabariigi presidendiks riigipööret juhtinud tutsi majori Pierre Buyoya, kes oli olnud president 1987–1993. Riigipööre mõisteti laialdaselt hukka ning piirkonna riigid seadsid sisse majandussanktsioonid kuni põhiseadusliku valitsemise juurde naasmiseni. Buyoya nõustus 1996 parteide tegevust lubama. Hoolimata sellest ja rahvusvahelise kogukonna püüetest algatada rahuprotsessi, kodusõda sõjaväe ja hutu sisside vahel jätkus. 1993–1999 põhjustas rahvuslik konflikt Burundi hutude ja tutside vahel massilise põgenike voolu ja vähemalt veerandi miljoni inimese hukkumise. Kuigi paljud põgenikud on naasnud, on konflikti jätkumine tekitanud uusi põgenikke. Burundi väed on oma piire kindlustada püüdes tunginud Kongo DV territooriumile. | Mitu inimest suri kodusõjas 1993-1999? | [
{
"answer_start": 1114,
"text": "vähemalt veerandi miljoni"
}
] | Burundi | e865ba68-06b0-4e4e-8cec-755a6f7a45ba |
1996. aasta suvel kardeti, et Burundis kordub Rwanda genotsiid). Pinge kasvas, kui ühes põgenikelaagris Burundi keskosas mõrvati 20. juulil üle 300 tutsi naise ja lapse. Tapatalgutes süüdistati ühte hutude mässulist rühmitust. 25. juulil haaras võimu sõjavägi, kus domineerisid tutsid. Hutust president Sylvestre Ntibantunganya kukutati ning ta otsis varjupaika USA suursaatkonnas Bujumburas. Sõjaväelased saatsid parlamendi laiali, keelustasid parteid ja demonstratsioonid, seadsid sisse komandanditunni ning sulgesid Burundi piirid ja rahvusvahelise lennuvälja. Sõjavägi nimetas üleminekuvabariigi presidendiks riigipööret juhtinud tutsi majori Pierre Buyoya, kes oli olnud president 1987–1993. Riigipööre mõisteti laialdaselt hukka ning piirkonna riigid seadsid sisse majandussanktsioonid kuni põhiseadusliku valitsemise juurde naasmiseni. Buyoya nõustus 1996 parteide tegevust lubama. Hoolimata sellest ja rahvusvahelise kogukonna püüetest algatada rahuprotsessi, kodusõda sõjaväe ja hutu sisside vahel jätkus. 1993–1999 põhjustas rahvuslik konflikt Burundi hutude ja tutside vahel massilise põgenike voolu ja vähemalt veerandi miljoni inimese hukkumise. Kuigi paljud põgenikud on naasnud, on konflikti jätkumine tekitanud uusi põgenikke. Burundi väed on oma piire kindlustada püüdes tunginud Kongo DV territooriumile. | Mitu inimest suri kodusõjas 1993-1999? | [
{
"answer_start": 1114,
"text": "vähemalt veerandi miljoni inimese"
}
] | Burundi | e865ba68-06b0-4e4e-8cec-755a6f7a45ba |
1996. aasta suvel kardeti, et Burundis kordub Rwanda genotsiid). Pinge kasvas, kui ühes põgenikelaagris Burundi keskosas mõrvati 20. juulil üle 300 tutsi naise ja lapse. Tapatalgutes süüdistati ühte hutude mässulist rühmitust. 25. juulil haaras võimu sõjavägi, kus domineerisid tutsid. Hutust president Sylvestre Ntibantunganya kukutati ning ta otsis varjupaika USA suursaatkonnas Bujumburas. Sõjaväelased saatsid parlamendi laiali, keelustasid parteid ja demonstratsioonid, seadsid sisse komandanditunni ning sulgesid Burundi piirid ja rahvusvahelise lennuvälja. Sõjavägi nimetas üleminekuvabariigi presidendiks riigipööret juhtinud tutsi majori Pierre Buyoya, kes oli olnud president 1987–1993. Riigipööre mõisteti laialdaselt hukka ning piirkonna riigid seadsid sisse majandussanktsioonid kuni põhiseadusliku valitsemise juurde naasmiseni. Buyoya nõustus 1996 parteide tegevust lubama. Hoolimata sellest ja rahvusvahelise kogukonna püüetest algatada rahuprotsessi, kodusõda sõjaväe ja hutu sisside vahel jätkus. 1993–1999 põhjustas rahvuslik konflikt Burundi hutude ja tutside vahel massilise põgenike voolu ja vähemalt veerandi miljoni inimese hukkumise. Kuigi paljud põgenikud on naasnud, on konflikti jätkumine tekitanud uusi põgenikke. Burundi väed on oma piire kindlustada püüdes tunginud Kongo DV territooriumile. | Mitu inimest suri kodusõjas 1993-1999? | [
{
"answer_start": 1123,
"text": "veerandi miljoni"
}
] | Burundi | e865ba68-06b0-4e4e-8cec-755a6f7a45ba |
1996. aasta suvel kardeti, et Burundis kordub Rwanda genotsiid). Pinge kasvas, kui ühes põgenikelaagris Burundi keskosas mõrvati 20. juulil üle 300 tutsi naise ja lapse. Tapatalgutes süüdistati ühte hutude mässulist rühmitust. 25. juulil haaras võimu sõjavägi, kus domineerisid tutsid. Hutust president Sylvestre Ntibantunganya kukutati ning ta otsis varjupaika USA suursaatkonnas Bujumburas. Sõjaväelased saatsid parlamendi laiali, keelustasid parteid ja demonstratsioonid, seadsid sisse komandanditunni ning sulgesid Burundi piirid ja rahvusvahelise lennuvälja. Sõjavägi nimetas üleminekuvabariigi presidendiks riigipööret juhtinud tutsi majori Pierre Buyoya, kes oli olnud president 1987–1993. Riigipööre mõisteti laialdaselt hukka ning piirkonna riigid seadsid sisse majandussanktsioonid kuni põhiseadusliku valitsemise juurde naasmiseni. Buyoya nõustus 1996 parteide tegevust lubama. Hoolimata sellest ja rahvusvahelise kogukonna püüetest algatada rahuprotsessi, kodusõda sõjaväe ja hutu sisside vahel jätkus. 1993–1999 põhjustas rahvuslik konflikt Burundi hutude ja tutside vahel massilise põgenike voolu ja vähemalt veerandi miljoni inimese hukkumise. Kuigi paljud põgenikud on naasnud, on konflikti jätkumine tekitanud uusi põgenikke. Burundi väed on oma piire kindlustada püüdes tunginud Kongo DV territooriumile. | Mitu inimest suri kodusõjas 1993-1999? | [
{
"answer_start": 1123,
"text": "veerandi miljoni inimese"
}
] | Burundi | e865ba68-06b0-4e4e-8cec-755a6f7a45ba |
1996. aasta suvel kardeti, et Burundis kordub Rwanda genotsiid). Pinge kasvas, kui ühes põgenikelaagris Burundi keskosas mõrvati 20. juulil üle 300 tutsi naise ja lapse. Tapatalgutes süüdistati ühte hutude mässulist rühmitust. 25. juulil haaras võimu sõjavägi, kus domineerisid tutsid. Hutust president Sylvestre Ntibantunganya kukutati ning ta otsis varjupaika USA suursaatkonnas Bujumburas. Sõjaväelased saatsid parlamendi laiali, keelustasid parteid ja demonstratsioonid, seadsid sisse komandanditunni ning sulgesid Burundi piirid ja rahvusvahelise lennuvälja. Sõjavägi nimetas üleminekuvabariigi presidendiks riigipööret juhtinud tutsi majori Pierre Buyoya, kes oli olnud president 1987–1993. Riigipööre mõisteti laialdaselt hukka ning piirkonna riigid seadsid sisse majandussanktsioonid kuni põhiseadusliku valitsemise juurde naasmiseni. Buyoya nõustus 1996 parteide tegevust lubama. Hoolimata sellest ja rahvusvahelise kogukonna püüetest algatada rahuprotsessi, kodusõda sõjaväe ja hutu sisside vahel jätkus. 1993–1999 põhjustas rahvuslik konflikt Burundi hutude ja tutside vahel massilise põgenike voolu ja vähemalt veerandi miljoni inimese hukkumise. Kuigi paljud põgenikud on naasnud, on konflikti jätkumine tekitanud uusi põgenikke. Burundi väed on oma piire kindlustada püüdes tunginud Kongo DV territooriumile. | Millisesse riiki tungisid sisse Burundi väed? | [
{
"answer_start": 1297,
"text": "Kongo DV"
}
] | Burundi | 64a15b70-85be-4c93-aed0-0120f00e8b9b |
1996. aasta suvel kardeti, et Burundis kordub Rwanda genotsiid). Pinge kasvas, kui ühes põgenikelaagris Burundi keskosas mõrvati 20. juulil üle 300 tutsi naise ja lapse. Tapatalgutes süüdistati ühte hutude mässulist rühmitust. 25. juulil haaras võimu sõjavägi, kus domineerisid tutsid. Hutust president Sylvestre Ntibantunganya kukutati ning ta otsis varjupaika USA suursaatkonnas Bujumburas. Sõjaväelased saatsid parlamendi laiali, keelustasid parteid ja demonstratsioonid, seadsid sisse komandanditunni ning sulgesid Burundi piirid ja rahvusvahelise lennuvälja. Sõjavägi nimetas üleminekuvabariigi presidendiks riigipööret juhtinud tutsi majori Pierre Buyoya, kes oli olnud president 1987–1993. Riigipööre mõisteti laialdaselt hukka ning piirkonna riigid seadsid sisse majandussanktsioonid kuni põhiseadusliku valitsemise juurde naasmiseni. Buyoya nõustus 1996 parteide tegevust lubama. Hoolimata sellest ja rahvusvahelise kogukonna püüetest algatada rahuprotsessi, kodusõda sõjaväe ja hutu sisside vahel jätkus. 1993–1999 põhjustas rahvuslik konflikt Burundi hutude ja tutside vahel massilise põgenike voolu ja vähemalt veerandi miljoni inimese hukkumise. Kuigi paljud põgenikud on naasnud, on konflikti jätkumine tekitanud uusi põgenikke. Burundi väed on oma piire kindlustada püüdes tunginud Kongo DV territooriumile. | Millisesse riiki tungisid sisse Burundi väed? | [
{
"answer_start": 1297,
"text": "Kongo"
}
] | Burundi | 64a15b70-85be-4c93-aed0-0120f00e8b9b |
1996. aasta suvel kardeti, et Burundis kordub Rwanda genotsiid). Pinge kasvas, kui ühes põgenikelaagris Burundi keskosas mõrvati 20. juulil üle 300 tutsi naise ja lapse. Tapatalgutes süüdistati ühte hutude mässulist rühmitust. 25. juulil haaras võimu sõjavägi, kus domineerisid tutsid. Hutust president Sylvestre Ntibantunganya kukutati ning ta otsis varjupaika USA suursaatkonnas Bujumburas. Sõjaväelased saatsid parlamendi laiali, keelustasid parteid ja demonstratsioonid, seadsid sisse komandanditunni ning sulgesid Burundi piirid ja rahvusvahelise lennuvälja. Sõjavägi nimetas üleminekuvabariigi presidendiks riigipööret juhtinud tutsi majori Pierre Buyoya, kes oli olnud president 1987–1993. Riigipööre mõisteti laialdaselt hukka ning piirkonna riigid seadsid sisse majandussanktsioonid kuni põhiseadusliku valitsemise juurde naasmiseni. Buyoya nõustus 1996 parteide tegevust lubama. Hoolimata sellest ja rahvusvahelise kogukonna püüetest algatada rahuprotsessi, kodusõda sõjaväe ja hutu sisside vahel jätkus. 1993–1999 põhjustas rahvuslik konflikt Burundi hutude ja tutside vahel massilise põgenike voolu ja vähemalt veerandi miljoni inimese hukkumise. Kuigi paljud põgenikud on naasnud, on konflikti jätkumine tekitanud uusi põgenikke. Burundi väed on oma piire kindlustada püüdes tunginud Kongo DV territooriumile. | Mis rahvusest oli president Sylvestre Ntibantunganya? | [
{
"answer_start": 286,
"text": "Hutust"
}
] | Burundi | 8ebd131e-fb77-4ed4-bbc3-efa508d7c71f |
1996. aasta suvel kardeti, et Burundis kordub Rwanda genotsiid). Pinge kasvas, kui ühes põgenikelaagris Burundi keskosas mõrvati 20. juulil üle 300 tutsi naise ja lapse. Tapatalgutes süüdistati ühte hutude mässulist rühmitust. 25. juulil haaras võimu sõjavägi, kus domineerisid tutsid. Hutust president Sylvestre Ntibantunganya kukutati ning ta otsis varjupaika USA suursaatkonnas Bujumburas. Sõjaväelased saatsid parlamendi laiali, keelustasid parteid ja demonstratsioonid, seadsid sisse komandanditunni ning sulgesid Burundi piirid ja rahvusvahelise lennuvälja. Sõjavägi nimetas üleminekuvabariigi presidendiks riigipööret juhtinud tutsi majori Pierre Buyoya, kes oli olnud president 1987–1993. Riigipööre mõisteti laialdaselt hukka ning piirkonna riigid seadsid sisse majandussanktsioonid kuni põhiseadusliku valitsemise juurde naasmiseni. Buyoya nõustus 1996 parteide tegevust lubama. Hoolimata sellest ja rahvusvahelise kogukonna püüetest algatada rahuprotsessi, kodusõda sõjaväe ja hutu sisside vahel jätkus. 1993–1999 põhjustas rahvuslik konflikt Burundi hutude ja tutside vahel massilise põgenike voolu ja vähemalt veerandi miljoni inimese hukkumise. Kuigi paljud põgenikud on naasnud, on konflikti jätkumine tekitanud uusi põgenikke. Burundi väed on oma piire kindlustada püüdes tunginud Kongo DV territooriumile. | Kes kehtestasid komandanditunni? | [
{
"answer_start": 393,
"text": "Sõjaväelased"
}
] | Burundi | d999c5bd-396d-46c1-9ef7-aa72c74d2f76 |
Hoone Promenaadi uulits 15 ehitati algselt 1911. aastal, kuid 1944. aasta märtsipommitamise käigus suur osa hoonest hävis ja tänapäevane hoone on üles ehitatud esialgsetel müüridel. Ehitise esimesel korrusel asuvad eri laiusega ümarkaaraknad pärinevad hoone algsest välimusest. Estonia puiestee 15 asusid Kaubamaja V. J. Gorbatschev & Pojad, aastatel 1919–1924 (algselt Viruvärava puiestee 15) Eesti Tarbijateühistute Keskühistu autoosakond, 1930–1932 (algselt Estonia puiestee 15/17) Gustav Hammeri autotöökoda ja 1932–1935 Vladimir Johansoni auto-, pleki- ja vasetöökoda ning seejärel J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond. | Mis juhtus Promenaadi 15 hoonega märtsipommitamise ajal? | [
{
"answer_start": 99,
"text": "suur osa hoonest hävis"
}
] | Estonia puiestee | 801e5473-21df-441e-9330-0f40d46bec42 |
Hoone Promenaadi uulits 15 ehitati algselt 1911. aastal, kuid 1944. aasta märtsipommitamise käigus suur osa hoonest hävis ja tänapäevane hoone on üles ehitatud esialgsetel müüridel. Ehitise esimesel korrusel asuvad eri laiusega ümarkaaraknad pärinevad hoone algsest välimusest. Estonia puiestee 15 asusid Kaubamaja V. J. Gorbatschev & Pojad, aastatel 1919–1924 (algselt Viruvärava puiestee 15) Eesti Tarbijateühistute Keskühistu autoosakond, 1930–1932 (algselt Estonia puiestee 15/17) Gustav Hammeri autotöökoda ja 1932–1935 Vladimir Johansoni auto-, pleki- ja vasetöökoda ning seejärel J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond. | Mis juhtus Promenaadi 15 hoonega märtsipommitamise ajal? | [
{
"answer_start": 104,
"text": "osa hoonest hävis"
}
] | Estonia puiestee | 801e5473-21df-441e-9330-0f40d46bec42 |
Hoone Promenaadi uulits 15 ehitati algselt 1911. aastal, kuid 1944. aasta märtsipommitamise käigus suur osa hoonest hävis ja tänapäevane hoone on üles ehitatud esialgsetel müüridel. Ehitise esimesel korrusel asuvad eri laiusega ümarkaaraknad pärinevad hoone algsest välimusest. Estonia puiestee 15 asusid Kaubamaja V. J. Gorbatschev & Pojad, aastatel 1919–1924 (algselt Viruvärava puiestee 15) Eesti Tarbijateühistute Keskühistu autoosakond, 1930–1932 (algselt Estonia puiestee 15/17) Gustav Hammeri autotöökoda ja 1932–1935 Vladimir Johansoni auto-, pleki- ja vasetöökoda ning seejärel J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond. | Milline osa Promenaadi 15 hoone välimusest pärineb ajast enne pommitamist? | [
{
"answer_start": 190,
"text": "esimesel korrusel asuvad eri laiusega ümarkaaraknad"
}
] | Estonia puiestee | 0e979e29-877f-4269-96fa-9b1c2595bf6e |
Hoone Promenaadi uulits 15 ehitati algselt 1911. aastal, kuid 1944. aasta märtsipommitamise käigus suur osa hoonest hävis ja tänapäevane hoone on üles ehitatud esialgsetel müüridel. Ehitise esimesel korrusel asuvad eri laiusega ümarkaaraknad pärinevad hoone algsest välimusest. Estonia puiestee 15 asusid Kaubamaja V. J. Gorbatschev & Pojad, aastatel 1919–1924 (algselt Viruvärava puiestee 15) Eesti Tarbijateühistute Keskühistu autoosakond, 1930–1932 (algselt Estonia puiestee 15/17) Gustav Hammeri autotöökoda ja 1932–1935 Vladimir Johansoni auto-, pleki- ja vasetöökoda ning seejärel J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond. | Milline osa Promenaadi 15 hoone välimusest pärineb ajast enne pommitamist? | [
{
"answer_start": 215,
"text": "eri laiusega ümarkaaraknad"
}
] | Estonia puiestee | 0e979e29-877f-4269-96fa-9b1c2595bf6e |
Hoone Promenaadi uulits 15 ehitati algselt 1911. aastal, kuid 1944. aasta märtsipommitamise käigus suur osa hoonest hävis ja tänapäevane hoone on üles ehitatud esialgsetel müüridel. Ehitise esimesel korrusel asuvad eri laiusega ümarkaaraknad pärinevad hoone algsest välimusest. Estonia puiestee 15 asusid Kaubamaja V. J. Gorbatschev & Pojad, aastatel 1919–1924 (algselt Viruvärava puiestee 15) Eesti Tarbijateühistute Keskühistu autoosakond, 1930–1932 (algselt Estonia puiestee 15/17) Gustav Hammeri autotöökoda ja 1932–1935 Vladimir Johansoni auto-, pleki- ja vasetöökoda ning seejärel J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond. | Mis asutus alustas Estonia puiestee 15 tööd aastal 1932? | [
{
"answer_start": 525,
"text": "Vladimir Johansoni auto-, pleki- ja vasetöökoda"
}
] | Estonia puiestee | c1e504c7-6c96-4e94-9be3-7c9d3d731bf1 |
Hoone Promenaadi uulits 15 ehitati algselt 1911. aastal, kuid 1944. aasta märtsipommitamise käigus suur osa hoonest hävis ja tänapäevane hoone on üles ehitatud esialgsetel müüridel. Ehitise esimesel korrusel asuvad eri laiusega ümarkaaraknad pärinevad hoone algsest välimusest. Estonia puiestee 15 asusid Kaubamaja V. J. Gorbatschev & Pojad, aastatel 1919–1924 (algselt Viruvärava puiestee 15) Eesti Tarbijateühistute Keskühistu autoosakond, 1930–1932 (algselt Estonia puiestee 15/17) Gustav Hammeri autotöökoda ja 1932–1935 Vladimir Johansoni auto-, pleki- ja vasetöökoda ning seejärel J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond. | Mis asutus alustas Estonia puiestee 15 tööd aastal 1932? | [
{
"answer_start": 544,
"text": "auto-, pleki- ja vasetöökoda"
}
] | Estonia puiestee | c1e504c7-6c96-4e94-9be3-7c9d3d731bf1 |
Hoone Promenaadi uulits 15 ehitati algselt 1911. aastal, kuid 1944. aasta märtsipommitamise käigus suur osa hoonest hävis ja tänapäevane hoone on üles ehitatud esialgsetel müüridel. Ehitise esimesel korrusel asuvad eri laiusega ümarkaaraknad pärinevad hoone algsest välimusest. Estonia puiestee 15 asusid Kaubamaja V. J. Gorbatschev & Pojad, aastatel 1919–1924 (algselt Viruvärava puiestee 15) Eesti Tarbijateühistute Keskühistu autoosakond, 1930–1932 (algselt Estonia puiestee 15/17) Gustav Hammeri autotöökoda ja 1932–1935 Vladimir Johansoni auto-, pleki- ja vasetöökoda ning seejärel J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond. | Mis oli Eesti Tarbijateühistute Keskühistu autoosakonna esialgne aadress? | [
{
"answer_start": 370,
"text": "Viruvärava puiestee 15"
}
] | Estonia puiestee | 108508df-3e7a-4091-8719-ef38176e45e9 |
Hoone Promenaadi uulits 15 ehitati algselt 1911. aastal, kuid 1944. aasta märtsipommitamise käigus suur osa hoonest hävis ja tänapäevane hoone on üles ehitatud esialgsetel müüridel. Ehitise esimesel korrusel asuvad eri laiusega ümarkaaraknad pärinevad hoone algsest välimusest. Estonia puiestee 15 asusid Kaubamaja V. J. Gorbatschev & Pojad, aastatel 1919–1924 (algselt Viruvärava puiestee 15) Eesti Tarbijateühistute Keskühistu autoosakond, 1930–1932 (algselt Estonia puiestee 15/17) Gustav Hammeri autotöökoda ja 1932–1935 Vladimir Johansoni auto-, pleki- ja vasetöökoda ning seejärel J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond. | Kui kaua tegutses Estonia puiestee 15 Gustav Hammeri autotöökoda? | [
{
"answer_start": 442,
"text": "1930–1932"
}
] | Estonia puiestee | 7e88062f-0cda-4789-8271-bc556e0de056 |
Aadressil Estonia pst 5a (algselt Estonia pst 17) asub viiekorruseline kivimaja, mis on ehitatud 1950. aastal, 1944. aasta märtsipommitamises hävinenud hoonest. Hoone esimesel korrusel asub Tallinna Äripanga kontor, selle kohal on äriruumid ja hoovipoolsetes ruumides Tallinna Rahvaülikooli (varasem nimi Tallinna Kultuuriülikool) loengu- ja õpperuumid. 22. juunil 2011 algatas Tallinna Linnavalitsus detailmenetluse Estonia pst 5a ja 7 sisehoovi maapealsete ja maa-aluste korrustega äri- ja eluhoone ehitamiseks. | Kuidas nimetati Tallinna Rahvaülikooli varem? | [
{
"answer_start": 305,
"text": "Tallinna Kultuuriülikool"
}
] | Estonia puiestee | 2605d9ee-75b1-4b35-9f03-91e63226dd36 |
Aadressil Estonia pst 5a (algselt Estonia pst 17) asub viiekorruseline kivimaja, mis on ehitatud 1950. aastal, 1944. aasta märtsipommitamises hävinenud hoonest. Hoone esimesel korrusel asub Tallinna Äripanga kontor, selle kohal on äriruumid ja hoovipoolsetes ruumides Tallinna Rahvaülikooli (varasem nimi Tallinna Kultuuriülikool) loengu- ja õpperuumid. 22. juunil 2011 algatas Tallinna Linnavalitsus detailmenetluse Estonia pst 5a ja 7 sisehoovi maapealsete ja maa-aluste korrustega äri- ja eluhoone ehitamiseks. | Mille kavatseb Tallinna Linnavalitsus lubada Estonia puiestee 5a hoovile ehitada? | [
{
"answer_start": 447,
"text": "maapealsete ja maa-aluste korrustega äri- ja eluhoone"
}
] | Estonia puiestee | 7d479a61-412a-41f2-8ffb-8c9cebb80d0a |
Aadressil Estonia pst 5a (algselt Estonia pst 17) asub viiekorruseline kivimaja, mis on ehitatud 1950. aastal, 1944. aasta märtsipommitamises hävinenud hoonest. Hoone esimesel korrusel asub Tallinna Äripanga kontor, selle kohal on äriruumid ja hoovipoolsetes ruumides Tallinna Rahvaülikooli (varasem nimi Tallinna Kultuuriülikool) loengu- ja õpperuumid. 22. juunil 2011 algatas Tallinna Linnavalitsus detailmenetluse Estonia pst 5a ja 7 sisehoovi maapealsete ja maa-aluste korrustega äri- ja eluhoone ehitamiseks. | Mille kavatseb Tallinna Linnavalitsus lubada Estonia puiestee 5a hoovile ehitada? | [
{
"answer_start": 484,
"text": "äri- ja eluhoone"
}
] | Estonia puiestee | 7d479a61-412a-41f2-8ffb-8c9cebb80d0a |
Aadressil Estonia pst 5a (algselt Estonia pst 17) asub viiekorruseline kivimaja, mis on ehitatud 1950. aastal, 1944. aasta märtsipommitamises hävinenud hoonest. Hoone esimesel korrusel asub Tallinna Äripanga kontor, selle kohal on äriruumid ja hoovipoolsetes ruumides Tallinna Rahvaülikooli (varasem nimi Tallinna Kultuuriülikool) loengu- ja õpperuumid. 22. juunil 2011 algatas Tallinna Linnavalitsus detailmenetluse Estonia pst 5a ja 7 sisehoovi maapealsete ja maa-aluste korrustega äri- ja eluhoone ehitamiseks. | Mis juhtus eelmise Estonia puiestee 5a asunud hoonega? | [
{
"answer_start": 111,
"text": "1944. aasta märtsipommitamises hävinenud"
}
] | Estonia puiestee | 1d5c30a1-39a4-4ec0-8088-5ecb743a48cc |
Aadressil Estonia pst 5a (algselt Estonia pst 17) asub viiekorruseline kivimaja, mis on ehitatud 1950. aastal, 1944. aasta märtsipommitamises hävinenud hoonest. Hoone esimesel korrusel asub Tallinna Äripanga kontor, selle kohal on äriruumid ja hoovipoolsetes ruumides Tallinna Rahvaülikooli (varasem nimi Tallinna Kultuuriülikool) loengu- ja õpperuumid. 22. juunil 2011 algatas Tallinna Linnavalitsus detailmenetluse Estonia pst 5a ja 7 sisehoovi maapealsete ja maa-aluste korrustega äri- ja eluhoone ehitamiseks. | Mis juhtus eelmise Estonia puiestee 5a asunud hoonega? | [
{
"answer_start": 142,
"text": "hävinenud"
}
] | Estonia puiestee | 1d5c30a1-39a4-4ec0-8088-5ecb743a48cc |
Aadressil Estonia pst 5a (algselt Estonia pst 17) asub viiekorruseline kivimaja, mis on ehitatud 1950. aastal, 1944. aasta märtsipommitamises hävinenud hoonest. Hoone esimesel korrusel asub Tallinna Äripanga kontor, selle kohal on äriruumid ja hoovipoolsetes ruumides Tallinna Rahvaülikooli (varasem nimi Tallinna Kultuuriülikool) loengu- ja õpperuumid. 22. juunil 2011 algatas Tallinna Linnavalitsus detailmenetluse Estonia pst 5a ja 7 sisehoovi maapealsete ja maa-aluste korrustega äri- ja eluhoone ehitamiseks. | Mis juhtus eelmise Estonia puiestee 5a asunud hoonega? | [
{
"answer_start": 123,
"text": "märtsipommitamises hävinenud"
}
] | Estonia puiestee | 1d5c30a1-39a4-4ec0-8088-5ecb743a48cc |
Aadressil Estonia pst 5a (algselt Estonia pst 17) asub viiekorruseline kivimaja, mis on ehitatud 1950. aastal, 1944. aasta märtsipommitamises hävinenud hoonest. Hoone esimesel korrusel asub Tallinna Äripanga kontor, selle kohal on äriruumid ja hoovipoolsetes ruumides Tallinna Rahvaülikooli (varasem nimi Tallinna Kultuuriülikool) loengu- ja õpperuumid. 22. juunil 2011 algatas Tallinna Linnavalitsus detailmenetluse Estonia pst 5a ja 7 sisehoovi maapealsete ja maa-aluste korrustega äri- ja eluhoone ehitamiseks. | Milline pank tegutseb Estonia puiestee 5a? | [
{
"answer_start": 190,
"text": "Tallinna Äripanga"
}
] | Estonia puiestee | 0c5cfa08-01de-4322-b140-5e8b87a2d482 |
Aadressil Estonia pst 5a (algselt Estonia pst 17) asub viiekorruseline kivimaja, mis on ehitatud 1950. aastal, 1944. aasta märtsipommitamises hävinenud hoonest. Hoone esimesel korrusel asub Tallinna Äripanga kontor, selle kohal on äriruumid ja hoovipoolsetes ruumides Tallinna Rahvaülikooli (varasem nimi Tallinna Kultuuriülikool) loengu- ja õpperuumid. 22. juunil 2011 algatas Tallinna Linnavalitsus detailmenetluse Estonia pst 5a ja 7 sisehoovi maapealsete ja maa-aluste korrustega äri- ja eluhoone ehitamiseks. | Mis materjalist on Estonia puiestee 5a maja ehitatud? | [
{
"answer_start": 71,
"text": "kivimaja"
}
] | Estonia puiestee | e72b217a-4f03-4c35-852b-6d045da78b97 |
Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 asub 1953. aastal valminud endine Eesti Teaduste Akadeemia Instituutide hoone, kus alates 2011. aastast asub Eesti Kunstiakadeemia. Hoonetekompleks algab Estonia pst ja Teatri väljaku nurgalt ning ulatub kogu Teatri väljaku ulatuses kuni Rävala puiesteeni, kus aadressil Teatri väljak 5 // Rävala puiestee 10 asub Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Aadressil Estonia pst 7 asuv hoone valmis algselt 1952. aastal moodustatud Tallinna oblasti Valitsuse majana. Aastatel 1952–1966 oli Estonia puiestee 7 ruumides Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu. Hoone peafassaadid, vestibüül, peatrepikoda ja saal koos interjöörilahendusega on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 28338. | Millise asutuse vanas asukohas tegutseb Eesti Kunstiakadeemia? | [
{
"answer_start": 67,
"text": "Eesti Teaduste Akadeemia Instituutide"
}
] | Estonia puiestee | c40f6262-c3d5-4978-a5ad-31c12a38e1d2 |
Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 asub 1953. aastal valminud endine Eesti Teaduste Akadeemia Instituutide hoone, kus alates 2011. aastast asub Eesti Kunstiakadeemia. Hoonetekompleks algab Estonia pst ja Teatri väljaku nurgalt ning ulatub kogu Teatri väljaku ulatuses kuni Rävala puiesteeni, kus aadressil Teatri väljak 5 // Rävala puiestee 10 asub Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Aadressil Estonia pst 7 asuv hoone valmis algselt 1952. aastal moodustatud Tallinna oblasti Valitsuse majana. Aastatel 1952–1966 oli Estonia puiestee 7 ruumides Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu. Hoone peafassaadid, vestibüül, peatrepikoda ja saal koos interjöörilahendusega on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 28338. | Mille jaoks ehitati Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu hoone esialgselt? | [
{
"answer_start": 466,
"text": "Tallinna oblasti Valitsuse majana"
}
] | Estonia puiestee | 8f5ec97f-54db-4a38-ad6a-a0652d8b0820 |
Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 asub 1953. aastal valminud endine Eesti Teaduste Akadeemia Instituutide hoone, kus alates 2011. aastast asub Eesti Kunstiakadeemia. Hoonetekompleks algab Estonia pst ja Teatri väljaku nurgalt ning ulatub kogu Teatri väljaku ulatuses kuni Rävala puiesteeni, kus aadressil Teatri väljak 5 // Rävala puiestee 10 asub Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Aadressil Estonia pst 7 asuv hoone valmis algselt 1952. aastal moodustatud Tallinna oblasti Valitsuse majana. Aastatel 1952–1966 oli Estonia puiestee 7 ruumides Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu. Hoone peafassaadid, vestibüül, peatrepikoda ja saal koos interjöörilahendusega on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 28338. | Mille jaoks ehitati Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu hoone esialgselt? | [
{
"answer_start": 466,
"text": "Tallinna oblasti Valitsuse"
}
] | Estonia puiestee | 8f5ec97f-54db-4a38-ad6a-a0652d8b0820 |
Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 asub 1953. aastal valminud endine Eesti Teaduste Akadeemia Instituutide hoone, kus alates 2011. aastast asub Eesti Kunstiakadeemia. Hoonetekompleks algab Estonia pst ja Teatri väljaku nurgalt ning ulatub kogu Teatri väljaku ulatuses kuni Rävala puiesteeni, kus aadressil Teatri väljak 5 // Rävala puiestee 10 asub Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Aadressil Estonia pst 7 asuv hoone valmis algselt 1952. aastal moodustatud Tallinna oblasti Valitsuse majana. Aastatel 1952–1966 oli Estonia puiestee 7 ruumides Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu. Hoone peafassaadid, vestibüül, peatrepikoda ja saal koos interjöörilahendusega on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 28338. | Kui kaua tegutses Estonia puiestee 7 Teaduste Akadeemia raamatukogu? | [
{
"answer_start": 510,
"text": "1952–1966"
}
] | Estonia puiestee | d5d0866d-d1e7-43b8-a79f-6c4e8543f1d9 |
Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 asub 1953. aastal valminud endine Eesti Teaduste Akadeemia Instituutide hoone, kus alates 2011. aastast asub Eesti Kunstiakadeemia. Hoonetekompleks algab Estonia pst ja Teatri väljaku nurgalt ning ulatub kogu Teatri väljaku ulatuses kuni Rävala puiesteeni, kus aadressil Teatri väljak 5 // Rävala puiestee 10 asub Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Aadressil Estonia pst 7 asuv hoone valmis algselt 1952. aastal moodustatud Tallinna oblasti Valitsuse majana. Aastatel 1952–1966 oli Estonia puiestee 7 ruumides Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu. Hoone peafassaadid, vestibüül, peatrepikoda ja saal koos interjöörilahendusega on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 28338. | Kui kaua tegutses Estonia puiestee 7 Teaduste Akadeemia raamatukogu? | [
{
"answer_start": 501,
"text": "Aastatel 1952–1966"
}
] | Estonia puiestee | d5d0866d-d1e7-43b8-a79f-6c4e8543f1d9 |
Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 asub 1953. aastal valminud endine Eesti Teaduste Akadeemia Instituutide hoone, kus alates 2011. aastast asub Eesti Kunstiakadeemia. Hoonetekompleks algab Estonia pst ja Teatri väljaku nurgalt ning ulatub kogu Teatri väljaku ulatuses kuni Rävala puiesteeni, kus aadressil Teatri väljak 5 // Rävala puiestee 10 asub Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Aadressil Estonia pst 7 asuv hoone valmis algselt 1952. aastal moodustatud Tallinna oblasti Valitsuse majana. Aastatel 1952–1966 oli Estonia puiestee 7 ruumides Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu. Hoone peafassaadid, vestibüül, peatrepikoda ja saal koos interjöörilahendusega on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 28338. | Milliseid vana raamatukogu hoone osi peetakse kultuurimälestiseks? | [
{
"answer_start": 594,
"text": "Hoone peafassaadid, vestibüül, peatrepikoda ja saal koos interjöörilahendusega"
}
] | Estonia puiestee | 6a0614ba-36c3-4a45-8dde-07afa2087b85 |
Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 asub 1953. aastal valminud endine Eesti Teaduste Akadeemia Instituutide hoone, kus alates 2011. aastast asub Eesti Kunstiakadeemia. Hoonetekompleks algab Estonia pst ja Teatri väljaku nurgalt ning ulatub kogu Teatri väljaku ulatuses kuni Rävala puiesteeni, kus aadressil Teatri väljak 5 // Rävala puiestee 10 asub Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Aadressil Estonia pst 7 asuv hoone valmis algselt 1952. aastal moodustatud Tallinna oblasti Valitsuse majana. Aastatel 1952–1966 oli Estonia puiestee 7 ruumides Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu. Hoone peafassaadid, vestibüül, peatrepikoda ja saal koos interjöörilahendusega on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 28338. | Milliseid vana raamatukogu hoone osi peetakse kultuurimälestiseks? | [
{
"answer_start": 600,
"text": "peafassaadid, vestibüül, peatrepikoda ja saal"
}
] | Estonia puiestee | 6a0614ba-36c3-4a45-8dde-07afa2087b85 |
Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 asub 1953. aastal valminud endine Eesti Teaduste Akadeemia Instituutide hoone, kus alates 2011. aastast asub Eesti Kunstiakadeemia. Hoonetekompleks algab Estonia pst ja Teatri väljaku nurgalt ning ulatub kogu Teatri väljaku ulatuses kuni Rävala puiesteeni, kus aadressil Teatri väljak 5 // Rävala puiestee 10 asub Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Aadressil Estonia pst 7 asuv hoone valmis algselt 1952. aastal moodustatud Tallinna oblasti Valitsuse majana. Aastatel 1952–1966 oli Estonia puiestee 7 ruumides Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu. Hoone peafassaadid, vestibüül, peatrepikoda ja saal koos interjöörilahendusega on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 28338. | Milliseid vana raamatukogu hoone osi peetakse kultuurimälestiseks? | [
{
"answer_start": 594,
"text": "Hoone peafassaadid, vestibüül, peatrepikoda ja saal"
}
] | Estonia puiestee | 6a0614ba-36c3-4a45-8dde-07afa2087b85 |
Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 asub 1953. aastal valminud endine Eesti Teaduste Akadeemia Instituutide hoone, kus alates 2011. aastast asub Eesti Kunstiakadeemia. Hoonetekompleks algab Estonia pst ja Teatri väljaku nurgalt ning ulatub kogu Teatri väljaku ulatuses kuni Rävala puiesteeni, kus aadressil Teatri väljak 5 // Rävala puiestee 10 asub Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Aadressil Estonia pst 7 asuv hoone valmis algselt 1952. aastal moodustatud Tallinna oblasti Valitsuse majana. Aastatel 1952–1966 oli Estonia puiestee 7 ruumides Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu. Hoone peafassaadid, vestibüül, peatrepikoda ja saal koos interjöörilahendusega on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 28338. | Milliseid vana raamatukogu hoone osi peetakse kultuurimälestiseks? | [
{
"answer_start": 600,
"text": "peafassaadid, vestibüül, peatrepikoda ja saal koos interjöörilahendusega"
}
] | Estonia puiestee | 6a0614ba-36c3-4a45-8dde-07afa2087b85 |
Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 asub 1953. aastal valminud endine Eesti Teaduste Akadeemia Instituutide hoone, kus alates 2011. aastast asub Eesti Kunstiakadeemia. Hoonetekompleks algab Estonia pst ja Teatri väljaku nurgalt ning ulatub kogu Teatri väljaku ulatuses kuni Rävala puiesteeni, kus aadressil Teatri väljak 5 // Rävala puiestee 10 asub Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Aadressil Estonia pst 7 asuv hoone valmis algselt 1952. aastal moodustatud Tallinna oblasti Valitsuse majana. Aastatel 1952–1966 oli Estonia puiestee 7 ruumides Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu. Hoone peafassaadid, vestibüül, peatrepikoda ja saal koos interjöörilahendusega on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 28338. | Mis tänavani ulatub kunstiakadeemia hoone? | [
{
"answer_start": 271,
"text": "Rävala puiesteeni"
}
] | Estonia puiestee | c9f4bf6b-e61d-470b-8f28-006d245bd724 |
Enne Teises maailmasõjas märtsipommitamist Tallinnas kuulus hoone (algse aadressiga Estonia pst 15) V. J. Gorbatshevi majas, Kaubamaja V. J. Gorbatschev. Aastatel (1919–1924) tegutses hoone (Viruvärava pst 15 // Estonia pst 15) ülakorrustel Eesti Tarbijateühistute Keskühistu autoosakond. Aastatel 1930–1932 tegutses hoonetes (algse aadressiga Estonia pst 15 // 17) Gustav Hammeri autotöökoda, kus valmistati auto plekk-keresid, mudakaitseplekke, radiaatoreid jms ning tehti pleki- ja vasetöid. Aastatel 1932–1935 tegutses hoonetes Vladimir Johansoni auto-, pleki- ja vasetöökoda ning seejärel J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond.. Estonia pst 19 asus Ernst Aringu äri hoone. | Millega tegeles Hammeri autotöökoda? | [
{
"answer_start": 398,
"text": "valmistati auto plekk-keresid, mudakaitseplekke, radiaatoreid jms ning tehti pleki- ja vasetöid"
}
] | Estonia puiestee | 22a46e9f-7d02-4307-abac-2bfca329e486 |
Enne Teises maailmasõjas märtsipommitamist Tallinnas kuulus hoone (algse aadressiga Estonia pst 15) V. J. Gorbatshevi majas, Kaubamaja V. J. Gorbatschev. Aastatel (1919–1924) tegutses hoone (Viruvärava pst 15 // Estonia pst 15) ülakorrustel Eesti Tarbijateühistute Keskühistu autoosakond. Aastatel 1930–1932 tegutses hoonetes (algse aadressiga Estonia pst 15 // 17) Gustav Hammeri autotöökoda, kus valmistati auto plekk-keresid, mudakaitseplekke, radiaatoreid jms ning tehti pleki- ja vasetöid. Aastatel 1932–1935 tegutses hoonetes Vladimir Johansoni auto-, pleki- ja vasetöökoda ning seejärel J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond.. Estonia pst 19 asus Ernst Aringu äri hoone. | Kes pidas äri Estonia puiestee 19? | [
{
"answer_start": 658,
"text": "Ernst Aringu"
}
] | Estonia puiestee | d81f857e-08a4-40de-b363-05005fed4380 |
Enne Teises maailmasõjas märtsipommitamist Tallinnas kuulus hoone (algse aadressiga Estonia pst 15) V. J. Gorbatshevi majas, Kaubamaja V. J. Gorbatschev. Aastatel (1919–1924) tegutses hoone (Viruvärava pst 15 // Estonia pst 15) ülakorrustel Eesti Tarbijateühistute Keskühistu autoosakond. Aastatel 1930–1932 tegutses hoonetes (algse aadressiga Estonia pst 15 // 17) Gustav Hammeri autotöökoda, kus valmistati auto plekk-keresid, mudakaitseplekke, radiaatoreid jms ning tehti pleki- ja vasetöid. Aastatel 1932–1935 tegutses hoonetes Vladimir Johansoni auto-, pleki- ja vasetöökoda ning seejärel J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond.. Estonia pst 19 asus Ernst Aringu äri hoone. | Millises maja osas asus Eesti Tarbijateühistute Keskühistu autoosakond? | [
{
"answer_start": 228,
"text": "ülakorrustel"
}
] | Estonia puiestee | 90679ab5-c961-43cb-9442-438f90d160bb |
Enne Teises maailmasõjas märtsipommitamist Tallinnas kuulus hoone (algse aadressiga Estonia pst 15) V. J. Gorbatshevi majas, Kaubamaja V. J. Gorbatschev. Aastatel (1919–1924) tegutses hoone (Viruvärava pst 15 // Estonia pst 15) ülakorrustel Eesti Tarbijateühistute Keskühistu autoosakond. Aastatel 1930–1932 tegutses hoonetes (algse aadressiga Estonia pst 15 // 17) Gustav Hammeri autotöökoda, kus valmistati auto plekk-keresid, mudakaitseplekke, radiaatoreid jms ning tehti pleki- ja vasetöid. Aastatel 1932–1935 tegutses hoonetes Vladimir Johansoni auto-, pleki- ja vasetöökoda ning seejärel J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond.. Estonia pst 19 asus Ernst Aringu äri hoone. | Mis ettevõte tuli hoonesse pärast Vladimir Johansoni töökoda? | [
{
"answer_start": 594,
"text": "J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond"
}
] | Estonia puiestee | c9366534-5a2d-43fb-bed8-5e1b4727fbaf |
Enne Teises maailmasõjas märtsipommitamist Tallinnas kuulus hoone (algse aadressiga Estonia pst 15) V. J. Gorbatshevi majas, Kaubamaja V. J. Gorbatschev. Aastatel (1919–1924) tegutses hoone (Viruvärava pst 15 // Estonia pst 15) ülakorrustel Eesti Tarbijateühistute Keskühistu autoosakond. Aastatel 1930–1932 tegutses hoonetes (algse aadressiga Estonia pst 15 // 17) Gustav Hammeri autotöökoda, kus valmistati auto plekk-keresid, mudakaitseplekke, radiaatoreid jms ning tehti pleki- ja vasetöid. Aastatel 1932–1935 tegutses hoonetes Vladimir Johansoni auto-, pleki- ja vasetöökoda ning seejärel J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond.. Estonia pst 19 asus Ernst Aringu äri hoone. | Mis asutus tegutses Estonia pst 15 enne märtsipommitamist? | [
{
"answer_start": 125,
"text": "Kaubamaja V. J. Gorbatschev"
}
] | Estonia puiestee | cb5f633a-7c38-49bd-a1f0-aa410b9337cf |
Aadressil Estonia pst 8 asub Tallinna Keskraamatukogu hoone, mis ehitati 1895. aastal Tallinna Vene Seltskondliku Kogu (tuntud ka "Vene Klubina") hoonena arhitektide Mihhail Preobraženski ja Rudolf von Knüpfferi projekti järgi. Sellest ehitisest sai üks Tallinna seltskonnaelu keskpunkte: lisaks pea- ja banketisaalile paiknesid seal ka lugemis- ja kaardimängutoad, puhvet, seal sai mängida piljardit ja keeglit. Esimese maailmasõja ajal ja kuni Tallinna Keskraamatukogu sissekolimiseni oli hoones Tallinna linna toitlustusvalitsus ja hoolekandeosakond. Tallinna Linnavalitsus omandas hoone 1918. aastal ja Tallinna Keskraamatukogu asus hoonesse 1923. aastal. Hoone hoovipoolses osas, endises toitlustusvalitsuse kartulikeldris asusid aastatel 1921–1924 töölisorganisatsioonide ruumid (Tööliste Kelder – 1923. aastani aadressiga Gogoli puiestee 4), enne seda asusid töölisorganisatsioonid aadressil Suur-Karja tänav 18 paiknevas "Tööliste majas". | Mis oli "Vene Klubi" ametlik nimetus? | [
{
"answer_start": 86,
"text": "Tallinna Vene Seltskondliku Kogu"
}
] | Estonia puiestee | bd27b659-98ca-4b9b-9c86-d0bd25631be0 |
Aadressil Estonia pst 8 asub Tallinna Keskraamatukogu hoone, mis ehitati 1895. aastal Tallinna Vene Seltskondliku Kogu (tuntud ka "Vene Klubina") hoonena arhitektide Mihhail Preobraženski ja Rudolf von Knüpfferi projekti järgi. Sellest ehitisest sai üks Tallinna seltskonnaelu keskpunkte: lisaks pea- ja banketisaalile paiknesid seal ka lugemis- ja kaardimängutoad, puhvet, seal sai mängida piljardit ja keeglit. Esimese maailmasõja ajal ja kuni Tallinna Keskraamatukogu sissekolimiseni oli hoones Tallinna linna toitlustusvalitsus ja hoolekandeosakond. Tallinna Linnavalitsus omandas hoone 1918. aastal ja Tallinna Keskraamatukogu asus hoonesse 1923. aastal. Hoone hoovipoolses osas, endises toitlustusvalitsuse kartulikeldris asusid aastatel 1921–1924 töölisorganisatsioonide ruumid (Tööliste Kelder – 1923. aastani aadressiga Gogoli puiestee 4), enne seda asusid töölisorganisatsioonid aadressil Suur-Karja tänav 18 paiknevas "Tööliste majas". | Milliseid seltskondlikke mänge sai Vene Klubis mängida? | [
{
"answer_start": 391,
"text": "piljardit ja keeglit"
}
] | Estonia puiestee | 5c134ded-0621-48f2-a065-15cad36c9995 |
Aadressil Estonia pst 8 asub Tallinna Keskraamatukogu hoone, mis ehitati 1895. aastal Tallinna Vene Seltskondliku Kogu (tuntud ka "Vene Klubina") hoonena arhitektide Mihhail Preobraženski ja Rudolf von Knüpfferi projekti järgi. Sellest ehitisest sai üks Tallinna seltskonnaelu keskpunkte: lisaks pea- ja banketisaalile paiknesid seal ka lugemis- ja kaardimängutoad, puhvet, seal sai mängida piljardit ja keeglit. Esimese maailmasõja ajal ja kuni Tallinna Keskraamatukogu sissekolimiseni oli hoones Tallinna linna toitlustusvalitsus ja hoolekandeosakond. Tallinna Linnavalitsus omandas hoone 1918. aastal ja Tallinna Keskraamatukogu asus hoonesse 1923. aastal. Hoone hoovipoolses osas, endises toitlustusvalitsuse kartulikeldris asusid aastatel 1921–1924 töölisorganisatsioonide ruumid (Tööliste Kelder – 1923. aastani aadressiga Gogoli puiestee 4), enne seda asusid töölisorganisatsioonid aadressil Suur-Karja tänav 18 paiknevas "Tööliste majas". | Millal asus Estonia pst 8 tegutsema raamatukogu? | [
{
"answer_start": 646,
"text": "1923. aastal"
}
] | Estonia puiestee | 43412216-e21e-42ed-a35b-dca993104814 |
Aadressil Estonia pst 8 asub Tallinna Keskraamatukogu hoone, mis ehitati 1895. aastal Tallinna Vene Seltskondliku Kogu (tuntud ka "Vene Klubina") hoonena arhitektide Mihhail Preobraženski ja Rudolf von Knüpfferi projekti järgi. Sellest ehitisest sai üks Tallinna seltskonnaelu keskpunkte: lisaks pea- ja banketisaalile paiknesid seal ka lugemis- ja kaardimängutoad, puhvet, seal sai mängida piljardit ja keeglit. Esimese maailmasõja ajal ja kuni Tallinna Keskraamatukogu sissekolimiseni oli hoones Tallinna linna toitlustusvalitsus ja hoolekandeosakond. Tallinna Linnavalitsus omandas hoone 1918. aastal ja Tallinna Keskraamatukogu asus hoonesse 1923. aastal. Hoone hoovipoolses osas, endises toitlustusvalitsuse kartulikeldris asusid aastatel 1921–1924 töölisorganisatsioonide ruumid (Tööliste Kelder – 1923. aastani aadressiga Gogoli puiestee 4), enne seda asusid töölisorganisatsioonid aadressil Suur-Karja tänav 18 paiknevas "Tööliste majas". | Millal asus Estonia pst 8 tegutsema raamatukogu? | [
{
"answer_start": 646,
"text": "1923."
}
] | Estonia puiestee | 43412216-e21e-42ed-a35b-dca993104814 |
Aadressil Estonia pst 8 asub Tallinna Keskraamatukogu hoone, mis ehitati 1895. aastal Tallinna Vene Seltskondliku Kogu (tuntud ka "Vene Klubina") hoonena arhitektide Mihhail Preobraženski ja Rudolf von Knüpfferi projekti järgi. Sellest ehitisest sai üks Tallinna seltskonnaelu keskpunkte: lisaks pea- ja banketisaalile paiknesid seal ka lugemis- ja kaardimängutoad, puhvet, seal sai mängida piljardit ja keeglit. Esimese maailmasõja ajal ja kuni Tallinna Keskraamatukogu sissekolimiseni oli hoones Tallinna linna toitlustusvalitsus ja hoolekandeosakond. Tallinna Linnavalitsus omandas hoone 1918. aastal ja Tallinna Keskraamatukogu asus hoonesse 1923. aastal. Hoone hoovipoolses osas, endises toitlustusvalitsuse kartulikeldris asusid aastatel 1921–1924 töölisorganisatsioonide ruumid (Tööliste Kelder – 1923. aastani aadressiga Gogoli puiestee 4), enne seda asusid töölisorganisatsioonid aadressil Suur-Karja tänav 18 paiknevas "Tööliste majas". | Kust kolisid töölisorganisatsioonid Estonia puiesteele? | [
{
"answer_start": 899,
"text": "Suur-Karja tänav 18"
}
] | Estonia puiestee | 5a1055bb-0696-480b-a9c7-19d3202c7d19 |
Aadressil Estonia pst 8 asub Tallinna Keskraamatukogu hoone, mis ehitati 1895. aastal Tallinna Vene Seltskondliku Kogu (tuntud ka "Vene Klubina") hoonena arhitektide Mihhail Preobraženski ja Rudolf von Knüpfferi projekti järgi. Sellest ehitisest sai üks Tallinna seltskonnaelu keskpunkte: lisaks pea- ja banketisaalile paiknesid seal ka lugemis- ja kaardimängutoad, puhvet, seal sai mängida piljardit ja keeglit. Esimese maailmasõja ajal ja kuni Tallinna Keskraamatukogu sissekolimiseni oli hoones Tallinna linna toitlustusvalitsus ja hoolekandeosakond. Tallinna Linnavalitsus omandas hoone 1918. aastal ja Tallinna Keskraamatukogu asus hoonesse 1923. aastal. Hoone hoovipoolses osas, endises toitlustusvalitsuse kartulikeldris asusid aastatel 1921–1924 töölisorganisatsioonide ruumid (Tööliste Kelder – 1923. aastani aadressiga Gogoli puiestee 4), enne seda asusid töölisorganisatsioonid aadressil Suur-Karja tänav 18 paiknevas "Tööliste majas". | Mis asus töölisorganisatsiooni ruumides Estonia puiesteel varem? | [
{
"answer_start": 685,
"text": "endises toitlustusvalitsuse kartulikeldris"
}
] | Estonia puiestee | e131e496-10f1-45e1-9a42-f53044eb2eb4 |
Aadressil Estonia pst 8 asub Tallinna Keskraamatukogu hoone, mis ehitati 1895. aastal Tallinna Vene Seltskondliku Kogu (tuntud ka "Vene Klubina") hoonena arhitektide Mihhail Preobraženski ja Rudolf von Knüpfferi projekti järgi. Sellest ehitisest sai üks Tallinna seltskonnaelu keskpunkte: lisaks pea- ja banketisaalile paiknesid seal ka lugemis- ja kaardimängutoad, puhvet, seal sai mängida piljardit ja keeglit. Esimese maailmasõja ajal ja kuni Tallinna Keskraamatukogu sissekolimiseni oli hoones Tallinna linna toitlustusvalitsus ja hoolekandeosakond. Tallinna Linnavalitsus omandas hoone 1918. aastal ja Tallinna Keskraamatukogu asus hoonesse 1923. aastal. Hoone hoovipoolses osas, endises toitlustusvalitsuse kartulikeldris asusid aastatel 1921–1924 töölisorganisatsioonide ruumid (Tööliste Kelder – 1923. aastani aadressiga Gogoli puiestee 4), enne seda asusid töölisorganisatsioonid aadressil Suur-Karja tänav 18 paiknevas "Tööliste majas". | Mis asus töölisorganisatsiooni ruumides Estonia puiesteel varem? | [
{
"answer_start": 693,
"text": "toitlustusvalitsuse kartulikeldris"
}
] | Estonia puiestee | e131e496-10f1-45e1-9a42-f53044eb2eb4 |
Aadressil Estonia pst 8 asub Tallinna Keskraamatukogu hoone, mis ehitati 1895. aastal Tallinna Vene Seltskondliku Kogu (tuntud ka "Vene Klubina") hoonena arhitektide Mihhail Preobraženski ja Rudolf von Knüpfferi projekti järgi. Sellest ehitisest sai üks Tallinna seltskonnaelu keskpunkte: lisaks pea- ja banketisaalile paiknesid seal ka lugemis- ja kaardimängutoad, puhvet, seal sai mängida piljardit ja keeglit. Esimese maailmasõja ajal ja kuni Tallinna Keskraamatukogu sissekolimiseni oli hoones Tallinna linna toitlustusvalitsus ja hoolekandeosakond. Tallinna Linnavalitsus omandas hoone 1918. aastal ja Tallinna Keskraamatukogu asus hoonesse 1923. aastal. Hoone hoovipoolses osas, endises toitlustusvalitsuse kartulikeldris asusid aastatel 1921–1924 töölisorganisatsioonide ruumid (Tööliste Kelder – 1923. aastani aadressiga Gogoli puiestee 4), enne seda asusid töölisorganisatsioonid aadressil Suur-Karja tänav 18 paiknevas "Tööliste majas". | Mis asus töölisorganisatsiooni ruumides Estonia puiesteel varem? | [
{
"answer_start": 713,
"text": "kartulikeldris"
}
] | Estonia puiestee | e131e496-10f1-45e1-9a42-f53044eb2eb4 |
Sakala keskus oli 1985. aastal valminud poliitharidushoone. Keskuse oli projekteerinud Raine Karp. Keskuse fassaad oli kohalikust Saaremaa dolomiidist. Fassaadi lahendus oli tehtud nn suletud müürina. Peasissepääsu tähistas jässakas nurgatorn, Poliitharidusmaja saalikorpust jätkas piki Lenini puiesteed õppekorpus. Seoses Eesti taasiseseisvumisega keskuse funktsioonid muutusid. Seal korraldati üritusi, seminare, konverentse ja vastuvõtte. Uue hoone ehitamisel säilitati endise Sakala keskuse nurgatorn ja taastati peaaegu endisel kujul ka Rävala puiestee poolne fassaad. | Kes on Sakala keskuse arhitekt? | [
{
"answer_start": 87,
"text": "Raine Karp"
}
] | Estonia puiestee | 5c723aad-2984-401d-91a8-8de286666a2a |
Sakala keskus oli 1985. aastal valminud poliitharidushoone. Keskuse oli projekteerinud Raine Karp. Keskuse fassaad oli kohalikust Saaremaa dolomiidist. Fassaadi lahendus oli tehtud nn suletud müürina. Peasissepääsu tähistas jässakas nurgatorn, Poliitharidusmaja saalikorpust jätkas piki Lenini puiesteed õppekorpus. Seoses Eesti taasiseseisvumisega keskuse funktsioonid muutusid. Seal korraldati üritusi, seminare, konverentse ja vastuvõtte. Uue hoone ehitamisel säilitati endise Sakala keskuse nurgatorn ja taastati peaaegu endisel kujul ka Rävala puiestee poolne fassaad. | Mis kivimist on hoone fassaad ehitatud? | [
{
"answer_start": 119,
"text": "kohalikust Saaremaa dolomiidist"
}
] | Estonia puiestee | a2e7a930-675f-402c-b272-a67dc62caaf8 |
Sakala keskus oli 1985. aastal valminud poliitharidushoone. Keskuse oli projekteerinud Raine Karp. Keskuse fassaad oli kohalikust Saaremaa dolomiidist. Fassaadi lahendus oli tehtud nn suletud müürina. Peasissepääsu tähistas jässakas nurgatorn, Poliitharidusmaja saalikorpust jätkas piki Lenini puiesteed õppekorpus. Seoses Eesti taasiseseisvumisega keskuse funktsioonid muutusid. Seal korraldati üritusi, seminare, konverentse ja vastuvõtte. Uue hoone ehitamisel säilitati endise Sakala keskuse nurgatorn ja taastati peaaegu endisel kujul ka Rävala puiestee poolne fassaad. | Mis kivimist on hoone fassaad ehitatud? | [
{
"answer_start": 130,
"text": "Saaremaa dolomiidist"
}
] | Estonia puiestee | a2e7a930-675f-402c-b272-a67dc62caaf8 |