Datasets:

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 14

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsuse töörahu on taastatud. Sõlmisime täna nendes erinevates käsitlustes täpsustava kokkuleppe kolme erakonna vahel. Me leiame, et Eesti vajab jätkuvalt stabiilselt, vajab tugevat, vajab laiapõhjalist valitsust ning see kuuekümneliikmeline riigikogu enamus rahvaliidu Reformierakonna, Res Publica vahel annab selleks võimaluse. Kokkuleppe peamine sisuks on see, et Me soovime rohkem vahendeid suunata laste ja perede heaolu parandamiseks. Me soovime lisavahendeid haridusse, kultuuri, soovime lisavahendeid ka kohaliku elu arengusse selleks, et need täiendavaid kulusid leida. Leppisime kokku, et maksukoormuse alandamine ajatame skaala järgi kaks protsenti, alates 2005. aasta esimesest jaanuarist ja siis kaks protsenti, kuni siis 2007. aasta esimese jaanuarini.", "role": "user" }, { "content": "Koalitsioon jõudis kokkuleppele. Peaminister Juhan Partsi kommentaar.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVooru farmis on kasutatud kõik olulised bioohutusmeetmed, farm on tarastatud, värava ees on pesuvann. Värav on suletud, territooriumile pääseb ainult siis farmi teenindav transport, kõik majasisesed bioohutusmeetmed on laitmatult täidetud. Täna arutasime just lumafarmide tootmisjuhiga selle olukorra põhjalikult läbi ja tõesti, meie oma inimeste poolt ei näe küll mitte ühtegi rikkumist ja, ja ettevõte kui selline on teinud kõik. Muidugi, mis on vooru, farmi eripära ja mis on kogu selle piirkonna eripära, et teatavasti on see piirkond arvastu vallas üks suurimaid taudi koldeid üleüldse alates eelmise aasta sügisest, nagu kohalikud inimesed räägivad, siis metsades enam metsiku ei ole, kõik on katku surnud ja arvata võib, et see viiruse kontsentratsioon ümbruses on ikkagi äärmiselt suur. Mati Tuvi, kui palju on Rakvere farmidele erinevaid farmikomplekse ja, ja mida veel annaks ära teha, et tõepoolest see kuri katk teie majapidamisse rohkem ei tungiks? No kokku, meil on üle Eesti 25 farmi, kus siis kasvavad erinevas kasvujärgus sead, nagu ma jällegi ütlesin, et iseenesest me oleme teinud siis kõik või, või ütleme nii, et peaaegu kõik. Sest minu viimaste päevade töö põhimõtteliselt seisnebki selles, et nuputan ja nuputame koos oma kolleegidega, et kuidas veelgi paremini kaitsta oma farme. Ja täna hommikul, kui ma kuulsin vooru farmi kohta siis ma, ma tõesti ma ei suutnud uskuda oma kõrvu. On natukene nõrgemini kaitstud farme, kuid voorufarmist ma ei uskunud seda iialgi. Siiski arvestades seda episotoloogilist olukorda ümberringi jah, tagantjärgi et tõesti see võis olla tõenäoline koht.", "role": "user" }, { "content": "Farmis oli kokku 2149 siga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna kehtiva kõrge riskitaseme järgi peaks näiteks avalikes siseruumides kandma maski, vältima rahvarohkeid ruume ja eelistama kodus töötamist. Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp selgitab, et riskitasemed on mõeldud, et anda inimestele lihtne ülevaade olukorrast. Valitsus ja amet kasutavad otsuste tegemisel täpsemaid mõõdikuid. Kõik need piirangud, mis meil täna on, ei sõltu otseselt nendest riskitasemetest, et loomulikult vaadatakse iga piirang nii-öelda eraldiseisvalt ja, ja eraldi üle, see kõik on läbimõeldud, mitte lihtsalt ühe kindla, siis malli järgi paika pandud, vaid, vaid siin taga on ikkagi läbirääkimised ja kaalumised. Tabel, mille järgi ohutase selgub, võtab arvesse nädala kohta. Keskmise päevase surmajuhtumite ja nakatumiste arvu vastavalt ohutasemele on koostatud erinevates kohtades käitumiseks juhised. Näiteks peaksid täna poed nõudma maski kandmist. Peaminister Kaja Kallas kohtus eile erinevate sektorite huvisid koondavate liitudega et arutada, kuidas neid juhiseid jõustada. Võrreldes kevadega on tulnud vaktsineerimistõendid ja seetõttu need juhised vajavad muutmist ja leppisimegi kokku. Nädala aja jooksul käiakse need uuesti üle, omalt poolt siis saame kooskõlastada ka need erinevad visuaalid, et sõnumid oleksid selged, arusaadav inimestele, kuidas nad ühes või teises olukorras peavad käituma. Peaminister selgitab, et eesmärgiks on, et erasektor kehtestab ise viirusetõrjeks meetmed. Nii saab vältida riigi poolt karme piiranguid. Kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil ütleb, et kui kevadel juhistes kokku lepiti, jäi tegemata koordineerimise plaan. Nüüd tulebki uuesti üle rääkida, et kõik saaksid ühtemoodi aru. Näiteks kus peaks nõudma maski. Kui see on kontrollitud keskkond, ehk siis sisenemisel kontrollitakse, kas inimene on vaktsineeritud või on ta hiljuti andnud siis testi, et ta ei ole koroonapositiivne. Et siis kas sellisel juhul on maski nõudmine põhjendatud, võib-olla mitte, ja kontrollimata keskkonnad, noh, milleks näiteks on ühistransport, aga ka kaubanduskeskused, kus, kus neid teste ei tehta ja ei hakatagi tegema ja vaktsineerimisvahendeid samuti ei hakata kontrollima, et kas siis sellistes keskkondades alternatiiv oleks maski kandmine. Aga milles me peame jõudma ühtsele nägemusele, on see, et mida, mida nõuda siis vaktsineeritud inimestel, kas ka nemad peavad maski kandma ja kui, siis miks? Peale maskide arutatakse veel toidu kaasamüüki, nõudeid ürituste korraldamisel ja muid võimalikke meetmeid. Beil lisab, et seni pole kevadel tehtud eneseregulatsiooniplaani tõsiselt proovitud jõustada. Kui nüüd ka ei õnnestu, on järjekordset valitsuse piirangud paratamatud.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Kaja Kallas leiab, et erasektor peaks kehtestama ise koroonaviiruse tõrje meetmed, sest nii saab vältida karme piiranguid riigi poolt. Iga tasemega kaasnevad järjest rangemad soovitused. Praegu ollakse kõrgel ehk oranžil ohutasemel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti on karusloomakasvatuse keelamisele lähemal kui kunagi varem. Vastava eelnõu lõpphääletus peaks toimuma teise juuni pärastlõunal ja üsna tõenäoline on, et tarvilikud hääled tulevad kokku. Sellisel juhul jääb ettevõtjatele neli ja pool aastat armuaega, pärast mida peavad nende puurid jaa, tühjad olema. Mai alguses arutati riigikogu keskkonnakomisjonis, kuidas ettevõtjatele nende kahju kompenseerida. Arutelu tulemusel eelnõu seletuskirja küll natuke kohendati, kuid ühtegi rahanumbrit sinna ei kirjutatud, räägib maaeluministeeriumi toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk. Mina väljendasin maaeluministeeriumi selget arvamust, et selliste rahastusallikate olemasolu juhul kui seaduseelnõu saab seaduseks, on hädavajalik garanteerida. Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender tunnistab aga, et seadusandja pole tänaseni kokku arvutanud, kui suurt kahju plaanitav muudatus sektorile toob. No seda on väga keeruline kokku arvutada, sellepärast et need ettevõtted enamuses on nii-öelda kahjumlikud ettevõtted, et noh, miinusmärgiga seda arvutada ju oleks ka üsna jabur. Tegelikult haaras maaeluministeerium juba aprilli alguses initsiatiivi ja uuris ettevõtjatelt, missugust tuge nad eelnõu läbi minemisel vajaksid. Küsiti ka seda, kuidas võiks aidata ettevõtteid ümber kujundada, kuid Hendrik Kuuse sõnul vastas muist ettevõtjaid, et karusloomakasvatuse sisseseade on väga spetsiifiline. Ja ümber profileerimine tähendaks tehniliselt ehitiste mahavõtmist ja nende uuesti ehitamist või täiesti uuesti sisustamist. Valdavalt jäi siiski sektori poolt selline soovpinnal, et juhul kui see nii juhtub, siis kompenseeritaks nende tegevuse lõpetamine. Osaühingu nükofarmi juhataja Leander Pragi sõnul on ettevõttel ruumi 1000 looma jaoks. Ta tõdeb, et praegu farmis loomi pole, kuid turg näib taastuvat. Aga kui karusloomakasvatus keelatakse, pole rajatud seadmetel ja hoonetel enam mingit väärtust. Meie kogu investeering, mis meil tõenäoliselt läheb nagu vette vedama, on kuskil selline suurusjärgus 400000 eurot. Eesti suurim karusloomakasvataja, aktsiaselts Balti karusnahk on välja arvutanud kordades suurema 10 miljoni eurose kahju ettevõttejuht. Marge Altosaar selgitab, et 2000 seitsmeteistkümnendal aastal hakkasid loomapidajatele kehtima uued nõuded. Praktiliselt kõik puurid, aiad, kõik on nagu ümber ehitatud ja uus puur on umbes 200 eurot. Hendrik Kuusk märgib, et kui karusloomakasvataja soovib mõnel muul alal tegutseda, on tal ligipääs juba olemasolevatele toetusmeetmetele. Aga nagu öeldud, see paljusid ettevõtjaid ei rahulda veel kord. Marge Alto saar. Meie omanikud on öelnud, et nemad lähevad kindlasti kohtusse, sest see on esimene selline pretsedent, et kui tavaliselt, kui karusloomakasvatused ka teistes riikides on suletud, siis riik on alati selle kompenseerinud.", "role": "user" }, { "content": "Tuleval nädalal hääletab Riigikogu karusloomakasvatuste keelustamise üle. Seaduseelnõus aga ei mainita, kui suure summaga plaanitakse ettevõtjatele kompenseerida keeluga tekkiv kahju.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti ühe suurima kinnisvaraportaali City 20 n andmetel on Eesti kinnisvaraturul keskmine ruutmeetri hind praegu 20632 krooni. Aasta eest maksis ruutmeeter 23577 krooni. Berhouse'i andmetel on Tallinna keskmine kukkunud alla 20000 krooni ruutmeetrilt, seda ka niinimetatud kvaliteetpiirkondades, kesklinnas, Nõmmel ja Pirital. Oberhouse'i analüütiku Rain Raiti sõnul on Eesti kinnisvaraturgu kõige rohkem mõjutanud pankade käitumine ja ületootmine. Eriti hetkel elukondliku kinnisvara puhul aga ka ärikinnisvara puhul, eriti just laopindade ja tööstusparkide rajamisel. Ülemaailmse finantskriisiga seoses on pangad tõstnud veel marginaale, kuigi Euribor on kõvasti langenud ja see on laenuvõtjate võimalusi oluliselt vähendanud. Teiselt poolt vaadates on jälle pakkumine ülisuur. Mis puudutab kortereid ja maju, eriti uuselamurajoonides, nõudlus täna lihtsalt puudub. Selliselt hinnatasemelt ja selliste finantseerimisvõimaluste poolt. Ainuüksi Tallinnas ja Harjumaal on tühjasid kortereid praegu hinnanguliselt 3000 ja tühja laopinda üle 50000 ruutmeetri. Mingisugune ost müük loomulikult ikka käib ja kõige rohkem on hinnas kahetoalised korterid. Kuna laenutingimused on oluliselt halvenenud, siis ostetakse odavama hinnaklassi korterid, mis asuvad meil mägedel. Kesklinnas on tehingute arvu kukkumine on suhteliselt suurem kui näiteks Lasnamäel või Mustamäel. Et ostetakse pigem selliseid vanu kortereid ja tehakse neid ise korda. Kas vanemaid kortereid, mis on väga heas korras või siis täiesti kapitaalremonti vajavaid asju? Oberhousei hinnangul jätkub turu langus veel paar aastat. Täna on kinnisvaraturul võitja see, kes julgeb teha olulise allahindluse. Rain Ratt. Seal 20 protsenti näiteks mitte viie protsendi kaupa hinda allapoole liigutada, sest niimoodi ollakse kogu aeg tegelikust turusituatsioonist tagapool. Kui palju nüüd need hinnad, millega lõpuks tehing toimub, erinevad nendest, mis kuulutustes väljas on. Meie hinnangul on kuskil vahe keskmiselt 15 kuni 25 protsenti.", "role": "user" }, { "content": "Statistikaameti andmetel vähenes ostu-müügitehingute arv kolmandas kvartalis aastases võrdluses neljandiku ja eelmise kvartaliga võrreldes kümnendiku jagu. Keskmine ostu-müügitehingu väärtus oli 970 000 krooni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõrumaa mees Mart Timmi julge vireni masinaid oma seakasvatuse juurde lasta nimelt usub ka tema, et vireen piisavalt bioohutust ei taga. Kõige rohkem teeb talle muret see, et masinaid puhastatakse ainult jäätmete kogumispunktis. Nende autodel igasugused deso vahendid puuduvad, ta sõidab ju ohtlike punktide vahel oma marsruudi läbi. Loogiline oleks, et kõigis nendes punktides toimub ka autodeso, aga seda võimalust neil ei ole. Ka maaülikooli nakkushaiguste osakonna juhataja Arvo Viltrop peab tõenäoliseks, et loomsete jäätmete käitlejad on katku levikule kaasa aidanud. Transpordivahendid on üks ohuallikas ja eks need vireeni autodega see probleem on, et ta liigub farmist farmi ja küsimus ka selles, et kui see nakatunud farm on näiteks avastamata, et ta on nakatunud peiteperiood, kui see viirus ei ole veel haigusena avaldunud, see võib olla isegi kolm nädalat ja see tähendab seda, et see vireni auto ib käia nakatunud farmis isegi kolm korda, eks ole, kui ta käib kord nädalas. Aktsiaselts Vireni juhataja Rait esiti aga on kindel, et nende autod nakkuse laiali ei kanna. Bioohutusnõuded me järgime, autod on absoluutselt puhtad, neid pestakse peale kasutamist ja enne nii-öelda ringidele välja minekut. Seda, et autosid ka kahe farmi külastuse vahel võiks puhastada, Persitski vajalikuks ei pea. Kaasaskantavad puhastusvahendid pole tema sõnul niikuinii piisavalt efektiivsed. Siiski keelas veterinaar ja toiduaineamet eile jäätmekäitlejatel farmide territooriumile sisenemise ära. Ameti peadirektor Agu Pärnu. Peale iga ringsõitu need veokid põhjalikult pestakse, desinfitseeritakse kaks korda kangema lahusega, kui on juhise järgi nõutav, et see, nende puhtus on tõepoolest tagatud täiendava abinõuna. Me leppisime mõlema käitlemise tevõttega kokku, et ükski nende veok ei sisene seakasvatusettevõtte territooriumile, vaid seepärast, et sead kahjuks jah, ei hukku mitte ainult Aafrika katku tõttu vaid aeg-ajalt ka täiesti muudel põhjustel. Ehk need sead, mis siis on vaja saata jäätmekäitlustehasesse. Farmiomanik peab ise viima farmi territooriumi piirdest väljapoole konteineris või siis lekekindlal alusel. Ükski Vireni auto ei sõida farmi territooriumil. Siiski ei oska ka VTA hinnata, miks on meil teiste Baltimaadega võrreldes katku levik kiirem ja laialdasem. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Madis Hindre Tartu.", "role": "user" }, { "content": "Ikka veel kahtlevad seapidajad farmide vahel liikuvate ja hukkunud sigu transportivate autode puhtuses.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Ringhäälingu muuseumi direktor Juhan Sihver, kuidas muuseum õigupoolest sündis? Muuseum sündis entusiastide ideest eesotsas olid Vello Lään, Urmas Loit, Rein Lang saatekeskusest Rein Ruudi, kes käisid selle mõttega ringi, et selline muuseum võiks kuskil Eestimaal olla justkui austusavaldusena nende nende inimeste vastu, kes eetri kaudu oma igapäevast tööd teevad. Ja tollel ajal jõuti siis Türile, kuna Türi on siis läbi selle omaaegse saatejaamaga ringhäälinguga seotud ja Türi linnavalitsus tollel ajal oli huvitatud sellest muuseumist valmis leidma ruumid. Ja nõnda see asi alguse sai, kirjutati MTÜ asutamislepingule alla ja Läks töö käima. Kuidas muuseum oma 20. sünnipäeva tähistab? Muuseum tähistab sünnipäeva ikka koos heade sõpradega, me oleme kokku kutsunud inimesed, kes on muuseumile nõuga ja jõuga toeks olnud. Tahame neile tutvustada raadio ajaloo uut püsinäitust, mis selleks päevaks siis lõplikult vormistatud saab. Väikesed tänumeened ja omavahelised jutuajamised, et kuhu ja kuidas ja kas edasi, nii et ei ole selline nagu rahvakeeles öeldakse, pilvini pidu, vaid heade toetajate, sõprade ja muuseumist hoolijatega kokkusaamine. Aga kuidas ja kas edasi? See on MTÜ liikmete otsustada meie igal juhul nüüd muuseumi töötajatena, kui me oleme lõpetanud kaks aastat kestnud raadio ajaloo näituse uuenduse, mõtleme juba selle peale, et uuendamist vajab teleajaloo näituse, et kaks poolt oleks majas võrdselt esindatud ja külastajad on näidanud, et see huvi sellise muuseumi vastu on olemas. Nii et loodame, et neid häid toetajaid muuseumil jagub ja me saame lisaks korralikule raadionäitusele uuendatud ka telenäitus. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Paidest.", "role": "user" }, { "content": "Täna tähistab Türil tegutsev Eesti Ringhäälingumuuseum 20. sünnipäeva. Olev Kenk ajas juttu muuseumi direktori Juhan Sihveriga, kes on muuseumi juhtinud selle asutamisest saadik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nBrüsseli kesklinnas asub üks hiiglaslik kuldse kupliga ehitis, mida ümbritsevad tellingud. Pealtnäha pole selles midagi ebatavalist, sest hooneid ikka renoveeritakse iga paari aastakümne tagant. Kuid Brüsseli justiitspaleed on renoveeritud niivõrd kaua, et 1984.-st aastast alates pole seda keegi tellinguteta näinudki. Alles 2021. aastal otsustas Belgia valitsus, et aeg on parandustööd lõpule viia kusjuures esimese asjana tuli alustada tellingute enda renoveerimisest, sest aeg ja ilmastik on nendega oma töö teinud. Kui need ligi poolteist miljonit eurot maksvad ettevalmistused on tehtud, saavad ehitajad edasi liikuda. Renoveerimine loodetakse lõpetada aastal 2030, kuid mis saab olla põhjuseks, et ühed ehitustööd nii kaua kestavad? Löveni ülikooli arhitektuuriajaloolase Joris Sneti sõnul on peamiseks põhjuseks hoone tohutu suurus. Justiitspaleed peetakse suurimaks hooneks, mis 19. sajandil ehitati. See on väljaspool tavapäraseid standardeid. Kui vaadata selle renoveerimist puudutavaid arve, siis need on täielikult väljaspool tavapäraseid. Need on nii tohutu, et ühel hetkel on see hakanud otsustajad ka vaimselt mõjutama, sest finantsilisi tagajärgi on raske hallata, ütles snäed. Ent ta tõi välja veel ühe omapärase põhjuse. Snaeti hinnangul on probleem Belgia poliitilises süsteemis, kus on tohutult erinevaid väikseid administratiivüksuseid. See aga soosib pigem projektipõhist lähenemist. Ent justiits palee taoline hoone nõuab säilimiseks pigem igapäevaseid pisikesi hooldustöid. Belgias on kultuur asju teha läbi suurte projektide, mis maksavad palju. Lõpptulemus on alati loomulikult väga ilus, mingil põhjusel soovitakse asju just nii teha, sõnas Snat. Muide, ta on kirjutanud hoone ajaloost, raamatuid ja artikleid, ent pole seda ise kunagi ilma tellinguteta näinud. Kuivõrd Snäed usub, et renoveerimistööd ei lõpe ära 2030. aastal, siis uurisin, kas ta ise üldse loodab seda kunagi ilma tellinguteta näha. Loodan, et saan teatud mõttes on inimeste peades tellingud ja justiitspalee üheks saanud. Kui renoveerimistöid korralikult alustatakse, siis ühel hetkel tellingud ikkagi kaovad aeglaselt, aga kindlasti võib-olla mitte 10, ent äkki 12 kuni 15 aasta jooksul. Probleem seisneb aga selles, et kui välistööd on tehtud, siis tuleb hakata jälle seest restaureerima, ütles Snaet. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Brüsselis taasalustati Justiitspalee renoveerimistöödega, mis on kestnud juba alates 1984. aastast. Kohaliku arhitektuuriajaloolase hinnangul võivad renoveerimistööd kokku kesta ligi pool sajandit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHomme ja ülehomme on Hispaania Andaluusia keskus Sevilja kogu Euroopa poliitiliseks keskuseks. Täna aga valitses Hispaania Juelga General üldstreik. Olukord Sevillas tuletas meelde loiuvõitu pühapäeva kõik uksed ja väravad, mis lukku andis keerata reeglina ka lukus, olid ka muuseumi ning isegi linnapark. Avatud olid vaid apteegis mõned suured kaubamajad ja osa õllepaare. Linnas ei liikunud ühtegi liinibussi ega ka taksot. Ainsad bussid, mis käiku jäid, olid need, mis ajakirjanike kesklinnast tippkohtumise pressikeskusesse sõidutasid. Aga kuna streik haaras ka lennuliiklust, on nagunii paljudel viljasse tulek edasi lükkunud. Aga päris rahulik siin ka ei olnud. Üldstreigi nõuete toetuseks ja ilmselt ka seoses eeloleva tippkohtumisega toimus rahvarohke manifestatsioon kesklinnas Andaluusia poliitilise keskuse ees, mis oli küll targu betoonplokkide kahe ja poole meetrise traataia ning ratsapolitseinikega piiratud. Mingit märki vägivaldsusest siiski küll ei näinud. Pigem tuletas asi meelde pidupäeva rongkäiku. Organisaatorid, kohalikud ametiühingud olid kõva töö teinud lippe, loosungeid, õhupalle, kleepse ja muud pudipadi oli küllaga ja ka rahvast oli palju. Oma 30 40000 loosungid olid äärest ääreni majanduslikest nõudmistest kuni taolisteni, nagu ei USA-le, eurole ja fašismile üldse, oli demokraatiast ja diktatuuriohust juttu palju. Protest selle vastu, et valitsus ei arvesta rahva soovidega, oli ju ka üldstreigi üheks põhjuseks. Rahvas elas ennast välja loosungeid karjuti kooris meelsasti. Aga kui keegi rääkima hakkas, summutasid pasunad ja muu lärm selle üsna pea ja üldse ainukesed, kes ennast eriti selles 38 kraadises palavuses mõnusalt ei tundnud, olid täisvarustuses politseinikud, aga vähemalt kiiremini liigutama ennast ei pidanud. Näis, mis saab homme. Tippkohtumise töine osa algab Eesti aja järgi pärast keskpäeva. Uku Toom Eesti Raadio Sevilja Euroopa Liidu tippkohtumisel Sevillas ei ole oodata nii tormilisi teateid kui mõnelt eelmiselt. See ei lähe vaidluste ja lahkhelide tõttu üle ajapiiride nagu Nicas. Siin ei lõhu protestijad aknaid ja autosid nagu Göteboris. Viimastest suurkohtumistest tuttavaks muutunud tänavalahingud politsei ja meeleavaldajate vahel jäävad seekord ilmselt kajastamata sest meeleavaldajaid ei ole. See tähendab eile oli neid rohkem kui küll, aga see oli vägagi rahumeelne meeleavaldus. See vilja vähemalt Hispaania valitsuse poliitika vastu. Tippkohtumisele sõitnud meeleavaldajaid aga pole ma seni näinud ühtegi. Kuigi politsei on valmis. Traat ja betoontõkked, politseinikud, jalaratsa ning mootorratastel ümbritsevad tippkohtumise paika sevilja kongresside keskust. Aga tippkohtumise sisulisest tööst. Kohal on viis riigipead, 26 valitsusjuhti, 28 välisministrit ja nii edasi ja nii edasi. Plaanis on neli nõupidamist kaks täna kaks, homme viimasel osalevad siis ka kandidaatriigid, sealhulgas Eesti. Hispaania võtab kokku oma eesistumisperioodi ning võib, et neljast eesmärgist kolm on saavutatud. Liikmesriigid on jõudnud ühisseisukohani, regionaalpoliitika, finants ja eelarvesätete ning institutsioonide osas. Põllumajandustoetuste küsimus on lahkhelide tõttu lükatud sügisesse, nii et seda vaidlust ei ole siin oodata. Põhiküsimuseks on immigratsioon ning Euroopa Liidu laienemine ja selle propaganda ning viimane on just see punkt, mis kahtlemata oluline ka Eestile. Ning esimene ümarlaud on peetud ja Euroopa Parlamendi president Pat Coks ütles sellele järgnenud pressikonverentsil sedasama, mida on viimastel päevadel öelnud mitmed Euroopa juhtivad poliitikud. Euroopa Liidu laienemispõhimõtted ja tähtajad jäävad jõusse. Laienemine edasi ei lükku. Hetkel on käimas teine ümarlaud, seda liikmesmaade rahandus ja majandusministrite osavõtul. Kuni aga uusi uudiseid ei ole, täidavad ajakirjanikud oma aega statistikaga, teatades näiteks, et tippkohtumise tööpind hõlmab 7000 ruutmeetrit või et toit on osavõtjatele ja ka ajakirjanikele kahe ja poole miljoni kilo kalori jagu. Uku Toom Eesti raadio see vilja. Euroopa Liidu juhid kinnitasid tippkohtumise lõpul taas, et laienemisprotsess läheb edukalt nii Hispaania peaminister Jose Maria Aznar kui Euroopa komisjoni esimees Romano Brodi ütlesid pressikonverentsil, et kui kõik läheb plaani kohaselt siis läbirääkimised kandidaatriikidega on kavas lõpetada selle aasta jooksul liitumislepped kirjutada alla järgmise aasta kevadeks ja aasta lõpuks lepped ratifitseerida ning 2004. aastal saavad kõik nagu üks mees osaleda Europarlamendi valimised. Peaminister Siim Kallas, teie kommentaar, nüüd sellele ja muljed Euroopa Liidu tippkohtumisel. Tõepoolest, nii nagu kuulda oli, kinnitati, et läbirääkimised lõpetatakse, kinnitati seda, et et üks väga tähtis tähtaeg on november, kus loodetakse, et novembriks peaks olema siis selged kõik ühised positsioonid Euroopa Liidu liikmesriikide poolt kõigis läbirääkimistes ja Ma ei oska öelda seal kogu aeg kõlas üks lause, mida ei osa ei oska nagu hinnata, praegusel hetkel oli see, et, et ja parimatega läbirääkimistel parimatega valmis jõudnud kandidaat riikidega juhtub, see, mida Uku toom siin praegu mainis, ei oska öelda, kas see tähendab siis, et lõpuks kavatsetakse veel mingeid valikuid teha. Aga seda tegelikult ei kinnitatud, et 10-ga on otsustatud ka liitumislepingud alla kirjutada, on küll 10-ga läbirääkimisi lõpetada, jah, ja kinnitati, et 10 riigiga on kõik toimunud plaanipäraselt. Aga mine sa tea, ühesõnaga mingisugune, kui mina nüüd hindaksin oma sellise arusaama piires, siis mina ütleksin, et selles lause ühendis, mida korrati praegu sellel nii-öelda töölõunal, see on üks kummaline nähtus, kus siis, kui sa just tahad süüa, siis sa süüa ei saa, sest sa pead rääkima parasjagu ja, aga siiski talline vorm oli praegu valitud, et, et kandidaatriikide juhte informeerida ja seal kordas seda nii peaminister Aznar kui ka tulevane eesistuja peaminister Rasmussen, nii et võiks öelda, et mingisugune justkui pragu on enda jaoks jäetud, et et kui ikkagi kõigis asjades kokku ei lepita, siis, siis see ei ole lõplikult öeldud, et tõepoolest kõik 10 riiki saavadki esimesest jaanuarist 2004 Euroopa liidu liikmeteks, aga muidu lisaks sellele oli kahtlemata tähtsal kohal võitlus illegaalse immigratsiooniga ja nähtavasti selles osas võetakse ette päris olulisi samme. Neid on üsna üksikasjaliselt ka kirjeldatud nendes dokumentides, mida siin arutati ja ma arvan, et ka meil tuleb selles valdkonnas kindlasti oma koostööd Euroopa Liiduga intensiivistada, kuigi me võisime teatud rahuldustundega märkida, et millal see nüüd viimati oli, kui üks laev põgenikega kuskil meie vetesse jõudis, sellest on juba hea seitse või rohkemgi aastat möödas. Nii et otseselt Eestist illegaalsete immigrantide vool läbi ei lähe. Aga kui surve maades, kus rahvastik kasvab kiiresti ja majandus on nigelal järjel, kus need probleemid kasvavad, siis on Euroopa Liidu mure mõistetav ja, ja arvestades kõike seda suurt ruumi, mis tekib uute riikide liitumisega Euroopa Liiduga on see praeguste liikmesriikide kodanike mure täiesti arusaadav ja ilmselt siin on tõesti ees olulised arengud.", "role": "user" }, { "content": "20.06-22.06.2002 toimunud Euroopa Liidu tippkohtumisel Sevillas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMullu kevadel tehtud elektrooniline PISA test täna enam kooliperel väga eredalt meeles pole testi teinud lapsed on üheksaklassilise kooli lõpetanud ja ka töötaja, kes sellega tegeles, vahetunud. Samas ollakse väga uhked, et ka väikekool sai anda oma panuse sellesse, et Eesti nii kõrge koha sai. PISA test vaatles funktsionaalset lugemisoskust, matemaatikat ja loodusteaduslikku kirjaoskust. Uurisin sellel sügisel üheksandasse klassi läinud Karl Marteni ja Anna Maria käest, millist nendest valdkondadest nad kõige olulisemaks peavad. Mina ütleks, et võib olla lugemisoskus, sest see just avardab kõige rohkem silmaringi ja pakub nagu endale ka pinget, et see on nagu väga meeldiv ja raamatute lugemine on väga kasulik ja soovitan kõigile. Minu jaoks on matemaatika, sest minu õpetaja armastus matemaatika vastu on natuke minu peale üle läinud ja mulle meeldivad väga algebra ja kõik need X'i ja y'd, nii et see aitab väga mõtlemisega. Taebla kooli direktor ja füüsikaõpetaja Jaanus Mägi usub, et Eesti laste kõrge tulemus PISA testis näitab, et head haridust saab lisaks suurlinnade eliitkoolidele ka väikestes koolides üle kogu Eesti. Praeguse tulemuse valguses on aga aeg vaadata tulevikku. Küsisin Mägi käest, mida peab tegema, et Eesti õpilased saaksid head haridust ka 10 ja 20 aasta pärast. See on õpetaja, noor õpetaja, kes peaks tulema ja praeguse enamuse välja vahetama, sest suur osa on jõudnud Eestis pensioniikka või pensionieelikud, nii et noor õpetaja on tulevase hariduse võtmesõnaks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Taebla.", "role": "user" }, { "content": "PISA testi edetabeli kõrgele kohale andsid panuse ka paljud väikesed koolid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMõne aasta eest ilmus mittetulundusühingu Hiiu öko poolt kirjastatud hiiu keele raamat. Kui see hiiu keelt tutvustab teos oli mõeldud vanemale lugejale, siis nüüd ilmunud hiiu lasteraamatu on sobilik ka põnnidele ja autorid soovitavad, et vanemad võiksid seda lugeda. Koos lastega jätkab üks Hiiu lasteraamatu autor Merike Heinsoo. Neid õuemänge on jäänud palju vähemaks, me õpetajatena lihtsalt ise näeme seda. Ja et see sellepärast ongi tore, kui sa loed emaga koos seda, loeme mängukirjeldust, mõtleme, kuidas see käib ja et võib-olla siis lähme õue ja proovime sõpradega ka mängida. Selle asja mõte ongi see, et mitte, et me ei kirjuta ainult üles neid asju, mida me ise mängisime, vaid et äkki, et need natukene ka taaselustada. Hiidlased on mänginud aegade jooksul näiteks tagaajamise ja peituse mänge, aga ka kivimänge ja talvel jääga seotud mänge. Laste elu juurde on alati kuulunud muidugi krutskid ja pahandused. Hiiu lasteraamatu autorid Lili Käär ja Merike Heinsoo. Minu jaoks oli kõige põnevam läbi töötada suure mõisa kooli pahategude kausta, kus olid lapsed kirjutanud seletuskirju. Kui nad nii või teisiti käitusid ja need olid kolm päeva vist olime seal muuseumis ja lugesime neid ja valisime välja, et kui ikka terve lehekülje peale peab kirjutama. Ei, ma ei riputa enam tahvli peale hiiri, siis võid ise arvata, millega see laps oli hakkama saanud. Teose illustreeris ja kujundas Roberta Laas rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Kärdla.", "role": "user" }, { "content": "Kärdlas Vabrikuväljakul esitleti \"Hiiu laste raamandut\", mis räägib sellest, kuidas Hiiumaa lapsed on aegade jooksul oma päevi sisustanud ja milliseid mänge mänginud. Teosest leiab ka hiiukeelseid laule, salme ja muid tekste.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEt meie ettevõtted oleks globaalselt konkurentsivõimelised, peab üle vaatama välistööjõuregulatsiooni. Praegu saab ettevõtja tuua kolmandast riigist töötaja, kellele maksab Eesti keskmist palka üheaastase tööviisaga. Ministeeriumid töötavad nüüd välja plaani, kuidas seesama võõrsilt pärit töötaja saaks siin viibida kolm aastat ühe aasta lühiajalise tööviisaga ning kaks aastat uue loodava elamise tööloaga. Küll annab riik praegu ka pikaajalise viieaastase tööloa, aga see kvoot on 1300 inimest aastas ehk väga vähe. Jutt on neist töökohtadest, kuhu ei ole võimalik Eestist tööjõudu leida, ütleb ettevõtlus ja tehnoloogia. Minister Andres Sutt. Ja me ikkagi räägime nendest töökohtadest ja oskustööjõust, keda ei ole Eesti turul, et võimalik leida. Täna on meil erand ainult IT-sektori jaoks, aga kõik tootmisettevõtted, kes järjest enam on tehnoloogiaettevõtted, vajavad samamoodi oskustööjõudu, keda me kohapealt erinevatel põhjustel ei leia, kas masinatööstuses, keemiatööstuses ja nii edasi. Kus on eesmärk tuua need töökohad voodi alt välja? Suit rõhutab, et see ei tähenda, et need inimesed tuleksid korraga. Teiseks on nende taust hoolikalt kontrollitud. Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas ütleb, et Eesti riigis jääb aastas umbes 6000 maksumaksjat vähemaks ja see on tohutu surve ettevõtluse e. Selle välistöötaja leidmine on keeruline, tema siia toomine on kallis, tema väljaõpetamine on kallis. Ja, ja kui ta peab siis tõesti juba noh, ühe aasta jooksul lahkuma siis on see tohutu administratiivne ja rahaline kulu. Näiteks energeetika ja automaatika vallas tegutseval ettevõttel ABB on umbes sadakond võõrtöötajat rohkem kui 30-st riigist. Seega on ootused ka inseneeria. Erialad oleks kvoodi alt väljas nii nagu IT-sektori, ütleb ABB Baltikumi personalijuht Tuuliki Boom. Kui me räägime tootmistöötajatest, siis tootmistöötajaid, kuna me saame tuua neid ainult ühe aasta sesaseks perioodiks Eestisse tööle siis nende puhul me väga hoolikalt valime, et on juba töötajad, kes oskavad seda tööd teha ja nende väljaõppeperiood on oluliselt lühem kui kohaliku tööjõu puhul. Mida ma loodan, et arutatakse ka valitsuse tasandil, veel on see, et oleks mitte Eesti keskmise töötasu nõue kolmandatest riikidest pärit töötajatele vaid et oleks doktori keskmise töötasu nõue. Praegu käivad veel ministeeriumide vahel läbirääkimised, kuid detsembris peaks ettepanekud jõudma konsultatsioonideni ja muudatused võiksid jõustuda 2023. aastal. Nii arvab minister Andres Sutt.", "role": "user" }, { "content": "Riik plaanib võõrtööliste Eestis töötamise luba pikendada ühelt aastalt kolmele. Eestis töötab aasta jooksul umbes 20 000 kolmandatest riikidest pärit inimest. Detailsem plaan kellele ja kuidas see jõustub on veel ettevalmistamisel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nFramare alas ospa juhatuse liige Maret Sukles ütles, et suvekuudel loodavad nad majutuse täituvuseks 80 kuni 85 protsenti. Välisturistidest on suklase sõnul aktiivsemad lätlased ja soomlased, kuid sel suvel jääb valdavaks kliendiks ilmselt siseturist. Täpset prognoosi on suveks praegu keeruline teha, jätkab Maret Sukles. No eelbroneeringut praegu tehakse ainult nädalavahetusteks ja eriti nendele nädalavahetustele, kus on suurüritused ja eestlane või ütleme, eestimaalane on siis väga kiire reageerija, nii et täna mõtlesin ja homme tulen. Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa muuseumid juhataja Anton Pärna sõnul loodetakse tõmbenumbrit mais Iloni imedemaal avatavas Tuve Janssoni muumide näitusest. Pärn avaldas lootust, et siseturistide kõrval jõuavad suvel muuseumidesse ka välismaalased. Ma väga loodan, et jääb Läti ja Soome huvi edasi. Vähemalt praegu on seda trendi tunnetada. Looduskiit. Arvo Valker on keskendunud Suurbritannia gruppidele, kellega veedab kõige enam aega Lääne-Eesti maakondades. Valker ütles, et Ukraina sõjaga seotud hirmudest hoolimata on tema teenindatud gruppide hulk olnud kevadel, mil on loodusturismi kõrgaeg umbes 90 protsenti pandeemia eelsest ajast. Samas on Valkeri rühmad olnud varasemaga võrreldes väiksemad. Valkerile teeb praegu muret aga teadmatus, kui suureks kujuneb Eestis üleüldine hinnatõus, sest järgmise aasta loodusturismipaketid on tema sõnul vaja juba paika panna. Praegu edasimüüjatega juba ammu töö käib just järgmise kevade nimel ja nii-öelda, et kas, kas need ette antud hinnad tähendavad seda, et näiteks siinsed reisikorraldajad võib-olla hoopiski kannavad kahjusid sellega, et nad grupi vastu võtavad, sest et võtmeküsimus on see, et kes suudab seda hinnatõusu kõige paremini ette prognoosida. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Haapsalu.", "role": "user" }, { "content": "Haapsalu turismiettevõtjad vaatavad suve suunas optimistlikult, sest tänavu ei tohiks piirangud suurüritusi segada. Erinevalt kuurorditurismist on kitsama sihtgrupiga loodusturismis kõrghooaeg käes aga juba praegu kevadel, kuid loodusgiid Tarvo Valkeri sõnul on loodusturismi-sektoris murekohaks kujunemas järgmise aastaga seonduv.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna haridusameti juht Andres Pajula ütleb, et pealinna lasteaedades käib praegu kohal umbes 28 protsenti neist, kes seal käia võiksid. Vanemad, kellel seda vaja on, toovad lapse lasteaeda. Mõnes lasteaias on lapsi väga vähe, mõnes on aga täituvus 50 protsenti. Kuid selliseid lasteaedu on väga vähe. Vaid viis. Ka Tartu abilinnapea Asko Tamme kinnitab, et lasteaias käib umbes kolmandik. Siis kõikide peale kokku munitsipaallasteaiad, eralasteaiad, lastehoiud, kõik kokku, et see number, millest me räägime, on umbes 6000 last, kes on registris. Hoiame üle päeva neid andmeid. Ja tänase hommikune seis on alles niimoodi, et andmed laekuvad, aga 16. oli kokku puudujaid 70 protsenti. Meil on soovitus, et ärge palun tooge, kui, kui väga ei pea, kuna suurtes lasteaedades on see rühmade ümbertõstmine kõik need asjad nagu lihtsamad, siis võib küll olla, et, et suurtes lasteaedades on, neis ongi lapsi rohkem, et on väikseid eralasteaedu era, lastehoidu, kus ma vaatan, kus praktiliselt kõik on tulemata jätta. Aga ma arvan, et see tulemus on väga hea. Tõsi, eks ole, kui oli kevad ja kui kuulutati välja eriolukord, siis oli ka mingi aeg, kui meil oli 10 protsenti lastest ainult lasteaias, nüüd on lasteaednikud väga tublid. Selles olukorras, kus vähe on lapsi tulemas pannakse rühmad kokku, eks ole, pidades silmas siis seda, et kes on ükskord kokku pandud, need ka kokku jäävad. Andres Pajula ütleb, et Tallinna lasteaedades rühmasid ümber ei komplekteerita ja kokku ei panda. Täiendav riskioht tegelikult segunemisele ka lasteaias kehtib ruumi täituvuse nõue, mis on 25 protsenti, et meil on täna lasteaedades, siis pigem väiksemad rühmad ja kui vähegi võimalik, siis rühm segata. Muidugi, kui lastes on kokku ainult kolm last, siis nad on ühe õpetaja juures. Kas on olnud ka nii, et mõnes lasteaias on olnud juba selline suurem nakkuskolle ka sees või on läinud kõik hästi? Ei, eks ikkagi lasteaedades on ka nakkuskoldeid ja üks lasteaed on täna ka meil vaatluse all ja koostöös terviseametiga püüame selgus saada, et et mis, millised sammud oleks vaja astuda, aga selge on see, et kui me täna räägime, et meil on kuskil 1058 rühma, siis karantiinis olevate rühmade arv on täna 99 ja sisuliselt 10 protsenti.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna ja Tartu linna lasteaedades käib iga päev kohal 30 protsenti lastest. Valitsus andis piiranguid karmistades muuhulgas soovituse mitte viia lapsi ilma hädavajaduseta lasteaeda ega lastehoidu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui vahepeal see number kippus siin alla 600 isegi jõudma, siis täna hommikuks on see uuesti tõusnud ja mis eriti teeb murelikuks, on see, et need 60 patsienti on siis kolmanda astme intensiivravi osakondades ja neist 44 on juhitaval hingamisel, et see on selle perioodi kõige kõrgem number ja, ja kui vaadata nüüd tõesti siin regioonide võrdluses, siis lõuna ja põhja siis viimase ööpäeva jooksul see juurdekasv on suuremas osas tulnud juba põhjaregiooni pealt, aga vahepeal oli lõuna regioonis ka siin nädalavahetusel haigestumus kõrgem. Nii et noh, ütleme niimoodi, et kui me vaatame tervikpilti Eestis, siis on näha, et õnneks meil üldhaigestumise numbrid näitavad ikkagi praegu stabiilset langust ja väga loodame, et see niimoodi jääks, kuigi kindlust veel ei ole. Aga haiglaravi puhul tasub eeldada, et see langus tuleb siis hiljem. Et me praegu pigem loodame seda, et see haigestumise tase või haiglaravi vajaduse tase siis stabiliseeruks. Kevadise näite pealt, et kui hakkas nakatumine kiiresti langema, siis võttis aega see mitu nädalat, kui see ka haigla numbrites kajastus. Jah, noh, meid, haiglaravi vajadust ikkagi väga palju mõjutab see, et, et kui vanad inimesed ja kus haigestuvad, kui haigus jõuab hoolekandeasutustes se või ka siis mõnedes haiglates õendus keskustesse või, või siseosakondadesse, siis seal on tegelikult ju ravil inimesed, kes haigestumiselt juba on, on nõrgas tervislikus seisundis ja nende puhul loomulikult see nii haiglaravi vajadus kui ka ravi tulemused on siis noh, ütleme on halvemad ja haiglaravi vajadust on tunduvalt rohkem oodata. Et ta väga palju sõltub sellest, et kuhu meil need, need puhangud kas tekivad või ei teki ja milline see üldhaigestumise langus on, et praegu ikkagi on hoolekandeasutustes päris palju koldeid. Ja, ja loodame, et ka seal tuleb stabiliseerumine. Kui kõik jätkub nakatumise osas, nii et see tõepoolest ongi, me oleme praegu pöördepunktis ja see läheb allamäge. Loodame, et siis me ei pea rääkima ka Eesti koroonahaigete transportimisest Soome või või teistesse põhjamaadesse. Jaa, loomulikult, ega nakkushaigete transport või mis iganes meetmete siis rakendamine, mis ei ole Eesti riigi territooriumil või meie inimeste poolt tehtud, on tegelikult tehniliselt hästi keeruline. Et alati esimesena tuleb ikkagi kasutada oma ressursse ja tänutunnustus nendele inimestele, kes seda siin Eesti riigis tänaseni teinud on.", "role": "user" }, { "content": "Terviseameti kriisistaabi juht, doktor Urmas Sule ütles intervjuus Indrek Kiislerile, et hommikuse seisuga on Eesti haiglates kokku 617 patsienti, kellel on koroonaviirus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTänasest alanud vanalinnapäevad toimuvad juba neljakümnendat korda üks algatajatest. Tiina Mägi ütleb, et vanalinna päevade mõte on õppida tundma ja tunnetada. Vanalinna Mägi toob intervjuu käigus välja, et osalejad ei peaks mõõtma arvuliselt, vaid kasutegurina. Praegune rõhk vanalinna päevade korraldusel on olnud väga paljuski just nimelt selle, et kui palju osa võtab arvuliselt, see tähendab loetakse seal oli nii palju ja seal oli nii palju. Aga see ei ole näitaja, tähendab üks kruiisituristide mass, kes peatus 10-ks minutiks ühe kontserdi juures, on vabandust, null. Selle kasutegur on null. Aga kui samal kontserdil näiteks peatus kolm pubekat, kes selle tulemusena otsustasid, et nad lähevad ka tulevikus klassikalist kitarri õppima, siis on see tulem need 300 versus kolm. Ärme mõõda arvude ga seda vaid vaid tulemiga. Toompea programmi korraldaja Roger Linask ütles, et vanalinna päevad on taaskord muutumas järjest atraktiivsemaks ning seda just kohalikele elanikele. Inimesed on hakanud rohkem ka leidma, mis toimub nende enda linnas, mitte otsimas kohti, kuhu välja minna, et fookuses olla ongi läinud rohkem kohalikule elanikule kui ka sellele, et vanad, nii-öelda vanad elanikud on ka hästi palju turisti olnud, kes satub siia, on ju, aga nüüd ongi rohkem fookus sellele, et see osakaal on rohkem nii-öelda Tallinna enda elanik või ka kaugemalt tullakse tegelikult siia nautima seda programmi. Endine korraldaja Anne Velt ütleb, et vanalinna päevad ei ole ainult kontsert. Oluline on inimesed kokku tuua ja koos olla. Oluline on see, et inimesed saaksid ise teha, kaasa teha ei tekiks seda vaataja ja esineja suhet, vaid pigem see koosolemise suhe. Vanalinna päevade sümboliks on müüriankur, mis on kestvuse sümbol. Festivali käigus on taaselustatud erinevaid vanaaegseid tegevusi ning mänge, et rahvas saaks lisaks meelelahutusele ka ajaloo kohta rohkem teada saada.", "role": "user" }, { "content": "Tänasest kuni pühapäevani toimuvad Tallinnas vanalinna päevad. Tegu ei ole ainult festivaliga, eesmärgiks on inimesed kokku tuua.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKokku käis siis üle Eesti täna väljas talgutel 24031 inimest, päris 100 protsenti see number veel kõik ei sisalda, et kõiki me ei saanud kätte, nii et siin terakene võib ta veel tõusta, aga põhimõtteliselt siis see suurusjärk on 24000 tubli talgulist üle Eesti. Talgupäev läks väga hästi, et tahakski öelda, väga suure suured tänud kõigile eestimaalastele, kes tulid niivõrd suurel hulgal välja ja ja meie nagu kontaktid kõigi talgukohtadega sid, et tööd said kenasti tehtud ja ja, ja palju asju sai korda. Tore on see, et talgud levisid otsapidi ka riigipiirest välja, et et täna peeti talgud ka ka Ahvenamaal, Petserimaal ja, ja isegi Hispaanias olid ühed talgud Ahvenamaal peeti mõttetalguid siis Petserimaal kutsuti korrastama Petseri sealse setomuuseumi ümbrust, võeti seal võsa ja tehti heakorratöid. Hispaanias olid korrastustööd ja akende pesemine. Tänane päev tõestas, et maalastel on selline. Talgupisik on, on, on veres ja, ja tullakse hea meelega välja ja, ja tehakse üheskoos midagi ära, saadakse kokku suhelda se ja võiks jääda küll ka edaspidi niimoodi, et üks, mai esimene laupäev on üks selline kindel päev, mil sellised tegemised toimuvad ja ja eks loodetavasti järjest enam levib selline mõtteviis ja koos tegemise viis ka väljapoole seda päeva. Talguid peeti ka Eesti idapiiril Narvas, sealt teeb ülevaate Jüri Nikolajev. Narvas segunesid täna tegelikult kaks koristusüritust. Esiteks teeme ära talgud ja siis linnavõimude eestvedamisel korraldatav ülelinnaline laupäevak. Koristustööde põhirõhk tehti seekord Narva ajalooliste bastionite haljasalade prahist. Puhastamisele eksootilisemaks koristuspaigaks olid Gloria bastioni käigud. Talgujuht Andres Toode. Me tahame suveks selle käigu puhtaks teha ja hakata siia tegema siis ekskursioon muuseumi poolt käigus on nii palju rämpsu, et kui me täna käiguga ühele poole saame, siis on ka tubli töö tehtud. Teeme ära üleskutse, et võttis kuulda Narva rokkansambli avenüü solist Vladimir Tšerdakov. Kui sa ise ei suuda midagi organiseerida, siis tuleb ühistööst osa võtta. Mul on täna kontserdini umbes tund vaba aega, nii et üritan ühildada töörügamist ja esinemist. Laupäeva klassi käis ergutamas Vladimir Leniniks kehastunud näitleja Stas Varki sõnumiga, et töö päästab, kuna just töö tegi ahvist inimese. Ühtekokku võttis linnavalitsuse teatel aktsioonist koos talgulistega osa ligi 800 inimest, põhiliselt koolinoored Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.", "role": "user" }, { "content": "Oli \"Teeme ära!\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHäirekeskuse riigi infotelefoni üks- kaks, neli seitse teenusejuhi Karmen Oksa sõnul on keskuses taasabiks vabatahtlikud, sest Ukraina sündmused toovad liinile üle 2000 lisakõne nädalas. Samal ajal tuleb ka teateid vigastatud metsloomadest, kehvadest, teeoludest ja ebaseaduslikust kalapüügist. Riigi infotelefon loodi kaks aastat ja üks päev tagasi koroonakriisi alguses ning endiselt on kahel ja poolel 1000-l helistajal nädalas mõni küsimus koroona kohta. Praegu küsitakse ikkagi eelkõige, millised on piiri ületusel koroona reeglid. Ukraina teemadel valivad üks-kaks neli, seitse välja peamiselt sõjapõgenikud. Küsitakse seda, et kui siia saabutakse, siis mida inimene peab tegema, kuhu ta peab pöörduma, kui ta soovib endale dokumente, siis mida selleks peab tegema, mis alustel ta saab Eestisse jääda, millised on tingimused Eestisse sisenemisel ja sellised üldine informatsioon ka siis üksikküsimustega näiteks, kus ma saan minna hambaarsti juurde või kas ma saan ühistransporti tasuta kasutada? Riigi infonumbri leiavad inimesed flaierist, mille politsei neile piiri peal ulatab. 75 protsenti Ukraina teemalisi kõnesid on venekeelsed. Karmen oksa sõnul on mõeldud ka ukrainakeelse liini avamisele. Meil on olnud valmisolek olemas, et kui on vaja pakkuda ukrainakeelset teenindust, siis Ukraina kogukondadega me oleme loonud sidemed ka, aga siiamaale seda vajadust olnud ei ole. Ukraina sõda on pannud telefonitoru haarama ka Eestis elavaid inimesi. Praegu helistavad näiteks tööandjad, kes uurivad, et kas nad saavad pakkuda siin olevatele Ukraina kodanikele, kes juba on siin varasemalt töötanud tööd edasi, kui nende perekonnad saabuvad, et siis kuidas nendega toimetada ja siin Eestis olevad inimesed tunnevad huvi ka selle vastu, et mis see Ukraina olukord meile üldse tähendab. Kui lahingud puhkesid, tundsid ka Eesti inimesed suuremat sõjahirmu ja uurisid, kuhu pommitamise korral varjuda. Nüüd tuleb pigem margisemaid küsimusi. Näiteks Vene kodanikud, kes Eestis elavad, on uurinud seda, et kui sanktsioonid on Venemaa vastu kehtestatud, et siis kas ka vene kodanike kohta, kes elavad Eestis, kas ka nende kohta kehtivad mingid sanktsioonid või kas hakatakse kehtestama, et on sellised hirmud, näiteks?", "role": "user" }, { "content": "Riigiinfo telefon sai läinud nädalal üle kahe tuhande Ukrainaga seotud kõne. Riigiinfo telefon 1247 sai läinud nädalal üle kahe tuhande Ukrainaga seotud kõne.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNo viimase 24 tunni jooksul oleme me üles ehitanud siis väga tiheda suhtlusvõrgustiku mitme teise Euroopa Liidu ja NATO riigiga ja muidugi tihe koostöö Liibanoniga siis samuti täna hilisõhtul jõuab Liibanoni ka meie diplomaat, et oleks meil ka inimene kohapeal seda infovahetust kaasamas ja korraldamas. Ma olen olnud täna kontaktis ka mitme kolleegiga Liibanoni välisministri ga Liibanoni siseministri ga Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Katrin Estoniga, lisaks ka Türgi prantsuse, Itaalia välisministritega. Mis puudutab mingit lisainfot, siis ei ole siiani tulnud nendelt röövijatelt mingisuguseid nõudmisi või sõnumeid, nii et paraku selles osas ei ole muutust. Kui kerge või raske on üldse läbi murda ja sellist koostööd liibanoni poolelt saavutada olukorras, kus meil ei ole seal esindus omal ja kus ei ole ka väga tihedat läbikäimist Liibanoni ja Eesti valitsuse vahel. Väga-väga lihtne oli seda koostööd saavutada, Liibanon ka ise on väga huvitatud selle olukorra võimalikult kiirest lahendamisest. Eile hilisõhtul või, või õigemini täna öösel alustasid nad väga konkreetset tegevust selleks, et, et leida röövituid ja, ja röövijaid, aga noh, paraku jah, praeguse hetkega veel tulemusi ei ole. Kas otsitakse mingisuguseid mitteametlik, kas üldse on võimalik otsida ka mingeid mitteametlikke kanaleid mässuliste rühmitustega, kellel võib-olla info liigub? No eks kindlasti Liibanoni enda julgeolekujõud teavad seda oma kodumaist olukorda kõige paremini, et kust ja kellega suhelda, et infot saada ja nagu ma nimetasin, lisaks me teeme ju koostööd ka mitme Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva riigiga. Kui kindel võib Eesti maksumaksja olla, et juhul kui tuleb mingisugune lunaraha maksmine, et inimesed sellest ka teada saavad, et ei juhtu nii, nagu ütles Rootsis, et 88. aastal maksti viis miljonit krooni ära ja see tuli välja alles eelmise aasta sügisel. Ausalt öeldes ma tänases etapis ei tahaks absoluutselt ühegi spekulatsiooniga kaasa minna, neid spekulatsioone, igasuguseid arvamisi on selle viimase ööpäevaga tulnud väga mitu. Ometi ei ole ühtegi nii-öelda ametlikku versiooni. Meie peamine eesmärk on täna püüda need inimesed saada võimalikult ruttu tervelt koju ja mingi spekulatsioonideks, ma arvan, ei ole meil küll täna põhjust.", "role": "user" }, { "content": "Välisminister Urmas Paet viimase ööpäeva sündmustest ja asjade seisust seoses Liibanonis röövitud seitme eesti jalgrattamatkajaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKolm aastat tagasi koop ostis panga, siis me seadsime selle pangale hästi agressiivse kasvu strateegia. Täna me saame öelda, et see kasvu strateegia on kuhjaga täis tehtud nende kolme aasta jooksul. Ja mis on andnud meile selle veendumuse, et see strateegia täna siin Eesti vabariigis konkurentsitihedal pangandusturul töötab. Ja mõned näited, et, et selle kolme aasta jooksul me oleme oma laenuportfelli kolmekordistanud, me ostsime panga, mille laenukorter oli 150 miljonit. Eelmine nädal teatasime oktoobri tulemused, meie laenukorter oli 425 miljonit, see on kolmekordne kasv kolme aasta jooksul ehk keskmine kasv aastas 44 protsenti. Meie hoiusteportfell on selle aja jooksul kahekordistunud, et jõudnud 250 pealt pea 500 miljonini. Meie kasum on circa kolmekordistunud, et krediidipanga viimane tegevus aasta 2016 oli 1,7 miljonit kasumit. Me see aasta liigume seal kuskil viie, kuue miljoni vahepeal. Omakapitali tootlus, mis krediidipangas oli viis protsenti on meil 10 protsenti. Me oleme turuosa kahekordistanud, me ostsime panga, mille turuosa oli üks protsenti. Täna on see kaks protsenti. Ostsime panga, millel oli circa 30000 klienti. Meil on sellel aasta lõpuks irca 60000 klienti. Meie brändituntus on 50 protsendi juures, meie turuosa on tegelikult kaks protsenti. Kui see kõik töötab, siis tegelikult tuleks nüüd koppanga arenguloos pöörata järgmine lehekülg, et meie see esimene lehekülg oli kolme aastane, see oli aasta 2017 18 ja 19 ja selle kolme aasta jooksul me oleme kõik numbrid kahe kolmekordistanud ja me oleme saanud siin turul nagu tugevalt, kanna maha, sealt edasi, siis jõudsid omanikud ja juhatus seisukohale, et tegelikult tuleks nagu kirjutada nüüd valmis plaan järgmiseks kolmeks aastaks. Meil on vaja saavutada olukord, kus on mastaap ja kus meie tulud hakkavad kasvama kiiremini kui kulud. Et see nurk muutub. Et siis muutub see investeering ka omanikule tasuvamaks.", "role": "user" }, { "content": "Coop pank läheb börsile. Aktsiate esmase avaliku pakkumise ehk IPO-ga soovib pank koguda 37 miljonit eurot. Selleks annab pank välja 32,2 miljonit uut aktsiat. Märkimisperiood algab 18. novembrist. Räägib Coop panga juhatuse esimees Margus Rink.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlles mõne aasta eest oli uulu põhikoolis 104 õpilast, nüüd on juba 175 ja järgmisel aastal on oodata veel 10 lapse lisandumist. Nii oli juurdeehitus hädavajalik ja Eston ehituse töömehed ongi töödega sealmaal, et käib siseviimistlus ja peagi antakse objekt tellijale üle. Häädemeeste vallavanem Karel Telp. See läheb maksma circa 900000, praeguse seisuga me ehitame siia aula, kus varem ei olnud lastel kuskil võimalik koguneda ega oligi trepikojas ja seal päästeamet keelas selle ära, et tulekindlad, uksed ja igasugu nõuded kaks klassiruumi korraliku suure suurtes mõõtmetes ja veel palju lisaruume täpselt selle kolmandiku jagu, mis on lubatud juurdeehitus teha siis selle jagu praeeme siis terve koolimaja saab ventilatsiooni siis uue garderoobi trepikoja koolimaja sisse, sest see, need on juba tehtud kõik ja koolimajal uus katus. Millest aga tuleb, et Pärnu lähedal tuulust linna on vaid 15 kilomeetrit lapsed enam linna kooli ei kipugi, tundub üllatav, aga põhjus on hiljuti Pärnus avatud riigigümnaasiumis veel kord Karel Telp. Sealtmaalt, kus tekkis Pärnusse riigigümnaasium, ei olnud lastevanematel põhjust lapsi Pärnusse kooli panna. Koolitase ennem oli siin ka väga tugev, aga lihtsalt, et lastevanematel oli lootus, et kui lõpetatakse üheksas, siis sealt edasi 10.-sse on hea kerge minna, aga täna tuleb kõigil konkureerida ühtedel alustel, et enam ei olnud põhjust lapsi Pärnusse kooli viia. Kokkuvõtlikult on põhjus selles, et nii Pärnus kui ka maakonnas üheksa klassi lõpetanutel On riigigümnaasiumi konkureerimisel võrdsed võimalused. Aga kooli juurdeehituse valmimise järel pole kõik, mida lastele võiks rajada, veel tehtud. Vallavanema jutu järgi soovitakse välijõusaali, samuti unistatakse Skat pargist ja pamptrakist. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Pärnumaal asuva Uulu põhikooli õpilaste arv on viimastel aastatel oluliselt kasvanud ja nii ei jäänud Häädemeeste vallal muud üle, kui koolihoonele kolmandik juurde ehitada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuislepas elavad elukaaslased Tanel Tomson ja Sille Koplimets ning nende kolm last käisid täna Mustlas kingituseks saadud korterit üle vaatamas. No mis mõtted siis peast läbi käisid, kui saite teada, et, et te saate omale õige pea uue kodu? See tuli üsnagi ootamatult ja samas ehmatav, et appi, mis nüüd saab, seda kõike oli, oli korra korraga palju aga samas ikkagi rõõm. Mis dest praegu üldse elate? Hetkel elame kahetoalises korteris puuküttega kahekordses majas ja seal ei ole ka tegelikult hullu elada. Paljud pered elavad kahetoalistes korterites, aga meie jaoks hakkab see väikseks jääma. See kahetoaline Oled juba mõelnud ka, et kas seda korterit oleks vaja ümber ehitada või remonti teha või, või mismoodi? Kindlasti on vaja teha remonti ja see võtab aega vähemalt sügiseni, et sinna asjad niivõrd korda saada, et saaks sisse kolida. Siin on teie käsutuses. Ko neli tuba, kuidas te neid kasutama hakkate lastele oma toad ja meile mehega, pluss siis pisike, jääb meie oma tuppa üks üks jääb siis elutoaks, kuidas köök tundub pisike, aga ma arvan, et me saame hakkama et kõik vajalik, vast ikka mahub sisse ära. Neljatoaline korter Mustlas saab Taneli ja Sille perele olema õdus peatuspaik senikauaks, kui nende lapsed koolis käivad. Seejärel plaanitakse kolida maamajja, mis osteti mõni aasta tagasi, kuid mille korda tegemiseks kulub veel aastaid. Viljandi abivallavanem Irma Väre ütles, et vallavalitsusel tuli Mustla kooli õpetaja Aino Kübara testamendi täitjana leida lähikonnast lastega pere ja see ülesanne ei olnudki nii lihtne. Vot see on nüüd tõesti super leid, et ega ma olin ise ka väga kahevahel, kui me selle konkursi välja kuulutasime, et kas selliste ideaalilähedast peret üldse leidub, aga pean tunnistama, et pere on selline mõnus tagasihoidlik, keda tuli isegi veenda konkursil osalema. Millal noored korterivõtme kätte saavad ja millal nad võivad siis kolima asuda? Vallavalitsuse seisukohast ikkagi on kõige õigem see, et kui nad vormistavad oma pärandi notari juures ära ja siis on nad valmis ka saama meie käest võtme ja kolima sisse. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.", "role": "user" }, { "content": "Lõppev aasta jääb helgena meelde ühele Viljandimaa noorele perele, kes saab õige pea neljatoalise korteri omanikuks. Korteri kinkis neile kevadel meie hulgast lahkunud Mustla kooliõpetaja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui tavamaagaasi aktsiisi määr on 79 eurot ja 14 senti 1000 kuupmeetri kohta, siis soodsama maagaasi aktsiisimäär on 11 eurot ja 30 senti 1000 kuupmeetri kohta. Seega on tegemist olulise soodustusega ettevõtjate jaoks, ütleb aktsiaselts Grünfi tegevjuht Raivo Külasepp. Eelkõige mõjutab ja muidugi meie konkurentsivõimet seepärast, et kui kõik meie naabrid on mingisuguse toetusemeetme, nagu leidnud, siis ongi see, et naabrite juurest tulev toode on meie lektidele ka müügil ja, ja tunduvalt soodsama hinnaga. Tarbija vaatest võib aga ei pruugi külasepa sõnul soodsama maagaasi aktsiisimäära kasutamine avalduda näiteks Luunja kurgi hinnas. See tarneahel on ka, et tootja siis on hulgikaupmees, siis on jaekaupmees ja, ja lõpuks selle toote hind on ikkagi jaekaupmehe ja siis ostja vahelise tehingu tulemus, aga, aga kindlasti loob eelduse, et, et see võiks kajastada ka kurgunnas. Soodusaktsiisi saamine ei toimu aga üleöö. Maksu ja tolliameti aktsiiside talituse juhataja Kai-Liis Nõlvak ütleb, et soodusaktsiisimääraga maksustatava maagaasi tarbimiseks tuleb ettevõtjal taotleda ametilt energiaaktsiisivabastuse luba. Taotluse esitamisel tuleks alustada kolmest olulisemast punktist. Esiteks peab ettevõtja hindama oma gaasi tarbimise aktiivsust, mis keskmiselt peab olema vähemalt 13 protsenti. Arvutuste aluseks on 12 kuu pikkune periood, jätkab Kai-Liis Nõlvak. Ja see intensiivsus siis näitab maagaasi kogumaksumuse osakaalu protsentides loodud lisandväärtuses ehk et see ei ole mahuline, vaid see on maksumuse põhine. Gaasi tarbimise intensiivsus arvutatakse ettevõtja ainult Eestis asuvate ettevõtete tarbimisandmete ja ärikasumi põhjal tervikuna. Teiseks, analoogiliselt elektrienergia aktsiisi soodustusega peab ettevõtja energia juhtimissüsteem vastama standardile EVS EN Iso 50 null null üks. Lisaks ei tohi ettevõte, millele soodustust taotletakse, olla majanduslike raskustes. Raskustes ettevõtjatele ei ole võimalik siis riigi abi anda, milleks kindlasti see soodusmääraga aktsiisi tarbimine on? Seega tuleb ettevõttel arvestada ka riigi abist tulenevate kohustustega. Kuidas ja mismoodi täpsemalt taotlemine ja aruandlus toimub, sellest saab lähemalt lugeda maksu ja tolliameti koduleheküljelt. Külasepp ütleb aga, et kuigi taotlus protsessis tuleb ettevõttel teha nii mõnigi lisakulutus kas või näiteks sertifikaadi saamiseks ja uuendamiseks, siis lõppkokkuvõttes võiks tegemist olla ikkagi positiivse sammuga. Loodame, et siit järgnevad ka järgmised sammud, et see oleks natukene ikkagi rohkematele võimalikele tarbijatele kättesaadav, et ja praegu ta ikkagi piirab ära selle, sest need tingimused on päris ikkagi sellised, et kui see gaasimaht natukene väiksem on, siis need kulud ja aeg, mis selleks nagu kulutada tuleb, siis see ei pruugi ennast nagu ära tasuda.", "role": "user" }, { "content": "Nüüd on asjaolud mjuutunud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse teadur Martin Hurt ütleb, et hiljuti kaitseministri poolt kinnitatud uues kavas üllatusi ei ole. Märkimisväärne on rannakaitsesüsteemi kasutuselevõtt siin, ütleb Hurt. On küsimuseks, kas leitakse vajalik rahastus. Merel sõja ajal on siiamaani kaitseväe võime vastast mõjutada miinide suurtükkidega raketisüsteemidega on sisuliselt olematu ja läbi selle uue võime käivitamise siis siis meil tekib selline. Võib-olla siis põhieeldus, et me saame seda tulevikus edasi arendada. Me ei räägi siin suurtest kvantiteetidest, aga pigem on siin just meil, tekib see, see algne võime, mida saab siis järk-järgult hiljem tugevdada. Kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk seletab, et see võimekus on plaanis luua aastaks 2025. Kuna kava koostamisel arvestati varasemate poliitiliste lubadustega, võib riigieelarve strateegia arutluse käigus veel muutusi tulla. Me peame kõike seda vaatama peatselt algava riigieelarve strateegia läbirääkimiste kontekstis. Ehk kui selle käigus tulevad valitsuselt mingisugused uued ja seni eeldatust märkimisväärselt erinevad suunised siis see tähendab ka seda, et see sõjalise kaitse arendamise kava läheb vastavalt täiendamisele või ringi vaatamisele. Prik ütleb, et ette toodi ka teisele jalaväebrigaadile välihaigla arendamine. Lisaks jätkatakse uute automaatide tarnimisega, neid on kaitseväel hetkel pea 7000 ja järgmise aasta alguseks peaks olema 15000. Kogu sõja aja struktuur, sealhulgas osad kaitseliitlased on plaanis rahedega relvastada. Brik lisab, et kui varem sai korralikke kasutatud relvasüsteeme hankida, siis täna on tihti mõistlik mõelda uutele süsteemidele. Järjest rohkem me näeme seda, et eriti olukorras, kus ka teised riigid on mingis mõttes nagu ärganud nii-öelda konventsionaalse ohupildi suhtes siis igasugust, vähe kasutatud ja veel pikka aega kasutatavad relvastust on võimalik saada järjest vähem. Nii võib lähiajal vaja olla välja vahetada ka teised kaitseväerelvad millele varuosi või laskemoona on järjest raskem saada. Näiteks kuulipildujate puhul otsitakse lahendust, kas soetada uued või olemasolevate kulunud osad, välja vahetada.", "role": "user" }, { "content": "Kaitseministeeriumi arengukava aastateks 2022-2025 näeb ette rannakaitsesüsteemi, välihaiglaid ja käsitulerelvade uuendust. Kava täide viimine sõltub algavast riigieelarve arutelust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimene on rahastamine, see oli päris päris tõsine võitlus selleks, et riik ka siis panustaks kaitseliitu nii palju, et kõik need ülesanded, mis riigi poolt ka kaitseliidu peale on pandud, saaksid korralikult tehtud. Täna muidugi me vaatame kaitseliidu eelarvet ja, ja seal on ikkagi miljoneid eurosid, et tookord oli, oli väga kitsas ja teine kindlasti on regulatsioon ja täpsemini siis seadusandlus, et ka siin minu arvates kaitseliidu vanematekogu roll oli, oli äärmiselt kriitilise tähtsusega, mis see vanemate kogu roll siis täna. Ma ütlen seda, et tegelikult ega roll ju ei ole muutunud, roll on ikka sama, et ilmselt teatud küsimustes on natukene lihtsam. Eesti riik on ju juba nii kaua olnud, et selliseid väga põhimõttelisi vaidlusi kaitseliidu olemusest täna enam ei ole. Aga, aga ega nad pole ka kusagile kadunud. Küll aga peab ju kogu aeg vaatama seda, et me ajaga kaasas käiksime ja kaitseliit samamoodi, et kuigi aastad on juba 101, aga, aga paigal tammuda ei tohi ja ka kaitseliit peab ennast pidevalt muutma selleks et et olla jätkuvalt adekvaatne nii Eesti riigi suhtes, Eesti ühiskonna suhtes kui ka julgeolekukeskkonna mõttes.", "role": "user" }, { "content": "Kaitseliidu 101. sünnipäeva puhul tutvustati ka Merike Jürjo raamatut \"Ühisel nõul ja jõul\" , mis tutvustab Kaitseliidu vanematekogu tegevust aastatel 1993-2003. Kaitseliidu vanematekogu juht Neeme Väli ütles, et toonast aega kirjeldaks ta kahe märksõnaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAmeerika Ühendriigid ja Euroopa Liit panid täna punkti pikale tülile, mis puudutas kaht maailma suurimat reisilennukite tootjat Airbusi ja Boeingut. Tegelikult peaks seda nimetama vaherahuks, mis kestab vähemalt viis aastat. Seni oli peamiseks probleemiks kahe suure konkurendi riikide poolne toetamine. Prantsusmaa, Saksamaa ja Hispaania on lähiminevikus toetanud Airbus investeerimisabiga. Ameerika Ühendriigid on seevastu Boeing ut subsideerinud läbipaistmatute kaitselepingute toel. Sellised tegevused viisid aastate pikku tollitariifide määramiseni, mis nüüd vähemasti viieks aastaks kaovad. Samuti lõpetatakse firmade liigne rahaline toetamine. Mõlemad pooled olid kokkuleppega selgelt rahul. Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni sõnul on tegemist uue peatükiga kaubandussuhetes. Liigume nüüd lennunduses kohtuasjadest edasi koostöö poole ja seda pärast peaaegu kahtekümmet aastat vaidlusi. See oli maailma kaubandusorganisatsiooni pikim kaubandusvaidlus. Selle lahendamine algas veebruaris, mil sain esimese kõne president Joe Biden ilt. Otsustasime toona koos selle probleemi ära lahendada, sõnas von der Laien. Et läänemaailma suured edaspidi omavahel vähem piike peaksid ristama, loodi ka ühine kaubandus ja tehnoloogia nõukogu. Ursula von der Laien. Loomulikult tahame Euroopa Liidu ja USA vahelise kaubanduse ning investeeringute mahtu suurendada aga tahame ka arutada, kuidas ära hoida edasisi ebavajalikke tehnilisi takistusi ja teha koostööd valdkondades, kus meie majandustel on kõrge potentsiaal. Eriti puudutab see loomulikult digitaalseid tehnoloogiaid, sõnas von der Laien. See tähendab, et kõik, mis puudutab Lääne tehnoloogiasektori maksustamist, peaks edaspidi läbi arutatama uues nõukogus. Selle loomisega üritatakse vältida tüli, mis Google'i, Facebooki ja teiste tehnoloogiahiidude reguleerimisega paratamatult kaasneks. Kuivõrd pea kõik neist on pärit Ameerika Ühendriikidest, siis kaitseb USA nende huve Euroopas. Tippkohtumise käigus rääkisid riigijuhid ka koroonapandeemiast, suhetest Hiinaga ning Bideni uuest B3 algatusest, mis on mõeldud vastu seisma Hiina siiditee projektile. Ühendriikide president Joe Biden lahkus Brüsselist pärastlõunal, et lennata Genfi. Seal kohtub ta homme Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Täna Brüsselis toimunud tippkohtumisel lõpetasid USA ja Euroopa Liit 17 aastat kestnud konkurentsitüli. Lennukitootjaid Airbusi ja Boeingut puudutav vaidlus oli Maailma Kaubandusorganisatsiooni ajaloo pikim.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti lennuameti täna hommikul välja kuulutatud otsus tuli abiesijuhatuse liikmele Allan Sollile tema sõnul üllatusena. Hommikul antud intervjuus arvas Soll, et tegemist on kommunikatsiooniveaga ning probleem peaks varsti laabuma. Allan Soll kommenteeris varem sertifikaadi tühistamist järgnevalt. Tähendab, see oli pigem selline nagu saaga sellega, kuna siin kommunikatsiooni ootused ja lootused erinevatel pooltel olid erinevad, saadi kokku, vaadati kõik muud puudused üle, esitati tegevuskava, mis lennukavamedi poolt aktsepteeriti esitati. Tõendid, kõik tehti 24.-ks märtsiks, nagu kokku lepitud, mingi kommunikatsioon siin liikus veel pärast seda, täna kuulsime meediast, et meie sertifikaat on peatatud. Lennuameti peadirektor Kristjan Telve oli aga vastupidisel arvamusel. Fakt on see, et Allan Soll täna hommikul kell 10 oli siin koos Marko Keiatsiga neile tutvustamiga ettekirjutus. Eelnevalt olid nad sellest väga hästi teadlikud, nad olid teadlikud sellest otsusest sellest otsuse tagajärjes, kui ei ole kõrval Inspektsiooni käigus tuvastatud puudustest oli aviesile alles 47. Antud puudusi võis jagada neljaks. Vastavusseire ehk ettevõtte kvaliteedijuhtimise süsteem, ohutusjuhtimissüsteem, reaalne lennutegevus ja maapealne teenindus. Üks puudus oli näiteks seotud vanade lennukaartidega Kristjan Telle. Lihtsa näitena on see, et õhutukipardal, selleks, et piloodid saada tööd teha peavad olema vajalikud kaardid, mille järgi siis piloodid lendavad punkti A punkti B. Meie auditi käigus tuvastati leid, et need kaardid ei olnud õigeaegselt uuendatud, need ei olnud kontrollitud ja ettevõte esitas meile tõendusdokumendi, nagu nad oleksid neid asju teinud ja korda teinud, siis meie järelkontroll eelmisel nädalal tuvastas, et seda siiski tehtud ei olnud. Tulenevalt aviesiprobleemidest otsustas majandus ja kommunikatsiooniministeerium korraldada uue hanke. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Ahti kuningas sõnas, et juhul, kui Avies lennusertifikaadi tagasi saab, on neil ka võimalus hankest osa võtta. Me loodame tõesti, et enne seda jaanipäevaperioodi juuni keskpaigaks on meil uus lendaja olemas, tegemist on ikkagi ju ettevõttega, kes peab lennuühendusi väikesaartega, mida me siis maksame riigieelarvest dotatsiooni näol ka kinni, aga kuna jah, need küsimused olid õhus juba enne suvi, siis me ka omalt poolt valmistasime ette, et mis iganes see moment on. Me oleks valmis uue hanke korraldama.", "role": "user" }, { "content": "Lennuamet otsustas tühistada lennuettevõtte Aviesi lennusertifikaadi kuueks kuuks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa riigijuhtide kauaoodatud moment on käes. Eile õhtul maandus Brüsselis Ameerika Ühendriikide president Joe Biden, et täna oma liitlastele kinnitada. USA seisab NATO taga. Kuigi täna toimuval tippkohtumisel räägitakse ka sisu teemadest, võib kõige olulisemaks pidada siiski välja saadetavat sõnumit. Liitlased on ühtsed ja NATO ei ole aju surmas. Seda loodab üritusel ka peaminister Kaja Kallas. Mõnes mõttes on see tippkohtumine justkui tagasi juurte juurde, et milleks NATO üldse on loodud ja mis on need põhilised printsiibid, põhimõtted, millest NATO siis lähtub. On olnud ju palju erinevaid debatte, aga oluline on ka põhiväärtused üle korrata. Tippkohtumise vältel kohtuvad Balti riigijuhid ka Joe Biden. Iga Kallase sõnul on see tutvumisüritus, mille käigus korratakse üle olulised sõnumid. Ameerika ühendriigid, kui siis see NATO kõige suurem liikmesriik on oluline see, et ka nemad meie regiooni muresid mõistaksid ja oleksid valmis siin siis kohal olema juhuks kui Venemaa oht paisub suureks. Bideni kõrval kohtub Kallas ka Suurbritannia ja Islandi peaministritega, samuti osaleta ürituse ajal toimuval avalikul arutelul Kanada peaministri Justin Trudeauga. See saabki olema arutelu tegelikult ka NATO tulevikusuunade osas ja, ja noh, see tasakaal, et väiksed liikmesriigid kindlasti meie seisukohalt Venemaa kui oht teiselt poolt siis Atlanti, kuidas siis Kanada näeb kogu seda julgeolekupilti, ma arvan, et see saab olema huvitav Seekordne NATO tippkohtumine on tavapärasest lühem ning kestab vaid ühe päeva. Homme toimub Brüsselis ka USA ja Euroopa Liidu tippkohtumine. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "rüsselis algab NATO tippkohtumine. Peaminister Kaja Kallas kohtub koos Balti kolleegidega ka USA presidendi Joe Bideniga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜle Eesti koguneb täna Põlva keskväljakule kuni 500 osalejat. Korraldaja sõnul ei ole tegemist vaid noorteüritusega, sest teemad, mille üle arutatakse, puudutavad ühiskonda laiemalt. Festivali peakorraldaja, maris Neno Meil on kolm arutelu ala käsitluse le tuleb nii noorte tööhõive, noorte kaasa rääkimine meedias, siis tuleb venekeelne teema selle kohta, et kui kool enam sügisel ei algaks, siis mis meie elus muutuks või mis noorte elus muutuks, räägitakse festivalil vaimsest ja seksuaaltervisest. Samuti tuleb juttu keskkonnateemadel ning ühe teema veel festivalil erivajadustega inimeste teema, et kuidas nemad ennast ühiskonnas tunnevad. Põlva gümnaasiumi direktor Alo Savi tunneb heameelt festivali seekordse toimumiskoha üle. Mul on väga hea meel selle üle, et selle aasta siis nendest eelarvamusfestivalidest, mis siis eelnevalt Paide arvamusfestivalile toimub just nimelt Põlvas, et, et see käib niimoodi üle Eesti ringi on väga oluline nendele väiksematele kohtadele, kus ka see noorte eneseteadvus ja, ja võib-olla see sõnaseadmine ja osalemine ei ole niivõrd tugev ja aktiivne kui, siis suuremates keskustes ja see ilmselt on üks nendest üritustest, mis võib meile hiljem, kas aasta aastakümnete pärast anda siis juba uusi aktiivseid ja elu edasi viivaid ühiskonnaliikmeid. Raadiouudistele Põlvast Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Põlvas toimub Noorte eelarvamusfestival, mille eesmärk on arendada noorte arutelu- ja suhtluskultuuri ning julgustada noori mõtlema neile olulistele teemadele. Festivalil saavad noored avaldada oma arvamust ja esitada küsimusi erinevate valdkondade spetsialistidele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nJustiitsminister Ken-Marti Vaher kutsus enda kõrvale ministeeriumi igapäevast tööd juhtima endise kaitsepolitseiameti juhi ja poolteist aastat riigiprokuratuuri tööd juhtinud Jüri Pihli. Justiitsministeeriumi ees seisavad üha rohkem nii-öelda kriminaalpoliitilised väljakutsed, alates esimesest juulist on siis prokuratuur kriminaalmenetluse juhiks. Meie keskne valdkond, millega, millele justiitsministeerium tähelepanu pöörab, on just nimelt seotud turvalisusega ja sisejulgeoleku kriminaalpoliitikaga. Ja ma ei näinud parimat kandidaati selleks, et täita justiitsministriumi kantsleri koht. Kui Jüri Pihl Pihl, kes ministri kinnitusel palgas ei kaota, saab ülesandeks riigi kriminaalpoliitika väljakujundamise. Kantsleri ülesanne on ministeeriumi juhtimine. Samas kriminaalpoliitika on justiitsministriumi keskne valdkond ja ma pean just nimelt oluliseks tänases uuenenud olukorras, kus koos prokuratuuriga ka justiitsministriumi roll on tegelikult suurenenud pärast kriminaalmenetluse seaduse rakendamist kriminaalpoliitika vallas ja kogu nii-öelda turvalisuse vallas tervikuna hõlmates nii kuritööennetust, hõlmates kindlasti süütegude tagajärgedega tegelemist. Ma pean oluliseks seda, et just nimelt selle taustaga inimene võiks olla justiitsministeeriumi uus kantsler. Pihl kinnitas, et tema töökohavahetuse taga pole soov kandideerida tulevikus poliitiliselt valitavatele ametikohtadele. Samuti väitis ta, et tema võimuses pole liita-justiitsministeeriumiga tulevikus politseiametitööd, millele varem on ajakirjanduses seoses justiitsministeeriumiga vihjatud. See on küsimus poliitikutele, ma olen seda korduvalt rääkinud, et kriminaalmenetlus tähendab koostööd ehk prokuratuuri ja uurimisasutuste ehk uurijate koostööd, kus kohas ta on, mis, millised on tema alluvussuhted, ütleme ministeerium, see ei puutu sellesse. Kriminaalmenetluse edukus se niivõrd Eesti raadio uudiste andmetel võib kantsleri vahetus olla seotud justiitsministri sooviga panna ministeeriumis kaadrivoolavusele piir. Jüri Pihli palk on 45000 krooni ja justiitsministriumi kantsleri palk on jaanuari alguse seisuga 43000 krooni.", "role": "user" }, { "content": "Justiitsminister Ken-Marti Vaher kutsus ministeeriumi kantsleriks peaprokurör Jüri Pihli.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSoomaa rahvuspark, millega seoses meenub paljudele sealne viies aastaaeg, vajab kõigepealt hinnangut, kuidas lõppeval kaitsekorraldusperioodil õnnestus planeeritu täitmine ja seejärel hakatakse kavandama tegevusi järgmiseks perioodiks. Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Meelis Suurkask. No alustame sellise tutvustava koosolekuga, kus siis anname teada, et me alustame sellise tööga, et kaitsekorralduskava uuendamisega ja kaitsekorralduskava sisaldab ka siis selliseid tegevusi, kus oleks hea, kui ka kogukond või asjahuvilised kaasa lööksid. Esimeses tutvustaval koosolekul siis peakski plaani, kuidas seda asja ellu viia. Seda, kas uus kaitsekorralduskava väga palju rahvuspargi töös muudab, ei osanud suurkask öelda, sest mõned asjad on väga hästi õnnestunud. Tegelikult kaitsekorralduskava üks kõige suuremaid töövaldkondi ongi see külastuskorraldus ja rahvuspargi tutvustamine. No teine suurem valdkond on siis koosluste liikide hooldustööd, külastuskorralduse puhul on küll igasugused mõtted ja ettepanekud teretulnud ja tuleks osad asjad üle vaadata ja vaadata, mis on hästi läinud ja mis teistmoodi vaja teha. Niisiis, kõik, keda asi huvitab, on oodatud. Me kutsume neid Soome rahvuspargi külastuskeskuse õue peale neljandal juunil kell 15 null null kell kolm peale lõunat.", "role": "user" }, { "content": "Soomaa rahvuspargi praegune kaitsekorraldusperiood lõpeb järgmisel aastal ja keskkonnaamet kutsub asjasthuvitatuid kaitsekorralduskava uuendamise algatamise koosolekule.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAlustame koalitsioonist Reformierakonna fraktsiooni juht Jaanus Tamkivi hindab istungjärku positiivselt. Parlament on teinud tõhusalt tööd ja mitmed väga olulised seadusemuudatused ja seaduseelnõud on tegelikult ära menetletud, toome siin kas või avaliku teenistuse seaduse, terve paketi kaitseväe teenistuse seadusi, vanemapensioni teema ja kõik sellised asjad tegelikult kevadisel perioodil õnnestus ära teha ja selle üle on hea meel. Ka IRL-i fraktsiooni juht Kaia iva rõhutab avaliku teenistuse ja kaitseväeteenistuse seadust, kuid lisab. Aga see kevadine istungjärk on IRL-ile kindlasti väga oluline, sellepärast et meie valijatele antud lubadused nendest kaks kõige suuremat said ka praegusel hetkel täidetud Need kaks asja on siis vanemapension, mis sai seadusena vastu võetud, kus siis hakkab tulevikus iga lapsevanem saama täiendavat pensionilisa oma laste eest. Ja teine väga oluline seadus on siis kõrgharidust puudutav, tasuta kõrghariduse võimaldamine. Keskfraktsiooni juht Kadri Simson nendib, et mitmed vajalikud eelnõud jäid samal ajal vastu võtmata ja olulised arutelud toimumata. Üks nendest Eesti kohustuste teemal, aga ta märgib olulise asjaoluna ära sündmusi, mis kevadisetungjärgule väljastpoolt tooni andsid. Ehk siis õpetajate streik, tudengite meelepaha kõrgharidusreformi suhtes ka kodanikuühiskonna meelepaha peaministri seemnete ja fooliummütsi üteluste kohta, rääkimata sellest, et ametiühingud olid väga selgelt töötukassa ja haigekassa reservide riigistamise vastu. Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor nendib, et midagi väga rõõmustavat tema selles istungjärgus ei näinud. Sisu poole pealt vast kõige rängem eelnõu, mille valitsuse ettepanekul Riigikogus algatatud eelnõu siin vastu võeti, oli nende siis töötuskindlustuse sätete tühistamine, mis pidid järgmise aasta esimesest jaanuarist jõustuma. See on siis poolte kokkuleppel ja töölt lahkunute ja ka omal soovil lahkuma sunnitud hüvitiste äravõtmine. Pere pagarid on praegu tüüpiline näide, kuidas inimesed siis tegelikult omal soovil ei lahku, aga avalduse kirjutavad. Mõnevõrra erinevaid arvamusi tekitab see, kuivõrd mõjutas erakondade rahastamise debatt riigikogu tööõhkkonda. Aga sellega, et küsimusega sügisel edasi tegeletakse, paistavad kõik rahulolevat.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu kevadistungjärk lõpetas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSõja kulgedes ja põgenike arvu kasvades on mõistagi suurenenud ka nende ukrainlaste hulk, kes soovivad asuda Eestis, sealhulgas Ida-Virumaal, tööle, räägib töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anniki teelahk. Täna, meil on töötuid arvel 6460, nendest Ukraina põgenikke 71, nii et võib öelda, et praegu on see väga väike osa meie töötutest. No kui nüüd sellel põgenikul on juba ajutine kaitse ja elamisluba, siis põhimõtteliselt on ta nii nagu kõik teised Eesti residendid, et talle laienevad kõik kõik õigused ja kohustused, et põhimõtteliselt, et siin erisusi ei ole küll nüüd, kui tal ei ole seda, siis, siis tõesti need erisusi on ja need on need, mis varasemalt olid, aga ma soovitan tööandjatel pöörduda meie poole ja me selgitame siis iga kliendi puhul, et aga kõik inimesed, kes meil on arvel töötuna, nende puhul ei ole mingit vahet Töötukassa on valmis sellekski, et tööotsijaid hakkab Ida-Virumaale tulema ka Venemaalt. Seda mõjutab ühelt poolt see, et siia on tulnud Ukraina põgenikud teiselt poolt, mis puudutab Ida-Virumaad, siis juba on esimesed märgid ja ilmselt siia tuleb ka Venemaalt inimesi, kes pöörduvad koju tagasi seoses sõjaga seotud olukorraga. Lisaks uutele tööotsijatele on sõda Ukrainas jätnud tarneahelate muutuste tõttu muidki jälgi Ida-Virumaa tööturule. Anneki teelahk. On paar ettevõtet teada andnud metalliettevõtted, et nad hakkavad koondama, no siis on niimoodi, et siis me pakume neile ja nende töötajatele abi. Ja samas mõned teised ettevõtted jällegi on leidnud endale uued tarnijad ja, ja avavad uusi töökohti, et meie roll on olla siis see vahendaja ja, ja aidata siis mõlemaid pooli. Töötukassa Ida-Virumaa osakonnal on pakkuda tööd rohkem kui 800-le inimesele Ida-Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Töötukassa Ida-Virumaa osakonda tuleb iga päevaga juurde Ukraina sõjapõgenikke, kel soov tööle asuda. Samas ollakse valmis ka omal ajal Eestist Venemaale läinud inimeste naasmiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAvatud taeva leping hakkas kehtima 2002. aastal ja see lubab lepinguga ühinenud riigil lennata üle teise riigi territooriumi ja pildistada alasid, mis on eelnevalt kokku lepitud, ehk tegemist on võimalusega monitoorida sõjalist aktiivsust. USA eelmine president Donald Trump tõmbas Ühendriigid leppest välja ja tollane presidendikandidaat Joe Biden nimetas seda lühinägelikuks. Biden otsustas nüüd siiski, et kuna Venemaa lepet rikub ega kavatsegi seda täitma hakata, siis Washington ei pöördu sinna tagasi. Kuidas selle otsuse mõju hinnata? Asjaolu, et Ameerika Ühendriigid lahkuvad avatud taevaleppest, näitab, et lihtsalt külma sõja ajal sõlmitud relvastuskontrolli lepingud täna enam ei ole adekvaatselt, nad ei vasta võib-olla nendele nõuetele ja soovidele, mida ennekõike Ameerika Ühendriigid nende lepete vajadusest näevad. Siin on kaks momenti, esiteks see, et Venemaa tõepoolest on rikkunud erinevaid lepinguid, mis sõlmiti kaheksakümnendatel aastatel 90 et aastate alguses ja usaldustase on lihtsalt niivõrd madal, et nende lepingute sisuline täitmine on võimatu. Teiseks, mis on oluline meeles pidada, et selle lepinguga ei ole liitunud Hiina. Hiina aga on kujunenud kindlasti Ameerika Ühendriikidele praeguses maailmas ehk isegi olulisemaks selliseks vastasjõuks, kui kunagi Venemaa oli. No Venemaa eitab igasuguseid rikkumisi ja kuuldavasti kavatseb Venemaa ise ka leppest veel sel aastal lahkuda. Ja Venemaa, tõenäoliselt juba teisel juunil Föderatsiooni nõukogu teeb vastavasisulise otsuse ja kuigi 16. juunil presidendi Biden ja Putin kohtuvad Genfis ja tõenäoliselt relvastuskontrolli teemad saavad seal olema üheks teemaks, siis ma ei näeks küll praegu hetkel mingit võimalust, et selle leppe juurde tagasi pöördutakse. Sisuliselt võime öelda, et see avatud taevalepe Ameerika Ühendriikide lahkumisega ja kui sellele järgneb ka Venemaa lahkumine on oma sisu ja kehtivuse kaotanud. Nüüd siis ainult üks suurem relvakontrolli leping kahe suure tuumariigi vahel jääb alles uus startlepe, mida see reguleerib. See reguleerib siis strateegilise tuumarelvastuse piiramist ja kontrolli selle piiramise üle, veebruaris pikendati seda lepingut veel viie aasta võrra. Aga on täiesti ilmne, et Ameerika Ühendriikide ja Venemaa suhetes üks selliseid lahtisemaid küsimusi on erinevad meetmed relvastuskontrolliks ja nende üle läbirääkimine. Praegune seis näitab küll seda, et see usaldus kahe poole vahel on ülimalt madal ja Washingtonile näib enam muret valmistavad relvastuskontrolli küsimustes asjaolu, et tegelikult nende lepetega ei ole kaasatud Hiinat.", "role": "user" }, { "content": "USA teatas eile Venemaale, et ei ühine uuesti Avatud Taeva lepinguga. Lepinguga on ühinenud 30 riiki, nende seas ka Eesti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee, kuidas Euroopa taaskäivitamisrahastu ehk RRF riikide vahel jaotub, sõltub 30 protsendi ulatuses kohaliku majanduse käekäigust, täpsemini sellest, kuidas läheb liikmesriigil võrreldes Euroopa keskmisega. Suve hakul arvutas Euroopa komisjon, et Eesti peaks taaskäivitamisrahastus saama 1,1 miljardit eurot. Võrreldes paljude teiste riikidega läks meie majandusele aga kardetust paremini. Niisiis teatas komisjon detsembris, et Eesti võib saada umbes 970 miljonit eurot. Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Triin Tomingas selgitab, et lõplik summa arvutatakse meie jaoks välja alles 2022. aasta juunis. Reaalne majandusnäitajate areng võib ka siis viimasest prognoosist erinevaks osutuda, mis tähendab seda, et ErereFi summa võib meie jaoks liikuda ühes või teises suunas. Seda, kuidas taaskäivitamisraha kasutada, arutavad meie ametnikud Euroopa komisjoni ga juba alates eelmise aasta oktoobrist. Kui komisjon detsembris meie raha ümbriku väiksemaks arvutas, andis valitsussuunis, et plaanide tegemisel tuleb arvestada ikkagi 1,1 miljardiga. Euroopa komisjon on soovitanud minna edasi sellise ülebroneeringuga, et tagada see, et kui siis fondi maht jääb ikkagi algselt prognoositud suurusesse, siis meil oleks olemas küpsed projektid seal taga ja et need oleksid ka Euroopa komisjoniga läbi räägitud. Kui 2022. aasta suvel ilmneb ikkagi, et me saame oodatust vähem raha, tuleb parasjagu ametis oleval valitsusel edasi mõelda. Ja otsustada siis, kas me kompenseerime selle vahepealse osa riigieelarvest, kas on kuskil võimalik olemasolevates plaanidest kärpeid teha, et ehk mingid asjad on võib-olla suudetud odavamalt ellu viia? Detsembris joonistas valitsus üsna laia pintsliga paberile prioriteedid, milleks raha kasutada. Pärast seda on meie ministeeriumide ametnikud ja Euroopa komisjon korduvalt kohtunud. Peale neid temaatilisi kohtumisi komisjoniga on siis ministeeriumid iga teemaploki avamiseks alustanud kirjatööd, et Euroopa komisjonile siis saata juba detailsemat materjali ja selle investeeringu või reformi plaani täpsemaks avamiseks. Valitsuse vahetus toob plaanide täpsustamisse väikese viivituse, sest ära tuleb oodata ka uue valitsuse mõtted. Reformierakondlane Aivar Sõerd ütleb, et seni peetud läbirääkimistega on nad päris hästi kursis ja olulisi etteheiteid peatsel peaministrierakonnal pole. Kui me seda ümber vaatame või siin midagi muutma hakkame, siis see pole mitte parteilist joont mööda, vaid pigem selline vaade, et kas need valdkonnad on ikkagi täpselt vastavuses selle fondi eesmärkidega. Teisiti öeldes, plaanidesse võivad muudatusi tuua pigem läbirääkimised Euroopa komisjoniga, mitte niivõrd valitsuse vahetus.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjon teatas meile detsembris, et kuna Eesti majandusel läheb päris hästi, ei pruugi me taaskäivitamisrahastust plaanitud 1,1 miljardit saada. Lõplik summa selgub alles pooleteise aasta pärast, aga esialgu vähendas komisjon meie ümbrikku 130 miljoni euro võrra.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKukruse mõis on kontollid mõis ja selle mõisaga on seotud vähemalt kaks tuntud inimest polaaruurija Eduard von toll ja arhivar võib vist öelda ja ajaloolane Robert Toll, ajaloolane Tiit Saare. Mida need mehed Eestile tähendavad? Robert von Toll tänu tema erakogule on alus pandud Eesti ajalooarhiivile, mis asub praegu. Tema erakogu oli tollel ajal 19. sajandil Baltimaad üks kõige suuremaid erakogusid ja Eduard tolm on siis tuntud sellega, tema tegi ekspeditsiooni Siberisse, Põhja-Siberi rannikule oli eesmärk kaardistada seda ja otsida üles ka Sannikoi maa, selle maa, arvas olemasoleva üks vene kaup ja maateuurija Jakov Sannikov. Sellest on kirjutatud ka üks ulmeraamat Sannikoimaa, mida nõukogude ajal lugejad kindlasti said lugeda ja tutvuda, seal oli natukene väikene fantaasia, et see Sannikoimaa on troopiline oaas keset põhja Jäämar, kui palju Eesti ajalugu oleks vaesem, kui meil poleks? Tolle tollidega on muidugi seotud see, et tänu temale anti selle nende ürikutest välja publikatsioon, mida tänapäeva tegelikult ajaloos kasutada. See on siis Estond Livele, endiste Briflaade, mida praktiliselt ükski ajaloolane ilma tsiteerimata töötada ei saa. Selles kogumikus on kõige vanemad ürikud ulatuvad siis 13. sajandisse. Kohtla vallavanem eti Kagarov, mida te siin kavatsete tegema hakata? Tänu piirkondade konkurentsivõime programmile meie projekti rahastati lõpuks kolmandal korral ja eraldati 37 miljonit krooni ja selle rahaga me soovime nüüd sellest kompleksist kaks hoonet renoveerida, läheb ehituseks, sisustuseks ja ka ekspositsiooni loomine. Ekspositsioon ongi just üles ehitatud mõisaomanike kultuuripärandile ja selle tutvustamisele ja lisaks ka siis sisse kuulus polaaruurija Eduard vondoll, kelle reise rahastati siit selle Kukruse mõisa toel ja kelle Sannikovimaa ja polaaruurimine on kajastatud ka külastuskeskuses tuleb polaartemaatikat, käsitleb tuba, kus on sarja laev, millega ta läks viimasele retkele. Kõik need vahendid, mis seal kasutusel olid, tulevad eksponeerimisele, kajutid, laevasisustus, kõik see hõng, see atmosfäär tollest hetkest ajaloos ja omaette veel polaartuba, kus siis on koerterakendid, kus saab arvuti imitatsioonil seda juhtida tulevad mäed, jääliustikud, kus lapsed saavad ronida ja liugu lasta, jääkaru kindlasti peab olema polaartemaatika ga seotud polaartelk, kus nad saavad pikutada ja. Loomulikult polaartuba peab olema ju külm. Projekti järgi peab kahe aasta pärast olema augustikuus valmis.", "role": "user" }, { "content": "Kohtla vald loodab mõne aja pärast avada Kukruse mõisas pooluurija, zooloogi ja geoloogi Eduard von Tolli ning ajaloolase Robert von Tolli tegevust käsitleva muuseumi. Praegu on Kukruse mõis väga halvas seisus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNagu ikka, juhatavad parlamendi sügisistungjärgu sisse riigikogu esimehe ja presidendi kõned. Seekord peatusid mõlemad muutunud rahvusvahelisel olukorral riigi majanduslike võimalustel ja julgeolekuvajadustel, konkreetsemalt ka energeetika. Ene Ergma. Me peame olema ühel meelel selles, mis tagab Eestile jätkusuutliku arengu. Arvestades olukorda, on ta panustada turvalisuse meie riigi ja inimeste kaitsmisse samuti riigi tulevikku. Selleks ei tohi me kokku hoida hariduse arvelt, kuna see tagab Eestile jätkusuutlikkuse. Üks tähtsamaid teemasid, milles vajame selgust ja otsuseid, on energeetika. Olukorras, kus Venemaa kasutab energiatarneid poliitilise relvana on loomulik kõiki võimalusi kaaluda, sealhulgas tuumajaama rajamist Eestisse. Soovin, et me arutaksime seda täie tõsidusega sest energiarindel sõda juba käib. Mida kauem me nende otsustega viivitamine, seda keerulisem on neid teha ja ellu viia tulevikus. Ka president Ilves peatus energiajulgeolekul majanduspoliitikal integratsiooni teemal, kuid juhtis ka taas tähelepanu sellele, kui tähtis, eriti säästlikul majandamisel on koostöö. Seetõttu tuleb meil tõsta oma pilk valimislubadustest, parteilistel huvidelt ja koalitsioonileppelt, tõsta pilk ja vaadata kaugemale. Uskuge ka teie valijad ootavad tarka ja vastutustundlikku käitumist. Mistahes valimislubaduste täitmise hinnaks ei tohi olla nõrgenev sisejulgeolek või kahanev kaitsevõime. Riik, mis ei suuda täita oma rahva poolt seatud põhiülesannet kaitsta vajadusel oma elanikke, ei ole päris riik. President puudutas täna ka palkade teemat, andes mõista, et parlamendiliikmete palkade piiramine nende endi poolt ei pruugi vastata põhiseadusele. Kui parlament asub populistliku surve all väljaspoolt tulnud populistliku surve all tegema põhiseaduse vastaseid seadusi lootes, et president niikuinii on sunnitud need tagasi lükkama, siis tähendab see vastutuse veeretamist endalt ära ja kellegi teise kaela. Praegu ei ole vastutuse veeretamise aeg. Praegu on vastutamise aeg. Ning president pani saalis istujatele südamele, et nad suudaksid Eesti inimestele näidata, et nad muretsevad meie riigi tuleviku pärast ja usuvad sellesse. Alati see Toompealt nii alla ei paista.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu alustas sügisistungjärku. Riigikogu esimees Ene Ergma (tuumajaam).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJaagupi vabatahtlikud merepäästjad on koondunud mittetulundusühingusse, kokku on neid 18, räägib seltsi asutajaliige Virgo Vahenõmm. Elame mere ääres, meri on siin meil hästi lähedal, hästi suur Liivi laht, aga mereliiklus on tõesti meil siin üsna õre veel, ma arvan, et trend on tõusev, aga meie põhitöö ja rõhk läheb siis ennetustegevusele, koolid lasteaias, ka täiskasvanutele, vahest ja samuti ka me ise oleme koolitanud endid küll merepäästjatena, küll väikelavjuhtidega, küll raadiosideoperaatoritena. Pärnu-Jaagupi tuletõrje selts on juba 90 aastane, räägib seltsi juhatuse esimees Mikk Mölder. Ma arvan, et me paneme veel pikalt edasi, et ega see 100 gi kaugel pole enam täna tuletõrje seltsi liikmeid on meil 56, aga meil on ka niisugune huvitav selts, et me ainult ei tegele siis selle päästepoolega, et meil on sportlasi, on hoopis muud valdkonna inimesi, siin igalühel on oma panus siin meie töö juures. Meid on palju ja see on ka üks edu võti, väga suur panus on meil ka ennetustööle, et iga-aastaselt me ikkagi nõustame siin niisugune 40 kuni 60 kodu oma piirkonnas, pluss siis muud kõik koolitused, mis me läbi viime koostöös siis kas päästeameti ga või oma seltsi keskel tööd jagub meil. Meid on märgatud, seda on rõõm kuulda, et ega see tunnustus meie jaoks väga oluline ei ole. Meie jaoks on ikkagi see, et kogukond ja oma inimesed teavad, et me oleme olemas ja mis me teeme siin, et see on meie jaoks nagu kõige tähtsam. Ester Vilgats, Pärnu,", "role": "user" }, { "content": "Eelmise aasta silmapaistva tegevuse eest tunnustatakse Pärnumaalt Jaagupi vabatahtlikke merepäästjaid ja Pärnu-Jaagupi vabatahtlikke päästjaid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna on jõululaupäev, iga väike märkamine, sõbralik naeratus ja heasoovlik tähelepanuavaldus muudab meid paremaks, nii ütleb Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma oma jõulupühade läkituses. Minu jõulusoov ongi siis vaadata neid väikseid asju, mis muidu välja ei paista, kui meie ümber on, on inimesi, kes, kes võibolla on üksikud, siis väikeste asjadega saab väga palju ära teha, on see, on see koputus, koridori uksele ja jõulusoovi edasi andmine on see väikene jõulukaardi saatmine kellegi käest küsimine, kas, kas ta tahaks äkki, et poes tuuakse jõulutoit koju tillukesed asjad, ehk siis väikestest asjadest saavad suured ja, ja ma arvan, et me peame väikseid asju tähele panema. Keskpäeval kuulutati mitmel pool Eestis välja jõulurahu. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart luges Raekoja aknalt linnarahvale ajaloolise jõulurahu sõnumi. Traditsioon sai alguse Rootsi kuninganna Kristiina valitsemisajal üle 360 aasta tagasi. Olgu nüüd välja kuulutatud üleüldine jõulurahu ja olgu kõik asjaosalised üles kutsutud seda püha pühitsema sobiliku hardusega ja ka muidu ennast üleval pidama rahulikult ja viisakal kombel. Tartu raeplatsil kõneles piiskop Joel Luhamets. Tähtis on ikka, et meil oleks rahu, oleks rahu aega ja meil oleks igapäevast leiba, jumal on sellega meid ka õnnistanud. Ja et kõik, kes on muredes ja raskustes et me kõik need mured jagaksime üksteisega ja oleksime teineteise kõrval üksteisele toeks. Olgu siis jumala sõna, kuulutus rikkalikult laotatud ka üle Tartu linna. Järgmistel aastatel. Kuninganna Kristiina sõnadega kuulutati jõulurahu ka Jõhvis, seda teist aastat järjest. Rene Kundla rääkis idee Ida-Virumaale toonud Max Kauriga. Jõhvi on mitte tavaline omavalitsus, ta on regionaalne keskus, sama nagu Tallinna Pärnu, Tartu ja me mõtlesime seda, et me näitame oma kristlikud euroopaliku traditsiooni ja kirikud toetasid see traditsioon juba teist aasta teema ja jätkame sellega, sest jõhvi on keskus traditsioonidega kristlik traditsioonidega, euroopaliku traditsioonidega. Samas, kas vallavanemal jõulutunne on lund, ei ole ju? No mis sa teed, Euroopas me oleme, me peame harjuma küll ma vaatasin, et toote peal näiteks meie talve pealinnal on väga palju lund ja kunstliku lund ja gaasi, mõtlesime äkki panna need lumekahurid tööle. Jõulud on rahuaeg ja tagasivaatamise aeg. Kui te vaatate sellele aastale tagasi, siis jõhvi jaoks oli, milline see aasta. Aasta oli mitte lihtne jõhvi tegelikult praegu elab teises tüüpilisest arengut sajandis see kunagi oli sajandi alguses, siis natuke jäime toppama. Narva läks ette Rakvere, täna jõhvis, ehitame koole, promenaadi, teid ehitame, võib öelda tulevikku.", "role": "user" }, { "content": "Täna kuulutati välja jõulurahu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna linnavalitsus otsustas vallandada linnatranspordi aktsiaseltsi ehk TT juhatuse esimehe Denis Boruditši ja ka juhatuse teise liikme Otto Poppeli põhjuseks linna raha kasutamine koolitustel. Sealjuures tasusid Baroditsa poppel maksumaksja arvelt lennupiletid, hotellid ja päevaraha, kirjutab Eesti Ekspress. Ekspressi andmetel maksis Barodis käikude ja kulude eest kahe aasta peale 33000 kuni 35000 eurot. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et Tallinn on kaotanud usalduse eeltee juhatuse vastu. Lepingus võivad olla ette nähtud erinevad hüvitised sealhulgas ka koolituse hüvitis mis on normaalne praktika, mis ei ole normaalne praktika ja siin tuleb tunnistada, et vastav regulatsioon ei olnud piisavalt detaliseeritud. Ei ole normaalne praktika, et koolituse hüvitis siis võimalust kasutatakse, selleks, et saada tasemeõpet ehk siis kraadiõpet, aga ei ole minu arvates vastuvõetav, et selline võimalus tekib küll erasektoris tegutsevas ettevõttes, aga samas ettevõte on linnaomandis. Ehk siis siin peavad olema täidetud ka avaliku sektori printsiibid. Meil ei saa olla usaldust juhatuse liikmete osas, kes ei suuda näha piire, mis minu arvates on ilmselged, seega usaldus on kaotatud. Kui usaldus on kaotatud, siis ei ole võimalik ka teha edaspidi koostööd. Deniss Boroditš ütles ERR-ile, et kõik tema tegemised olid korrektsed. Boroditši sõnul suutis ta omandatud teadmisi ettevõtte juhtimises rakendada ja see kajastub ettevõtte majandusnäitas. Boroditš lisas, et kogu tema koolitus ja sellega kaasnenud kulud olid kokku lepitud teelt nõukogu esimehe, Tallinna abilinnapea Andrei Novikoviga, Andrei Novikovi kommentaar. Sisuliselt me aasta alguses leppisime temaga kokku, et ta annab mulle teada, mis võivad olla need potentsiaalsed ajad, millal ta õpib ja enamjaolt tähendaski see õppimiskõrvaklappides teatud loengute kuulamist siinsamas Eestis. See, milliseks kujunes need kulud, kulusid konkreetselt, ma ei kooskõlasta. Noh, ütleme nii, et need kulud said ka mulle üllatuseks, kui nad avalikuks tulid.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna linnavalitsus otsustas vallandada Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsi ehk TLT juhatuse esimehe Deniss Boroditši ja ka juhatuse teise liikme Otto Popeli. Põhjuseks linna raha kasutamine koolitustel. Sealjuures tasusid Boroditš ja Popel maksumaksja arvelt lennupiletid, hotellid ja päevaraha, kirjutas Eetsi Ekspress. Ekspressi andmetel maksis TLT Boroditši õppekäikude ja -kulude eest kahe aasta peale 33 000 kuni 35 000 eurot.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVõrreldes tavalise gaasiahjuga teeb puudega köetava Noborigama tüüpi ahjus keraamika põletamise eriliseks see, et tulemus võib olla ootamatu, sõnas näituse kuraator keraamikaNur. Sealt tuleb välja täiesti enneolematut kraami, kindlasti, mida me osaliselt ootame, aga iga kord on mingeid üllatusi, mida me ei ole ette näinud. See on midagi nagu väga erilist, et üks asi on see keraamika, teine asi on see koos tegemine ja koosmõtlemine, et kuidas seda protsessi juhtida, mida siin ahju veel lisada, et see tulemus oleks veel nagu elavam ja sellise nagu põnevam, et kuigi me seda iga aasta mitu korda teeme, siis lõppkokkuvõttes ikkagi õpime iga kord midagi uut. Jaapani juurtega keraamikakunstiharu annab kunstnikele võimaluse nautida lihtsuse, ilu. Annurga. No Jaapanis on kindlasti see, et seal on seda tehtud aastasadu, et seal on nagu hästi pikad traditsioonid, mis lähevad nagu läbi põlvkondade, antakse isalt pojale pojapojale ja seal on tõesti nagu selles mõttes kindlasti palju-palju rohkem kogemusi on selle taga, Eestis on see nagu palju väiksem nagu nii mõõtmetelt osalejatelt, ahju suuruselt, et Jaapanis näiteks oli üks keraamik, siis tema ümber oli niisugune koolkond, vahest oligi see terve küla ja siis ehitati need ahjud niimoodi mäe külgedele, niimoodi nagu noh, et neid kambreid oli palju, vahest isegi mitukümmend siis köeti seda hästi pikalt, vahest nädal aega, võib-olla isegi rohkem, see oli hästi palju suurejoonelisi mitte oli vaid noh, on ka praegu ilmselt, aga Eestis on see pigem niisugune väga nagu titekingades, aga et sealt me nagu üritame seda ainest ammutada ja see on, see on meie nagu niisugune eeskuju. Ja kindlasti nagu on sealt palju õppida. Jaapanlastel ongi selline nagu perfektsionism, et need on hästi lihtsad, need vormid, aga samas nad on nagu kuidagi. Kui nad tulevad ilusasti välja, siis on väga erilised, et võib-olla me üritame natuke sama asja saavutada, et lihtsaid vorme vähem igasugust nagu kee, kus tänapäevast siukest nagu Siiri migri, et siis just tuleb selle ahju selle põletuse niisugune nagu lisaefekt nagu välja. Eestis teadaolevaid puupõletusahjusid võib üles lugeda kahe käe sõrmedel. Sagritsa muuseumis on esindatud peamiselt Viljandimaa Kalju Rahnu ahjus viimase kolme aasta jooksul valminud seitsmeteistkümne autori tööd Karepalt raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Lääne-Virumaal Karepal asuvas Sagritsa muuseumis saab näha iidsel meetodil tehtud keraamikakunsti. Tegemist on Jaapani juurtega keraamikakunstiharuga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMöödunud nädala lõpus kehtestati Rootsis kaks uut koroonapiirangut poodidele, spordisaalidele ja muudele avalikele siseruumidele seati külastajate maksimummäär ning avalikest üritustest ja ka mõningatest eraürituste, st tohib edaspidi osa võtta vaid kuni kaheksa inimest. Nende piirangute rikkumise eest on võimalik trahvida. Ehkki trahvi suurus pole veel kindlaks määratud. Oma koju võib iga rootslane endiselt kutsuda nii palju inimesi, kui tahab. Sellesse riik sekkuda ei saa. Ent kui rohkem kui kaheksapäine seltskond koosolemiseks ruumi üürib, siis selle eest võib juba trahvi määrata. Inimestele kehtib endiselt soovitus suhelda ainult oma pere ja lähimate sõprade väikese ringiga. Rootsi rahvaterviseagentuuri eksperdid on siinkohal veendunud, et inimeste privaatsuhtlust pole mõtet seaduse jõuga piirama hakata sest selliste piirangute täitmist ei suuda seadusesilm niikuinii kontrollida. Paljude teiste riikide kogemus kinnitab siinkohal Rootsi ekspertide skepsist. Riikide kogemus näitab sedagi, et enamik inimesi ei nakatu avalikes kohtades, vaid hoopiski kodus või tööl. Kummaski toimuvat aga on väga raske seaduslike piirangutega kontrollida. Seega jääbki nii Rootsis kui mujal piiranguist hoolimata lõpeks üleloota vaid inimeste mõistusele. Ehkki elu Rootsis on palju piiratum kui kevadel, on Rootsi koroonareeglid suurema osa teiste riikidega võrreldes endiselt väga leebed ning paindlikku. Koroonapoliitikat kavatseb Rootsi ajada ka edaspidi, kuni tänu vaktsiinidele vajadus piirangute ja soovituste järele üldse ära kaob. Esialgu on aga piiranguid hädasti vaja, sest 21. piirkonnas on tervishoiuasutused raskes või väga raskes olukorras. Jörn, Sherpingis ja Upsalas lükatakse koroonapatsientide suure arvu tõttu edasi isegi vähi ja südameoperatsioone. Samuti pikendatakse sealkandis meditsiinitöötajate tööaega. Scoones jagatakse erakorralised operatsioonid haiglate vahel ära, aga plaaniline ravi lükatakse edasi.", "role": "user" }, { "content": "Seaduse jõu saanud koroonapiirangud on tõhusamad lihtsalt soovitustest, leiab Rootsi rahvaterviseagentuur. Viimastel päevadel on kehtestatud ka uusi piiranguid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNeljanda sanktsioonide ringiga kõige tuntum inimene, kes läks sanktsioonide alla, on kindlasti Roman abramovitš, kellele ka juba Suurbritannia on kehtestanud sanktsioonid. Aga nimeliselt läksid siin alla ka alfapanga juhid German, Kanada eksei Kusmitse ning ka firma nimega Jandeki tegevjuht. Aga lisaks inimestele määrati veel sanktsioone erinevatele toodetele. Näiteks nüüdsest kehtib keeld importida Venemaal toodetud terast ning teha ka investeeringuid sealsesse energeetikasektorisse. Ja samuti ei tohi Euroopa Liidust siis sinna vastu saata erinevaid luksustooteid. See sanktsioon on eelkõige mõeldud just selle jaoks, et Venemaa eliit saaks nii-öelda karistatud, aga mitte tavainimesed. Ja nende toodete ring, mida sinna saata ei tohi, on tegelikult väga lai. Seal on erinevad luksusautod, teemandid, teatud tüüpi veini, sigarid, nahkportfellid, teatud elektroonikavahendid, tavapärased nii-öelda nutitelefonid sinna alla ei lähe, aga siis nii-öelda kallim elektroonika, mis võiks olla samuti siis just mõeldud vene eliidile samuti veel muusika, instrumendid, piljardilauad, bowlingu vahendid ja nii edasi, nii et, et et see ongi tõesti siis suunatud juba sellele, et mõjutada kõiki neid inimesi, kes on Kremli nii-öelda ümber ja miks see sanktsioonid pakett on ka oluline on sellepärast et kui esimene oli nii-öelda hoiatus, teine sanktsioonide pakett pärast sõja algus oli nii-öelda see põhilöök, kolmas oli teatud sorti vigade parandus, siis see neljas näitab seda, et Euroopa Liit töötab nii-öelda süstemaatiliselt sektor sektori haaval, et jälgida, kus on võimalik veel Venemaa eliiti ja juhtkonda nii-öelda pigistada ja võib arvata, et tegelikult see neljas sanktsioonid, pakett ei ole viimane, vaid siin töötatakse edasi ja järgmiste nädalate jooksul võivad tulla ka viies ja kuues.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu suursaadikud kiitsid täna heaks neljanda sanktsioonidepaketi Venemaa vastu. Mida ja keda nüüd Euroopa Liidu sanktsioonide alla pandi?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVäike-Maarja kiriku torn lendas pühapäeva õhtul tormiga minema restauraator ja arhitekt Tõnu Parmakson. 12 aastat tagasi sai see tornikiiver uue sindi katte, selle töö tegite teie. Miks see torn vastu ei pidanud? Praegu just konstruktoriga lõpetasime selle alla kukkunud tornikiivri ülevaatuse tornikiivri konstruktsiooni osa, tehniline seisukord oli tugevalt üle keskmise, võib öelda hea. Ta tuli terves tükis, lendas all ja praegu on alt ka näha, et kõik alusraami otsad, alad on terved, ainult Tal oli üks konstruktiivne puudujääk, mis 19. sajandil oli võrdlemisi tüüpiline. Et ta ei olnud angurdatud torni kiviosa külge. Aga miks seda siis möödunud sajandi lõpus ei tehtud, 12 aastat tagasi, miks ei ankurdatud seda kiivrit? Tolleaegsed tööd olid nagu tuletõrjetööd, kuidas saab võtta ja selliseid järgmise etapi töid ette, kui samas kõrval kirikutel katused jooksevad sisse, torni katet lekivad Me jõuame nende probleemide lõpliku lahendamiseni. Ma ei tea, kas 10 või 25 aasta pärast selliseid tornikibreid, mis on ankurdamata, neid esineb Eestis palju ja Euroopas samamoodi, nii et siin sai ikkagi määravaks. Kas põhjuseks tuule kiirus 36 meetrit sekundis, see on 130 kilomeetrit tunnis. Kujutage, et kui treileri peal on kirikutornikiiver, mis on 27 meetrit kõrge ja see treiler kihutab mööda maad, et 130 kilomeetrit tunnis absoluutselt kindel, et ta läheb ümber. Tundub, et sellised tormid ei ole Eestis sugugi väga haruldased, Eestis on olnud ka tugevamaid torme. Järelikult võib meil tulla selliseid üllatusi veel, et mõne kiriku tornikiiver tugevama tuulega ära lendab. Pooled Eesti kiriku tornikiivritest on võimeline sellise tuulekiirusega ära lendama. On ka selliseid tornikiivreid, mille äralendamiseks piisab 25-st ja 30-st meetrist sekundis. Need on näiteks Lihula, mille tornikiiver läheb ilmselt sellise tuulekiirusega pooleks ja teine on Jõelähtme kirikutorn, mis miiterves tükis maha lendab. Seal ei ole tegemist mitte varjatud kahjustustega, vaid seal on nähtavad kahjustused, mis on äärmiselt suured. Me ei ole piisavalt palju tegelenud oma kirikutega, kuna see teema alarahastatud. Kui me toome sellise võrdluse, et näiteks Gotlandi kirikute peal on aastas 120 miljonit Rootsi krooni, neil on kõigest 100 kiriku aga Eestis on 350 kirikut ja meil on eraldatud aastaks kaheksa miljonit.", "role": "user" }, { "content": "Väike-Maarja kirik ei tarvitse sugugi jääda ainsaks, mille tornikiivri tormituul minema viis. Paljud tornikiivrid on torni külge kinnitamata, sest selline oli 19. sajandil levinud ehitusviis tõdes paljude kirikute restaureerimisega tegelenud arhitekt Tõnu Parmakson Ago Gaškovile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAvalikkuse ette on ilmunud Boris Johnsoni ühel oktoobrikuisel koosolekul lendu lastud repliik talle öelnud, et lasi pigem inimestel surra, et vältida Inglismaa lukkupanekut pandeemia teisel aine ajal või teistmoodi, et pigem laseb laipadel kuhjuda, kui, et kehtestab uue lukustuse. Just sellise lause avaldas ajaleht Daily Mail, jättes allika ütlemata. Olgu täpse sõnastusega. Kuidas on aga öeldu me mõte on selge ja rahvast solvanud Covid 19 tõttu on ühendkuningriigis surnud 127000 inimest. Tundlikel teemadel rääkides võis Johnson tõesti nii öelda mööndakse. Ta näib vahel unustavat, et on peaminister. Ja valitsuses öeldakse sageli asju, mis näevad hiljem paberil kohutavad välja. Siiski nõustub enamik arvamusega, et Johnson, mees, kelle enda sõnul koroonaviirus peaaegu ta ei oleks kommenteerinud, seda nii reljeefselt. Me teame tegelikult ju kõige rohkem kümmet sõna, aga need jäävad inimeste mällu. Vähe sellest. Seejärel lahvatas sõnasõda Johnson i ja tema endise nõuniku Dominic Comigsi vahel. Comigs lahkus valitsusest novembris. Hiljuti olla ta Johnson peale karjunud ja süüdistanud peaministrit meedias tema kohta avaldatud valeväidetes. Nimelt olla komings lekitanud meediasse peaministri erakirjavahetuse ettevõtja James Tisoniga, lubades lahendada viimase maksuküsimusi. Camings olla ka väitnud, et Johnson kasutas konservatiivide annetajate raha Downing Street i eluruumide renoveerimiseks ja üsna rikkaliku sisustuse hankimiseks. Konservatiivne partei tasus eelmisel suvel selle eest 58000 naela suuruse arve. Neil vahejuhtumitel on halb ajastus. Kuuendal mail on ühendkuningriigis kohalikud valimised esimesed pärast koroona aega ja Brexitit. Seega peegeldavad need hästi inimeste meeleolusid. Olgugi et peaministri nime hääletussedelil pole, on ta ikkagi rahval silme ees. Mingil määral on Johnson ebatavaline poliitik, kes suudab rasked ajad üle elada ja ta on tulnud välja pandeemiast, kus ta tegi küsitluste andmetel selgeid vigu. Southamptoni ülikooli politoloogiaprofessor Bill Jenings ütleb, et küsitlus võib olla eksitav. Kui te küsite inimestelt, kas nad usaldavad Johnson it, võivad nad öelda, et ei kuid see ei tähenda, et nad ei eelistaksin strina. Viimaste kuude skandaalidega on aga Johnsoni sära pisut tuhmunud ja viinud konservatiivide populaarsuse langusse.", "role": "user" }, { "content": "Veel kaks nädalat tagasi näis Briti peaminitril Boris Johnsonil olevat üsna hea kevad. Ühendkuningriigi kiire inimeste vaktsineerimine andis lootust, et poolteist aastat pikk kannatuste periood on läbi. Paraku haarasid valitsust skandaalid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSoome valitsus ei jõudnud üksmeelele, taastus rahastu kasutuselevõtu asjus ja kuna valitsus ei suutnud otsustada, siis jõudis parlamendi põhiseadus komisjon seisukohale, et parlament peab taastusrahastu heaks kiitma kahe kolmandiku häälteenamusega. Soome ajakirjandus nüüd teatab, et Brüsselis on neid erimeelsusi märgatud. Soome ei ole ainus maa, kus üksmeelele taas rahastukasutuselevõtu asjus pole veel jõutud. Kas Brüsselis ollakse sellepärast mures, sest Brüsseli kava oli võtta taastusrahastu kasutusele juba juunis? Küllap ollakse, kuid see mure ei ole praegu jõudnud veel Euroopa parlamenti. Põhiline muretseja on Euroopa komisjon, kuid need mured algasid juba Saksamaalt, kus nende põhiseaduskohus arutas asja pikalt, aga otsustas, et siiski jah, võib taastusrahastus Saksamaal antud tingimustel osaleda. Nüüd on probleem Soomega. Ma usun, et, et Soomes siiski otsustatakse positiivselt ja see kahe kolmandikune häältenamust saadakse. Aga Hollandis olid valimised, valitsust pole veel moodustatud. Ei tea, kui kaua see võtab aega, nii et neid takistusi on teisteski riikides. Mäletame, et veel enne, kui taastus rahastu otsus oli vastu võetud olid meil probleemid Poola ja Ungariga, kes protestisid siis õigusriigiga sidumise tingimuste vastu. Aga ka need probleemid said lahenduse, et praegu lootust on, et kõikidest liikmesriikides toetus taastusrahatule tuleb. Kui üks riik taastusrahastu maha hääletab, ehk heaks ei kiida, mis siis saab, mis on plaan B? Ametlikult mingit plaani B ei ole, aga juba siis, kui olid probleemid Poola ja Ungariga, siis räägiti päris avalikult sellest, et kui Poola, Ungari jäävad vastu, jäävad eemale, et siis tehakse see asi riikidevahelise lepinguga, mis on kohmakam, mis pole väga kohane. Aga mida on ajaloos ennegi tehtud. Mäletan, et ülemaailmse finantskriisi ajal loodi Euroopa finantsstabiilsuse mehhanism, mis oli ajutine mehhanism Kreeka toetuseks ja see oli ka riikidevaheliste lepingutega põhjal tegutsev fond ja seal Soome tahtis endale pandiks saada Kreeka saari, nendega olid probleemid aga lõpuks minu meelest Slovakkia jäigi sellest mehhanismist välja, nii et põhimõtteliselt on võimalik leida lahendusi riikidevaheliste lepingute põhjal ka siis, kui mõni liikmesriik kõrvale tahab jääda.", "role": "user" }, { "content": "Mitmes Euroopa Liidu riigis on taastusrahastu ratifitseerimine pooleli.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome valitsusse kuuluvad rohelised on silma paistnud terava kriitikaga poliitiliste ametisse määramiste aadressil. Roheliste juhtivad poliitikud on kinnitanud, et nemad nii kindlasti ei tee, sest ta on teistsugused kui teised. Erakonnad aga tegid ikka. Siseministeeriumi kantsleriks määrati äsja rohelistega seotud Kirsi pimija, kes on inimõiguste jurist, kellel ei ole siseministeeriumi valdkonnas mingeid kogemusi. Kui Iltalehti sellise plaani mõni päev tagasi avalikustas, tekkis Soome ajakirjanduses elav arutelu, sest pimi ja vastaskandidaati, praegust kaitsepolitsei juhti Anti Pelterit peeti üsna üksmeelselt sobivamaks ja asjatundlikumaks kandidaadiks sellele kohale. Belteri on aga seotud opositsioonis oleva kogemusega. Roheliste endine juht Toko Aalto tunnistas ajalehele Helsingin Sanomad, et kantslerikoha andmine Pimijale paistab tõepoolest ametikoha politiseerimisena. Rohelised on kaua rääkinud moraalist ja teisi kritiseerinud, aga nüüd suurte erakondade hulka tõusnuna peame need asjad üle vaatama ja ka teiste kriitikat taluma, ütles Aalto, kes on ise ka varem poliitilised ametisse nimetamised hukka mõistnud. Peaminister Sanna Marini valitsus peab ametisse panema veel mitu kõrget ametnikku ja elda. Lehti andmetel jagatakse kantslerite kohad võimuparteide vahel ära. Nagu märgib Soome ringhäälingu ülepoliitika toimetaja Maria Stenroos, ei tunnista ükski erakond, et on lähtunud ametikohta täites enda poliitilistest huvidest. Meie ju nii ei tee, ikka teised, eks ka Eestis on asjalood üsna samasugused. Ametikohad jagatakse oma partei liikmetele, kritiseerides teisi ametnike politiseerimise pärast. Asjatundjad ei usu, et lähiajal Soomes poliitilistest ametisse nimetamistest vabaneda õnnestub, kuigi sellest on korduvalt räägitud. Helsingi Ülikooli emeriitprofessor, põhiseaduse asjatundja Olli Mäenpäe tõdeb Ildalehtile antud intervjuus, et see kultuur on visa kaduma, kuigi praegu ei ole Soomes olukord enam nii hull, et päris võhik kõrgesse ametisse nimetataks. Nii Mäenpää kui ka Turuülikooli professor, parlamendiuuringute juht Marko Jogi Sibile hoiatavad aga, et poliitilised ametisse nimetamised panevad kahtlema selles, kas otsused tehakse ikka erapooletult riigi huvides ning see murendab usku demokraatiasse. Nagu ütleb Ilde lehti uudistejuht Bertu Kaupinen. Rohelisi on lihtne süüdistada silmakirjalikkuses, aga tegelikult on kõik erakonnad poliitiliste ametisse nimetamiste vastu niikaua, kui seda teeb mõni teine partei. Kui aga tuleb võimalus ise käsimuu ohjupurki pista, tehakse seda otsekohe silma pilgutamata. Soome rohelistel pole nüüd enam igatahes mõtet rääkida, et nemad on teistsugused kui teised parteid.", "role": "user" }, { "content": "Soome rohelised on poliitilisi ametissenimetamisi alati kritiseerinud, aga esitasid nüüd siseministeeriumi kantsleriks enda soosiku, kellel ei ole selles valdkonnas mingit kogemust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKevadel katsetati Eestis haneliste heidutusjahti, selle tarbeks valiti välja kolme sorti maalapid. Ühtedel viljapõldudel lindusid lihtsalt hirmutati ja teistel põldudel lasti mõned linnud maha. Lisaks valiti välja rohumaad, et vaadata, kas kärast ja laskudest hirmunud hanelised võiks hoopis nendel söögipaiga leida. Kui lähtuda ainult vaatlustest, võiks öelda, et jahtimine peletab lindusid palju paremini kui paljas hirmutamine surmava heidutusega põldudel märgati hanesid varasemast koguni 70 protsenti harvem, samas kui teistel põldudel oli sama näitaja 25 protsenti. Keskkonnaameti jahinduse ja veeelustiku büroo juhataja Aimar Rako ütleb, et arvestada tuleb ka seda, kui tihti hanesid otsimas käidi. Nendel põldudel võimalik, et tehti neid vaatlusi ka väiksema sagedusega, kus hanesid letaalselt heidutati, ehk siis tehti hommikul letaalne heidutus, kütiti, võib-olla üks või kaks lindu ja siis ei pöördutud sinna põllu peale ennem tagasi võib-olla kui järgmisel päeval, et see võis olla seal ka vahe ja nendel põldudel, kus siis hanesid mitteletaalselt heidutati, seal käidi neid heidutus tegemas näiteks võib-olla kolm korda päevas, et. Aimar Rakko lisab, et ükski teine mõõdupuu lindude laskmisel ja niisama hirmutamisel olulist vahet ei näidanud. Muuhulgas loeti kokku haneliste väljaheited ja neid oli sisuliselt ühepalju. Olenemata sellest, kuidas lindusid peletada, prooviti. Seal katses hinnates näiteks seda, et kui kartlikud on haned, et kui me läheme letaalse heidutusega põllule ja mitteletaalse heidutusega põllule, et siis kui kaugelt inimest nähes haned näiteks lendu lähevad, et siis seal näiteks ei tuvastatud mitte olulist erinevust, et haned läksid enam-vähem lendus oma distantsi pealt ja samamoodi tagasipöördumise aeg, et üldiselt haned ikkagi nendel põldudel, kus oli petaalne edutus ei pöördunud oluliselt hiljem tagasi, kui mitte metalse edutusega põldude. Ehk hanede tapmisel ja niisama hirmutamisel põllukahjude mõttes suurt vahet ei ole. Küll aga tuleb veel uurida, kumb viis on kuluefektiivsem. Sama tulemuse võib saada väga erineva pingutuse või panustamise poolest, et me võime välja tuua selle, et letaalse puhul näiteks ühe korra päevas ja sellest piisab, aga mitte letaalse, tuleb võibolla põllu peale kolm korda sellest juba tekib näiteks hinnavahe ja sellist kuluefektiivsust tahaksime me või järgmisel aastal. Nüüd, kui meil see projekt jätkub, tahaksime kindlasti analüüsida. Praegu otsitakse analüüsi jaoks raha. Ja lõppkokkuvõttes peaks sellest formeeruma haneliste siis ohjamiskava, et kuhu me tahaksime siis kõik need soovitused sisse kirjutada, kuidas siis põllukahjustusi vähenda ta, milline osakaal peaks olema sellest metaalne küttimine, kui suurel alal seda peaks tegema ja nii edasi, et anda põllumeestele soovitused selle koha pealt.", "role": "user" }, { "content": "Haneliste kevadine heidutusjaht näitas, et lindude käitumise mõttes pole olulist vahet, kas mõni lind lastakse maha või hanesid lihtsalt hirmutatakse. Poliitikasoovitusteks on siiski vara ja Keskkonnaamet sooviks uut uuringut.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeisipäeval pidasid Saksamaa lahkuv liidu kantsler Angela Merkel ning tema tõenäoline järeltulija Olaf Sholz kriisikoosoleku teemaks oli koroonaviiruse levik. Kui veel eelmisel nädalal rääkis Solz, et vaktsineerimine muutub kohustuslikuks teatud sektorites, siis eile oli sõnum juba laiem. Tõenäoliselt tehakse see kohustuslikuks kogu vaktsineeritavale elanikkonnale. Sarnase valiku tegi mõni nädal tagasi esimese lääneriigina teine Euroopa saksakeelne maa Austria, kus tekib kohustus veebruarist. Saksamaal on sarnast ideed toetanud mitmete liidumaade juhid, sealhulgas näiteks konservatiivse Baierimaa juht Markus Sööder. Põhjuseks see, et vaid 68 ja pool protsenti üldelanikkonnast on vaktsineeritud. Lääne-Euroopa riikide seas on see üks madalamaid. Solts kasutas eile õhtul võimalust ideed ka Saksamaa rahvusringhäälingu eetris selgitada. Meil on juba üldisi vaktsineerimiskohustusi, näiteks leetrite vastu, ma pole suutnud vaktsineerida piisaval hulgal inimesi ja kuna neid ei ole piisavalt, siis me praeguses olukorras olemegi. Need, kes pole vaktsineeritud, ei saa mõjutatud ainult läbi enda haigestumise, vaid nad tõstavad ka üldist haigla ja erakorralise meditsiinikoormust. Seepärast ongi õige nendes oludes öelda, et selline otsus tuleb teha. Ma toetan seda, aga toetan ka selle otsuse tegemist Bundestagi poolt, kus iga parlamendi liige saab oma sisetunde pinnalt valiku teha, sõnas Solts. Samuti teeb uus valitsus koalitsioon ilmselt neljapäeval ennetava otsuse seada sisse nii-öelda kahe G reegel. See on sisuliselt sama Eestis kehtiva korraga, kus teatud tegevusi saavad teha vaid koroonaviiruse läbi põdenud või vaktsineeritud. Soovime piirata ka eraelulisi kontakte, see tähendab, et vaktsineerimata inimesed saavad vaid kohtuda väga vähestega kuni kahe inimesega väljaspool enda majapidamist. Seda me praegu arutame. Tahame olla kindlad, et rangemaid reegleid kasutatakse ka suurematel üritustel. Samuti soovime teha nii, et kui nakatumisnäitaja on kõrge, siis klubides ja diskodel enam käia ei saa. Samuti kantakse maske igal pool ka koolides, sõnas Solts. Tema hinnangul on nüüd oluline ka inimestele märku anda, et vaktsineerimine ei lõpe ühe või kahe doosiga. Sellisest ideest andis eelmisel nädalal märku ka Euroopa komisjon, mille ettepaneku järgi kehtiks vaktsiinipass vaid üheksa kuud pärast esialgset vaktsineerimiskuuri. Selle pikendamiseks tuleks saada aga tõhustastoos.", "role": "user" }, { "content": "Peagi Saksa liidukantsleri ametisse asuv Olaf Scholz teatas, et toetab kohustuslikku vaktsineerimist koroona vastu. Tema sõnul jääb lõplik sõna selles küsimuses aga parlamendile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUue seaduse toetajad rõhutasid, et senist süsteemi tuleb muuta, see ei ole efektiivne, on maksumaksja raha tuulde loopimine. Kriitikud olid nendega nõus, et muutusi on vaja, kuid leidsid, et muudatused ei ole päris õieti tehtud. Igal juhul Isamaa, Res Publica fraktsiooni juhil Urmas Reinsalul oli seaduse jaoks üksnes häid sõnu. Kõrgharidusreformiga tagame esiteks kõrghariduse parema kättesaadavuse kõrghariduse peab olema võrdselt võimaldatud kõigile andekatele inimestele olenemata tudengi või tudengi pere rahakotist ja reformiga lisandubki 3500 täiendavat tasuta õppekohta ning kõrghariduse riigipoolne rahastamine suureneb üle 25 protsendi. Keskerakondlane Aadu Must leidis siiski, et seadusega püütakse ajast ette jõuda. Seda seadust võiks pidada peaaegu ideaalseks, kui me ei elaks just nimelt tänases Eestis ja ei peaks tegema seadust, mis vastab mitte 50 aasta vaid tänastele nõuetele täie koormusega õppija või töötaja peab saama ära elada seni lubaduse faasis. Õppetoetuste süsteem seda ei taga. Seaduses on paljude jaoks kuri lõks. Kui tudengina poole koormusega tööl käid, ei suuda õppekava sajaprotsendiliselt täita ja hakkad haridusest maksma. Kui tööl ei käi, ei ela ära. Sotsiaaldemokraat Sven Mikser rääkis samuti rahast Kuna koalitsioon ei arvestanud sotsiaaldemokraatide ega ka Eesti üliõpilaskondade liidu ettepanekutega muuta tasuta õppimiseks vajalike ainepunktide kogumise süsteemi paindlikumaks siis me kardame, et õppekava semester semestrilt sajaprotsendilise läbimise nõue toob kaasa kõrghariduse tasuliseks muutumise mitte 50 protsendile nagu praegu, vaid suisa enamiku üliõpilaste jaoks. Ilma korraliku ja kindla rahalise katteta on praegu pakutava kõrghariduse formi parteiline läbisurumine avantüür ning seepärast ei saa sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon sellise praegu veel pooliku lahenduse poolt hääletada. Palju on räägitud ja räägiti ka täna, et uus seadus saab rakenduda üksnes siis, kui paralleelselt rakendub seadus vajaduspõhistest õppetoetustest. Koalitsioon kinnitab, et nii see tulebki. Opositsioon kahtleb ja juhib tähelepanu sellele, et praegu kooskõlastusringil olev vastav seaduseelnõu on taas ebarahuldav. Reformierakondlane Urmas Klaas kinnitas, et kellestki ei ole kindlasti üle sõidetud. See, mis on täna lõpphääletusel kindlasti on kompromisseelnõu. Ma kategooriliselt vaidlen selle vastu, et tegemist on millegi pealesurumisega ja, ja, ja nii-öelda kellegi üksiku huvide läbisurumisega. Needsamad 30 ainepunkti seesama semestrite lõikes kumulatiivne arvestus ja sama akadeemilise puhkuse ajal eksamite arvestuste sooritamine. Need on kõik kompromissid, mis on erinevate huvirühmade ja sealhulgas tudengitega koostöös sisse viidud. Koostöö koostööks, kuid kohe pärast seaduse vastuvõtmist saatis Eesti üliõpilaste liit pöördumise, milles ei ole seadusega rahul ja kutsub presidenti seda tagasi lükkama.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu võttis vastu kõrgharidusreformi seaduse. Valitsusliidu arvates on tegu väga hea seadusega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKüsimuste esitajad püüdsid Jüri Ratase käest välja pinnida vastust, et ta teadis juba mõnda aega, et tegu polnud annetaja isikliku rahaga ja et tegu oli keelatud annetusega. Ratas muidugi ennast provotseerida ei lasknud ja deklareeris kohe alguses. Kui selles annetuses minu teada oleks hetkel midagi kriminaalset, siis ma ei oleks teie ees peaministrina ja mitte läbi umbusaldushääletuse, vaid oma isikliku tagasiastumisavalduse, kelle raha see oli, minu teada on see selle naise raha, see on tulnud selle naise arveldus arvelt ja rohkem teadmist erakonnal selles osas ei ole. Ning peaminister lisas Erakond on, ma arvan, et teinud praktiliselt kõik, mis me, mis on meie võimuses, et saada teada, kuskohast see annetus on pärit, mis eesmärkidel tehtud ja tegutsenud ka selle info pinnal, mis on meil teada. Miks ma ütlen praktiliselt kõik sellepärast et, et jah, et kindlasti erakond pidanuks võtma temaga minu arvates varem ühendust ja need muudatused oleme meie ka nüüd juba juhatuses sisse viinud, et tulevikus seda korda järgida. Ega meil rohkem infot ei ole, ma arvan, et ka erakonnal on väga keeruline rohkem seda infot teada saada. Ja kui nähakse, et siin on põhjus menetlus alustada, siis kindlasti Eesti õiguskaitseorganid selle menetluse alustavad ja oma tulemuseni jõuavad. Kui nähakse, et seda põhjust ei ole, no siis ei algatata. Ma ei oska öelda, kumba teed minnakse. Ratas hoiatas ka opositsiooni liiga selgelt määratletud süüdistuste eest. Defineerida, et see on nüüd keelatud annetus. Ma ütlen, et see on minu meelest väga libedale jääle minek. Ma saan aru, et teie olete seda nüüd defineerinud avalikkuses siin tund aega järjest. Ausalt öeldes mina ei ole küll selles veendunud, et see on keelatud annetus. Isegi kui Keskerakond ei oleks seda tagastanud. Aga kindlasti oli väga palju küsimusi õhus, mis ei olnud selged ja seetõttu me selle 50000 erakonna arvele kantud rahaga tagastasime. Jah, ma olen teiega täiesti päri, et kahetsusväärselt seda kontrolli ei olnud varem siin ma kuidagi ei tahagi seda ümber lükata, aga see kontroll oli, oli hilja. Aga kontroll oli peale seda tegime ka otsuse.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles Riigikogu infotunnis, et kui avalikkuses palju kõneainet tekitanud 50 000-eurone annetus on kriminaalse taustaga, astub ta peaministri ametist tagasi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAfganistani sõda algas umbes kuu aega pärast kaksiktornide kokkuvarisemist New Yorgis ja lõppes vaid mõned nädalad enne terrorirünnaku kahekümnendat aastapäeva räägib USA keskväejuhatuse ülem kindral Frank McHensy. Ma olen siin, et teatada vägede Afganistanist väljatoomise ja USA kodanike evakueerimiseks mõeldud sõjaväeoperatsiooni lõpetamisest. Sõjas hukkus pea 2500 USA sõjaväelast ja tsiviilisikut. Nende hulgas on ka need 13 sõdurit, kes surid möödunud nädalal ISISe Afganistani haru rünnakus. Viimased evakuatsioonipäevad olid üleüldiselt äärmiselt rahutud. Pühapäeval tegi USA õhurünnaku lõhkekehadega täidetud ISISe autole. Seejärel lendasid kabuuli lennujaama suunas raketid, mis ei tabanud märki või tulistati ameeriklaste poolt alla. CBS uudiste rahvusliku julgeoleku toimetaja David Martini sõnul jättis Afganistanis lahkumine suhu mõru maitse, mille üks koostisosa oli Talibani võimule tulek. See lihtsalt ei pidanud niiviisi lõppema. Kui läksime Afganistani, siis peamine oht oli terrorirünnak. Nüüd lahkume Afganistanis 20 aastat hiljem ja peamine oht on terrorirünnak. Kahe ja poole nädala jooksul evakueeriti Afganistanis rohkem kui 120000 inimest nende hulgas 6000 ameeriklast. McCensi sõnul ei suudetud aga välja tuua kõiki, keda sooviti. See, et lahkusime, ei tähenda, et ameeriklastele, kes on Afganistanis ja tahavad lahkuda ja afgaanidele, kes tahavad lahkuda, seda võimalust justkui ei anta. Kaitseministeeriumi hinnangul võib Afganistanis olla veel mõni 100 ameeriklast. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.", "role": "user" }, { "content": "Talibani väljapaistev kõneisik õnnitles pärast USA vägede riigist lahkumist afgaane võidu puhul. \"Me tahame luua head suhteid USA ja maailmaga. Me tervitame häid diplomaatilisi suhteid kõigiga,\" lisas ta. Valge Maja teatel teeb USA president Joe Biden täna sel teemal telepöördumise, kus räägib muu hulgas, miks ta ei muutnud oma otsust väed välja viia 31. augustiks. Ameeriklaste lahkumine ei olnud lihtne.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeni on kaitseväeorkestrit ülal pidanud kaitsevägi, orkester jääb ka edaspidi oma praegusesse koju Tatari tänaval, aga struktuuri mõttes liigub ta Eesti sõjamuuseumi katuse alla, räägib muuseumi direktor Hellar Lill. Loomekaitseväe orkestri või see nimi tegelikult pole veel päris kindel, mis see saab olema siis osakonna. Kaitsevägi on orkestri ülalpidamiseks kulutanud 1,15 miljonit eurot aastas. Muudatuse järel väheneb orkestrile antav riigipoolne toetus poole võrra. Praegu on orkestril 42 liiget, tulevikus jääb neist alles 33. Suurem osa orkestrantidest jätkab vähemalt esialgu osa koormusega. Hellar Lill loodab, et edaspidi saab muusikutele ka lisatasu maksta. Nimelt tekib orkestril võimalus riigi toetuse kõrval ka lisa teenida. Kõik need esinemised, mis olid tseremooniatel, aga kui ka meelelahutuslikel eesmärkidel, need olid nii-öelda tasuta ja loomulikult need, mis on riigitseremoonia, nii see ka jääb, aga sõjamuuseumid ju teatavasti saavad teenida oma tulu ja nii saab ka kaitsevorkester edaspidi teenida oma tulu.", "role": "user" }, { "content": "Sõjamuuseumiga liituv kaitseväe orkester peab läbi ajama poole väiksema riigipoolse panusega. Samas saab orkester edaspidi ka omatulu teenida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMiks mõtlemine muutub ajaloos ja mis muutub mõtlemises, kas keele iseärasused mõjutavad mõtlemist? Küsimusi, millele Peeter Tulviste teadlasena vastuseid otsis, oli palju ja paljudele küsimustele oskas ta vastata paremini kui keegi teine. Tartu Ülikooli emeriitprofessor kultuuripsühholoog Peeter Tulviste pühendas suure osa oma elust ülikoolile räägib Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi juhataja Jüri Allik. Unikaalne on need kaks ekspeditsiooni, mille ta tegi Kesk-Aasiasse ja Taimõrile uurimaks mõtlemise arengut erinevates kultuurilistes keskkondades on maailma psühholoogia kullafon ja see on vaieldamatult kõige suuremaid saavutusi, mida Eestiga seotud psühholoogid on, on kunagi teinud. Kui Tartu Ülikooli panustas Peeter Tulviste veel enam kui teadlasena aastatel 1993 kuni 1998 oli Peeter Tulviste Tartu Ülikooli rektor. Tänane rektor Volli Kalm meenutab, et just Peeter Tulviste ametiajal avanes Tartu Ülikool oluliselt enam maailmale. Tihtilugu rektor Peeter, tulista jälle, tuli välismaalt ja ütles, et näed, tehakse nii ja tehakse. Ja siis ta igal hetkel rõhutas ka, et me ei pea kõike täpselt üks-ühele üle võtma, aga teeme nii, nagu meil hästi on. Peeter Tulviste ametiaega meenutatakse, kui mitmete valuliste otsuste aega Ülikoolis toimus põlvkondade vahetus, tulid uued noored teadlased ja õppejõud, kelle edasijõudmist Tulviste oluliseks pidas. Väga oluline oli ka Tulviste laiem ühiskondlik panus. 1980. aastal kirjutas Tulviste alla 40 kirjale. Aastaid hiljem, pärast rektoriametit, suundus tulviste poliitikasse, kandideeris presidendiks ning oli aastatel 2003 kuni 2011 riigikogu liige, meenutab Marju Lauristin. Eesti riigi jaoks oleks see võinud kujuneda suuremaks võiduks, kui ta oli, kui tulistest oleks saanud Eesti president, aga ma arvan, et igaviku silmis tulvist jääb Eesti vaimuajalukku Eesti ajalukku siiski eeskätt teadmiste väärtuse tõstjana ja no muidugi ka suurepärase sõbra erakordselt vaimuka inimesena. Sõbrana väga armsa inimesena meenutab Peeter Tulviste ka Ene rg. Ta oli väga tore inimene, ta võis olla ka vahetevahel võib-olla ka järsk, aga ta ei olnud iialgi halb. Ta ei teinud midagi niisugust, et ekstra teeb halba ja tunnistan üles ka meie riigikogu saalis, me olime pinginaabrid ja vahetevahel rääkisime üksteisele anekdoote. Nali oli Peeter Tulvistele tähtis, talle meeldis nalja teha. Talle meeldis, kui nalja sai ja väikese habemesse räägitud naljaka võis nii mõnegi pingelise olukorra hetkega heaks muuta. Aga vähe sellest, et Peeter Tulviste anekdootide kogus ka temast eneses räägiti nalju ning ühe sellise pajatab ka volli kalm. Peeter Tuliste tuleb hommikul tööle ja oma kabineti ukse taga üritab siseneda, vajutab ukselinki juuksele lahti. Tõuka õlaga ikka ei lähe lahti. Lööb jalaga uks ikka kinni. Lukus, kurat mõtleb tulist.", "role": "user" }, { "content": "Oma akadeemilise karjääri pühendas ta psühholoogia õpetamisele ja teadustööle.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKüsitlesin nelja parlamendierakonna aseesimehi, neist kolm on riigikogu liikmed, üks minister, nagu võib arvata, ükski neist riigikogulaste kandideerimist kohalike volikogude valimistel ei kritiseerigi, kuid argumendid on mõnevõrra erinevad. Sotsiaaldemokraat Andres Anvelt alustab sellest, et demokraatlikus riigis ei saagi teha kellelegi kitsendusi. Lisaks aitab see võrdsustada šansse näiteks konkureerimisest Tallinnas pidevalt pildil olevate linnaametnikega aga veel. Ja kolmas asi on kindlasti oluline, see, et tegelikult riigikogu liige on ju avaliku elu, tegeleme selles mõttes, ta on poliitikas oma nime loonud ja kindlasti ta esindab oma erakonda, kui ütleme, teatud isikute ühendust ja ta nagu öeldakse, selliseks garantiiks noh siis temale, ütleme järgneva või tema kõrval valimisnimekirjas olevale Tallinna aktiivsele erakonna liikmele Ka reformierakondlane Urmas Paet ütleb, et tegelikult esinevad erakonnad meeskonnana, aga lisab. Taaskord on see, et mandaatide pikkus ei kate, et aastal 2015 ehk siis vähem kui kahe aasta pärast on järgmised parlamendivalimised, mis tähendab seda, et need parlamendi liikmed ja ka valitsuse liikmed, kes näiteks pärast 2000 viieteistkümnendat et aastat ei ole enam siis parlamendis või valitsuses, et siis nemad saaksid alustada ka tänase seaduse järgi tegevust kohalike omavalitsuste volikogudes. IRL-i liige Margus Tsahkna ei kiida üldiselt valijate petmist muidugi heaks aga taoliseks kandideerimiseks leiab ta põhjenduse. Eks see siin on see teine pool, tuleb juurde, et oma maailmavaadet oma erakonda tuleb toetada aga samal ajal näitavad ka omavalitsuse valimistulemused, et ega inimesed ei ole nii rumalad, et nad ikkagi valivad nende inimeste poolt, kes ka reaalselt nende omavalitsuse juhtorganitesse tulevad. Ja samamoodi on, nagu ma ka varem ütlesin need, kes on otsustanud näiteks ka tõsiselt minna, kas linna peaks, kui võimalik on koalitsioon moodustada või vallavanemaks, et siis nende puhul on sõnum juba inimestele selge. Ka Keskerakondlane Kadri Simson selles väga suurt probleemi ei näe. Tänasel päeval on valijad juba nii targaks saanud, et enne oma valiku tegemist küsivad nad selgelt kandidaadilt, mis on tema kavatsus. Kas peale kandideerimist ja valituks osutumist tuleb ta ka tööle ja eelkõige on eetiline see, et siis annavad kandidaadid ausa vastuse, siis selgelt väljaöelduna on ju valijale selge sõnum, mida ta oodata saab, kui ta oma hääle sellele kandidaadile annab? Aga kas ei peaks seadust muutma ja taastama olukorra, kus riigikogu liikmed võivad kuuluda kohalikesse volikogudesse? Andres Anvelt on kahe käega poolt. Mina pooldan seda väga, minule meeldivad sellised võimalikult avatud skeemid ja süsteemid, kus ei pea vingerdama väänlema ja otsima mingeid põhjendusi. See annab ju ka esiteks tugevama seose oma kodukohaga, nii et ma arvan, et see ei ole üldse paha mõte, e. Ei ole nii suur riik, et see füüsiliselt mingisugust hirmsaid takistusi tooks. Margus Tsahkna toetab teda. Ka mina pean mõistlikuks seda, et võiks taastada olukorra, kui riigikogu liige saaks töötada nii kohalikus omavalitsuses kui ka riigikogus. Ja see väide, et väga paljud seal reaalselt istungitest osa ei võtnud võtta arvesse, siis tegelikult ma arvan, et kohalik kogukond ise annab selle hinnangu ja, ja tänapäeva meediat vaadates siis kindlasti avalikkus mõistab selle hukka, kui riigikogu liige lihtsalt oma tööd ei tee, nii et ma arvan, et tuleks taastada olukord, et oleks selge, et riigikogu liige saab minna ka sinna omavalitsuse tööle, kus ta kandideerib. Ja ka Urmas Paet on samal seisukohal. Kui vaadata ka seda, et justkui keskvõim ja kohalikud omavalitsused elavad teineteisest väga erinevat elu ja üks ei mõista, mis teine teeb ja miks ta seda teeb siis see, kui ikkagi kohalikes omavalitsustes oleks ka parlamendiliikmed, aga miks mitte ka ministrid, kui nad sinna osutuvad valituks. Et see seda seost kindlasti ainult tugevdaks. Ning viimasena sõna Kadri Simsoni, kes ainsana toob välja nii plusse kui miinuseid. Ma isiklikult arvan, et riigikogu liikmetele tuleks kindlasti kasuks tihedam side oma kodukandiga, aga teisest küljest mõistan ma ka neid kohalikke inimesi, kes ütlevad, et võimalus, et riigikogu liikmed ei kuulu volikogu, annab šansi sellisele, noh, ütleme nii amatöörina poliitikas tegelevatele inimestele. Keskerakonnas on seisukoht selgelt pooleks.", "role": "user" }, { "content": "Vaidlusest kui eetiline on riigikogu liikmete või ministrite kandideerimine, kui nad nagunii oma ametikohalt ei lahku ja volikogusse ei lähe.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAasta viimasel nädalal said oma esimese süsti vaid 3000 inimest, eelviimasel nädalal veelgi vähem ehk 2600 inimest. Käitumisteadlane Andero Uusberg selgitab, et tempot pärssis pühadeaeg ja sügisese nakatumislaine vaibumine. Esimeste dooside dünaamika kui vaadata eelmist aastat, on üsna kenasti käinud käsikäes viiruselainetega, et oli loomulikult kõige suurem tõus siis, kui avanes võimalus ennast vaktsineerida enamikul elanikkonnast mais juunis ja siis tegelikult hakkas langus ja langus peatus niimoodi juuli lõpus, augustis, kui sai selgeks, et delta tüve põhine laine ilmselt Eestisse jõuab. Ja täpselt sarnast dünaamikat me nägime oktoobri teisest nädalast alates umbes kus sai selgeks, et kolmas laine tuleb ja ka see selline vaktsineerituse tõus rauges enam-vähem käsikäes sellega, kui siis kolmanda laine nagu hari sai murtud. Ehk nüüd, kui omikroni tüve tulekuga on nakatumine taas tõusuteel, võib oodata, et rohkem kõhklejaid otsustavad vaktsiini kasuks. Sügise parim esimeste dooside saak oli oktoobri viimasel nädalal kui tehti üle 14000 süsti. See arv ei pruugi aga enam korduda. Neid laineid, mida ma just kirjeldasin, iseloomustab küll see, et iga järgmine laine on olnud madalam kui kui eelmine vaktsineerituse esmase vaktsineerituse laine, siis. Ka matemaatik Krista Fischer toob välja, et esimeste dooside tegemise tempo on augustist saati olnud aeglane lootus 70 protsenti elanikkonnast vaktsineerida võib aga üldse jääda saavutamata. Ma ei välista seda võimalust, jah, paraku nii ta võib olla, nüüd ongi niimoodi, et umikrotüvi võib nende inimeste hulgast siiski päris paljud kätte saada, kes siis ei ole üldse seda vaktsiini kaitset saanud, tulebki loota sellele, et neid raskeid juhte siis ikkagi tekib seal võimalikult vähe, aga paraku siiski ka 20 protsenti meil eakatest on veel vaktsineerimas. Ta siis väga optimistlik siin ka olla ei saa. Fischeri sõnul on tõhustusdooside tegemise tempo praegu hea. Uusberg nendib, et see ei pruugi nii jääda. Kui me räägime kitsalt nagu vaktsiiniga hõlmatusest ja defineerime seda siis tõesti niimoodi, et kellel on käes see viimane soovitatud süst tänaseks, eks ole, soovitus enamikel inimestele, kellel on vähemalt kolm kuud möödunud esimesest kuuri, st on siis tõhustus doos, on see siis kolmas või teine. Et kui me räägime hõlmatusest, siis me näeme, et see osakaal hakkab langema. Uusberg lisab, et immuunsete osakaal siiski kasvab, kuna arvesse peab võtma ka neid, kes viiruse läbi põevad.", "role": "user" }, { "content": "Kui ka tõhustusdoosid jäävad osadel vaktsineeritutel tegemata võib efektiivne vaktsiinidega hõlmatus lausa langeda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTere eetris on rahvusringhäälingu uudistesaade kell kolm. Raadiouudiste lipulaev päevakaja on jõudnud väärika versta postini. Õhtul kell kuus läheb eetrisse saade järjekorranumbriga 20000. Seetõttu tõmbavad toimetajad pisut hinge ning alanud saadet juhivad Marju Kõivupuu ja Lauri Leesi. Maksu ja tolliamet kavatseb tulevikus kaotada ettevõtjate maksudeklaratsioonid. Riigi kultuuripreemiate saajate nimekirja, selle valdkondliku jaotust ja preemia summasid lahkab oma kommentaaris Kaarel Tarand. Tšetšeenia liider Ramzan jätkab Venemaa opositsioonipoliitikute seas rahvavaenlaste otsimist. Läti finants ja kapitalituru komisjon uurib Moldovast ebaseadusliku raha väljavooluga seoses kolme Läti panka. Hiiumaa ja Saaremaa parvlaevaliinide piletihinnad tõusid tänasest ligi 14 protsenti. Ilm püsib pilves, ajuti sajab vihma, kohati on lörtsi, sadu läbib läänest itta, hommikuks sajab peamiselt vihma, tuul tugevneb. Õhutemperatuur on pluss kaks kuni pluss viis kraadi. Maksu ja tolliamet tegi täna teatavaks, et plaanib suuri muutusi ameti ja ettevõtjate vahelises suhtluses. Uku toom jätkab. Maksu ja tolliameti peadirektor Marek Helm tegi kohe algul paar üsna põhimõttelist avaldust. Meie e-teenused tegelikult on täna ikka väsinud selles mõttes nii nagu me praegu neid teeme, nad karjuvad appi muutuste järele. See raha hulk, mida me oleme infotehnoloogiasse pannud, on ikkagi tegelikult kommiraha, sellega võrdles, mida me näeme teistes riikides ja veel, kui võtad lahti maksukorralduse seaduse ja paranda ma olen maksu-tolliametile ülesanded, siis sa saad nagu aru, et see seadus, mis on 90.-te lõpus tehtud 2002. aastal jõustatud, tuleb kuskilt eelmisest ajast. Ning tulevikuplaanidest. Miks ei võiks olla maksukontrolli ülesanne, kui selline üldse mitte lihtsalt makse koguda, minna ettevõttesse, määrata maks vaid, miks ei võiks olla see maksukontrolli ülesanne see, et anda ettevõtjale kindluse, et nagu maksuaset korras miks ei võiks olla Eesti esimene riik maailmas, kus hakkavad tegelikult maksudeklaratsioonid, kui sellise üldse ära kaduma? Helm tuletas meelde, et kui see nii-öelda tuhandeeuroste teema on andnud riigile 100 miljonit eurot maksulisa tuleb kogu aruandluse teemat edasi arendada, kuna mõttetult palju on aruandeid mõttetult palju, kulutatakse nende peale aega ja vahendeid. Rääkimata sellest, et kogu see materjali hulk pole üldse vajalik. Mis siis plaanis on, peadirektori asetäitja Egon Veermäe. Me plaanime tegelikult kogu maksu ja tolliameti e-teenused ümber kirjutada ehk siis algusest lõpuni see tähendab seda, et kui isik siseneb e-maksuametisse e-tolli, et siis kogu see teenuse sisu muutub teistsuguseks, aga kontseptuaalset kõige suurem muudatus, mis me näeme, on see, et me tahaksime tegelikult jõuda selleni, et isik ei peaks üldse väike ettevõtja ei peaks üldse tulema e-maksuameti e-tolli keskkonda, et kui ta teeb oma töötajatele näiteks palga väljamakse siis võiks ju olla see lahendatud selliselt, et ta on pangaga ja meiega kokku leppinud, et see informatsioon, et ma tegin oma töötajale väljamakse, jõuab automaatselt maksu ja tolliametisse ja maksu-tolliamet saadab selle kohta siis tema panka informatsiooni, et nii palju on vaja makse maksta ja need maksud siis automaatselt jõuaksid nii-öelda riigikassasse. Ja aruandlusest. Me oleme võtnud eesmärk siis seda info hulka, siis oluliselt siis revideerida ühest küljest hulka, mida, mida riik nõuab ja teisest küljest ka seda viisi, et tahaksime ikkagi, et ettevõtete kulud oluliselt väheneksid ja see informatsioon, mida siis ettevõtjad edastatakse, et see oleks automatiseeritud, et igaühe programmis oleks vastava standardiga andmestik olemas ja see infoedastus toimiks võimalikult lihtsalt ja odavalt. Lõpuks võib veel tsiteerida Marek Helmi, et kui 15 aastat tagasi mindi paberilt üle arvutitele, siis nüüd minnakse arvutitelt üle nutitelefonidele. Eelmisel nädalal avalikustatud riigi kultuuripreemiate saajate nimekiri osutus esimese hooga puudulikuks. Vead parandati, kuulame nüüd Kaarel Tarandi kommentaari sel teemal. Läinud nädal tõi avalikkuse ette järjekordse riigi kultuuripreemiate saajaks esitatud inimeste auväärse nimekirja. Täpsemalt nimekiri ilmus meie ette koguni kaks korda, sest viimastel aastatel süveneva tendentsina riigiasutuste lohakuses suudeti kultuuriministeeriumis esimesel katsel osa esitatud nimedest kuskile ära kaotada. Kui see poleks olnud piinlikkust tekitav käpardlus, siis võiks seda ju nutikaks turunduseks pidada, sest tänu ühe töö kaks korda tegemisele murdis tunnustamist väärt inimeste nimekiri üle uudisekünnise ajas pikemalt rikastades nii üldiselt mustatoonilise uudistelindi pluss poolt. Häid uudiseid läheb ikka vaja. Oma tänasele tasemele tõusid preemiasummad Eesti rikkaks ratsutamise kuldajal kümmekond aastat tagasi ja sellest ajast saadik on nii preemiate arvu kui ka summade ümber valitsenud vaikus. Võiks arvata, et kõik on rahul ja töötavat masinat ei maksa asjata torkida. Kiire inflatsiooni päevil kirjutati seadusesse targalt, et preemiasumma määratakse igal aastal riigieelarves. Seega on igal enamusvalitsusel, kes peab kultuuri suurkujusid praegusest suurema summa vääriliseks. Lihtne see mõnel eelarvereal ära vormistada, ilma parlament asja üle väiklastesse väitlustesse kiskumata. Pikas perspektiivis on see oluline, sest isegi maailma tuntuimad Nobeli preemia on mõnegi arvates tänaseks oma tegelikust väärtusest või ostujõust märkimisväärselt kaotanud ja ei sära enam kaugele üle muude. Teine võimalik tulevikuprobleem preemiate iga-aastane arv ja nende valdkondlik jaotus ei lahene niisama lihtsalt vaadake kasvõi ainult niinimetatud elutöö preemiaid ehk tunnustust pikaajalise viljaka loomingulise tegevuse eest. Sel sajandil on neid auhindu kokku välja antud 38-le inimesele aastast 2007 stabiilselt kolme kaupa. Kõige edukamad on olnud muusika ja teatrivaldkond, mõlemad üheksa premeerituga kirjandus, järgneb kaheksaga. Kujutav kunst ja film on leidnud tunnustust vastavalt viiel ja neljal korral, arhitektuur aga vaid korra ja sedagi tinglikult. Kaks auhinda on läinud laia profiiliga kultuurikorraldajale kui Hellar Krabit ja Vello Salot nii võib nimetada. Pannes selle seisu võrdlusesse loomeliitude liikmeskondadega, võib järeldada, et kujutaval kunstnikul on tõenäosus elutöö eest tunnustust pälvida umbes 10 korda väiksem kui kirjanikul. Arhitektide saatus on aga eriti julm, sest mõnelgi juhul pühitakse nende elutöö linnaruumist ja sellega ka inimeste mälust jäädavalt juba looja eluajal ja auhinna abil ajalukku jäämise võimalus on samuti nullilähedane. Seni Pole kahtlust, et need nüansid kumisevad kuklas igal komisjoni liikmel, kes parasjagu püüavad võimalikult õiglast otsust langetada. Teisalt on sõltumata Eesti rahvaarvu kahanemisest professionaalselt kunstidega tegelevate inimeste arv aastakümneid olnud kasvutrendis. Seega on näiteks Brežnevi ajal sündinud looja šanss elutööpreemia saada hoopis väiksem kui sõja aja lapsel. Looja ja esitaja soleerimise kõrval on aina suuremat kaalu kogunud mitmesugune kollektiivne looming, mille puhul grupist ühe esiletõstmine oleks jällegi pisut ebaõiglane. Niisiis, probleeme on nende lahendamiseni, aga tundkem rõõmu neist varblastest, kes juba kindlalt peos Jah, selles mõttes, et tõepoolest siin võiks kehtida see tore vanasõna. Üheksa korda mõõda ja üks kord lõika ehk kontrollida läbi kõikvõimalikud sellised andmebaasid, kuhu need kultuuriministeeriumis laekuvad, teisalt aga mul on olnud õnn ja õnnetus ise ka selles komisjonis olla. Ja ma pean tunnistama, et pärast selliseid koosolekuid on endal alati olnud väga halb tunne ja halb tunne, sellepärast et väga palju väärikaid ja preemiat väärt inimesi jääb kahjuks preemiast ilma. Ja seda ikka sellel põhjusel, nagu me hästi teame, et ühelt poolt ei ole ju kunagi probleem rahas, probleem on alati selles, et raha on vähe. Ja teisalt on ka see, et kuidas saab üldse võrrelda näiteks kirjanikku ja arhitekti heliloojat ja filmitegijat. Kuidas me neid võrdleme? Jah, alusel ma arvan, et üks variant on ikkagi võimalik, et kui, kui see elutööpreemia oleks, ütleme, kaks-kolm korda väiksem, siis oleks neid saajad ka kaks korda korda kolm korda rohkem. Et kas ma ei mäleta, pead palju, kui suur see rahasumma oli, aga kui ta on, ütleme seal 30000, siis võiks igaühel jagada 10000, näiteks kui minu elukutsega inimene saab 10000 euri ühe korraga. No teate, see on selline summa, mis võibolla uue ees Et sind märgata, et sind ei ole unustatud, vot see on, vedas. See on kindlasti väga tähtis ja nagu ma ütlesin, et mul ei ole alati seal komisjonis olles oli isiklikult väga valus, sellepärast et ma nägin, et jäid välja inimesed, kes tegelikult vääriksid seda preemiat täpselt samamoodi nagu need, kes said. Aga kuidas seda lahendada? See on, see on keeruline, et kas peaksime hakkama näiteks elutöö preemiaid välja andma teatud valdkondade kaupa, sest nagu ma ütlesin, mina kahjuks ei suuda võrrelda näiteks kirjanik kui arhitekti või näiteks muusikut ja kujutavat kunstnikku ja see on õige. Aga edasi läheme välissõnumitega, Margitta otsmaa võtab olulisema kokku. Läti finants ja kapitalituru komisjon uurib Moldovast ebaseadusliku raha väljavooluga seoses kolme Läti panka. Läti privaatpank on juba saanud enam kui kahe miljoni euro suuruse trahvi, kuid uurimise all on ka ABLV pank ja ladvias pasta panka nii ütles järelevalveasutuse endine juht. Tema sõnul on need kolm panka Moldova juhtumiga seotud ja ülekanded olid suured ning esimesed neist ulatuvad tagasi 2012.-sse aastasse. Uurimistulemusteni loodetakse jõuda veel selle aasta esimeses pooles. Afganistani pealinnas ka polis politseibaasi vastu suunatud autopommi plahvatuses hukkus 10 ja sai haavata 20 inimest. Rünnak oli suunatud linnapiirkondades patrulliva politseiüksuse peakorteri vastu. Rünnaku korraldas Taliban. Saksamaa tööminister Andrea Nales hoiatas, et sisserändajaid, kes ei soovi lõimuda Saksa ühiskonda, võib oodata toetuste kärpimine. Saksamaa võttis eelmisel aastal vastu üle miljoni asüülitaotleja ja riiki jäävate sisserändajate lõimimine kujutab endast eelolevatel aastatel suurt väljakutset. Nalles kirjutas ajalehes Frankfurter Algemeine Zeitung, et kõik Saksamaal elavad inimesed peavad hoolimata oma päritolust pingutama, otsima tööd ning elatama ennast ja oma peret nii hästi kui suudavad. Minister kirjutas, et inimeste lõimumissoovi hakatakse hindama Saksa seadustest ja ühiskonnas kehtivatest reeglitest kinnipidamise ning keelekursustel osalemise põhjal. Tšetšeenia liider Ramzan Kadõrov jätkab Venemaa opositsioonipoliitikute seas rahvavaenlaste otsimist. Nüüd avaldas ta oma Instagrami kontol video partei Barnas juhist Mihhail Kasjanovist ja teisest opositsiooniliidri, st Vladimir Karamurzast, keda kaamera jälgiks nagu läbi püssi. Seni on Kreml hoidunud Kadõrovi hukkamõistmisest. Vastupidi, president Vladimir Putin nimetas teda äsja tõhusaks liidriks. Neeme raud laiendab teemat. Kadõrov kasutas oma Instagramis videomaterjali, mis oli esmalt kremli- meelse telekanali Life News eetris opositsioonipoliitikud Mihhail Kasjanov ja Vladimir Karamurza Strasbourgis, kuhu nad telekanali uudise kohaselt sõitsid vene opositsioonile raha paluma. Kadõrovi versioonis videost on mehed otsekui püssiga kirbule võetud. Kasjanov ja Karamurza teatasid, et video kujutab endast justkui üleskutset nende tapmiseks ja nad kavatsevad selle kohta õigusorganitele kaebuse esitada. Tšetšeenia liider on Vene opositsioonivastast kampaaniat pidanud juba mitu nädalat. Jaanuari keskel kutsus ta üles selle liikmetesse suhtuma kui rahva vaenlastesse. Hiljem, kui ta avaldus teravat kriitikat tekitas, teatas Tšetšeenia juht, et pidas terminit rahvavaenlane kasutades silmas neid, kes on Venemaalt lahkunud ja nüüd välismaal riiki mustavad ning neidki, kes riigisiseselt sellele kaasa aitavad. Kreml esialgu vaikis, kuid siis tegi president Putini pressisekretär Dmitri Peskov avalduse, kus ütles, et kui Kadõrovi sõnu täpselt lugeda, on selge, et ta peab silmas niinimetatud süsteemivälista opositsiooni ehk siis opositsionääre, kel ei ole riigi poliitilises süsteemis otsest rolli, kes ei osale üheski valitud organis. Huvitav ongi Venemaa puhul see, et seal räägitakse nii süsteemi sisesest opositsiooni, st kuhu kuuluvad näiteks duumas esindatud kommunistid liberaaldemokraadid ja teised ja süsteemiväliselt opositsiooni, st kuhu liigitatakse ka opositsiooni liikumist. Ühendus, mida Kasjanov juhib. Tšetšeenia juhi avaldused toovad kohe meelde aastataguse Mihhail Nemtsovi mõrva. Nemtsov oli Kasjanovi lähim liitlane ning tema tapmise niidid viivad just Tšetšeeniasse. President Putinil jagus jaanuaris aga Kadõrovile vaid tänusõnu. Ta nimetas Tšetšeenia juhti tõhusaks liidriks Groznõis. Tšetšeenia pealinnas toimus Kadõrovi toetuseks võimude sõnul miljoni osavõtjaga meeleavaldus. Mitmed vene kommentaatorid nentisid, et selline plakatlik rahvakogunemine tõi paljudele Venemaal meelde Nõukogude Liidu aastad ja seda riiki suur osa rahvast enam tagasi ei soovi. Levada keskuse arvamusuurijad küsisid möödunud nädalal otse, kas see on lubatud või lubamatu, et võimude esindajad nimetavad rahvavaenlasteks ja ähvardavad kättemaksuga neid poliitikuid ja ühiskonnaelu tegelasi, kes praegust vene võimu kritiseerivad. Üle poole vastanuist 58 protsenti leidis, et see on pigem lubamatu või täiesti lubamatu. Vaid kuus protsenti oli arvamusel, et just nii peabki opositsiooni suhtes käituma. Hiiumaa ja Saaremaa parvlaevaliinide piletihinnad on alates tänasest keskmiselt 14 protsenti kallimad. Majandusministeerium põhjendab hinnatõusu eri märgistatud kütuse kasutamise lõpetamise ja suurenenud tööjõukuludega. Ettevõtjad muretsevad aga, et hinnatõus halveneb saartel tegutsevate firmade konkurentsivõimet. Juhan Hepneri lugu. Kui varem maksis rohuküla Heltermaa liinil reisijapilet kolm eurot ja sõiduauto pilet kaheksa 80, siis alates tänasest on reisijapileti hinnaks kolm eurot ja 40 senti ning sõiduautopileti eest tuleb välja käia 10 eurot. Majandus ja kommunikatsiooniministeerium põhjendab hinnatõusu sellega, et lõpetati erimärgistatud kütuse kasutamine ja lisaks on viimastel aastatel kasvanud ka laevadega seotud tööjõukulud, jätkab majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi. Kuivõrd ka laevameeskondade ja muu personali palgad on üldise palgakasvuga samas tempos edasi liikunud ja praegu liinidel olevad väiksemad laevad peavad klientide teenindamiseks rohkem reise tegema. Kui rääkida veel täpsemalt, siis tegelikult on kolme liini käigus hoidmise maksumus 2013. aastaga võrreldes oluliselt kallimaks läinud ja ilma piletihindade tõusuta tekkinuks 2016. aastase puudujääk umbes 800000 eurot. Hiidlastele ja saarlastele on lohutuseks, et püsielanikud saavad nii reisijapileti kui sõiduauto osas mandri rahvaga võrreldes jätkuvalt 50 protsenti soodustust. Mis ei tähenda muidugi aga, et neil hinnatõusu üle hea meel oleks, jätkab rohuküla sadamas Hiiumaa praami oodanud Kaidi. Kuna hiidlastel või noh, minul on skaart olemas, siis see summa ei ole niivõrd suur õnneks, aga noh, uued laevad võiks ikka kiiremini tulla. Samuti Hiiumaale sõitnud Gunnar nentis, et hinnatõusuga tuleb leppida. No eks iga hinnatõus ole ikka meelt vastu nagu öeldakse, aga tuleb leppida, mis parata, eks kõik kallineb meil siin ega odavamaks ei lähe ju paraku midagi. Erinevalt sõiduautodest pole veokitel aga sellist püsielaniku soodustust. Üle 3,5 tonnise masina puhul tuleb nii Saaremaalt kui Hiiumaalt üle mere minekuks maksta uue hinnakirja järgi 15 eurot. Hiiumaa ettevõtjate liidu juhatuse liige Tanel Malk ütles, et hiidlaste jaoks on juba niigi probleemiks liinil olevate vanade ja väiksemate parvlaevade mahutavus ja nüüd lisanduvad kallimad piletid halvendavad ettevõtjate konkurentsivõimet veelgi. Tanel Malk. Täna need kaks komponenti kokku on ikkagi Hiiumaa ettevõtjatele väga valus teema ja, ja meie konkurentsivõimel ikkagi väga suur põnts, et, et see, see üleveo aeg, mis on suurenenud ootajad ja nüüd lisaks siis prae lind kokku, et see kindlasti ligi Hiiumaal tegutseb, ettevõtjale ei meeldi ja on väga vastumeelne. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Haapsalu. Täna hommikul kella 11 paiku leiti eile Pärnumaal röövitud taksojuhi surnukeha. Teo arvatavad toimepanijad on kinni peetud. Esialgsetel andmetel sai röövitud taksojuht eile kell 20 34 väljakutse Pärnumaal pullikülla. Politsei tuvastas, et sõiduk lahkus Eestist kella 22 paiku Ikla kaudu. Sõidukis olid Eesti kodakondsusega 18 ja 20 aastane mees, kes alaliselt Eestis ei ela. Kadunud taksojuhi surnukeha leiti täna Sauga vallast pulli küla lähedalt. Politsei palub kõigil, kes nägid eile 31. jaanuaril ajavahemikul kella 20 34-st kuni kella 22-ni Pärnumaal liikumas halli universaalkerega Mercedes-Benz E 220, millel olid Pärnu takso tunnused. Võtta ühendust politseiga numbril viis üks kolm üks viis üheksa üheksa või üks üks kaks. Ja nüüd ilmast öösel pilvisus tiheneb, lörtsi ja lumesadu levib Läänesti. Hommikuks sajab peamiselt vihma. Puhub lõuna ja kagutuul seitse kuni 12, puhanguti 15 meetrit sekundis, rannikul lõuna ja edelatuul 15, puhanguti 22 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval on pilves ilm, ajuti sajab vihma, kohati ka lörtsi. Puhub edelatuul seitse kuni 12 meetrit sekundis, puhanguti 16 meetrit sekundis, rannikul puhanguti 22 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme pluss kaks kuni pluss viis kraadi. No nõndaks, ilm oli nagu Eesti jaanipäev, eks ole. Aga kuna meid juba nii pidulikul ajal siia vikerraadio eetrisse lubati, siis omalt poolt tahaks soovida vikerraadiole palju aastaid, palju õnnelikke aastaid ja palju väga häid uudiseid. Ja ma olen raius, et ma avastasin, et, et on olemas veel selline ilus elukutse nagu raadiotöötaja, ma ei ole kunagi nii tähelepanelikult jälginud, kuigi ma olen sageli käinud tele ja raadiomajas aga täna selgus, et sama mis tunni andmine, sama pinge, mis mul, mis mul minust välja tuleb, et see on enam-vähem võrdne tunni andmisega. Nii et väga lähedased elukutsed. Palju õnne kõigile raadiotöötajatele.", "role": "user" }, { "content": "Raadiouudiste lipulaev Päevakaja on jõudnud väärika verstapostini. Õhtul kell 6 läheb eetrisse saade järjekorranumbriga 20 000. Seetõttu tõmbavad toimetajad pisut hinge ning alanud saadet juhivad Marju Kõivupuu ja Lauri Leesi. * Maksu ja tolliamet tegi täna teatavaks, et plaanib suuri muutusi ameti ja ettevõtjate vahelises suhtluses. Kuulame nüüd Kaarel Tarandi kommentaar. Margitta Otsmaa * Tšetseenia liider Ramzan Kadõrov jätkab Venemaa opositsioonipoliitikute seas rahvavaenlaste otsimist. Nüüd avaldas ta oma Instagrami kontol video partei PARNAS juhist Mihhail Kasjanovist ja teisest opositsiooniliidrist Vladimir Kara-Murzast, keda kaamera jälgiks nagu läbi püssisihiku. Neeme Raud * Hiiumaa ja Saaremaa parvlaevaliinide piletihinnad on alates tänasest keskmiselt 14 protsenti kallimad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMiks te seda nõuate hästi naiivne küsimus, aga tekib küsimus. Esiteks, see on ebaõiglane ja see ei ole aus ja niimoodi asju vähemalt noh, minu tunnetus on, et Eesti riigis ei tohi ajada ja teine asi ikkagi Heidi on kogukonna liige ja näha seda metsikut meie riigi toetust sellele kõik tunnevad, et see on ebaaus ja ebakahtlane ja see tuleb otsus siis tagasi võtta ja jätkata siis juba nagu parematel ja õigematel teedel. Mis te olete teinud selleks, et kõik oleks juriidiliselt korrektne? Me oleme saanud juriidilist nõustamist Õpetajate Liidult sellest tulenevalt siis oleme täna esitanud vallavalitsusele ka avaliku pöördumise, kus nõuame, et noh, meie nõue seisukoht on, et Heidi Uustalu tuleb hennistada siis direktori ametikohale ja oleme ka pakkunud täna juba välja kohtumise, et istuda õpetajate ja vallavalitsuse esindajatega laua taha ja pidada siis läbirääkimisi Koolis, kas esmane rahu on tagatud? Jah, me andsime, meil on traditsioon, iga esmaspäev alustada koolipäeva koos kooliperega ja andsime ka siis täna, et, et ilusasti tuleb ikkagi tundides käia, õppida ja käituda ja noh, me ei varjanud ka seda, et Heidiga on leping lõpetatud ja kooliperel on õigus seda teada. Aga me ikkagi noh, õppimine, laste hoidmine on prioriteet ja siis selle taustal me tegeleme siis nii-öelda jätkame võitlust. Te olete alustanud, te olete selle protsessi alguses nii-öelda, et minna lõpuni välja, et on võimalus lõpetada asja streigiga on kool valmis tegema Eesti hariduselus pretsedent ja minema nii-öelda üksikkoolina vallavalitsuse vastu streigile. Jutud on kindlasti olnud, aga täna ma ei võta mingit kindlat seisukohta, et me noh, me keegi ei taha, et see asi sinnani läheks, et me tegelikult ongi see hea samm, et istuda ja pidada läbirääkimisi. Ma tõsiselt siiralt loodan, et me sellest sammust kaugemale ei pea minema. Millise sõnumiga te läheksite nendele läbirääkimistele? No siiski püüaks seletada oma seisukohti, ma püüaks võtta maha kõik need hirmud, mis täna on tekkinud, et ma näiteks ei tea, millest on tekkinud olukord, kus hirmutatakse kellegi kellegi tulekuga majja, direktoriks, kes tegelikult ei ole. Ei ole õige kuulujutt, kuidas hirmutatakse sellega, et nüüd mingisugune rida õpetajaid kavatsetakse vallandada, ei ole kunagi teemaks olnud, võin rahustada kõiki õpilasi, et elu läheb edasi, see meeskond, kes seal töötab, on tore, see meeskond saab täna väga hästi hakkama. Ka uue juhiga mingit probleemi ei tule, et ma ei näe siin täna mitte mingisugust põhjust nagu sellisteks äärmuslikeks meetoditeks, sellepärast et oleme ausad, me oleme täna siiski olukorras, kus kus see otsus on tehtud ja sellega tuleb elada.", "role": "user" }, { "content": "Eelmisel nädalal vallandas Lüganuse vallavalitsus Kiviõli 1. keskkooli direktori Heidi Uustalu. Kiviõli 1. keskkooli koolipere saatis täna vallavalitsusele avaliku pöördumise, millega nõutakse vallandamisotsuse tagasipööramist ja läbirääkimiste alustamist. Rene Kundla rääkis tekkinud olukorrast õpetajate esindaja Mariliis Randmeriga ja Lüganuse vallavanema Viktor Rauamiga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLäinud kevadel leppisid koalitsioonipartnerid kokku, et leiavad võimaluse, kuidas reguleerida maa ja metsa müümist põllu ja metsamaa müümisel ning rentimisel lubati eelistada kohalikku tootjat. Maaeluminister Arvo Aller palub erinevatelt asutustelt ja organisatsioonidelt mõtteid, kuidas edasi minna riigi haldusminister. Jaak Aab rõhutab esmalt Euroopat Euroopa Liidu põhivabadusi ja tõdeb, et üldjuhul ei tohi riik kohalikke elanikke ja ettevõtjaid eelistada. Justiitsminister Raivo aeg paneb Allerile südamele, et silmas tuleb pidada ka võrdse kohtlemise nõuet. Meie põhiseaduses. Tuleb arvestada, et mistahes piirangud kinnisasja omandamisele riivavad mitte ainult omandaja, vaid ka kinnisasja võõrandaja omandiõigusi, kirjutab aeg. Väliskaubandus ja infotehnoloogiaminister. Kaimar Karu annab Arvo Alleril ka mõned konkreetsemad näpunäited. Karu hinnangul võiks maaeluministeerium analüüsida, kuidas saaks maad müües või välja rentides eelistada neid, kellel naabruses juba mõni maatükk olemas on. Ühtlasi teeb karu ettepaneku, kuidas maatehinguid mitte piirangute, vaid soodustustega suunata. Samas mainib Kaimar Karu, et toetuse jagamisel ei saa lähtuda sellest, kus on pärit ettevõtete omanikud. Oma arvamuse saatis ka maksu ja tolliamet. Nende mure ei puuduta niivõrd kohalikke või võõramaiseid tootjaid, vaid ühte vana probleemi, mille seadusemuudatusega ära võiks lahendada. Nimelt üle 10 hektari suurust põllu või metsamaad tohivad meile osta ainult need ettevõtted, mis päriselt põllu või metsa majandamisega tegelevad. Tõendi selle kohta peavad nad saama maksu ja tolliametist. Maksu ja tolliameti õigusloome valdkonna juht Tanel Ruusmaa tõdeb, et ehkki niisuguseid lubasid annab amet välja juba 17 aastat, pole seaduses paika pandud, kuidas ettevõtted oma tegevusala tõendama peaksid. Eelmine aasta väljastasime 700 tõendit umbes kokku ja kuskil kolmandiku tõendite väljastamisel. Meil oli ainus või kahtlus, et tegelikult ettevõte ei ole tegelenud eelnevatel aastatel põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega. Nii saab ametlikult põllumajandusettevõtteks näiteks firma, mis näitab, et müüs läinud aastal 100 grammi maasikaid või siis kaheksa miljoni eurose aastakäibega killustikutootja, mis näitab 500 euro eest arveid kõrvitsamüügi kohta. Iga soovija saab lihtsa vaevaga tarvilikud dokumendid luua ja ametil tulebki tõend välja kirjutada. Me oleme teinud ettepaneku, et Maksu-Tolliamet neid tõendeid ei peaks väljastama või siis teise lahendusena näeme seda, et seaduses sätestada konkreetsed, näiteks piirmäärad, kui suurisiku käibest peaks tulenema, siis põllumajandustoodete tootmisest või metsa majandamisest. Et ka see oleks üks variant.", "role": "user" }, { "content": "Maaeluministeerium uurib võimalusi, kuidas suunata maa- ja metsatehinguid kohalikele ettevõtjatele. Mõtet piiranguid seada teised ministeeriumid ei toeta. Küll aga tuli arutelu käigus välja 17 aastat vana bürokraatiasõlm.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMartin Helme ise on teinud näo, et midagi erilist ta ei öelnud partei esindajana, kes seisab Eesti rahva eest, on loomulik ka seisukoht, et president peaks olema eestlane. Kõik siiski nii asjasse ei suhtu. President Toomas Hendrik Ilves tegi sotsiaalmeedias avalduse, kus teatas, et Eestist ei saa riiki, kus kellegi väärtust hinnatakse verepuhtuse, rahvuse, soo, sättumuse või muu taolise järgi. Ta nimetas Helme suhtumist kadaka aarialikkuseks. Riigikogu esimees Eiki Nestor kommenteerib asja nii. See, et Martin Helme on rikkunud riigikogu liikme head tava, on ka selge, sest riigikogu liige oma avaldustes ei peaks solvama teisi, aga mis veelgi olulisem, ta ei peaks. Kahjustab oma ütlustega Eesti riiki ja Eesti riigi mainet ja minu meelest need väljaütlemised täiesti selgelt on Eesti riigi ja Eesti riigi mainele kahjulikud. Tuletaks veel meelde võib-olla sellenädalast pressikonverentsi, mida kapo andis ja kasutas seal väljendit Meile vaenulikele jõududele kasulikud idioodid. Kahju, et Eestis on poliitikuid, kes oma riigi mainet kahjustavad. Küsisime aga, mida arvab võrdõigusvolinik Liisa Pakosta, kas Helme väljaütlemine on mingis suhtes üle piiri minek? Seaduse järgi on see kindlasti üle piiri minek. Kindlasti on tegemist eestlasi endid nõrgestava avaldusega. Meil on põhjust kõigil olla uhke oma rahvuse üle, aga kui hakatakse ühiskonnas tekitama hirm Et keegi on ebasobiv mingi tunnuse põhjal, mis temast endast ei sõltu, mis on talle ka näiteks kaasasündinud, siis hirmu tekitamine teeb meid kõiki nii eestlasi kui venelasi nõrgemaks. Seadus keelab ühemõtteliselt inimeste ebasobivaks kuulutamise nende rahvuse tunnuse alusel. Ning lõpuks peaminister Taavi Rõivas arvamus välja öeldud täna vikerraadio. See on Eesti poliitilise retoorika uus madalpunkt, et neid madalpunkti rekordeid on perekond Helme nüüd järjest vallutanud. Ma ei tea, kas see on nende teadlik valik või see ongi nende olemus, et selliselt ennast väljendada. Aga ega see neile au ei tee ja selliselt isiklikult kedagi rünnata poliitilises debatis on juba nagu olemuslikult vale ja antud juhul on see ka nii karjuvalt ebaõiglane, sellepärast et ma tunnen Marina kaljuranda väga hästi ja, ja ma tean, et ta on väga suur Eesti patrioot.", "role": "user" }, { "content": "EKRE aseesimees Martin Helme teatas Viljandis peetud rahvakoosolekul, et välisminister Marina Kaljuranna kui potentsiaalse presidendikandidaadi peamine probleem on tema vene rahvus. Vastukajasid sellele seisukohale on palju.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeie suur pere tuleb ju väga harva kokku kaks korda aastakümnes. Olge siis südamest teretulnud tõsiseks kollegiaalseks mõttevahetus, eks kirjanduse ajaloos, mis kuulub meie kongressi kompetentsi on kongressi vahelised aastad olnud loomingust produktsioonilt üsnagi viljakad. Seni kõige viljakamad Eestis on eelmise viie aasta jooksul ilmunud circa 1000 raamatut üldteraažiga 28 miljonit eksemplari. Aga viimase viie aasta kuu jooksul ilmus juba 1243 eksemplari esmatrükke üldtiraažiga 39 miljonit. Kui eelmisel viisaastakul ilmus Eesti Kirjanike algupärandeid keskmiselt 61 teost aasta kohta, siis viimasel viis aastakul ilmus neid keskmised 88. Jäägu meie kirjanduse sisuline Eesti NSV Kirjanike Liidu kaheksandal kongressil viibiva vanima Liidu liikmena kuulutan kongressi avatuks.", "role": "user" }, { "content": "ENSV Kirjanike VIII kongressi avamine Toompeal 25. märtsil 1981. a. Kongressil viibiva Kirjanike Liidu vanima liikmena avab kongressi kirjandusteadlane ja luuletaja Valmar Adams (82).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJõuluvana kiitis riigikogu lastega tegelemise eest ja mõtte eest Toompeale lastetuba teha ning jätkas. Tõesti, kui lapsed oleksid siin meie juures kogu aeg sealt ülevalt saaks liumäe teha siia alla väikene batuut liivakasti saaks ehitada või lapsed oleks kogu aeg meie juures, siis me olekski teemana seega kogu aeg üleval. Ja edasi? No kas need lastetoetused on suured või väiksed, seda mina ei tea, üks asi on hästi hea. Kui see 19 eurot on nii kaua püsinud näiteks ühe asjana, siis on see üks kindel asi siin muutlikus maailmas, millele toetuda, kust saada kindlustunnet? Jõuluvanale tegi rõõmu ka riigikogulaste omavaheline sõbralikkus, et minnakse ühest fraktsioonist teise. Selline rotatsioon võiks olla välja töötatud, üks rahvasaadik on ühe erakonna liige näiteks ühe aasta, siis ta on kohustatud minema teise erakonda, olema seal ühe aasta ja niimoodi kenasti edasi, kuni ring saab täis. Järgnesid esinemised ja täna domineerisid luuletused, alustas Keskerakond ja Viktor Vassiljev päevateemadel. Kas on põhjust tunda uhkust enne meie jõulupuhkust, kas on põhjust ennast iita suusarajal aega viita? Kes saab leheneegri laita, keda telesaade aitab, kellel uhkust, kellel häbi. Uuel aastal, uued käbid. Ning sotsiaaldemokraat Sven Mikser Külm talvepäike puistab viimseid kiiri. Deniska seisab silmis ärev helk, pilk liberaalne mõõdab silmapiiri. Sealt tulebki ju jõulutaadi kelk. Taat varub saali. Mustast kilekotist saab paki, iga Toompea päkapikk saab mõni milli, teisel piisab sotist. Taas staabil minek. Kodutee on pikk. IRL-i poolt lugesid Kaia iva ja Toomas Tõniste luuletuse kopterist autor Nikolai Gontšarov, tõlge leelo tungal pühendatud aasta lennumasinatele. Näikse asja pole sellest hädalennuk, nihuke tiibu pole peal, propeller, kuidas lendab sihuke? Aga äkki mootor undab kruvi laulu, heietab päikeseloojanguga. Aknaaluste nimel luges Lembit Kaljuvee katkendi Tuglase teosest Meri. Ju lapsena igatsesin merd ääretult mina, Ma ihkasin näha ta lainete harju ja lainetel liuglevat viirese varju. Ja eemal kõikuvat üksikud purje. Reformierakond tegi siiski muusikat nagu alati, seekord lõik Haidni üllatussümfooniast. Ja kingid Keskerakond sai raadio, kuna sügisel toimunud Toompea piiramisega tõestati, et raadiod on neile vajalikud sotsidele kogu peremälumäng, sealt saab valida küsimusi järgmiseks eelarvearuteluks akna alustele. Lillepotid, muld ja aia viljad, seemned. Akna all on hea taimi kasvatada. IRL-ile arvelaud, et rahanduskomisjonis töö paremini kulgeks ja olümpiaraamat. Sealt saab selgeks, kas sportlastel on raha vaja või ei ole. Ning Reformierakonnale kassaaparaat saab riigikassa kulgemist jälgida ja tegeleda alla tuhandeeuroste arvetega. Aga ka värske sirp.", "role": "user" }, { "content": "Jõuluvana jagas Toompeal kingitusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKuigi Dublini aeg on kaks tundi Eesti ajast maas, hakkab esimene mai Euroopa Liidu laienemise päev ehk tervituste päev, nagu ta siin on tituleerinud ka Iirimaal õhtusse jõudma. Peaministrid on tagasiteel koju, ka Eesti kultuuridelegatsioon peaks just neil minutit Tublini lennuväljal Tallinna poole startima. Oli pidulik päev ja seetõttu probleemidest ei räägitud. Kui tipp-poliitikud ja peaministri mingi hetk enne riigilipu heiskamise tseremooniat ja Iiri peaministri vastuvõtuajakirjanike hulgas olid, ütles Euroopa Komisjoni esimees Romana Brodi, et ta on väga väga uhke. Läti president Vaira Vike-reiberga teatas, las et on rahul. Poola president Aleksander Kasnierski rõhutas, et näeb Poola Euroopa liidus oma kindlat rolli. Ja Eesti peaministri Juhan Partsi, kelle hetkeks oma telefoni otsa sain hetke emotsiooni kuulete ise. Tuju on väga hea, ilm on ilus ja tõepoolest pidulik tseremoonia 25 Euroopa riigijuhiga on algamas. Minu tööpäev algas natuke varem. Meil oli kolmetunnine töökoosolek nende peaministrite vahel, kes kuuluvad Euroopa rahvaparteisse, kus põhiliselt arutati üsna praktilisi asju. Vaadates ette lähenevatele Euroopa valimistele ja kõik, mis järgneb pärast oota valimisi. Tervitustepäeva puhul võeti vastu vastav deklaratsioon, mida oli päris harjumatu ka laua peal eesti keeles leida. Selles rõhutatakse Euroopa Liidu tähtsust, ajaloolist panust ja ainulaadsust osatakse luua tugevam liik. Parem demokraatia, tihedamad elus suhted. Ja tänase päeva õnnestumise juures oli oluline kindlasti ka see, et ulatuslikud julgestuspolitsei hordid olid välja aetud ilmaaegu. Mingeid protestiaktsioone ja väljaastumisi polnud. Päev oli rahulik, ei kakeldud isegi mitte sõnadega Uku toom, Eesti raadio tubli.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu laienemise päev Dublinis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJõhvi vana rulapark lammutati eelmisel aastal, praegu ehitatakse uue rulapargi esimest osa, mis on mõeldud keskmise tasemega rulatajatele ja algajatele. Ajaviitmiskoha asupaiga üle käis pikk vaidlus ja lõpuks otsustati see ehitada linna lõunaossa, räägib jõhvi valla arhitekt Natalja Aabel. See vana sket park oli nagu puidust ja see oli juba ohtlik selles mõttes, see on esimene betoonist keippar kihvist ja see on jalakäijate ala ja siin on ka need igasugused spordirajatised ja staadionid ja spordikoolid, kõik on kõrval ja nagu elamuid ei ole selles mõttes väga hea koht. Just nimelt selle värske õhusaja veetmise jaoks. Esimene etapp läheb maksma 76000 eurot ja see raha saadi riigilt koroonakriisi abina. Jõhvi eelarvest on leitud lisaks veel 70000 eurot rulapargi teiseks osaks praegu käib ideekorje, milliseid elemente on Skeparki kõige mõttekam teha. Natalja Abel. Kaugemad plaanid on selles, et ta tuleb ka teine etapp võib-olla jagame kaheks osaks veel, et järgmisel etapil on eeldatavasti see barkuuri ala ja pamtreek, mis on nagu läheb nagu kohe sinna kõrvale ja kolmas, võib-olla ka suur kauss nagu edasi jõudnud kasutajate jaoks. Jõhvi tänava spordipargi kolmas, kõige kulukam osa valmib siis, kui selleks raha leitakse. Jõhvis raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Riigilt saadud kriisiabi eest otsustati Jõhvis ehitada noortele rulapark, millest järk-järgult kavatsetakse kujundada Ida-Virumaa tänavaspordikeskus. Pargi esimese osa ehitus peaks lõppema aprilli lõpuks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNädal aega tagasi sai teatavaks, et Postimees Grupi juhatuse liige ja Postimehe vastutav väljaandja Merili Nikkola lahkub poolte kokkuleppel päevapealt ametist. Nikola lahkumisele järgnes veel seitsme ajakirjaniku lahkumisavaldus uuriva toimetuse juhi Holger Roonemaa selgitused lehest lahkumise kohta võib kokku võtta sõnaga usalduskriis. Roonemaa sõnul ei ole Postimehes võimalik vaba ja sõltumatut ajakirjandust teha ning et juhatuse esimehe algatatud siseuurimine, valetamine ja surve juhatuse poolt viisid lõplikult usalduse ettevõtte vastu. Postimees Grupi juhatuse esimees Andrus Raudsalu ütles vikerraadiole antud intervjuus, et Postimehe toimetuses ei ole toimunud mingisugust sisejuurdlust ning et tegemist võib olla konkureeriva meediamaja vandenõuga. Juhatuse ja toimetuse vahel on piir, et juhatus ei sekku toimetuse töösse, ei kavatse ka edaspidi sekkuda ja võin ka veelkord kinnitada, et mingisugust sisejuurdlust siseuurimist ei ole Postimehes olnud. Ja ei tule ka ilmselt edaspidi. Ometi viis toonase peatoimetaja Peeter Helme möödunud kuul ametist just toimetuse ajakirjanike etteheiteid, kuidas Helme olla tsenseerinud gei abielu toetavat päevakommentaari. Samuti olevat pälvinud kriitikat apteegireformi puudutav kriitiline juhtkiri. Toona ähvardas lehest lahkuda rohkem kui 15 inimest veel kord raudsalu. Hea oleks, kui oleks ka mingisugused konkreetsed näited, et, et, et sellised noh, rahvajutu tasemel, et, et meil on tunne, et, et kuskilt mõjutatakse, need on võib-olla tõukuvad lihtsalt sellest, et noh, ma ütleks, et ka konkureeriv meediamaja soovib näha sellist noh, kuskil sellist kolli, et kuskil on justkui nagu ajakirjanike mõjutamine, mina ei ole seda näinud, ei ole kokku puutunud selliste asjadega, et kuskil keegi oleks ajakirjanikule öelnud, mida nad tegema peavad. Postimees teenib omanikule aastas umbes kuus miljonit eurot kahjumit.", "role": "user" }, { "content": "Postimees Grupi juhatuse esimees Andrus Raudsalu kinnitas Vikerraadiole, et Postimehe toimetuses mingisugust sisejuurdlust toimunud ei ole, samuti ei hakka juhtkond ajakirjanduslikku sisu suunama. Mitmed lehest lahkunud ajakirjanikud väidavad aga vastupidist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValimistulemuste järgi saab Valga linnavolikogus Reformierakond 11 kohta, Keskerakond viis kohta. Rahvaliit kolm kohta. Sotsiaaldemokraatlik erakond ühe ja Res Publica ühe koha Keskerakonnale enim hääli püüdnud Heimar Lenki täna Valgas ei olnud. Ta eelistab viibida kaaserakondlastega Tallinnas Grand hotellis. Telefonitsi õnnestus teada saada, et tõenäoliselt jätkab link siiski Riigikogus Rahvaliidu häälte püüdjalt. Rein Randverilt kuulsin samuti telefonitsi enam-vähem sama otsust. Reformierakonna linnapea kandidaat on Margus Lepik. Härra Lepik, mis on kolm esimest peamist asja, mis Reformierakond Valga linna heaks ette võtab. No meie oleme Valgas tegelikult olnud võimul kuus viimast aastat küll eelnevat perioodi valimisliidu nime all, nüüd siis seekord esimest korda Reformierakonna nime all. Meil on päris põhjalik valimisprogramm ja ma ei tahaks nagu ühtegi asja eri eriliselt välja tuua, sest Valga vajab stabiilset arengut, vajab arengut või edendamist igal eluajal, mitte või teist välja tuues. Nii et. Meil on hea meel, et me siiski rahvas järjekordselt usaldanud ja me oleme üle poolte nendest väljast saanud, nii et teeme ikka edasi koostööalga ees. Aga siiski, härra Lepik, tööpuudus. Tööpuudus on loomulikult olemas ja on ka tööjõupuudus ja meil on päris põhjalikud programmid, kuidas sellest üle saada. Nii et võib-olla jah, eks järgmised perioodid me rohkem keskendume just ettevõtluse, ettevõtluse infrastruktuuri arendamisele. Siin on kindlad projektid olemas, mis on juba töösse rakendatud ja, ja on ka uued juba mõtted olemas. Tänan, edu teile.", "role": "user" }, { "content": "Kohalikud valimised - Marje Laugeni ülevaade Valgast - intervjuu Margus Lepikuga Reformierakonnast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMis on täna selles õhtuses päevakorras? Keeruline situatsioon valitsuskoalitsioonis sees, et see on ja ma usun, et kõik pingutavad täna, et leida lahendus, mina küll vähemalt pingutan, sest et see koalitsioon minu jaoks teenib neid, ütleme soove ja eesmärke, mida, mida Eestis läbi viia, mida Eestis muuta, kuhu Eestis panustada ja ja ma arvan, et see on laiapõhjaline koalitsioon, kuhu kuuluvad kaks konservatiivset erakonda ja üks vasaktsentristlik erakond. Seda olukorda, mis praegu on, on nimetatud valitsuskriisiks, on usalduskriisiks teie kui peaminister. Kuidas te nimetaksite seda olukorda, mis hetkel on keeruline seis? Kas minister Järvikul on selles valitsuses tulevikku? Arutame, on öeldud, et te teete täna avalduse, vastab see tõele. Ei tea küll, et ma teeks täna avaldust. Kas te loodate, et see olukord, mis praegu on tekkinud, see saab täna õhtuks lahenduse või? Ma kindlasti loodan, et see saab lahenduse, aga ei oska, seda ma küll ette näha, kas täna õhtuks või, või võtab see rohkem aega. Mis oleks teie kui peaministri jaoks hea lahendus sellele olukorrale? Et niivõrd kiiresti kui võimalik, taastada koalitsioonis töörahu ja minna igapäevaste oluliste toimetamistega erinevates valdkondades edasi. Kevadel siinsamas Lääne-Virumaal Vihulas, kui oli arutuse all eelarve strateegia, siis te ütlesite, et see on hea võimalus ka nendel erakondadel, kes tavaliselt on opositsioonis saada. Kõige suurem pilt, kas see praegu, mis olukord on, on seesama nii-öelda jätk, et erakond, kes pole enne valitsuses olnud, lihtsalt teeb vigu. Eks vigu teevad poliitikas kõik erakonnad, need, kes on olnud valitsuses pikemalt ja kes lühemalt. Aga siiski on see tulenevalt sellest, et need ministrid ei saa aru oma sõnade kaalust, kui nad ütlevad välja selle ministrina, mitte isegi riigikogu liikmena. Kõigepealt Eesti on parlamentaarne riik ja riigikogu liikme sõnal on minu arvates väga suur kaal, aga loomulikult on ka ministri sõna suur kaal ja tulles koalitsiooni, see sõna kaal igal juhul kasvab.", "role": "user" }, { "content": "Täna Virumaal käinud peaminister Jüri Ratas nimetas intervjuus Rene Kundlale valitsuskoalitsioonis kujunenud olukorda keeruliseks, kuid ütles, et loodab leida sellele siiski lahenduse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMöödunud ööpäeva jooksul tuvastati Eestis 677 inimese nakatumine koroonaviirusega viimase 14, päeva haigestumus 100000 inimese kohta langes seega 866-ni. Terviseameti peadirektori Üllar Lanno sõnul võib öelda, et tervishoiu hädaolukord on liikunud kriitilise tasakaaluasendisse. Väga palju sõltub meist kõigist nüüd kas see tasakaal liigub allapoole või liigub ülespoole, juhiks lihtsalt tähelepanu, et täpselt üheksa nädalat kulus meil selleks, et jõuda tagasi tänase nakatumise taseme juures. Esimese veebruari olevate numbriteni ja sellest 677-st täna kaks kolmandikku on tulnud Harjumaale ja umbes pooled nendest numbritest tulevad Tallinnast peaasjalikult Lasnamäel, Mustamäe, Põhja-Tallinnast ja kesklinnast. Haiglaravi vajas hommikuse seisuga 608 inimest, neist intensiivravil oli 72 haiglaravi. Vajajate keskmine vanus on 68 aastat. Ööpäeva jooksul avati haiglates 64 uut haigusjuhtu, ütles Lanno. Haiglate täituvus on täna nii põhjahaiglates kui lõunahaiglates 60 protsendi tasemel ja seal hetkel on näha seda, et võib-olla varsti me võime hakata sealt ka mingisuguseid osakond juba tavaravi suunas tagasi liigutama. Neljapäeval tehti Eestis kokku 12919 kaitsesüsti, mis on seni suurim ühes päevas tehtud vaktsineerimiste arv. Kokku on praeguseks vähemalt ühe vaktsiini doosi saanud üle 248000 inimese. Kaks doosi on saanud üle 73000 inimese. Vähemalt ühe vaktsiinidoosi on saanud 48 protsenti üle 70 aastastest Eesti elanikest. Järgmisel nädalal peaks Eestisse jõudma rohkem kui 43000 vaktsiinidoosi, ütles Lanno. Vaktsiini tarnetest on meil ka üks hea uudis tulemas, meil on järgmisest nädalast jõudmas kohale uus vaktsiinitoode ehk siis Jans Johnson Johnson ja seda peaks tulema siis 2400 doosi siis AstraZenecat 4800 ja Modernat 9600 ning kui võtta siia juurde veel Faizeri 26910 doosi, siis me saame kokku pisut üle 43700 doosi ja sealt edasi järgmisel nädalal on see tase 48000 juures. Tänase info põhjal. Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse andmetel on Euroopa liidus keskmiselt praeguseks vähemalt ühe vaktsiini doosi saanud 16 protsenti täiskasvanud elanikkonnast. Eestis on see näitaja 21 protsenti. Selle näitajaga on Eesti Euroopa liidus Malta ja Ungari järel kolmandal kohal.", "role": "user" }, { "content": "Eile tehti Eestis 12 919 kaitsesüsti koroonaviiruse vastu, see on seni suurim ühes päevas tehtud vaktsineerimiste arv. Terviseameti andmetel on nii Põhja- kui ka Lõuna-Eesti haiglates koroonaosakondade voodikohtade hõivatus langenud 60 protsendini.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõhja meditsiinistaabi juht Peep Talving seletab, et haiglad sätivad koroonaviirushaiguse patsientidele saadaval üldvoodikohti ringi lähtuvalt vajadusest. Intensiivravikohtadele ei kehti sama reegel. Neid on oluliselt raskem juurde moodustada, vähendada pole aga mõtet. Põhjameditsiinistaabis ei ole intensiivravikohtade arvu muudetud. Circa üheksa protsenti haigetest, kes, kes jõuavad haiglasse oma Covid diagnoosiga vajavad intensiivravi ja tänahommikuse seisuga ma vaatan, et Lääne-Tallinnas on üks kolmanda astme oma. Samuti on ITK-s Ida-Tallinnas üks ja regionaalhaiglasse on tekkinud üks koht, ehk siis terve Tallinna piirkond on kolme Covid intensiivravi kolmanda astme kohaga ja see on täiesti kriitiline situatsioon. Intensiivravi vajadus tekib nakatumisest hiljem, seega tõuseb raskelt haigete arv nakatumise tõusuga võrreldes nihkes. Lisaks vajavad intensiivravi patsiendid tihti mitu nädalat. Seega on ka täna intensiivravi võimekus Põhja-Eestis kriitilisel piiril. Regionaalhaigla kolmanda astme intensiivravifond on olnud nihuge 80 100 protsendi vahel kogu aeg. See peab ju niimoodi olema, et sul peab olema teatud vaba voodifond. Muidu sa ei saa ühtegi uut haiget juurde võtta ja meil on olnud ju staabiüleselt kokkulepe, et me liigutame haigeid, kui ühes haiglas enam voodifondi ei ole, me saame liigutada teise haiglasse. Lõuna meditsiini staabi asejuht Joel Starkov ütleb, et Lõuna-Eestis ei ole olukord kriitiline. Tartu Ülikooli kliinikumis on intensiivravil 13 patsienti, kohti on 19, kuus kohta on võimalik ka hädavajadusel juurde moodustada. Vajadusel tuuakse ka haiget Tallinnast Tartusse. Tuleb mõista, et see haiglaravi või haiglaravi tagamine ongi üks niisugune dünaamiline protsess. Osad haiged tulevad, teised haiged lähevad voodikohti, pidevalt täidetakse, samal ajal ka voodikohti vabaneb, nii et ja see, see olukord tõepoolest, erakorralise haigete ravi võibki muutuda kiiresti päevas mitu korda, et ühel õhtutunnil ütleme, et me oleme kriitiliselt täitnud oma intensiivravi voodikohtadega. Järgmisel hommikul ütleme, et ja kaks-kolm voodivaba voodikohta on tekkinud. Peep Talving loodab siiski, et ka raskelt haigete arv hakkab tasapisi kukkuma. Kuigi Talving kardab nakatumiskorda ja tõusu ja manitseb olema ettevaatlik, ei arva ta, et piiranguid leevendatakse liiga hoogsalt.", "role": "user" }, { "content": "Piirangute tõttu taandub viirus pea iga mõõdiku järgi. Üldarvestuses on haiglates järjest vähem inimesi, siiski kõige raskemas seisus inimeste raviks voodikohti napib.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMe otsustasime, distantsõpe kehtib õppeaasta lõpuni, see tähendab, et mitte statsionaarse õppevormiga saab ja tuleb jätkata ja sellised lisavõimalused võivad tekkida ainult siis, kui mai alguses. Me saame valitsuse poolt täiendavaid signaale ja siis me saame otsustada, kas mai keskpaigast saab rakendada ka lisaõppevorme näiteks üks ühele konsultatsioonid või siis üks-ühele järeleaitamine. Ja ka saab õppetegevust korraldada vabaõhutingimustel, seda me siis tõepoolest hakkame otsustama ainult siis, kui tulevad lõplikud signaalid valitsuse poolt Gümnaasiumi sisseastumiseksamit, mida korraldavad koolid. Me teeme igal juhul kontaktivaba vormis ja praegu seda hakatakse tehniliselt ette valmistama. Ja esialgu meil on selline kokkulepe. Sisseastumiseksamid peaksid toimuma mai juunikuus. Kas huvikoolide osas ka midagi otsustasite? No me otsustasime, et meil peab olema haridussüsteemis ühine lähenemine ehk siis samad printsiibid ja samad reeglid kehtivad nii üldhariduskoolides kui ka huvikoolides, kui ka Kopli ametikoolis asutused eelistavad distantsõpet, mai keskpaigani on see igal juhul ainuvõimalik vorm mai keskpaigast. Juhul kui olukord lubab, me saame lisada ka täiendavaid vorme. Aga kontaktkonsultatsioonid ja järeleaitamine ei saa olla koolide jaoks obligatoorne vorm.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna koolijuhid otsustasid, et kaugõpe jääb kõigis kooliastmetes õppeaasta lõpuni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuurima tarne piirkonna ga e-poe kojukanne on praegu Selveril, hinnanguliselt on neil e-poe klientide arv 800000 inimese ümber, ütleb Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson. Kui eriolukorra ajal kasvasid e-selveri kaudu teenindatavad mahud rohkem kui neli korda siis alates maikuu teisest poolest on Andersoni sõnul näha rahunemise märke. Huvi E-selverist tellida püsib endiselt kõrgemal tasemel kui aasta esimeses kvartalis, räägib Kristjan Anderson. Ehk tegelikult siis nõudlus liigub ikkagi kaks kuni kolm korda kõrgemal trajektooril, kui see oli enne eriolukorda. Liikumisvabaduse suurenemine on siis inimesi ajendanud rohkem füüsilist kaupa pluss külastama ja võib-olla see on ka siin kaardid veidikene segamini mänginud, et need proportsioonid, kuidas ostetakse internetikanalite külastatakse füüsilisi poode, võib siin mõnede nädalate-kuude jooksul veel omakorda muutuda. Toidu ja kodukaupade e-poe Barbora.ee tegevjuht ke Bentikäinen ütleb Eesti rahvusringhäälingule antud kirjalikus kommentaaris, et ligikaudselt 20 protsenti Barbora e-poe klientidest on praeguseks läinud füüsiliselt tagasi poodi või hakanud jälle näiteks väljas söömas käima. E-poe tellimuste väike vähenemine iseloomustab ka koroonakriisi tipphetkel käima pandud Rimi e-poodi jätkab Rimi e-poe juht Helen Letnei. Tuleneb sellest, et inimesed on rohkem tavakauplustesse läinud või pigem on see tulnud sellest, et õues on ka ilusamad ilmad ja me näeme, et just nädalavahetuseti kliendid pigem lähevadki regioonidesse või maale puhkama ja siis neid ei ole linnas olemas, et kas siis selleks, et tellimust ise välja võtta, siis kaupluses või siis oodata seda tellimust kodus, et pigem me näeme jah, et nädalavahetuseti inimesed liiguvad rohkem mööda Eestit ringi. Koopi kommunikatsiooni juht Mart Miido tõdeb aga, et e-poest tellitavad mahud on suures pildis jäänud kriisiaegsele tasemele ning võrreldavad mitme suure hüpermarketi käibega. Küll aga on ostukorvid väiksemad kui kriisiaegsel ajal, lisab Miido. Inimeste jätkuv huvi e-poest ostlemise vastu on ka peamiseks põhjuseks, miks enamus eeltoodud teenusepakkuja katest on otsustanud oma tarne piirkondasid lähiajal ka suurendada. Rimi ja Barbora laienevad eelkõige Harjumaa piires. Eeselver on aga laienemas nii pealinna ümbruses kui ka Pärnu linna lähivaldadesse ja Tartumaal Elva ning nõo suunal. Kristjan Anderson. Ikka mitmed kümned tuhanded kliendid, siis sattusid ilmselt märtsis ja aprillis teenust esmakordselt kasutama ja on jäänud siis seda kasutama ka nüüd, edasisel perioodil.", "role": "user" }, { "content": "Eesti suuremad jaeketid ütlevad, et e-poest toidu tellimine on küll pärast eriolukorra lõppu teinud väikese tagasilanguse, kuid mahud püsivad endiselt kõrgemal tasemel kui enne eriolukorra algust. Inimeste jätkuv huvi e-toidupoodidest kaupa koju tellida on ka peamine põhjus, miks enamus teenusepakkujaid on otsustanud tarnepiirkonda lähiajal ka suurendada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIda-Viru keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna vanemarsti Arnold Persidski sõnul saab kopsuskänneriga Emo patsientide kohta kiiremaid vastuseid kuröntgeniga ning seda seadet on hea kasutada ka kriisivälistel aegadel. Kopsus kähe regema võime kiiresti ja efektiivselt langetada kliiniliselt otsuseid just Covid- 19 üldseisundit hindamiseks ja ravimiseks, ehk siis eeskätt ma räägin nendest patsiendid, kes vajavad kunstliku ventilatsiooni, ultraheliaparaadiga on üsna-üsna kiiresti saab jällegi haigusseisundi diagnoosida, sest Covid 19 haigetel kopsu funktsioon võib muutuda üsna kiiresti. Ja vot see kliiniline otsus patsiendi üleviimiseks, kunstlikule, ventilatsioonile ja vot see üldraheli aparaat on väga kasulik meie jaoks. Antud juhul tõepoolest oli see aparaat kingitud just Covid-üheksateist epideemia taustal. Kuid me võime kasutada aparaati igapäevases praktikas kliinilises praktikas, igasugused kõhukaubaorganite vigastused, kõhukaubaorganite haigusseisundid ja polütrauma patsiendid näiteks kirurgilisi, igasuguseid haigusi me võime diagnoosida ja sellest aparaadist on väga palju kasu. Meil. Ligemale 40000 eurot maksma läinud kopsuskanneri koostöös purfatehhigai Ida-Viru keskhaiglate kinkinud osofinantsi tegevjuhi Anton Altementi sõnul taheti koroonakriisi tõttu toetada haiglat nii, et seda toetust oleks tunda ka tulevikus. Kuna me oleme siit Ida-Virumaalt pärit, et me tundsime seda vaidlus teha oma panust olukorda, aga teha sellist panust, millel oleks efekt ikka peale Covidi kriisi ja seepärast oligi valitud see masin, mida kastatakse nii Covidi kontekstis kui ka väljaspool seda.", "role": "user" }, { "content": "Ettevõtjad kinkisid Ida-Virumaa keskhaiglale ultraheli kopsuskanneri. Skanner aitab erakorralise meditsiini osakonna arstidel senisest paremini tuvastada erinevaid haigusi. Ultraheliskanneri abil saadud vastuste kiirus tuleb eriti esile just kriiside ajal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu Pauluse kirik muutub peale remonti suuremaks ja valgemaks. Muutused väljast pole suured, peamine rõhk on pandud sellele, mis toimub kirikuhoone sees, rääkis sihtasutuse Tartu Pauluse kirik juhataja Elo Süld. Kui me praegu astume kirikusse sisse, siis põmmdi jõuame kohe nii-öelda seina juurde ja me ei saa, tegelikult me ei näe seda mahtu, mis sellel kirikul on väljaspoolt, aga kui remonditööd saavad lõpetatud, siis me näeme tegelikult seda kirikut ka seespoolt tema täielikus ilus ja hiilguses. Kirik saab oma nii-öelda ristikujuga seestpoolt tagasi tulevad rõdud, nii nagu nad olid varem. Pauluse kirik jääb küll kirikuks, kus toimuvad jumalateenistused, kuid sellest saab ka Tartu suurim kontserdisaal. 1095 kohaga projekteerimisel pööratakse suurt tähelepanu kirikuruumi akustikale, rääkis süld. See oleks paik, kus see muusika lööks omaette elama. Kui kuulate ikkagi Joonase lähetamist Pauluse kirikus, siis ma arvan, et see pala hakkab elama teistmoodi. Kirikuhoone maa-alusesse ossa rajatakse Krüpt koos väikese kammersaaliga ning abiruumid. Sinna tuleb ka midagi sellist, mida Eesti kirikutes pole aastasadu olnud. Välja ehitatakse kolumbaarium ehk urnide matmispaik. Kui Eestis on tuhastatud kadunu põrmu paigutamine kirikusse harjumatu, siis Euroopas tehakse seda järjest rohkem. Pauluse kirikus arendasid vastava koha välja arhitektid, rääkis süld. Meie arhitektid on Soomest, meil oli küll see mõte, aga meil oli tunduvalt tagasihoidlikumalt ja nemad olid need, kes joonistasid selle pildi meie jaoks välja, ütleme need põhjendused siin on see, et, et maa läheb hinda, inimesed leiavad üha rohkem, et nüüd see laibamatus või tuhastamise matus, et et siin ei ole vahet. Kolumbaarium jääb maa alla, selle kohale tuleb väike aiataoline paik, kus inimesed saavad mõtiskleda või jalgu puhata, kuid lisaks neile funktsioonide le jääb kirik täitma ka niinimetatud sotsiaalkiriku funktsiooni. Pauluse kirik on olnud koht, kus on siis kodututele jaotatud sotsiaalabi nii riiete kui toidu näol. See jätkub. Tööd Pauluse kirikus peaksid lõppema vähemalt aastal 2013, kui läheb hästi, siis ehk ka mõned aastad varem. Kirik hävis teise maailmasõja ajal peale sõda taastati kiriku osaliselt. Toomas Kelt. Tartu stuudio.", "role": "user" }, { "content": "Tartu Pauluse kirik peab aastaks 2013 saama uue sisu. Suurt tähelepanu pööratakse akustikale. Maa-alusesse ossa rajatakse ka urnide matmispaik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu kesklinnast kümmekond kilomeetrit kagus, Haaslava, Mäksa ja Võnnu valla ühinemisel tekkinud Kastre vallas on valimised seekord omamoodi. Kastre vallavolikogus on 17 kohta. Valitsev võimuliit Meie kodu on vallas välja pannud 38 kandidaati, kõik ülejäänud erakonnad aga vaid kuus kandidaati. See tähendab, et kui ka kõik kuus opositsioonikandidaati osutuksid valituks, ei oleks neid ikkagi piisavalt palju, et valimisliit võimult tõugata. Enamus vallavolikogus jääb siiski valitsevale võimule. Riigi valimisteenistuse juht Aarne Koitmäe ütles, et teoreetiliselt ei pea valimisliit valituks osutumiseks ületama isegi viie protsendilist valimiskünnist. Kuna vastas kandidaate on niivõrd vähe, siis piisab valimisliidule, kui nimekirjas kandideerivad inimesed saavad vähemalt ühe hääle. Jah, nad peavad selleks, et valitud valituks saada, peavad nad sellisel juhul saama hääli ja et siis moodustab selline järjekord või nimekiri nendest enimhääli saanud kandidaatidest. Valimisliitu meie kodujuhtiv vallavanem Priit Tomp ütles, et nemad veel valimisliidus klaasi kokku ei ole löönud. Sotsiaaldemokraadist lomp on enda kodukanti juhtinud juba viimased 12 aastat. 2009.-st aastast kuni haldusreformi ni oli ta Haaslava vallavanem. Nüüd juhib ühinenud Kastre valda. Minu enda viga ja võib-olla siis laiemalt valimisliidu viga, et me oleme vist liiga usinalt nagu kaasanud ja ja arutlenud, et, et siis see on, on siis tänase olukorra tekitanud. Lomp tõdes, et seekordsetel valimistel on konkurents eeskätt valimisliidu sees. Ta ütles, et kuigi valimisvõit on ette teada, jääb ta lõplikult rahule alles siis, kui ka valimisaktiivsus vallas on üle Eesti keskmise. Valimisliidule meie kodu oponeerivad kuus kandidaati on EKREst Eesti 200-st isamaast ja erakonnast rohelised. Opositsioonist kõige pikem nimekiri on EKREl, kus kandideerib kolm inimest. Nimekirja esinumber Andre Mumm ütles, et temal iseenesest etteheited Priit lombile puuduvad. Hullu küll midagi ei ole, alati saab parem olla, aga alati saab ka hullem olla. Et ei ole meil nii väike vald siin. Midagi hullu küll aru saada ei ole. Mumm nentis, et mõned asjad on vallajuhtidel siiani siiski tähelepanuta jäänud. Nii näiteks võiks tema sõnul korda teha Kaagvere lossi ning muuta tühjana seisvad majad ja korterid sotsiaalkorteriteks. Ka lasteaiad ja huviringid võiksid tema sõnul olla vaesema rahva rõõmuks tasuta. Isamaa erakonna nimekirjas kandideeriv Kerda Seigo kolis Kastra valda alles viis kuud tagasi Tartust. Varasemalt olen nagu märganud kõrvaltvaatajana, et pigem tundub, et inimesel silm särab, et tegutseb ja meeldib asi teha midagi kogu aeg nagu toimub. Et paistab, et ei ole sellist asja, et ta lihtsalt töökohta kinni hoiab. Seigo ütles, et nüüd, viimasel ajal on ta samas kuulnud vallavõimu kohta ka vastakamaid arvamusi. Samas ei ole ta vallavõimu nii sisuliselt jälginud, et midagi konkreetset välja tuua.", "role": "user" }, { "content": "Tartumaal asuvas Kastre vallas on valimiste võitja juba ette teada. Isegi kui 99 protsenti vallaelanikest hääletaksid opositsiooni poolt, saavutaks valitsev valimisliit Meie Kodu vallavolikogus ikkagi enamuse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna kell neli tutvustab Hillar Palamets Tartu Ülikooli kunstimuuseumis oma raamatut Aalta Pussan Herlihait. Ülevaade üliõpilaste elust, olmest ja organisatsioonidest keiserlikus Tartu Ülikoolis. Aastatel 1802 kuni 1917 jätkab Hillar Palamets. See kirjutab üliõpilaselust õige lühike ülevaade keskaegses ülikoolis, kus teatavasti õppetöö oli ladina keeles ja kujunes välja ladinakeelne ka nüüdis ülikoolide terminoloogia. Aga põhiteemaks on üliõpilaselu üliõpilasorganisatsioonid keiserlikust, nii et ta on omamoodi katekismus esmakursuslastele, noviitsidele või rebastele. Kuidas te nimetate, aga kasulik lugeda ka neile, kellel ülikooliaeg on läbi või neile abiturientidele, kes kavatsevad kõrgkooli astuda? Hillar Palametsa sõnul on raamatus paljugi tuntud, aga veel rohkem vähetuntud. Raamat on kirjutatud peamiselt baltisaksa tudengite noorusmälestuste alusel millele on lisatud asju ka teisest küljest näinud vene, Poola ja Eesti üliõpilastelt. Hillar Palametsa sulest on ilmunud juba kümmekond raamatut. Palamets lõpetas aastal 1951 Tartu riikliku ülikooli ajaloolasena, kaitses samas ka kandidaadikraadi õpetamise metoodika alal ja töötas 33 aastat Tartu Ülikooli õppejõu ja dotsendina. Selle kõrval on ta pea pool sajandit õpetanud Tartu koolides. Raadio kahes jõuab juba üle 10 aasta eetrisse Palametsa juhitud ajalootund. Tänane raamatu esitlus algab aga Tartu Ülikooli rektori Alar Karise tervitusega. Sellele järgneb raamatu autori sõnavõtt Egle Loit, Tartu stuudio.", "role": "user" }, { "content": "Hillar Palametsa raamatust saab ülevaate üliõpilaste elust, olmest ja organisatsioonidest keiserlikus Tartu Ülikoolis aastatel 1802-1917.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna Ülikooli uuringust järeldub ka see, et ühiskond peab olema valmis vaimse tervise probleemide tõusuks ka tervise arengu instituudi kevadel läbi viidud küsitlus, mille abil uuriti näiteks kui palju tajuvad inimesed koroonakriisi valguses tavapärasest rohkem stressi või ärevust et koroonakriis on vaimsele tervisele oma jälge jätmas, jätkab tervise arengu instituudi vanemteadur, uimastite kudushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Sigrid Vorobjov. Üle poole 52 protsenti inimestest ehk siis iga teine vastas, et ta tunneb selles olukorras rohkem stressi või ärevust kui tavaliselt. Pisut rohkem tundsid ärevust ja stressi naised. Kui mehed ja just nooremates vanusrühmades 18 kuni siis 54 eluaastat. Vorobjov ütleb, et inimeste stressi ja ärevuse taset mõjutab praegu see, et kevadel oli lootus, et olukord on sügiseks kontrolli all, reaalsus on aga käes ja elu viirusega kestab ikka veel. Sellest tulenevalt on endise palju teadmatust ja ebakindlust tuleviku suhtes, mis omakorda mõjutab seda, millistes värvides inimene ümbritsevad, näeb ja tajub. Eesti perearstide seltsi juhatuse liige doktor Karmen Joller räägib, et statistikat, mis peegeldavaks, kas vaimse tervise probleemid on viimastel kuudel tõusnud või langenud, seda ei ole. Kui aga lähtuda praksise kogemusest, on näha, et osadel inimestel, kes eelnevalt on juba vaimse tervise probleemide käes kannatanud, on probleemid sel aastal süvenenud. Karmen Joller. Ja teine asi, millele ma olen mõelnud, ongi see, et meie lapsed, millises maailmas nad nüüd elavad, meie jaoks on need muutused, aga nende jaoks võib-olla igapäevaelu, et, et kõik need koolide katkemised ja, ja, ja lasteaias, mittekäimised ja, ja nii edasi, nii edasi, et me nagu peame nagu väga hoolega vaatama, kuidas selline suhtlemise katkemine mõjutab laste psüühikat. Joller lisab, et näiteks on käesoleval aastal tõusnud laste ja noorte hulgas suitsiidsus ka kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Katri Evelin. Kalaus ütleb, et loomulikult mõjutavad muutused ja probleemid inimeste vaimset tervist. Koroona kindlasti üks valdkond, mida meie ka oma üldistanud ärevushäirega patsientide puhul näeme ja selliseid teemasid varem ei ole olnud, kuigi tervise teemal muretsemine üldiselt on kõige sagedasem ja populaarsem teema. Teiseks, kui seatakse piiranguid meie liikumisele vaheldus psüühikale, läheb väiksemaks ja, ja käitumuslik variaktiivsus langeb, siis üldiselt kipub tuju minema kehvemaks ja seda me ka oma patsientide puhul kevadel väga selgelt nägime, et tuju oli paha ja motivatsioon oli madal, energiat vähem ja nauding oli alanenud. Eks selliseid kõige sagedasemaid depressiooni sümptome oli ka pisut rohkem.", "role": "user" }, { "content": "Kevadine koroonakriis ja sellest tulenev ebakindlus ja teadmatus tuleviku ees mõjutas ka seda, kui tervelt eestlased ennast vaimselt tundsid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAustraalias on alates septembrist lõõmanud ulatuslikud maastikupõlengud, eile tuli aga üle pika aja Austraaliast üks rõõmusõnum. Nimelt teatas uus Lõuna-Walesi tuletõrje, et riigi suurim nii-öelda megapõleng saadi kontrolli alla. Hiigeltulekahju oli Cospersi mäe piirkonnas Sydney loodeosa lähistel ning see põles seni kontrollimatult ligi kolm kuud. Piirkonnas põles kokku üle 800000 hektari maad, mis on pea võrdne kahekordse Harjumaa pindalaga. Austraalia ilmateenistuse teatel on mitmes põlengupiirkonnas oodata sel nädalal pärast pikka põuda kuni 50 millimeetrit sademeid. Ka Uus-Lõuna-Walesi vabatahtlikud päästjad kinnitasid, et see on riigile kui jõulu, sünnipäeva, kihla-aastapäeva või mis iganes suure tähtpäeva puhul kingitus. Tõsi, see on positiivne märk, kuid piirkonna tuletõrjujate juhi sõnul pole see siiski piisav, et peatada kõik tulekahjud. Näiteks Victoria osariigis Malakota väikelinnast evakueeriti eile inimesed päästesõidukitega, sest tuli ähvardab tugevalt linna ning ka maanteel pole võimalik iseseisvalt välja sõita, kuna teel langeb pidevalt puid. Selleks, et põlengut kontrolli alla saada, oleks pika põua järel vaja ka pikka sadu. Praegu lõõmab ainuüksi Uus Lõuna-Walesi piirkonnas endiselt ligi 40 tulekahju ning Austraalias on kokku hävinud enam kui terve Eesti suurune maa-ala. Eelmisel nädalal teatas Austraalia peaminister Scott Morrison, et riik eraldab 76 miljonit Austraalia dollarit tuletõrjujate ja põlengutest mõjutatud inimeste psühholoogiliseks nõustamiseks. See pole ka imekspandav, sest detsembris tekitas Morrisson inimestes palju pahameelt kriisi ajal havaile puhkama sõitmisega ning raha eraldamisest keeldumisega. Paljud ajakirjanikud ja poliitikud on süüdistanud Morrissoni ükskõiksuses ning lihtsalt põlengute pealtvaatamises. Morrisson ütles nüüd pühapäeval, et valitsus loob looduskatastroofide vähendamise raamistiku, mille eesmärk peaks olema metsapõlengute tsüklonite ja üleujutustega paremini toime tulla. Mitmed Morrisson i valitsuse liikmed on väitnud, et põlengute peapõhjus on süütamine, mitte kliimamuutus. Arvaku aga poliitikud, mida nad tahavad. Fakt on see, et suvi kestab Austraalias veebruari lõpuni ning kuumad ilmad jätkuvad. Nii on Austraalia ja ka ülejäänud maailma lootus suunatud suuresti ilmataadile, sest rohket sademed suudaksid põlenguid kindlalt peatada.", "role": "user" }, { "content": "Austraalias kestavad endiselt maastikupõlengud, kuid mõningane sadu tõi vähemalt natukenegi piirkonda leevendust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeil on Eesti raadio ja televisiooni arengukava tegelikult olemas, see võeti riigikogu eelmise koosseisu poolt vastu veidi üle kolme aasta tagasi. Aga tookord oli algusest peale selge, et täitmisest midagi välja ei tule. Jaak Allik. Nimetatud kava finantsprojektsioon nägi 2005.-ks aastaks ette avalik-õigusliku ringhäälingu tegevuskuludeks riigieelarvelise toetusena 413,3 miljonit krooni ning riikliku investeeringute mahu ringhäälingusse kolme aasta jooksul 202,4 miljoni krooni ulatuses. Tegelikult oli 2005. aastal riiklik toetus ringhäälingule 303,2 miljonit krooni seega 110 miljonit vähem, spetsiaalne investeeringutoetus aga kolme aasta jooksul kokku null krooni. Niisiis jäi ringhäälingul selle ajaga planeeritu või loodetuga võrreldes saamata üle 400 miljoni krooni millega on seletatav ka enamik arengukava täitmata positsioone. Praegu asuvad raadio ja televisioon remonti vajavates majades ja jäävad oma tehniliselt baasilt kaasaegsest üha rohkem maha. Üleminek digitaallevikule on pidurdunud, palgatase pole konkurentsivõimeline. Nüüd on siis meil olukorra päästmiseks uus kava. See kava eelduseks on praeguse ja ka eelmise valitsuskoalitsiooni lepingus sätestatud eesmärk Eesti Raadio Eesti televisiooni ühendamise abil uue organisatsiooni Eesti rahvusringhäälingu moodustamine Eesti Raadio Eesti televisiooni ühinemise eelduseks on ühise materiaaltehnilise baasi loomine mis tähendaks ühise maja valmimist ja sisustamist mõlemale meediakanalile sobiva kaasaegse tehnoloogiaga. Vaid siis võime rääkida tõepoolest uue sünergia tekkest, mitte vaid järjekordsest sildivahetusest või tarbetu administratiivse katuse loomisest kahele omavahel sisemiselt võõraks jäävale meediaorganisatsioonile. Niisiis nagu korduvalt on nenditud raadio ja televisiooni ühendamisel on mõtet ainult sel juhul kui tuleb uus, kaasaegse varustusega maja. Uus kava näeb ette uusi rahastamisskeeme ning saab näha, kuivõrd need ennast õigustavad ja eelkõige, kuidas valitsuskoalitsioon peale üldise heakskiidu nendega kaasa läheb. Tänasel arutelul avaldati lootust, et ehk on see esimene parlamendi poolt vastu võetud arengukava, mida ka täidetakse.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu arutas Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio arengukava. (Ühinemisel on mõte ainult uue maja korral).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n1863. aastal valminud Kärdla kivikirik on saanud uue katuse põranda ja küttesüsteemi ning peab nüüd sooja. Ees ootavad välisviimistlus käerkambri korrastamine ja veel mõned väiksemad tööd, jätkab Kärdla Johannese koguduse juhatuse esimees Tiit Harjak. Kokku oli meil arvestatud umbes 1,1 miljonit, suurusjärk muutunud ei ole, et, et võib-olla saame isegi pisut vähemaga hakkama. Aga praegu on meil puudu pisut üle 100000 euro, ainult. Kärdla kiriku sihtasutus loodab jätkuvalt annetajate abile seni on raha saadud riigi reservfondist, riigikogu katuserahast, omavalitsuselt, pühakodade programmist ja eraannetajatelt, kelle seas on kiriku renoveerimise idee eestvedaja ettevõtja Enn Kunila. Tööde käigus selgus ka üllatavat. Näiteks on kiriku puidust sammaste sisse kunagi augud puuritud. Mingil ajahetkel oli keegi hoones aga püssi paugutanud. Ühte kuuliauku võib näha kroonlühtris veel praegugi. Koguduse õpetaja sõnul on erinevus remondieelse ajaga võrreldes suur, jätkab Kärdla Johannese koguduse õpetaja, preester Üllo, Kristian Simson. Noh, eks see peamine vahe on kindlasti see, et, et kirik on soe, et see eriti talvisel ajal on ikka väga suur vahe. Teiseks on muidugi kadunud ka oht, mis siin varem valitses, et et ühel päeval altarisse astudes kukud läbi altari põranda Jõuluperioodiks avati kirik ajutiselt taas rahvale, igapäevane koguduselu saab siin jätkuda peale ehitustööde lõppu. Päris valmis loodetakse kirik saada 2020. aasta juuniks. Tiit Harjak ütles, et aastate eest alustades tundus see, kuhu praeguseks jõutud on lausa uskumatu. See see tundus ikka üsna üsna ilmvõimatu ülesanne, aga tänaseks on jah see viimane ots ainult jäänud ja nüüd on jah, ainult veel koerasabast üle saada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Kärdla.", "role": "user" }, { "content": "Kärdla kiriku renoveerimine on lõpusirgel. 2018. aasta kevadel alanud tööga päästeti kirik avariilisest seisukorrast ja on nüüd läbi aasta kasutatav.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSõnakorjel pakutud 4000-st sõnast valis komisjon välja 10, mida soovitab uudis digisõnadena kasutusele võtta, räägib ettevõtmise projektijuht Ede Tamkivi. Need on piisavalt head suupärased eesti keele reeglitele vastavad sõnad ja teiseks, et neil oleks ka ikkagi potentsiaali käibele minna ja asendada neid seni võib-olla kohmakamaid või võõrkeelseid sõnu. Siinkohal tänase kultuuri toimetaja isiklik valik 10-st Andres Soojärv pakkus hashtagi asendusena välja haaksõna. Jaanus Kann Hackathoni asemel leidlus ja Martina viil taibutalgud. Tujuk võiks Arko Naritsa ja Anu Tuulmetsa arvates edaspidi asendada sõna emotikon. Rahvahääletusel sai ülekaalukalt enim hääli digitigetik ehk õelaid kommentaare kirjutav inimene, mille autoriks on Kaja Libert. Lisaks digitigedikule olid valikus menukad veel luinak ehk lõunauinakusuvasooline ehk uniseks ja näiteks tullu ehk tuleval aastal. Rahvale tundus, et meeldisid rohkem need sõnad, mis ei olnud tingimata digisõnad, näiteks seesama digitigedik, mis on küll digi, on seal sees, aga ta otseselt ei ole mingit tehnoloogilist terminit ei t endas, et et ta on pigem ja siis inimene, kes kasutab tehnoloogiat selleks, et oma viha välja valada internetikeskkonnas ja teised sõnad, seal oli ka luinak ja, ja needsamad. Või näpikud isegi vist on, et otseselt digiseadme kasutamise käpikud. Aga jah, inimestele pigem meeldivad ilmselt need sõnad, mida nad igapäevaselt ka rohkem kasutavad. Sellele, et uued sõnad ka käibele läheks, saab igaüks soovi korral kaasa aidata. Põhiline töö nüüd alles algab, et kuu aega saime neid sõnu siin koguda, valida ja nüüd tuleb hakata tööd tegema, ehk neid sõnu igapäevaselt kasutada. Mida rohkem me ise neid oma igapäevases kõnes kasutame, seda suurem on tõenäosus, et, et üha rohkem inimesi neid ka kasutavad, et siin tuli palju etteheiteid, et aga need sõnad siin juba on eesti keeles mõni selline sõna või et kasutatakse juba sellist sõna, et mis ei tähenda, et keel ei võiks iga päev edasi areneda, uueneda ja ajaga kaasas käia ja ma arvan, et see oligi sõnause põhiline eesmärk.", "role": "user" }, { "content": "Tänavune digikultuuri aastast kantud uudissõnade korje on lõppenud. Kui komisjon keskendus rohkem võõrapärastele digisõnadele heade vastete väljavalimisele, siis rahvahääletusel osutusid populaarseiks ka igapäevaeluga seotud uudissõnad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSest et tänaseks valitsus on andnud korralduse, aga mitte töövahendeid. Ma räägin siis sellest keskkonnast, kus neid taotlusi peaks menetlema, tehku valitsus valmis see staari rakendus ja, ja siis me saame ka menetlema hakata. Riik soovitab kuni programmi valmimiseni omavalitsustel käsitsi taotlusi menetleda selle keerukusest, räägib sotsiaal ja tervishoiuosakonna juhataja Merle Liivak. Meie jaoks on see suur ajakulu ja ka tööjõukulu, sest inimesed, kui nad pöörduvad, nad tahavad, et nende avaldust menetletakse kiiresti. Aga et siis me peame eraldi leidma aja selleks, et hiljem need juba lahendatud avaldused siiski see arvutuste seal programmis läbi teha. Suurima probleemina näeb abilinnapea Lees taotluste suurt arvu, mis võib küündida paarikümne 1000-ni. Nende läbitöötamiseks tuleb linnal palgata ka lisatööjõudu, selgitab Lees. Aga selge on see, et me ei räägi pigem ühest või kahest inimesest, me räägime kümnetest ja kümnetest inimestest, keda potentsiaalselt on vaja tööle juurde võtta. Ajutiselt. Kuigi taotluste vastuvõtmist pole veel avatud, on huvi nende vastu suur, räägib sotsiaal ja tervishoiuosakonna juhataja Merle Liivak. Aga igapäevaselt saame mitmeid mitmeid kõnesid, et kus inimesed tunnevad huvi, kuna juba saab taotleda, milliseid dokumente tuleb kaasa tuua. Käisime Tartu veel uurimas, mida arvavad tartlased elektri hinna tõusust. Ma ei ole väga rõõmus selle üle, mul on börsihind, nii et ma pean oma aega jälgima, jah, kuna ma seda tarbin. Mis siin ikka, ega hästi suhtu ühegi hinnatõususse, et sain alles oma elektriarve, et oli küll rits kõrge, et kui tavaliselt on, kuna ta ei olnud nii kõrge, ma tulen toime selle maksmisega, et siis nagu ei olnud nii hull minu jaoks. Linnavalitsus loodab, et taotlusi saavad nad hakata vastu võtma esimesest jaanuarist.", "role": "user" }, { "content": "Tartus võidakse esitada umbes paarkümmend tuhat energiakulu kompenseerimise taotlust. Nende menetlemiseks vajalik riiklik register pole veel valmis. Tartus seetõttu detsembris taotlusi vastu ei võeta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu muudab seni kehtinud korda ja lubab edaspidi tõukerattaga linnaliinibussi, kusjuures bussi peale võib tulla nii pakitud kui pakkimata tõukerattaga. Kui tõukeratas on pakkimata, tuleb siseneda bussi keskmisest uksest. Pärnumaa ühistranspordi keskuse juht Andrus Kärpuk ütleb, et Pärnus ei ole tõuksiga ühistransporti sisenemine soovitav. Samas ei ole see ka keelatud. Kärpuki sõnul on tõukerattaid käsitlev ühistranspordi seaduses hall ala ning nemad on lähtunud tõlgendusest, et bussi kaasa võetud pakitud tõukeratta puhul on tegemist pagasiga. Võimalusel tuleb valida buss, kus on vähem rahvast. Sisenema peab keskmisest uksest ning tõukeratas või rula võiks olla kuidagi pakendatud. Omanik peab tagama, et tema rula või tõukeratas ei määriks bussi ega kaasreisijaid ning ei hakkaks liikuma ja ei tekitaks sellega ohtlikku olukorda. Andrus Kärpuk. Need on nagu meie nii-öelda soovitused selle tõukerattaga bussi sisenejale, kuid me ei keela sisenemist, me ei saagi keelata, kuna tegemist on pagasiga. Tallinna abilinnapea Andrei Novikov kinnitab, et Tallinnas saab tõukerattaga linnaliini bussi peale küll kuid ta rõhutab, et kõige olulisem on tagada reisijate ohutus ja seetõttu on näiteks elektritõukeratastega lugu keerulisem. Küsimus tõukerataste puhul tõstetub siis, kui, kui need on elektritõukerattad, mis kaaluvad keskmisest enam ja on ka kabariitidelt palju suuremaid, et Nad on sisuliselt kohati 10 või või enam kilo kaaluvad. Liiklusvahendid ja nende valdaja peab olema veendunud selles, et ta ei kujuta kellelegi teisele ohtu. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi teede ja raudtee osakonna juhataja Ain Tatter jällegi tõdeb, et elektritõukerattad ei erine ülejäänud pagasist. Seadus ei loetle ära pagasi olemus, ta ütleb, et, et kui tegemist on mõistliku suuruses ja koguses pagasiga, siis seda võib vedada nii et, et kui see elektriline tõukeratas on tavalise tõukeratta suuruses suurus ei ületa ei lapsevankri ega näiteks erivajadusega inimese abivahendeid, et siis ei ole seal põhjust nende erisust teha. Küsimusele, kas tõukeratast on linnaliini bussis lubatud vedada või ei, seega ühest vastust pole, on lubatud, kui tingimused on täidetud. Ain Tatter. Näiteks linna tüüpibussides on olemas ju eraldi kohad laste vankri vedamiseks või ka siis liikumisvahenditeks, siis ei ole nagu põhjust keelata tõukerataste vedamist. Andrus Kärpuk ütleb, et ühistranspordi korraldajad vajavad selgust, vastasel korral tõlgendab üks nii, teine naa moodi. See asi peaks olema Eestis ühtemoodi üheselt mõistetav, et häda ongi selles, et nagu ühistranspordi seaduses seda ju välja ei loe, et see on nagu mitme seaduse koosmõjul, mida siis kõik peavad eraldi tõlgendama.", "role": "user" }, { "content": "Tartus võib peagi tõukerattaga linnaliini bussi peale minna, seni oli see keelatud. Tallinnas ei ole soovitav elektritõukerataste võtmine bussi, sest oma raskuse tõttu võivad nad näiteks pidurdamisel muutuda ohtlikuks. Pärnus on lubatud ühistransporti siseneda ümbrisesse pandud tõukeratta või rulaga. Kõik omavalitsused lähtuvad ühest ja samast ühistranspordi seadusest, kuid tõlgendamisruumi on liiga palju.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nArhitekt Sander Paljaku projekteeritud mälestusmärk tuleks püha lepa kiriku esisele alale. Tegemist on spiraalselt lahti rulluva metalliskulptuuriga, mida ümbritsevad maakivid. Hiiumaa muinsuskaitseseltsi andmetel võib ehitus maksma minna 450000 eurot. Hiiumaa vallavanema asendaja Hergo tasuja sõnul saaks ehitusega alustada, kui riik õla alla paneb, sest omavalitsusele endal neid vahendeid pole. On leitud mälestusmärgile sobiv asukoht läbi viidud ideekonkurss valitud välja. Võidutöö on kõik ettevalmistused kuni ehitusloani tehtud, et ootaksimegi siis eelkõige valitsuse ehk siis riigi tasandi tuge. Kultuuriminister Tõnis Lukas pöördus kaitseministeeriumi poole, et uurida, milline on nende valmidus monumenti toetada ja seetõttu on tema sõnul vara rääkida võimaliku toetuse suurusest ja katteallikatest. Kui eelmisel nädalal eraldas valitsus reservfondist pool miljonit eurot Viljandi vabadussõja monumendi tarbeks, siis Hiiumaa puhul ei ole vähemalt praegu sama teed mindud. Tõnis Lukas toonitab, et riik üksi seda finantseerida ei saa ja oluline on ka omavalitsuse panus ja Hiiumaa muinsuskaitse seltsi veetav annetuskampaania. Hiiumaa taotlus on ka kindlasti väga tõsiseltvõetav, aga ei Viljandi ega ühegi teise puhul ei ole riik toetanud sajaprotsendiliselt monumenti, kindlasti tuleb omavalitsusele panna oma panus ja, ja korjandusega kindlasti ka ma loodan ja kutsun ühinema laial avalikkusel ka toetusfondis annetustega osalema, et saaks selle selle monumendi ruttu püsti. Hiiumaa on ainuke maakond Eestis, kus pole vabadussõja mälestusmärki. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.", "role": "user" }, { "content": "Hiiumaa vallavalitsus saatis nii Kultuuri- kui ka Kaitseministeeriumile pöördumise, milles palutakse riigi toetust Vabadussõja mälestusmärgi rajamiseks. Kas ja kui palju oleks riik valmis raha andma on veel ebaselge ja erinevalt Viljandi Vabadussõja monumendist, mis sai valitsuse reservist hiljuti pool miljonit, pole hiidlastele midagi kindlat lubatud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa valitsusjuhid ja poliitilised liidrid muudkui helistavad Moskvasse, et president Putiniga rääkida. Putini jaoks on see tõenäoliselt tõestus, et kui temaga suheldakse, siis tal laua ääres tagasi ei mingit isolatsiooni. Enne kui sõda algas, ütlesite te, et selline saalimine Moskva vahet lubamatu ja tuleks lõpetada. Kas praegu arvate samamoodi? Ma arvan, veelgi enam, seda ei tohiks praegu teha, ma ei saa üldse aru, mida üldse tahetakse teha peale võib-olla see naiivne õhk, õrn lootus, et äkki mina, mina, mina olen see, kes saavutab läbimurde, see on täiesti absurdne. Mul ei saa olla respekti sellest, kui käib genotsiidiline sõda, kus tulistati se elamurajoone, kus sõdurid tulistavad evakuatsiooni busse täis lapsi ja tsiviilelanikke, kui pommitatakse neid samu evakuatsiooniteid, mida nad on ise lubanud, siis tegemist on sõjakurjategijaga, kes helistati Adolf Hitlerile, et oi kulgeb äkki võib-olla te olete kenamad seal või absurdne? Üks asi, millest ainult räägitakse, mida ei tehta ja mille suhtes on väga erinevad seisukohad, on lennuelutsoon Ukraina kohal. No ma olen realist, ei tule, kuigi ma olen väga pettunud, tunud, et Venemaa oluliselt tugevamad jõud võtsid tõsiselt tema arvamust, et ei, ei, meie kontrollime õhuruumi üle Ukraina riiki, mida me vallutame. Aga see ei tule, nii et ei ole mõtet seda isegi arutada. Teie hinnangul, mis nüüd võiks muutuda või mis peaks juhtuma, et sõda lõpeks? Minu hirm on, et jätkatakse Ukraina hävitamisega. Seetõttu, kui ei juleta midagi enamat teha, siis vähemalt massiliselt varustada ukrainlasi vajalik materjalidega. Kui käib selline pommitamine, nagu me oleme näinud, siis tuleb kaitsta ukrainlase tuleb anda neile relvi, et nad oleksid võimelised end kaitsma. Mida NATO võiks teha või peaks tegema? No kohe absoluutselt kohe tühistada visata prügikasti NATO-Vene alusakti, mille kohaselt ei tohi paigutada niinimetatud uute liikmete ehk need, kes on 23 kuni 18 aastat juba olnud NATOs, et sinna ei tohi paigutada alalise baase ega sõdureid alaliselt täiesti absurdne käik ja venelased praegu osalevad mingis genotsiidilises aa talgudes ja meie siin jääme NATOs selle lepingu juurde, seda tuleb kohe tühistada.", "role": "user" }, { "content": "President Toomas Hendrik Ilves on kriitiline paljudes Ukrainaga seotud küsimustes, sealhulgas rahvusvahelises abis ja ka NATO tegutsemises.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi väikeelamute toetusmeetme täpsemad tingimused on alles uuendamisel, on majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku Kadri Laube sõnul sel aastal ette nähtud vähemalt 3,7 miljonit. Taotlusvoor algab tõenäoliselt märtsis. Omanike keskliidu juhatuse esimees Priidu Pärna ütles, et 3,7 miljonit on praeguses olukorras kindlasti liiga väike summa. See summa võiks tema sõnul olla 10 korda suurem. See energiahindade kallidus praegu sunnib inimesi selle toetuse peale noh, püsti hüppama ja neid pabereid sisse andma. Teisalt on tema sõnul läinud ehitushinnad palju kallimaks kui varasematel aastatel. 2020 oli eraldatud summa 3,3 miljonit eurot ja noh, sealt sai toetust 374 maja erineval kujul, et kas siis küttesüsteeme uuendati või pandi sinna neid õhksoojus, maasoojus, pumpasi või, või soojustusele sai kasutada seda toetust või päikesepaneelide paigaldamisel, et noh, kui me sama suurusjärgus summaga saime toetatud, ütleme circa 300 seitsekümmen siis täna, kus ehitushinnad on oluliselt kasvanud inimeste huvi seda toetust taotleda noh, on tõesti kordades suurem, siis ma arvan, et see 3,7 miljonit noh, on kindlasti abiks, aga, aga see ei lahenda probleemi. Pärna ütles, et väikeelamute rekonstrueerimistoetust on alates 2016.-st aastast saanud ligikaudu 800 hoonet. Eestis on väikeelamuid aga ligi 200000. Nende hulka kuuluvad nii ridaelamud paarismajad kui ka suvilad ja aiamajad. Renoveerimist ja energiatõhusamaks muutmist ootavad tema sõnul ligikaudu pooled kõigist neist hooneist. Kui väikeelamute toetus saab olema vähemalt 3,7 miljonit eurot, siis korterelamute rekonstrueerimistoetuseks on Euroopa Liit seitsme aasta peale ette näinud kokku 366 miljonit eurot. See tähendab umbes 50 miljonit eurot aastas. Eesti Korteriühistute juhatuse liige Urmas Mardi ütles, et ka see meede võiks olla palju suurem. Renoveerimistoetuste määr võiks olla kuni 90 miljonit eurot aastas, et ehitushinnad ei läheks ebanormaalselt kõrgeks. Enamus meie korterelamuid on ju ehitatud nõukogude perioodil ja siis teatavasti olid materjalid teised ja ei peetud ka sellist soojapidevust sedavõrd oluliseks nagu täna. Et see maht, mis Eestis on ja kus korterelamuid korteriühistuid oleks vaja renoveerida. See on kindlasti väga-väga suur.", "role": "user" }, { "content": "Omanike Keskliidu hinnangul peaks riik kordades rohkem raha eraldama kodude renoveerimiseks, et kodud energiatõhusamaks muuta. Ka Korteriühistute Liidu sõnutsi on inimeste huvi majade renoveerimise vastu suurem, kui riik toetust pakub.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNeed ajakirjanikud, kes ootasid löödud või ebakindlat Savisaart, pidid kindlasti pettuma, Keskerakonna esimees oli rahulik ja enesekindel ja nii ta ka alustas. Mul on hea meel, et põhiliselt kapu ettekanne toetab seda, mida ma olen siin varem teile välja öelnud. Ütleme siis niimoodi, et kapp on minu poolel ning jätkas samal ajal on raportis küllalt oletusi, mis meie arvates pärinevad mingitest kahtlastest ja tõenäoliselt Venemaa eriteenistuse materjalidest, nagu Postimees on vihjanud. Ja mul on väga kahju, et valitsuse julgeolekukomisjon võtab neid ülima tõena. Ainukeseks tõendiks, mida mina nägin selles raportis on kapo autoriteet, mis on aga viimastel nädalatel kõvasti kannatada saanud. Ja siis läks Savisaar ise pealetungile. Mulle on sügavaks pettumuseks, et kapo raport väldib täielikult kasutamast kolmanda, novembri Raivo Aegi ja minu vahel Vääna Jõesuus toimunud kohtumisel lindistust. Ma ei saa aru, mille tõkestamisest raportis räägitakse, kui sellel kohtumisel kapo kõrged ametiisikud tegelikult õhutasid mind jätkama kontakte ja jätkama suhteid Vene poolega, nii et nad mitte ei tõkestanud, vaid nad hoopis õhutasid. Oma võimaliku tagasiastumise kohta ütles Edgar Savisaar. Mis puutub erakonda, siis otsustab erakond. Mis puutub Tallinna linnapeasse, siis Tallinna keskfraktsioon ja Tallinna rahvas on mind linnapeaks teinud. Nemad saavad ka seda otsustada, kes neid edaspidi juhib. Sotside võimaliku Tallinnas koalitsioonist lahkumise kohta nentis Savisaar, et see on nende endi otsustada ja sotsiaaldemokraatide juhatus oligi täna koos ning mida otsustati erakonna esimees Sven Mikser. Me võtsime vastu otsuse, et sotsiaaldemokraadid ei saa Tallinna koalitsioonis jätkata juhul kui Edgar Savisaar jätkab Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimehena. Me kindlasti anname Keskerakonnale selle võimaluse seesmiselt puhastuda. Me arvame, et on oluline, et Keskerakond selle katse teeks ja kindlasti meie kannatus ei ole kummist. Et me ootame seda seisukohta väga kiiresti.", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaaldemokraadid lubasid Tallinna võimuliidust lahkuda, kui Savisaar ametisse jääb.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe sisuliselt käisime uuesti koalitsioonileppe teksti üle, nii et praeguseks võib öelda, et koalitsioonileppe tekst, see, mis puudutab programmilise seisukohti, on nüüdseks paigas. Selles osas me oleme kokku leppinud ja kõik kulutused jäävad reaalsete võimaluste piires. Mingeid täiendavaid laene järgmisel aastal võtta vaja ei ole, ei ole vaja võlakirju emiteerida, ei ole ka stabilisatsioonireservi kallale vaja minna. Võib öelda, et täna lõunaks on koalitsioonilepe olemas. Koalitsioonilepe, see osa, mis puudutab programmilisi eesmärke, kuid koalitsiooni töökorralduslik külg on praeguseks läbi, rääkimata läbi on rääkimata ka ministrikohtade jaotus ja seega ma võin öelda seda, mida ma olen kõikidel nendel päevadel öelnud, kuni ei ole kõigis küsimustes kokku lepitud, senikaua koalitsioonilepet ei ole. Edgar Savisaar kuulsite viimaseid sõnu pealt, kas Keskerakond on sama meelt, et koalitsioonilepingu, need osad, mis puudutavad programmilise seisukohti, on kõik kokku lepitud ja oleme kokkulepped. Kas ministrite osas võib tekkida veel vaidlusi? Imelik oleks, kui neid ei tekiks. Kui kohtade jaotus viis, viis ja neli on praegu paigas, see tundub olevat paigas. Kas te ise asute ministriks? Vaatame, sõltub sellest, mis kohtade üle meil vaidlus tuleb. Kas on sellised ministrikohad, mida Keskerakond peab vajalikuks, et mina sinna asuksin? Et ma arvan, eks neid asju nädalavahetusel tuleb otsustada.", "role": "user" }, { "content": "Uus koalitsioonileping on kooskõlastatud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\n1400 õpilasega Tallinna 21. kool proovib nii palju kui võimalik astmelisi söögitunde rakendada. Õpilaste eri klassidesse jaotamine direktor Meelis Kondi sõnul aga võimalik ei ole, sest see nõuaks praegusest tunduvalt rohkem ressursse. Praegu me oleme kaalunud ka tee või koduõppepäeva põhikooli osas ja vaatame gümnaasiumi osas võib-olla isegi nädala nädal koolis, nädal, siis sellisel õppel, et see vähendaks natukene seda survet meie ruumile ja võimaldaks vähegi distantsi koolimajas, sest ega kool pole loodud ju distantsi hoidmiseks. Gustav Adolfi gümnaasium valmistub tavaliseks õppeks algklassides, mõeldes samal ajal sellele, kuidas tööd ka teistmoodi korraldada. Oluliseks peab koolidirektor Hendrik Salumaa õpetajate tervise eest hoolitsemist. Viimsi kooli direktor Peeter Sipelgas ütles, et kool on viiruse tõkestamiseks välja töötanud erinevad meetmed, kui nende järgi peaks see vajadus tekkima. Kõik sõltub ju sellest, kas kas see viirus, juhtum on konkreetses klassis, et kas siis me sulgeme konkreetse klassiruumi, jätame need õpilased kaheks nädalaks näiteks koduõppele. Et suure tõenäosusega ei, ei tähenda üks juhtum kohe koolimaja sulgemist. Tartu Ülikooli viroloogia professor Irja Lutsar rääkis, et uurimistööd on näidanud, et lapsed viirust edasi ei kanna. Samas ütles ta, et kindlasti peaksid koolid proovima õpilasi hajutada. Need uuringud, mis on tehtud, on nõndanimetatud leibkondade uuringud ja need on tõesti näidanud, et pigem lapsed siis selles leibkonnas on nakatunud täiskasvanutel, aga mitte vastupidi. Kui see 50 protsendi nõue ära võeti, ära ei võetud seda, et hoiame distantsi, et hoiame piisavalt distantsi, katsume seda hajutamist teha nii palju, kui siis võimalik, katsume ühistransporti vältida. Kui on kaks peatust vaja sõita, siis, siis seda võib ju ka kõndida, kui on neil söögivaja, et, et siis klassi hajutada, nii et kõik ei pea tingimata ühel vaheajal sööma, et katsume niisugusi võtteid kasutada. Meeliskond peab väidet, et lapsed viirust edasi ei kanna alusetuks ning arvab, et kõiki tõkestamismeetmeid tuleb rakendada. See Irja Lutsari jutt ei ole päris pädev jutt, kuigi viroloog seda rääkis. See puudutab tegelikult ohutu õpilaskontingent, ainult ühte neljandikku meie õpilastest.", "role": "user" }, { "content": "Siiski valmistuvad koolid viirusega võitlemiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu linnavalitsuse linnavarade osakonna juhataja Gunnar Jürgenson ütleb, et sel aastal investeerib linn koolide ja lasteaedade remondiks suurusjärgus kaks miljonit eurot. Selle raha eest saavad värskema ilme näiteks kahe lasteaia rühma ruumid, Puškini kooli koridorid ja Veeriku kooli klassiruumid. Jürgensoni sõnul on ettevalmistamisel ka tööd, mis puudutavad Forseliuse ja Tamme koole. Meil on siis erivajadustega laste meede, millest me saame sinna kahte kooli panna, täiendavad lihvida, lisaks ka remondi ja Martreiniku kooli algklasside maja koridor. Samuti valmivad eelmisel aastal alustatud suurprojektid ehk lõpule viiakse Anne linna gümnaasiumi ja lasteaia pääsupesa rekonstrueerimine. Jürgenson ütleb, et koolide ja lasteaedade remont timine on iga-aastane tegevus, sest haridusasutuste hoonete maht, mis Tartu linnale kuulub, on muljetavaldav. Meil on siis suurusjärgus 20 koolihoonet ja 30 lasteaiahoonet, mida peab siis korras hoidma. Nende hoonete netopinna maht on suurusjärgus 230000 ruutmeetrit. Tartu linnapea Urmas Klaas ütleb, et tekkinud majanduskriisi tõttu langevad ka omavalitsuste tulud. Langenud tulusid ei kompenseeri täies ulatuses ka valitsuse poolt kavandatav abipakett, sest kuni 70 miljoni euro suurune auk jääb eelarvesse ikkagi. See tähendab, et ka Tartu peab oma eelarve üle vaatama. Kuid linna lasteaiad ja koolid on üsna väikesemahuline investeering ja nende pealt linn Klaasi sõnul kindlasti kokku ei hoia. Et riigihanked on läbi viidud ja need tööd on hädavajalikud et uuel õppeaastal saaksid nendes koolides lasteaedades õppetöö korralikult jätkuda. Samamoodi need tee-ehituse, mis praegu käivad, on ju ikkagi poole peal. Meie seisukoht ongi see, et need tööd, mis on pooleli, me viime kindlasti lõpule. Küll aga on klaasi sõnul Tartus otsustatud, et kõikide uute investeeringute puhul kaalutakse hoolega, kas neid on vaja teha praegu ja milline on välisrahastaja tingimus võimalike tööde ajatamise osas. On olnud mitu nõupidamist, kus osakondade lõikes tegevuskulude kärpimisi me arutame ja uuel nädalal on ka tarvis need investeeringud uuest olukorrast johtuvalt uuesti üle vaadata ja võib-olla ka nende pingerida muutub, päris investeerimata jätta ju ka ei saa ja ei tohi, sellepärast et see on majanduse käigus hoidmise jaoks oluline ja investeerimisvajadus. Linnal on väga suur.", "role": "user" }, { "content": "Vaatamata eriolukorrale ja sellest tingitud majanduslangusele kavandab Tartu linn sel aastal remonditöid mitmes koolis ja lasteaias. Lähikuudel alustatakse töödega Tripsiku lasteaias ning Veeriku ja Puškini koolis, projekteerimistööd algavad Helliku lasteaias.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsusliidu nõukogu otsustas, et kuni märtsini gaasivõrgutasu ei võeta. Riigile läheb selle kompenseerimine maksma 24 ja pool miljonit eurot ning see kaetakse reservist. Gaasivõrgutasu kaotamine mõjutab kümmet protsenti kodutarbijatest ja seitse protsenti ettevõtjatest. Elektri hinnatõusu kompenseerimiseks otsustas valitsus tõsta sobivuspiiri, räägib riigihalduse minister Jaak Aab. Elektri gaasi ja kaugkütte arvetel on võimalik siis saada hinnatõusust 80 protsenti leevendust ja saavad seda siis need, kelle leibkonna esimese liikme sissetulek on kuni 1125 eurot. Teised perekonna liikmed nende koefitsientidega, mis on varem välja öeldud, järgmine perekonnaliige, üle 14 aastane on 0,5 alla 14 aastane on 0,3 korrutada see esimese leibkonna liikme selle koefitsiendiga läbi määraga läbi. Majandusministeeriumi kodulehelt leiab ka kalkulaatori, mille järgi oma sobivust toetusele välja arvutada. Kompenseeritava summa maksimumpiir on 500 eurot. Taotlused hakkavad kohalikud omavalitsused vastu võtma jaanuarist. Iga omavalitsus teatab sellest oma elanikele eraldi veel kord, Jaak Aab. Neid arveid saab esitada juba septembrikuu eest, nii et september, oktoober, november detsember kuni märtsi lõpuni, esialgu me loodame, et seda on võimalik maksta ka aprillis, mais, aga veebruaris me selgitame ära, siis milline on nende vahendi seis ja palju me oleme raha välja maksnud, kas meil on veel maksta? Igal juhul on see mõeldud tegelikult üheksa kuu eest, näiteks kui nüüd jaanuaris omavalitsused hakkavad vastu võtma iga omavalitsus teatab selle kuupäeva täpselt ise. Infotehnoloogiline lahendus on valmis, kus seda menetleda saab. Omavalitsused võtavad ka lisatööjõudu, mida on selgelt vaja, mille me riigi poolt ka kinni maksame. Siis saab esitada näiteks nelja kuu arved juba korraga jaanuaris. Riigile läheb see esialgsete arvutuste kohaselt maksma 80 miljonit eurot ja see kaetakse CO kahe müügil saadud tuludest.", "role": "user" }, { "content": "Valitsusliit pani paika piiri, millest alates võib jaanuaris hakata omavalitsustelt küsima toetust elektrihinnatõusu katteks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlbaanias elab 2,8 miljonit inimest, kuid valimisõiguslikke kodanikke on riigil koguni 3,6 miljonit. Paradoksi põhjuseks on välisalbaanlaste patriootilised meeleolud. Suur osa välisalbaanlastest eelistab albaanla kodakondsust asukohariigi omale. 1992. aastani valitses Albaanias kommunistlik diktatuur, millega võrreldes 1980.-te Eesti NSV tundub jalutuskäiguna rohelusse. Selge see, et taolisest olukorrast tahtis Albaania rahvas järsult vabadusse pöörata. Ilmselt aga just nimelt varasema demokraatiakogemuse puudumise tõttu ei ole elu vabas maailmas välja tulnud päris sedamoodi, nagu ühiskonna helgemad pead oleks tahtnud. Pea kolmekümmet, vabadus aastat on saatnud vägivald ja valimispettused. Seekordsegi valimiskampaania ajal muutus sõnavahetus sotsialistide ja demokraatliku partei pooldajate vahel verevalamiseks. Üks inimene lasti maha ja neli sai tulistamises haavata. 2014. aastal sai Albaania Euroopa Liidu liikme kandidaadiks. Liitumine pole aga edenenud, sest liit pole uuest liikmest õigupoolest huvitatud ning Albaania jällegi ei vaevu vajalikke reforme läbi viima. Euroopa Liiduga seonduv polnud siiski nende valimiste peamine teema. Peateemaks trügis hoopis korruptsioon, millest suurem osa valijaist oma poliitilistest vaadetest hoolimata tõesti tüdinud on. Albaanlaste huvi oma poliitilise esindajatuse vastu on kasvanud. Valimisaktiivsus ulatus 48 protsendini, mis on eelmistest valimistest mõnevõrra kõrgem ning seda hoolimata koroonapandeemiast. Samuti tuli igasugu kahtlasi episoode nende valimiste ajal varasemaga võrreldes hoopis vähem ette ning need olid varasemaga võrreldes enamasti ka hoopis Hoopis süütumad näiteks ei suudetud riigi kaugemates nurkades käivitada elektroonilist isiku tuvastamissüsteemi. Siiski üritati mõnel pool valimissedeleid pildistada, teisel läksid vastakate poliitiliste vaadetega inimesed otse jaoskonnas käsipidi kokku ning ühes jaoskonnas pussitati valvepolitseiniku, kes jäi õnneks ellu. Järjekordsele võidule pürgiv Edi raama on lubanud oma rahvale saavutusi turismi, energeetika, põllumajanduse ja digitaalprojektide alal. Raama peamine rivaal Lulsim pasa demokraatlikust parteist süüdistab senist valitsust korruptsiooni ja seotuses kuritegelike ringkondadega. Basa on lubanud ka vähendada makse, tõsta palk ja pakkuda kodanikele paremaid sotsiaaltagatisi. Raama sai valusa hoobi aga ka president Ilir Metalt kes süüdistab peaministrit võimu koondamises enda kätte ning kleptokraatliku režiimi loomises. Rama jätkuv edu kõigist neist süüdistustest hoolimata on seletatav ilmselt Albaania õnnestunud vaktsineerimiskampaania ga mille käigus on kaitsesüsti saanud juba üle 400000 inimese, mis omakorda on nakatumisnäitajad selgesse langusesse viinud.", "role": "user" }, { "content": "Albaania valitsev Sotsialistlik Partei on võitmas parlamendivalimisi ja kindlustamas kolmandat ametiaega peaminister Edi Ramale. Ametlikud valimistulemused on alles selgumisel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNovembris sõlmis Euroopa komisjon Ameerika ravimifirma iga raamleppe 300 miljoni vaktsiinidoosi ostmiseks. Eesti peaks sellest saama 600000 vaktsiinidoosi. Viimastel päevadel on mitmed Euroopa riigid teatanud, et nemad saavad esialgu 9750 doosi. Rootsi vaktsineerimise koordinaator Richard Bergström ütles Rootsi raadiole, et ligi 10000 vaktsiinidoosi ei mõjuta küll viiruse levikut, aga see-eest võib see tõsta rootslaste moraali. Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler maris Jesse ütleb, et sellist kogust pakkus izer kõigile liikmesriikidele. Eesti poolt oleme öelnud, et me saame selle esimese tarne koguse ära kinnitada, kui meil on olemas kindlus, millal ja kui suures koguses toimub teine tarne. Eile kogunesid liikmesriigid koosolekule Kõlas ka see üleskutse eile Euroopa Liidu siis sellel tervishoiuministeeriumide videokonverentsil, et palun, et ärme anname järgi sellele nagu väljastpoolt tulevale surve e vaid ikkagi toimetame ratsionaalselt ettevalmistatud kavade alusel. Ehk teisiti öeldes sarnaselt Eestile loodab Euroopa komisjon, et Fir lepib kõigi liikmesriikidega kokku mitte ainult esimese, peaasjalikult telepildi jaoks mõeldud tarne, vaid ka teise vaktsiini koguse, millest päriselt abi on. Omaette küsimus on, kuidas kokkulepped sünnivad. Maris Jesse ütleb, et konkureerivaid läbirääkimisi liikmesriigid ravimifirmaga ei pea. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets selgitab, et täpsemad numbrid peaks selguma liikmesriikide jaoks lähipäevil. See jaotuskava pannakse kokku liikmesriikidega ühiselt komisjoni koordineerimisel. Ehkki Euroopa Komisjoni vaktsineerimiskava koordinaator suhtleb otse Faizeriga, lepitakse konkreetsed tarned ikkagi kokku liikmesriikide ja ettevõtte vahel. Kasemets kinnitab, et ükski Euroopa Liidu riik teiste arvelt oma osa suurendada ei soovi. Siin riigid on kõik olnud solidaarsed ja näidanud üles niisugust head koostöötahet ja omavahelist koordineerimist. Aga üks Euroopa Liidu riik paistab selles arutelus eraldi silma. Prantsusmaa peaminister Jon Castex ütles eile parlamendi ees, et nemad saavad 30.-ks detsembriks esimesed miljon ja 160000 vaktsiinidoosi. Veel 677000 doosi peaks nad saama viiendal kuni kuuendal jaanuaril. Kuidas teab Prantsusmaa seda, mida kõik teised Euroopa Liidu riigid veel läbi räägivad? Keit Kasemets ennustama ei hakka. Aga mis on riikidel veel võimalik teha, on siis see, et selle komisjoni ühise strateegia väliselt veel ise osta, siis otse vaktsiin lisaks. Samas kinnitab kasemets, et isegi kui mõni riik peab oma läbirääkimisi, siis see Euroopa jagamiskava ei mõjuta. See kokkulepe liikmesriikide vahel on ka see, et kõigepealt täidetakse siis seda ühist lepingut ja siis riigid saavad endale neid lisadoose soetada.", "role": "user" }, { "content": "Eesti proovib koos teiste Euroopa riikidega selgusele jõuda, kui suuri vaktsiinikoguseid suudab ravimifirma Pfizer esimeste tarnetega pakkuda. Esialgu pakuti kõigile alla kümne tuhande doosi, millest viiruse vastu suurt abi pole.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKui ametivandetekst on teada ja traditsiooniline, siis sellele järgnev kõne palju huvitavam. Tänasest presidendi kõnest võib tuua välja märksõnad, toimetulek, targad valikud, sallimatus. President peatus euro ja Euroopa Liidu teemal ning nentis, et meist rikkama Kreeka abistamine näib loomulikult ebaõiglane. Aga asja tuleb vaadata laiemalt. Kreeka või koguni suure osa Euroopa majandusliku kokkuvarisemise puhul pole Eestil midagi võita ent tohutult palju kaotada. Mõistlik ja vastutustundlik on teisi aidates ka ennast aidata. Ärme unusta, et Euroopa riikide tänane tegevus, mis võib tunduda ühtedele liiga leebe ja teistele liiga aeglane ja kitsi on tegelikult pürgimus veenda ja ka sundida riike tegema homse jaoks tarvilikke otsuseid. Ja president lisas Ma meenutan, et Eesti pole Euroopa liidus kaugeltki kannataja või kaotaja, oleme veel päris kaugel Euroopa Liidu eelarvesse netomaksja staatusest. Piltlikult öeldes saab iga Eesti riigi ehitusobjektil rassi töömees esmaspäevast neljapäevani palka Brüsselist ja alles reedel Tallinnast. Toomas Hendrik Ilves peatus meie riigi väiksusel ja funktsioonide ning sellel, kas me peame tegema kõike täpselt nii ja sama palju nagu teised Kas me tõesti peame järgima suurriikliku väeliigistruktuuri, eraldi õhumere ja maaväe staapide ja karjääriredelitega? Kas meie välisesinduste praegune võrk peegeldab meie tegelikke vajadusi või on siin hoopis tarvis teha ümberkorraldusi? Ja vastupidi, on asju, kus oleme sunnitud rohkem kulutama. Me peame arukalt ja uuenduslikult mõtlema, ütles president, aga mitte lubama lihtsustatud vastandumist. Me ei peaks laskuma lihtsustatud vastandumisse, kas eelistada tuleks ajusid või hoopis betooni. Me vajame mõlemat, et kindlasti ei vaja me olukorda, kus ajud valatakse betooni, kus elu tardub, kus iga julge algatuse põrkab vastu bürokraatia. Betoonseina. Päris pikalt peatus president sallivuse teemal ja selle mõjudel. Meil on aina suuremaks jututeemaks eestlaste kolimine välismaale esmane motivatsioon olla seal teenitav raha. Aga ma kahtlen, kas see on kõigi jaoks ainus ja peamine põhjus. Ma olen väga murelik, kui ma loen ja kuulen, et põhjus lahkumiseks ja mitte naasmiseks on sageli Eestis tajutav sallimatus, hoolimatus ja tigedus. Me võime siin imesid teha. Aga kui me tambime meie oma inimesi, siis kuidas me tõuseme? Ning mõned kommentaarid, sedakorda opositsioonierakondade esindajatelt. Sotsiaaldemokraat Indrek Saar leidis presidendi kõnes toetust oma mõtetele. President oli ka väga konkreetne, vihjates sellele, et me peaksime hästi järele mõtlema, kas 21. sajandil saame me lähtuda samasugusest totaalkaitse kontseptsioonist nagu 19. või 20. sajandil, kui me räägime enda kaitsekulutustest ja sellest, kuidas me üles ehitame, enda kaitseväge, viidates minu arust ilmselgelt sellele, et 2012. aasta eelarve kontekstis ei ole võib-olla kõige õigem aeg tõsta oma kaitsekulutusi kahele protsendile SKT-st, mis on täielik pretsedent, mida ükski teine Euroopa Liidu riik ei tee. Ja minu arust rääkis president ka väga õigest asjast, et see materdamine ehk siis peavoolust erineva arvamuse mittesallimine, mis on väga tavapärane meie poliitilises käitumises ja mis on loomulikult kandunud edasi ka mujale ühiskonde. Minu arust see on väga suur probleem. Ning keskerakondlane Jüri Ratas Ma arvan, et tema üks olulisemaid rolle saab olema see, kuidas ta suudab Eesti riiki koos hoida ja minu meelest sellele president pööras ka üsna suure osa oma kõnest rääkides märkamisest, rääkides sallivusest ja tuues välja väga olulise osana kolmanda sektori, nii et need on minu jaoks sümpaatsed ja ma arvan ka olulised. Jüri Ratas presidendi kõnes toetust oma erakonna seisukohtadele ei otsinud. Ma arvan, et president oli oma kõnes eeskätt riigimees ja ei teinud silma kummagi poole ei koalitsioonile ega opositsioonile, vaid seadis kõige kõrgemale Eesti riigi ja inimeste huvid, nii nagu see presidendi puhul peabki olema.", "role": "user" }, { "content": "President Toomas Hendrik Ilves andis Riigikogus ametivande.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKihnu veetäide juhataja Andres Aasmaa rääkis, et kui Rune pühapäeval Ruhnu muna laiu sadama poole sõitis, seiskus üks peamasinatest. Vaid ühe peamasinaga sõitis Runo siiski muna laidu, kus selgus, et seiskunud peamasinat rohkem kasutada ei tohi ja reisid tuli tühistada, aga riik on juba varem soetanud Runole varu pea masina Andres Laasma. See on väga ettenägelik otsus olnud ja tänu sellele on meil vahetusmasin olemas. Praeguse plaani järgi peaks saama Runo tagasiliinile orienteeruvalt seitsme päevaga. Ronel jäi Ruhnus toomata ligi 60 inimest. Andres Aasmaa ütleb, et kinno veeteed on alternatiivse logistilise lahenduse väljatöötamisega tegelenud juba pühapäevast. Siin on appi tulnud riik, kes laevaga Eva 320 teostab reise inimeste saarelt ära toomiseks. Saarteliinid, kelle puhuks siiraevaga Panda me toome inimesi ära samuti. Ruhnu saar korraldab ka teatud äraveotranspordi teisipäeva õhtuks. Loodetavasti saavad kõik need inimesed, kes jäid saarele, saavad saarelt ära. Kes aga hakkab Runet asendama seitsmepäevase remondi ajal? Teisipäeva õhtul oleme juba valmis täpsemalt välja ütlema, kuidas hakkab kolmapäeva laevaliiklus toimuma ja nii edasi, et kindlasti liiklus ei katke, küll aga inimeste hulk, kes sõita saavad ja suundade hulk oluliselt väheneb. Praeguse plaani järgi peaasjalikult hakkab ühendus toimuma kõige lühemat teed pidi, kuna asenduslaevad on oluliselt väiksema kiirusega, mistõttu me siis selle transpordi korraldame peaasjalikult Roomassaare ja Ruhnu vahel.", "role": "user" }, { "content": "Ruhnu saare ja mandri vahel ühendust pidav katamaraan Runö läks pühapäeval katki.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAlates kella üheksast täna sai esitada avaldusi elektriautode ostutoetuse saamiseks. Kui palju avaldusi jõudis keskkonnainvesteeringute keskus vastu võtta? Vooru me pidime sulgema kell üks sellepärast, et terve meetme eelarve ulatuses oli juba taotlusi esitatud ja rohkem kui 200 elektrisõiduki soetamiseks. Kui oli see taotlusvoor 600000 eurot, siis ma saan aru, et te võtsite ka väikese ülekattega, et mitte siis, kui see 600000 eurot nii-öelda täis sai, vaid ka pisut rohkem. Just päris kiiresti esitati taotlusi, nii et esimese vooru eelarve oli täis, aga nüüd ongi selline koht, et keskkonnainvesteeringute keskus koos keskkonnaministeeriumiga hakkab kaaluma ja püüame leida sellise hea variandi, et vähendada bürokraatiat ja tulla nagu kõigile osapooltele võimalikult palju vastu, mida selleks tarvis oleks. Esimene asi on see, et kogu meetme eelarve, mis on olemas, on 1,2 miljonit esimeseks taotlusvooruks. Meile eraldati esialgu 600000 eurot. See ongi läbirääkimiste koht. Kas saab seda esimese vooru eelarvet suurendada, et ikkagi rohkem esitatud taotluste rahuldada? Aga arvata võib, et päris kõigile, kes jõudsid oma taotlusi esitada, toetust ikkagi ei jätku. Juhul kui esimese vooru eelarvet, siis teise võimaliku vooru eelarve arvelt suurendada. Kas see võib tähendada, et teist vooru ei tulegi? Päris niimoodi on praegu hetkel veel vara öelda, kas tuleb või ei tule ja kui suure eelarvega, et on selliste asjaolude kaalumist siin järgmise nädala jooksul kindlasti ja esimesel võimalusel anname kohe teada avalikkusele. Kui inimene, kes küll jõudis esimeste seas oma taotluse esitada taotluses mõne vea sisse tegi, kas see tähendab, et ta liigub kohe ka vigade parandamiseks sinna järjekorra lõppu? Ei taotluste järjekord jääb selliseks, nagu taotlused esitati. Kui on taotluses mõni selline asjaolu, mis vajab täpsustamist või parandamist, siis me võtame taotlejaga ühendust ja palume siis taotluses asjaolud parandada ja taotluse uuesti esitada, kui vaja, aga järjekorra koht jääb samaks.", "role": "user" }, { "content": "Keskkonnainvesteeringute Keskus sulges kella ühe ajal elektrisõidukite ostutoetuse taotlusvooru. Nelja tunniga küsiti toetust enam kui kahesaja sõiduki toetamiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nOlukord on Kasahstanis kohati väga kontrolli alt väljas, BBC teatab näiteks, et valitsusväed on tapnud Alma tõs kümneid. Valitsus vastaseid. Selget pilti sündmustest pole eriti võimalik saada, kuna interneti ühendust ei ole. Kas saab praegu öelda, et kütusehindade tõusust alanud rahutused ja vägivald on üle läinud poliitilisteks meeleavaldusteks või kelle või mille vastu rahvaviha on praegu suunatud? Tõepoolest algus oli sotsiaalmajanduslike põhjuste tõttu, aga mulle tundub, et sinna tegelikult võib lisada ka poliitilised põhjused, et eks need asjad käivad käsikäes. Praeguseks hetkeks oli tõepoolest meil info, et nende inimeste, kes tänavatele tulid, protest muutus tegelikult sotsiaalmajanduslikust poliitiliseks ja noh, see oli selline ikkagi nagu kõikehõlmav meeleolu ja vaatamata sellele, et Nursultanis, eksole on on tegelikult suhteliselt rahulik siis teistes linnades me oleme näinud, et need mõned videod on siiski ka internetis üleval. Et on olnud päris märkimisväärne vägivald. Kasahstanil on veel teine suur naaber Hiina. Kas Hiina on mingil moel Kasahstani sündmusi kommenteerinud? Tegelikult nii Hiina kui ka Venemaa esmased reaktsioonid olid ikkagi väga-väga vaoshoitud ja Hiina poolt oli öeldud, et loodetakse, et rahumeelselt see probleem laheneb. Ja loomulikult öeldakse juurde ka seda, et see on Kasahstani siseasi. Küsisime ka poliitikavaatlejalt ja endiselt diplomaadilt Harri Tiidolt, kuhu sündmused Kasahstanis võiksid areneda. No ega tegelikult ei tea, mis saama hakkab. Asi on päris huvitav, kuna üks hea asi tundub olevat uudiste põhjal, et ei ole inud kasahhide ja venelaste vahelist konflikti siseriiklikult kuna kasahhis on päris tugev selline natsionalistlik liikumine, kes nõuab kasahhi keele kasutamist ja üleminekut täielikult kasahhi keelele. Ja oli karta, et võib tekkida selle pinnal mingi konflikt, praegu aga olevat tänavale tulnud nii venelased kui kasahhid. Teisalt ma arvan, et seda pilti praegu jälgivad suure huviga ja suure murega Putin ja Lukašenka. Sest Nazarbajev tegi selle tantsusammu ära, ta tõmbas ennast kõrvale, samas jäi siiski võimu juurde, jäi võimu juhtima ja Lukašenka ju teeb oma neid põhiseaduse parandusi samas suunas, et sama teed minna. Nüüd ta vaatab, et sellest pole abi, kuna järglane presidendi kohal võtab su maha ja ma arvan, et Putini samuti aastal 2024 on ees ja ta peab mingi variandi valima. Praegu ta näeb hoiatavalt, et see kasahhi variant ei pruugi tagada talle turvalisust. Nii et neid variante on erinevaid ja ma arvan, et tegelikult niisugune ürgpõhjus on selles, et nagu kõikides või enamuses postsovjetlikes riikides Kasahstanis teenivad hästi vähesed ja seal on kolm hõimukoondist sellist Nasarbajev kuulub kõige vanemasse hõimukoondisesse või klannide koondisesse ja, ja need on nii-öelda jaganud enda vahel ära see magusad tükid. Elanike keskmine sissetulek on väga madal. Majanduslik olukord on üsna kehva, nii et nad ei ole nagu midagi saanud, samas on Kasahstani on ju rikas riik ja me oleme rohkem rääkinud võib-olla seoses Hiinaga, et Hiina noh, veab sealt läbi ja on ehitanud sinna piiri peale need ümberlaadimisjaamu ja, ja transiidikeskuse. Ja nii edasi, tegelikult on ju Kesk-Aasia tervikuna Hiina ja Venemaa selline noh konkurentsipiirkond. Ma arvan, et Venemaa praegu paneb kuuenda käigu sisse ja kasutab selle olukorra lihtsalt ära. Mis tulemus on, ma ei tea, sest minu jaoks on see kõik veel lahtine.", "role": "user" }, { "content": "President Kasõm-Žomart Tokajev lubas protestimeeleavaldused lõpetada \"karmi käega\" ning palus sõjalist abi Venemaa juhtimisel tegutsevalt kollektiivse kaitsepakti nõukogult. Riiki saabusid täna vene dessantväelased.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuidas on reglementeeritud presidendi lossis, presidendi ametiruumide ja presidendi ametikorteri kasutamine? Selleks on riigis kehtestatud vastavalt kehtiv kord, millest oleme ka meie koos vastavate politseiorganitega lähtunud. Politsei pädevad organid töötavad kaitsepolitseilt saadud ohuhinnangu alusel välja julgeolekurežiimi ja selle režiimi materiaalse kindlustamise kohustus langeb vastava julgestatava isiku teenindavale riigiasutusele. Antud juhul presidendi kantseleile. Kaks aastat tagasi on kaitsepolitsei andnud vastava ohuhinnangu millele vastavalt on ka meie julgeolekurežiim välja töötatud. Kas see ohuhinnang määrab mingil moel ka presidendipaari ja nende laste või lasteaste liikumise presidendi lossis? Praegu minule teadaolevatel Andrel praegune ohuhinnang seda ei tee. Pärast eelmise aasta lõpul presidendilossis toimunud pidude avalikkuse ettetulekut pole presidendi residentsis turvatoiminguid muudetud. Praegu selleks ei ole veel olnud võimalust, seetõttu ma kordan veel kord, et täna me ootame ära juurdluse tulemused, mis loodetavasti ei veni pikale ja me saame seda koostöös kaitsepolitsei ja politseiametiga teha. Seega tänaseks mingeid konkreetseid samme astutud ei ole, et tagada kahe ruumi ehk siis ametikorteri ja tööruumi eristamine teineteisest. Tänasel hetkel veel ei ole, kuigi me oleme selle peale mõelnud, pean tunnistama, et sellest on täna veel vara rääkida. Siin, minul kantselei direktorina puudub selleks pädevus, seda otsustavad julgestava isiku seadusega kehtestatud organid. Presidendi kantselei direktori teatel on presidendi valvesekretär ja politsei pidanud noori ka varem korrale kutsuma mitmel puhul. Kas see puudutab ka pealtnägijas kirjeldatud pidusid, mänd ei tea. Ööpäevaringselt viibib meil siin politsei valve ja ka valvesekretär. Kas keegi nendest pidudest ka oli teadlik siin öisel ajal või õhtusel ajal viibinud isikutest? Minul selle kohta veel hetkeks informatsioon puudub, me oleme varasemalt olnud informeeritud kahest juhtumist, aga mida ei ole küll täna võimalik kuidagi veel siduda pealtnägijas kirjeldatud pidudega ja need on olnud juhtumid, kus politsei valve ja ka valvesekretär on lihtsalt lastelaste tähelepanu juhtinud sellele, et, et nendel ei ole pärast tööaega põhjust viibida siin kantselei poolel. Mis on sel puhul toimunud, kas lapselapsed on suunatud tagasi presidendi korterisse või neid on lihtsalt noomitud ja nad on jätkanud oma tegevust? Me oleme palunud ka kodus selle probleemiga tegeleda. Männi kinnitusel on presidendi kantselei ruumid õhtuti reeglina lukus. Tarmo Mänd, kas te leiate endal olevat mingit süüd selles, et presidendi lossis on toimunud pidusid? See on väga kahetsusväärne juhtum ja õigustust sellele anda ma küll ei tahaks ja ma ei saagi seda teha küll, aga taolises olukorras tuleb säilitada kaine meel, teha õigeid järeldusi ja ma arvan, et kui kantselei ja, ja ka isiklikult mina olen selles osas jätnud midagi tegemata, olen ma valmis seda alati tunnistama selle režiimi osas pädevus kantseleil puudub. Männi sõnul pole presidendi lossis ka täna piiratud presidendi lastelaste liikumine ja nad võivad endale jätkuvalt ka külalisi kutsuda. Kas presidendi kantselei on täna võtnud ette mingeid samme selleks, et piirata presidendi lapselaste liikumist majas sees, kas te ise olete nendega rääkinud? Ei mina nendega isiklikult vestelnud ei ole ja piiranguid me nende suhtes küll mingisuguseid ettepanekuid perekonnale täna teinud ei ole. See tähendab seda, et kui lapselastel on soov, siis võivad nad ka edaspidi kutsuda endale külalisi. See küsimus tõenäoliselt vajab tulevikus reguleerimist, kui juurdus on lõppenud ja selgitab, et see on hädavajalik. Kuid see on perekonna eraelu puutumatuse küsimus, kuhu ei ole meil küll võimalik oma arvamustega sekkuda. Kaitsepolitseiameti avalike suhete juhi Henno Kuurmani sõnul hõlmab presidendi lossi ohuprognoos kogu hoonet kaasa arvatud hoone elutiivaturvalisust. Kas seal on hinnatud ka presidendi korterist lähtuvat võimalikku ohtu, ei saanud kuurman ohuhinnangu salajasesele viidates kommenteerida.", "role": "user" }, { "content": "Presidendi kantselei direktor Tarmo Mänd kommenteeris noorte pidusid presidendilossis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõidutöö mõnest vaatest jääb mulje, et teatri eest kaob liiklus. Tegelikult suunatakse liiklus vee tänavalt just teatri eest läbi Akadeemia tänavale ja jõepoolne veetänava ots läheb kinni. See lahendus ei sobi linnale, aga see on vaid pool häda. Pärnu linna arhitekt Henri Eessalu. Selle võidutöö realiseerimiseks tuleb koostada detailplaneering, aga linnavalitsuse eesmärk oli asuda peale võidutöö väljakuulutamist koheselt projekteerimisse. Detailplaringse oleks tulnud teha siis pika tänava hoonestamise osas. Esimese koha töö nägi tõesti siin hoonestusõiguse inkohal on oluline märkida, et see on tegelikult üldnööringu vastane, et see oleks eeldanud üleeringut muutva detailingu koostamist. Esikoha töö üks autoritest Jun soniste, ütles, et linna selline otsus teeb väga kurvaks. Me olime pannud sinna oma aja, see oli meie jaoks hästi oluline töö, mina ise olen Pärnust, ma olen selle pika tänava peale palju mõelnud ja see on üks asi, mis mul on hästi oluline. Ja noh, sellest oli ääretult kahju. Võistluse žürii liige Karli Luik ütles, et lähteülesanne oli keerukas, sest peale tänavaruumi disaini oli vaja lahendada liiklusskeem ja ala koosnes ka kahest väga erinevast kohast ehk teatri esisest ja pikast tänavast. Võidutöö kõrvalejätmise tõttu ei arva aga Luik sugugi, et žüriil oleks põhjust tuhka pähe raputada. Karli Luik. Ma pigem arvan, et mitte, et meil olid päris pikad ja keerulised koosolekud, et tõepoolest me vaidlesime päris palju ja mina jäin kindlasti küll rahule selle võidutööga, et et on selge, et ükski töö, eriti nagu sellise konkursi puhul, ei saa olla selline, mille sa võtad täiesti üks-ühele ette ja hakkad seda realiseerima. Üks külg on asjad veel, võib ju küsida, kas võistlustingimused oleks pidanud olema palju põhjalikumad, et arhitektidel oleks täpselt teada, mida neilt soovitakse. Pärnu linnakunstnik Janno Pobu. Aga samas tuleb arvestada ka võistluste puhul hästi olulist asja, et säiliks võistlejatel loominguvabadus, et kõike päris ette kirjutada, tegelikult võib-olla ei ole ka vaja, peamine on see, et, et võistlejad saaksid aru, mida nad tegema peavad.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu linn otsustas, et kevadise arhitektuurikonkursi võidutöö järgi ei hakata teatriesist väljakut ega Pikka tänavat ümber kujundama. Linn hakkab läbirääkimisi pidama 2. koha pälvinud töö autoritega. Linna hinnangul läheks esikohatöö realiseerimine kavandatust oluliselt kallimaks ja võtaks palju kauem aega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAktsiaselts tere, piimatööstus tõstis kõigi oma toodete hindu eelmise nädala lõpus. Ettevõtte juhatuse esimees Oliver Kruuda ütles, et piima hind sõltub maailmaturu hinnast ning kuhu suunas see liigub, pole praegu võimalik öelda. Diman commodity kaup üle maailma, onju, et kui ülemaailmsed turult nagu mõjutavad infot, ei oska keegi öelda, kui kõrgele ta tõusta võib. Minu arust oleks nagu lihtsam prognoosida, kui kõrgele maksud tõusevad, on ju, aga minu arust isegi seda ei oska keegi öelda. Te olete öelnud, et piima hind kindlasti veel kerkib, et mis selle taga on? Ülemaailmne nõudlus on taga siis tooraine hinna tõuse. Tooraine on tõusnud 60 protsenti. Miks aga hind suuremates poodides kerkis korraga ühe päeva jooksul kaks krooni? Küsisin seda aktsiaseltsi Selver direktorilt Andres Heinverilt. No hinnaseire käib hinnatundlike toodete puhul pidevalt, et ega siin, nii nagu tänagi, üks kett on öelnud, et hoolega valvab ja, ja vaatab, mida teised ketid teevad. See on nagu pidev üks töö osa, et, et hinna suurema käibe ja hinnatundlike toodete hindu võrreldakse kettide vahel ja, ja kujundatakse oma hinnapoliitikat. Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresident Jaan Sõrraga ütles, et lõpuks saab põllumees piima eest hinda, millest jääb veidigi raha üle. Põllumehi loomulikult see hinnatõus rõõmustab. Kui me vaatame, siis eelmisel aastal oli keskmine piimahind kolm 30, selle aasta alguses oli ta neli krooni. Ja ma olen siin konsulteerinud mõnede suuremate põllumajandusettevõtetega, et praegu selle aasta keskmine hind on kuskil neli, 27. Ja praegu on tõesti hind tõusnud nelja 60 peale, et see hind juba ligineb Euroopa Liidu keskmisele piimahinnale. Kas aga hinnad poodides võivad veelgi kerkida? No kui meenutada 2000 kaheksandat aastat, siis piima hind oli pidevas liikumises küll kord tõusus küll kord languse es, et võib-olla tuleb ka selline närvilisem periood, kui ma väga tahaks loota, et kevadeks on, on taas jälle stabiliseerunud ja hinnad langemas. Kas kasvanud hindade juures saavad põllumehed ka suurema protsendi piima lõpphinnast? Ega siis põllumajandustootja tarbija hindu reguleerida mitte kuidagi ei saa ja ka Brüsselis on kogu aeg see küsimus päevakorral, et tegelikult hindade kujunemine väärtusahelas ei ole päris selge tootja, tarbija kaupmees, et see peaks olema hästi avalik ja selge, et palju siis töötleja sinna juurde paneb, palju kaupmees juurde paneb, siis me võiksime sellest rääkida.", "role": "user" }, { "content": "Miks piim hind nii järsult üles läks?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRaadiouudiste toimetaja käis Tallinnasse saabunud reisijate käest küsimas, kuidas nende reisikogemus koroonaviiruse teise laine alguses möödus. Norras kümnepäevasel puhkusereisil käinud ennist ütles, et nemad ei saanud kaasreisijatega paljudesse teistesse riikidesse minna. Norra pärast neil aga hirmu polnud, sest nakkuskordaja seal oli reisile minnes 13 100000 inimese kohta. Norras on üldiselt niimoodi, et seal on kaks regiooni, millel on suhteliselt kõrge see näitaja ja teistes regioonides, see on siis päris väike ja tegelikult me suuremas osas ikkagi olime nendes linnades, kus ikkagi näitaja oli väike ja seal inimesed peaaegu ei kandnud mast. Sardiiniast saabunud noormees ütles, et jälgis Itaalias viibides iga päev nakkuskordajat koroonatesti tegema. Teda aga ei lastud. Oligi, et no iga päev tõusis, tõusis, tõusis, kuni üks sõitis, tühistati üks lend ära, Eestisse pidi muidu tulema, aga me saime kohe asenduslennu. Mind ei lastudki testile tegelikult, sest et ma tulin ümberistumisega Riiast, kus oli siis see kordaja väike ja sealt tulles nagu justkui ei pidanudki tegema. Ma tulin küll lennujaama, tahtsin teha, et tere, kas saaks, aga siis öeldi, et ei, et ainult otselennuga saab, et ümberistumisega me ei teegi. Tahtsin küll helistada panna ajakirja ga, seal ei, ei võetud mind vastu, tegelikult. Maria reisis läbi Saksamaa Hollandisse ning tema jaoks oli info puudulikult kättesaadav. Ma helistasin üks päev enne priist.ee või sinna sellele numbrile, mis seal on see lühinumber ja siis nemad ütlesid mulle, et nemad ei ole ka veel teadlikud, väga-väga ebaselge on kõik lennukis viibides pidid maski kandma, samas nad üritavad sind seal lennukis ahvatleda ostma sööke ja jooke, siis nagu ei pea maske kandma, nii et selles osas ka, et see ei ole ikkagi selline 100 protsenti pisikute vaba, et nad ei ole võimelised seda tagama. Kõik reisijad peale Maria leidsid oma küsimustele kergelt vastused. Rootsist Tallinnasse tööle tulnud naine ütles, et tema jaoks oli kõik selge, kuid veidi murettekitava oli Soome vastuvõtt. Enne Eestisse tulekut uuris rootslane tingimuste kohta ning helistas ka politsei ja piirivalveametisse, et olla kõiges kindel. Murettekitav oli aga vastuvõtt Soome lennujaamas, kus naine viibis vaid transiitalas kuid piirivalvurid küsisid Eestisse minemise põhjuseid ning uurisid, kelle jaoks ta töötab.", "role": "user" }, { "content": "Raadiouudiste toimetaja käis Tallinnase saabunud reisijate käest küsimas, kuidas nende reisikogemus koroonaviiruse teise laine alguses möödus. Kuigi enamik reisjaid saab reismise reeglitest aru, on ka neid, kelle jaoks on need ebaselged.", "role": "assistant" } ]