Datasets:

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 14

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti energia töötab Ida-Virumaal kolm õlitehast ja nende tegevust, nagu kinnitab Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter. Maailmaturu nafta hinna langus lähitulevikus märkimisväärselt ei mõjuta. Kuna energiaturgude hinnad on ju olnud suhteliselt volatiilsed siin läbi aegade, siis tegelikult enamus hindu on Eesti energia fikseeritud ette, nii et need spotturu hetke kõikumised neid väga ei mõjuta. Aga ikkagi suur osa 2015 aastatoodangust on hinnad fikseeritud Eesti energia. Selge, et meil ikkagi see uus õli ja elektri koostootmise tehas on suhteliselt efektiivne, et, et ma arvan, et tänaste hindadega me saame veel kenasti hakkama. Kommenteerides Viru keemiagrupi teadet kahe õlitehase seiskamisest, mille ühe põhjusena nimetab VKG juhtkond Eesti energiat ostetava toorme kõrget hinda, ütles sutter, et riigile kuuluv energiaettevõte on valmis VKG- ga põlevkivi hinna üle läbi rääkima. VKG on sõlminud siis Eesti energiaga aasta tagasi viie aastase lepingu põlevkivi tarneks fikseeritud hinnaga, kusjuures fikseerimine viieks aastaks oli nende initsiatiiv pigem, et kui neil on nüüd täna nende arusaamine muutub ja nad tahavad nii-öelda taganeda, sest fikseeritud hinnaga lepingus ja midagi muud kokku leppida, eks me ootame need ettepanekud ära ja arutame, aga see on jah, natuke uus ja ja on ta tulnud meile põhiliselt meedia vahendusel. Selleks, et vältida süüdistusi ebaausas konkurentsis, võiks Hando Sutteri arvates põlevkivi nii Eesti energia kui VKG õlitehastele müüa turuhinnaga. Kui kellelgi võib tunduda, et noh, põlevkivi ei jätku, kui nii-öelda nõudlus ületab pakkumise, siis ma arvan, et Eesti energia oleks küll tõsiselt kaaluma, et siis peaks põlevkivile turu hind tekkima ja nii öelda, kes suudab rohkem väärindada, see siis ostab põlevkivi sellise hinna ga, et kui on tekkinud turg, siis turg nagu hinnad paika panema ja siis selgub, et kes siis millises turuolukorras ja millist lisaväärtust põlevkivile suudab pakkuda. Samas tunduvad Eesti Energia juhatuse esimehele Hando Sutterile VKG väited liig kõrge põlevkivihinna kohta praeguses turuolukorras ebaloogilistena. Paradoksaalne on natukene see, et see olukord tekkis hetkel, millal nafta maailmaturu hinnad on viimase viie aasta madalamad ja kui turuhinnad on maas, siis peaks tegelikult. Tooraine vajadus langema, eks ole, nii et, et aga praegu on see, et justkui tundub, et toorainet läheb ikka meeletult vaja. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri arvates võiks tulevikus segaduste vältimiseks õlitehastele põlevkivi müüa turuhinnaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSelle üle, kas seadus on hea või halb, kas riigikogu tegi ennast täna täis või näitas oma sirget selga ja seda, et me oleme iseseisev riik. Selle üle võib muidugi lõpmatult vaielda ja jäädaksegi vaidlema. Ma olen siiski Toompeal tähele pannud, et kui võetakse vastu seadus, mille üle uhked ollakse, siis on sõnavõtjad seaduse teisel ja ka kolmandal lugemisel või sõna võtjaid puldis küllaga. Vastasel juhul räägivad ainult seadusevastased ja täna oli see teine juhus, mis viib teatud mõtetele selle seaduse suhtes. Ja kuna poolt esinejaid ei olnud, siis kuulame neid vastaseid või õieti mõnda arvamust nendelt Ain Seppik keskfraktsioonist Jaak Allik Rahvaliidust ja sotsiaaldemokraat esindav Sven Mikser. See seadus on ebapädev, juriidiliselt ebapädev ka poliitiliselt. Ma ei tee pikka sõnavõtu, kuna sel teemal on nii palju räägitud. Õigusselgusetus terminite mitmetähenduslikkus, samuti kõik muu, mis on loetletud, kuid viimase muudatuse ga selgus veel üks põhiline põhiseaduse vastasus ja see on täitevvõimu ja seadusandliku võimu segamini ajamine. President Ilves hoiatas oma teise veebruari kõnes selle eest, et me ei annaks ise oma oponentidele padruneid, millega meid tulistada võidakse. Selle peale otsustasid Isamaa ja Res Publica liit ja Reformierakond valmistada pommi Eesti rahvusvahelise prestiiži ja siseriikliku stabiilsuse hävitamiseks ja see oponentidel ulatada. Rahvaliidul jääb üle ainult hämmastuda. Kuidas suhtuvad president Ilvese soovitustesse ja tarkusse need erakonnad, kes ta ise presidendiks valisid? Nii nagu Isamaaliit, Res Publica ja Reformierakond on seda eelnõu teisel lugemisel muutnud on ta sisuliselt muutunud hoopiski rahvustevaheliste pingete üleskruvimise eelnõuks. Ilmselgelt on seda tehtud silmas pidades lähenevat valimispäeva. Kui üks erakond räägib siin, et tal on viieteistaastane strateegiline visioon siis tegelikult peab kahetsusega ütlema, et Reformierakonna visioon ei ulatu isegi 30 päeva kaugusele. Hääletus oli tasavägine 46 häält seaduse poolt 44 vastu, seadus võeti vastu. Küsisin siis pärast õiguskomisjoni esimehelt Väino Lindelt, kuidas tema seda tänast otsust kommenteerib. See oli nüüd just nimelt selle käesoleva riigikogu koosseisu enamuse poliitiline tahe selle eelnõuga jõuda lõpule, enne, kui meie volitused lihtsalt otsa saavad ja see oli ka põhjus, mille pärast riigikogu õiguskomisjon pidi selle eelnõuga riigikogu saali tulema ja hääletustulemus näitas, et tõepoolest seda poliitilist tahet siiski selle riigikogu enamus ka ilmutas selle seaduseelnõu sas just täpselt niimoodi, aga muidugi ma olen välja öelnud ka juristina siin teatud põhiseaduslikku riivet võib selle seaduse puhul ka põhiseadusega leida. Nüüd siis jääb üle oodata, kas president Ilves kuulutab seaduse välja ja ma arvan, et kui saalis oleks korraldatud hääletus selle üle, kes usuvad, et seadus välja kuulutatakse, oleks häälte vahekord olnud hoopis teine.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu võttis keelatud rajatise seaduse vastu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaitseväe tervisekaitsespetsialisti Lilli Krossi sõnul on kaitseväes koroonaviiruse levik kontrolli all tänu vaktsineerimisele, teavitustööle ja nakkusohutusmeetmetele. Kuigi üksikud kolded võivad ka praegu väeosades tekkida, saadakse need vähese vaevaga kontrolli alla. Nakatunud kogu kaitseväe peale jäävad meil ikkagi sinna 20 piiridesse, et ikkagi selline marginaalne arv, kui me mõtleme, kui palju meil on siis nii teenistujaid kui siis ajateenijad. Juulikuus oli kutsealustest vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 40 protsenti tänaseks on sama arv juba 95 protsenti. Veel vaid ühe doosiga vaktsineeritud ajateenijaid testitakse väljaloalt naasmisel. Me oleme algusest peale püüdnud küll suunitleda asjad nii, et siis ajateenijad pääseksid välja loale ja nende väljaõpe oleks siis võimalikult efektiivne ja võimalikult hästi teostatud ja pigem oleme seda hoidnud siis testimistega ja vaktsineerimisega lähiajal me ei näe vajadust välja lubada piiramiseks, et praegu kõik muud teised meetmed on rakendatud selleks.", "role": "user" }, { "content": "Kaitseväe enamik ajateenijaid on vaktsineeritud, lähiajal pole näha ka vajadust väljalubade piiramiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõhimõtteliselt see küsimus puudutab ainult ühte vaktsiinitootjat, see on AstraZene ja võrdluses muu maailmaga, me näeme seda, et Ameerika ühendriigid on kehtestanud vaktsiinide ekspordikeelu, ühendkuningriigis on ekspordi keeld kehtestatud ja samas Euroopa liit on ainukene, kes siis ekspordib vaktsiine. Ja kui Euroopa liit ähvardab ühendkuningriiki ekspordikeeluga, siis sealt kimbutatakse sõrme Euroopa liidu poole ja öeldakse, et, et see oleks küll enda olematu ja täiesti lubamatu käitumine. Samas Euroopa liit ei teeks midagi enamat, mida ühendkuningriik juba teinud ei ole. Et teadmiseks, et ühendkuningriigist on keelatud välja vedada lisaks vaktsiinidele ka muid ravimeid 100 ravimit, mida kasutatakse ka Covid 19 ravis, ehk siis mina küll ei oleks tagasihoidlik ja läbirääkimiste käigus kasutaks ka neid kõige tugevamaid argumente, ehk siis võimalik vaktsiinide ekspordikeeldu ühendkuningriik.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjon arutab, kuidas karmistada koroonavaktsiinide eksporditingimusi. Euroopa Komisjoni esindaja ütles varem, et komisjon võtab vastu ekspordi läbipaistvuse ja kinnitamise mehhanismi muudatuse. Ametnike sõnul ei tähenda muudatus täielikku ekspordikeeldu. Endine Euroopa Komisjoni volinik Andrus Ansip ütles, et ootab komisjonilt tugevat sõnumit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEestis on rongireisijate arv viimase viie aastaga kasvanud enam kui kolmandiku võrra. Möödunud aastal kasvas Elroni reisijate arv kaheksa protsenti ning jõudis ligi 8,3 miljonini. Prognoosi järgi jätkab reisijate arv kasvu ning ronge on juurde vaja. Eleroni strateegiline eesmärk on suurendada reisijate arvu 2030.-ks aastaks 16 miljoni reisijani aastas. Praegu on Elronil 18 elektrirongi ning 20 diiselrongi, mis kõik võeti kasutusse aastatel 2013 ja 2014. Läinud suvel otsustas valitsus anda ettevõttele loa uute rongide hankimiseks ning pärast kooskõlastusi kuulutati nüüd hange välja. Eluroni juhatuse esimees Merike Saks ütles, et uued rongid hakkavad sõitma Tallinna Tartu liinil ning need erinevad nendest, mida praegu kasutatakse. Uued rongid on kaugliini tüüpi rongid, neid nimetatakse interneti rongideks, seal on mugavamad istmed, seal on kohvivõimalus, seal on kerge näkivõimalus ja katsume ka mahutada ära kindlasti rohkem jalgrattaid, kindlasti on olemas esimene klass, on olemas teine klass. Ja esimese ja teise klassi me tahame siis ka rohkem ära eraldada, näiteks sinna paigaldada sellised läbipaistvad lahtikäivad uksed. Uute rongide liinile tuleku eelduseks on Tallinna-Tartu raudtee elektrifitseerimine kogu ulatuses. See peaks olema lõpule viidud 2024. aasta lõpuks. Eesti raudtee juhatuse esimehe Erik Laidve sõnul lähevad need tööd maksma üle 150 miljoni euro. Lisaks uuendab Eesti raudtee lähema viie aasta jooksul liiklusjuhtimis ja turvangusüsteeme. Selle tulemusel tegelikult me saame tõsta rongide liikumiskiirust. Ja siin oleme seadnud eesmärgiks, et 2025 peab rong liikuma Tallinnast Tartusse pooleteist tunniga. Võimalike hankel osalejatena on Elron nimetanud nii praegu kasutusel olevate rongide tootjad Šveitsi Stadlerit kui ka näiteks Tšehhi Škodat, mis hakkab valmistama ronge Läti raudteele. Uute rongide ostuhind selgub hanke käigus ning osturaha tuleb riigieelarvest. Varem on muuhulgas räägitud sellest, et rongide ostuks saaks kasutada süsinikdioksiidi kvoodi müügist laekuvat raha. Otsus tellida lisaks veel 10 rongi tuleb teha hiljemalt 2024. aastal, ütles saks. Panime optsiooni juurde just sellel põhjusel, et me näeme praegu riigi poolt väga tugevaid ja jõulisi samme ühistranspordi arendamiseks, mida me toetame. Kui see nii-öelda positiivne laine järjest edasi läheb ja rongireisijaid järjest lisandub, siis võib juba praegu öelda, et aastal 20 25, kui uued rongid saabuvad, ei ole ka tõenäoliselt see arv enam piisav, nii et vaja on juba teha järgmised tellimused.", "role": "user" }, { "content": "Elron kuulutas välja hanke kuue kahesüsteemse elektrirongi ostmiseks võimalusega tellida tulevikus veel kümme täiendavat rongi. Uued rongid jõuavad Eestisse 2024. aasta teises pooles ning hakkavad sõitma Tallinna-Tartu liinil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPäris hilisõhtuni südaööni pimedani Kerle raekoja plats kummalises tantsuringides. Folkloorifestival Baltica 92 keerleb ühes tantsuringis siin koos, et tantsida ühisel simmanil vanu vanu tantse. Simmani peakorraldaja härra Igor Tõnurist, kuidas sobib siis Simmann siia raekoja platsile? Tegelikult meie ei lõhu, vaid järgime vana traditsiooni, sest keskajast on juba teada, et Tallinnas Raekoja platsil on ju masstantsimist korraldatud mitmed need voortantsud, mis säilisid meile talupoeglike tantsudena, on tegelikult ju ka keskajal ka kõrgemates sfäärides ringelnud ja neid on tantsitud, nii et ega me palju ei rikugi. Muidugi ta ei sobi. Kui aus olla, kivi peal lihtsalt tantsida ei ole eriti mugav, aga meil ei ole ka suuremat ja paremat tantsuplatsid võtta. Ja kuna täna oli ka linnapäev, siis on nagu loomulik, et saame ka linna keskplatsil kokku. Püüame vaatamata sellisele linlikule ümbrusele siiski oma talupoegliku kultuuri säilitada, seda Simmani kultuuri säilitada. Ma just rõhutaksin, et Simmani kultuuri. Meil on see Simmani sõna väga levinud. Aga inimesed ei tea, mis see on. Simman on tegelikult tantsuõhtu, millel oli oma kindel kord. Olid kindlad, pillimehed oli, algustants oli, lõputants oli oma sisemine kord olemas, näiteks tavaliselt tantsiti suurtes ringides, et mitte teisi segada. Me unustame praegu selle, tantsime kõik läbisegi ja ei saa ise tantsida, segame teisi ka. Täna ma kohe õpetame ja rõhutame, et tuleks tantsida, nii et me laseme teistel ka tantsida ja sellest mõnu tunda, nii et moodustame ühe suure ringi või 10 väiksemat ringi tantsida, enda teha ja mida pillimees mängib, seda tantsijad tantsivad vaheldumisi siis ringmängudega. Ja kuna ükski tants ei kordub, valik on tehtud nii, et me näitame kõige vanematest arhailisematest voortantsudest kuni kihtlaste, ütleme 50.-te aastate loominguni välja, siis iga kord me näitame või seletame järgmist tantsu lavalt natuke tantsime ja, ja siis kõik. Nii Baltikov, festivalist osavõtjad kui ka tallinlased võivad kaasa teha julgelt, just häbeneda ei ole siin midagi, nii et julgelt ringi sisse ja teha seda, mida oskab, ei õpigi ju tantsima, kui kaasa ei tee ja, ja teised on ees, noh juht, oinad on ees ja eks siis teised järel. Ja vanasti öeldi Läänemaal pillimees läbi eelipõrgu ja tantsijad takka järele, et teeme täna ka ega midagi kauta.", "role": "user" }, { "content": "Folkloorifestival \"Baltica-92\" - Linna päev, simman Raekoja platsil, korraldaja Igor Tõnurist, reporter Hubert Veldermann.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSellel õppusel siil on meil ühine õppuse juhtimisstaap Eesti ja Lätiga aga sinna on ka juba integreeritud nii Ameerika Ühendriikide ehk siis difender Europ õppuse juhtimise elemendid ja lisaks selle õppuse sellesama õppuse juhtimise staabiga. Me juhime ka õppust põhja-diviisi jaoks. Õppuse jooksul on see täiesti uus komponent, selles mõttes uus komponent, et Eesti riiklik, kõige kõrgem juhtimistasand, kõige kõrgem juhtimispunkt otse suhtleb Läti vastava juhtimistasandiga ja me koordineerime operatsioone ja teeme ühisoperatsioone, et see on kindlasti esimene kord õppuse jooksul. Soome ja Rootsi on osalenud meie õppustel aastaid ja me võtame alati häid naabreid oma õppustele hea meelega vastu. Missugune taktikaline või strateegiline mõte on selle mitmetasuliste raketisüsteemide liigutamisel, Bornholmile ja Saaremaale. Lühidalt öeldes on ikkagi see, et, et isegi kui sul on väga võimekas relvasüsteem, mis suudab tulistada mitmesaja kilomeetri kaugusele siis suure tõenäosusega neid relvasüsteeme sul ei ole kunagi piisavalt, et tervet Euroopat ära katta. Ja nüüd pannes seda kiiresti lennuki peale harjutades just nimelt neid protseduure, et kuidas seda kiiresti saada lennuvahendi peale kiiresti teise kohta lennata, sealt maha võtta ja kohe laskma hakata, siis see pikendab su relvade laskeulatus märkimisväärselt. Et selle asemel, et, et lasta 300 kilomeetrit, sa tegelikult suudad lühikese aja jooksul mõjutada näiteks 3000 või 4000 kilomeetri kaugusele. Nii et see on tegelikult väga-väga oluline element ja see ei, ütleme siis niimoodi, et see ei ole niisama lihtne. Nii see Ameerika ühendriigid, meie puhul siis kes seda operatsiooni läbi viib, kui ka Eesti peab selleks valmis olema ja see peab olema väga hästi läbi harjutatud, et sõna otseses mõttes juba lennukist välja tulles sa natukese aja pärast suudad ka tulistama hakata.", "role": "user" }, { "content": "Suurõppus Siil toimub sel aastal 16. maist 3. juunini. Lisaks harjutatakse õhutõrjesüsteemide kiiret piirkonda toomist, muuhulgas ka Saaremaale ning Gotlandi saarele. Sel aaastal on eriti oluline liitlastega koostöö harjutamine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi e-raamatu soetamiseks kulub vaid mõni minut ning seda on võimalik endaga lihtsasti nutiseadmes kaasas kanda, on lugejad enamasti paberkante usku. Kiire ligipääs e-teostele ei ole piisavaks põhjuseks, et lugejad paberi ekraani vastu vahetaksid. Kirjastuse tänapäev peatoimetaja Tauno Vahteri sõnul kasvas e-raamatute müük vähesel määral eelmisel aastal, kui raamatukauplused koroonapiirangute tõttu suletud olid. Ajutise edu taga võis olla riigipoolne toetus, mis võimaldas raamatukogudel e-teoste valikut laiendada. Vahteri sõnul müüakse e-raamatuid reeglina alla 100 eksemplari. E-raamatu populaarsuse ei nähta ka tulevikus märkimisväärset tõusu. Nii Eestis kui ka teistes umbes sama suurtes riikides. E-raamat ei ole kaugeltki nii edukas ja ma ei näe, et see lähiaastatel oluliselt muutuks. Vahteri sõnul on selgelt välja kujunenud e-teoste tarbijaskonna lemmikžanrid. Kõige populaarsemad e-raamatud on esiteks kõige uuemad raamatud, teiseks naistekad, kolmandaks reisiraamatud krimkad, noh, üldiselt sellised vanemad asjad e-raamatuna eriti ei huvita lugejaid, et ikkagi sellised pigem niisugused kerged kiired lugemised. Kirjastuse Eesti raamat tegevjuht Tiit Reimuti sõnul pole e-raamat paberkandja konkurent vaid alternatiivkirjanduse tarbimiseks. Lugemise kogemusena paberraamatut ei asenda tõenäoliselt miski. See on ikkagi traditsiooniline lugemise viis, mis ei kao minu hinnangul mitte kuhugi. Paberraamat jääb alati alles e-raamat lihtsalt annab uue võimaluse ja auderaamat laiendab neid võimalusi veelgi. Treimuti sõnul on e-raamatu lugejate arv viimaste aastatega kasvanud. Enim arenguruumi nähakse tulevikus audioraamatul. Kui võrrelda nüüd neid kolme formaati e-raamatut, paberraamatut ja audioraamatut, siis paberraamat oma lugemise kogemuselt on üsna sarnased. Mõlema puhul on ikkagi vajalik raamatut lugeda, teda tuleb käes hoida. Audioraamat seevastu pakub täiesti uue kogemuse, pakub võimaluse lugeda raamatut seal, kus paberraamatut või e-raamatut lugeda ei saa näiteks sporti tehes autoga sõites.", "role": "user" }, { "content": "E-riigi lippu kõrgel hoidvas Eestis eelistavad kodumaised lugejad e-raamatute asemel siiski paberteoseid. E-raamatute müük on Eestis alla kümne protsendi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMida sellest opositsiooni ettevõtmisest arvata, kas see tähendab, et opositsioon tugevneb? Uudistes väidetakse, et tänu nutikale hääletusele on Ühtne Venemaa kaotanud kohti kohalikel valimistel või kas me saame üldse rääkida Venemaa opositsioonist? Opositsiooni, kui sellist enam Venemaal sisuliselt ei ole, mis ohustab Kremli perspektiivi ja ühtse Venemaa võitu peatselt valimistel, kuid neid üldse valimisteks saab nimetada, saab nimetada neid tagasivalimisteks. See on jah, ütleme huvitav Navalnõi sellise üleskutse oma toetajatele, esiteks. Ma arvan esiteks et see ei lähe läbi, see tähendab seda, et ei õnnestu oluliselt vähendada ühtse Venemaa võit. Teiseks, see näitab, ma arvan, Aleksei Navalnõi totaalset poliitilist kogenematust ikkagi. Ta on noh, veel kord tõestanud seda, mida paljud vaatlejad on varem öelnud, et Ta keskendub kitsalt korruptsioonivastasele võitlusele. Kuid poliitilistes mängudes ei ole ta kuigi osav. Ja see näitab, et talle sobiks tegelikult põhimõtteliselt, kui ta esitas sellise nutika, nagu ta ütleb üleskutse, et talle sobiks ka see variant, kui Putini režiimi asemel valitseks Venemaad. Venemaa kommunistlik partei. Arvamusküsitluste järgi toetab ühtset Venemaad alla 30 protsendi valijaist. Mida sellest numbrist arvata ja mis võiks tulla nüüd nendel valimistel? Iseasi, kes neid küsitlusi on teinud. Mina kuulasin ka Lennart Meri konverentsil käinud Levada asejuhi Aleksei Levinsoni ülevaateid meelsusest ja seal ei olnud küll eraldi välja toodud viimaseid küsitlusi poliitiliste parteide osas aga arvestab sellega, et kõik riigiduumas esindatud poliitilised parteid on sisuliselt kremlimeelsed ja kremlist sõltuvad. Nad on kõik organite ehk siis FSB poolt läbi imbunud ja kontrollitud, nii et siin ei ole vahet nii ehk naa tuleb kremlile ustav ja täielikult alluv riigi duumakoosseis ehk kummi tempel. Teistsugust varianti on praktiliselt võimatu ette kujutada.", "role": "user" }, { "content": "Vene opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi kannustas oma valijaid toetama eeloleval nädalavahetusel toimuvatel parlamendivalimistel Kommunistliku Partei kandidaate. Tegemist on nn nutika hääletamisega, mis soovitab hääletada selle kandidaadi poolt, kellele hääle andmisega võiksid Kremli liitlased saadikukohata jääda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nIntervjuus Toomas Sildamile täpsustas Martin Helme, et ta tahaks kindlasti alandada käibemaksu ja tõi näiteks Saksamaa, kus just äsja oli sisetarbimise soodustamiseks käibemaksu alandatud. Opositsiooni kuuluv reformierakondlane Aivar Sõerd ei võta Helme juttu tõsiselt. Rahandusminister bluffib, no kõlab muidugi hästi populistlikult ka, sest et kellele Eesti inimestest ei meeldiks maksude langetamine, aga maksutulud on ju põhiline. Avaliku sektori rahastamise allikas ju. Ja see ei ole lihtsalt realistlik. See sisuliselt tähendab seda, et maksutulud asendatakse laenurahaga, aga ilma nende Helme ebarealistlike plaanide ta juba ilma selleta juba suur kamakas maksutulu niikuinii asendatakse laenurahaga, sest maksutulu lihtsalt ei laeku või laekub liiga kehvasti ja kõige suurem probleem. Kui vaadata rahandusministeeriumi viimaseid andmeid, mis on aprillikuu seisuga siis käibemaks on kõige suurem probleem, nii et rahandusminister lihtsalt blufib. Helme koalitsioonikaaslane Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder nii reljeefselt ei väljendu, kuid ka tema on skeptiline. Ma arvan, et väga suuri ja sisulisi muudatusi teha rohkem lisaks nendele, mis me praegu oleme teinud ja, ja ka ajutised aktsiiside langetused, ma arvan, ei ole võimalik teha, sest riigieelarve peab ka täituma. Ja kui arutada, siis kõige raskemas seisus on praegu turismisektor, kes sai väga tugeva löögi osaliseks ja ka sellel aastal me näeme, et turistide arv on ikkagi katastroofiliselt vähenenud ja see majutusasutuste erisus seal käibemaksu vähendamine üheksa protsendilt alla võib-olla nullile mingiks ajaks. See on asi, mida, mida tasuks kaaluda selle sektori toetuseks ja ülejäänud osas, mis a kogu eelarve poliitikat siis ega selline maksu ja eelarve poliitika ei ole jätkusuutlik, et võtame miljardites laenu, katame jooksvaid kulusid, teeme investeeringuid ja samal ajal vähendame makse, see ei ole kindlasti võimalik ja jätkusuutlik tee.", "role": "user" }, { "content": "Rahandusminister ja äsja EKRE esimeheks saanud Martin Helme ütles kongressikõnes, et majanduseduks on vaja alandada makse. Mida arvavad mõne teise erakonna poliitikud?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMauno Koivisto raamat vene jan ide ehk vene idee ilmus soome keeles möödunud aastal, nüüdseks on see välja antud ka Rootsi-vene ja eesti keeles. Koivisto enda sõnul mõtles ta aga kirjutades eeskätt Soome lugejatele, et nad mõistaksid paremini Venemaa ajalugu ja argipäeva. Kui ma seda raamatut möödunud aasta kevadel soomlastele esitlesin, pidasin vajalikuks märkida, et see ei ole entsüklopeedialine teos, vaid episoodiline. Raamatusse on võetud need episoodid Venemaa ajaloost, mis on mind huvitanud ja olen püüdnud selgitada neid Soome lugejatele, ütles Mauno Koivisto. Ta lisas, et tahtis anda positiivse pildi Venemaa ajaloost. Peaaegu kõigil rahvastel on olnud raskusi oma naabritega, nii ka meil, kuid ajaloolisest ja rahvusvahelisest vaatevinklist ei kuulu Venemaa mitte halvimate naabrite hulka vaatamata sellele, et on olnud erimeelsusi, et on sõditud ja et Venemaaga viimases sõjas Soomega peale jäi, märkis Koivisto. Kui temalt küsiti, kuidas oleks ta kirjutanud siis, kui oleks seda teinud eestlaste jaoks, tunnistas Soome ekspresident, et niisugust raamatut poleks ta osanud kirjutada. Eestlaste jaoks on asi vaid nende keelde ümber pandud, ütles Koivisto. Siiski on ta kirjutanud spetsiaalselt eestlaste jaoks mõeldud eessõna. Mis on siis vene idee? Koivisto arvates ta ütles vaid seda, et Vene idee kirjutamine polnud lihtne. Soomes ilmus vene ideekirjastuse tammiväljaandel. Selle kirjastuse tegevdirektor Olli Arrakoski märkis, et oli aeg, kus me kõik oskasime lugeda ridade vahelt. Ka see on raamat, mille puhul on kasulik osata ridade vahelt lugeda, tõdes Arrakoski. Mauno Koivisto oli aga meelsasti nõus ütlema, mis on Soome ja ka Eesti idee. Nii Eesti kui ka Soome idee on vastu pidada jääda ellu ja Eesti on näidanud suurt võimet vastu pidada, ütles Mauno Koivisto.", "role": "user" }, { "content": "Soome ekspresident Mauno Koivisto esitles Tallinnas oma raamatu \"Vene idee\" eestikeelset varianti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPolitsei ja piirivalveameti andmetel on Eestisse jõudnud üle 5000 Ukraina sõjapõgeniku, kes ei plaani siit edasi liikuda. Umbes kolmandik neist on tööealised ja paljud otsivad aktiivselt võimalust kohe tööle asuda, kinnitas pagulasabi juht Anu Viltrop. Põhimõtteliselt, peaasi, et tööle saaks, olen ma aru siis valdavalt on selline suhtumine. Töötukassa lõi eraldi veebilehe tööpakkumistega ukrainlastele üle 700, ettevõte on end seal üles andnud, kuid konkreetseid tööpakkumisi on teinud umbes veerand, ütles töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna juhataja Katrin Liivamets. Hästi palju tuleb tööandjatelt ka siis seda infot, et vabu töökohti nagu justkui polegi, aga et ollakse valmis eesmärgil, et aidata, siis Ukrainast saabujatele tööd pakkuda. Ettevõtjaid takistab osaliselt see, et praegu saab põgenike tööle võtta üksnes lühiajalise töötamise regulatsiooni alusel. Selle järgi tuleks näiteks pea kõigil töökohtadel maksta vähemalt Eesti keskmist palka, välja arvatud hooajatööde puhul, märkis Liivamets. Need hooajatööde sektorid siis on põllumajandus, metsandus, kalandus, toidu ja jookide tootmine ja toitlustus. Euroopa liidus otsustati eelmisel nädalal rakendada põgenike puhul ajutise kaitsemehhanismi, mille järgi võrdsustatakse nad sisuliselt alaliste elanikega. Töötukassa loodab, et esimesed elamisload selle alusel antakse välja lähema paari nädala jooksul. Tööpakkumisi on ukrainlastele tehtud kõikvõimalikes valdkondades, aga praegu ei ole täpset ülevaadet, kuidas need lähevad kokku põgenike profiiliga, märkis pagulasabijuht. Anu Viltrop. Seal on ikkagi väga erineva oskuse ja ettevalmistusega inimesi ja kui ma vaatan ka tööpakkumisi, mida siis ka meie andmebaasist läbi on käinud, siis on seal hooajatöid, aga ka täiesti sellistele lausa tippspetsialistidele suunatud pakkumisi, näiteks ma ei tea IT-arendus või, või midagi sellist. Lisab Katrin Liivamets töötukassast. Seal on tõesti palju majutus-toitlustusvaldkonna tööpakkumisi. Tootmistöid on tööpakkumise haridusvaldkonnas, et otsitakse siis nii õpetajaid kui psühholooge. Liivamets rõhutas ka, et tegu on täiesti uut tüüpi Ukraina tööjõuga, kui varem Eestis käinud. Kui lühiajalistest töötajatest ikkagi valdav enamus on, on mehed tootmistööl või ehituses, siis tegelikult ju praegu saabuvad põhiliselt naised. Paljud ukrainlased otsivad tööd ka iseseisvalt, näiteks leidis üks Tallinna saabunud kosmeetik kahe päevaga töö ilusalongis. Ida-Virumaal läksid aga haigla uksele ukrainlanna, kes kodumaal töötasid meditsiiniõdedena. Pagulastele töötamisvõimalusi tutvustanud Katrin Liivamets märkis, et kauaks need inimesed siia siiski jääda ei plaani. Nad ei oleks siia saabunud ilma selle sõjalise konfliktita, et nende fookus ikkagi on otsida turvalist kohta endale ja oma perele selleks ajaks, kui see sõjategevus seal kestab, ikkagi esimesel võimalusel tagasi pöörduda.", "role": "user" }, { "content": "Osa Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenikke on omale siin töö juba leidnud, pakkumisi on sadadelt ettevõtjatelt, kuid tööandjad ootavad võimalust palgata põgenikke samadel alustel nagu alalisi elanikke.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa keskpanga juht Jonglaud Hise kõneles Euroopa Parlamendi rahanduskomisjoni ees ja märkis, et Euroopa Liidu uued liikmesriigid on raskes olukorras, sest kapital liigub neist riikidest hetkel välja. Triche sõnul kehtib sama trend kõikide uute turgude kohta üle maailma. Alates septembrist, kui läks pankrotti USA suurim investeerimispank Leman Brothers jätkab Euroopa keskpanga juht Jeongla Trishe. Teil on absoluutselt õigus, et üks finantskriisi tagajärgi on see, et rahal on kombeks liikuda tagasi oma kodumaale, oma algsesse peakorterisse. Seda on näha igal pool maailmas. See kehtib dollarites konveneritud kapitali kohta, ent seda on näha ka muude valuutade puhul. Alates septembri keskpaigast näeme kapitali äravoolu uutelt turgudelt. Enne septembrit olid. Turud priviligeeritud seisundis, sama kehtib Euroopa Liidu uute liikmesriikide kohta. Neil riikidel tuleb palju vaeva näha, et raske olukorraga toime tulla, märkis Triche. Euroopa keskpanga juht leiab, et kommertspangad peaksid valitsuste ja rahvuslike keskpankadega paralleelselt pingutama, et rahaturud normaalselt toimima hakkaksid. Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joakin Almunia märkis hiljuti, et kommertspangad on olnud liiga aeglased, et pakkuda majapidamistele ja ettevõtetele mõistliku intressiga laenu. Kui laenuturg ei elavne, tungib finantskriis üha jõulisemalt reaalmajandusse, kõneleb Euroopa keskpanga juht Jeonglaiche. Mida me päevast päeva teeme ja mida valitsused päevast päeva teevad, on mõeldud selleks, et pangandussektori tavapärane töö taastuks. Ärme unustame, et normaalses turumajanduse olukorras on just kommertspankade ülesanne välja selgitada hea ja halva riskiga ettevõttes. Abimeetmete eesmärk on taastada see pankade roll majanduses, kõneles seongla ise. Euroopa keskpanga juht toetab Euroopa Komisjoni välja käidud stiimulpaketti majanduse päästmiseks. Sealhulgas nõustub Triche klausliga, et ekstreemses maailma majanduse olukorras võib eurotsooni riikide eelarve puudujääk olla üle kolme protsendi SKP-st. Lõdvem eelarvedistsipliin ei kehti siiski neile, kes eurotsooniga liituda soovivad. Kadri Kukk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet märkis, et kommertspangad peavad valitsuste ja keskpankade kõrval andma samuti oma panuse, et finantsturud taas normaalselt tööle hakkaksid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUue maailma asumi elanikud olid üllatunud, kui said teada, et linn planeerib Pärnu maantee autoviadukti alla linnaliini busside ooteala. Selles piirkonnas elav arhitekt Kadri Klementi ütles, et taas kord on elanike kaasamata tehtud otsus, mis kuidagi ei paranda piirkonna elu kvaliteeti. Üldiselt on see meie piirkonna üks suurimaid linnavalduses olevaid maatükke ja ja potentsiaal sinna midagi hoopis midagi põnevat rajada on väga suur, et see kohalik elanikkond väga ootab avalikku ruumi, kus, kus vaba aega veeta, kus viibida värskes õhus, kuhu viia oma lapsed või kus saada sõbraga kokku, et siin on välja käidud ideid sellest, et seal võiks olla vabalt mingisugune installatsioonide park, mingisugune sillaalune valguspark, mis Eesti kliimas oleks kahtlemata väga äge, või siis, või siis kasvõi sellised noorte tegevused nagu rulatamine ja tõuksidega sõitmine. Transpordi eest vastutav abilinnapea Andrei Novikov ütles, et linn on otsuse teinud ja ehitus juba käib. Seal, kus on tulevikus kavandatud tõesti samasugune ala nagu on täna erenis ehk siis busside ooteplats ning olmeruumid bussijuhtidele tööd peaksid olema lõpetatud aasta lõpus või järgmise aasta alguses. Ühtekokku lähevad need tööd maksma suurusjärgus 700000 eurot. Planeeringute eest vastutav abilinnapea Aivar Riisalu aga tunnistas, et busside ooteplatside rajamine kesklinna on tegelikult küsitav. Bussid üleüldse ei peaks seisma südalinna kõige kallimatel kruntidel ehk rohkem tuleks kasutada linna läbivaid liine, aga, aga ütleme, need on kaks sellist maailma, mis omavahel praegu võistlevad, ehk meil on ju hobujaama bussiterminal Viru tänava bussiterminal veerennis bussiterminal, siis meil on veel mingi trollipark ja, ja, ja nii edasi. Novikovi sõnul on enne alustanud ka bussivõrgu kaasajastamise planeerimist. Me kindlasti vaatamegi praegu äärelinnaalasid sellise pilguga, kus oleks võimalik sellist busside ooteala tekitada, kuid logistilistel põhjustel on ka kesklinnas kindlasti selliseid väiksemaid ootealasid vaja. Mis saab aga hobujaama tänava busside ooteplatsist? Sellest tühjast krundist, kus bussid seisavad, täna umbes kolmandik on linna oma ja kaks kolmandikku on erasektor ja selle tagajärg ongi see, et meil oli algselt plaan sinna ehitada administratiivhoone, kui me tulime sealt linnahalli juurest ära, aga me ei saanud selle naabriga nagu kaubale, mille tagajärjel täna on siis olukord selline, et meie ei tea, mis sinna tuleb.", "role": "user" }, { "content": "Tallinn on hädas liinibusside puhkeparklatega kesklinnas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigiga sõlmitud lepingu järgi pidi Eesti naisuurimus ja teabekeskus saama läinud reedel 23 ja pool 1000 eurot, see olnuks kolmas osamakse kaheaastase projekti eest. Eu ja partnerid edendavad soolist võrdõiguslikkust. Keskuse esinaine Reet Laaja selgitab, et muuhulgas on projekti raames korraldatud üks soolikaõrdõiguslikkusest kõnelev konverents ja töös hoitud sotsiaalteaduste raamatukogu. Sest selgus, et paljud, nii naised kui mehed on just võtnud kirjutada oma lõputöid ja magistritöid ja isegi doktoritöid sellel ajal, kui on muidu see suletuse periood. Reedel siiski raha ei tulnud, samal õhtul jõudis kohale riigi tugiteenuste keskuse kiri. Tekstis nagu oli, et laekumine viibib Reitla aja kinnitab, et lepingut nendega keegi lõpetanud ei ole. See tähendab, et keskus töötab edasi ja ootab, millal riik selle kvartali raha üle kannab. Mõned nädalad me isegi ju saame teistest projektidest ajutiselt laenata, aga seda ei jätku küll kauaks, noh samas Enuki on nüüd kolm nädalat vahepeal puhkusel, nii et me aktiivselt üritusi ei korralda, mis on siis kergendus hetkel meile? Eesti naisuurimus ja teabekeskus, Eesti Inimõiguste keskus ja Eesti naiste ühenduste ümarlaud ootasid reedel kokku umbes 70 viite tuhandet eurot. Järgmise pooleteise aasta jooksul peaks nad lepingute järgi saama veel ligi pool miljonit eurot. Sotsiaalministeeriumile saadetud kirjas palus riigi tugiteenuste keskus viivitamatult leida muud vahendid, et oma lepingut täita saaks. Keskus kinnitas, et hasartmängumaksust tulnud raha nad ühendustele enam üle kanda ei tohi. Sotsiaalministri Tanel Kiik ütles eile, et sellisel juhul tuleb sotsiaalministeeriumile lisaraha eraldada. Tänavusteks makseteks võiks tema hinnangul raha leida valitsuse reservist järgmise aasta makseteks. Uuest riigieelarvest. Tanel Kiige koalitsioonipartner Mart Helme ütles aga täna, et reservist raha otsimist EKRE ei toeta. Seda konsensust kindlasti ei tule. Kes on öelnud, et neid peab rahastama, kus see kirjas on, et neid peab rahastama? Lepingut lõpetatakse, leping on seadusevastane olnud ja leping lõpetatakse. Kuidas saab seadusevastane leping kehtida? Sotsiaalminister Tanel Kiige hinnanguga, et organisatsioonidel on õigustatud ootus toetus saada, Helme ei nõustu, tema hinnangul võiks tagasi küsida ka selle raha, mis organisatsioonidele juba antud on. Mina ütleks, et maksumaksja õigustatud ootusi on petetud. Nendel organisatsioonidel tuleb see raha tagastada ja sellega ongi kogu lugu lahendatud.", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaalminister Tanel Kiik avaldas eile lootust, et projektide jaoks, millele Rahandusministeerium keelab hasartmängumaksuna kogutud raha anda, eraldatakse Sotsiaalministeeriumile raha valitsuse reservist. Tema koalitsioonipartner EKRE aseesimees Mart Helme kinnitab, et sellist kokkulepet valitsuses ei sünni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSellest ei saa üle, sellest ei saa mööda ja sellest ei tohi vaadata üle ja sellest ei tohi mööda vaadata, sest sõna teadus kõige laiemas tähenduses tegelikult on sünonüüm mõistega Eesti tulevik. Meil on tekkinud üks uus mõiste eesti keelde administratiivse suutlikkuse nakkus. Seda on hakanud nii palju pruukima, et see asendab peaaegu kõik teised mõisted, näiteks ta asendab mõiste kompetentsinakkus ja teda pruugitakse nii palju, et ta on muutunud samaseks mõistega, et vabandage, palun, et kogemata, siit tuleb kuskil edasi jõuda. Akadeemia ja ühiskonna vahekorra mõistmiseks on põhiline see, et mõista seda, et akadeemia ise on osa ühiskonnast. Akadeemia ootab väga siiralt, et meie tähelepanu juhitakse probleemidele, mida me võib-olla jätame muidu kahe silma vahele, aga kus arvatakse, et akadeemia võib abistada? Me oleme tegelenud, tegeleme ja saame tegelema kindlasti energeetikaga seotud probleemistikuga oleme tegelenud, tegeleme, kuid suudaksime võib-olla rohkem anda selle küllalt kompleksse vallaga, mis võtab kokku, ütleme, keskkonna ja rahva tervise. Ja nii edasi, kindlasti akadeemial on väga lähedane probleemide ring, mis on seotud infoühiskonnaga ja me kindlasti ei saa naljatleda ja me ei saa endale lubada niisuguseid naljatusi, nagu mõned poliitikud võivad. Aga me kindlasti peame tegelema niisuguste probleemidega, nagu on noh, kasvõi Ats, ütleme Meie tegelik ülesanne oleks muidugi identifitseerida niisuguseid ohtusid, mis nõuavad uurimistöö millest saab siis tulla kvalitatiivsetele järeldustele. Ja muidugi on meie ülesanne mitte anda lihtsalt nõu, vaid proovida anda nõu, millest oleks ka asja sena, mis oleks realistlik. Tihti on nõuanded mõttetud, mitte selle pealt tullakse rumalad otseselt, aga nad lihtsalt on ebatervislikud.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Teaduste Akadeemia president Richard Villems sai kaela ametiketi. Lõik tema kõnest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarvas on üks keelekümbluslasteaed ja riigile kuuluv keelekümbluskool, millest on selgelt vähe, sest nõudlus on palju suurem. Ainuüksi keelekümblus lasteaeda on 200 last järjekorras. Vanalinna riigikool soovis kolm aastat tagasi õppekohtade arvu suurendada, kuid põrkus toona linnavalitsuse vastuseisule, mis kartis konkurentsi munitsipaalkoolidele. Narva uus linnavõim soovib keelekümblust laiendada ja avada riigi toel veel ühe keelekümblus põhikooli ja lasteaia, räägib Narva linnapea Katri Raik. Kõik vanemad tahavad ju, et lapsed eesti keelt oskaks id ja keelekümblus on edukas metoodika Narva vanalinna riigikooli on, on suur konkurss, sisuliselt kõik Narva lapsukesed tahaksid minna keelekümbluslasteaeda. Need ümberkorraldused vastavad päris kindlasti Narva lastevanemate ootustele Narva vene lastevanemate ootustele, kes pigem suunavad praegu oma lapsi Narva Eesti gümnaasiumis. Selleks, et eesti keeles õppida, siis tekib veel üks võimalus veel siis Narvas valdavalt eesti keeles saada põhiharidust. Haridusministeerium on valmis Narva ambitsioonikaid plaane toetama koos riigigümnaasiumite ehitamisega. Uus keelekümbluspõhikool peakski tekkima vene kodukeelega lastele mõeldud riigiga siumi kõrvale, räägib haridusminister Liina Kersna. Tegelikult need trendid on väga head ja tervitatavad, me püüame siis riigina tulla kaasa nende trendidega ja toetada, et meil on olemas minu meelest väga ambitsioonikad plaanid. Riik on valmis lähima kahe aasta jooksul üle 24 miljoni euro siia investeerima, et luua selline keelekümblus ja, ja eestikeelne hariduskompleks. Eestikeelne hariduskompleks, kuhu praeguse kava järgi ehitatakse eestikeelne riigigümnaasium, Eesti põhikool ja lasteaed võiks linnavõimu idee järgi hõlmata ka kõrval asuvat keelekümblusriigikooli kuid see teema on Narvas veel läbi vaidlemata, räägib Narva linnapea Katri Raik. Eks siin ootab nüüd ees, eks ju arutelud nii Eesti kooli hoolekoguga kui ka keelekümbluskooli hoolekoguga, võimalik, et seda ideed tuleb veel ümber mõelda ja veel kord ümber mõelda, aga püüame kõigepealt alustada millegist, mis on ratsionaalne, et kõik me tahame, et eestikeelne haridus Narvas areneks ja õitseks. Samas jääb aruteludeks üsna vähe aega, sest uute haridushoonete projekteerimine juba käib ja ühe riigigümnaasiumi ehitamine peaks algama juba käesoleva aasta augustis Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.", "role": "user" }, { "content": "Narvas soovitakse rohkem võimalusi lastele eesti keele õpetamiseks. Narva soovib uut keelekümbluskooli ja lasteaeda. Keelekümblus on Narvas populaarne eesti keele õppimise meetod, kuid pakkumine ei jõua nõudlusele järele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna algab Euroopa ülemkogu ähvardab jätkuda sealt, kust see eelmine kord juunis pooleli jäi. Toona peeti maha tõeliselt emotsionaalne vaidlus õigusriigi ja vähemuste teemal. Arutelu keskmes oli toona Ungari. Täna pöördub teravik Poola peale, et riigi konstitutsiooni kohus otsustas, et kohalik seadus on mõnel juhul üle Euroopa Liidu õigusest alus lepingute järgi seega nii olla ei saa ning Euroopa komisjon lepingu kaitsjana peab selle vastu midagi ette võtma. Euroopa Parlamendi hinnangul käivitama mehhanismi, mis seob õigusriigi põhimõtete järgimise Euroopa Liidu eelarverahaga. Kuivõrd teema on nagu ülipoliitiline ning õigusriigi mehhanism ülemkogu loodud, siis soovib komisjon seda seal ka arutada. Samas on ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel näinud viimastel nädalatel kurja vaeva, et sellest ei kujuneks tänast peateemat. Suure tõenäosusega kukkusid tema püüdlused aga läbi Michelliga. Ühte meelt olid ka Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Emanuel Makroon. Ent Beneluxi riigid pole nõus. Nende jaoks on õigusriigi põhimõtted Euroopa Liidu aluseks ja niisama seda ei jäeta, kuid arutatakse ka käegakatsutavamaid teemasid, nagu näiteks energiahinnad Pole küsimustki, et kõik riigijuhid on mures kõrgete hindade pärast ja otsivad lahendusi. Kõige kiiremad lahendused on nad Euroopa Komisjoni heakskiidul juba kasutusele võtnud või seda kohe tegemas kuid nüüd tuleb üheskoos mõelda sellele, kuidas tulevikus selliseid olukordi vältida. Üks lahendustest on gaasi koos ostmine ning selle strateegilise varu tekitamine teisalt ka roheenergia kiiremini turule toomine. Praegu kulub tootjatel tuulikute või päikeseparkide ehitamisloa saamiseks keskmiselt kuus kuni kaheksa aastat. Seda protsessi tahetakse rohepöörde valguses märkimisväärselt kiirendada. Riigijuhid ei pääse üle ja ümber ka koroonast. Juuniga võrreldes on vahe küll selles, et suurem osa riike on suutnud juba julgelt üle poole elanikkonnast ära vaktsineerida. Nüüd arutatakse võimalusi, kuidas aidata vaktsineerimises mahajäänud riike. Samuti räägitakse ka migratsioonist, kaubandusest ja digipoliitikast. Riigijuhtide kohtumise kõrval on värskelt abiellunud Charl Michell palunud Brüsselisse ka kõikide liidrite elukaaslased. Ülemkogu ajal külastavad nad kunstinäitust ning söövad Michelini tähega restoranis Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Poola õigusriigiga seotud probleemid ähvardavad varjutada täna algava Euroopa Ülemkogu muud teemad. Saksamaa ja Prantsusmaa vastuseisust hoolimata soovivad teemat arutada Beneluxi riigid ja Euroopa Komisjon.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜhe esimesena sai märgi, see siin on turvaline mäetaguse mõisa hotell. Hotelli perenaine Terje rattur toonitas, et rangete koroonaviiruse ohjeldamise meetmete kasutuselevõtuga, sealhulgas maski kandmise nõudega pea kõikjal välja arvatud näiteks süües ja ujudes on nende hotelli külastajad nõustunud suurema vastupunnimiseta. Enamus inimesi mõistab, et mul endal oli siin eelmisel nädalal oli juhus, kus klient ütles, et ta sellesse ei usu, mis te ajate. Ja tükk aega läks, et rääkida niimoodi, et, et et te aitate meil täita meie lubadust ja see lubadus kliendile on nagu väga tähtis ja palusime tal ikkagi seda maski nagu siis kanda. Et on keerulisem, et kui me muidu pakume ainult nagu külalis lahkust ja võtame kõik kliendid avasüli vastu ja püüame olla hästi personaalsed, siis ütleme, selle maski kandmise koha pealt enamus saavad aru, et et me ei saa neile nagu vastu tulla. Et see on nagu hästi printsipiaalne. Terje rattur lisas, et turistide usaldust tahetakse võita ka selgitustega, et Ida-Virumaa on suur ja nii asuvad paljud majutusasutused Ida-Virumaa koroonapesadest kaugel. Rääkimata sellest, et kogu see kahju, mis on tekitatud ettevõtetele seoses koroonapiirangutega siis terve Ida-Virumaa on saanud tohutu ka mainekahju ja kuna veel see Ida-Virumaa on nii suur, et see, mis kui suur nakatumismäär näiteks on Narvas või mõnedes kinnistes asutustes, siis näiteks äärealadel, nagu see mäetagu, see siin on seda nagu absoluutselt ei ole ja selleks, et, et anda see sõnum, et meie ise enda poolt teeme väga palju, meie töötajad, see, et me palume päris sellises kohustuslikus korras ka oma külalistel kanda maski ja, pluss muud asjad, mis me oleme lisaks kasutusele võtnud, need esiteks annavad selle sõnumi, et parandada seda mainet, annavad külalisele kindlustunde tulla ja selle kõigega siis lõppkokkuvõttes on see, et me ei saa nii suurt kahju ikkagi, et me peame seda positiivset sõnumit levitama, aga samas me teeme väga palju tööd selle sõnumi taga ise. Ida-Virumaa turismikoordinaator Kadri Alonen toonitas, et märgise siin on turvaline kasutajad, võtavad sellega endale ka vastutuse. Et need lihtsalt võtavadki, seda maksimaalselt tõsiselt, kes selle märgise on endale teinud. Et nad on ikka väga põhimõtteliselt selle läbi mõelnud ja nad julgevad seda ka teistele näidata, et nad on valmis selle eest vastutama. Kokku tegutseb Ida-Virumaal turismisektoris paarsada asutust.", "role": "user" }, { "content": "Ida-Virumaa turismiklaster soovib taastada külaliste usaldust, jagades valitsuse ja Terviseameti maksimumnõudeid täitvatele asutustele turvamärgiseid. Tähelepanu juhitakse ka sellele, et maakond on suur ja eripalgeline ning suurlinnades olevatest koroonakolletest on maakohad jäänud tavaliselt puutumata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJärvamaa pole siiani olnud toidugurmaanide sihtkoht, kuigi erilise toidu ja toormepakkujaid on siingi. Maaeluministeeriumis loodetakse, et Eestimaa toidupiirkonnaks valimine innustab kohalikke toidutootjaid ja söögikohti veelgi enam pöörama tähelepanu toote arenduse le ja kohalikule toormele. Esna külje all asuvas kalamatsi meiereis on kitsepiimatooteid arendatud ja toodetud juba 14 aastat. Kalamatsi meierei juustumeister Aita raudkivi jätkab. Ja meil on ilus valiktooteid, mis kõnetab nii toidukohti, poode kui ka eraisikuid ja, ja ma arvan, et on juba väga palju põhjust meie poole pöörduda, kes soovib kitsepiimatooteid, et me kindlasti leiame kõigile midagi huvitavat, tuleb sinu farmist midagi sellist, mida mujal ei toodeta üldse. Ja ma arvan, et seesama Estna juust, mis me teeme, panime oma küla järgi nime. Seda saab küll nüüd ainult meie käest ja mul on väga hea meel, et seda ka hästi hinnatakse ja osatakse juba küsida. Türi kogukonnamajas tegutsev restoran ajatu valmistas Järvamaa toiduaasta avamisele tulnud külalistele Esna kitsejuustust, pirukaid. Piimafarmist saadud rõõska koort kasutati aga hapukapsapüree valmistamiseks. Restorani ajatu omanik Kaia Kaugeranna jätkab. Piima võiks uuesti natukene rohkem au sisse tõsta ka kohvikute ja restorani tasemel. Temast annab teha igasuguseid põnevaid asju, et alati ei pea olema toidul väga keeruline ja ütleme prantsuse pärane nimi, kui tegelikult saabki sellest samast piimast koorest midagi lihtsamat teha. Järvamaa toidupiirkonna tunnuslause on piimajõed ja pudrumäed. Ühe uudistootena tutvustatakse kohapeal väljamõeldud piimakokteile ehk pokteile. Järvamaa toidupiirkonna projektijuht Kristina Kudinas. Tänane pokteil on tehtud kohalike võõrustajate poolt, kus sees on pirnimaasikat ja keefiri, ehk siis piimaveini. Aga meie üritame nüüd leida aasta jooksul selle parima pokteili. Selleks on välja kuulutatud juba konkurss osades koolides ja, ja kui me suurtootjatega kokkuleppele saame, siis mine tea, äkki ühel hetkel on see pudelis või purgis ja poelettidel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Maaeluministeeriumi algatusel kuulutati juba seitsmendat korda välja Eestimaa toidupiirkond, milleks tänavu on Järvamaa. Järvamaa keskendub lähema aasta jooksul piima ja piimatoodete tutvustamisele, uue algatusena kutsutakse kõiki valmistama põnevaid piimakokteile ehk pokteile ja saatma retsepte konkursile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMis on kindlasti viimase ööpäeva negatiivse poole peale võib kanda, et kokku on meil ka viimase ööpäeva jooksul seitse surmajuhtumi, mis on noh, üle pika ja kindlasti kõige kõrgem näitaja tegelikult on näha ikkagi, et siin siis Kagu-Eesti pool see haigestumine ei ole hakanud ikkagi langemise tendentsi näitama suuresti ja kuigi vahepeal see lootus oli ja noh, ütleme riigi nakatumistase tegelikult seitsme päeva vaates on juba üle 700 inimese 100000 kohta ja, ja 14 päeva number on juba üle 650, nii et me oleme ikkagi sellises väga aktiivses faasis ja jätkuvalt kõige suurema nakatumisega on siis Jõgeva, Põlva, Võru ja Pärnu, kus on see näitaja üle 1000. Ja täpselt selliselt kajastub tegelikult ka siis haiglaravi näitajates, lõuna regiooni haiglates on on jätkuvalt rohkem haigeid kokku 127 haiget ja neist 66 on siis Tartu Ülikooli kliinikumis 22, Ida-Viru keskhaiglas ja põhjaregioonis on siis kokku haigeid 109 ja nendest siis 51 on Lääne-Tallinna keskhaigla 22 Pärnu haigla suuremad. Milline peab olema haiglate valmisolek, siis nüüd, lähinädalatel, millal peab hakkama ka plaanilist ravi kokku tõmbama, sellepärast et näha on, et haiglaravil olijate arv kasvab kogu aeg. No eks need numbrid, mis täna siin ma välja ütlesin, need suuremad numbrid tähendavad seda, et nendes haiglates kõikides on juba olulisi kompromisse siis ravikorralduses tehtud. Aga haiglate jaoks ju tegelikult selle olukorra lahendamise keerukus selles seisnebki, et me põhjendatult ei saa tegeleda ainult Covid haigetega, vaid meil on neid kõiki, teisi haigeid ju kordades veel rohkem, me peame leidma kompromissi ja haiglate ravivõimekuse tõstmine tegelikult käibki siis praegu selliselt, et koostöös teineteisega läbi rääkides ja katsudes siis noh, ütleme võimalikult lühikeses perspektiivis neid võimekusi tõsta. See töö käib loomulikult staapide tasemel ja, ja staapide kaudu, et see on kindlasti mõistlik. Sest kui me läheksime praegu seda teed, et me hüppeliselt tõstame Covid haigete raviks vajalikku valmisolekut, siis sellega me halvendaksime oluliselt teiste haiglate olukorda, mitte ainult siis plaanis töös ka ka erakorraliste kindlasti see puudutaks, nii et proovime sellist kompromissi leida ja toimetame samamoodi edasi nagu praegu.", "role": "user" }, { "content": "Terviseameti kriisistaabi juhi, doktor Urmas Sule hinnangul pole veel vaja haiglate töökorralduses põhimõttelisi muudatusi teha, kuigi koroonapatsientide arv kasvab umbes kümme protsenti nädalas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSaksamaa ja Prantsusmaa võtsid Serbia ja Kosovo juhid koos ette juba reedel, et nad nõustuksid Euroopa Liidu välisasjade juhi vahendusel videokohtumisega eile ja füüsilise kokkusaamisega sel neljapäeval Brüsselis. Viimati kohtusid Serbia ja Kosovo liider 2018. aasta novembris, kuid vahepeal on nad Euroopa Euroopa Liidu vahendatud läbirääkimistest hoidunud. Põhjuseks teated kavandatavast maadevahetusest ja Kosovo otsusest kehtestada Serbia impordile tollid. Äsja vahetunud Kosovo valitsus otsustas need aga tühistada, andes justkui hea tahte märgina võimaluse suhted üles soojendada. Serbia on nädal tagasi peetud parlamendivalimised võitnud presidendi Aleksandr Butciti juhtimisel reageerinud aga väga tagasihoidlikult Kosovo presidendi Hashim Thatši süüdistamisele sõjakuritegudes Haagi eritribunalis. Täna kuulavad eritribunali prokurörid teda üle. Vähemalt eile suutsid vuši ja Kosovo poolelt läbirääkimistel esindamise üle võtnud peaminister Abdulla hoti kokku leppida kokkusaamises. Nagu ütles Euroopa Liidu välispoliitika juht Jesep Borrel, et kõnelused nõuavad mõlemalt poliitilist julgust. Kui Serbia Maru rahvusliku presidendil on julguse elluviimiseks ka tugev seljatagune pärast mäe kõrgust võitu parlamendivalimistel, siis otil sellist tuge ei ole. Tema koalitsiooni seis parlamendis on nõrk. Ainukeseks mõeldavaks positsioonide tugevdajaks on saada Serbialt. Kosovo tunnustamine. Vaevalt seda nüüd juba sel neljapäeval saavutatakse, kuid samme selle nimel püüab ki Euroopa Liit teha. Kuna Saksamaa on ühenduse eesistuja, siis on eeldused heaks diplomaatiliseks lahenduseks ja lõpptulemuseks olemas. Angela Merkelit kannustab ka teadmine, et USA erisaadiku Richard Kreneli vahendas läbirääkimised jäid katki juuni lõpus. Päev enne seda, kui Serbia ja Kosovo president pidid Washingtonis kohtuma. Pommitada ju ameeriklased oskavad, aga diplomaatia Euroopa pinnal jätke eurooplastele võidakse Berliinis ja ka Pariisis mõelda.", "role": "user" }, { "content": "Serbia ja Kosovo nõustusid pärast tugevat diplomaatilist survet kohtuma silmast silma Brüsselis sel neljapäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu soovitab Euroopa komisjon lubada Euroopa liitu siseneda välisturiste, kes suudavad tõestada, et on täielikult vaktsineeritud mõne Euroopa liidus heaks kiidetud koroonavaktsiiniga. Seda ettepanekut hakatakse täna arutama. No see ettepanek tegelikult, mida arutatakse, on tulnud nüüd liikmesriikide poolt, aga see, et sellest saaks Euroopa Liidu seadus, peab parlament sellega nõus olema. Ja nüüd ongi siis alanud need läbirääkimised liikmesriikide tehtud ettepaneku ja, ja parlamendi vahel ja meid esindab seal siis Portugali eesistuja, kes siis üritab selgitada, miks liikmesriigid tulid just selliste ettepanekutega välja ja nüüd parlament on tulnud omalt poolt nagu vastuettepanekutega välja ja see tasakaal tuleb seal vahel kuidagi leida, nii et saavad olema päris keerulised läbirääkimised. Euroopa parlament on öelnud, et nende vaktsiinide puhul, mida Euroopa ravimiamet pole heaks kiitnud, jääb tunnustamine liikmesriikide otsustada. See, mis, mis liikmesriigid omavahel kokku leppisid, oli see, et, et juhul, kui liikmesriik ise on nagu mingit vaktsiini aktsepteerinud, siis teised liikmesriigid võiksid selle põhjal välja antud tõendit apteerida. Parlament nüüd omalt poolt on nagu seda kitsendanud ja öelnud, et see ei oleks siis enam liikmesriigi otsus vaid et ainult Euroopa agentuuri poolt heaks kiidetud vaktsiinid oleksid siis nende tõendid. Põhjused, et eks see ongi selline arutelu koht, et jah, Eestis me muidugi arvame, et, et nüüd nii vähe kui võimalik, peaks seda politiseerima kogu seda vaktsiinide haiguse küsimust. Siin on jälle, ongi selline natuke nagu poliitilise vaidluse koht, et et kas see, kuidas ma sain oma immuunsuse, omab mingit tähtsust, näiteks et missuguse vaktsiiniga ja kui me seda kuidagi aktsepteerime, siis eks me siis toome selle poliitika natukene sinna sisse selle üle need vaidlused ilmselt jah olema saavad, põhiliselt on see siis Portugal eesistuja, kes liikmesriikide ettepanekuid siis parlamendi ees kaitseb ja ja seda läbirääkimiste formaati nimetatakse triloogideks ja need triloogid kestavad niikaua, kuni kokkuleppele jõutakse. Kui tõenäoline on, et Euroopa ravimiamet otsustab heaks kiita ka need vaktsiinid, mida maailma terviseorganisatsioon on tunnustanud näiteks vene sputniku või mõne Hiina vaktsiini? Jah, no maailma terviseorganisatsioon, kellel jah, neil on oma nimekiri vaktsiinidest ja ega enamus neid vene ja Hiina vaktsiin ei ole ka WHO poolt veel heaks kiidetud. Kas ja mis tulemuseni seal teadlased jõuavad, seda muidugi on kellelgi väga raske öelda, aga noh, neid heakskiidetud vaktsiin on juba päris mitu ja tarned on järjest paremaks läinud, nii et asi läheb paremaks ka ilma nende Hiina ja vene vaktsiinideta.", "role": "user" }, { "content": "Kes ja kuidas saavad edaspidi mujalt Euroopa Liitu siseneda, milliseid vaktsiinisüste aktsepteeritakse ja kes seda otsustab, selle üle algavad täna Brüsselis läbirääkimised vastava ettepaneku teinud liikmesmaade ja Euroopa Parlamendi vahel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMeie komisjon jõudis järeldusele, et see tüli on tänaseks väljunud Eesti laevaomanike liidu ja Soome ning Taani ametiühingute vahelisest vaidlusest ja muutunud tegelikult tõesti Eesti jaoks riiklikuks probleemiks. Seda sellepärast, et selline käitumine võib olla ettevalmistus, et Eesti de facto tunnistada. Võetakse mugavuslipu maaks ja kui see asi veel levib, siis see ei ole kaugel aeg. Kui Eesti laeva omanikud lihtsalt hakkavad registreerima oma laevu tõepoolest, kas siis teistes nendes mugavuslipu maades ja ei laekugi enam maksud Eesti riigikassasse kaotame terve hulga kvalifitseeritud meremehi, see oleks väga hukatuslik meie ühele majandusharule. Samas on ka selge, et riigikogu ei saa siin mingi seadusandliku aktiga seda probleemi lahendada. See on üks tsiviilvaidlus, mis on juba saanud ka kohtuliku menetluse käigu, kuid ta väljub sellest raamist ja, ja Eesti jaoks ta hakkab muutuma riikliku tähendusega selle tõdemuseni me jõudsime. Mida saaks teha Eesti riik või riigikogu, et anda oma panus selle tüli lahendamiseks meile kasulikult? Kõigepealt väliskomisjon pidas vajalikuks teha omapoolne pöördumine vabariigi valitsuse poole et valitsus raporteeriks meile, mida on seni tehtud, mida kavatsetakse veel teha, me teame, et valitsus on terve rida abinõusid rakendanud, sealhulgas osa neist Brüsselis diplomaatilisi kanaleid pidi. Samuti otsustasime me teha ülesandeks meie balti assamblee parlamentaarsele delegatsioonile, et kui tuleb Helsingis veebruari alguses Põhjamaade nõukogu ja balti assamblee nii-öelda viis pluss kolm ühiskohtumine, et siis seda tõsta poliitiliselt parlamentide tasemel. Me oleme juba detsembrikuus teinud väliskomisjoni märgukirja eduskonna väliskomisjonile, kus me juhime tähelepanu, et see psühholoogiline foon tegelikult halvendab Eesti inimeste suhtumist Euroopa Liitu, kuna Soome on olnud just üks, kes on meid tõepoolest seni toetanud ja olnud meie advokaat. No tänaseks, nagu meile meie laevaomanikud teatasid, on selgunud ka, et on olemas konkreetselt Soome merendusettevõtjad, kes on sellest blokeeringust juba võitnud ja saanud enda kätte suhteliselt kasulikumaid liine, mida nad võibolla muidu ei oleks saanud ja, ja eriti selles valguses me võime öelda, et on tegemist diskrimineerivate meetmetega, kuna praegu on just ettevalmistamise lõppjärgus Eesti ja Soome vaheline merendusalane kokkulepe. Arvatakse, et on võimalik ka uuendada teda parafeerimise faasist, et taolisi olukordi tulevikus kuidagi vältida.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu välisasjade komisjon arutas Eesti-Soome laevasõja probleeme.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimased läbirääkimiste voorus märtsikuus saavutasime veel kahe peatüki ajutise sulgemise ning seega oleme 18 suletud peatükiga koos Sloveenia ja Küprosega kandidaatriikide juhtgrupis. Läbirääkimistel on saavutatud eritaotluste kokkulepped kapitali vaba liikumise, kaubamärgi, kaitse ja kalanduse küsimustes ning praeguse seisuga taotleb Eesti veel enam kui kahtekümmet erinevat üleminekuperioodi maksude, energeetika, keskkonna, põllumajanduse ja Euroopa Liidu osa maksete küsimustes. Lisaks soovime Eesti tootjate huvides mitmeid erandeid kindlaks määratud toetusi, tootmiskvoote ning tehnilisi kohandusi, põhiliselt põllumajanduse ja keskkonna regionaalpoliitika isikute vaba liikumise peatükis. Lubage mul nüüd jätkata julgeoleku teemal. Nagu me teame, toimub järgmise aasta lõpul Prahas NATO tippkohtumine, kus arutatakse alliansi edasist laienemist. Kui 2000. aastal valitses NATO laienemise küsimuses teatav vaikelu, siis pärast uue administratsiooni ametisse asumist USAs on alanud uus etapp aruteludes. Nii USAs kui Euroopas on mitmed mõjukad poliitikud ja ametiisikud teinud laienemist toetavaid avaldusi. Balti riikide küsimus on selles debatis olulisel kohal, kusjuures välja on toodud erinevad võimalikke stsenaariume alates ainult ühe riigi liikmeks kutsumisest kuni niinimetatud suure paugu likBig Bangini. Eesti peab oma liitumisettevalmistustega tõestama, et ta on tõsiseltvõetav kandidaatriik, see tähendab me oskame mitte ainult ilusaid plaane koostada, vaid neid ka ellu viia. Lisaks otsestele sõjalistele küsimustele on oluline ka demokraatliku õigusriigi olemasolu ja funktsioneeriv turumajandus. Selles osas oleme tänu riigikogule astunud olulise sammu edasi. Teie poolt heaks kiidetud julgeolekukontseptsioon on oluline baasdokument. Olulised on ka rahva kaitsetahe ja avalikkuse toetus NATO-ga liitumisele. Selles osas rõõmustavad ka viimase veebruarikuise avaliku arvamuse küsitluse tulemused, mis näitavad kodanike kõrget kaitsetahe ja kasvavat toetust natuke liitumisele, mis on tõusnud 63 protsendini. Nüüd pisut meie suhetest meie suurima naaberriigiga Venemaaga ehk kõrgemal valitsuse tasemel aset leidvat kontaktid Eesti ja Venemaa vahel on jätkuvalt harvad, on äriringkondade kesk ning madalama astme riigiameti kontaktid seevastu küllalt tihedad ja töised. Olen veendunud, et Venemaa ja Eesti kahepoolsed suhted arenevad jätkuvalt positiivses suunas, millele aitab kindlasti kaasa ka see asjaolu, et meie lähenemine Euroopa liidule tugevdab Eesti-Vene milleteraalsetes suhetes multilateraalset elementi. Samas olen seisukohal, et see areng saab lähiaastatel olema evolutsiooniline järk-järguline ja ilma niinimetatud suur läbimurdeta.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu arutas välispoliitikat. Lõik välisminister Toomas Hendrik Ilvese ettekandest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMöödunud nädala lõpus selgus, et Reformierakonna lahkuv juht Hanno Pevkur võib ilma jääda ka senisest riigikogu aseesimehe ametist. Nimelt olid mitu fraktsioonikaaslast esitanud Reformierakonna kandidaadiks sellele kohale hoopiski Kalle Laaneti. Täna otsustaski fraktsioon lõpuks konsensuslikult, et just Laanetist saab erakonna kandidaat, kes olid tema toetuse taga. Kalle Laanet. Ma ei ole kohustatud seda ütlema. Laanet tunnistab, et erakonnakaaslaste toetus tuli talle üllatusena, kuid nüüd näeb ta enda rolli ühendaja ja lepitajana. Kui selline ettepanek mulle tehti ja põhjenduseks toodi see, et erakonna jaoks on see kasulik et see on võimalus liita erakonda paremini, siis ma andsin selleks nõusoleku. Ma rääkisin nädalavahetusel väga paljude erakonna liikmetega väga paljude fraktsiooni liike, et ega ega küsimus ei ole selles, et kas Hanno Pevkur või Kalle Laanet, vaid küsimus on selles, et, et kuidas me suudaksime erakonnaga paremini edasi minna oma poliitikat, kujundada Eesti rahva huve paremini kaitsta. Ja, ja kõik osapooled olid sellega päri. Halva mängu juures teeb head nagu ka Pevkur, kes tõdeb, et just sellised ootamatused ongi demokraatia osa. No kuulge, ega siis selles mõttes, et demokraatlikus protsessis tuleb arvestada sellega, et ühel päeval võidad, teisel päeval kaotad polnud ju mingit loogilist seletus ka poolteist aastat tagasi, Reformierakond peaks valitsusest välja kukkuma, ikka. Nii läks riigikogu suur saal, nii otsustas, et poliitikas on ikka nii, et üks päev hästi, teine päev halvasti, et aga aga noh, sellisel puhul tuleb ikka kasutada sellist, kes kardab ise Wolfi seal toodud ühte lauset, et ma võin küll painduda, aga ma ei murdu. Kas hääletuse tulemus annab nüüd võimaluse sõpradena edasi minna juba aasta pärast toimuvate parlamendivalimisteni taas Pevkur. Noh, sellele on täna raske vastata, et ju siin fraktsioonis oli ka palju neid mõtteid, et tegelikult ei peaks üldse selle nii-öelda valikuni jõudma. See juba põhimõtteliselt erakonnas ei ole hea, et kui fraktsiooni juhtkond tegelikult pakkus eelmisel nädalal minu nime välja, et noh, siis tegelikult selline nii-öelda rattad hakkasid veerema, aga eks aeg annab arutust. Fraktsiooni juht Jürgen Ligi ütleb, et mingit tüli kindlasti pole juba pikemat aega olnud ning ta loodab, et nüüd saab erakond tööga edasi minna. Ma usun, et kõik sellist demokraatlikku otsust aktsepteerivad eriti need, kes on olnud juhid.", "role": "user" }, { "content": "Reformierakonna fraktsioon riigikogus otsustas esitada riigikogu aseesimehe kandidaadiks Kalle Laaneti. Praegu on riigikogu teise aseesimehe ametis Reformierakonna esimees Hanno Pevkur. Riigikogu juhatuse valimised toimuvad neljapäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPostimehe ajakirjanik viitas oma küsimuses siseministrile, et märtsis mõrvatud üheksa aastase Varvara tapja on tegelikult politseiuurijatele juba teada, kuid mingil juriidilise põhjusel ei saa teda veel vastutusele võtta. Siseminister ei lükanud küsija väidet ümber ning alles prokuratuuri hommikune sõnavõtt taastas endise olukorra. Viru ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Mari Luuk. Prokuratuur on väga nördinud selle üle, et, et ajakirjanik on võtnud endale julguse sellist valeinformatsiooni levitada ja anda tegelikult väga selgeid lootusi näiteks ka tapetud tüdruku lähedastele. Praegusel hetkel on politsei ja prokuratuur siiski olukorras, kus meil ei ole teada kurjategija isikut ja ka see jutt tausta kohta, et ka kogu selle sündmuse taust on nagu selge, et ka see ei vasta tõele. Selgust selles osas veel meil ei ole. Seda, et Varvara tapja on teada, ei soostunud kinnitama ka siseminister Ken-Marti Vaher, keda küsitles Indrek Kiisler. Kas te võite vähemalt kinnitada Narva ja ka teistele Eesti emadele, et nad võivad nüüd saata rahuliku meelega oma lapsi kodust välja? Barbara juhtumi uurimine on äärmiselt keeruline, kõik ressursid ja vahendid on antud politseile prokura kultuurile täieliku prioriteetsesega vahendid selleks, et selle juhtumi lahendamisega tegeleda ja Eesti parimad ajud on ka kaasatud mitukümmend inimest iga päev tegeleb sellega, et leida lahendust. Aga paratamatult on selge, et mitte keegi ei saa anda lubadust sellise juhtumi lahendamise aja kohta. Me vaid saame loota, et see toimub võimalikult kiiresti. Kas te seda saate kinnitada, et uurimises on toimunud oluline läbimurre, aga see kõik võtab veel tegelikult aega. Ma selle tõttu, et kaitsta menetlusrahu, mis igal juhul peab olema uurijatel ja prokuröridel ei saa ei ühte ega teist kinnitada ega ümber lükata, ma saan öelda vaid seda, et informatsiooni on palju erinevaid versioone, millega töötatakse, on olemas ja kõik ressursid on selle juhtumi lahendamisse ka kaasatud. Üheksa aastase Narva tüdruku Varvara kadumisest ja traagilisest surmast möödub neil päevil pool aastat. Seni pole uurijatele laekunud vihjed ega ka 10000 euro suurune vaevatasu mõrtsukat tabada aidanud. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Prokuratuur ja siseminister lükkasid ümber Postimehes ilmunud väite, et pool aastat tagasi mõrvatud Varvara Ivanova tapja on politseile juba teada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJärva vallas on 15 rahvaraamatukogu. Tammsaare nimelisele kirjanduspreemiale esitati 18 eelmisel aastal ilmunud kirjandusteost. Üksmeelselt kuulutati 40 neljandat korda välja antava Tammsaare kirjanduspreemia laureaadiks Kristiina Ehin. Luulekoguga ja Anu on kõikidel üks, selgitab Järva valla raamatukogu juhataja Karmen Velitsinski. Kuna luulekogu käsitleb teemasid, mis on ka Tammsaarele väga olulised Kristiina kirjutab ka väga tänapäevaselt ja ühiskonnakriitiliselt. Selles teoses on sees teemad, mis kõnetavad põlvkondi nii eelnevaid kui ka praeguseid Rääkides meie kirjandusklassik Tammsaarest rõhutab luuletaja Kristiina Ehin, et Eestis pole inimest, keda poleks Tammsaare looming puudutanud või mõjutanud. Ma arvan, et selline Tammsaare kool käib nagu igast eestusest läbi kes midagi haridust eel tahab saavutada ja kindlasti ei saa ka ilukirjandust ilma Tammsaare ta teha siin Eestimaal. Janu on kõikidel üks on Kristiina Ehini üheksas luulekogu, mis sündis ühes unenäos. Taaskord Kristiina Ehin. Ma seisin unes aja jõe kaldal ja tõesti nägin oma peegeldust selles Mustavas jões minust peegeldusid ja voolasid läbi ajaloosündmused ja igasugu tuntud isikud ja minu esivanemate näojooned sellest unest ärgates ma tundsin, et ma tahan kirjutada ühe sellise luulekogu, kus ma püüan kinni selle unenäo sõnumi ja selle tunde, et minevik, tulevik ja olevik on tihti ikka nii seotud, et neid ei saagi päriselt eristada. Teoses leidub ka nii-öelda ühiskonna kriitilist luulet, mis on see, mis paneb luuletaja luuletama, ehk et miks ei saa vaiki olla? No ei saa ju, on asju, mis käivad ikkagi hingele liiga palju haiget, et sellest saaks vaikida. Ja teisest küljest on asju, mis teevad liiga palju rõõmu et seda saaks ainult endale hoida. Kristiina Ehin saab Tammsaare kirjanduspreemia kätte Eesti vabariigi sünnipäeva aktusel Albu mõisas rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Paide.", "role": "user" }, { "content": "Täna on Anton Hansen Tammsaare 143. sünniaastapäev. Sel puhul kuulutas Järva vald välja Tammsaare kirjanduspreemia laureaadi, kes on tänavu Kristiina Ehin luulekoguga \"Janu on kõikidel üks\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna linnaplaneerimisameti juhataja Ivari Rannama ütles, et nüüd, kus rahandusministerium on oma heakskiidu andnud, saab linnavalitsus planeeringu varsti ka kehtestada. Enne seda on vaja maade omanikega aga veel mõned kokkulepped sõlmida. Kui varem planeeriti Estonia puiestee viie Tammsaare pargi ja endise kunstiakadeemia vahelisel lõigul osaliselt maa alla, siis nüüd on sellest plaanist loobutud. Rajatava auto tunneli näol oleks tekkinud maa-alune tänav, mille kaudu pääsenuks ligidale kvartalihoonete maa-alustele korrustele. Praegu selles mõttes selle lahendusega nähakse ette, et seda on võimalik siis realiseerida ka ilma selle tunnelita ehk ehk siin ongi just see Rävala puiestee poolt see juurdepääs maa pealt, mitte siis nagu tunnelist. Muutub ka majade hoonestus, nii näiteks annab planeering võimaluse olemasolevate hoonete ümberehitamiseks ja laiendamiseks ning täiendavate kuni kaheksa korruseliste või kuni 12 korruselise hoone ehitamiseks. Tallinna Ülikooli raamatukogul valmib aga juurdeehitus. Kindlasti ta toob seda elu kesklinna juurde, et on ju nii ärihooned kui ka büroohooned, ka ühiskondliku ehitised saavad siin seda ehitusmahtu juurde ka on osaliselt elamufunktsiooni, et ta on selline sega funktsiooniga kvartal, et kindlasti ta toetab seda südalinna aktiviseerimist ja et kõik teenused, võimalused oleks käe-jala juures ja, ja ka seesama Tammsaare park, rohealane nii-öelda on kättesaadav, et selles mõttes jah, kindlasti ta kannab seda ideed ka. Seda, millal kvartalis tegelikult ehituseks läheb, ei osanud linnaplaneerimisameti juhataja veel ennustada. Ta ütles, et arvestades, kui kaua protsess juba praegu kestnud on, läheb sellega veel natuke aega.", "role": "user" }, { "content": "Kaubamaja ja Solarise vahelise kvartali detailplaneering sai ministeeriumilt heakskiidu. Kui varem planeeriti Estonia puiestee viia Tammsaare pargi ja endise Kunstiakadeemia vahelisel lõigul osaliselt maa alla, siis nüüd on sellest plaanist loobutud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n6000 Lõuna-Eesti inimest, kes lootsid endale kiiret internetti saada, maksis kevadel 150 eurot. Neist pooled saavad Eesti andmesidevõrgu aktsiaseltsil raha tagasi. Ettevõtte juhatuse esimees Hanna Kaplan lubab, et ülejäänud kolmele 1000-le inimesele viiakse valguskaabel koju maksimaalselt kahe aastaga. Aga näiteks Kastre Kanepi vallas on juba inimeste valguskaabli ühendus viidud ja selles mõttes töö toimub umbes 100 liitujat on saanud valguskaabli ühenduse. Ettevõtte kodulehelt näeb, et kiire internet peaks jõudma Otepääle, Elvasse, Valka, Põlvasse ja Tõrva, lisaks on kaetud veel hulk väiksemaid asulaid. Tõrva vallavanem Maido Ruusman on siiski skeptiline. Juba aastal 2017 oli siis selline ettevõte nagu Sky live lubas kõigile Tu linna elanikele rajada, siis viiberoptikavõrgu, koguti allkirju, koguti taotlusi ja ei midagi, järgmine laine tuli, kui siis andmesidevõrk hakkas koguma avaldusi ja inimesed loomulikult siis oma avaldusi tegid, aga oleme jälle täpselt samas kohas, kus tegelikult ei ole internetti ja inimesed on jätkuvalt. Võib öelda, et kohati pahurad. Lepingu järgi kulub inimesel optilise kaabli koduõuele saamiseks 300 eurot, millest pool tuleb maksta siis, kui kaabel kohal. Töö tegelik hind küündib reeglina üle 1000 euro. Hanna Kaplan. Ülejäänud raha tuleb siis erainvestorilt ja pangalaenuga. Kuna erakapital osaleb siiski passiivse investorina ja kõikide osalus on alla 20 protsendi, siis sellist infot minul küll ei ole, kes nad nüüd täpselt on, kui see küsimus on, siis seda tuleks küsida, siis Keia Lindebergi käes? Vandeadvokaat Keijo Lindebergile pool Eesti andmesidevõrgu aktsiaseltsist. Paraku ei leidnud ta aega rahvusringhäälinguga suhelda ja sestap jäävad ettevõtmise võimalikud rahastajad saladuseks. Teise poole Eesti andmesidevõrgu aktsiaseltsist sai läinud aasta septembris endale samanimeline mittetulundusühing mittetulundusühingus. Eesti andmesidevõrk kuulub kuus Lõuna-Eesti omavalitsust. Mittetulundusühingu ja aktsiaseltsi vaheline seos jääb silma ka siis, kui kõrvutada kahte kaarti. Ühele on kantud MTÜ rajatud või veel plaanitakse õrk ja teisele alad, kuhu aktsiaselts viimast miili lubab. Suures osas need võrgud kattuvad. Hanna Kaplan usub, et selline seos on juhuslik. Me teeme ka Elasa külge, et see päris üks-ühele ikkagi ei ühti. Eesti andmete turul ei ole näiteks baasvõrku Räpina ja neid kohti on veel, kus Eesti andmesul ei ole baasvõrku, aga me siiski arendame seal. Ehkki suur osa piirkonnas olevast elasavõrgust jääb kasutamata, kinnitab Hanna Kaplan, et viimase miili rajamine sõltub kõigest muust kui baasvõrgu omanikust. Üks kriteerium, mille järgi sai otsus tehtud, kes saab omale liitumise, on baasvõrgu lähedus aga teine kriteerium, mis ei ole üldse vähem oluline, on see, et on liitumistihedus.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Andmeside AS lubab, et kahe aastaga jõuab kiire internet pea kõigi Kagu-Eesti suuremate asulate elanikeni. Samas jätab ettevõte ütlemata, kust tuleb raha ja miks eelistatakse firma ühe omaniku, omavalitsuste loodud mittetulundusühingu baasvõrku.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNagu kinnitavad osalised, oli kohtumine töine. Koos Genderiga tulevad sirpi juurde vähemalt kolm uut inimest. Koondamist teate said aga päevapealt senised toimetaja Toris Kareva, Tarmo Teder, Marek Strandberg ja Veronika Valk. Küsisin sihtasutuse kultuurileht juhatuse esimehelt Toomas Välja tagalt, miks. Ma olen sellega täiesti nõus, et kõik sellised asjad on ebamugavad ja ebameeldivad läbi viia, see tuli ühe korraga ära rääkida. Miks just, Kaur Kender. Ma tegelesin peatoimetaja kaate leidmisega kohe, kui selgus, et peatoimetaja valimise konkurss ei andnud soovitud tulemust. Paraku kõik, kellega ma rääkisin, andsid eitava vastuse ja ühel hetkel võttis minuga ühendust kaur Kender ja temaga läbirääkimised läksid seda rada, mille tulemus on praegu olemas. Minu seisukoht on küll see, et sirp peaks muutuma. See, et koos Kaur Kenderiga tuleb sinna hoopis uus ja noorem põlvkond. See on väga hea ja tore, ma arvan. Usaldusest saame me rääkida ikkagi peale mõningast koostööd. Praegu on kaur Kender kinnitatud sirbi peatoimetaja kohusetäitjaks määramata ajaks. Millal toimuvad uue peatoimetaja valimised, seda otsustab sihtasutuse nõukogu kas aasta lõpus või järgmise alguses. Kirjaniku ja terava kolumnistina tuntud kaur gender soovib, et sirp muutuks elavamaks ega kaotaks oma senist sisukust. Sirp peab ilmuma Eesti kultuuri ajalehena, tahaks teha paremat, jah, tahaks väga teha stiilsemat ja paremat ja kirglikumat sirpi, et see nõukogude ajast pärit loomeliitude kaupa leheruumi jaotamine, et see peab kindlasti ära kaduma, et eesti kultuur on üks ja üks ja tervik, et ma arvan, et me hakkame kajastama teemasid pigem ikkagi tähtsuse järgi ja huvitavuse järgi kui, kui selle järgi, et millise loomeliidu alla mingi asi kuulub, juurde tuleb kindlasti tehnoloogia juurde tulevad kindlasti videomängud arvutimängud. Kindlasti kajastame rohkem reaalteaduse, et valdkondi tuleb juurde ja noh, millegi arvelt, et see muutus saab olema rahulik, aeglane ja, ja paremuse poole ja õppida ja stiilsem. Sirbi uude meeskonda kuuluvad kinnitamata andmetel Tõnu Õnnepalu ning rühmitusest Sau Robert Kurvits ja Martin Luiga. Mis on saum, seda küsisin tänavu debüütromaani. Püha ja õudne lõhn avaldanud kirjanik Robert Kurvitsalt. Aastast 2009 tegutsenud kultuurirühmitus, inimesi, kes hindavad teksti kvaliteeti ja kirjutavad interneti tekste, et see ei ole nagu noor kultuurirühmitus, meil, ma olen, et keskmine vanus on mingi 32 aastat ja üks asi, millele ma olen uhke, on see, et me oleme saanud tekitada ilma mingi finantseeringuta umbes 300 lahedat artiklit viimase nelja aasta jooksul. Mult on nagu küsitud, et kuidas see võimalik on, et kuidas nad kirjutavad teile sellepärast kirjutavad, et me lihtsalt palume, et palun kirjuta ja kirjutame ise ka. Sirbi tuleva aasta eelarve on praegu koostamisel, honorare vond ilmselt tõuseb, sest kasvas sihtasutuse kultuurileht kogu eelarve. See ulatub 1,6 miljoni euroni.", "role": "user" }, { "content": "Kultuurilehe Sirp toimetus kohtus uuest nädalast tööle asuva peatoimetaja kohusetäitja Kaur Kenderi ja tema meeskonnaga.Toomas Väljataga, SA Kultuurileht juhatuse esimees; Kaur Kender; kirjanik Robert Kurvitz; reporter Tõnu Karjatse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuurel kaubandusketil Primark ei ole veebipoodi, seega on mõistetav, miks esimesel nädalal tõusis kaupluste külastajate arv kohe pandeemiaeelsele tasemele. Pärast kolme kuu pikkust kinniolekut tehti kohe ka rekordmüük. Brimark avas üle Inglismaa korraga 161 kauplust. Lahtioleku aegu pikendati nii hommiku kui õhtupoole, et vältida tunglemist. Nüüd võib ostma minna juba kasvõi kell seitse hommikul. Esimese päeva varahommikul ootaski järjekorras paarkümmend inimest, kuid turvatöötaja tunnistas, et tema oli valmis rohkemaks. H ja Mi ukse taga oli samuti avamishetkel 20 inimest ja mõni lähedal asuvas Apple'i poeski. Kaks inimest ootas ka juveelipoe kuldse piirde taga. Kauplused on kulutanud sadu miljoneid naelu, et muuta poed turvaliseks. IKEA näiteks puhastab jooksvalt rotatsiooni põhimõttel poodides eriosakondi. Uuringufirma Spreenbord andmete kohaselt kasvas kokku kõigi kaupluste esimese nädala läbimüük 481 protsenti võrreldes avamise eelse nädalaga. Ostjate arv tõusis 88 protsendi võrra. See on aga ajutine, sest paljud pöörduvad kiiresti tagasi oma vanade poodlemisharjumuste juurde. Aga avanädal näitas, et suur nõudlus on moekaupa ja eriti naisterõivaste järele. Praimark on tellinud kaupa ka juba uueks sügiseks, aga näiteks eelmisel sügisel kasvas nõudlus ööriiete ja bidžaamade järele, samas kui meeste ülikondasid peaaegu, et ei ostetudki. See peegeldab koroonaviiruse aegset elustiili. Pandeemia eelse ajaga võrreldes on kasvanud just öö vaba aja ja lasterõivaste müük. Primark on aga kolme kuuga kaotanud kaks miljardit naela müügitulu ja kasum on kahanenud 650 miljoni naela võrra. Valitsuselt taotleti töökohtade säilitamiseks 121 miljonit naela, nii säilitas pood kõik oma 65000 töökohta. Kasumilangusele vaatamata makstakse aktsionäriteraga dividende. Eelmise laine järel juunis. Poode avades tõdes Brimark, et käive on loid. Kuna inimesi liikus vähem, tööl ei käidud ja turiste polnud. Kuigi otsitakse alternatiivseid ärimudeleid, siis veebipoodi ei avata. Teisalt kasvas pandeemia ajal toidukaupade müük, eelkõige osteti kõikvõimalikke küpsetusaineid. Samas langesid pea nulli impulssostud.", "role": "user" }, { "content": "Inglismaal on juba üle nädala taasavatud poed ja söögikohad. Olgugi et e-kaubandus saavutas koroonakuude ajal lae ja postipakkide hulk pole kunagi nii suur olnud, tõttasid inimesed esimesel võimalusel ka poodi. Näiteks Primarki müüginumbrid on tagasi Covidi-eelsel tasemel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKongressil oli päevakorras ainult üks punkt, see oli ühinemisleping sotsiaalkraatliku erakonnaga, kas kiita see heaks mitte kiita ja selleks, et see leping heaks kiita, oli vaja vähemalt kahe kolmandiku kongressil kohal olnud saadikute hääli. Kohal oli 414 inimest ja Need, kellega rääkisin, tegelikult olid kõik üpris skeptilised, et vaevalt et seda kahte kolmandikku kätte saadakse. Küll aga arvati seda. Kui ühinemise pooldajad saavad vähemalt poole kohal olnud häältest, siis sedagi võib heaks tulemuseks pidada. Ja nagu ikka, argumente ühelt ja teiselt poolt küllaltki mustvalgeid oli, keegi ei jäänud erapooletuks, räägiti lilledest ja liblikatest, oli ka konkreetseid näpuga näitamisi ühele. Ja näiteks üks ühinemise vastane ütles, et väärtuste kriisi ei ole, on aga juhtimiskriis Need, kes pooldavad ühinemist. Nende argument oli see, et tekiks uus tugev jõud, need, kes tahtsid, et rahvaliit jääks omaette, jääks iseseisvaks. Peiks ütlesid, et meil on toetajaid, meil on hea programm, me saame ka ise hakkama. Aga hääletamisel läks siis nii, et välja võeti 413 hääletussedelit ja ühinemise poolt oli 172 inimest ning vastu 239 ehk siis, kui vaja oli vähemalt 67 protsenti. Et ühinemine heaks kiidetaks, siis tegelikult seda toetas ainult 42 protsenti täna kongressil osalenutest ja küsisin ka kommentaari. Rahvaliidu praegusel esimehe Karel Rüütlilt. No see on rahvaliidu kongressi otsus, delegaadid niimoodi otsustasid ja, ja, ja mina omalt poolt pakkusin välja ühe plaani ühe võimaliku lahenduse, aga ma saan aru, et tänane kongress leidis, et nendel on piisavalt jõudu, et vastu, mida järgmistele riigikogu valimistele. Ma olen kokku kutsunud rahvaliidu juhatuse koosoleku järgmiseks teisipäevaks, kus ma esinen ka poliitilise avaldusega ja nii, et, et selles suhtes kongressi otsus on ülim ja seda tuleb austada. No te olete varem öelnud, et ei jää erakonna esimeheks, aga kas te jääte erakonda? Praegusel hetkel ootame teisipäeva ära kindlasti seal erakonna juhtkond seda tänast kongressi otsust on sidunud enda usaldusküsimusega ja, ja eks me edaspidi näeme, mis siis täpselt need arengud on ja kuidas need kujunema hakkavad. 42 protsenti oli siiski täna selle poolt, et sotsiaaldemokraatliku erakonnaga ühineda. Mis te arvate, kas see tähendab ikkagi nüüd rahvaliidu jaoks ka pereheitmist, kas see protsent, kes ära läheb, võib-olla nii suur? Päris suur osa inimesi on, on tõdenud seda, et, et sellisel kujul nad ei soovi rahvaliiduga jätkata. Eks see on iga inimese enda sisemine otsus, kuidas ta poliitikat edaspidi teeb, milline on see tema poliitiline kurss. Nii et, et selles suhtes jääme ootama ja vaatame, mis siin lähinädalad toovad. Ja kommentaar ka rahvaliidu endiselt juhilt Villu Reiljanilt. Eks see nii või naa, ta oli kuurep, kongress selles mõttes, et, et juhtkond on tegelikult noh, erakonnast nii eraldunud, et ta ei hoomagi seda, mis erakonnas toimub ja, ja ka see niinimetatud eliit, kes selle asja nagu Karelile selgeks tegi, aga tema ei hooma, mis erakonnas toimub, seetõttu on ta kuuleb, aga, aga erakonna vaim on, on tugev ja murdumatu selles mõttes nagu see otsus on, võimaldab edasi minna ja, ja nimi ja rahakassa ja mis kõige tähtsam, väga palju häid inimesi, aga küll mitte enam ilmselt nii palju, kui siiani oli. Noh, lõppude lõpuks on, on erakond ja, ja, ja valimised, meeskonnamäng, eks ole, kui, kui meeskonnas on hulga neid inimesi, kes tegelikult ammu juba teenivad teisi erakondi, siis ei ole see, see, see iialgi eduka, kas olla me oleme väga väikeste meeskondadena tööd teinud ja alati alati hakkama saanud. Tunni tuleb rohkem pingutada ja leida ka toetajaid ja neid toetajaid ka on kahtlemata, aga selgus, on erakonnas saabunud ja õpetust kõigile. Täna oli siin ninasarvik ka juba rõdul ja vihjati sellele, et tegelikult erakond võib kalduda hoopis Keskerakonna poole. Kuidas te kommenteerite? Ei kuidagi, ei mingil viisil.", "role": "user" }, { "content": "Jõhvis koos olnud Rahvaliidu erakorralise kongressi delegaadid hääletasid sotsiaaldemokraatidega ühinemisleppe vastu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜle Eesti vajab toidupanga andmetel toiduabi nädalas keskmiselt 13660 inimest. Koroona aastad ja hiljutine hinnatõus on abivajajate arvu kasvatanud, ütleb toidupanga tegevjuht Piet Berlin. Kui me vaatame praegu ja, ja siis ütleme see see kuu enne koroona augu, siis see abivajajate arv on tõusnud 180 protsent, see kasvab ja sellepärast kõik hinnad tõusevad, kütusehinnad ja toiduhinnad ka ja järgmine aasta see läheb isad edasi. Toidupank tegutseb 15. Eesti linnas, tegevjuhi kinnitusel jõutakse koostööpartnerite abiga ka maapiirkondadesse. Ütleme, Lääne-Eesti, Lõuna-Eesti ja Ida-Eestis säästus on suurem, kui siin Põhja-Eestis või, või Harjumaal. Aga kui Harjumaal on, on lõpuks ka, kui hinnad tõusevad, siis siin on tegelikult samad probleemid, et siin Harjumaa just töötab ka inimese turismisektoris ja ja transpordisektoris ja me näeme ka Tallinnas, ei ole ka lihtne. Koroona on oma jälje jätnud ka toidupanga tavapärastele toidu kogumiskampaaniatele. Kui enne pandeemiat võis toidupoodides pühade eel näha toidupanga vabatahtlike, siis praegu taolist kogumiskampaaniat poodides teha ei ole lubatud. Küll aga saab koostöös kauplustega annetada e-poodides. Nüüd on imelik levi, ei Rimi ei Saar ja läbi Barbara annetada toidupangale ja ma, ma tahan kutsuda inimesed, et nad, nad ostavad meilgi toidu pangale ja läbi need platvormid ja ja nad annetavad seda meile, siis saame seda jälle jagada inimestele, kellel on seda vaja. Laulame järgmine aasta, me saame kaupluses seda ise jälle teha. Vabatahtlik abikäsi on seni õnneks jagunud, iga nädal on abiks umbes 300 inimest, puudus hakkab aga tekkima kaubiku juhtidest. Käime selle seitse päeva nädalas ja ka õhtu sele transporti ja me aima seda ka laiali vedada, igal pool siin Põhja Eestis ja, ja siis võib-olla mehed, kaugtööjuhid oleks, oleks rohkem ka teretulnud, aga oleme väga tänulik, et meil on nii palju vabatahtlikud, iga nädala tulevad koolilapsed, tudengid, pensionärid, firmad, koik tulevad meie laos ja aitavad.", "role": "user" }, { "content": "Koroona-aastad ja viimaste kuude hinnatõus on toiduabi vajajate arvu kasvatanud. Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn kutsub inimesi üles tegema toiduannetusi kaupluste e-poodides ja panema toidukraami kogumiskärudesse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNädalavahetusel kinnitas erakonna peasekretär Priit Toobal pärast volikogu istungit, et kongress toimub nii nagu planeeritud 29. novembril. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar teatas enne viimasel ajal ilmnenud südameprobleeme ja altkäemaksukahtlustuste ilmsiks tulekut, et kandideerib kongressil taas erakonna esimeheks. Yana Toom ütles Eesti ekspressile antud intervjuus, et erakonnakaaslased ei vaataks praegu hästi sellele, kui veel keegi oma kandidatuuri üles seaks. Üleeelmisel kongressil esimeheks kandideerinud Jüri Ratas tunnistas, et Keskerakonnal on praegu raske aeg. Täna ei ole küsimus üldse selles, et mis on toetusuuringute kohaselt Keskerakonna toetusprotsent. Küsimus on täna ikkagi selles, kuidas erakond läheb edasi, kuidas ta suudab ellu jääda, siis tugevana edasi minna. Kes praegu erakonda juhib? Erakonna esimees on tänasel hetkel Edgar Savisaar, Keskerakonnal on oma juhatus, oma volikogu, arvestades tänast seisu, arvestades tema tervisega seotud raskeid viimast pool aastat on ju avalikkuses ja meedias väga selgelt olnud näha seda, et, et Keskerakonna juhtimine on selles mõttes läinud natukene Edgar Savisaarest kaugemale teiste ja teiste isikute peale, kes on seda vastutust kandnud. Keskerakondlasest alatskivi vallavolikogu liige Paul Moora ei leia, et erakonnas oleks praegu juhtimiskriis. Kõik asjad on tehtud, mis teha tuleb ja ei ole see midagi mõjutanud. Laeva vallavolikogu liige Ago Vooremäe Seda ma nüüd ei leia, et juhtimiseta oleks, jah, Kadri Simson ja Enn Eesmaa On asetäitjad ja need on väga asjalikud inimesed ja need suudavad ka iseseisvalt midagi otsustada ja täide viia. Seda enam, et Jüri Ratas on veel juhatuses ja need on väga, väga asjalikud inimesed, minu arvates aga muidugi teisest küljest, ega see kasuks nüüd ei tule. Muidugi Edgariga niimoodi juhtus jah, sest üks asi on kindla juhiga ja teine asi on, kuidas ütelda hajutatud vastutus ja mingil määral kindlasti ka juhtimine sel teemal haju. Aga see mingil määral ka hajutas seda kriitika suunamist, eks ole, haiglas olevat inimest ikkagi normaalsed inimesed ju ei tiku nii süüdistama. Kandidaate Keskerakonna juhtorganite valimiseks hakatakse esitama esimesest novembrist Keskerakonna. Järvamaa piirkonna aseesimees Peeter Saldre ütles, et Järvamaa piirkond teeb kandidaatide suhtes otsuse üheksandal novembril ja ta loodab, et kandidaate tuleb rohkem kui üks. Saldr ei tahtnud anda hinnangut, kas Edgar Savisaar peaks jätkama. Nende kahtlustuste alusel veel on väga vara öelda, me loodame, et tal seda süüdistust ei tule, aga minu arvamus on see isiklik arvamus, et neid kandidaate võiks olla vähemalt kaks. Et siis oleks, kelle vahel valida, siis oleks need valimised. Keskerakonna Järvamaa piirkonna juhatuse liige Kai Kimmel ütles Olev Kengile, et rasked ajad on erakonnakaaslasi pigem liitnud. Erakond toimib täiesti ja praegu on erakond rohkem üks mees kui tavaliselt. Järvamaa piirkond samamoodi ju hakkab arutama erakonna esimehe kandidaate. Kas te peate vajalikuks, et neid kandidaate oleks rohkem kui üks? Arvan, et kandidaate peaks need, kui on ainult üks kandidaat, siis, siis ongi niimoodi, et kas ma olen poolt või vastu. Milline on teie isiklik seisukoht, kas Edgar Savisaar peaks jätkama erakonna esimehena või oleks vaja vahetust? Väga raske ütelda, ma ei kannaks seda maha, noh, ta on ikka teinud Eesti rahva jaoks erakonna heaks kõigi heaks, aga kuna ta on nii nii rünnatav, siis võib-olla erakonnale tervikuna ja üldse tulevikule mõeldes olek. Parem, kui meil oleks uus juht.", "role": "user" }, { "content": "Keskerakond valmistub novembri lõpus toimuvaks kongressiks olukorras, kus erakonna esimehe Edgar Savisaare tervis on halb ja ta on kriminaaluurimise all.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuba mõnda aega oli selge, et Tallinna televisioonis muutused tulevad. Spekulatsioonid käisid sulgemisest erinevate ümberkorraldusvormideni. Linnapea Mihhail Kõlvart alustas täna konkreetse sõnumiga. Ma otsustasin teha Tallinna televisiooni nõukogule ettepaneku, mille sisu on Tallinna televisiooni telekandidaadi sulgemine. Samas see ei tähenda, et sihtasutus lõpetab enda tegevust. Tallinna televisioon jätkab nii öelda produktsioonifirmana, sest linnal on jätkuvalt kohustus tallinlasi teavitada ja informeerida, see tähendab seda, et meil on jätkuvalt vaja linna uudiseid toota. Ja Tallinna televisioon on ka selleks hea instrument. Aga me saame aru, et Tallinna televisioon ei ole kõige parem vahend selleks, et uudiseid levitada. Kõlvart ütles, et otsiti ka teisi variante, aga neid ei leitud. See uus süsteem hakkab töötama tõenäoliselt järgmise aasta alguses kui Tallinna televisioon hakkab tootma uudiseid. Aga levitame me uudiseid erakanalite kaudu. Eesmärk on efektiivsus Tallinna televisiooni eelarve on aastas olnud umbes neli ja pool miljonit. Ma arvan, et me suudame kokku hoida umbes 40 50 protsenti sellest eelarvest ja samas tõsta päris mitu korda ka reaalsete kontaktide arvu. Ehk siis televaatajate aru muidugi, see tähendab seda, et me peame vähendama ka Tallinna televisiooni töötajate arvu umbes poole võrra. Kes lahkuvad, kes jäävad, saab selgeks esmaspäevaks, ekraanid lähevad pimedaks. Järgmine päev teisipäeval, kellega edaspidi koostööd tegema hakatakse, ei ole praegu veel selge, sest pole isegi ametlikku otsust sulgemise kohta. Aasta lõpuni tegeletakse põhiliselt interneti kaudu. Kuhu läheb aga raha, mis aasta lõpuni eelarves on? Kõlvart ütleb, et tegelikult sellest rahast ei jätku leppe trahvid, koondamistasud kõik need kanali lõpetamisega seotud summad ning veel lähema tuleviku kohta. Tallinna televisiooni nõukogu esimees Aivar Riisalu. Me analüüsime selle väga selgelt läbi, keda on vaja, kuidas me jätkame, programmi osas on meil selgelt vaja natukene teha tööd, et aru saada, millist teavitust me üleüldse vajame. Kõige reaalsema variandina tundub see, et me kuulutame välja hanke kommertskanalitele ja miks mitte ka näiteks ERR-ile kaasa arvatud ka raadiokanalitele, et meil on selline soov ja siis selle hanke käigus selgub see, mida meil on vaja toota kuidas on vaja toota ja võibolla üldse keegi teine toodab selle meile, ehk proovige mõista, et tegemist on ju ka meie jaoks täna olukorraga, kus me oleme teinud lõpuks otsuse ja andke meile võimalus selle otsusega töötada.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna linnapea korraldas täna pressibriifingu, et rääkida Tallinna Televisiooni tulevikust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEhitusseadustik ütleb, et kui inimesel on linnas või alevis maatükk, vastutab tema selle eest, et maatüki ja sõidude vahelisel kõnniteel oleks lumi roogitud ja libedustõrje tehtud. Riigikogu majanduskomisjon valmistab esimeseks lugemiseks ette kaht eelnõu, mis maaomanikelt selle kohustuse ära võtaks. Märtsi lõpus esitasid niisuguse eelnõu sotsiaaldemokraadid aprilli alguses Isamaa, sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaid ütleb, et praegune kord lihtsalt ei tööta. Me räägime ikkagi sadadest inimestest, kes iga talv saavad vigastusi meie linnades ja need vigastused, kohati on ka päris rasked, et kukutakse nii luid katki kui ka kui ka peapuruks. Kaljulaid täheldab, et autoteed on üldjuhul üsna rahuldavalt lahti lükatud. See tekitab väga ebaõiglase olukorra osade inimeste jaoks väiksema sissetulekuga eakad inimesed on need, kes uuringute järgi peamiselt liiguvad jala. Samal ajal pensionid on meil väikesed. Sarnaselt sotsiaaldemokraatidele kirjeldab praegust olukorda ebavõrdsena ka Isamaa erakond, aga fookus on pisut teise koha peal. Isamaa fraktsiooni liige Tarmo Kruusimäe märgib, et ebavõrdselt koheldakse koduomanikke, kes peavad ühiskondlikus korras tööd tegema. Koduomanikul on hoopis teisi kulutusi ja kohustusi. Rahandusministeerium hindas mõlemat eelnõu ja teatas, et ei toeta kumbagi. Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik Martin Kulp selgitab, et praegu pole maja esiste kõnniteede hooldus. Omavalitsuse ülesanne. Kui nüüd otsustatakse selle koormise inimestelt ära võtmine ja niiöelda omavalitsuse õlule panemine tuleks tegelikult tagada ka omavalitsusele piisavad vahendid selle ülesande täitmiseks ja paraku mõlemas eelnõus neid vahendeid ei olnud ette nähtud. Ka siin on sotside ja Isamaa lähenemised pisut erinevad. Isamaa eelnõu seletuskirjas seisab, et nende hinnangul on majaesiste kõnniteede hooldus ikkagi omavalitsuse ülesanne. Järelikult ei vaja nad ka seaduse muutmisel lisaraha. Tarmo Kruusimäe. Kui me võtame kas või selle, et meil on Tallinnas ühiselt rahastatud ühistransport, mis ei ole lahendanud mitte ühtegi probleemi, aga me kulutame sinna kogu aeg, et võib-olla me peaksime panema mingid vahendid ja proovima midagi muud. Raimo Kaljulaid aga leiab, et riigikogu võiks omavalitsustele raha juurde anda, kui palju, seda tuleb tema sõnul veel arutada. Aga rahandusministerium ei lükanud eelnõu niisama tagasi, vaid pakkus ka omapoolse lahenduse. Martin Kulp märgib, et praegu jätab seadus omavalitsusele sisuliselt kaks võimalust, kas koristab kõnniteid kõigi kinnistute eest või vastupidi, jätab kogu töö majaomanike kanda. Kulpi sõnul võiks omavalitsustele anda rohkem kaalutlusruumi. Et selline vabadus peaks küll omavalitsusele jääma, et teatud isikute grupid sellest kohustusest vabastada võib-olla siis on näiteks tervisest või east tingitud liikumisraskused või, või mis tahes muud põhjused.", "role": "user" }, { "content": "Nii Isamaa kui SDE on esitanud seaduseelnõud, et vabastada kinnistuomanikud talvisest lumerookimiskohustusest. Rahandusministeerium riigikogulaste mõtet ei toeta, kuid teeb ettepaneku anda omavalitsustele valikuvõimalus, kellelt lumerookimist nõuda ja kellelt mitte.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPatsiendid viiakse üle kas Põhja-Eesti regionaalhaiglasse, Pärnu haiglasse, Lääne-Tallinna keskhaiglasse või Ida-Tallinna keskhaiglasse kõneleb hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov. Me teame, et haigla personal tervikuna haigla töötas tõsise stressi ja pingetingimustes. Kuna tõepoolest Saaremaal epideemia levik oli kõige suurem ja ka mandriolukord praegu sellele soodustab, kuna me näeme, et siin ei ole näha väga tõsist trendi hospitaliseerimise vajaduse osas Samuti tehakse plaan, kuidas lõpetada välihaigla tegevus Kuressaares. Kui me ei näe mingisugust tõsist haigestumise juurdekasvu saarel, siis võime mõelda tuleviku perspektiivis. Kui kaua välihaigla peab olema saarel, kui kaua ta peab siis abistama Kuressaare haigla? Kui patsientide arv langeb, siis me saame planeerida selles osas välihaigla välja mineku strateegiad. Kuressaare haigla teatas, et haigla nõukogu jõudis Arkadi Popoviga kokkuleppele, et enne järgmise nädala lõppu suuri muudatusi haigla toimimises ei tehta. Haridusministeeriumi asekantsler Kristi Vinter Nemvalts ütles aga pressikonverentsil, et pärast eriolukorra nõuete leevendamist koolidele klassikalist tunniplaani järgset kaugõpet enam ei toimu. Selle asemel peaksid koolid keskenduma arenguvestlustele, järeleaitamistundidele ja eksamiteks valmistumisele. Üheksanda klassi õpilastele aga lõpueksameid ei toimu. Põhikoolid lõpetatakse aastahinnete alusel ja gümnaasiumid korraldavad oma vastuvõtud siis vahemikus 15. Mai kuni 10. juuni. Ja kui nüüd on plaan korraldada neid sisseastumiskatseid kooliruumides, siis kindlasti tuleb järgida rangelt sellel ajal riigis kehtivaid reegleid. Gümnaasiumi lõpetajad teevad kaks riigieksamit eesti keele ja matemaatika Need toimuvad mai lõpus ja juuni alguses.", "role": "user" }, { "content": "Terviseamet vähendab Kuressaare haigla töökoormust ning algab koroonaviirusega patsientide ümberpaigutamine. Haridusministeeriumi teatel koolides pärast 15. maid tunniplaanijärgset õpet ei toimu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa liidus on enam-vähem iga riik kehtestanud oma reisimise reeglid, kunagine ühtne reeglistik on kadunud ja kuhu iganes keegi sõita soovib, tuleb tõsist uurimistööd teha, mis parajasti kuskil muutunud on või mida tegema peab. Mõni riik näiteks nõuab lisaks koroona passile mitut testi. Teise riigi kohta hoiatatakse, et info muutub iga päevaga. Kas tuleb tagasi see aeg, et on üks põhimõte, mida arvestades Euroopa Liidu riikides ringi sõita saab ja kui, siis millal see võiks juhtuda? Tuleb nõustuda, see probleem on täiesti olemas ja seda nüüd on plaanis ka Brüsselis arutada neid samu siis Euroopa sise reisimise, ühtseid reegleid, mis siis kõik vastu võtsid ja mida paljud väga loominguliselt nii-öelda jah, interpreteerivad Eesti seisukoht ja ka meie, mida me seal kavatseme välja öelda, on, on see, et, et need ühtsed reeglid, nendest kinnipidamine on endiselt väga tähtis. Praegu on 14 liikmesriiki, kes nõuavad lisaks Euroopa Liidu vaktsineerimise tõendile ka veel erinevaid teste erinevate tähtaegadega. Endiselt saab reisida, aga see on muutunud oluliselt keerulisemaks. Mis on see põhiline, mis takistab nende ühtsete reeglite väljatöötamist. Omikron levib igal pool suhteliselt ühtemoodi, laialdaselt pigem ei kutsu esile raskeid haigestumisi, ei kavatsegi kuskile kaduda, samas järjest rohkem on vaktsineeritud ja koroona läbi põdenud inimesi. Mis paanika see on? Ei mingit kainet mõistust. Võiks ju eeldada, et pärast kahte aastat koroonaga elamist hakkab meil selline kainem ja maalähedasem suhtumine nagu Euroopas rohkem domineerima, aga, aga noh, eks igas riigis on oma valitsused erinevate pingete ja probleemidega ja endiselt tundub, et, et aeg-ajalt leitakse mingi oma reegel. Kus on kõige rangemad sissepääsureeglid? Tegelikult, mis on trend praegu, siis tasapisi hakatakse tegelikult neid tõendeid tühistama, mõnedki riigid on nüüd aru saanud, et see omikroni laine on üle minemas ja siin Kreekas, Šveitsis, Soomes paljudes põhjamaades hakatakse tasapisi neid neid muutma. Enamus riikidest saab siiski kas antigeeni või Eesti, aga noh, näiteks Austria Prostsehhid nõuavad ainult PC testi. Esmaspäeval tulevad kokku Euroopa Liidu välisministrid. Kas see on siis laual? See on laual üldasja nõukogu kohtumisel, mis on 25. jaanuaril.", "role": "user" }, { "content": "Järgmisel nädalal hakatakse Brüsselis arutama Euroopa Liidu riikides reisimise ühtset reeglistikku. Reisimine Euroopa Liidus on muutunud üksjagu keeruliseks, sest paljud riigid on kehtestanud oma eraldi piirangud, hoolimata kunagistest ühiselt otsustatud reeglitest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAntarktikas ja tõepoolest ära käidud üksi mitte Saaremaa merispordi seltsi lipp, vaid ka üsna palju Saaremaa merispordiseltsi liikmed koos Saaremaa merispordi seltsi lipu all sõitva alusega, admiral Bellingshausen, siis sai külastatud Antarktika mannert. Ja sellel aastal ka aastal 2021 on siis plaanis vallutada põhjaalad ehk siis Arktika seal ju mannert teadupoolest ei ole, aga ümber selle veel olemasoleva jäävälja tahaks ikkagi tiiru ära teha. Et alguse see peaks siis saama juuni või mai keskel ja juuni algul oleme siis juba arktilistes vetes ja, ja siis tahaks septembris oktoobris olla, siis arktilises vetest uuesti tagasi. Mis on nüüd selle tulevase ekspeditsiooni ja siis eelneva ekspeditsiooni erinevus nii-öelda mereliselt või ütleme, sisuliselt mereliselt on niimoodi. Kuna lõunapoolkera l me ei käinud väga kaugel, meie laiuskraad ulatus 65. laiuskraadini pisut peale. Seekord me läheme ilmselt peaaegu 80-ni välja, peab sõitma, et, et mööda saada mandrist mööda saada ja seetõttu on ka kindlasti olud palju karmimad, kui, kui Antarktikas olid tõsi, Antarktikasse sõit oli palju pikem, tuli läbida palju pikem vahemaa, aga olud saavad kindlasti põhja poolkeral olema karmimad. Tõsi küll, ühe aastaga ei ole kahte nii loode kui kirdeväila väga palju jahte teinud, tõenäoliselt on Bellingshausen kolmas, kes selle siis ära teeb või kes selle retke ette võtab? 12 inimest mahub meile pardale 12-le inimesele on seal koikohad olemas. Teeme arvestuse 12, inimese söögid-joogid. Et ega siin rohkem aga ei saa ja vähemaga ka võib-olla ei tule välja. Sõit on planeeritud päris üksinda, et teiste laevade abi ei ole suuresti planeeritud. Ja ei tahaks ka, et sellist olukorda tekib, kus teiste laevade abi läheks vaja, et tahaks iseseisvalt hakkama saada.", "role": "user" }, { "content": "Saaremaa Merispordi Seltsi lipu all eelmisel aastal Antarktikas ära käinud jahtlaev Admiral Bellingshausen võtab selle aasta maikuus ette Arktika ekspeditsiooni. Margus Muld vestles ekspeditsiooni kaasa tegeva jahtlaeva kapteni ja Saaremaa Merispordi Seltsi kommodoori Priit Kuusega eelolevast retkest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPoola valitsuse esindaja teatas kohe pärast karmi trahvi määramist, et see on väljapressimine. Poola ja Euroopa Liidu suhted on niigi pingelised, kuna Brüssel näeb Poola kohtureformi koht sõltumatuse nõrgenemist. Nüüd siis viimased arengud distsiplinaarkojaga, mis sai valitsuselt volitused kohtunike karistada. Varemsel kool langetas Poola põhiseadusliku kohus otsuse, et Poola seadused on ülimuslikud Euroopa Liidu seaduste suhtes, kui nende vahel tekib konflikt. See on Varssavi ja Brüsseli halbu suhteid veelgi halvendanud. Mis siis edasi saab? Siin on mitu varianti, üks variant on see, et Poola teeb sammu tagasi ja esitab konkreetse plaani millal ja kuidas nad kavatsevad ülemkohtu distsiplinaarkoja likvideerida, sest peaminister Maravetski on varem öelnud. Tegelikult on see kavas seoses üldise justiitssüsteemi reformiga, aga ta ei ole ütelnud, millal see toimub. Nii et see on üks võimalus, kus Poola saab tagasi astuda. Teine võimalus on see, et kuidas seda trahvi tegelikult reaalsuses teostada? Siin on mitu võimalust, jälle. Üks on see, et nii nagu meil, nii on ka Poolal ju teatavasti olemas sissemaksed Euroopa Liidu eelarvesse ja on sealt tagasi tulevad summad tegelikult Poola saab tunduvalt rohkem tagasi, kui ta sinna maksab. Järelikult on Euroopa komisjonil võimalik sellest tagasi makstavast summast maha arvata selle otsuse langetamise hetkeks kogunenud trahvisumma. Ja on veel üks võimalus, nimelt see puudutab pandeemiafondi, see tähendab pandeemia poolt põhjustatud majanduskahjude korvamisfondi. Seal on tegemist rohkem kui 50 miljardi euroga Poola puhul. Põhimõtteliselt on võimalik ka sealt see trahvisumma maha arvata. Kuigi praegu on omakorda Euroopa komisjonis käsitlusel ka küsimus sellest, kas üldse peatada selle pandeemiafondi eraldise tegemine Poolale. Nii et neid võimalusi on erinevaid. Kuid ma usun, et mingi kompromiss leitakse, sest Poola ei soovi mingisugust polexitit ega midagi sellist, kuna Poolas tegelikult avaliku arvamuse küsitluste kohaselt on poolehoid Euroopa Liitu kuulumisele väga kõrge. Tundub, et Poola on juba veidi tagasi tõmmanud, nimelt nad teatasid, et need asjad, mis on distsiplinaarkojas juba menetluses, neid maha ei võeta. Küll aga ei võeta uusi asju ette. Kas võib sellest teha järelduse, et Poola annab alla? No küsimus on, kuidas leida võimalust, et nii-öelda nägu säilitades olukorrast välja tulla, sest ega see ei ole Poola ainus trahv. Tegelikult küsimus on põhimõtteline. Küsimus on selles, kas Euroopa liit aktsepteerib seda, et Poola põhiseadus on kõrgem kui Euroopa Liidu otsused või on siiski nii, et Euroopa Liidu kohus on kõrgem kui kohalikud rahvuslikud kohtud ja see otsus jääb peale.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Kohus määras Poolale trahvi miljon eurot päevas. Seda seoses vaidlusega Poolas loodud ülemkohtu distsiplinaarkoja üle. Poola pidi Brüsseli korraldusel koja tegevuse peatama, aga pole seda seni teinud. Euroopa Kohtu teatel oli karistus vajalik, et vältida tõsist kahju Euroopa Liidu õiguslikule korrale. Kuidas sündmused edasi võiksid areneda?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMida see töötlemine tegelikult tähendab, seda ei määratle väga selgelt ka vastav Euroopa Liidu direktiiv. Peeter Eek. Kõige lihtsam viis üldse töötlemiseks on tegelikult siis nüüd sortimine ja selline esmane on siis praegu kirja pandud keskkonnaministri 2007. aasta jaanuaris antud olmejäätmete sortimise korras ja ma rõhutan seda aastaarvu, see algne nõue tuli 2004. aastal, et nüüd ei jääks mulje, et see tuli kuidagi väga-väga üleöö või teadmata. Riigikogu võttis vastu 2004. aasta jaanuaris praegu kehtiva jäätmeseaduse siis toodi sinna sisse tähtaeg töötlemata jäätmete ladestamisel. Ja põhimõtteliselt olmejäätmete sortimine saabki toimuda nii, nagu see väga paljudes Eesti omavalitsustes toimub. See tähendabki siis volikogu määrus, milliseid jäätmeid tuleb koguda, millal ühe või teise jäätmeliigi kogumine algab ja kellele see täpselt on suunatud? Vot nüüd, selles mõttes on murettekitav tõesti, et väga paljudes Eesti omavalitsustes ei ole siiani olemas veel isegi jäätmeeeskirja. Teiseks paljudel juhtumitel, kui ta on olemas, siis ta ei sätesta sisuliselt suurt midagi selle liigiti kogumise kohta. Kohalike omavalitsuste jäätmeeeskiri on aga määrav omavalitsused peaksid need kinnitama koos vajalike sortimisnõuetega ja tagama ka järelevalve, kellele aga jääb töötlemata jäätmete keelu täitmise vastutus. Küsimus nüüd on sedasi, et kõik need prügilad, me peame silmas kitsamad, nüüd siis tavaolmejäätmete prügilaid, need praktiliselt kõik kuuluvad kohalikele omavalitsustele, need operaatorfirmad on siis kas omavalitsuste endi firmad või siis nende poolt lepingu alusel võetud järelikult, ja no kokkuvõte ongi täna see, et kui nüüd probleemid peaksid tekkima, siis ega neid muud pidi ei õnnestu lahendada, kui, kui ikkagi anda tagasi ka prügilatesse, selge teave, et sellisel kujul nad ei saa jäätmed vastu võtta või kui, siis on selle hind märgatavalt juba teine ja eks see siis peaks nagu tooma vast rohkem realiteeti nendesse omavalitsustesse, kus võib- olla on asjad praegu edasi lükatud ja tegemata jäetud. Aga nad väidavad, et nad tõesti ei tea missugusest omavalitsusest kuskilt prügi saab. See tähendabki seda, et kui nad võtavad vastu jäätmed ja, ja näevad ise ladestamise hetkel et need ei ole sobilikud, siis nad peavad nii-ütelda kehtestama teise hinnakirja, siis kas siis ise tagama selle jäätmete järelsortimise ja, ja vedaja on kohustatud teadma, kus nad ühe või teise koorma võtsid. Tegelikult see hakkab nüüd peale, et et ka jäätmevedajad loomulikult peavad pöörama tähelepanu, mida nad siis koormasse võtavad, iga jäätmevedaja on kohustatud vaatama, mida ta peale võtab ja, ja vastavalt iga prügila on kohustatud vaatama, mida ta sealt koormast maha võtab ja, ja paraku see nüüd olla jälle üks, selles näide, et, et ega tegevus algab siis, kui asi väga kriitilise kätte ära läheb ja mitte enne eriti.", "role": "user" }, { "content": "Järgmisest aastast ei tohi prügilad võtta vastu töötlemata jäätmeid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeparaatkõnelustele ei ole Res Publicat Keskerakond ka kunagi kutsunud, nii et ma ei tea, mida nad silmas peavad, aga tänast poliitilist olukorda hinnates juhul kui selline uus koalitsioon sünnib juhul, kui siis on seesama, mis on riigis, see tähendab seda, et ka kogu see probleemistik, mis täna riigis väga teravalt üleval on, tuleb Tallinnasse, seda esiteks. Teiseks me oleme seisukohal, et Reformierakond kindlasti kaotab praegu ta elab sõna otseses mõttes nagu või sees kindlasti tema positsioonid ei ole enam sellised. Kolmandaks vaadake sellist nõndanimetatud seitsme päkapiku koalitsiooni on Tallinna linnas juba proovitud ürimõisa ajal. Kuidas see lõpeb, seda me teame edasi. Eesti poliitika on jõudnud täiesti uude ajajärku, praegu isegi Jüri Mõisa linnavalitsuse asjal ei toimunud nii jõhkrat poliitilist ülesostmist mis on meile täiesti vastuvõtmatu, aga eks ka Keskerakond õpib nendest võtetest, kuid kindlasti me ei oska sellisel määral seda ära õppida. Ja ma arvan, et lõppkokkuvõttes veel enne järgmisi valimisi on Reformierakond uuesti meie ukse taga ja kutsub meid koalitsiooni. Aga elame-näeme, ootame ära järgmise neljapäeva. Kõigepealt.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna võimukoalitsioon hakkab lagunema. Tallinna Keskerakonna fraktsiooni juhi Elmar Sepa hinnang olukorrale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuriteole kihutamine on hea asi selles mõttes, et seal ei ole vaja mingeid fakte, seda süüdistust võib igale ühele meie hulgast esitada teie hulgast muide ka peale selle, miks ma arvan, et see on poliitilise tagamaaga lugu. Parbuse loo puhul oli niimoodi, et ta oli üks 43-st linnavalitsuses töötavast nõunikust üks 43-st. Peale seda, kui ta arreteeriti, hakkas kogu ajakirjandus ühel meelel rääkima sellest, et see on peaaegu et linnavalitsuse üks kõige tähtsamaid tegelasi praegu on antud juhul samamoodi. Ma juba täna kohtasin siin mõnedes lehtedes niisugust väidet, et Elmar Sepp on silmapaistva, sest tippametnik ta on üks volikogu 63-st liikmest, jah, valitsevas parteis, seda küll, aga ka mitte enam, teiste sõnadega, kui hakatakse midagi niimoodi üles puhuma, siis minu jaoks on see selge märk sellest, et asjal on poliitiline tagamaa. Miks aga otsiti läbi vesti toimetus? Savisaare sõnul loodeti ilmselt midagi leida, samas võivad põhjuseks olla Eestis viimasel ajal avaldatud kriitilised artiklid. Kesknädala toimetuse läbiotsimiseks on tema sõnul aga liiga vara, sest valimised on veel kaugel. Nii vesti kui kesknädal on viimastel kuudel, nagu te kindlasti isegi olete kõik lugenud, pööranud suurt tähelepanu korruptsioonivastasele võitluse ja ju siis tahetakse kesknädala ja vesti suu kinni toppida. Seda enam, et püstitatud on nende korruptsioonivastaste lugude käigus mitmeid selliseid küsimusi, mis on istuvale valitsusele küllaltki ebamugav ja varem või hiljem te võtate need teemad üles. Me oleme juba harjunud sellega, et iga kuu enne valimisi vahistatakse mõni keskerakondlane ja viie aasta pärast tunnistatakse moka otsast, et midagi ei olnudki. Seda on juhtunud õige mitmel korral, viimati oli selline lugu Panoviga ja küll neid tuleb veel. Nii et, et eks nad muutuvad juba rutiiniks.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna linnapea Edgar Savisaar andis pressikonverentsi seoses Elmar Sepa vahistamisega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nOstumüügileping, millest on juttu, sisaldab selgelt tasustamise tingimusi ja ka selgelt on paigas summad ja kõik muu siia juurde kuulub. Äriinimesena tahaksin ma öelda seda, et enamus maaostude ja muude taoliste asjadega seotud tehinguid sisaldavad mingisuguseid tingimusi, detailplaneeringut või mida iganes, mille puhul leping üleüldse võib mitte jõustuda. Ja see on päris tavaline tänapäeval, kus lepingus on mingi tingimus, mille puhul toimub siis lõplik maksmine. Ja seda ei saa mitte kunagi ega mitte mingil moel lugeda mingisuguseks, altkäemaksuks või meelitamiseks või milleks iganes või kuna tegu on lihtsalt tingimustega, mille puhul võib tehingu hind oluliselt muutuda. Ma leian, et see on poliitiline aktsioon. Teate ma ei tea, kas seda on teinud mingid grupid ajakirjandusest või poliitikute hulgas, tõenäoliselt koos kriminaalasju võib avada ja ka ajakirjanduslikke sõusid võib sellest teha. Aga ma juhin teie tähelepanu sellele, et demokraatlikus ühiskonnas tehakse järeldusi alles jõustunud kohtuotsuse alusel ja kuni seda pole seni kehtib süütuse presumptsioon. Ma näen sellel praegusel kampaanial kahte eesmärki. Esiteks soov iga hinna eest takistada Keskerakonna minekut valitsusse. Ja teiseks soov luua negatiivne foon nende kohtuasjade suhtes, mida me ise oleme algatanud Päevalehe, Postimehe ja äripäeva vastu seoses poliitilise laimuga. Ja seoses rünnakutega meie vastu valimiskampaania ajal.", "role": "user" }, { "content": "Endine siseminister Robert Lepikson ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar kommenteerivad aselinnapea Vladimir Panovile esitatud süüdistusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIda-Virumaa keskosa valdade ühinemisplaanid pole seni elanike miinimum arvu kriteeriumi täitnud, valitsuse pakutav lahendus on vallad lihtsalt liita kaheksa, Ida-Viru valla liitumisel tekiks aga Soome lahest kuni Peipsini ulatuv, kahe Hiiumaa suurune ja ligi 10000 elanikuga omavalitsus. Riigihalduse minister Mihhail Korb. Vallad, mis ühendaks omavahel, kannavad missugust maa iseloomu valla, kus on hõreasustus. Hetkel me räägime valdades, mis ei täida viie tuhandelise kriteeriumi ja valitsus tegi ettepaneku need vallat ahel liita. Kohtla vallavolikogu esimehe ja Ida-Virumaa omavalitsuste liidu tegevjuhi Arno Rosmanni sõnul pole liidetavad vallad valitsuse suunisega rahul. See ettepanek, mis vabariigi valitsus nüüd tegi, ei vääri isegi arutamist niivõrd erinevad kogukonnad ja erinevad huvid. Selline liitmine ei too sellele suurele vallale arengut. Arno Rosmani sõnul võiks valitsuse ettepanek jutuks tulla vaid juhul, kui liitumisse kaasatakse jõhvi, mis oleks suur valla loogiliseks keskuseks. Jõhvi on aga mängust välja jäetud ja ise kellegagi liituda ei soovi. Arno Rosman. Siis on veel mingisugune reaalne võimalus ja jõhvi keskusena võiks siis hallata seda suurt territooriumi, aga ilma jõhvika on ta üldse absurd. Kus siis see keskus on? See on igapidi ka logistiliselt vastuvõetatud. Toila vald, mis on põhimõtteliselt suure omavalitsuse poolt, näeks samuti jõhvit keskusena. Vallavolikogu esimees Roland Peets Et see omavalitsus peaks olema piisavalt suur, me arvame, et kui jõhvi oleks selle uue moodustusega liitunud ja oleks tekkinud omavalitsus, kus on 20000 elanikku siis see oleks olnud nagu see, mis vaadates kaardi peale võiks siin Ida-Virumaal olla. Kohtla vallavolikogu esimees Arno Rossman ei välista, et Jõhvit ootab liitumine Kohtla-Järve Ahtme linnaosaga. Mina näen siit läbi tõesti, et järgmine samm on jõhvi ja Ahtme hiidla ühendamine. Kohtla-Järve järve linnaosa ei saa ju sellega liita, sest neil pole ühist piiri. Riigihalduse ministri Mihhail Korbi kommentaar. Ahtme linnaosa ka, aga sellele tuleb väga suur vastuseis, seda nagu niisugust ukse avada ei ole mõtet. Antud hetkel täna ei saa rääkida linnade ühinemise lihtsal põhjusel, et need, kes täidavad viie tuhandese kriteeriumi saavad ühineda ainult vabatahtlikul ja kahe volikogu otsuse alusel. Siin ei ole õigust ja võimalust valitsusele midagi juurde rääkida. Kaheksa Ida-Viru valda kavatsevad riigipoolsele suurliitmisele vastu vaielda. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.", "role": "user" }, { "content": "Valitsuse plaan liita kaheksa Ida-Viru omavalitsust suurvallaks tekitab kohapeal vastuseisu. Kaheksa Ida-Virumaa valda ei soovi liituda üheks omavalitsuseks ilma Jõhvita, mis oleks suurvalla loogiline keskus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänasest saavad meistriliigade klubid õues treenida, ilma et peaks järgima kaks pluss kaks reeglit. Piiratud ei ole enam ka treeninggrupi suurus. Preemiumliiga jätkumist ootavad jalgpallimeeskonnad said seega tänasest taas alustada tavapäraste kontaktsete treeningutega, räägib Eesti jalgpalliliidu avalike ja koostöösuhete osakonna juhataja Mihkel Uiboleht. See luba on antud ainult kõrgliigale, ehk siis ka harrastaja tasemel see ei kehti, harrastaja tasemel kehtib endiselt valitsuse eelmine reeglistik. Noh, jalgpalliliit on klubidega kokku leppinud selliselt, et meie oleme pannud karmimad reeglid treeningute läbiviimiseks, ehk siis ikkagi treeningutel osalemise eelduseks on kehatemperatuuri mõõt ja viiruse test eelnev, mis peab olema negatiivne ja, ja on ka muid erinevaid tingimusi seal, mida tegelikult valitsus ei nõua, aga, aga selleks, et, et professionaalsed jalgpallurid oleksid terved, me oleme teinud täiendavaid pingutusi, et, et seda viiruse levikut piirata. Aga jah, alates tänasest on võimalik preemiumliiga võistkondadel treenida kontaktselt ja täpselt sellises mahus, nagu nad tahavad. Seda, millal jalgpalli meistriliiga hooaeg jätkub, arutab valitsuse kriisikomisjon tõenäoliselt järgmise nädala teisipäeval. Mihkel Uibolehe kinnitusel on jalgpalliliit endiselt valmis palli mängu panema 19. mail. Mida varem me teada saame otsusest hooaja jätkumise kohta, seda parem, aga meie valmisolek on igal juhul tegutseda operatiivselt, oleme praegu juba koostanud kalender plaani ja oleme siis paika pannud, et juhul kui treeningmänge on võimalik pidada, siis me peame ka eelnevalt need ära, nii et oleme valmis tegutsema ka lühikese etteteatamis ajaga, aga loomulikult me peame kindlustama selle, et klubidel on aega valmistuda, et klubid on teadlikud, kellega nad mängivad, kus nad mängivad, mis kell nad mängivad?", "role": "user" }, { "content": "Valitsus otsustas tänasest laiendada võistkondlike sportmängude meistriliigade meeskondade treenimisvõimalusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOn ju teada, et meeleolud Toompeal on mõnevõrra teised kui peakontoris ning jäämine fraktsiooni koosseisu poleks mingeid erilisi tegevuspiiranguid toonud. Või siiski, kuidas, põhjendab Kalle Laanet oma tänast otsust fraktsioonist lahkuda. Üks eelkõige selle otsuse aluseks sai eileõhtune juhatuse otsus ja teiseks, ma ei pea ausaks, et kui juhatus selle otsuse tegi enamuse häältega et ma jätkan Keskerakonna fraktsiooni liikmena riigikogus. Mul on alati võimalus asjalike eelnõude puhul hääletada nii, kui teeb Keskerakonna fraktsioon seda. Seda võimalust ei ole keegi mulle ära võtnud, aga selle käiguga ma olen võtnud ära kohustuse hääletada nii, nagu fraktsiooni otsus on vastu võetud. Loomulikult küsitakse teie käest kohe kas te ühinete mõne teise fraktsiooniga, mida küll ametlikult teha ei saa, aga erakonna ühineda saab? Lähiaegadel mul küll ei ole plaan ühineda mõne teise erakonnaga. Aga kolm aastat on riigikogu tööd ees. Ei saa öelda, et, et seda kindlasti mitte mingil juhul ei juhtu, aga võtame päev korraga ja vaatame, mis elu toob. Millised on meeleolud nende hulgas, kes eilset otsust heaks ei kiida? Riigikogu aseesimees Jüri Ratas nendib fakti, et fraktsioonis on üks inimene vähem ja see kahtlemata ei kuulu parimate lahenduste hulka. Parim lahendus olnuks minu meelest, et fraktsioon olnuks ka täna 26 liikmeline, nii et fraktsiooni meeleolu on olnud selles mõttes minu meelest fraktsiooni ja erakonna ühtsuse eest kuni eilse hommikuni. Kuidas ta edasi läheb? Eks seda näitab siin lähinädalad. Aga mis saab edasi, on neid, kes nüüd, eriti pärast Ain Seppiku lahkumist erakonnast ootavad otsustavat reageeringut ka fraktsiooni nii-öelda dissidentidelt ning seda kuni samuti erakonnast või siis fraktsioonist lahkumiseni. Jüri Ratas. Kindlasti neid otsuseid ju ei tehta, sellepärast et keegi midagi ootab või et see oleks huvitav, ma arvan, need on nagu väga põhimõttelised otsused, kui öeldakse ühel hetkel, et ma lahkun erakonnast. Ma arvan, et see on see hetk, kui tunnetatakse tõesti enam edasi. Kuidagi ei saa, et need soovid, mis on inimesel olnud või inimestel olnud, tunnetatakse, et neid muudatusi kuidagi ei saa ellu viia. Kui ma arvan, et kui vähegi on seda lootust ja usku, siis tuleb ikkagi kõik teha selleks, et püsida ühtsena. Mis saab lähitulevikus lähikuudel? Täna on seda kindlasti võimatu ennustada, sest et liiga vähe on sellest asjast möödas.", "role": "user" }, { "content": "Kalle Laanet otsustas lahkuda Keskerakonna fraktsioonist Riigikogus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuur osa ettevõtteid on Eestis praegu tavapärase töörütmi juurde naasnud kuid välismaal seis nii hea pole. Eesti ettevõtlus sõltub aga palju just välisnõudluse, st Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja ütleb, et selle tõttu pole ka majanduse taastumine Eestis nii kiirelt tulnud ning kui välisturgudel läheb halvasti, siis pole valitsusel kuigi palju võimalusi, et majandust ka stimuleerida. Neid tooteid, mida välisturgudele toodetakse kuidagi nagu kuidagi ära osta nagu riigi poolt ei ole niimoodi võimalik, et seda siseturu sektorit on võimalik stimuleerida näiteks ehituse puhul, tehes mingeid ehituse tellimusi, aga ekspordi sektori puhul on stimuleerimine oluliselt keerulisem ja see ei pruugi niisugust mõju avaldada, aga noh, see on väga määramatu, et milline see teine laine täpselt olema saab. Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas kinnitas samuti, et Eesti majandus sõltub suuresti naaberriikide toimetulekust. Kui koroonaviiruse laine peaks Eestit uuesti tabama, siis on aasa sõnul mõistlik jätkata lühiajaliste laenumeetmetega ning võimaluse piires pakkuda ka palgahüvitisi. Sellest on olnud palju abi, tõsi, see on väga kallis ja, ja hetkel töötukassa endal reserve selleks enam pole ja lühiajaliselt kindlasti oleks tark riigil suurendada investeeringuid. On see siis teede ehitus, taristu või ka elamuehitus, et see aitaks ka meie ehitus ja tööstussektorit, mis sellest esimesest koroonalainest tuli päris kenasti läbi, aga nende jaoks on just aasta teine pool ebaselgem ja, ja riskid on suuremad. Puiduettevõtte Tarmeko juht Jaak Nigul arvab, et kui riik võtab laenu ning maksab tööandjatele toetusi, siis aitab see vaid lühiajaliselt ja pikaajaliselt peavad just ettevõtted laenu taas kinni maksma. Ettevõtetele tullakse kosja meie endi raha eest, et kas see on ettevõtetele nii-öelda pikas perspektiivis abiks? Minu arvates kindlasti ei ole. Kui riik tahaks tegelikult ettevõtteid aidata, siis tuleks riigipalgaliste arvu vähendada umbes suurusjärgus 25 30000 inimest ja need on tegelikult ka need kohad, mida tegelikult vaja ei ole, sest hädavajaliku hulka, et mitte kuidagi ei õnnestu nii-öelda panna, siis tekiks inimesi, kes tuleksid kasvõi maasikaid korjama ühtepidi tööle ja teistpidi riigi kulul maha, sest tegelikult riigi kulu on alati ettevõtja kulu. Kaspar Oja sõnul tuleb kindlasti avalikus sektoris teatud kohtades kokku hoida, kuid suur kärbete tegemine majandusolukorda lühiajaliselt paremaks ei tee. Pigem on nagu mõistlik küsida, et kas mingisugused kulutused, mida on siin plaanitud, kas need on ikkagi nagu vajalikud selle kriisi leevendamiseks või siis tehakse neid mingisugustel muudel eesmärkidel, mida tingimata vaja ei ole.", "role": "user" }, { "content": "Eesti majanduse toimetulek koroonaviiruse teise laine korral sõltub välisturgudest. Eesti sisenõudlus on praegu hästi taastunud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul jätkub sellel õppeaastal kõrghariduse reformimine, sealjuures tasuta kõrghariduse pakkumine, miks, kui kogu maailm liigub teises suunas? Me oleme tõenäoliselt väikseim mittesaareline riik, kes omakeelset kõrgharidust püüab üleval pidada ja kui me seda tõesti tahame läbi aegade, siis me peame kõikvõimalikud takistused kõrghariduse omandamise teelt kõrvaldama. Arutelud käivad veel tudengitele vajaduspõhiste toetuste maksmise üle. Ma tean, et 135 ei ole piisav, aga ometigi on see oluline panus elamiskulude katmiseks. Lisaks sellele on veel õppelaen, peretoetus ja mõistlikus mahus töine sissetulek. Nüüd üldharidusest koolide arv on aasta-aastalt kahanenud ja lähema nelja aastaga väheneb õpilaste arv gümnaasiumides kuni 15 protsendi võrra. Vaid 24. koolis on üle 210 gümnaasiumi õpilase, see on aga gümnaasiumi ülalpidamiseks Aaviksoo sõnul alumine piir. Põhiharidus tuleb omandada kodu lähedal. Vähemalt 90 protsenti lastest peaks jõudma põhikooli poole tunni jooksul. Usun, et see on võimalik, kus kohal ta keeruline on, ei pruugigi olla kaugel ääremaadel, vaid pigem siinsamas Tallinnas, kus paljud lapsevanemad üsna küsitavatel akadeemilistel põhimõtetele püüavad oma lapsi panna koolidesse, mille gümnaasiumiastme lõpetajate riigieksamitulemused on parimad, arvates, et sealt saab ka parim haridus. Kõigil põhikooli lõpetajatel peab olema võrdne ligipääs nii gümnaasiumi kutse kui kõrgharidusele. Ja seisame gümnaasiumide korraldusega selle eest, et igas maakonnas oleks tugev ja konkurentsivõimeline gümnaasiumis. Täna see kahjuks nii ei ole, osalt ka sellepärast, et me killustame oma jõudu ja siis arvavad ki lapsevanemad ja, ja isegi haridusjuhid, et me ei saagi ja me ei suudagi ja ainuke võimalus on saata laps Tartusse või Tallinnasse. Minister Aaviksoo lubas veel, et riigi tugi õpetajatele kasvab ja palk tõuseb. Täna, see number on ikka veel 700 ja 840, eks me lootused on suuremad, aga võib-olla vähem on räägitud sellest, et kuidas riik saaks rohkem aidata õpetajat. Täna me anname talle küll vabaduse koostada oma ainekava ja palju muid materjale, aga paljudel juhtudel on see täiendav töökohustus ja see võiks olla ka õigus, aga kõik need materjalid võiksid ka soovituslikena olla rohkem kättesaadavad. Kõige suurem haridusprobleem on aga, et 32-l protsendil töötajatest ei ole tööalast ettevalmistust. Iga kolmas on õppinud peost suhu töö kõrvalt ja organiseeritud riiklikult korraldatud haridussüsteem on jäänud selle ülesande ette. Ettevõte annab palju, annab palju võtta, üldhariduses annab palju läbi teavitustöö, nõuandluse ja kindlasti ka kooli korralduse.", "role": "user" }, { "content": "Algava haridusaasta eesmärkidest rääkis täna minister Jaak Aaviksoo.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUue kuue ja ka sisu saanud Dterminali avamisele kogunenud külalisi võtsid vastu kaasaegset Eesti muusikat mängija, DJ ja segakoor. Hoones on mõeldud eelkõige klientidele ja nende kogemusele, seega on olemas poed, söögikohad ja lastenurk. Reisija jaoks on muutunud mugavamaks tšekini tegemine ja samuti pääseb laevalt kiiremini linna. Tallinna sadama juhatuse esimees Valdo Kalm ütles, et terminali teeb eriliseks keskkonnasäästlikus ja targa maja lahendused. Ta on digitaalselt juhitud nii kütte vend kui jahutus. Maja peal on päikesepaneele kasutatud päris palju, nii et me kasutame siin taastuvenergiat ja võib siis välja tuua ka niisugused loodussõbralikumad materjalid, mida on siis ehituses kasutatud. Kalm lausus, et koroonaperiood pole nende arendustegevust mõjutanud ja Tallinna sadam liigub vanasadamas kõigi projektidega edasi. Järgmiseks hooajaks peaks valmima kruiisiterminal ja samuti käib üle admiraliteedi kanali kulgeva sillaehitus. Ka alustatakse teeterminali esise rekonstrueerimisega. Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene ütles, et sadama näol on tegu Eesti suurima turismiväravaga. Just nimelt D-terminali näol tavalisel aastal, kui ei ole meil külas koroonat toob Tallink siia tegelikult kuus miljonit reisijat. Nii et seda väravat Eestisse saabumiseks kasutatakse aastas kõige rohkem Eestis. Võrdluse siis lennujaama, mis on ka väga oluline, külastatakse kolme miljoni turisti poolt. Kuidas on aga viimased pool aastat Tallinki jaoks möödunud ja milline on olnud nende laevade täituvus? Paavo Nõgene. Juuli lõpus me oleme juba näinud, et Tallinna ja Helsingi vahet reisib või Eesti Soome vahel circa 60 65 protsenti aga need on olnud tõesti juuli viimased päevad, nii et taastumine võtab kindlasti aega.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Sadam avas pidulikult põhjalikult uuendatud D-terminali. Terminal teenindab Tallinki Soome ja Rootsi liini reisijaid. Kaks aastat tagasi alanud ümberehitustööd läksid maksma 18,5 miljonit eurot ning hoone kogupind suurenes ligi kaks korda neljateist tuhande ruutmeetrini.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKirjandusmuuseumi direktor Tõnis Lukas ütleb, et veeuputuse põhjustas praeguste remonttööde käigus tehtud ehitaja valearvestus. Seega langeb Lukase sõnul ehitajale vastutus ka kahjud hüvitada. Kokku muuseumipoolsed kahjud, mis on seotud eksemplaride ja meie väärtuste kordategemisega, on ligilähedaselt 100000 eurot. Sellele lisanduvad ehitaja täiendavad kulutused seoses kahjudega, mis mittegi konstruktsioonile. Tänahommikusel kohtumisel võrreldakse ehitaja ja muuseumi kahjuhinnanguid. Kuna ei ole selge, mida saab ehitaja hüvitada kindlustuse toel ja kaua asjaajamine aega võtab, taotleb muuseum haridus ja teadusministeeriumi tuge. Meil on tuhandeid helisalvestisi, mis jäid nendesse ruumidesse, kus laest 100. vihmavesi sisse. Osa neist jäid otse märja kätte, osa on saanud niiskuskahjustusi. Praegu me kerime neid läbi iga lindi läbi, kerimine võtab 15 minutit kuni kaks tundi, vastavalt siis niiskuskahjustustele on võimalus, et kahjustatud lindid on tigitud, aga on võimalus, et nendest tõesti koopiaid ei olegi. Selliseid linte võib-olla praegu me täpselt ei tea, sest töö käib, need on karpidest välja võetud ühekaupa keritakse kõike läbi vanavara köidetes, kus on käekirjalised materjalid, on laiali läinud tinti. Minu hinnangul on neid kohti, kus on oht, et informatsioon on kaduma läinud suhteliselt vähe, aga seda võib ka olla. Muuseumi lugemissaalid avatakse uurijatele taas kuuendast septembrist.", "role": "user" }, { "content": "Möödunud kolmapäeval tungis tugev vihm kirjandusmuuseumi arhiiviruumidesse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnumaal oli täna positiivseid teste 49, eilse suure arvu taga oli Pärnu-Jaagupi hooldekodus tehtud laustestimine, ütleb terviseameti Lääne regionaalosakonna juhataja Kadri Juhkam. Nakatunute arv on tõusnud Pärnumaal see ehmatav number, mis eile meile tuli, on seotud Pärnu-Jaagupi hoolduskoduga, kuhu siis laustestimise järgselt lisandus nii 19. kui ka 20. jaanuaril hulgaliselt positiivseid juhte juurde. Olukord Pärnumaal ikkagi on selles suunas, et haigestumus on tõusutrendis hästi palju on meil juurde lisandunud lähikontaktseid, see on nüüd seotud nii koolides, nakatumisega kui ka töökohtadel nakatumistega. No probleem siin saab olla üksainuke, et inimesed lihtsalt on liiga palju ninapidi koos, ei kanna maske ja ongi kõik. Jah, see on kindlasti kõige suurem ohukoht, et, et inimesed on väsinud nendest piirangutest, et ei hinnata enam seda haigust nii ohtlikuks, väga paljud põevad ju väga lihtsate sümptomitega jätkuvalt. Kui nakatunute arv järjest kasvab, ei ole piirangud kaugel. Kadri Juhkam. Eile istusime koos kohalike omavalitsuste juhtide ja päästeamet ja politseiga ja arutasime neid piirangute teemasid. Võtsime vastu sellise otsuse, et esimesena hakkame siiski soovitama piiranguid nii huvitegevuse kui huvihariduse vallas, kuna see võrreldes siis näiteks haridustegevusega on natukene vähem tähtsam, aga samuti on nende tegevuste käigus väga palju inimesi siiski omavahel suhtlemas. Hetkel on see kaalumise all.", "role": "user" }, { "content": "Pärnumaalastele oli kolmapäevane positiivsete koroonatestide suur arv ehmatav. Koroonaga nakatunuid lisandus kolmapäeval Pärnumaale 92. Neljapäeval oli positiivseid teste küll vähem, aga nakatunute arv kasvab siiski kiiresti ja kaalumisel on piirangud huviharidusele ja huvitegevusele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaanteelõigu ehitus võttis aega kolm aastat, mis täna täpsemalt valmis sai, sellest rääkis maanteeameti peadirektor Priit Sauk. Täna sai valmis kaks esimest lõiku, siis Kose Mäo projektist kokku on kolm lõiku, kolmas on täna ehituses aga kaks esimest siis täna liikluseeskirjand neli kilomeetrit trass läheb kolm-neli kilomeetrit lühemaks ja heade silma ja teetingimustes on võimalik sõita ka 120 kilomeetrit tunnis, siis liikleja peaks jõudma Lõuna-Eestist või Tartust Tallinnasse umbes seitse minutit kiiremini. Teede ehitaja, Tref kahe juhatuse esimees Sven Bertens ütles, et tingimuste suhtes oli tegu raske objektiga. Üsna palju oli turba pinnast tarvis välja kaevata mitmete meetrite sügavusel ja pinnas, vesi oli ka kõrgel, nii et kohati ehitasime kaevates alt välja pumbates vee täites uuesti ära, enne, kui see vesi sisse tuleb. Nii et sellist mässamist oli palju. Lisaks puudusid ka mitmele poole juurdepääsud, mida siis täiendavalt ehitasime. Umbes kahe aasta pärast peaks valmima järgmine, 16 kilomeetrine lõik kuni Mäoni. Millal saavad aga valmis neljarealised teed Tartusse Pärnusse ja Narva? Priit Sauk. Jaanuaris kinnitatud teehoiukava ütleb, et aastaks 30 me peaksime nii Pärnu kui Tartuni kaks pluss kaks lahendusega jõudma. Narva tõenäoliselt veel mitte, sest seal on ka päris pikk lõik haljalast edasi. Tein, kus ei ole täna veel ka planeeringulahendust olemas, seal alles omavalitsustega lepime ja üldplaneeringute kaudu tahame trassi paika määrata sealt projekteerimised maa omandamise, nii et tõenäoliselt Narva suund võib-olla aastat neli-viis läheb kauem.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna-Tartu maanteel avati Kose ja Võõbu vaheline uus neljarajaline maanteelõik. Uus lõik on 23 kilomeetrit pikk ning selle ehitus läks maksma üle 88 miljoni euro. Kahe ja poole aastaga on kavas valmis saada ka neljarajaline tee Võõbust Mäoni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n30 aastane Jaanika Ahedmaa paides on verd loovutanud kaheksa korda. 35 aastasele Alo Aasmaale Järva vallast oli täna 19. kord verd anda. Mõlemad ütlevad, et vere loovutamine annab hea enesetunde ja teadmise, et oled teinud head. Kuna mul on niisugune haruldane veregrupp, siis ma tean, et kui mul peaks vaja olema, siis olen mina nagu oma osa andnud sellest kui on abi vaja, sest kui ma täna verekeskuse lehelt vaatasin, siis paistis seal hüüumärk vastu ainult. No aidata on ju tore ja kui riik on praegu sellises olukorras, kus võib-olla abi on rohkem vaja kui tavaliselt, siis miks mitte seda teha, et vaktsiini toota, ma ei oska, aga, aga aga natukene verd anda ikka. Põhja-Eesti regionaalhaigla doonorluse osakonna juhataja ülemarst Gulara Ganirsajeva ütleb, et verekeskus jätkab vere kogumist ka koroonapandeemia ajal tavapärasest rütmis. Verd võivad loovutada ka inimesed, kes on äsja vaktsineeritud. Juba aastaid on verekeskuses kehtinud nõue, et kui süstitud on viirusvektoril põhinevat vaktsiini, tohib verd loovutada alles kuu aja pärast. See piirang kehtib ka äsja AstraZeneca koroonavaktsiini saanud inimestele. Taaskord Kulara aniraeva. No miks on AstraZenecale kehtestatud selline neljanädalane piirang? Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Verekeskused jätkavad koroonapandeemiast hoolimata veenivere kogumist, täna oli doonoripäev Paides. Verd võivad loovutada ka äsja vaktsineeritud inimesed, AstraZeneca vaktsiini saanud peavad aga kuu aega enne doonoriks minemist ootama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis on viimasel ajal eelkõige ärimeeste seast kostnud sõnavõtte, et Eesti-Venemaa suunaline poliitika peaks olema rohkem pragmaatiline ning liiga palju tehakse Moskva aadressil kriitikat. Europarlamendi saadik Tunne Kelam aga rõhutas, et Euroopa Liit ei tohi oma väärtustest loobuda. Ilmekaks näiteks oli tema sõnul Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy käitumine Euroopa Liidu ja Venemaa hiljutisel tippkohtumisel. Sarkozy läks kaasa selle üldise suunaga, et Venemaa on põhiosas oma tingimused täitnud ja ülejäänud osa suunatakse siis Genfi konverentsile ja, ja järelkontrollile. Aga mis on moraal? Moraal on see, et päevakorda sündmusi dikteerib Venemaa jätkuvalt. Euroopa Liit ei ole suutnud sellist käitumist ja see käitumine rikub ju põhilisi rahvusvahelise julgeolekunorme. Euroopa Liit ei ole suutnud seda põhimõtteliselt pidurdada. Ta suutis tuld kustutada, see on õige. On tõenäoline, et kui sarkosi poleks Moskvasse läinud oleks Vene väed vallutanud lisi ja Gruusias poleks praegu sedagi valitsust. Kuid see on hetkelahendus. Euroopa liit ei ole suutnud või tahtnud õieti, ta suudaks väga hästi. Ta ei ole tahtnud välja pakkuda pikaajalisi lahendusi, mis välistaksid Gruusia taoliste agressioonide kordumise. Milline on aga Eesti välisministeeriumi arvamus, kas Eesti on nii-öelda ühe teema riik, kust kostub ainult Venemaad arvustavaid sõnavõtte? Küsisin seda välisministeeriumi asekantslerilt. Harri Tiidolt. Ma toon ühe näite NATOst sellest ajast, kui ma olin suursaadik NATO juures ühe teise lääneriigi nii-öelda vana liikmesriigi suursaadik tutvustas mind ühel vastuvõtul kellelegi ma ei mäleta, kellele ja ütles, et see on Eesti suursaadik, ta on meil põhiline russofoob. Ei möödu ühtegi NaTO Vene nõukogu istungit, kus ta venelasi ei ründas. Mina küsisin, et aga minu arvates ma ei ole vist seal isegi midagi ütelnud, kuna ei ole olnud põhjust midagi rääkida siis ta mõtles, et nojah, oled küll vait olnud, aga tegelikult ma usun, et sa kindlasti vihkab neid. See tähendab, et me võime kasvõi pea peal käia, sellest kuvandist me nii lihtsalt ei pääse. Ma usun. Mida me ka püüame teha, et Eestil on mõttekam pigem rohkem silma torgata mõnede muude teemadega, et meid ei peetaks selliseks ühe teema riigiks, aga sellest kuvandist vabanemine võtab väga kaua aega.", "role": "user" }, { "content": "Seoses Gruusia sõjaga on Eestis ja Euroopas laiemalt hakatud rohkem rääkima sellest, kas välispoliitikas peaks prevaleerima väärtushinnangud või majanduslik pragmatism.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelle aasta algul sai õpetajate leht haridus ja teadusministeeriumist sõnumi, et lehe ilmumiseks makstavat toetust on kavas vähendada. Eelarve väheneks ligi 31 protsenti, mis tähendab, et senise 184000 euro asemel peab lehte hakkama välja andma 127000 euroga. Õpetajate lehe peatoimetaja Heiki Raudla tunnistas Postimehele, et seni saadi niigi nibinnabin hakkama. Kui aga hinnad ka tõusevad, muutub olukord eriti keeruliseks. Õpetajate lehte annab välja sihtasutus kultuurileht, mille juhatuse esimees Toomas Väljataga käis täna kohtumisel haridus ja teadusministeeriumis, et rääkida õpetajate lehe tulevikust. Sain teada seda, et kui aasta alguses meile edastati suhteliselt selgelt ja ja üheselt mõistetav sõnum, et järgmiseks aastaks, siis 23.-ks aastaks väheneb eelarve kolmandiku võrra, siis nüüd leppisime kokku, et on ka olemas võimalused, et see nii ei lähe, et haridusministeeriumipoolne toetus võib olla ka suurem. Kokku lepiti ka selles, et luuakse töörühm, mis otsustaks, milline on õpetajate lehe lähitulevik. See tähendab siis võivad kõlada natuke õõnsalt, aga nii-öelda visioon ja arengukontseptsioon ja siis selle kontseptsiooni pealt tehakse siis eelarve esitame selle ministeeriumile, siis ministeeriumil on see otsustamisel koht. Kas nad saavad seda toetada ja millises mahus. Ja siis näeme, kuidas me edasi läheme. Välja taga kinnitusel ei ole ükski variant laualt maas, kas väljaanne jätkab ainult paberil ainult veebis või mõlemas formaadis. Lõplik tõehetk peaks tema hinnangul saabuma septembri lõpus. Sihtasutuse kultuurileht alla kuulub kokku 15 väljaannet. Kas ka teiste ilmumises võib tulla muutusi, ei osanud Toomas Välja taga praegu öelda. Me oleme andnud vägagi detailse ülevaate siis kultuuriministeeriumile, meie väljaannetest, nende tiraažidest, müüginumbritest kuludest, tuludest ja ma saan aru, et kultuuriministeerium analüüsib neid aga hetkel ei ole küll keegi andnud märku. No ja praegu ei saagi vist keegi otseselt märku anda, sest me ei tea midagi järgmise aasta eelarvest.", "role": "user" }, { "content": "Tänasel kohtumisel Haridus- ja Teadusministeeriumis selgus, et Õpetajate Leht võib saada siiski suurema eelarve, kui aasta alguses juttu oli. Kuidas aga väljaanne ilmumist jätkab, pole veel selge ja peaks selguma sügiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTäna hommikul, kui parajasti toimus Pärnu linnavalitsuse istung, jalutas abilinnapea Meelis Kukk nii-öelda vaba mehena ringi. Meelis Kukk. Reedel esitasin linnavalitsuses tagasiastumisavalduse alates esmaspäevast tänasest päevast, nii ma vaba mees olengi selles avalduses. Ühtlasi avaldasin soovi taastada oma volitused Pärnu linnavolikogu liikmena. Põhjus siis on, no et põhjustest rääkida, tuleb paar nädalat tagasi minna, kui ma esmakordselt kuulsin. Kavandamisel on tänase koalitsiooni lõhkumine ja uue koalitsiooni moodustamine ja sellest momendist peale olen ma nii kitsamas kui laiemas ringis avaldanud oma vastuseisu toimuvale. Minu meelest see on arusaamatu ja siis Pärnu linnale kahjulik. No te olete öelnud, et need põhjused on otsitud, miks umbusaldust üldse kavandata? Jah, keskse põhjusena on välja toodud kahe valimisringkonna säilimine järgmistel kohalike omavalitsuste valimisel ja on põhjendatud ka parema valitsemismudeli mittetoetamine valimisliidu ja Keskerakonna poolt, aga see teeb minu jaoks eriti arusaamatuks, sest valitsemismudel on ju paika pandud ühinemislepinguga. Täna on osa vallad, on osa valla kogud, on osa valla juhtimine ka selliseid konstruktiivseid ettepanekuid, mida muuta, kuidas muuta tegelikult olemas ei ole ja pealegi kahe valimisringkonna teema on küll paaril korral tõstatunud tänase koalitsiooni liikmete vahel ja see on saanud Keskerakonna ja valimisliidu poolt esmases lähenemises mittemõistmist ehk vastuseisu ja asjade edenedes ja nähes, mis tagajärgi see kaasa toob. Ka meie koalitsiooni tänased partnerid on öelnud, et kõik teemad on läbi räägitavad. Volikokku naastes kukku umbusalduse poolt ei hääleta, volikogu liikmeks jääb ta kuni Andrei Korobeiniku volituste taastumiseni. Siis jätkab kukk, kes isamaast siiski lahkuda ei kavatse. Abilinnapea na kuigi isamaa uude valitsuskoalitsiooni praeguste plaanide järgi ei kuulu. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Pärnus jääb võimupööre tulemata. Et Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse umbusaldamine linnavolikogus läbi kukutada, astus abilinnapea Meelis Kukk tagasi ja naaseb volikokku.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSotsiaalministeeriumi Covid 19 vastast vaktsineerimist käsitlevas rakenduskavas on kirja pandud mitmed esialgsed, aga ka lõppeesmärgid. Nii näiteks soovitakse, et selle aasta lõpuks oleks täiskasvanud elanikkonnast vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 75 protsenti. Täna on see protsent 72,8 ja alles jäänud aja jooksul peaks vaktsineeritud saama üle 23000 inimese. Ning kui vaadata tänaseid arve, siis seda eesmärki me ei täida. Üle 60 aasta vanustele on eesmärgiks 80 protsenti. Praegu on protsent 75 ehk eesmärk veel mõnevõrra kaugemal. Sotsiaalministeeriumi asekantsler Heidi Alasepp tunnistab, et vaktsineerimise tempo on aeglane ja ei väsi inimesi vaktsineerima kutsumast. Ta rõhutab eraldi tõhustasdooside tähtsust. Seda võimalust on õnneks 220000 inimest tänaseks. Et arvestades seda ajatelge, et see on tõesti kestnud mõni kuu, ainult et see on väga hea tulemus. Aga täna ka nende prognooside põhjal peaks meil olema seal juba 120000 inimest juures, et alati võib ka neid perioode lühendada, aga aga see täis vaktsineeritud ja õigeaegselt lähed tegema oma tõhustastoosi, et see on täna kõige olulisem. Alasepp viitas asjaolule, et Euroopa ravimiamet teatas eelmisel nädalal, et tõhustusdoosi võib ohutult teha juba kolm kuud pärast teist süsti. Asekantsler ütleb, et Eesti pole oma otsuseid muutnud, aga kõik võimalused on pidevalt laual. Aga kas mingit uut vaktsineerimiskampaaniat ei ole ette näha? Me ei ole praegu sellist nädalast intensiivsed kampaaniat planeerinud, et kõik, kes, kes vaktsineerijad on, meil on üle 600 vaktsineeriva asutuse tegelikult, et see on päris suur hulk, et ka perearstid endiselt vaktsineerivad ja nende poole saab pöörduda. Et tegelikult see vaktsineerimine ei ole kuskile peatunud. Mitmed riigid on muutnud oma Covid 19 vastase võitluse tegevuskava seoses Omikroni ilmumisega. Alasepp ütleb, et peale lisandunud testimise piiril mingeid muutusi reeglites oodata ei ole, aga lisab samas. Et arutelul on tõesti olnud ju see, et kas me peaksime pidutsemise vabaks laskma või, või üritused uuesti suure pauguga aasta lõpus käima panna, et selles suhtes meie oma ekspertidega oleme küll ääretult tagasihoidlikud.", "role": "user" }, { "content": "Eestis on küll üle 220 000 inimese saanud koroonavastase tõhustusdoosi, kuid veel 120 000 pole seda saama läinud. Kui rahul on Sotsiaalministeerium vaktsineerimise käiguga ja kas omikroni levik on toonud mingeid muutusi haiguse vastases võitluses.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänase päeva uudistemahu on suurel määral täitnud siis sõnumid, mis on seotud Malaisia reisilennuki allatulistamisega eile Ida-Ukrainas selles, et alla tulistati, et seda tegid separatistid vene spetsialistide abiga, kahtleb üha vähem inimesi. Ka endise kaitseväe juhataja Ants Laaneotsa sõnul viitavad mitmed asjaolud sellele, et Malaisia reisilennuki tulistasid alla venelased. Mis puutub õhutõrjevahendeid, siis Ukraina, Ukraina iseseisvusjõududel ida Ukrainas ei ole mingisugused pika maa ega keskmaa õhutõrjevahendeid, sest selles ei ole olnud vajadust, kuna teatavasti separatistidel ju lennukeid ei ole ja teine vene lennuvägi ei lenda veel siiani, ei lenda Ukraina õhuruumis. Selles mõttes on välistatud, et ukrainlased oleks toonud sinna oma vahendid. Neil on tõesti olemas 300 tüüpi kompleks laskekaugusega, ütleme, kuni 200 kilomeetrit neil on vana s 200 kompleks olemas laskekaugusega, kuni 240 kilomeetrit isegi ja k M tüüp keskmaa raketikompleksid, kuid see kompleks, mis tulistas konkreetselt, oli Vene oma. Laskekaugus on tal 35 kilomeetrit ja kõrgus kuni 22 kilomeetrit, nii et ta oli täiesti võimeline selle suure reisilennuki alla tooma. Selleks, et see rakett tabaks, on vaja tervet kompleksi, tal peab olema oma juhtimispunkt, tal peab oma õhuseeria radar olema, tal peab oma laskeseadetes olema ja teine ka transpordiseadete teiste rakettide veoks ja tähendab vähemalt neli masinat. Ükski separatist ei ole võimeline seda keerukat kompleksi teenindama. Sinna saadeti professionaalset vene allüksused õuderi, allüksused, kes selle lennukiga alla lasid. Ukraina julgeolekuteenistus avaldas täna uue salvestise, mille järgi said separatistid kM õhutõrjekompleksi samal päeval, kui ta Ukrainas Malaisia reisilennuk alla tulistati. Salvestises vestlevad väidetavalt kaks separatistide liidrid ja nende vestluses selgub, et raketikompleks koos meeskonnaga toodi Venemaalt Ida-Ukrainasse eile. Seni ei ole ükski sõltumatu allikas salvestise autentsust kinnitanud. Aga OSCE teatel on nende missioon 30 liikmeline, jõudnud ka juba Malaisia lennuki rusude juurde. Organisatsiooni sõnul saavutasid nad separatistidega kokkuleppe, et OCele ja professionaalsetele uurijatele tagatakse sündmuspaigale turvaline ligipääs. ÜRO reeglite kohaselt võtavad uurimisest osa ka Suurbritannia eksperdid, sest lennukil olid Rolls-Royce'i mootorid. Samuti eeldatakse, et uurimisse kaasatakse ameeriklased, sest lennuk oli Boeing ja Interfaxi teatel on Ukraina siseminister Arse Navakov Interpoli peasekretäriga saavutanud kokkuleppe, et interpol saadab hukkunute tuvastamiseks kohale eksperdimeeskonna Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, kel ütleb, et Ukraina viimased sündmused on tõestanud, et kriisile on vaja leida kiire poliitiline lahendus ja rõhutab, et suurimat vastutust omab Venemaa. Aga lahendus taandub suurel määral lennuki mustade kastide andmetele samal ajal nende endi kohta on info vastuoluline. Kord teatatakse, et kastid on leitud, siis teatab keegi separatistide juhtidest, et kastide saatus on ebaselge. Kord kinnitavad separatistid, et mustad kastid saadetakse objektiivse uurimise huvides Moskvasse. Seejärel võtab sõna Vene välisminister Sergei Lavrov ja ütleb, et Venemaa ei kavatse Ukraina idaosas alla kukkunud reisilennuk toki musti kaste enda valdusse võtta, kuna tal pole kavas rikkuda neid norme, mis eksisteerivad rahvusvahelises kogukonnas sellisteks juhtudeks. Igal juhul, kui need kastid leitud on, on nad praegu separatistide käes ja muidugi on huvitav teada, ega nendega midagi juhtuda ei saa. Mall Mälberg küsis majandusministeeriumi ohutusjuurdluse keskuse juhatajalt Jens Haugilt, kas alla kukkunud lennuki musti kaste on võimalik ka kohapeal nii rikkuda, et selles osas enam vajalikke andmeid kätte ei saa. Ja täiesti vabalt ei, üldse mitte vabalt, väga raskelt, aga, aga teoreetiliselt ja kuidas moodi ütleme nii, et, Sõltuvalt esiteks sellest musta kasti tüübist salvestusvahenditest sõltuvalt energiast, mis mõjub sellele mälu kandjale. Tänapäevasemad on vastupidavamad, aga lõppkokkuvõttes iga asja võimalik maailmas hävitada. Lihtsalt visata tulle näiteks. No tulle visata on veel vähe, natukene tulest peab teda väga ka hoidma kõrge temperatuuri juures, seal on kindlad kriteeriumid, kui kaua, mis temperatuurile peab vastu pidama, millise tugevusega löök? Idele terava tipuliste esemetega löökidele peab vastu pidama ja nii edasi see on kriteeriumide on väga selgelt kirjas. Teoreetiliselt on see võimalik, tänapäevased on reeglina siiski suhteliselt vastupidavamad kui, kui vanad lintidega tüübid. Aga noh, kui te räägite Malaisiani, siis seal oli kindlasti moodne salvestus peal. No mustad kastid ongi ju tehtud selleks, et kui juhtub katastroof, et sealt saaks andmeid kätte, mis põhjusel katastroof juhtus, nad peavad vastu pidama lennuki allakukkumise lennukiplahvatus. Ei, nad peavad reeglina vastu, aga noh, kõik võib juhtuda, et võib juhtuda, et ta satub olukorda, kus talle mõjuvad lihtsalt väga pikalt kõrged temperatuurid, aga, aga sellega on arvestatud, on suuri kindel, aga no ütleme, teie esialgne küsimus, kas on võimalik? Teoreetiliselt on küll, aga väga vähetõenäoline, et tänapäeva mustast kastist lihtsalt allakukkumise tagajärjel andmed kaovad. Praeguseks on selgunud ka inimeste kodakondsus, kes seal lennuki peal olid. 283 reisijat ja 15 meeskonnaliiget ja 189 neist olid Hollandi kodakondsusega 44 Malaisia, sealhulgas ka meeskonnaliikmed, 27 Austraalia, 12 Indoneesia, üheksa Suurbritannia veel Saksa, Belgia piinide, Kanada ja Uus-Meremaa kodanikud. Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsioon kutsus kokku kriisikohtumise seoses reisilennuki allatulistamisega. ÜRO Julgeolekunõukogu pidas samuti eriistungi. Kõik nad nõuavad kriisi lahendamist ja vaherahu kehtestamise kehtestamist niikauaks, kuni see asjaolud on selgunud lennuki allatulistamise osas. Aga riigikogu väliskomisjon oli meil ka täna koos. Plaanis oli küll arutada euroliidu välisministrite peatse kohtumisega seonduvat, aga loomulikult läks peatähelepanu Ukraina teemale ja reisilennuki alla tulistamisele. Marko Mihkelson, komisjoni esimees. Väliskomisjoni liikmed väga selgelt jagasid seisukohta, et lennuki allatulistamine ei oleks olnud võimalik ilma Venemaa Ukraina-vastase agressioonita ja kõigiti loomulikult toetasime mõtet, et võimalikult ruttu ükskõik milliste vahenditega võimalikult loomulikult objektiivset rahvusvahelist uurimist läbi viia, selgusele jõuda täpsetes asjaoludes, mis siis lennuki allatulistamist põhjustas ja kes täpsemalt selle lennuki allatulistamise taga olid. Arusaadavatel põhjustel võib eeldada, et objektiivne uurimine siis Ida-Ukrainas sellel territooriumil ja koha paigas on raskendatud seoses terroristide kontrolliga selle asukoha üle. Aga samas on, ma usun, äärmisel olulise kaaluga kindlasti ka lääne luureteenistuste signaalluure informatsioon selle kohta, et millise trajektoori ja kus kohast täpsemalt rakett lennuki allatulistamiseks välja välja lasti, et sellest kindlasti sõltub ka edasiste sanktsioonide poliitika Euroopa Liidu tasandil. Võib eeldada, et jätkuvalt on Euroopa liidus ikkagi riike, kes ei näe piisavalt vajadust täiendavate sanktsioonide tekitamiseks, aga esmaoluline on kas või juba need kokkulepitud sammud, mis ülemkogul on vastu võetud, ellu viia. Eesti kindlasti peaks toetama kõigi meetmete rakendamist, mis aitaksid agressiooni peatada ja lõpetada.", "role": "user" }, { "content": "Ukrainas tulistati alla Malaisia reisilennuk. Nagu ka selles, et seda tehti vene raketiga. Ukraina kuulutas Ida-Ukraina lennukeelutsooniks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp seletab, et kui soojade ilmadega peaksid inimesed hakkama rohkesti väljakutele kogunema, võivad need taas kujuneda murekohaks. Kui me suudame mänguväljakul ka seda kaks pluss kaks reeglit järgida, siis tegelikult see mänguväljak eraldi mingit ohtu ei kujuta. Et eelmine kevad võib-olla, mis oli ka üheks ajendiks, miks need mänguväljakud kinni pandi, oli see, et, et meil puudus selline väga selge teadmine, kuidas see viirus pindade kaudu edasi levib, et kas mänguväljaku pinnad võiksid ka kuidagi ohtu kujutada või mitte, aga täna me oleme selles osas natukene julgemad ja pigem selliseid pindu me kardame vähem ja eriti veel väliskeskkonnas. Tartu abilinnapea Mihkel Lees kinnitab, et nii politsei kui ka linnavalitsuse enda järelevalveosakond kontrollivad kaks pluss kaks reegli täitmist. Hoida tuleb ka inimeste vaimset tervist. Need välisspordiala laste mänguväljakud on on kindlasti oluline võimalus, kus inimesed saavad käia ennast veel veel praegu nii-öelda tulu saavad õue, saavad liikuda ka selles kontekstis on spordi ja mänguväljakute lahti hoidmine praegu minu hinnangul mõistlik otsus. Füsioterapeut Maive Mõttus ütleb, et vabas õhus treenimine mõjub vaimsele tervisele paremini kui jõusaali külastus. Spordiväljakut sobivad just jõutreeninguks. Kui me nende liikumissoovituste peale mõtlema, et kui, kui ongi nädalas selline 150 kuni 300 minutit sellist mõõdukat või või kõrgema intensiivsusega aeroobset tegevust, siis siis tegelikult seda jõutreeningut või suurematele lihasgruppidele jõuharjutusi soovitatakse lisaks teha veel kaks kuni kolm korda nädalas, et siis ma ütleks, et, et see sobib iseenesest kõigile. Mõttest soovitab lastevanematel näiteks jalutuskäigul laps kukile võtta või proovida trenn ära teha lapsega mänguväljakul aega veetes.", "role": "user" }, { "content": "Tänavu seda ohtu ei nähta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNord Stream varsti saab valmis ja hoolimata siin igasugustest raskustest on Venemaa Saksamaa ikkagi sellel meelel, et see tuleb. Milline see Euroopa Komisjoni poliitika selle gaasijuhtme suhtes praegu on, et kas see vastab selliste Euroopa Liidu, energiaturu ja energiaseaduse reeglitele? Möödunud aastal uuendati gaasidirektiivi, mis kehtestab sarnased reeglid kõigile gaasiühendustele, mis tulevad kolmandatest riikidest ehk et me ei räägi ainult Nord Streamist, vaid ka kõigist teistest gaasitorudest, tulgu nad mis iganes algpunktist, aga kui nad sisenevad Euroopa Liitu, peavad nad vastama kindlatele reeglitele ja nende reeglite kehtestamist kontrollime me koostöös kohaliku agentuuriga Saksamaa puhul siis Bundes Netsagentuuriga. See gaasivõrk peab olema siis avatud ka kolmandatele tarnijatele. Tal peab olema selge tariifi määramise poliitika ja ta peab olema lahutatud, siis tootjast, Pole, võimalik Nord Streami käivitada, ilma et ta vastaks meie reeglitele. Kas praegu see projekt vastab nendele reeglitele? Ta peab nendele vastama, kui ta on valmis ehitatud. Selleks, et käivitada, et kasutama hakata, selleks ta peab saama loa ja selleks ta peab siis nii-öelda selle torujuhtme omaniku ja tootja lahutama näiteks ja tegema sellised vajalikud muudatused. Absoluutselt, et iga gaasiühendus kolmandas riigis peab vastama kindlatele reeglitele ja see ei anna mingit võimalust ka Nord Streamil taotleda erandit. Nord Streami puhul on räägitud ka palju sellest, et noh, isegi kui ta nüüd suudab ennast viia nende reeglitega kuidagimoodi kooskõlla, vähemalt formaalseltki, et noh, et ta lihtsalt võimaldab kasvatada sellist Venemaa manipuleerimisjõudu Euroopa energiaturul, et milline teie seisukoht on selle projekti suhtes üldisemalt? Viimastel aastatel on Euroopa Liit väga palju investeerinud sellesse, et me ei sõltuks ühest tarnijast ja et me ei oleks sõltuvad ka ühest trassist või transiidikoridorist ja seda on eelkõige tehtud siis liikmesriikide vaheliste gaasiühenduste loomisega ja ka LNG terminalide võrgustiku investeerimisega, sest et LNG on siis selline vorm gaasist, mis, mis saab saabuda Euroopa liikmesriikides igalt poolt maailmast. Ja lisaks, ma arvan, et väga oluline on see, et aasta lõpus saime me siis vahendatud Ukraina ja Venemaa vahelise läbirääkimise ja sai sõlmitud uus viieaastane leping transiidiks läbi Ukraina. USA kehtestas ka sanktsioonid nendele ettevõtetele, kes siis seda Nord Streami toru ehitavad, et milline Euroopa komisjoni suhtumine nendesse sanktsioonidesse on, et Saksamaalt on kõlanud väga kurjad hääled, et et see on sekkumine Saksamaa Euroopa Liidu asjadesse ja, ja et tuleks võtta vastu mingeid vastumeeled. Komisjon hetkel analüüsib selle mõju Euroopa ettevõtetele, et tõsi on see, et Euroopa liidul ja USA-l on olnud sanktsioone nende tegevuste suhtes, mis ei vasta rahvusvahelisel õigusele või ei vasta Euroopa Liidu õigusele. Nüüd, kui ehitustegevus vastab Euroopa liidus kehtivatele reeglitele ja liikmesriigid on andnud selleks õiguse, siis selline sanktsioon loomulikult vajab täiendavat analüüsi.", "role": "user" }, { "content": "Venemaa-Saksamaa gaasijuhe Nord Stream 2 saab vaatamata eri takistustele varsti valmis, aga peab käivitamiseks vastama Euroopa Liiu reeglitele. Euroopa Liidu energiavolinik Kadri Simson ütles Epp Ehandile, et iga gaasiühendus kolmandast riigist peab vastama kindlatele reeglitele ja see ei anna Nord Streamile mingit võimalust erandi taotlemiseks. USA on kehtestanud Nord Streami toru ehitavatele ettevõtele sanktsioonid, Simsoni sõnul analüüsib komisjon sanktsioonide mõju Euroopa ettevõtetele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜldjuhul riik koolipidamisega ei tegele, kuid Narvas on olukord teistsugune. Haridusministeerium peab Narvas juba pikemat aega gümnaasiumiastmega keelekümbluskooli ja on valmis piirilinna ehitama kaks riigigümnaasiumi et tagada kohalikele eestlastele emakeelne õpikeskkond. Nüüd on riik valmis oma õlule võtma ka kohaliku Eesti põhikooli, mis koos uue riigigümnaasiumi ja kõrval asuva keelekümbluskooliga moodustaks ühtse hariduslinnaku, räägib haridusministeeriumi asekantsler Robert Lipin. Narva Eesti Gümnaasiumi riigile üleandmisega see samm aitab siis haridus ja teadusministeeriumi, kus riigigümnaasiumi asutamisega kujundada terviklik ja tänapäevane hariduslinna kraavi tänaval, kus siis eestikeelse hariduse omandamiseks on võimalik põhikooli astmes õppida nii keelekümblusmetoodika kui täielikult eestikeelsel õppekaval. Narva linnapea Katri Raigi sõnul on Narva Eesti Gümnaasiumi üleandmine riigile osa suuremast plaanist eestikeelse hariduse edendamisel piirilinnas, millega riik omavalitsusest paremini toime tuleb. Üldiselt on ju näidanud meie riigigümnaasiumide rajamine, et riik on hea peremees koolile me kõik saame aru, et suuremas kogumis on rohkem raha, õpetajatel põnevam, õpilastel põnevam, juhil põnevam. Samal ajal me projekteerime praegu Eesti lasteaeda, mis hakkab olema samas kompleksis. Mina usun, et see tõstab ka Narvas üldist huvi eestikeelse hariduse vastu. See on siis ka veel üks põhjus, miks tulla Narva elama või tööle. Narva linnavolinik ja Eesti Gümnaasiumi hoolekogu liige Ants Kuti loodab Eesti kooli riigistamisest suurt pööret paremuse suunas. Uus õppekeskkond, see on kindlasti üks oluline faktor ja teine on loomulikult kõik, mis puudutab seda sisu, õpetajaid, pedagoog, kuidas neid siia meelitada, kuidas palgasüsteem paika panna, et oleks võimalik lastel huviringides käia ja oma emakeeles seal suhelda, pikapäevarühma küsimused ja nii edasi, nii edasi, et usun, et kõik need momendid lähevad paremaks. Narva linnavõim soovib Eesti gümnaasiumi riigile üle anda juba alates uuest õppeaastast. Riigihooleks jääb koolihoone täielik renoveerimine eestikeelse riigigümnaasiumi ja põhikooli jaoks ning kahe aasta pärast peaks kogu kompleks koos lasteaia ja kõrval asuva keelekümbluskooliga tööle asuma. Haridusministri Liina Kersna sõnul on riik valmis Narva eestikeelse hariduskompleksi väljaehitamiseks investeerima enam kui 24 miljonit eurot. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Narva valmistub oma ainsat eestikeelset kooli riigile üle andma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegemist on Piret aksi kirjutatud ja suga ühendatud tantsijate ühendamisel kulgeva lastelavastusega vabadusest ning Eesti ajaloost. Liisa Hirschi muusikalise kujunduse saatel liigutakse 40 minuti vältel läbi vabama ruumide ja ühtlasi läbi Eesti ajaloo. Piret Jaaks ütles, et tema ja vabamu soov oli rääkida läbi selle lavastuse vabaduses sündinud lastele, sellest, mida tähendab sündida iseseisvas Eestis. Kui vabamu siia ruumidesse kutsusime, käisime siin ringi ja vaatasime siis mulle hakkas tunduma, et siin ei ole mõtet teha sellist lavastust, kus me paneme lava, lapsed istuvad kammitsetult toolide peal, käed ilusti põlvedel vaid tuleks teha selline lavastus, kus nad saavad mööda vabamaa ruume ringi liikuda ja ühtlasi kogeda seda vabadust kogu kehaga kõikide meeltega ning tajuda seda kuidagi viiside, et mis ei ole ainult sõnalised. Et temast sai ka natuke võib-olla selline mänguline pedagoogiline lavastus laste jaoks, mida nad küll ise ei taju, et neid õpetatakse, et neile antakse seda ajalooteadmist. Aga kui nad on selle kõik läbi teinud, siis nad on ikkagi läbinud 100 aastat Eesti ajaloost. Selle ühe lavastuse jooksul. Küsisin rännaku läbi teinud lastelt, mida see lavastus neile andis, millest see lavastus sinu jaoks kõneleb? Vabadusest ja nõukogude ajast. Mida sa tead nõukogude ajast. See oli raske aeg. Mis on vabadus sinu jaoks, kui sa ei pea midagi tegema, saad nagu vaba olla. See on see, milles me praegugi elame. Mis sellest lavastusest sulle meelde jäi? Vabadus on tore. Vabandus on tore, Nõukogude ajal oli päris rasked ajad. Oled sa nende asjade peale üldse mõelnud? Mitte väga. Aga nüüd sa tead, et mida tähendab vabadusest, võib-olla ilmajäämine? Ei saa midagi nagu ise väga teha, sa pead, vaatame, kuulame kõiki teisi. Et teised võivad, saavad sind kasutada, see ei ole väga tore. Mulle jääb meelde protestimine mulle väga meelde. Mis on vabadus sinu jaoks? Minu jaoks on see kõige suurim Mare laupäeval esietenduv vabakava jääb nii-öelda vabamu repertuaari, kuhu saab reserveerida pileteid. Ingrid Piirsalu. Me pakume neid etendusi kooligruppidele ja kooligrupid saavad seda tellida oma õppeprogrammi raames, oodatud on siis lapsed vanuses seitse kuni 12, lastegrupi suurus on kuni 25 last.", "role": "user" }, { "content": "Vabamus esietendub ülehomme rännaklavastus \"Vabakava\". \"Vabakava\" räägib vabadusest iseseisvas Eestis sündinud lastele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva omavalitsus ei suuda psüühikahäiretega inimestele hooldekodu rajamise seisukohta võtta alates eelmise aasta suvest. Lõpuks alustati rahvaküsitlust, kuhu hooldekodu rajada, kuid Narva elanikele esitatav avaküsimus, kas lubada hooldekoduelamute, kaupluste ja teiste avalike kohtade lähedusse kõlab aktsiaseltsi hoolekandeteenuste juhi Marju Mändmaa hinnangul diskrimineerivalt. Et küsimus, et kas lubada psüühikahäiretega inimesi, meie kogukonda, see on see, mis läheb vastuollu ilmselgelt meil kokku lepitud teatud põhimõtetega. Oleme öelnud, et mitte kedagi ei tohi diskrimineerida erivajaduse, soo, rassi, keele, kultuuri, millegi muu pärast ja nüüd selline küsimus otseselt läheb sellega vastuollu. Narva küsitluse suhtes küsib aktsiaselts hoolekandeteenused seisukohta õiguskantslerilt ja võrdõigusvolinikult. Ma loodan, et kui nüüd tuleb tagasiside Narva linnale, et nad saavad aru, et kui nad on tegelikult nii-öelda õiged rahvajuhid, siis nad seisavad ka selle osa eest, rahvas, kes ise oma eluga hästi hakkama ei saa ja ütlema, et meie erivajadustega inimestele need kodud siia linna me teeme. Ja siis me võime arutada sellel teemal, et mis üks või teine aadress täpselt sobib. Narva linnapea Aleksei Jevgrafovi sõnul püütakse rahvaküsitlusega leida erivajadustega inimeste hooldekodule sobiv asukoht olukorras, kus linna elanikud on vastu. Me räägisime palju inimestega ja kõik räägivad meile sellest, et nemad ei tahaks, et see maja ilmus nende majade kõrval lähedusel ja sellepärast minu arvates on õige otsused inimeste käes, mida teie arvate, sest nemad peavad elama ju koos nende inimestega, aga veel kord kordan, et ma ei arva, et see ja majja ilmumine Narvas on vajalik ja võime seda toidada, aga ikka peab hoolikalt valima asukoha. Võrdõigusvoliniku Liisa Pakosta hinnangul pole Narvas tehtav küsitlus kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega. Me ei saa, küsi ju seda, et kas te oleksite nõus näiteks sellega, et siin on, ma ei tea, venelaste kodu või, või kas te oleksite nõus sellega, et siin on vanemate kui 45 aastaste kodu, selliseid eristavaid küsimusi, kus ühel pool on suur enamus, kellel justkui nagu oleks õigus otsustada selle vähemuse üle, kus nende kodu tohib olla? See on selgelt võrdse kohtlemise põhimõtte ja Eesti põhiseaduse vaimu eiramine. Aktsiaselts hoolekandeteenused soovib Narva ehitada nelja korteriga hooldekodu, kus võiksid elada ja ööpäevaringselt tuge saada 24 psüühilise erivajadusega Narva elanikku. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Narvas otsitakse rahvaküsitlusega kohta erivajadustega inimeste hooldekodule. Võrdõigusvoliniku hinnangul eirab Narvas tehtav küsitlus võrdse kohtlemise põhimõtet.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVara Jansen, riba, voorsoo, väga tore, väga tore, aga kus te varem olite? Meil oli täna hommikul peaproov, noormees, see oli kirikus. Me panime igaks juhuks uksed kinni, et kui üldse midagi välja ei tule, siis keegi ei saa teada. Te ei kujuta ette, kui see lauluproov oleks nässu läinud, jääks eesti rahvas sündimata. Õudne mõelda, kogu tulevik ainult ühel kaardil. Aga meie, härra Jansen, mis meist saab teie, teie jäite hiljaks. Krimuna küla laulukoor on just Tartusse esimesele laulupeole hiljaks jäänud, nagu härra Jansen püüdis neile selgeks teha. Mart Kivastik on eesti kunstnikud rahule jätnud ja eesti rahva ärkamise näidendisse pannud. Mulle endale muusika väga meelde peab, see päris alguses tundus põnev, kuidas rahvas ärkas täna muusika. Mõnes mõttes me siiamaani siin ärkame ja seal on väga tähtis, kuidas need laulud välja tulevad, need. Aga laulud õpetas selgeks hirvo surva, kuidas tundub? Minu meelest on nad väga tublid lauljad. See on just see aeg enne esimest laulupidu, et ma ei usu ka, et sel ajal need koorid nii väga suured kõik olid, kui need külades ja vaikselt looma hakati, nii et et ma arvan, et see kõlapilt peaks olema üsna ehe just nimelt sellest ajastust. Nii et võib laulupeole lubada küll, võib küll. Missuguse Eesti asja, leidis lavastaja Ingomar Vihmar tüki seest. Tegemist on ju fantaasiaga ja noh, eks igaühe jaoks on see Eesti asi täiesti oma asi, et ma loodan ka, et publik leiab siit siit selle oma Eesti asja, mis, mis teda sellel hetkel siin Viinis tu ilusas kohas ülendab ja ja annab nagu jõudu eestlane edasi olla. Võiks olla irooniline, ühel hetkel hinge minev ja nutma ajav ja, ja siis naljakas, kas seal siis kokku ta peakski moodustama midagi sellist ilusat. Palun kuulake meie laul ära ja kui teil tekib kas või hetkekski kahtlus, et meie laul ei helise küllalt hästi selleks, et ta vääriks ettekandmist Eesti rahva sündimise peol, siis me ei vaidle vastu ja läheme tagasi kribuna. Aga kui meie laul siiski peaks selle suure peo vääriliseks osutuma, siis me palume ennast laulupeo osaliste hulka arva teha. Meie saatus on teie kätes. No hea küll, lõppude lõpuks ei saa üks laul ju mulle midagi halba teha. Hakake pihta, ma kuulan. Egon Nuter, mis maitse sellest Eesti asjast suus on? Väga muhe on, seal on eestluse sees ja kõike ilusat, eks me oleme nüüd uue ärkamise ära teinud. Oleme ringiga seal tagasi, noh, sajand on vahet, ehk.", "role": "user" }, { "content": "Viinistul esietendub Mart Kivastiku näidend \"Eesti asi\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSummad, mida taotleti reisirongiliikluse asendamiseks bussitranspordiga, jäid Tartu maakonna jaoks teede ja sideministeeriumi poolt rahuldamata. 10 kuu dotatsioon on veidi rohkem kui 1,4 miljonit krooni. Problemaatilisem ja raskem on maavanem Jaan õunapuu arvates teederemondiks küsitud rahadega. Taotlus esitati üheksa koma neljale miljonile. Saadi kõigest 600000. Valitsuse tahe oli toetada kolme Kagu-Eesti maakonda ning ülejäänuid piskuga või üldsegi mitte. Aktsiaselts arbus lisab neljandast märtsist 21 täiendavat reisi olemasolevatele ning avab veel kaks uut liini. See puudutab põhiliselt Valga suunda, kuhu jäävad Elva linn ning nõo ja Puka alev. Küsisin täna maavanem Jaan Õunapuul, kui valutult toimub maakonnas neljandast märtsist üleminek rongidelt bussidele. Väga südamest sooviksin, et see läheb maakonnainimeste jaoks rahulikult ja suuremate pingeteta. Me oleme püüdnud oma poolt läbi mõelda ja logistiliselt paika panna need uued bussiliinid, need kellaajad, millal buss hakkaks liikuma. Hea meel on selle üle, et omavalitsused on teinud ära suure töö. Darbus on oma kalkulatsioonid ära teinud. Ta on leppinud kokku naabermaakondade vedajatega selles, et inimesed ei jääks maakonna piiri peale külmetama vihma, mitte lumekätte, vaid nad saaksid normaalselt liigelda ühest punktist teise. Neljas märts on pühapäeva hommik, võib-olla siis kohe nii kontrastselt. Kas neid head või vead välja ei tule, me oleme valmis esmaspäeva hommikul võtma vastu inimeste ettepanekuid, inimeste soove. Inimesele lähevad sõidud kallimaks, üles kerkis küsimus soodustustest vedaja, see on aktsiaselts Tarbus, pole seda nõus tegema, jääb üle maavalitsus, kes seda ahta rahakoti juures lubada ei saa. Teadaolevalt tõepoolest on rongipileti liini hind 38 ja pool senti kilomeetri. Tarbus sõidab praegu maakonnal 55 sendiga läbi ajakirjanduse. Paneksin teile kõigile südamele selle võimaluse, et osta kuupilet. Kuupileti maksumus tuleb arvestuse järgi, et inimene ei pea rohkem maksma, kui maksab praegu raudteepilet sedasama 38 ja pool senti kilomeeter. Sellest võiks inimesed kinni võtta, see tuleks inimesele, see kuupileti ostmine odavam. Teede ja sideministeerium tuli välja mõttega asendada rongid bussidega. Poliitiline otsus on langetatud, aga vastutust ministeerium endale ei võta, vaid veeretab selle kohalike maavalitsuste kanda. Kui me selle eelneva tööga oleme siin hakkama saanud ja, ja need kitsaskohad ja probleemid, mis veel inimeste poolt meil järgmiste nädalate jooksul siia tulevad ja suudame need ka ära lahendada, siis võibolla me tuleme kilbiga sellest asjast välja, mitte kilbi peal. Tartu maavanem kinnitas täna usutluses Eesti raadiole, et otsus rongide asendamiseks bussitranspordiga on lõplik ning pole lootust, et vähemalt selle aasta lõpuni võiksid rongid hakata Tartust sõitma Oravale Jõgevale ja Valka. Vambola Paavo, Eesti raadio Tartu stuudio.", "role": "user" }, { "content": "CDR teostus: Peeter Konks Eesti Raadio Tartu Stuudios 17. oktoobril 2001.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKäes on kesköö ja neljas sadamas on ametis kokku umbes 100 ees laeva töötajat ja tööd jätkub, sest paika tuleb tõsta soojakud, milles peaks juba varahommikul algama klienditeenindus. Lisaks sellele tuleb ühendada nendes olevad piletimüügisüsteemid. Sellest piisab, et inimesed praamile saaksid, kuid erinevate lisamugavuste sisseseadmine võtab siiski veidi kauem, jätkab TS laevad. Juhatuse esimees Kaido Padar. Et ühel hetkel oleks kogu süsteem olemas, noh kuni selleni siis, et auto registreerimisnumbri märgi tuvastus või uuetab lood ja, ja kõik sinna juurde, et selleks ma olen planeerinud circa kaks nädalat, siis kokku kõigi kõigi nelja sadama peale. Kui eelmise praamioperaatori viimasel tegevuspäeval tõi tormi tõttu ajutiselt katkenud laevaliiklus Virtsu sadamasse pikad järjekorrad, siis kella kuueks hommikul, mil esimene klient siin omale soojakust pileti ostab, on olukord rahulikum. Kolmveerand seitse väljuvale praamile suundunud Tanel ütles, et oli üsna kindel, et saab laevale probleemideta. Ma jälgisin neid jooksvalt uudiseid ja eeldasin, et hommikul on nagu see saba on nagu vaibunud. Et on rahulikum, tulin otse Tallinnast ja kohe sain nagu siia järjekorda. Teiste reisijate seas olnud Renee leidis, et reisile minek tundub olevat seni läinud üsna mugavalt kuid siiski tasuks sadamates arvestada võimalike viivitustega ja planeerida oma teekond ka vastavalt. Ilmselt läheb siin algus kindlasti keeruliselt, ega see iga startimine on vist keeruline, ma arvan nii, et peab aruma aega. Esimene virtsust väljunud praam asus siiski pikema viivituseta teele ja sadamas toimetanud töötajad võisid lubada endale kergendusohke, sest erilisi probleeme esile ei kerkinud, jätkab TS laevad. Projektijuht Airi Raamat. Me mõtlesime, et äkki läheb veidikese halvemini, aga tegelikult läks kõik suurepäraselt, et inimesed olid mõistlikud. Hommikul olid kõik rõõmsad. Esimesed katsumused on uuel operaatoril nüüd selja taga, kuid tõeline töö seisab alles ees. Lähikuudel peaksid liinile jõudma juba uued Türgis ja Poolas ehitatud parvlaevad. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.", "role": "user" }, { "content": "TS Laevad võttis üle parvlaevaliikluse suursaarte ja mandri vahel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSaksamaa ja Prantsusmaa liidrite eilse ettepaneku kohaselt laenaks Euroopa komisjon 500 miljardit eurot, mis läheks toetuste na raskeimas majanduslikus seisus piirkondade ja sektorite turgutamiseks tagasi makstakse laen tulevastest Euroopa Liidu eelarvetest. Ettepanekut tutvustati juba tänasel rahandusministrite arutelul. Saksamaa rahandusminister Olaf Solts. Endi ettepanekut, mis on 500 miljardit eurot, kõik kokku koos varasemate toetusmeetmetega, on suur hulk raha, mida me kulutame. Prantsusmaa rahandusminister Brünole, mer. See on ajalooline samm Prantsusmaa ja Saksamaa jaoks ja see on ajalooline samm kogu Euroopa liidu jaoks. Esimest korda seisavad Prantsusmaa ja Saksamaa ühiselt laenamise taga uuteks investeeringuteks Euroopa liidus. Euroopa Liidu ühisvõlga on tervitatud, samas on niinimetatud kitsimatelt riikidelt kõlanud juba ka skeptilisemaid sõnumeid. Lõpuks peab konkreetse uue eelarve ja majanduse taaskäivitamise fondi plaaniga välja tulema Euroopa komisjon. Komisjon ütles, et eilne ettepanek liigub samas suunas nende plaaniga. Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis. Me tuleme peagi välja majanduse taaskäivitamise fondi ettepanekuga, mis ulatub üle triljoni euro ja see hõlmab nii toetusi kui ka laene, nagu sageli on lõpuks olulised detailid ehk kellele ikkagi mille alusel, millistel tingimustel ja mille jaoks täpselt see raha läheb kuivõrd tuleviku ja reformide le suunatud need investeeringud näiteks peavad olema. Euroopa Parlamendi liige Andrus Ansip ütleb, et raha jagamisel peavad kriteeriumid kõikide riikide probleeme võrdselt arvestama. Kui palju on pihta saanud majandused ka nendes riikides, kus viirus väga palju kahju teha ei suutnud, seda me praegu ei tea. Ja ma arvan, et, et need mõõdukad peaksid olema kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele samad ehk siis meie majandusele tekitatud viiruse poolt tekitatud kahju tuleb mõõta samade mõõdupuudega, nagu mõõdetakse Itaalias või Hispaanias. Euroopa Parlamendi liige Keskerakonnast Yana Toom ja see on mõeldud selleks, et taastada majandust ja majanduse taastamine igal juhul puudutab kõiki liikmesriike ja praegu on jutt sellest, et aitada just need ettevõtted, kes on konkurentsivõimelised võrreldes näiteks Hiina ja Ameerikaga ehk Eestis ka mõni selline, leidub Euroopa Parlamendi liige isamaast Riho Terras. Meie majandus on, on igal juhul kannatanud, meie põllumajandus on kannatanud, ma arvan, et toetused peaksid minema igal juhul põllumajandusse. Et Eesti siiski oma sektorid kindlasti näeb. Loomulikult nii suur turismiosakaal Eestis ei ole, kui see on Kreekas, Itaalias või, või Hispaanias, aga aga ma usun ka turismisektoril on kindlasti õigus ja kohustus taotleda sealt toetust sellest rahast. Euroopa komisjon tuleb uue eelarve ja taaskäivitusfondi ettepanekuga välja järgmisel kolmapäeval, see peab saama kõigi riikide ja Euroopa Parlamendi heakskiidu. Rahvusringhäälingu raadiouudistele pehand Brüssel, Belgia.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjon teeb ettepaneku elavdada majandust üle triljoni euro suuruse fondiga. Majanduse taaskäivitamise fondi ettepanek sisaldab nii laene kui ka toetusi. Komisjon tervitas ühtlasi Saksamaa ja Prantsusmaa eilset ettepanekut, mis näeb ette poole triljoni euro ulatuses toetusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui rahvas valib riigikogu neljaks aastaks, siis riigikogu valib endale esimehe ja kaks aseesimeest kord aastas. Need kolm inimest moodustavad riigikogu juhatuse Kuu aja pärast, neljandal aprillil lõpevad praeguse juhatuse volitused ja selle ajal toimuvad ka uued valimised. Just sellepärast ongi Petseri ja Ingerimaa tagasinõudmisega rahvusvahelist tuntust kogunud EKRE poliitik Enn Põlluaas viimasel ajal sisemaiselt nii sõbralik ja heatahtlik, osundavad mitmed poliitikud. Aasta tagasi sai Põlluaas riigikogu esimeheks, mis tõstis ta tähtsuselt presidendi ja peaministri vahele riigi teiseks persooniks, kes võib vajadusel ajutiselt täita ka presidendi ülesandeid. Põlluaasa valimine teda toetas 55 parlamendiliiget. Oli osa koalitsiooni teinud Keskerakonna, EKRE ja Isamaa kokkulepe. EKRE on valmis põlluaasa esitama uuesti riigikogu esimehe kohale. Ent mitmed Keskerakonna ja Isamaa poliitikud on nüüd tema suhtes oluliselt kriitilisemad kui aasta varem. Põhjuseks kohati nähtaval erakondlik juhtimisstiil, millega ta riigikogu istungeid juhatab ja välispoliitilise käremeelsus Eesti olematute territoriaalsete nõudmiste esi misel. Kuid meenutagem koalitsioonil on riigikogus 56 ning opositsioonil reformierakonnal, sotsiaaldemokraatidel ja nendega liitunud Raimond Kaljulaidil vaid 45 häält. Raske uskuda, et kuus või rohkem Keskerakonna ja Isamaa parlamendiliiget hääletaks opositsioonikandidaadi poolt. Kuigi riigikogu juhatuse valimised on salajased, oskavad Toompeal kõik 101 piires arvutada ja koalitsioonikandidaadi põrumine võib suure tõenäosusega tähendada ka valitsuse kukkumist. Praegu ei taha seda Keskerakond, kes hoiab peaministripartei staatust, ega isamaa, kes loodab ikka veel oma teise pensionisamba vabatahtlikuks pööramisega edasi liikuda. Ometi ei taha põlluaas koalitsiooni hääli kaotada ja üritab enda kuvandit mahendada. Viimasel iseseisvuspäeval pidaski ta malbe ja ühendava kõne, milles ütles, et. Me vajame üksmeelset ja tugevat Eestit, kus väärtustatakse igat meie inimest igat meie inimest. See tähendab, et väärtustatakse sots ja rahvuskonservatiivi, reformierakondlast ja isamaalast. Heterot ja homo, liberaali ja konservatiivi, ajakirjanikku ja põllumeest. Henn Põlluaas oskab sõnadega üllatada. Kui ta tõesti niimoodi mõtleb.", "role": "user" }, { "content": "Ajakirjanik Toomas Sildam ütleb oma nädalakommentaaris, et kuu aega enne riigikogu juhatuse valimisi oskab parlamendi spiiker Henn Põlluaas üllatada malbe ja sõbraliku jutuga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõhimõtteliselt seal kai ääres saab siis olema kaks laeva, üks laev on see, mis toob Elengi gaasi ja teine laev, mis on seal siis püsivalt, on see, mis sellest LNG-st teeb tavalise gaasi, mis siis suunatakse tava gaasivõrku ehk et see ühenduse võimalus on Paldiski lähedale loodud, ehk siis on siis selles kohas, kus tuleb Soomet ja Eestit ühendav Balti konlektor maa peale. Selles kohas oleks siis ühendus tavavõrguga ja siis see gaas sealt liigub edasi kas siis kellegi tarbija juurde hoidlasse või siis Lätis asuvasse maa-alusesse gaasihoidlasse. Kui see gaas näiteks tuleb sellisel ajal, kui tarbimine on väiksem ja, ja teda lihtsalt tahetakse hoiustada. Kas meil on olemas ka tegelikult oht, et me võime küll saada selle rendilaeva sinna me saame ehitatud, Kai valmis, Elering teeb sinna korraliku ühenduse, kõik on valmis, aga mida ei ole, on tankerid, mis tooksid meile gaasi, sest et neid lihtsalt maailma meredele ei jagu, sest kõik tahavad LNG-d. Ja kindlasti ükski nendest komponentidest ei ole lihtne, ehk et kindlasti ei ole lihtne selleks sügiseks valmis ehitada seda infrastruktuuri. Kindlasti ei ole täna lihtne saada seda tankerit, mis LNG S teeks gaasi. Täpselt sama keeruline on täna ka hankida nii tankireid kui gaasi maailmaturul, aga riigid on lubanud oma tootmist suurendada. Täna ikkagi. Ma arvan, et seda ohtu, et päris ilma gaasita jääks, et seda ei ole ka Euroopa Liit on siin korraldamas ühishankeprotsesse ja miks see Euroopa liit Euroopa komisjon tahab seda protsessi koordineerida, ongi see, et ei tekiks Euroopas olukorda, kus üks riik lihtsalt võtab kätte, maksab kõik teised üle ja saab gaasi omale, vaid et seda gaasi, mis siis ühiselt hangitakse, jagatakse proportsionaalselt, et jaguks kõigile ja mis on Eesti eelis on see, et me oleme oma gaasisõltuvus siin aastate jooksul oluliselt vähendanud. Ehk et tõesti meie vajadus gaasi järgi on võrreldes teiste riikidega märgatavalt väiksem.", "role": "user" }, { "content": "Majandusminister Taavi Aas pidas täna pärastlõunal kõnelusi oma Soome kolleegiga, et leppida kokku LNG ujuvtankeri rendis, mis hakkaks varustama Paldiskist nii Eestit, Soomet kui ka Lätit. Aasa sõnul on aga vaja ehitada esmalt kai ja infrastruktuur ning sügiseks ka rentida ujuvtanker, kuid sellega veel mured ei lõpe.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAustatud riigikogu, asudes täitma oma kohustusi riigikogu liikmena riigikogu üheteistkümnendas koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Nii algas tänase riigikogu istungi piduliku osa, kui kaheksa uut liiget andsid ametivande, et asuda täitma nende kohti, kes uude valitsusse suunduvad. Esimene neist Elmer jõgi, aga üsna pea oli ka valitsuse ja peaministri kord Vannet anda. Asudes täitma vabariigi valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. Pidulikust jäid sõnu muidugi täna jätkus ja endine peaminister Andrus Ansip kiitis eelmist valitsust. See valitsus on andnud väga laia kandepinnaga ja seetõttu ka kõige suurema usaldusreitinguga valitsus läbi aegade Eestis. Ja ühtlasi on see valitsus olnud ka läbi aegade kõige konservatiivsema eelarvepoliitikaga valitsus. Eeldatavasti me kuuleme järgmisel nädalal seda, et Eesti eelarve ülejääk on Euroopa Liidu riikide hulgas kõige suurem olnud. Ma tänan kõiki ministreid väga hea töö eest. Ja minu eriline tänu kuulub naisministritele. Endised naisministrid said lillekimbud ja uus peaminister Andrus Ansip pöördus järgmise valitsuse poole. Meie eesmärk on Euroopa jõukaimate riikide hulka kuuluv Eesti, kus inimesed hoiavad 11 ja hoiavad ühte ja on õnnelikud. Meil on väga hea valitsemisliidu programm, kuid selle programmi eesmärkide elluviimine ei ole kerge. Ma olen päris veendunud selles, et me saame püstitatud ülesannetega hakkama. Meie meeskond on väga hea ja eriti heaks teeb meie valitsuse naisministrite kuulumine sellesse valitsusse. Taas lilled ja pidulik šampuseklaaside kokkulöömine ja tunni aja pärast on uus valitsus Kadriorus presidendi juures.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus andis ametivande. Peaminister Andrus Ansip (vanne ja valitsuse kiitmine).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsusparteid leppisid omavahel kokku, et möödunud öisest koosolekust avalikkusele rohkem ei räägita, kui valitsuse napis teadaandes öeldud on. Et valitsuse umbusaldamine ei õnnestuks, peavad valitsusparteid isekeskis kindlale üksmeelele jõudma. Pole teada, kas see õnnestub, Keskerakonna parlamendifraktsioon igatahes koguneb veel täna olukorda arutama. Arupärimise, millele valitsus homme vastab, esitasid Koonderakond, kristlikud demokraadid ja nüüd liikumine ning kõige tõenäolisemalt järgneb arupärimisele päev hiljem ka usaldushääletus. Öisele kriisiistungile eelnes mitu dramaatilist pööret. Erakordseks teeb selle kriisijaga asjaolu, et umbusaldusise korral jääb peaminister Rinne süüdi ei rohkemas ega vähemas kui otseses valetamises. Soome poliitilises kultuuris on tegu äärmiselt ränga süüdistusega nii rängaga, et tavapäraselt peetakse isegi sellele vihjamist ebaviisakaks. Tavaliselt kutsub eduskunna esimees korrale iga saadiku, kes mõnda kaaspoliitikut otsesõnu valetamises süüdistada julgeb. Kui 2003. aastal umbusaldati Anneli Jäätenmäe valitsust, ei süüdistatud peaministrit mitte valetamises, vaid tõe moonutamises. Kriisi duumast aru saamiseks tuleb meenutada hiljuti lõppenud postitöötajate streiki. Nädalaid kestnud streigi üks põhjusi oli, et riigiettevõte Soome post viis postipaki sorteerijad oma alluvuses ära teise tööandja alluvusse, mille tõttu halvenesid nende töötingimused. Streigi lõpetamiseks lepiti kokku, et postipaki sorteerijad jäävad küll teise firma töötajaiks edasi kuid neile laieneb postitöötajate, ametiühingu ja Soome posti vahel sõlmitud kollektiivleping. Peaminister Anti Rinne aga väitis eduskunnas, et tema parteikaaslasest ehk siis sotsiaaldemokraadist omavalitsus ja ettevõtlusminister Sirba Padero keelas Soome postil postipaki töötajate viimise teise firma alluvusse ning riigiettevõte käitus nii, tehes ministri tahte vastaselt. Õige pea selgus aga, et minister Soome postile mingit sellist keeldu siiski peale ei pannud. Paader on praeguseks juba tagasi astunud. Nüüd on küsimus selles, kas rinne teadis tõde või tegutses parlamendis vastust andes heas usus oma ministrit usaldades. Opositsioon on veendunud, et Riine teadis tegelikku olukorda ja lihtsalt valetas Rinne. Kahjuks kalduvad nii arvama ka paljud valitsusparteide rahvaesindajad. Kõige umbusklikumad on Keskerakonna poliitikud, sest arvamusküsitluste kohaselt on praegune valitsus Keskerakonna pooldajate hulgas erakordselt ebapopulaarne ning kui Keskerakond valitsuses jätkab, võib see nende praegusi valijaid järgmistel valimistel teiste parteide poolt hääletama ajada. Et uute korraliste valimisteni on aega, usuvad Soome poliitikavaatlejad, et Keskerakond siiski oma valitsuskabinetiastu ei pöördu.", "role": "user" }, { "content": "Soome valitsusliidu eisndajad pidasid keskööni kriisikohtumist. Umbusaldushääletuseks ollakse valmis ülehomme.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEhitusfirma Haart ehituse töömeestel on senine tööaeg kulunud lammutamisele ja seda jätkub veel mõnda aega. Akadeemia kaks riigimajja on kavandatud 85 töökohta ja kolm kaugtöökohta. Suur saal, mida seni on kasutatud suuremate konverentside pidamiseks saab multifunktsionaalse olemuse, kus konverentside pidamise kõrval on võimalik ka puhata ja vaba aega veeta. Esimesele korrusele tuleb asutusteülene klienditeenindusala. Kokku on akadeemia kaks riigimajja kavandatud kaheksa riigiasutust. Riigi kinnisvara projektidirektor Kärt Vabrit. Toimub siis kogu maja täisrekonstrueerimine, kus luuakse kvaliteetsed, siis büroopinnad, mis vastavad kõikidele tänapäeva nõuetele pluss juurde siis ühiskasutatavad koosolekuruumid, oli seal varasemalt regionaalhaldustalitus, siis muinsuskaitseamet, riigi tugiteenuste keskus ja keskkonnainvesteeringute keskus, et need asutused jäävad sinna ja lisandub sotsiaalkindlustusamet, terviseamet ja tööinspektsioon ja rahandusministeeriumi infotehnoloogia. Et soovime, et kui nüüd midagi üllatust välja ei tule, et siis jah, novembris valmis ja detsembris me sooviksime selle maja avada ka juba kodanikele kokku kavatseme tegelikult kuni 19 riigimaja terve Eesti peale ära ära ehitada, igasse maakonda tuleb siis kas üks või kaks riigimaja ja nad saavadki nimetuse riigimaja, et me ei hakka neid eraldi kuidagi nimetama selle eristav teisest riigimajast ongi see asukoha aadress. Et nüüd akadeemia, kas on põhiliselt sotsiaalvaldkonna asutused ja seal roheline 64, kus samuti käivad hetkel projekteerimistööd, sinna lähevad põhiliselt siis maaelu ja keskkonnaministeeriumi allasutused, et tuleb kaks riigimaja.", "role": "user" }, { "content": "Kunagisest Pärnu maavalitsuse hoonest saab tänapäevane riigimaja. Viiekorruselise hoone ümberehitustööd algasid veebruaris pärast vabariigi aastapäeva, novembriks peavad tööd tehtud olema.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäti valitsus jätkab niisugust ettevaatlikku joont, nagu on olnud siiani, Lätis lõpeb eriolukord üheksandal juunil ja peaminister Krisini Karins on teatanud, et lätlased teevad kõik selleks, et seda erakorralist olukorda mitte enam pikendada, aga tõenäoliselt tuleb pärast seda siis mingisugune seadus vastu võtta, mis reguleerib siis tegevust erakorralise olukorra järgsel perioodil. Milline see täpselt olema saab, seda praegu veel ei ole otsustatud. Aga esimesest juunist osa piiranguid tõepoolest kaob või öelda leeveneb, on vist õigem. Näiteks taastub paljuski riigiasutuste töö, on võimalik minna riigiasutuste esindustesse büroodesse, samamoodi taastub lastehoiutegevus, haridusasutused hakkavad jälle tööle, noored saavad minna eksameid tegema. Professionaalsete sportlaste treeningutel ei nõuta siis enam kahemeetrist vahet ja teistel see nõue, tõsi veel küll, säilib, aga esimesest juunist on siis võimalik ka amatöörkollektiividel ehk siis laulukooridel, tantsurühmadel, kellel iganes jälle teha proove, aga noh, samas nad peavad järgima ka piirangut. Et 25 inimest on maksimum, mis siis Lätis tohib korraga koguneda ja kahemeetrist distantsi tuleb samamoodi järgida. Üldse. Läti käitub Eestiga võrreldes oluliselt erinevalt just nende inimeste arvu piiramise suhtes. Läti tervishoiuminister Ilse Vintele ütles täna, et kui läheb hästi, siis pärast üheksandat juunist on Läti valmis lubama siis siseruumidesse korraga 50 inimest ja välja 200. Paljud siin Lätis ka küsivad, et mis siis saab, suurüritustest sellele veel vastust ei ole, pigem on tervishoiuminister aga seda meelt, et niisuguseid tuhandete või 1000 inimesega üritusi lätlased sel suvel korraldada ei luba. Aga eks see täpsemalt sõltub ikkagi epidemioloogilisest olukorrast ja see otsus langetatakse siis hiljem. Ja üks oluline muudatus veel, mis täna valitsuse heakskiidu sai, on see, et viiakse sisse muudatused elektroonilise side seaduses, mis tähendab siis seda, et hädaolukorras on siis mobiilioperaatoreid kohustatud edastama päästeameti ja teiste ametkondade hädaolukorra infot, aga ühistranspordis maskide kandmise nõue jääb jätkuvalt kehtima ja tõenäoliselt on see nii ka pärast üheksandat juunit.", "role": "user" }, { "content": "Läti valitsus arutas täna koroonaviiruse leviku tõttu kehtestatud piirangute leevendamist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPealtnägijate kinnitusel kõlas valikärgatus kontserdisaalist väljas piletikassa juures, mille lähedal on ka rongijaam. Paljud kontserdikülastajad olid lahkunud juba enne viimast laulu, et kiiremini koju jõuda, kuid see võiski neile saatuslikuks saada. See oli väga kõva kärgatus, mul ei olnud aimugi, kust see tuli, kõik jooksid, me ei mõelnud midagi, aga kõik karjusid ja ainult jooksid, rääkis üks kontserdil viibinu. Kõik püüdsid lahkuda, see oli väga kõva pauk. Ma veel vaatasin ringi, et kust see tuli, kui inimesed juba karjusid, hüppasid oma kohtadel üles, jooksid üksteisest üle, kõneles teine. Mõned pealtnägijad on öelnud, et nägid välja liikudes maas lebamas kahtekümmet, kolmekümmet, verist inimest. Praeguste andmetel põhjustas plahvatuse enesetapuründaja ning vigastuste suurendamiseks kasutati naelu. USA luureallikate väitel on meessoost ründaja tuvastatud. Manchester Arenale mahub umbes 20000 inimest ning enamik kontserdikülastajatest olid teismelised tüdrukud. Areena lähedal asuv rongijaam on suletud ja kõik rongid tühistatud. Suurbritannia siseminister Amber Rut mõistis terrorirünnaku hukka. Ma tean, et mõned inimesed saavad alles hommikul ärgates teada uudise jubeda terrorirünnaku kohta Manchesteris eile õhtul. See oli barbaarne rünnak tahtlikult suunatud kõige haavatavamate vastu noorte inimeste laste vastu, kes olid kontserdil viis tundi pärast terrorirünnakut kontserdipaigas, postitas seal esinenud lauljatar Jana Grande Twitterisse kaastundeavalduse murtud kogu südamest. Mul ei ole sõnu, kirjutas lauljatar Suurbritannia. Politsei kinnitusel tehakse tihedat koostööd kõigi politsei ja luureallikatega. Inimestel on palutud rünnaku piirkonnast eemale hoida, seal teeb tööd pommirühm. Me käsitleme seda praegu kui terroriakti, kuni meil on rohkem infot, teeme tihedat koostööd meie terroritõrjerühmade ja riigi luurepartneritega, see on väga pingeline aeg meile kõigile, rääkis Manchesteri politseijuht Jan Hopkins hommikusel pressikonverentsil. Manchester Arena ümbruses on veel praegugi politseinikud, kiirabi annab abi veel viimastele rünnakus viga saanud ja šokis inimestele. Nüüd hommikul on katastroofipaiga lähedale tulnud ka hukkunute ja kannatanute sõbrad, lähedased pereliikmed ja linnarahvas. Peaminister Theresa May mõistis varahommikul kohutava terrorirünnaku hukka. May kutsus tänaseks kokku ka valitsuse erakorralise istungi. Nii mai kui ka opositsiooniliider Jeremy Corbyn peatasid kuuenda juuni erakorraliste valimiste kampaania. Ka Šotimaa esimene minister Nicolas Dejen nimetas Manchesteri sündmusi südantlõhestavaks ja barbaarseks. New York tugevdas Manchesteri rünnaku järeletundlike objektide turvameetmeid. Võimude sõnul ei viita aga siiski miski, et USAd ähvardas rünnaku oht. Terroriakt kontserdi vastu, kuhu oli kogunenud tuhandeid teismelisi ja noori, on seletamatu, ütles New Yorgi kuberner.", "role": "user" }, { "content": "Suubritannia ühe suurima kontserdi- ja spordihalli ehk Manchester Arena juures sai eile õhtul plahvatuses surma vähemalt 22 ja vigastada 59 inimest, teatas briti politsei.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlles hiljaaegu Meremäel toimunud vallavanema umbusaldamine ja siis uuesti vallavanemaks valimine andis käesoleva aasta algul tegutsema hakanud noortevolikogule julgust võtta ette järgmine suur samm, jätkab Meremäe noortevolikogu esimees Merli Urbanikiimasel. Kui istungil selgus, et märemäe rahva hääl nii mõjuv ja tänu sellele ju tegelikult otsustati ka Rein tagasi valida, sest keegi otsustas ümber näha seda rahvamassi, mis kõik selle vastu oli siis me mõtlesime, et ka nüüd võiks midagi sellist korraldada ja allkirju koguda. Et volikogu enamus hääletaks siiski seto valdade ühinemise poolt, mitte ei ühinetaks suure Võrumaa vallaga. Urbanik rõhutab, et seto noortel on omavahel hea klapp ning nende jaoks on oluline, et ka edaspidi saaks rääkida ühtsest seto kultuuriruumist. Veel kord Urbanik. Tahame hoida setokultuuri ja seto noored saavad omavahel hästi läbi. Kõik need seto noorte üritused, mis on toimunud, on väga hästi läinud ja ei ole nagu mitte mingisugust probleeme tekkinud. Kagu valla nime kandvasse omavalitsusse kuuluksid lisaks Meremäele Värska Minkitamäe ja Orava vald Põlva maakonnast. Tänavu esimese jaanuari seisuga elas neljas vallas kokku 4200 inimest. Kui inimeste arvu osas on riik andnud märku, et teatud piirkondadele võidaksegi teha erisusi, siis suurem probleem on siin Orava vald, kes on senini kõik setomaa suunalt tulnud ettepanekud tagasi lükanud. Orava vallavolikogu esimehe Ilmar Ploomi sõnul vaadatakse nende vallas pigem Võrumaa suunal, jätkab loom. Orava vaataks rohkem ikka tõenäoliselt siia Lasva ja Vastseliina suunda. Enamus rahvast tahab ikka saada siiapoole, ei tahetud sinna Räpina poole minna, osad volikogu liikmed on ka seda meelt. Petitsioon.ee keskkonnas on Kagu valla ideele kogutud juba ligemale 100 häält. Aega oma hääl anda on 89 päeva. Raadiouudistele Meremäelt Mirjam Nutov.", "role": "user" }, { "content": "Võrumaal asuva Meremäe valla noortevolikogu on algatanud allkirjade kogumise piiriäärse Kaguvalla toetuseks. Eesmärk on näidata vallavolikogule, et Võruga ühinemine pole rahva seas soositud suund.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEnam kui kaks aastat kestva rekonstrueerimise tulemusena peaks jaanilinna piiripunkti läbilaskevõime suurenema veerandi võrra. Piiripunkt oleks võimeline teenindama ööpäevas ligi 1900 sõidukit ja 12000 jalakäijat. Eesti poolele on naabrite piiripunkti uuendamine ja läbilaskevõime suurendamine hea, kuid vana uudis, räägib Narva piiripunkti juht Üllar Kustala. Renoveerimine oleks pidanud toimuma samaaegselt, kui renoveeriti 2015, siis Narvas piiripunkti. Nende see asjaajamine on, nagu ta on, aga hea on kuulda seda, et nad on lõpuks selleni jõudnud. Üllar Kustala hinnangul püütakse Jaanilinna piiripunkti ümber ehitades Eesti poole läbilaskevõimele järele jõuda. Need arvud, mida nad mainivad, on seesama suurusjärk, mida me vormistasime vahetult enne kriisi algust ehk 12000 inimest päevas. See oli selline igapäevane nädalavahetuse piiriületajate arv. See sõidukit ja veoautode ja busside arvukus oli selline praktiliselt igapäevane vormistuskoormus. Üllar Kustala arvates muutub piiriületus peale jaanilinna piiripunkti uuendamist kiiremaks ja sujuvamaks. Sama kinnitab ka piirijärjekorda haldava ettevõtte Transi tegevjuht Andrus Tamm. Kui nüüd see vastuvõetav kogus suureneb, siis see kindlasti kiirendab piiriületust, sest seni võis piiriületus kesta isegi mitu tundi. Eesti pool lasi suhteliselt kiiresti autod läbi, aga autod jäid silla peale seisma sellepärast et Vene pool ei suutnud nii kiiresti neid autosid vastu võtta. Samas nagu märgib Andrus Tamm, on piiriületuse puhul lisaks taristule väga oluline ka teenindus. Venemaa poole pealt protsess toimib üsnagi aeglaselt, et lihtsalt nüüd laiendada piiripunkti ja eeldada, et nüüd selle tõttu kiiremaks kõik läheb, ei ole päris õige, sõltub ka töötajate arvust ja nende töö kvaliteedi, st nii, et ainult piiripunkti suurendamisest kindlasti ei piisa. Venemaa renoveerib oma piiripunkte rahvusprojekti rahvusvaheline koostöö ja eksport raames Jaanilinna piiripunkti uuendamise le on esialgu kavandatud ligi 12 miljonit eurot. Täpsem summa selgub projekteerimistööde käigus. Piiripunkti ümberehitus peaks lõppema 24. aasta alguseks. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Venemaa Transpordiministeeriumi teatel algab Jaanilinna piiripunkti ümberehitus käeoleva aasta augustis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelleks, et Eesti saaks ka edaspidi digiinnovaatorina rahvusvaheliselt silma paista, on teadlaste sõnul oluline liikuda tehisintellekti puudutava seadusloomega edasi mõtestada. Tallinna tehnikaülikooli tehnoloogiaõiguse professor Tanel Kerikmäe. Lühidalt öeldes tehisintellekt on ju selline tehnoloogia, mis kasutab andmeid ja modelleerib neid, et saada kiireid ja täpseid otsuseid tänapäeval ka avalikus sektoris ja ütleme e-riigis tegelikult ilma tehisintellektita kuidagi läbi ei saa. Lahendused, mis on Eestis juba käigus, need need toimivad ja nendega ei ole olnud mingisuguseid suuri pahandusi või, või erilist poleemikat. Juba aastaid on mitmed riigiasutused toetunud tehisintellektipõhistele krattidele. Just kratid aitavad näiteks maanteeametit teetööde planeerimisel politsei ja piirivalveametit kliendisuhete analüüsimisel ja keskkonnaametit lageraiete tuvastamisel. Tehisintellekti tõhusus sõltub tegelikult andmete hulgast, noh, mida rohkem meil andmeid on, seda täpsemad ja ja paremat prognoosi me saame teha või otsuseid. Kuna Eesti on väike, on ka meie andmehulgad väikesed. Meil on olemas nüüd üks eksperiment, me oleme ühendanud teatud andmebaasid Soomega, see võiks olla selline uus trend, mis annab võimaluse kasutada rohkem andmeid, noh, aidata siis majandust ja inimeste heaolu. Kogu maailmas on tehisintellektipõhiste lahenduste puhul vastuseta suured küsimused. Kas ja kui palju tuleks valdkonda reguleerida? Tootja vastutusega on tehisintellekti puhul noh, keeruline tehisintellekt iseenesest on oma olemuselt ise õppiv süsteem kui mütoloogiasse minna, siis kratis tegelikult hakkaski kontrollima oma peremeest. Et teda tuli pidevalt töös hoida, et noh, selles mõttes võib öelda, et tehisintellektiga on samamoodi, teda tuleb kontrollida. Äsja ilmunud teaduslikus ülevaates käsitlevad Tanel Kirikmäe ja Katrin üman etgalf Eesti dilemmasid ja võimalikke väljapääse. Valikute balletti kuulub ka tehisintellektide registri loomine sarnaselt näiteks auto või laevaregistriga. Teine võimalus oleks luua kindlustussüsteem krati kasutamisest tekkinud võimalike kahjude korvamiseks. Riikidel on erinevad võimekused arvutada, modelleerida, riske hallata ja see tekitab potentsiaalselt maailmas ebavõrdsust või viib siis geopoliitiliselt maailma tasakaalust välja. Just sellepärast ongi Kerikmäe sõnul oluline, et Eesti oleks tehnoloogia õiguste alal rahvusvaheliste arutelude algataja.", "role": "user" }, { "content": "Eesti teadlaste sõnul tuleb tehisintellektiga seonduv seadustes täpselt lahti kirjutada. Eesti võiks tehnoloogiaõiguste alal olla ka rahvusvaheliste arutelude algataja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÕiguskantsler rääkis riigi igikestvusest ja tema funktsioonidest julgeolekust, õigusmõistmise protsessist, Eesti huvide kaitsmisest Euroopas teiste sõnadega väga laiast küsimuste ringist. Üks probleem, mida Indrek Teder esile tõi, oli võimu tegelik toimimine Eestis. Selle kõikvõimalikud lahususe juures. Territoriaalselt on Eesti jagunenud teatavasti rohkem kui 200-ks omavalitsuse suheldes erinevate osundatud institutsioonidega jääb kahjuks mulje et tegu on täiesti iseseisvate üksustega, kes ajavad ainult oma omavalitsuse ameti või ministeeriumi asja. Unustatakse tõsiasi, et tegu on ainult osaga tervikust ja terviku nimi on Eesti riik. Ebameeldivad ja problemaatilised küsimused kipuvad sageli sattuma kahe institutsiooni pädevuse vahele ning institutsioonide tegevus on suunatud mitte probleemi lahendamisele vaid tõestamisele, et see ei ole meie pädevuses. Ning küsimusele omavalitsuste haldussuutlikkusest reageeris õiguskantsler üsna skeptiliselt. Olgem ausad, et väga paljud neist ei ole haldussuutlikud ja see haldussuutmatus minu meelest on mõnes osas võib-olla isegi süvenenud. Küsimustes ja sõnavõttudes oli nii ettepanekuid, tähelepanekuid kui kriitikat. Esmalt ühest ettepanekust Urmas Reinsalu õiguskantsleri ettepanek riigi äriühingut. Nõukogude olukorra vastavusse viimiseks põhiseadusega. Minu hinnangul ei ole tänane parlamendi enamus suuteline seda küsimust lahendama parlamendi otsusega, vaadates viimastel kuudel toimunud arenguid ning ma kutsuksin küll siit parlamendi kõnetoolist ametlikult üles õiguskantslerit algatama vastavat menetlust, mis päädiks protsessiga riigikohtus. Ja kriitikat Eesti riigi kohta, Evelyn Sepp. Tegelikult kõlas tänasest õiguskantsleri ettekandest läbi ju ka mõte, et seadusandja ja seaduse rakendaja eesmärgid ja vahendid on lootusetult segi läinud ning nende tagajärjed väikeriigi jaoks enamasti laastavad. Selle tulemusena toimib riik kitsalt võttes tõesti üha enam vaid otstarbekuse põhimõtet või ainult otstarbekuse põhimõtet järgides. Põhiõigused on pigem loosungid nagu ilus sõna demokraatiagi aga tavapraktikas väga sügavat tähendust ei oma. On kurb, kuid tõsi, et paradoksaalselt on Eesti vabariik oma 90.-ks aastapäevaks jõudnud faasi, kus inimlikkus ei ole hinnas ja põhiõigused on kaitstud üha formaalsemalt, sest nende sisuline kaitsmine ja edendamine teeks selle riigi toimimise liiga keeruliseks, liiga kalliks ja nõuaks seega õhukese riigi kontseptsioonist loobumist. Marek Strandberg mõtiskles äsja see spiooniloo taustal julgeoleku ja inimõiguste teemal. Paratamatult tähendab ebamäärane olukord vajadust otsuste tegemiseks hankida rohkem ja põhjalikumat informatsiooni. Ja arusaadavalt tähendab see ka õigusriigis möödapääsmatust toime panna erinevate jälituse ja jälgimistegevustega kodanike põhiõiguste riivet. Ja küsimus on siinkohal selles, et kas põhiõiguste riivet ei tohi teha liiga palju või võib seda teha siiski piisavalt, kui see on tasakaalustatud, piisava järelvalvega?", "role": "user" }, { "content": "Riigikogus esines õiguskantsler Indrek Teder ettekandega eelmise aasta tegevusest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegused prognoosid on sellised, et me ilmselt oleme võimelised täitma Maastrichti inflatsioonikriteeriumi juhul kui hinnad ei tõuse selle aasta oktoobriks. Aga meil on põhjust eeldada, et hinnad ei jää samale tasemele, vaid hinnad langevad. Sel juhul me võiksime inflatsioonikriteeriumi täita isegi varem kui selle aasta oktoobris. Ja noh, nendest eeldustest lähtudes. On tekkinud mõte, et me võiksime tellida Euroopa komisjonilt Euroopa keskpangal hindamise erakorraliselt juba sel aastal ja selle hindamise eesmärk peaks olema eurotsooniga liitumine. Esimesest juulist 2010.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Andrus Ansip arvab, et Eesti peaks tellima meie eurovalmiduse ennetähtaegse hindamise juba sel aastal, et ühineda 1. juulil 2010.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui nüüd võtta endale Eesti kaart ja Eesti maakonnad silme ette, siis kaks maakonda, sealt eristuvad Saare maakond ja, ja Järva maakond, kus on joobes juhte sellel aastal rohkem avatud, teistes on ta jäänud samale tasemele või siis natuke natuke vähenenud? Negatiivses mõttes oleme jah, pildid no siin on mitu-mitu asjaolu, esiteks esiteks see, et meie, kohaliku kohalikud inimesed on oluliselt rohkem. On politseile läbi häirekeskuse üks, üks kahe numbri teada andnud liikluses olevatest kahtlastest autojuhtidest. Need teated on politsei jaoks kõik väga olulised, võimalusel alati kontrollima neid. Ja teine, teine aspekt on see, et me oleme, oleme ka aasta jooksul võrreldes eelmisega teinud rohkem puhumisreide ja ka tavapärase patrullitöö käigus nii-öelda autojuhte kahtluse korral joobe kontrollile allutanud. Ja ma arvan, et need kaks asjaolu ongi nii-öelda selle kasvu andnud, tänase seisuga on juba 185 ja nendest 100 185-st on siis alkoholijoobes ees, ehk siis vastavad vastutavad kriminaalkorras 44 isikut. Ja see number on nüüd viimase kolme aasta ja viimase nelja aasta samuti väiksem, nii et kasvu kasvu põhjustavad alkoholi piirmäära ületanud autojuhid. Kummaline statistika on ka veel see, et kõige rohkem juhte alkoholijoobes on siis tabatud pühapäevasel päeval. Siin on, saab ka rääkida, eks ju, laupäeva öö vastu pühapäeva süda just hakkab meil juba pühapäev, aga need on need, ütleme, et siis pühapäev on tõesti see päev, kus me ka teeme palju, palju reide ja, ja ka esmaspäeva hommikul on need reidid, et ja veel üks kummaline fakt on minu meelest ikkagi see, et. Vaadata seda statistikat, kes kõige rohkem nagu on siis vahele jäänud, siis, siis need on ju täiseas mehed alates aastast 45 kuni kuni 60, et, et no see on kummastav Aga tõesti, nagu nagu sa mainisid, on see suurem teravik seal 45 kuni 60 eks nendel on ka omad omad harjumused välja kujunenud ja, ja kuidas nende inimesteni kõige paremini jõuda, eks me peame siis oma läbi ennetustegevust ja seda, seda siht sihtrühma järjest rohkem püüdma. Kui palju nendest on meie omad saarlased ja võib-olla siis meie külalised. Siin on väga lihtne, väga lihtne vastus. Kes meil siin sõidavad, on meie omad, meie omad inimesed ja selline nii-öelda siis teiste maakonna elanike osakaal on ja ka teiste rahvuste osakaal on ikka väga-väga tühine.", "role": "user" }, { "content": "Saare maakonnas ja Järvamaal on politsei tabanud tänavu roolist rohkem alkoholi tarvitanud sõidukijuhte kui mitmel varasemal aastal. Saaremaal on vähenenud aga alkoholijoobes autojuhtide süül juhtunud liiklusõnnetuste arv. 185-st Saaremaal vahele jäänud alkoholi tarvitanud sõidukijuhist on enamik saarlased.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEnam-vähem normaalne koosseis on meil õendus hooldusabis, kus õnneks on koroona poolt jäänud puutumata. Magdaleenas ühel korrusel on remont, teine korrus on tühi, nii et seal on patsiente väga palju vähem ja ka taastusravis on täitmine 50 protsendi piires. Ainsana töötab seal täismahus onkoloogia. Ja kui me tuleme ravi tänavale, siis ravi tänaval seoses sellega, et on kaks Covid osakonda tehtud 49 voodi kokku on Covid intensiiv kus on praegu käigus üheksa voodi kohta valmidus veel kuueks täiendavaks. Nii et siin on ka ta on ikka päris tühi. Arvestades seda, et Tallinnas kui ka Harjumaal on ikkagi suhteliselt vähe leitud Covid nakatunuid et võiks alustada juba ka plaaniliste operatsioonidega. No nendega tuleks alustada sellepärast et see üks kuu, mis nii-öelda meil erakorraline olukord on olnud sellega näiteks meie haiglas päevaravis jäi ravimata, võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1364 haiget, statsionaarse 1574, haiget vähem ei toimu praegu ja katarakti lõikusi ei toimu praegu praktiliselt puusaproteesi põlve proteesi lõikusi. Kõik osakonnad, kus vähegi saab kroonilised haiged kes kuidagimoodi tulevad kodus toime, ka statsi ei tule. Et siin on vaja hakata üleminekut tegema, aga kuidas see toimuma hakkab, seda on väga raske öelda, sest see tahab väga tõsiseid kokkuleppeid saada, sest täna on ju kõikides haiglates Covid haiglaid sees. Kõik on kuidagimoodi nii-öelda natuke kuidagimoodi tegelevad asjaga, aga me peame endale täielikult aru andma seda, et Covid tuli selleks, et alatiseks jääda. Ja me peame olema valmis, et ta võib ükskõik millal meil olla. Aga need haiged, kes on tõenäoliselt siiski peaks hakkama tegema valikuid, et mõni haigla muutub nii-öelda teatud perioodi jooksul puhtaks haiglaks ja teised võtavad oma kanda Covid patsientide ravi. Nii et noh, ütleme Tallinna puhul, et see võiks olla siis ükskõik, kas Per, Lääne-Tallinna keskhaigla või siis teie aga, et seda, et igas haiglas hoitakse mõnda Covid patsienti, see ei ole mõistlik No absoluutselt mitte sellega kannatavad kõik ülejäänud, teised.", "role": "user" }, { "content": "Ralf Allikvee: haiglates tuleks plaaniliste lõikustega kiiresti taasalustada. Praegu tegelevad covidisse nakatunud haigete raviga peaaegu kõik suuremad haiglad, kuid arvestades haiglas olijate arvu, võiks osa haiglaid covidi patsientide ravimisest loobuda. Kuidas Ida-Tallinna Keskhaiglas on eriolukorras patsientide arv muutunud?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSee pole lugu, mis jutustataks vaatajale traditsioonilist legendi armastatud muusikust. Selle asemel on laval hoopis oma elu elamas tema laulud, mida laulavad inimesed tema keeles. Lavastaja Tiit palu. Koht, kus me liikuma hakkasime, kogu inimestevaheline suhtlus võiks toimuda ainult valge keeles, on ka see, et valge on minu arvates niivõrd ära tõlgendatud, et uusi, veel suurema viguriga tõlgendusi oleme hakanud tegema, vaid vastupidi, me oleme naasenud lätete juurde ja otsinud siis nendele lauludele, mis minu arvates jõudis oma oma ülima piirini koia käsitluses ilusamini enam sa lavastus on siis tehtud tema lauludest, see ei räägi Raimond Valgre elust minu kindel veendumus seda asja ette võttes on see, et me kõik oleme Raimond Valgre loomingust tema lauludes nii läbi imbunud, et piisab väikestest vihjetest väikestest viisikatketest, et esile kutsuda tunnetevoo esile kutsuda tähenduste saabumine. Kõik, mis juhtub kõike seda, need inimesed on võimelised väljendama ainult ainult valge keeles. Sellist asja, nagu me teeme, ei ole meie veel teinud need, kes seda vaatanud olevad pole seda veel veel näinud midagi sellist, et see kohtumine publikuga selle kohtumise ootused b meid väga loomulikult võib olla sellel asjal vastaseid, aga ma olen kindel, et sama palju veel rohkemgi on, on neid inimesi, kellele vähemalt printsiibina selline asi võiks, võiks meeldida, olla üllatavaks avastuseks nagu meiegi jaoks. Kuna etenduses ei kõla sõnagi, mis poleks pärit mõnest Valgre laulust, siis ei olnud Raimondi ettevalmistamine näitlejale just tavaline töö. Juri Vlassov. Mina isiklikult ei ole kogenud sellist tööperioodi, see on selline töö, mis tundub esialgu jube lihtne, laulan oma kaks laulu ära ja siis vahepeal on tummstseenid ja, ja ongi kõik, aga mida edasi proovi periood kestis seda keerulisemaks ja isegi huvitavamaks läks, sest et igast laulust tuli teha mingi number, mis ei ole niisugune tavapärane number, et tuled ja laulad, vaid selle laulu sees on ka mingi tegevus, rääkimata nendest laulude vahekohtadest, mis on kokku näiteks üks suur ootamine. Me ei kujutanud ette, kui näiteks tekib selline paus, mis ühe koha peal on kaks minutit, et kui pikk võib olla tegelikult kaks minutit ja, ja kui, kui põnev on tegelikult need kaks minutit tühjust. Eesti raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik", "role": "user" }, { "content": "Teatris Endla esietendus lavastus Raimond Valgre lauludest \"Raimund\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnu lennujaama juhataja Erki Teemägi ei saanud käimasolevale uurimisele vihjates muud, kui kinnitada fakti, et lennukis viibis üks inimene, kes õnnetuses hukkus. Ta kinnitas, et lennuk tuli siia maanduma ning tegemist ei olnud õppelennuga. Sündmuskohal viibinud Lääne-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Viktor Saaremetsa sõnul purunes lennuk õnnetuses täielikult. Tervena leiti õnnetuspaiga lähistel vaid selle sabaosa. Kell 15 21 sai häirekeskuse teate alla kukkunud lennukist Pärnu lennujaama lähedal metsa tukases. Esialgsel hinnangul, mis me oleme lennuametist saanud, on tegemist Rootsis registreeritud väikelennukiga. Paiper 28 lennuk on hävinud, ala on piiratud ja hakatakse siis selgitama, mis asjaoludel see kõik juhtus. Majandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts on algatanud uurimiskomisjoni moodustamise, et selgitada välja täna Pärnu lennuvälja läheduses toimunud õnnetuse asjaolud. Komisjoni hakkab juhtima majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna peaspetsialist Jens Haug. Esialgsete uurimistulemuste kohaselt oli neljakohaline Rootsi registreerimisnumbriga Paiper 28, lennuk teel Liepaja lennuväljalt Pärnusse. Õnnetus juhtus kell 15 18, kui lennuk üritas maanduda, kuid pärast esimest maandumiskatset tõusis kõrgemale ning sooritas viiru paremale. Pärast laskumist kukkus lennuk alla ja süttis. Päästjad saabusid sündmuskohale ja alustasid kustutustöödega kuus minutit pärast õnnetuse algust. Lennukis viibis üks inimene, kes on hukkunud ja tema isik tuvastamisel. Õnnetusest on informeeritud ka välisministeeriumi. Lennuameti lennutegevusosakonna vaneminspektor Raivo Kask selgitas, miks õnnetuse täpsete asjaolude teadasaamine pikalt aega võtab. Praegu on võimatu midagi ütelda, nii nagu öeldakse, lambist võetuna seda ei saa.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu lennuvälja lähedal kukkus alla lennuk.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHommikused lootused luhtusid, sest hommikul oli ikka väga, väga optimistlik see asi. Mida sa päeval oma silmaga näinud oled, millised need tegevused seal kohapeal on? Me nägime ühte armeeoperatsiooni, kus leiti üks numbrimärgita auto ja kohe tehti niisugune võimas jõudemonstratsioon, tank ja mitu soomukit ja ja muud autod, mingi kuus-, 70 venda lendasid peale ja see oli päris võimas vaatepilt, aga no osutus tühjaks. Loomulikult eestlasi ei leitud ja, ja me oleme nüüd terve päeva Bekaa rus olnud. Ma usun, et te olete rääkinud ka kohalike elanikega, mis nemad asjast arvavad. Kohalikud elanikud ütlevad ikka üsna üksmeelselt, et väga uskumatu, et selline asi nende kandis saab juhtuda, 20 aastat ei ole juhtunud ja nüüd järsku minnakse niisuguste noh, rahumeelsete jalgratturite kallale, et šokis öelda on liialdus, ütleme, see ei ole siin enam kõige kuumem teema kogu muu poliitika kõrval, aga teema on kahtlemata vägagi üleval ja, ja see ongi nagu nagu peamine sõnum, et nad jätkavad nii kaua, kuni leitakse ega see, ütleme nüüd keskvõimu jaoks ja, ja niisuguse sõjaväetegevuse jaoks eriti niisugune soodne kant. Ei ole, sõdurid ütlesid otse meelde välja, et ega meid siin ei armastata, et võib-olla see on ka üks põhjus, miks nad nii-öelda suure jõuga peale lähevad lootuses midagi leida, et tegelikult võiks pähklikoorega väiksema haamriga puruks lüüa. Aga see oli tõesti muljetavaldav, mida ma täna nägin. Kas võõra silma jaoks on kuidagi märgatav ka, et sõdureid seal piirkonnas ei armastata? On küll, jah, neid kontrollpunkte on hästi palju. Kas ikka tõesti palju?", "role": "user" }, { "content": "Liibanonis viibiv Aarne Rannamäe räägib Vallo Kelmsaarele päeva sündmustest ja armee operatsioonist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPiirileppe suhtes oli võrreldes eelmise aruteluga, kus ratifitseerimine jäi ära Isamaa ja Res Publica nõudmise tõttu mainida ära ka okupeerimise fakt. Saavutatud kompromiss Res Publicaga okupeerimist ei mainita, mainitakse dokumenti, kus on juttu okupeerimisest. Välisminister Urmas Paet võttis küsimuse kokku nii. Eesti ratifitseerib piirilepingud täpselt sellistena, nagu nad on alla kirjutatud ega esita ühepoolseid nõudmisi ühegi nende sätte osas. Seaduseelnõus lähtutakse juba olemasolevat Eesti riigi õigusaktidest, põhiseadusest ja ja teistest aktidest. Kõik nad on kehtivad täna ja ka pärast piirilepingute jõustumist. Eelnõu osutab selgelt meie seisukohtade kestvusele riikliku järjepidevuse küsimustes, tuues sellest temaatikast esile olulised aspektid, viidates dokumentidele läbi aastakümnete. Isamaa hinnangu kohaselt pole dokument muutunud mitte paremaks, vaid halvemaks ja endiselt süüdistab ta koalitsiooni kiirustamises ja ettevalmistamatuses. Tõnis Lukas. Piirilepete sõlmimine on oluline mitte ainult joone tõmbamise pärast vaid tema sõlmimise hetk on oluline riikidevaheliste suhete kontekstis. Ja selle arvestamise vajadust on eelnenud aastatel pidevalt rõhutatud ka valitsusjuhtide poolt. Praegune valitsus on selle tahu unustanud. Ja endiselt räägiti ka täna palju väärikusest ja alandamisest ajalooga tegelemise vajadusest ja selle mõttekusest, Janno Reiljan rahvaliidust. Oletame, et me tõepoolest loovutame selle viis protsenti, mille me juba ammu oleme loovutanud, mis meilt on võetud viis protsenti, palju? Kallis jah, me võime kahtlemata unistada, et ajaloos tuleb kunagi pööre ja me võtame selle viis protsenti tagasi ja siis on jälle kõik meie oma meie käes. Aga ajalugu näitab, et mitte alati, need, kes on läinud viit protsenti võtma, ei ole mitte seda kätte saanud, vaid tihti nad 95-st protsendist ilma jäänud. Hääletamisel oli vaja ratifitseerimiseks 68 häält, tegelikult saadi 78, vastu olid vaid neli kohal viibinud Isamaa saadikut. Leping on ratifitseeritud, pall on Venemaa väljaku poolel. Täna on Venemaa tuumaesindajad juba jõudnud väljendada rahulolu sellega, et piir on seaduslikult paigas aga lubanud tähelepanelikult analüüsida preambulapunkte. Aga edasi. Riigikogu asus koalitsioonilepingus kokku lepitud tulumaksuseaduste muudatuste seadustamise juurde. Mitte kaks, vaid üks protsent aastas, väheneb see nüüdsest põhikritiseerija Res Publica. Kusjuures ei räägita mitte niivõrd sellest seadusest kui järgmise aasta eelarve kulude katmisest üldse, kust ikkagi tuleb raha. Taavi Veskimägi. Kust siis plaanitakse täiendavaid tulusid koalitsioonileppe katteks juurde võtta ja milliseid kulutusi koalitsioonileping iseenesest kaasa toob kasutada? Selles mõttes oleks aus ühel hetkel anda ka parlamendile täis ülevaade selle kohta, mida plaanitakse järgnevatel aastatel teha. Rahul ei oldud ka peaminister Ansipi vastusega oma kirjale. Tänase üsna terava sõnasõja resümeeris Meelis Atonen Reformierakonnast. Head sõbrad Res Publicast ärge uskuge, et ilma teieta ei saa ühtegi seaduseelnõud Eestis vastu võtta või ilma teieta ei saa Eestis keegi elada. Inimesed on elanud aastatuhandeid ja uskuge, elavad edasi. Res Publica võimuses oli tänane istung pea ööpäevaseks venitada, kui kasutada venitamistaktikat oma selleks mõeldudki 100 parandusettepaneku juures. Kuigi esialgu võeti enda näitamiseks ka mõned vaheajad, obstruktsioonist siiski loobuti ja seadus võeti vastu 55 koalitsiooni häälega 11 Res Publica ja sotsiaaldemokraadi vastu. Kui rahvaliit avaldas oma täieliku rahulolu, siis Reformierakonna esindaja Jürgen Ligi ütles, et tema nii rõõmus ei ole. Meie tunded on vastuolulised, ka selle, selle maksumäära teema puhul, see tähendab ühtpidi võib öelda, et see riigikogu on saabunud, tanud tohutu tööjõu maksukoormuse languse. Tulumaks alaneb 20 protsendini, kuid meid, rõõmusta see, see, et see langeb aeglasemalt, kui me lootsime. Aga no mis teha?", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu ratifitseeris Eesti-Venemaa piirilepped ja muutis tulumaksuseadust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaalminister Tanel Kiik seletab lahti, millisel juhul saab inimene koroonaviirusega seotud hüvitist. Kuldreegel on see, et hüvitist saavad kõik need inimesed, kes on kas reaalselt haiged või reaalselt nakatunu lähikontaktsed või näiteks ka terviseameti otsusel ja karantiini määratud inimesed. Välismaalt tulnule soovitab sotsiaalminister teha aga võimalikult kiiresti koroonaviiruse test. Kui neil ei ole tegelikult haigussümptomeid, kui nad pole ka ühegi teadaoleva nakatunuga kokku puutunud siis nendele haigushüvitis vist üldjuhul laiene. Soovitus välismaalt tulnutel ongi tegelikult kasutada seda võimalust, mis on ette nähtud ehk sadamas, lennujaamas või ka hiljem eraldi kokkuleppel teha kroonviiruse test. Kui see test osutub negatiivseks, siis on võimalik pärast testi tulemust käia juba tööl toimetada ja pärast teise testi tegemist seitsme päeva pärast on juba siis täielik eneisolatsiooni vabastus. Aga tulles tagasi nende juurde, kes välismaal käinud ei ole, siis, nagu sotsiaalminister ütles. Haiguslehele jääb inimene perearsti otsusega siis, kui ta on olnud lähikontakte nakatunuga ning ka siis, kui terviseamet on inimese isolatsiooni määranud. Tallinna ühest koolist on aga näide, kus laps nakatus, temaga kokku puutunud klassikaaslased peavad niisiis isolatsioonis olema. Terviseamet määras isolatsiooni, aga ka nakatunuga lähikontaktis olnud lapsevanemad. Perearst haiguslehte vanematele ei kirjutanud, hüvitist nad seega ei saa ja kaugtöö võimalik ei ole. Perearstide seltsi esimees Lee Vallikivi tunnistab, et lähikontaktsed defineerimisega on segadust. Praegu meil on ka nagu kerge segadus teemal. Et, et kas need on, kui me räägime nagu lähikontaktsest, et kas siis me peame helistama tingimata terviseametile ja küsima, et kas see lähikontaktne on meil ka terviseameti ruudulises vihikus kirjas, kus on lähikontaktsed või me teame, et laps, abikaasa, samas leibkonnas elav, töötav vanaema näiteks on lähikontaktsed ja nad võiks ka ikkagi lehele jääda, selles mõttes me noh, natuke peame selgitama, aga üldiselt on küll niimoodi, et sellisel juhul, kui lähikontakt on haigestunud, siis peaks perearst andma haiguslehe ja kui ei ole lähikontaktne, et see definitsioon on nagu selgelt olemas, et kui see lähikontaktne on noh, nagu läbi kolmandate isikute, siis haigusleht ei ole näidustatud ja ei ole ka vajalik.", "role": "user" }, { "content": "Koroonaviirusega seotud töötasu hüvitist ei saa kõik eneseisolatsioonis viibijad. Hüvitist saavad kõik need, kes on reaalselt haiged, nakatunu lähikontaktsed või Terviseameti otsusel karantiini määratud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTeade Toomas Sõmera lahkumisavaldusest ja seda kommenteerivast välkkiirest breafingust eeldas justkui mingit järjekordset infopommi. Kohapeal oli kõik väga rahumeelne, Toomas Sõmera teatas lihtsalt, et kõik on ilus ja hea, üksnes tema leiab, et talle on küllalt. Eesti telekommunikatsiooniturg on suure muutuse lävel. Alates esimesest jaanuarist 2001.-st aastast tekib vaba konkurents lisaks mobiil andmesidele ka fikseeritud telefonisides. Eesti telekomigrupp on turul olnud tugev ja arvestatav tegija, kes edasise edukuse huvides peab jõuliselt rakendama kontserni sünergiat. Leian, et selline suur väljakutse nõuab uut lähenemist nii organisatsiooni tugevdamise seisukohalt. Uut mõtlemisviisi leian endas piisavalt energiat ja teotahet, et otsida uusi väljakutseid. Peale viimaste aastate pingelist tööle pühendumist on sügisel kindlasti paras aeg natuke hinge tõmmata ja siis uuesti jätkata. Töö Eesti telekomis ei ole ainus, millega võiks tegeleda. Võimalus on ilmselt nii telekommunikatsioonisektoris kui teistes valdkondades. Kui ootamatult tuli lahkumisavaldus Eesti telekominõukogule täna taas nõukogu esimeheks valitud Aare Tark ütles, et juttu sel teemal on olnud, kuid ootamatu oli, et avaldus just täna esitati. Toomas Sõmera ei reetnud midagi võimalikest muudest tagama est ka täiendava pärimise peale. Tõepoolest, nagu härra Tark ütles, me oleme diskuteerinud sellel teemal ja, ja ma olen kindlal arvamusel, et ettevõte vajab uut ja muutusi. Palusin Aare Targal kommenteerida Toomas Sõmera jutust kõlama jäänud muljet, et ta läheb ära, kuna telekom vajab muutusi, mida võib interpreteerida ka nii, nagu ei tuleks tema Eesti telekomi ees ootavate muutuste juhtimisega toime. Aare Tark. Mees, kes on olnud 40 aastat seotud selle valdkonnaga, kui ta on tänaseks päevaks teinud sellise otsuse, kus ta tahab nagu ise muuta võib-olla seda vahetut tööülesannet või vahetu töökohta, siis tal on õigus seda ka teha, aga ma ei arva, et, et ta ei tuleks toime, sest et need tegelikult need kirjatud numbrid, mis ka nüüd viimase aasta kohta meil on olemas, viimase, ütleme esimese kvartali kohta on olemas. Need räägivad tegelikult enda eest, et Telekom Grupp on hästi tööd teinud ja, ja teinud nende juhtidega, kes täna on seda firmat juhtinud.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Telecomi juhatuse esimees Toomas Sõmera teatas oma tagasiastumisest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeamine teema kahe peaministri ühisele pressikonverentsil õhtul oli kehtestatavad sealiha sisse veokvoodid. Läti peaminister Vilis Kristopans kinnitas, et sealiha sisseveokvoodid on balti vabakaubanduslepingu proovikivi. Tema arvates üritab Läti hoida häid suhteid kõigi oma naabritega, kaasa arvatud Venemaaga. Ta rõhutas, et balti areaal tuleb vabaks lasta just majanduse vallas ja vabamajandus tuleb iga hinna eest toetada. Läti ei taha rakendada protektsionistlikke võtteid ega torpedeerida balti vabakaubanduslepingut. Ajutise kaitseseaduse üle peab otsustama Läti seim. Viimane võib aga jõuda ka järeldusele, et sisseveokoote polegi vaja kehtestada ja Läti saab ilma hakkama. Mart Siimann tõdes seepeale, et Läti peab veenvalt suutma tõestada, et sealiha impordikasv Lätis ja Eestist kahjustab naaberriigi majandust. Samas ei saa unustada sedagi, et Eesti ja Rakvere lihakombinaat on Riias asuvasse Riigas neki investeerinud 16 miljonit krooni ja ettevõtte sulgemisega kannataksid nii Eesti kui ka Läti pool. Kellele on aga piirangud siiski kasulikud. Vilis Kristo Pans. Läti ei riku ei maailma kaubandusorganisatsiooni, Euroopa Liidu ega ka muid vabakaubanduse reegleid ja ei taha rikkuda kaubandussuhteid Eestiga. Jutt käib nulltariifidest ja nullkvootidest. Läti peab sealiha ostma võrdsetel alustel nii Saksamaalt kui ka Eestist. Kristo pans lisas, et kui mõni Läti toode mõjutab Eesti turgu, on ka Eestil õigus oma turgu kaitsta. Kuidas käitub Eesti kui Läti parlament, piirangud siiski heaks, kiidab Mart Siiman. No kõigepealt Läti parlament ei ole heaks kiitnud. Ja enne kui Läti parlament alustab diskussioone sel teemal, kavatseme me meie vabakaubanduslepingu ühiskomitee raames intensiivselt konsultatsioone pidada, et tõestada Lätisse ei ole tõsiselt kahju tekitanud Läti tootjale, sest ainult siis, kui suudetakse tõestada, et Eestist sealiha impordi kasv Lätis kahjustab tõsiselt. Läti tootjad tekib seaduslik alus vabakaubanduslepingu raames. Niisugused kvoodid kehtestada siis tõepoolest mais, juunis. Liha import Eestist kasvas oktoobris kogunisti 260 tonni kuid viimasel ajal on import vähenenud ja novembris vaid 95 tonni. Samal ajal on aga suurenenud Lätis kolmandatest riikidest Euroopa Liidu liikmesriikidest sealiha import, mis loomulikult Läti Läti toetajate elu kergemaks ei tee. Eestipoolsete sammudega piirangute kehtestamise korral ei tahtnud Mart Siimann praegu spekuleerida, ütles vaid lootvat, et selleks polegi tarvidust.", "role": "user" }, { "content": "Läti peaminister Vilis Krištopans ja Eesti peaminister Mart Siimann.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSaksamaal on juba alates 2014.-st aastast tegutsenud ühendus Main Grunt Ainhommen. Minu baassissetulek. Ühing kogub annetusi ning jagab neid siis igakuiste väljamaksetena abivajajatele. Praeguseks on tehtud ligi 1000 väljamakset. Ühenduse asutaja Mihhail Bomeier ütleb, et nende kogemuse põhjal ei hakka inimene, kes saab 1000 eurot baasraha kuus seetõttu vähem töötama. Pigem leiab ta enesele sobiva ameti, mis tõstab üldist töömoraali ja produktiivsust. Nüüd on Saksa majandusuuringute instituut koos Viini majandusülikooli ja baasrahaühendusega käivitanud kolmeaastase uuringu, mis peaks näitama, kas neil tähelepanekutel ka teaduspõhine seletus on. Projektijuhib majanduse ja psühholoogia professor Susan Fiedler. Nii Boomeier kui Fiedler arvavad, et eelkõige toob baassissetulek ühiskonda juurde õiglust. Ehk rikkad maksavad makse, millest saab toetada vaesemaid. Kriitikud seevastu leiavad, et tuhandeeurone baassissetulek laiendab vaid madalapalgaliste niigi arvukat sektorit. Ka võivad süsteemi tõttu kannatada erivajadusega inimesed, sest kodanikupalk hakkab asendama sotsiaalteenuseid, kuna mõlemat ei suudeta finantseerida. Poliitikateadlasi hirmutab meetme maksumus, mis võib ulatuda sadadesse miljarditesse eurodesse aastas. Poliitikud suhtuvad esialgu teemasse ettevaatlikult, sest puudub senine kogemus ja põhjalik analüüs. Nii Saksa vasakpartei kui rohelised on oma programmidesse baassissetuleku temaatika sisse toonud ehkki otsesõnunii seda ei nimetata. Nüüd peavadki teadlased asjasse selgust tooma ja näitama, kas ja kuidas mõjutaks igakuine garanteeritud sissetulek inimese elujärge ja töötahet ning millised oleksid selle meetme laiemad mõjud ühiskonnale. Esimesi kokkuvõtteid oodatakse juba käesoleval aastal ning nüüd loodavad eksperdid, et edasine diskussioon baassissetuleku üle kulgeb siis vähem ideoloogiliste ja pigem asjalike argumentide valgusel.", "role": "user" }, { "content": "Covid-19 kriisi tõttu esile kutsutud majanduslangus ja sellest tulenev ebakindlus on tõstatanud mitmetes riikides nn baassisssetuleku või kodanikupalga küsimuse. Saksamaal on käimas ulatuslik uuring, kas ja kuidas mõjutaks igakuine garanteeritud sissetulek inimeste elujärge ja töötahet ning millised oleks selle meetme laiemad mõjud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKindlasti ei teinud riigikogu Keskerakond atsioon ja valitsusdelegatsioon oma avaldust niiöelda tühja koha peal. Ehk me oleme kohtunud nii eelmise kui praeguse teadusnuga liikmetega, konsulteerinud erinevate tervise valdkonna ekspertidega. Ma võin kinnitada, et Eesti riigis on tõenäoliselt vähe inimesi, kes haiglaravinumbreid, vaktsineerimise, statistikat ja muud taolist pingsamalt jälgivad kui mina. Ja praegu tõesti on näha, et haiglate koorus on stabiliseerunud. Pigem on probleemiks haiglasisesed kolded, mida sellise laialdase viiruse leviku korral paratamatult ette tuleb. Eks väga olulise ja kaalukeelena ja argumendina siiski selle, et viimaste uuringute alusel terviseameti hinnangul on delta töö osakaal Eestis kaks-kolm protsenti kõigist viiruseproovidest. Et ta on väga selgelt langenud. Vahepealne hinnang ja kartused on 10 15 protsenti osutus ebatäpseks, kuna meil on lihtsalt kaks erinevat omikrooni tüve varianti, millest üks andis sarnast signaali nagu delta. Ehk ka see annab tegelikult kindlustunnet, et tänu vaktsineerimisele inimeste vastutustundlikule käitumisele on delta tüvi sisuliselt nüüd Eestist kadumas. Ja omikronitüve puhul me teame, et need riskid on madalamad, eriti nad madalamad, vaktsineeritud või läbi põdenud inimeste jaoks. Kuidas tekkis sinna avaldusse kuupäev, seitsmes veebruar, miks just seitsmes veebruar? Sama debatti olen pidanud ka valitsuses koalitsiooninõukogus ja jätkame ka täna. Praegu vaadates viimaste nädalate haiglaravinumbreid, on näha, et haiglasse Covid-üheksateist tuttu sattunut osakaal ja hulk täpsemalt on stabiliseerunud. Et viimased kolm esmaspäeva on meil sisuliselt täpselt sama palju patsiente suurusjärgus 220, haiglates Covid 19 tõttu ning intensiivravi vajavate hulk on alla 20 aus ja õiglane oleks järk-järgult avada nüüd ka erinevad vabaaja tegevused meelelahutus neile inimestele, kes mistahes põhjusel on jäänud seni vaktsineerimata või ka neile, kellel näiteks on tõesti esmase vaktsiini kuurist üle üheksa kuu möödas. Aga kes ei ole veel tõhustusdoosi teinud ja seitsmenda veebruari kuupäev on lihtsalt loogika alusel, et teatud periood peab olema aega, valitsusel ka korraldus ümber teha ka teadlastel tervise valdkonna inimestel hinnata seda ettepanekut, aga alates esmaspäevast oleks ta igati teostatav, kui me jõuame vastava kokkuleppeni.", "role": "user" }, { "content": "Terviseameti viimaste uuringute järgi on delta tüve osakaal langenud kahe-kolme protsendini kõikidest positiivsetest koroonaproovidest. Samas teatas eile Keskerakonna Riigikogu fraktsioon koos Keskerakonna ministritega tehtud avalduses, et Eestis võiks kaotada koroonapassi nõude alates 7. veebruarist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui mul nüüd üldse ei ole sissetulekuid, kas siis see toimetuleku toetus katab ka lisaks mu elektri ja küttearvetele ka needsamad laenumaksed ja siis peab jääma 200 eurot kätte? Jah, see tähendab sisuliselt seda, et toimetulekutoetuse maksmisel edaspidi arvestatakse ka laenumaksetega. See risk ju jääb sellisel juhul riigi kanda, kui ma kaotan sissetuleku, siis ma ei kanna ise mingit riski. See aeg, kui mul on, siis näiteks sissetulekuid üldse ei ole, katab riik laenumaksed toimetuleku toetusena ära. Esiteks tõesti toimetulekutoetuse piir, ka siis, kui me tõstame ta 200 euroni, ei ole väga luksuslik kindlasti vaid pigem vastupidi, on, on kaunis säästlik ja ma arvan, et see küll kindlasti ei motiveeri inimesi kuidagi tööst loobuma või sissetulekust loobuma. Aga ta on mõeldud ikkagi ajutise sellise leevendusena nendest oludest, kui muidu oleks peredel väga raske. Kui me tõstame ennast tagasi 2008.-sse aastasse, kus paljud sellises olukorras pidid oma korterid ära andma, sellist olukorda aitaks see meede vältida. 2008. aasta oli natukene erinev muidugi praegusest, aga, aga jah, ta on mõeldud ja aitab just nimelt sellistes ootamatutes kriisiolukordades muidu väga keerulisi olukordi leevendada. Kas tasuta ühistransport saab oodatud viis miljonit lisaeelarvest? Meie lisaeelarve sisaldab täielikult neid otsuseid, mis on seotud ühel või teisel moel siis sõjamõjude leevendamisega ja muidugi on alati kõikide valitsemisalade juhtidel, kõikidel ministritel on alati mõtteid, ideid sadade miljonite ja miljardite eest. Aga kui on sellised ajad, nagu praegu on, siis me ei saa lubada seda, et me seda fookust kuidagi lõdvemaks laseksime. Te ei karda, et majandus ja taristuminister Taavi ja selle peale nõnda kurvastab, et riigikokku läheb. On vähe asju, mida ma kardan, aga Taavi Aas majandusministrina arusaadavalt oma valitsemisala ja valdkonna eest peabki seisma, et eks see ongi ühe konkreetse valdkonna ministri ülesanne, aga, aga iga minister peab lisaks oma valdkonnale muidugi tajuma ja nägema ka seda suurt pilti. Lisaks sellele otsustada lisaraha tuleb peaaegu otsustada kärpimine, taasterahastus, meie osa väheneb võrreldes meie taastekavaga 120 miljoni euro võrra. Me ei ole nende aruteludeni veel valitsuskabinetis väga detailselt jõudnud ja ma ei hakka ühtegi projekti välja tooma ja ütlema, et kas midagi võiks välja võtta või mitte, et neid lahendusi on, on ka teisi. Tallinna haigla saab taasterahastust praegu plaanitult 280 miljonit eurot Tallinna linna ülejäänud finantseerimis. Kava näeb ette, et ülejäänud raha läheb kahesse. No vot nii viga kavasid teha, kui kirjutad kavasse sisse, et maksumaksja peab katma ja rahastama riigieelarve kaudu, aga ma tean näiteks teisi omavalitsusi, kellel samamoodi on üsna suured investeeringud käsil, kes vaatavad praegu väga kriitiliselt mahtu üle, et eelarvesse mahtuda. Kindlasti tasub praegustes oludes ikkagi mõelda ka erasektori kaasamise peale.", "role": "user" }, { "content": "Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus kinnitas, et kodulaenude toimetulekutoetuse sisse arvestamine ei julgusta inimesi riskantsemaid laene võtma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelnõu järgi peaksid avalik-õiguslikud ülikoolid kolmandatest riikidest pärit üliõpilastelt, kes õpivad võõrkeelsetel õppekavadel alates järgmisest õppeaastast küsima õppemaksu täies ulatuses ehk ligikaudselt 1500 eurot semestri eest. Ülikoolidele pole seesugune kohustus aga vastuvõetav mitmetel põhjustel. Esiteks pole ideed osapoolte ga läbi arutatud, vaid rektorid tutvusid ka siseministeeriumi koostatud seaduseelnõu, lugedes lisaks mõtte vastuolus riikliku talendipoliitikaga, ütleb rektori e nõukogu liige, Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen. Parematele üliõpilastele makstakse siis teatud osa tagasi või on teatud stipendiumid ja terve maailma ülikoolid tegelikult kasutavad sama süsteemi, et parimatele üliõpilastele makstakse ka stipendiumi, vabastatakse õppemaksust põhimõtteliselt see hakkab nagu väga tugevalt häirima talendikate inimeste Eestisse toomist. Talendikaid välisüliõpilasi on aga Eestile vaja, sest nii mõnelgi õppekaval ei suudetaks ainult eestikeelsete üliõpilastega riiklikku tellimust täita, jätkab Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser. Üks info ja kommunikatsiooni valdkonnas, kus meil on ka võetud kohustus käimasoleva kolme aasta jooksul circa 30 protsendi võrra neid õppekohti suurendada, juhul kui nii-öelda rakendub see kohustus meile nüüd see tasude võtmine, et siis me ei suuda tõenäoliselt täita neid nõudeid, mis, mis meilt ülikooli nõutakse. Tartu Ülikoolis õpib sel aastal nii-öelda kompenseeritud õppekohtadel 162 välistudengit, Tallinna tehnikaülikoolis on vastav arv 163. Ka Tallinna tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll ütleb pooldab pigem praegust süsteemi, kus ülikoolid saavad ise otsustada, kui palju ja missugustelt välisüliõpilastelt õppemaksu küsitakse. Tallinna tehnikaülikooli nägemus on see, et alates sellest õppeaastast me viime inglisekeelsetele kavadele sisse, sellised rahvusvahelised testid baseeruvad niisuguste IC testidele ja nendega me oleme võrreldavad noh, tippülikoolidega, kes neid samu testi kasutavad, kui me nüüd seame nüüd vastuvõtulävendid võrreldavale tasemele siin lähiümbruskonna heade ülikoolidega. Et samal lävendilt on meil ka see võimalus teha, sest vastasel juhul need kõige targemad me lihtsalt kaotame lähiümbruskonna ülikoolide le. Haridus ja teadusministeeriumi kõrghariduse asekantsler Indrek Reimand ütleb, et seesugune muudatus polnud esialgses eelnõus plaanis, vaid ilmselt tekkinud sinna valitsuse arutelude käigus. Ka reimandi sõnul võiks säilida siiski ülikoolidele võimalus teha teatud juhtudel õppemaksu küsimise osas erandeid.", "role": "user" }, { "content": "Nii Tartu Ülikool kui ka Rektorite Nõukogu on mures Siseministeeriumi koostatud seaduseelnõusse ootamatult sisse kirjutatud idee pärast, mille järgi tekiks ülikoolidel järgmisest õppeaastast kohustus nõuda võõrkeelsetel bakalaureuse- ja magistriõppekavadel õppivatelt kolmandate riikide välistudengitelt, kes pärit väljaspoolt ELi, õppekulude hüvitamist kogu õppekava ulatuses. Ülikoolide hinnangul teeb seesugune nõue kahju Eesti konkurentsivõimele andekate välisüliõpilaste üle.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUSA president Joe Biden rõhutas, et Euroopa liitlased ei ole praegu valmis Venemaa fossiilkütuste importi keelama. Meie saame selle sammu astuda, kuid teistel ei ole see võimalik. Teeme tihedat koostööd Euroopa ja liitlastega, et luua pikaajaline strateegia ja vähendada ka nende sõltuvust Venemaa energiast. Ekspertide sõnul ei avalda USA kütuseembargo Venemaa majandusele erilist mõju, kuid süstib turgudesse veelgi ebakindlust ja tõukab vähemalt lühiajaliselt taganthinnatõusu. California Ülikooli õppejõud Severin Borenstin. Aasta algusest on toornafta hinnad kasvanud 50 dollarit barreli kohta mis tähendab tanklates 1,25 dollari suurust kasvu kalloni kohta. Hiljutise küsitluse järgi toetab Venemaa fossiilkütuste impordikeeldu üle 70 protsendi ameeriklastest isegi kui see toob kaasa hinnatõusu. California osariigi elanik šef Levin. Mu vanavanemad sündisid Ukrainas, ma nutan kõikide sealsete sugulaste pärast ja kui peame tanklates veidi rohkem maksma, siis olgu nii. California osariigi elanik Niki, mille. Minu arvates üritavad inimesed ära kasutada ülemaailmset tragöödiat, mistõttu kannadtavad tavainimesed, kes lihtsalt peavad jõudma sinna, kuhu vaja. Hinnatõusu mõjude vähendamiseks plaanib kongress aasta lõpuni loobuda föderaalsest kütuseaktsiisist. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA keelas eile Venemaa nafta, maagaasi ja kivisöe sisseveo. Ekspertide hinnangul ei mõjuta see eriti USA ega Venemaa majandust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKokku laekus 1934. aastal valminud kunstihoone renoveerimise arhitektuurikonkursile kuus tööd. Tallinna kunstihoone juht ja arhitektuurivõistluse žürii esimees Paul Aguraiuja ütles, et peamiselt arhitektidest koosneva žürii otsus oli üksmeelne. Seda tööd analüüsides jättis meile väga sügava mulje, et seal külastajal ei teki mitte kuskil tupikut. Külastaja tuleb ühest uksest sisse, ta saab läbi kõik meie näitused käia. Ta saab külastada klubi kohvikut niimoodi, et ta ei pea vahepeal minema õue, ta ei pea kuskilt käima edasi-tagasi, vaid see on ringes liikumine. Agu raiuja sõnas, et tundlikult oli suhtutud ka ajalooväärtustesse. Siin majas on väga palju detaile, mis on muinsuskaitse all ja need kõik tuleks säilitada, aga samas ülejäänud osaga oli käitutud väga julgelt ja andekalt. Juhan Rohtla kuu arhitektidest ütles, et Tallinna kunstihoone on suures osas juba välja kujunenud. Meie ülesanne oligi see sekkumine teha võimalikult diskreetselt, et see kunstihoone olemus jääks nagu suhteliselt ehedalt alles, aga noh, see väljakutse oligi, et, et see kaasaegseks muuseumiks muuta, see meie jaoks tähendas nagu selle muuseumi külastaja kogemuse nagu täiendamist natukene. Rohtla sõnutsi püüdlesid arhitektid selle poole, et muuseumis oleks ringliiklus ning et muuseum oleks ligipääsetav ka puudega inimestele. Nende eesmärkide kaudu me kuidagi jõudsimegi sellise tulemuseni, mis tegelikult nagu täiendab seda seda muuseumi uute logistiliste ühenduste kaudu aga samas üritab nagu säilitada selle muuseumi külastuskogemust nagu võimalikult ehedalt näiteks selle kaudu, et see sissepääs jääb vanast fuajeest, kus säilitatakse kõikvõimalikud materjalid, kõikvõimalikud nagu sisekujunduselemendid ja, ja kõik täiendused, mida me oleme teinud, on lähtunud pigem sellest olemasolevast, et meie eesmärk ei ole sõita sellest üle mingi uue kihistusega. Kunstimuuseumi juht Paul Aguraiuja sõnas, et kunstimuuseum kolib nüüd peagi ajutise näituse paviljoni Lasnamäel Vabaduse väljaku maja tahetakse vabastada juuni alguseks. Sügislõpus või talve alguses loodetakse välja kuulutada ka ehitushange ning praeguste plaanide kohaselt kolitaks majja tagasi ülejärgmisel aastal. Riigieelarvest on kunstimuuseumi renoveerimiseks eraldatud kuus ja pool miljonit eurot.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Kunstihoonel seisab ees põhjalik uuenduskuur.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMai keskel ja juuni alguses kogunes riigikogu õiguskomisjonis väärikas seltskond külalisi oli nii justiits kui siseministeeriumist, politseist, advokatuurist ja Harju maakohtust. Ettepaneku korraldada arutelu teekriminaliseerimise teemal tegi riigi peaprokurör Andres Parmas. Liiga palju tegusid on kuriteole karistatavaks tunnistatud ja on ka silmatorkavalt suur hulk inimesi, kes on kuriteo toimepanemise eest karistatud. Parmase hinnangul võiks näiteks süstemaatilisi vargusi edaspidi väärteokorras menetleda. Kui keegi varastab kolm pudelit õlut, kui ta varastab need ühe korraga, siis on tegemist väärteoga. Kui ta varastab näiteks iga päev ühe pudeli õlut, siis on tegemist kurjategijaga, keda siis peaks justkui riik kohtlema veel eriliselt karmilt. Muist sarivarastest on narkomaanid, kes võtavad kauplustest kõike, mis kätte satub, või alkohoolikud, kes varastavad endale joogipoolist. See riik on otsustanud, et me karistame neid inimesi kui kurjategijaid, tähendab seda, et me tegeleme mitte probleemiga, vaid probleemi tagajärjega. Siseministeeriumi korrakaitse ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Liisa Aabel teatas õiguskomisjonis, et siseministeerium toetab süstemaatiliste pisivarguste dekriminaliseerimist. Komisjonis arutati ka seda, kas kergitada võiks väär ja kuriteo vahelist hinnapiiri. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Margus Kärner märgib, et kuni 2015. aastani oli kurjategija see, kes varastas rohkem kui 64 euro eest. Siis tõsteti piir 200 euroni. Varguste koguarv tegelikult natuke isegi langes, ehk siis ei saa öelda, et oleks hakatud rohkem varastama. Õiguskomisjonis tõi Parmas välja veel ühe punkti, mille võiks karistusseadustikust kustutada. Nimelt praegu saab kriminaalkorras karistada inimene, kes jääb kolm korda vahele ilma lubade sõitmisega. Ja see on üks tegu, mis on võib-olla kõige silmatorkavamalt ebaõiglane kedagi süüdi tunnistada oma olemuselt pisirikkumises. Läinud aastal karistati süstemaatilise lubadeta sõitmise eest pea kuutesadat inimest, vangis on selle paragrahvi pärast 20 inimest. Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid märgib, et komisjon arutab tee kriminaliseerimise teemat edasi sügisel. Igal juhul on tervitatav, et prokuratuur võttis initsiatiivi aga kas need ideed ja debatid jõuavad ka eelnõuni ja kas see ka eelnõu, mis võib, võiks tekkida kuskil oktoobri keskpaigas või siis novembris, läbib ka kolm lugemist parlamendis? Seda on veel väga vara öelda.", "role": "user" }, { "content": "Riigi peaprokuröri Andres Parmase hinnangul võiks mitmed praegused kuriteod, näiteks süstemaatilise varastamise või korduva lubadeta sõitmise väärteoks ümber nimetada. Maikuus hoo sisse saanud aruteluga on liitunud nii ministeeriumid kui Riigikogu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeil juba on leevendused neile, kes on läbi põdenud või vaktsineeritud ja need on siis need, et ei pea olema isolatsioonis, kui sa puutud kokku koroona viiruse positiivse kandjaga, nüüd me täna ka arutasime valitsuskabinetis siis seda vaktsineerimise tõendit ja selle võimaliku kasutust siseriiklikult, praegu on see mõeldud ikkagi reisimiseks ja selleks on meil vaja ka kokkuleppeid nii Euroopa tasandil kui ka globaalselt, et kuidas seda vaktsineerimistõendit kasutada, aga, aga siseriiklikult. Me leppisime kokku nii, et seda projekti võtab vedada majandus Kommunikatsiooniministeeriumis ettevõtlusminister Andres Sutt, kes siis koondab kõik Need arvamused ja, ja võimalikud kasutuskohad. Loomulikult on sinna kaasatud nii terviseamet kui ka sotsiaalministeerium, samamoodi peavad nad nõu ka õiguskantsleri kantseleiga, et kuidas seda veel kasutada saaks. Aga mida ma tahaks rõhutada, on see, et, et me ei saa diskrimineerida selle alusel ehk siis keegi ei saa mingeid eriõiguseid, vaid kõik on kõigile võimalik, lihtsalt võib-olla vaktsineerimistõendi olemasolul on mingid siis teenused mugavamad kui siis, kui seda tõendit ei ole. Nii et neid punkte me alles arutame. Praegu on fookus seal, et me saaksime ikkagi minna nende leevendustega edasi, nii et tegelikult me nendest piirangutest saame üldse loobuda. Aga see ettevalmistus on eelkõige sügiseks, sest selleks on meil ka valge raamat ette valmistatud, et me peame selle viirusega õppima elama ja, ja tõenäoliselt meil peaksid olema sellised plaan B projektid, et me ei peaks ühiskonda lukku keerama, vaid saaksime siis siis kasutada muid variante.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Kaja Kallas ütles pressikonverentsil, et väljatöötamisel on vaktsineerimispassi kasutusvõimaluste laiendamine, kuid rõhutas, et vaktsineerimispass ei anna kellelegi mingeid eriõigusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nHaapsalut võib iseloomustada sõnadega läänerindel muutuseta. Urmas Sukles juhib oma valimisliiduga linna edasi. Ainus muutus on see, et Suklas ja valimisliit sai volikogus kolm mandaati enam kui eelmisel korral. 15 mandaati 25 liikmelises volikogus lubaks lausa ainuvalitseda, kuid Urmas Sukles on öelnud, et soovib jätkata koalitsiooni senise partneri keskerakonna ga. Põhjuseks on toodud head koostööd, kuid kindlasti ei saa unustada, et Keskerakonna kaudu on linnal tihedam kontakt Eesti valitsusega. Haapsalu volikogus on EKREl ja reformierakonnal kahepeale opositsiooni kokku viis kohta ning küsimuseks saab, kui tõhus nii väikese opositsiooni töö üldse olema hakkab. Haapsalut ümbritsevas Lääne-Nigula vallas on muutusi rohkem. Seal sai kõige enam mandaati valimisliit tugevad kogukonnad, mille esinumber on minevikus Lääne-Nigula vallavanema ametit pidanud Mikk Lõhmus. Kui viimasel neljal aastal oli Lääne-Nigulas võimul koalitsioon, mis koosnes Lõhmuse juhitud eelmisest valimisliidust ühinenud kogukonnad ja sotsiaaldemokraatidest, siis nüüd on uus, kuid vähem mandaate saanud tugevad kogukonnad teinud valimiste järel esialgse kokkuleppe koalitsiooni loomiseks EKRE ja Reformierakonna ga. Koalitsioonilepinguni loodetakse jõuda kas sellel või järgmisel nädalal. Mikk Lõhmuse hinnangul pole ühisosa leidmine raske, sest Riigikogus erakondade vahel valitsevad erimeelsused kohalikul tasandil sellist rolli ei mängi. Lääne-Nigula puhul tasub välja tuua ka seda, et järgmise aasta jaanuarist luuakse seal mitu uut osavalda, mis tähendab mitmele piirkonnale vallas senisest suuremat autonoomiat kuid kasvav osavaldade süsteem paneb tõenäoliselt senisest suurema surve alla valla ühise rahakoti piirkondade võrdse arengu küsimus ja selle võimalik hind kujuneb ilmselt üheks läbivaks teemaks Lääne-Nigula järgnevate aastate poliitikas. Muutuste tuultes on ka väike Vormsi saar. Eelmises volikogus oli seal ainult üks jõud ehk valimisliit terve Vormsi. Nüüd jagunevad seitsmeliikmelise volikogu mandaadid kahe valimisliidu ja ühe erakonna vahel ning neist neli kuulub valimisliidule. Avatud Vormsi Vormsis võib volikogu esimeheks tõusta aastatel 2017 kuni 2020 parvlaevaettevõtet ees laevad juhtinud Jaak Kaabel rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Läänemaa.", "role": "user" }, { "content": "Läänemaal oli valimistulemuste eripäraks selgelt eristuv muster maakonnakeskuse Haapsalu ja ülejäänud kahe valla vahel. Kui Haapsalus valimised vaid kindlustasid senise linnavõimu positsiooni, siis ülejäänud kahes Läänemaa vallas puhuvad uued tuuled.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTervelt aasta tagasi Puškini tänavale rajatud ringristmikud on Narva autojuhtide poolt üks vihatumaid uuendusi. Sotsiaalmeedias saadavad ringteede teemalisi postitusi needused ja sõim. Autojuhtide hinnangul on uuendus täiesti mõttetu. Aga milleks, kui kõik oli hästi, kui kõik on korras, siis pole vaja paremaks teha. Jätke nii, nagu oli, kuulete signaale, jälle probleem. Nii rääkis ringristmiku kõrval elav autojuht Vladislav Ivanov. Tema sõnul on Narvas vaid üks loogiline ringtee niinimetatud suur Narva ring. Enne Peetri platsi tänavatele pikitud ringid tekitavad aga liiklusohtlikke olukordi, segadust ja pole mõtet loota, et inimesed nendega kunagi harjuvad. Siin toimuvad kokkupõrked, pidevalt kõlavad sõim ja riid, autosignaalid, öösiti käivad riftijad siin kumme vilistamas, nii et ringristmik tuleb lihtsalt maha võtta. Kokku on Puškini tänavale püstitatud kolm ringristmikku, millest kaks on praegu veel märgitud plasttähistega. Seepärast autojuhid loodavadki, et need varem või hiljem ära korjatakse. Narva linnapea Aleksei Jevgrafov lubabki, et plasttähised kaovad, kuid nende asemel ehitatakse statsionaarsed ringteed, millega kiirustama kippuvad Narva autojuhid peavad harjuma. See on ohutus praegu oleme ausad, inimesed sõidavad kiirusega, mis linna piirides ju lubatakse. Terve Euroopa sõidab nimaoli, Tallinn sõidab Tartu, Viljandi kõik inimesed kasvavad ringi, et miks Narva ei saa, inimestel lihtsalt puudub kogemus, kuidas sõita ja nemad käisid auto koolis, õppisid, aga see oli nii ammu ja harjumist üles ja noh, praegu sõidavad nii, nagu nendele on mugavam, et, aga mitte nii nagu reeglid ütlevad. Samas tunnistab linnapea, et liikluskorralduse muutusi pole piisavalt selgitatud. Seepärast tehakse sel nädalal rahvakoosolek, kus autojuhid saavad auru välja lasta ja linnavalitsuse selgitusi kuulata. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Narva autojuhtidele ei meeldi tänavatele rajatud ringristmikud, mis tekitavad segadust ja takistavad liiklust.", "role": "assistant" } ]